Järelevalve akt

MTÜ Samaaria Eesti Misjon Putkaste küla, Hiiumaa vald Hiiu maakond [email protected]

JÄRELEVALVE AKT

13.11.2023 nr 5.1-3/36031-5

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti MTÜs Samaaria Eesti Misjon (registrikood 80031109) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise (hooldusteenus) vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Putkaste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond.

1.4. Paikvaatluse aeg: 27.09.2023.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Kristel Vallsalu, peaspetsialistid Ülle Sihver, Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalve juht).

1.6. Järelevalvetoimingute juures viibis MTÜ Samaaria Eesti Misjon (hooldekodu) juhataja Ülo Kikas.

1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs; e-kirjavahetus; vestlused klientide ja nende lähedastega, hooldekodu töötajate ja juhiga ning Hiiumaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED

Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et hooldekodu ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:

2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2

25.09.2023 MTR andmetel osutasid hooldekodus vahetult teenust seitse hooldustöötajat ja üks abihooldustöötaja. Hooldekodu esitas 27.09.2023 seisuga töötajate nimekirja, kus hooldustöötajaid kokku on 14, kellest kaks on abihooldustöötajat. Samuti nähtub töötajate tööajatabelitest (juuli - september 2023), et töövahetusi teeb 13 hooldustöötajat.

Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal asunud täitma MSÜS § 30 lõike 2 nõuet. MTRi on 04.10.2023 lisatud hooldustöötajana Liisi Pärgma, Aija Klee ja Maria Püssi ning abihooldustöötajatena Erika Paju, Lehte Sikkel ja Anne Rehepapp. TÖR andmetel on Aija Klee, Erika Paju ja Liisi Pärgma alustanud tööd hooldekodus 2022. aasta novembrist, Lehti Sikkeli töösuhe on saanud alguse 21.05.2023.

Anne Rehepapi (Rehepapp) töösuhe TÖR andmetel on lõppenud 19.09.2023, kuid tema andmed on hooldekodu tegevusloal nr SÜH000096.

2.2. SHS § 21 lõige 5 sätestab, et teenuseosutajal tuleb hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel teha muudatused hooldusplaanis.

Hooldekodu ei ole teenusesaajate hooldusplaane üle vaadanud vähemalt kord poolaastas. Kontrollitud hooldusplaanides on ülevaatamise kohustust täidetud enam kui seitsme kuu tagant. Näiteks J. N. hooldusplaan on ülevaadatud 10.05.22 ja järgmine ülevaatamine on toimunud 01.07.23; L.H. hooldusplaan on ülevaadatud 10.05.22 ja järgmine korrigeerimine on tehtud 01.06.23 ; M.K. hooldusplaan on ülevaadatud 10.05.22 ja järgmine ülevaatamine on toimunud 07.06.23.

Hooldekodu juhatajaga vestlusest selgub, et hooldusteenust osutatakse vastavalt kliendi muutunud abivajadusele, kuid muudatusi pole kõikidel juhtudel dokumenteeritud hooldusplaanide ülevaatamisena. Juhataja kinnitab, et edaspidi toimub klientide hooldusplaanide ülevaatamine lähtudes SHSi nõuetest.

Järelevalve tulemuste kokkuvõte: SKA edastas 10.11.2023 järelevalve akti kavandi hooldekodu juhatajale arvamuse andmiseks ja vastuväidete esitamiseks. Hooldekodu juhataja vastas samal päeval, et on tutvunud ja nõustub järelevalveakti kavandiga. Võttes arvesse asjaolu, et hooldekodu on asunud kõrvaldama punktis 2.1. nimetatud rikkumist järelevalvemenetluse ajal ja hooldekodu juhataja kinnitab, et punktis 2.2. rikkumine kõrvaldatakse, ei pea SKA otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelkontrolli järelevalve aktis tuvastatud rikkumiste üle 2024.aasta II kvartalis. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

3.1. SKA algatas järelevalvemenetluse ja teostas järelevalve paikvaatluse hooldekodus 27.09.2023.

3.2. Järelevalvemenetluses on seatud fookus teenuse osutamise kontrollimisel järgmistele kvaliteedipõhimõtetele, mis tulenevad SHS § 3 lõikest 2:

3.2.1. isikukesksuse kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui teenuse osutamisel käsitletakse inimest tervikuna, arvestades tema ajas muutuvat vaimset ja füüsilist seisundit ning vajadusi, soove ja võimalusi; 3.2.2. isiku õiguste kaitse (turvalisuse) kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui on tagatud teenusel oleva inimese ja töötaja füüsiline ning emotsionaalne kaitstus, toetus ja heaolu, millest tuleneb parim võimalik hakkamasaamine ja turvatunne; 3.2.3. kaasamise kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui teenuse osutamise protsessidesse ja arendamisse on kaasatud kõik osapooled – teenusel olev inimene, tema lähedane, töötaja, juht, koostöövõrgustik. Järelevalvemenetluse kokkuvõttes käsitletakse punktis 3.2 nimetatud kvaliteedipõhimõtete järgimist koos ÜH teenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega.

3.3. Hooldekodule on antud 18.12.2019 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks tegevusluba nr SÜH000096 ning maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 26le isikule. Päästeamet on hinnanud 2019. aastal hoone tuleohutusnõuetele vastavaks ning Terviseamet on 09.11.22 hinnanud ruumid terviskaitse nõuetele vastavaks.

3

3.4. Üldinfo

Samaaria Hiiumaa Hooldekodu tegutseb ühekorruselises hoones, mida on järjepidevalt kohandatud, et parandada hooldusteenuse osutamise tingimusi ja töötajate töökeskkonda. Käesolevast aastast toimib majas uus ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Majas on tagatud ligipääsetavus nii hoones sees kui väljas (suuremõõtmeline terrass kaldteega). Hooldekodu õueala on avar ja heakorrastatud ning piiratud elektroonselt lukustatava aiaga (ühel aiaväraval lukustus puudub). Õuealal on rajatud erinevaid istumiskohti ja varjualune. Aias on peenrakastid, viljapuud ja lillepeenrad.

Hooldekodu kodulehel on põhjalikult kirjeldatud, millised on elutingimused Samaaria Hiiumaa Hooldekodus ja on antud ülevaade hooldusteenuse sisust ning maksumusest. MTÜ Samaaria Eesti Misjon on kristlik heategevusorganisatsioon, mille eesmärgiks on seatud inimeste abistamine igapäevaeluga toimetulekul.

3.5. SHS ja MSÜS nõuete täitmine

3.5.1. SHS § 20 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt on väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele isikutele ning teenuse osutajal tuleb tagada teenuse saajale hooldustoimingud, majutamine ja toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

Hooldekodu keskkond on turvaline, tagatud on ligipääsetavus ning soetatud on erinevad hooldus- ja liikumisabivahendid (sirmid, funktsionaalne pesemistool, rulaatorid, ratastoolid, tõstuk, funktsionaalsed voodid jm). Hooldekodu juhataja sõnul on hooldekodu palju abi saanud erinevatest annetustest ja teistest MTÜ Samaaria Eesti Misjon ettevõtmiste (Samaaria kauplused, küttepuude müük) tuludest, et parandada hooldekodus tingimusi.

Teenusesaajatele osutatakse hooldustoiminguid lähtudes nende abivajadusest, pakutakse vabaaja tegevusi, korraldatud on tervishoiuteenuse osutamine ning majutamine ja toitlustamine. Hooldekodus on seitse ühekohalist tuba, kaheksa kahekohalist tuba ja üks kolmekohaline tuba. 2022. aasta lõpus valmis hooldekodu juurdeehitus, mis võimaldab hooldusteenust osutada kokku 26 inimesele (varasemalt 16le). 27.09.23 seisuga on hooldekodu kohad täidetud, teenusel viibivad peamiselt Hiiumaa elanikud. Hooldekodu võtab hooldusteenusele erineva abivajadusega kliente, sh ka dementsuse ilmingutega inimesi. Hetkel on hooldusteenusel suure abivajadusega kliente kokku kuus, kellest neli on voodikeskset ning kellest üks vajab abi ka söömisel. Liikumisraskusega kliente on hooldusteenusel kaks.

Klientide toad on sisustatud koduselt, seintel on maalid, aknalaual lilled, akende ees on kardinad. Igas toas on võimalus vaadata telerit ja/või kuulata raadiot. Mööbel (sh kapid, tugitoolid) ja abivahendid on kaasaegsed, kasutusel on kõigil klientidel funktsionaalsed voodid ning voodid on kaetud rõõmsavärviliste päevatekkide ja patjadega. Majas on ka saun koos pesemisruumiga. Paikvaatluse päeval olid ruumid puhtad, soojad ja heas korras.

Hooldekodu üldalal on kaks puhkeala/söögituba, kus toimuvad vabaajategevused ja söömine. Võimalus on klientidel käia söömas söögisaalis või süüa oma toas. Toit valmistatakse hooldekodus kohapeal ning toitu pakutakse neli korda päevas. Lisaks võimaldatakse klientidele vahepalasid. Kokkade tööaeg on 12 h päevas (toidu valmistamine; nõude koristamine, pesemine). Mõned kliendid aitavad kaasa toiduvalmistamisele (kartuli koorimine, hakkimine). Lähtudes kliendi terviseseisundist ja vajadusest võimaldatakse dieettoitu ja/või peenestatud toitu. Kliendid on toitudega rahul ja toitu on piisavalt. Kliendivestlusest selgub, et soovi korral tuuakse neile poest nende lemmiktooteid (maiustused, grill-liha, mahla).

Hooldekodus on kasutusel abikutsesüsteem, et tagada klientide turvalisus. Häirenupp asub kliendi voodi juures. Kliendivestlustest selgub, et häirenuppu pole nad pidanud kasutama kuna hooldajad käivad sageli toas ning siis saab oma murest rääkida. Hooldekodus on üldkasutatavates ruumides ja õuealal videovalve, et tagada klientide turvalisus ja abi. Videokaamera olemasolust on teavitus hoonesse sisenemisel ning lisaks on hooldekodu juhataja teavitanud kaamerate kasutamisest kliente või saatnud e-kirja klientide kontaktisikutele.

4

Hooldustöötajate ruume on kaks (vanem pool ja uus pool). Päevasel ajal on tööl kaks hooldustöötajat, puhastusteenindaja/abihooldaja ja vanemhooldustöötaja. Alates kella 19.30st kuni 7.30ni on tööl üks hooldustöötaja. Hooldustöötajad vastavad nõuetele (SHS § 22 lõige 4), neil on läbitud hooldustöötaja koolitus või omandatud hooldaja kutse. Hooldekodu töötajad osalevad igal aastal koolitustel (sise- ja väliskoolitused), et täiendada enda teadmisi hooldustööst. Hooldekodu juhataja arvamusel on töötajad erinevate terviseprobleemidega inimeste hooldusteenuse osutamisega toime tulnud. Koostatud on juhend dementsusega inimeste toimetuleku ja elukvaliteedi säilitamiseks. Juhend asub hooldustöötajate toa infotahvlil.

Hooldekodul on kehtestatud kodukord, mis sisaldab teavet hooldekodusse vastuvõtmisest, päevakavast, töötajate ja klientide õigustest, kohustustest ja vastutusest. Päevakava sisaldab ka vabaaja tegevusi. Ettepanekute ja kaebuste käsitlemise kord on vastu võetud 01.11.2018 aastal. Kaebusi, arvamusi ja/või ettepanekuid on võimalik esitada anonüümselt (postkast aiavärava juures), kuid juhataja sõnul anonüümselt pöördujaid pole olnud. Enamikel juhtudel tullakse murest rääkima või saadetakse e-kiri juhatajale. Kodukord ning ettepanekute ja kaebuste käsitlemise kord on leitavad klientide puhketoast.

Tervishoiuteenust osutab OÜ TNP konsultatsioonid. Meditsiiniõde käib üldjuhul kohal ühel korral nädalas ja telefonitsi on hooldajatel võimalik alati nõu küsida. Erakorraliste juhtumite puhul kasutatakse kiirabi teenust. Kui kliendid vajavad arsti vastuvõttu korraldab transpordi neile hooldekodu juhataja.

Hooldekodu on lähtunud hooldusteenuse osutamisel selle eesmärgist ja teenuse korraldamisel on rakendatud isikukesksust, kaasamist ja turvalisust.

3.5.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Sotsiaalkaitseministri 19.06.23 määruse nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus nr 36) § 2 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud) ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks kliendi hooldusplaanis.

Tunnustust väärib, et kontrollitud hooldusplaanides on planeeritud klientidele nii isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toiminguid kui ka sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid. Hooldusplaanide koostamisel on terviklikult hinnatud teenusesaaja abivajadust ning kavandatud on tegevused, mis säilitavad abivajaja tegevusvõimet. Näiteks J. N. on voodikeskne klient, kes vajab abi ja juhendamist kõigis isikuhooldustoimingutes. Tema terviseseisundiga seotud toimingutest on nimetatud erinevate sümptomite jälgimist, piisava une tagamist, vererõhu ja raviskeemi jälgimist ning perearsti vastuvõttu vähemalt üks kord aastas. Sotsiaalse aktiivsuse toetamiseks võimaldatakse nimetatud kliendil teleri vaatamist, raadio kuulamist, raamatute ja ajalehtede lugemist, heegeldamist või kudumist, suhtlemist lähedastega (sh telefonitsi või veebi teel).

Hooldekodus käib ka vabatahtlikke, kes tegelevad klientide vabaaja sisustamisega ja eelkõige nende inimestega, kelle juurde külalisi käib harvem. Regulaarselt toimuvad vaimulikutunnid ja esinemised, kus osalevad kliendid vastavalt soovile. Vanemhooldaja/tegevusjuhendaja viib läbi kord nädalas võimlemist. Teenusesaajatel on võimalik osaleda ka lihtsamates töötegevustes, nt aiatööd, terrassi pühkimine, köögis abitööd, moosi keetmine või lihtsalt värskes õhus viibimine. Seega on teenusesaajatele võimaldatud mitmekesiseid tegevusi, mis toetavad inimeste elukvaliteedi säilimist.

Määruse nr 36 § 2 lõike 3 kohaselt tuleb hooldustoimingute tegemisel tagada kliendi privaatsus ning arvestada tema tahte ja võimekusega ning eelnevalt selgitada hooldustoimingute tegemist. Hooldekodu mitmekohalistes tubades on olemas sirmid, mida hooldustöötajad isikuhooldustoimingute teostamisel kasutavad. Kliendi vestlustest selgub, et nad on eluga hooldekodus rahul, hooldustöötajad on hoolivad ja abivalmid ning leiavad aega vestlemiseks.

5

Hooldekodu juhataja sõnul toimib hea koostöö kliendi ja/või tema lähedasega, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga ja tervishoiuteenuse osutajaga. Kui kliendi seisundis või hooldekodu elukorralduses on muutusi, siis võtab koostööpartneriga ühendust juhataja. Hooldekodu juhataja toonitab, et hooldusteenuse kvaliteet on neile väga oluline, mistõttu ollakse paindlikud ja väärtustatakse inimest ning tema tahet.

Hiiumaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vestlusest selgub, et koostöö hooldekoduga on hea, keskkond on toetav ja sõbralik, kliendid tunnustavad hooldekodu töötajaid ja on rahul oma eluoluga.

Seega hooldekodu on lähtunud hooldusteenusele seatud nõuete täitmisel isikukesksuse, kaasamise ja turvalisuse kvaliteedipõhimõtetest.

3.5.3. SHS § 21 sätestab nõuded hooldusplaanile, sealhulgas kohustuse koostada teenuse saajale hooldusplaan 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast; kaasata hooldusplaani koostamisse klient või teenuse rahastaja, hooldusplaanis tuleb hinnata tervishoiuteenuste vajadust tervishoiutöötaja poolt; hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut eesmärgi saavutamise kohta; hooldusplaan tuleb vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vähemalt kord poolaastas.

Hooldusplaane koostatakse tähtaegselt ning plaani koostamisel osalevad klient, meditsiiniõde, hooldusjuht või juhataja. Kliendi hooldusplaani allkirjastavad ka hooldajad, kes kinnitavad, et on tutvunud hooldusplaaniga.

Hooldusplaane täidetakse nii käsikirjaliselt kui elektroonselt. Hooldusplaanid sisaldavad hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja sagedust, hinnangut tegevuste elluviimise kohta ning tervishoiuteenuste vajadust. Hooldekodu juhatajal on kavas järgmisel aastal võtta kasutusele elektroonne hooldusdokumentatsioon (hooldusplaan, hoolduspäeviku kanded jms), et vajaminevad hooldusdokumendid oleksid turvalises keskkonnas ja lähtuksid inimesest terviklikult. Hooldustöötajad täidavad igapäevaselt hoolduspäevikut ja järgivad meditsiiniõe juhiseid igapäevastel protseduuridel (sidumine, nahahooldus, vererõhu mõõtmine, silmatilkade panemine).

Positiivne on, et hooldusplaanides on eesmärgid sõnastatud isikukeskselt, näiteks „Tunnen end oma toas turvaliselt“; „Olen aktiivne suhtleja“; „Tarbin piisaval hulgal vedelikku, joogitops on kättesaadav ja vesi alati värske“. Lisaks sisaldab iga hooldusplaan alalõiku kliendi jutuke, kus on kirjeldatud inimese abivajadust ja soove. Hooldusplaanide sisus on hooldekodu rakendanud isikukesksuse, kaasamise ja inimeste õiguste kaitse (turvalisus) kvaliteedipõhimõtteid.

Hooldusplaane ei vaadata üle üks kord poolaastas vaid tehakse seda enam kui seitsme kuu möödumisel (vaata punkti 2.2.). Kuna hooldusteenusel viibiva inimese abivajadus on ajas muutuv, tuleb teenuseosutajal vähemalt iga kuue kuu järel ülevaadata kliendi hooldusplaan, võrrelda seda hoolduspäevikus osutatud tegevustega ning vajaduse korral teha muudatused hooldusplaanis. Hoolduspäeviku sissekannete alusel on võimalik teha vajaduse korral ettepanekuid hooldustegevuste muutmiseks hooldusplaanis ka jooksvalt.

3.5.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Hooldekodu ei ole täitnud ettevõtja hoolsuskohustust (MSÜS § 29) jättes tegevusloa asjaoludega seotud muudatustest (nt töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) teavitamise (MTR) viie tööpäeva jooksul tegemata. Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal (04.10.23) asunud kõrvaldama MSÜS § 30 lõike 2 rikkumist (vaata punkti 2.1.).

Hooldekodus töötab kokku 14 hooldustöötajat, kellest kaks on abihooldajat. Hooldustöötajad vastavad SHSis sätestatud nõuetele ja nende töötamine on registreeritud TÖRis. Enamik

6

töötajatest on pikemaajalise (kaks aastat ja enam) töökogemusega. Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud.

Hooldajad töötavad 8 – 16 h vahetustes, öövahetuse tööaeg on 8 h (kella 00.30 – 07.30). Töövahetus algab ja lõpeb vahetuse üleandmisega (~15 min). Paikvaatluse päeval ja hooldustöötajate töögraafikutest selgus, et päevasel ajal on tööl kaks hooldustöötajat ja vanemhooldustöötaja ning puhastusteenindaja/abihooldustöötaja. Abihooldustöötajate tööd juhendab alati hooldustöötaja. Öövahetusse jääb üks hooldustöötaja. Seega on hooldekodu täitnud juba praegu nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule (määrus nr 36 § 3).

Hooldus– ja abihooldustöötajate tööülesanded on kirjeldatud põhjalikult ametijuhendites (punkt VI. Ülesanded). Hooldustöö eesmärgiks on abistada teenusesaajaid elamistoimingutes ja viia läbi hooldusplaani kohased hooldustegevused lähtudes hooldekodu eeskirjadest ja juhenditest, töötervishoiust, ohutustehnika ja ergonoomika reeglitest, seadusandlusest tulenevatest nõuetest, kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest ning üldinimlikest humaansetest väärtustest.

Hooldustöötajate vestlusest selgub, et nad on rahul oma tööga, sest meeldib inimesi aidata. Tööülesandeid on hooldajatel palju, kuid nende täitmisega tullakse toime. Nädalavahetustel ja õhtusel ajal tuleb tagada lisaks hooldustoimingutele majas ka puhtus (puhastusteenindaja töötab tööpäevadel). Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad kliente riietumisel; pesemisel (üks kord nädalas); pesevad klientide riideid; korrastavad klientide tuba, sh voodid, kapid; abistavad liikumisel, asendivahetusel, tualetitoimingutes ja muudes hügieenitoimingutes ning järgivad vanemhooldaja ja meditsiiniõe juhiseid hooldustöö tegemisel. Hooldustoimingute tegemise ajal vestlevad nad klientidega ning mõnikord jääb aega ka pikemalt mõne kliendiga vestlemiseks.

Hooldustöötajad täidavad igapäevaselt logiraamatut ja hoolduspäevikut. Logiraamatusse kirjutatakse tööpäeva jooksul kogu majas toimunud olulisemad sündmused ja/või tähelepanekud. Hoolduspäevik on koostatud igale kliendile, kus kirjas on kolm valdkonda:

1) aktiivsed tegevused (elukeskkond, vabaaja tegevused, töötegevused, usulised tegevused); 2) hooldustoimigud (liikumine, eritamine, hügieen, riietumine, söömine); 3) tervishoiuteenuse vajadus (sümptomid, sidumine, vererõhu ja -suhkru mõõtmine, arsti vastuvõtt/kiirabi, ravimid). Hooldustöötaja märgib hoolduspäevikus (käsikirjas dokument) iga päeva kohta, millised tegevused on kliendile tehtud. Hoolduspäevikus on meditsiiniõe juhised kliendile vajalike toimingute kohta, näiteks mõõta vererõhku igal laupäeval, teostada sidumine igal päeval (täpsustatud ravim) jne. Hooldustöötajad hooldusplaanide koostamisel ei osale, vaid hiljem, kui plaan koostatud, siis tutvuvad plaani sisuga.

Hooldekodu juhataja panustab oma meeskonda võimaldades paindlikkust tööaegade planeerimisel, parandades üldist töökeskkonda ja soetades kaasaegseid töövahendeid, tõstetud on hooldajate töötasu, suhtlemine meeskonnas on toetav ja sõbralik lähtudes kristlikust eetikast ja üldinimlikest väärtustest.

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

4.1. Kontrollida regulaarselt (nt kord aastas) vahetult teenust osutatavatel töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato järelevalve peaspetsialist