2 (3)
4. Taganemisõiguse erandid. Kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivi art 16b
asemel vajalikuks kohaldada direktiivi 2014/17/EL artikli 14 lõiget 6 direktiivis
2014/17/EL artikli 3 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes?
2017/17/EL artikkel 14 lg 6 sätestab mh, et tarbijal peab olema vähemalt seitse päeva, mille
jooksul pakkumisi võrrelda, hinnata nendega kaasnevaid tagajärgi ja teha teadlik otsus.
Kuna kaugturustuse direktiivi art 16b väljapakutud 14-päevane lepingust taganemise õigus
on kooskõlas senini levinud praktikaga ja piisavalt laia kohaldamisalaga, ei ole vajalik
kohaldada kaugturustuse direktiivi art 16b asemel direktiivi 2014/17/EL artikli 14 lõiget 6
direktiivi 2014/17/EL artikli 3 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes.
5. Taganemisõiguse erandid. Kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivi art 16b
asemel vajalikuks kohaldada direktiivi 2023/2225/EL artikleid 26 ja 27 direktiivis
2023/2225/EL artikli 2 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes?
Direktiivi 2023/2225/EL artiklites 26 ja 27 on toodud taganemisõigused ja seotud
krediidilepingu sätted. Kuna sisuliselt läbi finantsteenuste kaugturustuse direktiivi art
16b(7) luuakse võimalus laiendatud direktiivi 2023/2225/EL kohaldamiseks läbi artiklite
26 ja 27 ning sellega luuakse mh võimalus lihtsamini taganeda tasumise edasilükkamise
lepingutest, tasub seda vajalikkust pigem toetada. Küll aga, kuna asendamine toimub täies
mahus ehk kogu 2023/2225/EL art 2(2) mahus, tasuks täiendavalt analüüsida, kas selline
laiendamine on kõikide lepingute suhtes mõistlik – nt. krediidilepingute puhul, mille
krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot (art 2(2)c).
6. Enne lepingust taganemist osutatud teenuse eest tasumine. Kas peate vajalikuks näha
erandina ette, et tarbijalt ei saa nõuda mitte ühegi summa tasumist olukorras, kus tarbija on
taganenud kindlustuslepingust?
Eesti õiguses kehtib taganemisinstitutsioon, mille kohaselt tuleb taastada lepingueelne
olukord. Seega ei pea TTJA vajalikuks näha ette erandit, et tarbijalt ei saa nõuda mitte
ühegi summa tasumist olukorras, kus tarbija on taganenud kindlustuslepingust.
7. Piisavate selgituste andmine. Kas peate artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituste andmise
viisi ja ulatuse sellist täpsustamist vajalikuks?
Selgituste andmine võiks hõlmata ka lepingust tulenevaid alternatiivolukordi. Näiteks
juhul, kui tarbija ostab osamaksetega toote, kuid hilineb tasumisega ning leping muutub
tasuliseks järelmaksulepinguks, milliseid rahalisi kohustusi see konkreetses lepingus
tarbijale kaasa toob. Samuti peaks sellise finantsteenuse pakkuja veenduma, et tarbija on
ka kõikide negatiivsete stsenaariumite korral võimeline oma finantskohustusi täitma.
8. Täiendav kaitse internetipõhiste kasutajaliideste puhul. Kas peate selliseid rangemaid
nõudeid vajalikuks?
Kuna tänapäeva infoühiskonnas on tarbijate tähelepanu püüdmine järjest suuremas
fookuses, siis vähemalt finantsteenuste puhul, millel võivad olla pikaajalised
majanduslikud mõjud tarbijale, peame selliseid rangemaid nõudeid vajalikuks. Iga
finantsteenuse tarbimine peab olema kaalutletud otsus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Oliver Gailan
sideosakonna juhataja
peadirektori ülesannetes