Sõitme küla Sõlme põik kooskõlastamiseks

E-kiri.pdf

Saadetud: 01.06.2023 13:53 Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>

Teema: 7-1/2002 Sõitme küla Sõlme põik Päästeamet Manused: Sõitme küla Sõlme põik Päästeamet.asice; Sõlme tee ja Sõlme põik kooskõlastamine Päästeamet.rtf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Kooskõlastamiseks.

Sõitme küla Sõlme põik Päästeamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2023-06-01 08:36:06

DP2023002_DP_VK-3-01_seletus.pdf

1

OÜ VETEPERE MTR: EP10202816-0001 Projekteerimine, EO10202816-0001 Omanikujärelvalve, EK10202816-0002 Ehitusprojekti ekspertiis, EK10202816- 0001 Ehitise audit. Kutsetunnistus nr 173965.

Tellija: Kattis OÜ

Reg. nr. 14007164

Töökoja 4a, 11415, Tallinn

Tel. 56288085

Projekteerija: OÜ Vetepere

Harjumaa, Kuusalu vald, 74626, Pudisoo küla, Vainu t.

Tel.: 5162476

E-post: [email protected]

Töö nr: DP – 2023 – 002

Otsa II PlanID 4953 kehtiv ja Otsa II muudatus PlanID 114733

menetluses olev (Leegiranna III etapp) detailplaneering

Sõitme küla Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12

ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2 kinnistute detailplaneeringu

VK, SV, TV ja maaparanduse osa.

Projekteerimise stadium: Detailplaneering

Allkirjad:

Tellija esindaja: Urmas Merila

Vastutav projekteerija: Aare Kuusik

Kutsetunnistus nr 173965

Projekteerija: Argo Kuusik

Pudisoo 2023

2

SISUKORD

1. PROJEKTLAHENDUS.... .................................................... Error! Bookmark not defined.

1.1. VEETORUSTIK JA TULETÕRJEVEEVARUSTUS .......................................................... 5

1.2. KUIVENDUSKRAAVID JA DRENAAŽ..............................................................................6

1.3. REOVEE KANALISATSIOON ......................................................................................... 7

1.4. SADEMEVEE KANALISATSIOON ................................................................................ 12

1.5. KANALISATSIOONITORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ...................................... 13

1.6. KONTROLL JA EKSPLUATATSIOONI VÕTMINE ........................................................ 14

1.7. JOONISED .................................................................................................................... 14

Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500 VK-1

Olemasoleva taristu teostusjoonised on toodud detailplaneeringu seletuskirja lisadena.

3

1. PROJEKTLAHENDUS

Käesoleva detailplaneeringu (PlanID 4953 ja PlanID 114733) lahendatakse Sõitme

küla Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2

kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK), sademevee (SV), tuletõrjevee (TV)

ja maaparanduse (MP) osad. Nimetatud taristu põhilahendused on määratud ja

kooskõlastatud arendaja Kattis OÜ poolt. Detailplaneeringu VK, SV, TV ja MP osade

koostamisel on arvestatud tellija Kattis OÜ soovidega, Otsa II maaüksuse keskkonna

ja looduslike tingimuste iseärasustega, Kuusalu valla ehitusmääruse ja

üldplaneeringuga ning kehtiva Eesti Vabariigi seadusandluse ja

normdokumentidega.

Detailplaneerimisel on aluseks võetud järgmised materjalid:

- Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 521. 20. oktoobrist 2022. a välja antud

detailplaneeringu lähteülesanne.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee ja Sõlme põik.

Geodeetiline alusmaterjal. OÜ KT Geodeesia. Töö nr 121/22. 07.12.2022.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee

8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2 kinnistute detailplaneering.

Tugiplaan ja põhijoonis. Tuulesoojus OÜ. Töö nr 22-081. 14.02.2023.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee

8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2 kinnistute detailplaneering.

Seletuskiri. Tuulesoojus OÜ. Töö nr 05-049. 2023.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee. Asfaltkatte

teostusjoonis. OÜ KT Geodeesia. Töö nr 31/22. 17.05.2022.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee. Kraavide

teostusjoonis. OÜ KT Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee. Tänavavalgustuse

teostusjoonis. OÜ KT Geodeesia. Töö nr 92/21. 17.12.2021.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee. Veetrassi

teostusjoonis. OÜ KT Geodeesia. Töö nr 91/21. 17.12.2021.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla, Sõlme tee ja Sõlme põik.

Veetrasside ehitusprojekt põhiprojekti sraadiumis. Tuulesoojus OÜ. Töö nr

2021 – 63V. Tallinn, 2021.

- Sõitme küla Remniku II maaüksusest moodustatud Rannakaare tee 25,

Rannakaare tee 23, Rannakaare tee 21, Rannakaare tee 19, Rannakaare tee

15, Rannakaare tee 13, Leegiranna tee 14, Rannaküla tee 31, Rannaküla tee

29, Rannaküla tee 23, Rannaküla tee 21, Rannaküla tee 19, Rannaküla tee

17, Rannaküla tee 15, Rannaküla tee 13 ja Metsaserva tee 2 kinnistute ning

Roostiku maaüksuse detailplaneering. Optimal Projekt OÜ. Tallinn, 2009.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla Madikse ja Otsa 22 endiste

talumaade detailplaneering. Leegiranna elurajooni detailplaneeringu II etapp.

Casa Projekt OÜ. Töö nr 79/03. 2003.

4

- Madise ja Otsa talu maade kehtiva detailplaneeringu (Plan ID:1154)

materjalid.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Leegiranna kinnistu Teede-ehitus,

veevarustus ja kanalisatsioon. Tehnilise projekt. E. Jahhu Projektbüroo OÜ.

Töö nr 212-TVK-07. Tartu, oktoober 2006 – märts 2007.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Leegiranna kinnistu Teede-ehitus,

veevarustus ja kanalisatsioon. Tehnilise projekti täiendus. E. Jahhu

Projektbüroo OÜ. Töö nr 212-TVK-07. Tartu, august 2007.

- Harjumaa, Kuusalu vald, Sõitme küla, Leegiranna elamurajoon. Vee-,

drenaaži- ja kanalisatsioonitorustike teostusjoonis. OÜ Melbra. Töö nr 190 TJ

07. 11.10.2007.

- Leegisoo piirkonna ehitusgeoloogiline aruanne. RPUI Eesti

Maaparandusprojekti geoloogiaosakond. 1980.

- Reovee SBR biopuhasti QuickOne+ materjalid.

- Kuusalu valla üldplaneering.

- Kuusalu valla ÜVK AK aastateks 2020 – 2032.

- Puurkaevude andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee.

- Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2

kinnistute detailplaneeringuala paikneb Kuusalu vallas, kus vee-ettevõtjaks on

Kuusalu Soojus OÜ. Vastavalt Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavale aastateks 2020 – 2032 (ÜVK AK) saadakse vaadeldavas

piirkonnas tarbevesi Kuusalu Soojus OÜ puurkaev-pumplast (puurkaevu katastri nr

22989, keskkonnaregistri kood PRK0022989) ning Leegiranna tee ja Sõlme tee

ristmikul paiknevast ühisveevärgi torustikust - vt Veetrassi teostusjoonis (OÜ KT

Geodeesia. Töö nr 91/21. 17.12.2021). Vastavalt VEKA andmebaasile

(https://veka.keskkonnainfo.ee) on Leegiranna puurkaevul PRK0022989 50 m

sanitaarkaitseala ja selle sügavus on 121 m. Detailplaneeringu lahenduses on

toodud juba valmis ehitatud joogivee ja tuletõrjevee veevarustussüsteemi lahendus –

vt Veetrassi teostusjoonis. Veevarustuse liitumispunktid ja tuletõrjevee hüdrandid on

näidatud teostusjoonisel ja joonisel VK-1.

Sademevesi (sh-s lumesulavesi) on planeeritud immutada kinnistutel,

vertikaalplaneerimise lahendusest lähtuvalt, kohapeal pinnasesse või juhtida

kuivenduskraavi. Liigniiskuse ja soostumise vältimiseks on 2023. aasta alguses

renoveeritud osa kuivenduskraavist ja lõik drenaaži - vt Kraavide teostusjoonis (OÜ

KT Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023). Kuivenduskraavidega juhitakse liigvesi

Salmistu lahte. Vana drenaaži paiknemine detailplaneeringualal on näidatud joonisel

1. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile on tegemist vana kehtetu

maaparandusobjektiga. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse toimiv drenaaž,

siis tuleb see säilitada või ümber tõsta.

Reovee puhastamiseks on arendaja Kattis OÜ planeerinud kasutada ühepere

aktiivmuda kompaktpuhasteid SBR QuickOne+. Kui osutub otstarbekaks, siis võib

5

reovee puhastada septikus ja imbsüsteemis ning immutada pinnases.

Kompaktpuhastites puhastatud heitvesi juhitakse kuivenduskraavi.

1.1 VEETORUSTIK JA TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2

kinnistute Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee

L2 kinnistutele on planeeritud ehitada üksikelamud, Sõlme põik 2 kinnistule ka lisaks

abihoone – vt joonis VK-1. Detailplaneeringuala ühisveevarustuse süsteemid ja

tuletõrje veevarustus on ehitatud vastavalt Tuulesoojus OÜ ehitusprojektile (Töö nr

2021–63V. Tallinn, 2021). Kinnistusisene veevarustus lahendatakse koos hoonete

projekteerimisega.

Tuletõrje veevarustus koosneb veevarustustorustikest ja tuletõrje hüdrantide

süsteemist. Torustikud ja hüdrandid on näidatud joonisel VK-1.

Hoonete tulepüsivus peab vastama EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Kõik detailplaneeringuga ette

nähtud elamud rajatakse tulepüsivusklassiga TP-3. Järgida tuleb Siseministri

30.03.2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutus-nõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ nõudeid. Tuletõrje tarbeks on ehitatud kaks hüdranti TTM

DN100 PN16 Tüüp A (EN 14384:2005). Tuletõrjehüdrantide vahekaugused

määratakse arvutuste teel ja kuni kahekorruselise hoonestusega elamupiirkondades

vahekaugusega kuni 300 m ja need paigutatakse sõiduteest mitte kaugemale kui 2,5

m (EVS 812-6:2005). Tuletõrjevesi saadakse joogiveetorustikuga samast torustikust

De 110 PE PN 16. Tuletõrjehüdrandid on välja ehitatud ja töötavad (on katsetatud) -

vt Veetrassi teostusjoonis. Veetrassi kasutusluba (2212371/11256; 24.10.2022. a)

sisaldab ka veehüdrantide kasutusluba. Tuletõrje veetorustik on projekteeritud ja

ehitatud üldjuhul 1,8 m sügavusele. Kui toru paigaldati kõrgemale, siis toru soojustati

kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike

ühendamiseks kasutati elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Tuletõrjevee

torustikud on esitatud joonisel VK-1. Välistulekustutuse veekulu q = 10 l/s ja

normatiivne tulekustutusaeg on 3 tundi. Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt

Siseministri 18. augusti 2010. a määrusele nr 37 Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule (redaktsiooni jõustumise

kuupäev 01.01.2012). Hüdrandi kõrvale tuleb paigaldada valgustpeegeldav infoviit

tekstiga „Tuletõrje veevõtukoht“. Hüdrantide asukohad on näidatud joonisel VK-1.

Elamutes tarbitakse joogivee kvaliteedile vastavat vett, mis saadakse Kuusalu

Soojus OÜ Leegiranna tee ühisveevärgist ja puurkaev-pumplast (puurkaevu katastri

nr 22989, keskkonnaregistri kood PRK0022989). Veetorustiku põhitorustik on

projekteeritud torudest De 110 PE PN16 (kokku 550,19 m) ja harutorustik

liitumispunktidesse De 32 PE PN16 (kokku 79,46 m). Paigaldatud on 14

tühjenduskraani (maakraani) DN 32 ja 3 tühjenduskraani (maakraani) DN 100.

6

Veevarustustorustik tuuakse elamutesse ühisveevärgi paiknemispoolsetest

külgedest ja sinna paigaldatakse ka veemõõdusõlm. Peale veemõõdusõlme

juhitakse tarbevesi elamute tarbimiskohtadesse ja see lahendatakse hoonesiseste

veevarustusprojektidega.

1.2 KUIVENDUSKRAAVID JA DRENAAŽ

Leegiranna elamurajoon asub Salmistu lahe ääres endisel Kuusalu kolhoosi

Leegisoo kuivendus- ja vihmutusobjektil (poldrialal). Kogu vaadeldav ala on

drenaažkuivendusega, mida on mitmel korral täiendatud.

Leegiranna maaparandusobjektil projekteeriti drenaažkuivendus 1975. aastal ja veel

samal aastal võeti see ekspluatatsiooni. Järgmisel aastal ehitati vihmutussüsteem,

mille maa-alune torustik on osaliselt alles tänaselgi päeval. Kevadel ning suvistel ja

sügisestel vihmaperioodidel jäid objektil mitmed kohad rohkem või vähem märjaks.

Eriti puudutab see Leegisoo maa-ala lõunapoolset osa.

Uus kuivendusvõrk ehitati aastatel 1981 – 1984. a. Vana drenaaži paiknemine

detailplaneeringualal on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses paiknev vana drenaažisüsteem.

Olukord objektil paranes oluliselt pärast seda kui objekti keskossa kaevati risti

languga lahtised kraavid ja kraavide ning mere vahelisel alal tihendati oluliselt

drenaaži. Käesolevaks ajaks on kogu maa-alal välja ehitatud enamus

7

kommunikatsioone ja koos sellega on rikutud olemasolev kuivendusvõrk. Kõige

ilmekama ülevaate probleemidest ja uurimistulemustest annab 1980. aastal RPUI

Eesti Maaparandusprojekti Geoloogiaosakonna poolt koostatud ehitusgeoloogilise

aruande hüdrogeoloogia osa.

Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile on tegemist vana kehtetu

maaparandusobjektiga. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse toimiv drenaaž,

siis tuleb see säilitada või ümber tõsta. Soovitatav on tulevikus ka ülejäänud

kuivenduskraav detailplaneeringu piires puhastada sellesse kogunenud setetest ja

drenaaži suudmeosad välja kaevata.

Sademevesi (sh-s lumesulavesi) on planeeritud vertikaalplaneerimise lahendusest

lähtuvalt immutada kinnistutel pinnasesse või koguda olemasoleva või rajatud

drenaažiga ja juhtida kuivenduskraavi. Liigniiskuse ja soostumise vältimiseks on

renoveeritud Leegiranna tee ääres, kagupiiri ääres ja edelapiiri ääres kuni Sõlme

teeni paiknev kuivenduskraavi lõik. Sõlme tee 4 ja 6 ning Leegiranna tee 13 ja

Sõlme tee 10 piirile rajati uus drenaaži lõik suubumisega kuivenduskraavi - vt

Kraavide teostusjoonis (OÜ KT Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023).

Kuivenduskraavi puhastamisel selgus, et osa olemasolevast drenaažist on

töökorras. Töökorras drenaaž tuleb säilitada ja selle suudmed kuivenduskraavi tuleb

kindlustada. Kuivenduskraavidega juhitakse liigvesi Salmistu lahte.

Juhul, kui tulevased kinnistuomanikud soovivad oma elamute ümber rajada

drenaaži, siis kogutud vesi tuleb juhtida maaparanduse kraavi. Olemasolevat

toimivat drenaaži rikkuda ei tohi.

1.3 REOVEE KANALISATSIOON

Olemasolev kanalisatsioon.

Sõitme küla Leegiranna piirkonnas – detailplaneeringuala suhtes teisel pool

Leegiranna teed kirdes paiknevale elamumaale ehitati aastaid tagasi

ühiskanalisatsioon, mis koosneb kanalisatsioonitorustikest, reoveepumplatest ja

reovee kogumismahutitest. Reovesi veeti Kuusalu regionaalsesse

reoveepuhastusjaama. Tänaseks on ühiskanalisatsioonisüsteemi tehniline seisukord

sedavõrd halb, et see on suletud (otsus tugines 2023. aasta alguses ToruAbi OÜ

poolt teostatud torustike kaamerauuringule). Kinnistuomanikel, kes omavad elamuid

tuleb ehitada kas oma reovee kogumiskaevud või reovee omapuhastid. Heitvee

saab oma kinnistul immutada pinnasesse või juhtida kuivenduskraavides Salmistu

lathe. Detailplaneeringuala ja muu Leegiranna piirkond vajab tulevikus olemasoleva

kanalisatsioonisüsteemi renoveerimist ja ühiskanalisatsioonita piirkondades uuesti

ühiskanalisatsiooni väljaarendamist ja ehitamist. Kuna tööde mahud on väga suured,

siis on nimetatud tööd planeeritud Kuusalu valla ÜVK AK pikaajalisse programmi

aastateks 2025 – 2032. Seoses tööde väga suure maksumusega on teadmata kuna

8

tegelikult nimetatud töödega alustatakse ja kuna kogu vaadeldavat piirkonda hõlmav

kanalisatsioonisüsteem valmib.

Kaart 4. Põhjavee kaitstus detailplaneeringualal ja lähiümbruses. Väljavõte Maa-

ameti kaardiserverist – geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaart.

1980. aastal koostati RPUI Eesti Maaparandusprojekti geoloogiaosakonna poolt

Leegisoo piirkonna ehitusgeoloogiline aruanne ja selle hüdrogeoloogia osa. Selgus,

et maaparandusehitise piires levib kõikjal vabapinnaline mereliste liivadega seotud

pinnaseveehorisont. Alumisteks suhteliselt vettpidavateks seteteks on liivsavi ja

tolmne saviliiv. Üksikud limnoglatsiaalse tolmliiva kihid ei moodusta (arvestades

nende väikest mahtu ja paiknemist) eraldi veehorisonti. Vaatlusandmete põhjal

esineb maaparandusehitise pinnasevee režiimis kaks maksimumperioodi – kevadine

(aprill, mai) ja sügisene (oktoober, november). Peale selle on uuritud piirkonnale

iseloomulikud järsud veetaseme tõusud hiliskevadel ja suvel intensiivsete

vihmasadude ajal ja nädala jooksul peale seda. Maksimumperioodidel jääb veetase

uuritud ala lõunaosas 0,3 – 0,6 m (kraavide mõjupiirkonnas 1,0 – 1,4 m ) sügavusele

maapinnast, keskosas 0 – 0,4 m ja põhjaosas 0,1 – 0,5 m sügavusele maapinnast.

9

Miinimumperioodidel suvel ja talvel jääb veetase 0,9 – 1,5 m (lõunaosas); 0,4 – 0,8

m (keskosas) 0,6 - 1,0 m (põhjaosas) sügavusele maapinnast. Veepinna kõikumise

amplituud on seega kõikjal 0,8 – 1,0 m.

Veehorisont toitub maaparandusehitise piires sademetest, lõunapoolses

uurimispiirkonnas filtreeruvast pinnaseveest. Pealevalguv vesi moodustub

sademeteveest ja paekaldast väljavoolavast põhjaveest. Vettkandva merelise

päritoluga liivakihi paksus väheneb lõunast põhja. Samuti on maapinna kalle lõuna-

põhjasuunaline. Selline olukord põhjustab pinnaseveeliikumist lõunast põhja ja

maksimumperioodidel pinnasevee väljakiildumist maaparandusehitise keskosas.

Intensiivsem pinnasevee väljavool algab 1 – 2 nädalat pärast lume sulamist ja

kestab kuni 2 nädalat (aprilli lõpuni). Miinimumperioodil külgmine juurdevool

praktiliselt puudub. Juurdevool suureneb ajutiselt intensiivsete vihmade ajal. Sügisel

saavutab juurdevool maksimumi pärast sügisest vihmade algust oktoobris ja

novembris. Kuna künnikiht on suhteliselt vettjuhtivam, kui allpool asuv tihe liiv, siis

voolab väljakiilduv vesi pindmises kihis või mööda maapinda. Väljakiilduv vesi

koguneb reljeefi kõrgemate kohtade taha ja loob tingimused nende kohtade

soostumiseks.

Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2

kinnistute Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee

L2 kinnistutesisesed ja väljaspool kinnistuid paiknevad kanalisatsioonisüsteemid on

kavandatud ja projekteeritud detailplaneerimise käigus – vt joonis VK - 1.

Kanalisatsiooni põhilahendused on määratud ja kooskõlastatud arendaja Kattis OÜ

poolt ja on arvestatud tellija Kattis OÜ soovidega ning Eesti Vabariigi seadusandluse

ja normdokumentidega. Detailplaneeringus on kanalisatsioonisüsteemide

kavandamisel ja projekteerimisel arvestatud samuti muu taristu (teede ja platside,

hoonete, elektri- ja sidekaablite, tänavavalgustuse jne) paiknemisega kinnistutel – vt

tehnovõrkude koondplaani joonist VK-1.

Kinnistutele ehitatavate elamute olmereovesi on planeeritud puhastada reovee

omapuhastites - vt joonis VK-1. Reovee puhastamiseks soovib arendaja Kattis OÜ

kasutada ühepere aktiivmuda kompaktpuhasteid SBR QuickOne+. Heitvesi juhitakse

kuivenduskraavi või immutatakse pinnasesse. Immutamise korral piisab reovee

mehaanilisest puhastamisest septikus. Kuivenduskraavid suubuvad Salmistu lahte.

Seni tehtud kaevetööde ja lähima puurkaevu (PRK0022989) geoloogilise läbilõike

andmete järgi on detailplaneeringualal pinnakatte tüseduseks kuni 30 m. Mullakihis

on pinnaseks kuni 20 cm tüsedune huumusega liiv ja saviliiv mulla kiht, millele

järgneb kuni 30 m sügavuseni peeneterine liiv ja moreen, sellele järgneb 50 m

tüsedune tiheda savi kith ja sellele järgneb liivakivi. Vaadeldavas piirkonnas on

puurkaevude sügavus ca 100 m ja rohkem. Kasutatav Kambrium-Vendi

põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb

detailplaneeringuala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes 90 % ulatuses suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ja 10 % ulatuses

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 1. Vastavalt kehtivale seadusandlusele

10

võib heitvee puhastada mehaaniliselt septikus ja immutada pinnasesse või

puhastada bioloogiliselt reoveepuhastis ja heitvee juhtida kuivenduskraavi.

Looduslikud hüdro- ja ehitusgeoloogilised tingimused omapuhastite rajamiseks

detailplaneeringualal rahuldavad. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 (1) 2) tuleb

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal reovesi

enne immutamist mehaaniliselt puhastada. Peale reovee mehaanilist puhastamist

puhastub reovesi bioloogiliselt osaliselt tõstetud imbsüsteemis ja immutatakse

pinnasesse. Juhul kui otsustatakse heitvesi immutada, siis vastavalt KKM määrusele

nr 61 § 8 (3) peab heitvee immutamine toimuma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemal

põhjavee kõrgeimast tasemest. Imbsüsteemid tuleb ehitada osaliselt muldesse ja

mahutid (septikud ja kompaktpuhastid) tuleb vee üleslükkejõu kompenseerimiseks

ankurdada koormusplaatide külge. Reovee puhastamiseks kompaktpuhastites on

arendaja Kattis OÜ planeerinud kasutada CE-sertifikaati omavaid ühepere

bioloogilisi aktiivmudapuhasteid SBR QuickOne+. Veeluba ühe pere omapuhastile ei

väljastata. Reo- ja heitveeproove saab võtta bioloogilise kompaktpuhasti sisse- ja

väljavoolust. Peale imbsüsteemi proovi võtta ei saa, kuid see on reoveepuhastuse

üheks osaks.

Kui otsustatakse heitvesi juhtida maaparanduse kraavi, siis heitvees reoainete

piirväärtused on määratletud KKM määrusega nr 61 § 5 (2) (määruse lisas 1

reostuskoormus alla 300 ie): BHT7 40 mgO2/l; KHT 150 mgO/l; heljum 35 mg/l;

ühealuselised fenoolid 0,1 mg/l; kahealuselised fenoolid 15 mg/l; naftasaadused 1

mg/l; vesinikeksponent (pH) 6 – 9.

(4) Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandusameti

kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt.

Reovee omapuhastite asukohtades (vt joonis VK-1) tuleb jälgida muu taristu (vee- ja

kanalisatsioonitorustike ning elektri- ja sidekaablite) kaitsetsoone ja kujasid.

Torustikel on kaitsetsoon 2+2 m ja elektrikaablil 1+1 m. Maa-ameti kaardiserveri

kitsenduste kaardilt (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k ) on

näha, et kinnistutel ei ole olulisi kitsendusi, mis takistaksid valitud asukohtadesse

reovee omapuhastite rajamist. Väljaspool detailplaneeringuala paiknevate

puurkaevude kaitsetsoonid ei ulatu detailplaneeringualale ja need ei sea piiranguid

valitud asukohtadesse reovee omapuhastite projekteerimisel. Vastavalt KKM

määruse nr 31 § 5 (1) peab omapuhasti rajamisel arvestama, et pealt kinnise või

maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m ja see peab paiknema

joogiveekaevude suhtes allanõlva ja põhjavee liikumise suhtes allavoolu. Septiku ja

bioloogilise kompaktpuhasti kuja on 5 m. Septikute ja bioloogiliste kompaktpuhastite

asukohad tuleb valida nii, et neist saaks setet ja liigaktiivmuda välja vedada

paakautodega.

Elamutes tekkiv olmereovesi juhitakse isevoolsetes kanalisatsioonitorustikes

De110PVC SN8, kui see on vajalik reoveepumplatesse (näiteks väikepumplasse

Juku 1500) ja sealt survekanalisatsioonitorustikus De40PE PN10 reovee

imbsüsteemi või kompaktpuhastisse või isevoolses torustikus De110PVC SN8

(vastavalt standardile EN1401) reovee kompaktpuhastisse.

11

Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-

EN 13598-2:2009 või omama vastavat tootejuhendit. Kaevuluugid peavad

vastavama standardile EVS-EN 124:1999. Kanalisatsiooni voolurahustuse ja

kontrollkaevudena kasutada plastkaevusid Ø 400/315. Kaevud ja nende kaaned

peavad sobima kasutamiseks kõvakattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega.

Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124

klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada

kandejõuga 250 kN kaasi. PEH-plastist kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse

kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja

teleskoopseid pikendusi. Kaevudes peavad olema poole torustiku läbimõõdu

kõrgused voolurennid. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava

kattega.

Heitvesi juhitakse kuivenduskraavi kanalisatsioonitorustikes De110PVC SN8.

Kanalisatsioonisüsteem on projekteeritud lahkvoolne. Pinna- ja sademevee (sh-s

lumesula- ja räästavee) juhtimine kanalisatsioonisüsteemi ei ole lubatud.

Torustikud, mis ehitatakse pinnase külmumistsooni soojustatakse või varustatakse

küttekaabliga ja teede alt läbiviimisel kaetakse need betoonist

koormusjaotusplaatidega.

1.4 SADEMEVEE KANALISATSIOON

Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2

kinnistute Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee

L2 kinnistutesisesed ja väljaspool kinnistuid paiknevad sademevee

kanalisatsioonisüsteemid on peamiselt elamute räästavee ärajuhtimiseks.

Lähtutakse Veeseadusele §-st 129, milles on fikseeritud sademevee suublasse

juhtimise nõuded:

(1) Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.

(2) Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning

ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi.

(3) Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse

tähenduses.

(4) Suublasse juhitav sademevesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5

alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või

kompleksloaga määratud heitkogustele.

(5) Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

12

Sademevees reoainete piirväärtused on määratletud KKM määrusega nr 61 § 7 (1)

(määruse lisas 1 reostuskoormus alla 2000 – 9999 ie): BHT7 15 mgO2/l; KHT 125

mgO/l; Püld 1 mgP/l; Nüld 45 mgN/l; heljum 40 mg/l; ühealuselised fenoolid 0,1 mg/l;

kahealuselised fenoolid 15 mg/l; naftasaadused 5 mg/l; vesinikeksponent (pH) 6 – 9.

(6) Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandusameti

kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt.

Räästavee võib enne kuivenduskraavi juhtimist koguda kogumismahutisse ja

kasutada muru ja aiasaaduste kastmiseks. Kogumismahuti ülevoolu vesi juhitakse

kuivenduskraavi.

Kinnistusisestelt parkimisplatsidelt ja teedelt juhitakse sademevesi haljasaladele, kus

see imbub pinnasesse.

Sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni või drenaaži on keelatud. Samuti on

keelatud sademevee juhtimine naaberkinnistutele. Sademevee käitlemisel peab

järgima EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ toodud juhiseid.

Kinnistutel elamute ümbruse vertikaalplaneering ning teed ja plastid projekteeritakse

nii, et neilt voolaks sademetevesi hoonetest eemale haljasaladele, kus sademevesi

imbub pinnasesse. Kui suuremate platside sademevett ei ole võimalik oma kinnistul

immutada, siis tuleb projekteerida sademevee kanalisatsioon. Kasutatakse

teleskoobiga sademeveekanalisatsiooni restkaevusid D 400/315 PE, mis on

soojustuslehtri ja settepesaga. Platside sademevesi juhitakse torustikus De110PVC

SN8 kuivenduskraavi. Liikluspiirkonnas asuvate sademeveekaevude kaante tugevus

peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool

liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kõigi kinnistute

vertikaalplaneering tuuakse vertikaalplaneerimise projektis.

Kinnistute sademevee kanalisatsioonitorustikud tuleb ehitada De 110 PVC SN8

torudest vastavalt standardile EN1401 ja sademevee kanalisatsioonikaevudena

kasutada tehases valmistatud PE või PP settepesa ja soojustuslehtriga

teleskoopseid kaevusid D 400/315. Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad

vastama standardile SFS3468. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124.

Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124

klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada

kandejõuga 250 kN kaasi.

Ehitustöödel tuleb kasutada projekti kohaselt uusi, kvaliteetseid ja hästi tuntud

valmistajatelt hangitud torusid, toruliitmikke ja kaeve. Torud ja toruliitmikud peavad

olema teineteisega täies vastavuses. Materjalide surveklass ei tohi olla väiksem, kui

on ettenähtud projektis. Torustike kaubasaadetised, mis tuuakse ehitusplatsile,

peavad olema testitud kas vabrikus või mõnes teises heakskiidetud kohas. Torude,

toruliitmike ja muude materjalide vedamisel, ladustamisel ja paigaldamisel peab

olema hoolikas, materjale ei tohi vigastada. Tuleb kinni pidada toodete valmistaja

poolt esitatud nõuetest ladustamise temperatuurile ja toruvirnade kõrgusele.

Ehitusplatsile toodud torud, toruliitmikud, tihendid tuleb koheselt kontrollida. Vigased

või joonistele mittevastavad materjalid tuleb ehitusplatsilt kohe ära viia. Torusid ei

13

paigaldata, kui õhutemperatuur on madalam, kui seda on soovitanud toru valmistaja.

Torude tõstmisel tuleb kasutada kummikatteid, tõstelinu või tõstetraaverseid.

1.5 KANALISATSIOONITORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS

Kaevetööde teostamiseks on vajalik Kuusalu valla kaevetööde eeskirjast tulenev

kaevetööde luba. Torustike paigaldamisel järgida eespoolnimetatud juhiseid,

kvaliteedinorme, tootja firma poolseid etteantud nõudeid. Minimaalne

kanalisatsioonitorustiku rajamise sügavus on 1,2 meetrit ja veetorustikul 1,8 m toru

peale. Külmumispiirist ülespoole ehitatavad torud tuleb soojustada. Plasttorude

paigladamine ei ole lubatud alla -15oC. PE torude keevitamiseks peab temperatuur

olema ≥ -10oC. Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 30°)

tekitatakse torustikku sujuvalt painutades, minimaalne pöörderaadius R = 50 x De.

Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks

tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Kaeviku minimaalne laius

toestamata põhja korral on min 1,0 m. Toestatud kaeviku min põhjalaius vastavalt

1,2m (RIL77 p 4.2). Kaevikus torustike aluskihina kasutada peenkillustikku

fraktsiooniga 5–15 mm, aluskihi paksus min 150 mm. Tasanduskihi tihedus peab

olema vähemalt 95 %. Algtäite tihedus liikluspiirkonnas on vähemalt 98%.

Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav, kasutatav pinnas ei tohi sisaldada

orgaanilisi aineid, kive, betooni tükke. Lõpptäide tihendatakse mehaaniliselt 98 %

tiheduseni.

Toru alus peab olema vähemalt 300 mm laiem kui toru välisläbimõõt. Toetuskiht

surutakse torude alla ja kõrvale poole toru kõrguseni. Esimene tagasitäide peab

ulatuma vähemalt 200 mm ülemise torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei

nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. Liikluseks mõeldud alade all tihendatakse

kaitsekiht vähemalt 98 % tihendusastmeni. Tagasitäiteks toru peale kasutatav pinnas

ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid, kive, betooni tükke. Torude paigaldusel peab

kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Peale tööde

teostamist haljastus ja teekatted taastatakse.

Surveta PVC torud ühendatakse kummitihenditega muhvühendustega. Ühendused

teha toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral tuleb tihendid

puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada

neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt.

Surveliste PE-torude ühendamiseks kasutada põkk-keevitusega keevisliitmikke. PE

torude ühendamiseks võib kasutada toru valmistaja poolt soovitatavaid tehases

valmistatuid liiteid. Liitmike materjal ja pinnatöötlus peab olema üldiselt sama mis

torudel. Põkk-keevitusega PE torude ühendamisel tuleb kinni pidada toru valmistaja

poolt esitatud nõuetest.

14

1.6 KONTROLL JA EKSPLUATATSIOONI VÕTMINE

Kanalisatsioonitorustikku ei tohi sisse voolata põhjavesi. Vajaduse korral

kontrollitakse torustikku TV-kaameraga. Plasttorude lubatud suurim kuju muutus on

8 %. Kui silmaga kontrollimisel tekib kahtlus, et toru läbimõõt on vähenenud, tuleb

toru kontrollida. Toru kuju kontrollimisel kasutatakse puust või plastist silindrit. Silindri

läbimõõt peab olema 92 % toru siseläbimõõdust. Toru kuju muutus on lubatavas

piires, kui silindrit on kerge torust läbi vedada.

Peale kanalisatsioonitorustike montaaži katsetada vajadusel torustikud vee- või

õhutihedusele.

1.7 JOONISED

Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500 VK-1

Olemasoleva taristu teostusjoonised on toodud detailplaneeringu seletuskirja lisadena.

Kiri 2023-06 Eksperdi arvamus Andineeme külas Sõlme tee ja Sõlme põik DP ala eesvoolu kohta.pdf

1

Nr. 1 - 06

20/04/2023

Saaja: Urmas Merila

Telefon: 56288085, e-post: [email protected]

Teema: Eksperdi arvamus Kuusalu vallas Andineeme külas Otsa II

PlanID4953 kehtiva (Leegiranna III etapi) ja Otsa II muudatuse

PlanID 114733 (menetluses oleva) detailplaneeringu eesvoolu seisundi

kohta.

Ekspert lähtub eksperdi arvamuse koostamisel Ehitusseadustikust, Veeseadusest,

Maaparandusseadusest, Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ja Ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni seadusest ning neist tulenevatest seadusandlikest aktidest. Ekspert vaatas

detailplaneeringuala ja selle maaparanduskraavistiku üle 06.04.2023. aastal ja on kursis

kohapealse olukorraga. Eksperdi arvamuses toodud fotod on tehtud Aare Kuusik poolt.

Ekspertiisi Tellija ja detailplaneeritava ala arendaja andmed.

Detailplaneeringuala omanik ja arendaja: Kattis OÜ, telefon: 56288085, e-post:

[email protected].

Eksperiisi tellija: Kattis OÜ.

Omaniku aadress: Töökoja 4a, 11415, Tallinn.

Kattis OÜ esindaja: Urmas Merila, telefon: 56288085, e-post: [email protected].

Detailplaneeringuala aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Andineeme küla, Sõlme tee ja tee

Sõlme põik.

Maa sihtotstarve: 100% elamumaa.

Detailplaneeringualale on projekteeritud: üksikelamud ja üks ridaelamu.

Tarbevesi saadakse Leegiranna ühisveevärgist ja reovesi puhastatakse reovee omapuhastites ja

heitvesi juhitakse koos sademe-, drenaaži ja muu liigveega maaparanduse kuivenduskraavis

Salmistu lahte.

Detailplaneeringuala asukoht.

Kaardil 1 on toodud detailplaneeringuala asukoht Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineeme

külas. Leegiranna elamurajoon asub Salmistu lahe ääres endisel Kuusalu kolhoosi Leegisoo

kuivendus- ja vihmutusobjektil (poldrialal). Kogu vaadeldav ala on drenaažkuivendusega,

mida on mitmel korral täiendatud. Vesi juhitakse kuivenduse kogujakraavides Salmistu

lahte. Otsa II PlanID4953 kehtiva (Leegiranna III etapp) ja Otsa II muudatuse PlanID 114733

(menetluses oleva) detailplaneeringuala on toodud joonisel 1.

2

Kaart 1. Sõlme tee 3 kinnistu asukoht Andineeme külas Kuusalu vallas on näidatud punase

noolega. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

Joonis 1. Otsa II PlanID4953 kehtiva (Leegiranna III etapp) ja Otsa II muudatuse PlanID

114733 (menetluses oleva) detailplaneeringuala joonis (Tuulesoojus OÜ töö nr 22-081).

3

Leegiranna maaparandusobjektile projekteeriti drenaažkuivendus 1975. aastal ja veel samal

aastal võeti see ekspluatatsiooni. Järgmisel aastal ehitati vihmutussüsteem, mille maa-alune

torustik on osaliselt alles tänaselgi päeval. Kevadel ning suvistel ja sügisestel vihmaperioodidel

jäid objektil mitmed kohad rohkem või vähem märjaks. Eriti puudutab see maa-ala

lõunapoolset osa.

Uus kuivendusvõrk ehitati aastatel 1981 – 1984. Olukord objektil paranes oluliselt pärast seda

kui objekti keskossa kaevati risti languga lahtised kraavid ja kraavide ning mere vahelisel alal

tihendati oluliselt drenaaži. Käesolevaks ajaks on kogu maa-alale ehitatud enamus taristut ja

koos sellega on rikutud olemasolev kuivendusvõrk.

Maa kuivaks saamiseks on kuivendussüsteemi mitmel korral täiendatud. Kõige ilmekama

ülevaate probleemidest ja uurimistulemustest annab 1980. aastal RPUI Eesti

Maaparandusprojekti Geoloogiaosakonna poolt koostatud ehitusgeoloogilise aruande

hüdrogeoloogia osa.

Detailplaneeringualal muinsuskaitsealuseid objekte ei ole. Kinnistutel ei ole vääriselupaikasid

ja looduskaitsealuseid üksikobjekte.

Ekspert.

OÜ Vetepere (10202816) juhataja Aare Kuusik, PhD

Aadress: Vainu talu, Pudisoo küla, 74626, Kuusalu vald, Harjumaa

Kontaktisik: OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik

Telefon ja e-post: 51 62476; [email protected]

Isikulitsents: Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr 2241/22. Heit-, reo- ja

pinnaveest ning reoveesettest proovivõtmine. Põhjaveest proovide võtmine.

MO0221-00 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve (P.P. Ehitusjärelevalve OÜ koosseisus

vastutav spetsialist).

Kutsetunnistus (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10617451/1) nr 173965.

Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8. Välisveevarustus ja -kanalisatsioon.

Projekteerimine, omanikujärelevalve, inseneride koolitamine ja uurimistöö. Filosoofiadoktor

(ehitus ja keskkonnatehnika).

OÜ Vetepere registreeringud majandustegevuse registris (vastutav spetsialist Aare Kuusik)

tegevusalal ehitus (enne 2003. a. registreeringud RETTER-is ja enne seda litsentsid):

Registreeringu number ja tegevusala

EP10202816-0001 Projekteerimine

EO10202816-0001 Omanikujärelvalve

EK10202816-0001 Ehitusprojekti ekspertiis

EK10202816-0001 Ehitise audit

Detailplaneerimisel on aluseks võetud järgmised materjalid:

- Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 521. 20. oktoobrist 2022. a välja antud

detailplaneeringu lähteülesanne.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee ja Sõlme põik. Geodeetiline

alusmaterjal. OÜ KT Geodeesia. Töö nr 121/22. 07.12.2022.

4

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12

ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2 kinnistute detailplaneering (Plan ID4950 ja Plan

ID114733). Tugiplaan ja põhijoonis. Tuulesoojus OÜ. Töö nr 22-081. 14.02.2023.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12

ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2 kinnistute detailplaneering (Plan ID4950 ja Plan

ID114733). Seletuskiri. Tuulesoojus OÜ. Töö nr 05-049. 2023.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee. Kraavide teostusjoonis. OÜ KT

Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Sõlme tee. Veetrassi teostusjoonis. OÜ KT

Geodeesia. Töö nr 91/21. 17.12.2021.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla, Sõlme tee ja Sõlme põik. Veetrasside

ehitusprojekt põhiprojekti sraadiumis. Tuulesoojus OÜ. Töö nr 2021 – 63V. Tallinn,

2021.

- Madise ja Otsa talu maade kehtiva detailplaneeringu (Plan ID:1154) materjalid.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Leegiranna kinnistu Teede-ehitus,

veevarustus ja kanalisatsioon. Tehnilise projekt. E. Jahhu Projektbüroo OÜ. Töö nr

212-TVK-07. Tartu, oktoober 2006 – märts 2007.

- Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla. Leegiranna kinnistu Teede-ehitus,

veevarustus ja kanalisatsioon. Tehnilise projekti täiendus. E. Jahhu Projektbüroo OÜ.

Töö nr 212-TVK-07. Tartu, august 2007.

- Harjumaa, Kuusalu vald, Sõitme küla, Leegiranna elamurajoon. Vee-, drenaaži- ja

kanalisatsioonitorustike teostusjoonis. OÜ Melbra. Töö nr 190 TJ 07. 11.10.2007.

- Leegisoo piirkonna ehitusgeoloogiline aruanne. RPUI Eesti Maaparandusprojekti

geoloogiaosakond. 1980.

- Reovee SBR biopuhasti QuickOne+ materjalid.

- Kuusalu valla üldplaneering.

- Kuusalu valla ÜVK AK aastateks 2020 – 2032.

- Maaparandusseadus ja sellest tulenevad seadusandlikud aktid.

- Puurkaevude andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee.

- Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

Põhjavee kaitstus ja hüdrogeoloogilised tingimused.

Vaadeldavas piirkonnas on puurkaevude sügavus ca 100 m ja rohkem. Kasutatav Kambrium-

Vendi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud.

Detailplaneeringuala (Plan ID4950 ja Plan ID114733) elamutes tekkiv olmereovesi soovitakse

käidelda omal kinnistul reovee omapuhastites (kompaktpuhastites) ja juhtida kuivenduskraavi.

Heitvett saab ja võib ka immutada, peale selle mehaanilist puhastamist, oma kinnistul

pinnasesse.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb

detailplaneeringuala (Plan ID4950 ja Plan ID114733) maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal – vt kaart 2.

5

Kaart 2. Põhjavee kaitstus detailplaneeringualal (Plan ID4950 ja Plan ID114733) ja

lähiümbruses. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – geoloogia kaardirakenduse põhjavee

kaitstuse kaart.

Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2 kinnistute

detailplaneeringuala paikneb Kuusalu vallas, kus vee-ettevõtjaks on Kuusalu Soojus OÜ.

Vastavalt Kuusalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2020 –

2032 (ÜVK AK) saadakse vaadeldavas piirkonnas tarbevesi Kuusalu Soojus OÜ puurkaev-

pumplast (puurkaevu katastri nr 22989, keskkonnaregistri kood PRK0022989) ning Leegiranna

tee ja Sõlme tee ristmikul paiknevast ühisveevärgi torustikust - vt veetrassi teostusjoonis (OÜ

KT Geodeesia. Töö nr 91/21. 17.12.2021).

Reovee puhastamiseks on arendaja Kattis OÜ planeerinud kasutada ühepere aktiivmuda

kompaktpuhasteid SBR QuickOne+ ja heitvesi juhitakse maaparanduse kraavi. Kui osutub

otstarbekaks, siis võib reovee puhastada septikus ja imbsüsteemis ning immutada oma kinnistul

pinnasesse.

Vastavalt VEKA andmebaasile (https://veka.keskkonnainfo.ee) on Leegiranna puurkaevul

PRK0022989 50 m sanitaarkaitseala ja selle sügavus on 121 m. Detailplaneeringu lahenduses

on toodud juba valmis ehitatud joogivee ja tuletõrjevee veevarustussüsteemi lahendus – vt

veetrassi teostusjoonis (OÜ KT Geodeesia töö nr 91/21. 17.12.2021).

Lähima puurkaevu (PRK0022989) geoloogilise läbilõike andmete järgi on

detailplaneeringualal pinnakatte tüseduseks kuni 30 m. Mullakihis on pinnaseks kuni 30 cm

tüsedune huumusega liiv ja saviliiv mulla kiht, sellele järgneb kuni 30 m sügavuseni

peeneterine liiv ja moreen. Sellele järgneb 50 m tüsedune tiheda savi kiht ja sellele liivakivi.

1980. aastal koostati RPUI Eesti Maaparandusprojekti Geoloogiaosakonna poolt

ehitusgeoloogilise aruanne ja selle hüdrogeoloogia osa. Selgus, et maaparandusehitise piires

levib kõikjal vabapinnaline mereliste liivadega seotud pinnaseveehorisont. Alumisteks

6

suhteliselt vettpidavateks seteteks on liivsavi ja tolmne saviliiv. Üksikud limnoglatsiaalse

tolmliiva kihid ei moodusta (arvestades nende väikest mahtu ja paiknemist) eraldi veehorisonti.

Vaatlusandmete põhjal esineb maaparandusehitise pinnasevee režiimis kaks

maksimumperioodi – kevadine (aprill, mai) ja sügisene (oktoober, november). Peale selle on

uuritud piirkonnale iseloomulikud järsud veetaseme tõusud hiliskevadel ja suvel intensiivsete

vihmasadude ajal ja nädala jooksul peale seda. Maksimumperioodidel jääb veetase uuritud ala

lõunaosas 0,3 – 0,6 m (kraavide mõjupiirkonnas 1,0 – 1,4 m ) sügavusele maapinnast, keskosas

0 – 0,4 m ja põhjaosas 0,1 – 0,5 m sügavusele maapinnast. Miinimumperioodidel suvel ja talvel

jääb veetase 0,9 – 1,5 m (lõunaosas); 0,4 – 0,8 m (keskosas) 0,6 - 1,0 m (põhjaosas)

sügavusele maapinnast. Veepinna kõikumise amplituud on seega kõikjal 0,8 – 1,0 m.

Veehorisont toitub maaparandusehitise piires sademetest, lõunapoolses uurimispiirkonnas

filtreeruvast pinnaseveest. Pealevalguv vesi moodustub sademeteveest ja paekaldast

väljavoolavast põhjaveest. Vettkandva merelise päritoluga liivakihi paksus väheneb lõunast

põhja. Samuti on maapinna kalle lõuna-põhjasuunaline. Selline olukord põhjustab

pinnaseveeliikumist lõunast põhja ja maksimumperioodidel pinnasevee väljakiildumist

maaparandusehitise keskosas. Intensiivsem pinnasevee väljavool algab 1 – 2 nädalat pärast

lume sulamist ja kestab kuni 2 nädalat (aprilli lõpuni). Miinimumperioodil külgmine

juurdevool praktiliselt puudub. Juurdevool suureneb ajutiselt intensiivsete vihmade ajal.

Sügisel saavutab juurdevool maksimumi pärast sügisest vihmade algust oktoobris ja

novembris. Kuna künnikiht on suhteliselt vettjuhtivam, kui allpool asuv tihe liiv, siis voolab

väljakiilduv vesi pindmises kihis või mööda maapinda. Väljakiilduv vesi koguneb reljeefi

kõrgemate kohtade taha ja loob tingimused nende kohtade soostumiseks.

Detailplaneeringualale kavandatud veetaristu kirjeldus.

Joonis 2. Detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses paiknev vana drenaažisüsteem.

7

Osa Sõlme põik 2, 4, 6, 7, Sõlme tee 8, 10, 12 ning Sõlme tee L1 ja Sõlme tee L2

detailplaneeringuala kinnistuid, Sõlme teest loodes paiknevad, on ümbritsevatest kinnistutest

kõrgem lauskjas maa-ala ning Sõlme teest kagus paiknevad, on ümbritsevatest kinnistutest

madalam lauskjas maa-ala. Põhjavee ülemine kiht ja lumesulavesi voolab praegu tervel

detailplaneeringualal olemasoleva osaliselt renoveeritud kuivenduskraavi poole. Arvestada

tuleb ka asjaoluga, et suurel osal Leegiranna piirkonnast levib surveline põhjavesi.

Kompaktpuhastites puhastatud heitvesi juhitakse kuivenduskraavi, mis on joonisel 2 tähistatud

rohelise joonega.

Sademevesi (sh-s lumesulavesi) on planeeritud immutada kinnistutel, vertikaalplaneerimise

lahendusest lähtuvalt, kohapeal pinnasesse või juhtida kuivenduskraavi. Liigniiskuse ja

soostumise vältimiseks on 2023. aasta alguses renoveeritud osa kuivenduskraavist ja ehitatud

lõik drenaaži - vt kraavide teostusjoonis (OÜ KT Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023) ja

fotod 1 – 4. Kuivenduskraavidega juhitakse liigvesi Salmistu lahte. Vana drenaaži paiknemine

detailplaneeringualal on näidatud joonisel 2.

Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile on tegemist vana kehtetu maaparandusobjektiga. Juhul kui

ehitustööde käigus avastatakse toimiv drenaaž, siis tuleb see säilitada või ümber tõsta.

Ekspertiisi ülesanne.

1. Üle vaadata ja koostada fotoalbum kuivenduskraavi kohta, millesse juhitakse

detailplaneeringuala liigvesi ja reoveepuhastuse heitvesi.

2. Hinnata esmaseks suublaks oleva kuivenduskraavi tehnilist seisukorda kuni Salmistu

laheni.

3. Esitada ettepanek kehtiva detailplaneeringuala (Otsa II PlanID4953 kehtiva (Leegiranna

III etapp) ja menetluses oleva Otsa II muudatuse PlanID 114733) ulatuses ja kuni

Salmistu laheni suubla tehnilise seisukorra parendamiseks.

Detailplaneeringuala kuivenduskraavi ja selle eesvoolu fotoalbum. Kuivenduskraavi

tehnilist seisukorra hinnang ja ettepanekud olukorra parendamiseks.

Detailplaneeringuala kinnistutele pääseb Leegiranna teelt ning edasi Sõlme teelt ja teelt Sõlme

põik. Liigniiskuse ja soostumise vältimiseks on 2023. aasta alguses renoveeritud osa

detailplaneeringualal paiknevast kuivenduskraavist ja ehitatud lõik drenaaži - vt kraavide

teostusjoonis (OÜ KT Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023) ja fotod 1 – 4. Madal settest

puhastatud kuivenduskraav (sügavusega ca 0,3 – 1,5 m) on detailplaneeringualal Leegiranna

tee ääres (vt fotod 1 ja 2). Leegiranna tee äärest suundub settest puhastatud nüüd juba sügavam

kuivenduskraav (sügavusega ca 1,3 – 1,7 m) detailplaneeringuala piiril edelasse ja sealt edasi

detailplaneeringuala lõunaosas kuni Sõlme tee truubini – vt fotod 3 ja 4. Sellesse suubuvad ka

vana drenaažisüsteemi kollektorid. Teine madal kuivenduskraav (sügavusega ca 0,5 – 1,4 m)

on detailplaneeringuala lõunaosas Sõlme tee ääres teest vasakul pool - vt foto 5. Fotol 6 on

näidatud tuletõrjeührandi nr 1 lähedalt kinnistute piiril kulgeva uue drenaaži trass.

Eespoolkirjeldatud süvendatud ja puhastatud kuivenduskraav ja sellesse suubuv uus drenaaž on

heas tehnilises seisukorras ja vastab maaparanduskraavidele ja drenaažile kehtiva

seadusandlusega (Maaeluministri määrus nr 45 ”Maaparandussüsteemide

projekteerimisnormid”) esitatavatele nõuetele. Kindlustamist vajavad üksikud vana drenaaži

8

kollektorite suudmed kuivenduskraavi. Sügavamale oleks võinud paigaldada ka Sõlme tee

truubi toru, sest praegu on selle ette tekkinud paisutus – vt foto 4.

Süvendamata ja puhastamata kuivenduskraavi osa jaotab koos teega Sõlme põik

detailplaneeringuala loodepoolse osa kaheks – vaata joonis 1. Sõlme teele on ehitatud üks

kuivenduskraavi truup ning teelt Sõlme põik kuivenduskraavi taha kinnistutele pääsemiseks

veel kaks kuivenduskraavi truupi – vaata joonis 1 ja fotod 4, 5 ja 8 – 11. Fotodel 7 – 23 on

näidatud kuivenduskraavi kulgemine ja tehniline seisukord detailplaneeringualal ja sellelt edasi

kuni kraavi suubumiseni Salmistu lahte.

Fotod 1 – 3. Fotodel 1 ja 2 on kuivenduskraav, mida just süvendati ja mis saab alguse Sõlme

tee ja Leegiranna tee ristmiku juurest ja kulgeb Leegiranna tee ääres. Fotol 3 suundub kraav

kinnistute piiril läände.

Fotod 4 – 6. Fotol 4 on Sõlme tee truup ja selle ees settest puhastatud kuivenduskraav. Fotol 5

on Sõlme tee kõrval kulgev madal kuivenduskraav. Fotol 6 on tuletõrje hüdrant nr 1 ja selle

taga kahe kinnistu piiril uue drenaaži trass puhastatud kuivenduskraavini – vt ka joonis nr 1.

9

Fotod 7 – 15. Fotol 7 on truup ja kraav Sõlme teelt Salmistu lahe poole. Fotol 8 on truup,

esimene mahasõit teelt Sõlme põik ja kraav Sõlme tee poole. Fotol 9 on esimene mahasõit teelt

Sõlme põik ja kraav Salmistu lahe poole. Fotol 10 on truup, teine mahasõit teelt Sõlme põik ja

kraav Sõlme tee poole. Fotol 11 on teine mahasõit teelt Sõlme põik ja kraav Salmistu lahe

10

poole. Fotol 12 on vasakul madal kraav, mis on detaiplaneeringuala piiriks loodes ja kraav

Sõlme tee poole. Fotol 13 on kraav detaiplaneeringuala piirilt Salmistu lahe poole. Fotol 14 on

eesvoolukraav, mis põõrab paremale. Fotol 15 on kraavide ristumiskoht, kus eesvoolukraav

suundub paremale.

Kuivenduskraavi tehniline seisukord Sõlme tee truubist kuni esimese mahasõidu truubini teelt

Sõlme põik on rahuldav – vt fotod 7 ja 8. Tänu kraavi õigele nõlvusele on kraav säilitanud oma

profiili. Kraavi põhja on kohati kogunenud õhuke sette kiht ja kohati on kasvanud taimestik.

Drenaažikollektorite suudmed on lahti ja vool drenaažist kraavi ei ole takistatud. Vaja on

kraavi põhjast hooldustööde käigus välja kaevata sinna kogunenud sete ja taimestik. Kraavi

süvendama ei pea. Fotodel 12 ja 13 on näidatud kraavi seisukord detailplaneeringuala nurgas.

Fotodel 14 ja 15 on näha eesvoolukraavistiku tehniline seisukord.

Kuivenduskraavi tehniline seisukord tee Sõlme põik esimese mahasõidu truubist kuni teise

mahasõidu truubini teelt Sõlme põik on rahuldav – vt fotod 9 ja 10. Tänu kraavi õigele

nõlvusele on kraav säilitanud oma profiili. Kraavi põhja on kohati kogunenud sette kiht, mis

tüseneb enne teist truupi ja kohati on kasvanud taimestik. Drenaažikollektorite suudmed on

lahti ja vool drenaažist kraavi ei ole takistatud. Vaja on kraavi põhjast hooldustööde käigus

välja kaevata sinna kogunenud sete ja taimestik. Kraavi peab enne teist truupi süvendama.

11

Fotod 16 – 23. Fotodel on näha eesvoolukraavistik ja selle halb tehniline seisukord: kraavid on

üle lubatu setteid täis, kraavistik on kohati liiga madal ja viimasest truubist on läbivool

takistatud.

Kuivenduskraavi tehniline seisukord tee Sõlme põik teise mahasõidu truubist kuni suubumiseni

Salmistu lahte on mitterahuldav – vt fotod 11 – 23. Eesvoolu kraav on 20 – 40 % kraavi

sügavusest täis settinud ja seda tuleb puhastada ja kohati süvendada. Elmute tsoonis, kus on

drenaaž, tuleb drenaaži kollektorite suudmed kaevata sette alt välja. Fotodel 16 ja 17 kraavi osa

on täis settinud kraav tuleb puhastada settest ja seda tuleb süvendada. Fotodel 18 – 23 toodud

kraavistiku osa kuni Salmistu laheni tuleb süvendada. Fotodel 19 – 22 toodud truup tuleb

puhastada voolutakistustest ja kui osutub vajalikuks, siis tuleb paigaldada uus truubi toru.

Eksperdi arvamuse kokkuvõte.

Otsa II PlanID4953 kehtiva (Leegiranna III etapp) ja menetluses oleva Otsa II muudatuse

PlanID 114733 detailplaneeringuala (vt joonis 1) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas

Andineeme külas – vt kaart 1. Ekspert tutvus 06. 04. 2023. aastal detailplaneeringualal (vt

joonis 1) valitsevate looduslike ning hüdro- ja ehitusgeoloogiliste tingimustega ning muude

tingimustega kohapeal. Liigniiskuse ja soostumise vältimiseks on 2023. aasta alguses

renoveeritud osa detailplaneeringualal paiknevast kuivenduskraavist ja ehitatud lõik drenaaži -

vt kraavide teostusjoonis (OÜ KT Geodeesia. Töö nr 17/23. 31.03.2023) ja fotod 1 – 4.

Ära kuulanud detailplaneeringuala omaniku ja arendaja Kattis OÜ esindaja Urmas Merila

soovid ja plaanid detailplaneeringuala kujundamisel ning tutvunud eksperdile esitatud

materjalidega on ekspert järgmisel arvamusel:

1. Uus maaparansuse kuivendusvõrk ehitati Leegisoo piirkonda aastatel 1981 – 1984. a.

Olukord objektil paranes oluliselt pärast seda kui objekti keskossa kaevati risti languga

lahtised kraavid ja kraavide ning mere vahelisel alal tihendati oluliselt drenaaži.

Käesolevaks ajaks on kogu maa-alal välja ehitatud enamus taristust ja koos sellega on

rikutud olemasolev kuivendusvõrk. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile on tegemist

vana kehtetu maaparandusobjektiga. Heit-, sademe- ja drenaaživee juhtimiseks

maaparanduskraavi ei pea taotlema luba Põllumajandus- ja Toiduametist.

12

2. Juba süvendatud ja puhastatud kuivenduskraav ja sellesse suubuv uus drenaaž on heas

tehnilises seisukorras ja vastab maaparanduskraavidele ja drenaažile kehtiva

seadusandlusega (Maaeluministri määrus nr 45 ”Maaparandussüsteemide

projekteerimisnormid”) esitatavatele nõuetele. Kindlustamist vajavad üksikud vana

drenaaži kollektorite suudmed kraavi nõlval.

3. Kuivenduskraavi tehniline seisukord Sõlme tee truubist kuni esimese mahasõidu

truubini teelt Sõlme põik on rahuldav – vt fotod 7 ja 8. Tänu kraavi õigele nõlvusele on

kraav säilitanud oma profiili. Kraavi põhja on kohati kogunenud õhuke sette kiht ja

kohati on kasvanud taimestik, mis tuleb hooldustööde käigus eemaldada.

Drenaažikollektorite suudmed on lahti ja vool drenaažist kraavi ei ole takistatud. Kraavi

süvendama ei pea.

4. Kuivenduskraavi tehniline seisukord tee Sõlme põik esimese mahasõidu truubist kuni

teise mahasõidu truubini teelt Sõlme põik on rahuldav – vt fotod 9 ja 10. Tänu kraavi

õigele nõlvusele on kraav säilitanud oma profiili. Kraavi põhja on kohati kogunenud

sette kiht, mis tüseneb enne teist truupi, kohati on kraavi kasvanud taimestik.

Drenaažikollektorite suudmed on lahti ja vool drenaažist kraavi ei ole takistatud. Vaja

on kraavi põhjast hooldustööde käigus välja kaevata sinna kogunenud sete ja taimestik.

Enne teist truupi peab kraavi süvendama.

5. Kuivenduskraavi tehniline seisukord tee Sõlme põik teise mahasõidu truubist kuni

suubumiseni Salmistu lahte on mitterahuldav – vt fotod 11 – 23. Eesvoolu kraav on 20

– 40 % ulatuses kraavi sügavusest täis settinud ja seda tuleb puhastada ja kohati

süvendada – vt fotod 16 ja 17. Fotodel 18 – 23 toodud eesvoolu kraavistiku osa kuni

Salmistu laheni tuleb süvendada. Fotodel 19 – 22 toodud truup tuleb puhastada

voolutakistustest ja kui osutub vajalikuks, siis tuleb paigaldada uus truubi toru.

6. Vana drenaaži paiknemine detailplaneeringualal ja selle ümbruses on näidatud joonisel

2. Kui ehitustöödel selgub, et kinnistul on toimiv drenaaž, siis tuleb see säilitada või

ringi tõsta. Kindlustamist vajavad üksikud vana drenaaži kollektorite suudmed

kuivenduskraavi nõlvadel.

7. Kuivenduskraavide, drenaaži ja eesvoolukraavide renoveerimisel tuleb lähtuda

Maaeluministri määrus nr 45 ”Maaparandussüsteemide projekteerimisnormid”.

8. Kuna detailplaneeringuala kuivenduskraavi ja selle eesvoolukraavidesse juhitakse kogu

vaadeldava piirkonna liigvesi, siis kraavistiku renoveerimisest peaksid osa võtma ja

sellega kaasnevaid kulutusi kandma kõik kraavistikuga piirnevad maaomanikud.

Lugupidamisega

OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik PhD

Digiallkiri

OÜ VETEPERE (10202816) Harju maakond, Kuusalu vald, 74626, Pudisoo küla, Vainu talu.

Tel.: 6077176; 5162476

Sõlme tee ja Sõlme põik DP.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

URMAS MERILA PNOEE-36107280218 2023-05-25 07:13:49

ANU KUNINGAS PNOEE-45801190340 2023-05-25 08:57:10

01 ASUKOHASKEEM.pdf

GSPublisherVersion 0.0.100.100

A.Kuningas

V.Deforce Kuupäev: 24.04.2023

Töö nr: 1:15000

Töökoja 4a, Tallinn Tel: 56288085

Reg.nr. 11021790 MTR EEP001762

Tuulesoojus OÜ

Kattis OÜ

Objekt : Sõlme põik 1,4,6,7, Sõlme tee 8,10,12 ning Sõlme tee L1 ja L2

kinnistute DP

U.Merila

Projekti staadium: DP

ASUKOHASKEEM

22-081

©

Leht: 01Projektijuht

Vastutav spetsialist

Tellija

Projekteerija

Detailplaneeringu ala

X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

02 TUGIPLAAN.pdf

GSPublisherVersion 0.0.100.100

A.Kuningas

V.Deforce Kuupäev: 24.04.2023

Töö nr: 1:1000

Töökoja 4a, Tallinn Tel: 56288085

Reg.nr. 11021790 MTR EEP001762

Tuulesoojus OÜ

Kattis OÜ

Objekt : Sõlme põik 1,4,6,7, Sõlme tee 8,10,12 ning Sõlme tee L1 ja L2

kinnistute DP

U.Merila

Projekti staadium: DP

TUGIPLAAN

22-081

©

Leht: 02Projektijuht

Vastutav spetsialist

Tellija

Projekteerija

3

6

7

3.70123

8

237

leppkask120,14

mändkask160,20

mändkask160,24

kask120,12

kaskmänd160,18

X=6595250

Y= 58

16 00

6.83

6.32

5.91

5.65

5.61

5.96

6.27

6.08

5.81

5.30

4.93

4.71

7.46

7.64

7.74

7.60

7.52

7.32

7.26

7.35

7.41

7.03

6.51

7.41

7.42

7.45

7.14

7.05

7.47

7.48

7.47

7.11

6.77 6.54

7.12

6.44

6.40

6.50

5.89

5.87

5.75

5.49

4.39 5.75

6.26

5.74

5.75

5.50

5.82

6.31

6.26

6.62

7.03

7.22

6.48

6.19

6.23

5.94

5.99

5.62

5.61

5.65

5.48

5.99

5.97

6.04

6.09

6.19

6.16

4.20

4.62

4.50

5.25

5.41

5.75

6.15

6.32

6.15

6.11

5.43

5.23

4.57

4.53

4.18

4.44

5.03

5.57

5.68

6.18

5.84 3.65

5 .5

7

5.80

5.45

5.35

4.89

4.66

4.53

6.20 5.81

6.13

5.61

4.89 5.02

6.53

6.06

5.00

4.86

5.95

5.86

5.67 5.06

5.79

6.07

6.17

5.62

4.79

4.36

4.90

5.99 6.58

6.32

5.09

4.55

4.43 4.40

4.23

4.70

4.49

4.12

3.85 3.49 1.90

3.33

3.41

3.46

3.61

3.47

2.54

3.45

3.40 2.41

3.66

3.81

4.02

3.72

2.71

3.70

3.90

4.12

4.46

4.05

3.66

3.51

3.90

4.28

2.84 4.50

4.99

5.10

4.34

4.08

4.28

4.00 4.06

3.94

4.32

3.74

3.54

3.70

4.62 4.02

3.45 3.37

3.34

3.31 3.55

3.75

3.92

4.03

4.06

4.13

4.70

6.03

4.55

4.53

6.00

5.65

5.55

5.82

5.80

5.75

6.02 6.22

6.42

6.72

6.95

6.99

6.90

6.53

6.92

7.31

7.23

5.92

5.24

5.20

3.22

4.22

5.22 5.22

6.22

5.22

6.22

3.22

4.22

5.22

6.22 6.22

6.22

5.22

6.22

7.22

0.22

6.28

kraav

5.23

5.37 5.18

5.11

5.18

5.34

5.53

5.61

5.44

5.88

6.06

6.02

6.35 6.34

6.34

6.38

6.23 6.22

6.19

6.17 6.17 6.15

6.02

6.05

5.84

5.73

6.07

5.90

5.92

6.10

6 .0

7 5

.8 4

6 .0

8

5 .7

5 5

.8 1

5 .9

2

6.05

5 .5

3

5. 51

6.20 6.22

6.19

6.16

6.22

6.29

5.98

5.89 5.89

5.60

5.66 5.61

5.62 5.55

5.53

5.51

5.52

5.47

5.68 5.62

5.48 5.39

5.34

5.46

5.51 5.46

5.50 5.59

5.74 5.72

5.77 5.76

5.54

5.50

5.49

5.52

5.37

35201:002:0360 Nugise

35201:002:0450 Otsanõmme

35201:002:0682 Leegiranna tee 10

35201:002:0697 Rannakaare tee 2

35201:002:0713 Rannakaare tee 1

35201:002:0616 Madikse tee 2

35301:001:0941

Leegiranna tee L3

35301:001:0948

Leegiranna tee L2

35201:002:0592

Kukru

35201:002:0597

Otsa tee 1

35201:002:0608 Leegiranna tee 15

W

S

N

E

35201:002:0693 Rannakaare tee

L 11,57 m. O 500 PL. H 5,51-5,43

L 12,52 m. O 500 PL. H 4,43-4,36

L 12,22 m. O 500 PL. H 3,64-3,31

5.92

4.32

4.79

4.71

3.85

5.89

5.75

3.77

5.81

6.02

5.41 4.47 5.80

5.79

5.73 4.00 5.75

5.58

5.49 5.91

2.97

4.33 4.46

2.14 4.39

4.04

5.14

4.54 5.08

5.51

5.54 6.68

5.55

5.54

5.90

6.01

6.03

6.31

6.48

6.62 6.03 6.64 6.63

6.45

6.26

5.94

5.68

5.55

6.10

5.87

5.82

5.67

5.36

5.66

5.57 5.75

5.87

5.77

5.53 5.51

5.78

5.68

5.18

6.13

4.65

4.52 4.73 4.47

4.57

4.49 4.63

4.52

4.45

4.36

4.79

5.05

5.76

6.08

5.94

5.74

5.84

6.05

5.75 5.96

6.33 6.39

6.37

5.78

5.87

6.57 6.62

6.59

5.87

6.28

6.54

6.77 6.86

6.86

7.27 7.31

7.28

7.00

7.15

7.57 7.62

7.57 7.32 6.57 7.26

7.14 7.26

7.19 7.17 6.83

7.20

7.27

6.75

6.77

7.36

L 6,10 m. O 500 PL. H 6,29-6,13

x= 6595500y= 581700

tundmatu veetoru

Leegiranna tee 13

35201:002:0604 Sõlme tee 2

35201:002:0599 Sõlme tee 4

35201:002:0601 Sõlme tee L1

35201:002:0605 Sõlme tee 1

35201:002:0596 Otsa tee 4

35201:002:0614 Sõlme tee 3

35201:002:0622 Otsa tee

35301:001:1774 Sõlme põik 1

35301:001:1775 Sõlme põik 3

35301:001:1776 Sõlme põik 5

35301:001:1777 Sõlme põik 7

35301:001:1778 Sõlme põik 6

35301:001:1779 Sõlme põik 4

35301:001:1780 Sõlme põik 2

35301:001:1781 Sõlme tee 6

35301:001:1782 Sõlme tee 8

35301:001:1783 Sõlme tee 10

35301:001:1784 Sõlme tee 12

35201:002:0606 Leegiranna tee 7

DK-4

DK-3

1 2

PLANEERITAV BIOLOOGILINE BIOPUHASTI

35201:002:0603

35301:001:1773

Sõlme te e L2

5.82

Sõlme põik L3

10m

5.63 5.49

5.89

5.91 5.27

5.91

6.15 5.24

6.00

6.33 5.22

6.31

6.88 5.21

6.62 7.09

5.20 6.63

6 .9

4

5 .1

9

6. 98

6. 92

5. 07

6. 89

7. 14

4. 94

6. 93

6. 99

4. 87

6. 95

7. 01

4. 83

7. 14

7. 04

4. 82

7. 28

7. 16

4. 80

7. 24

7. 18

4. 78

7. 26

7. 06

4. 77 7.

51

6.99

4.75

7.39

7.12

4.71

7.28

7.36

4.60 5.69

5.37 4.54

7.08

6.57 4.36 6.27 6.23 4.31

6.28

4.24 5.76 5.49 5.

68 4.

48 5.

83

5. 61 4.

77 5. 61

5. 65 5. 09 5.

53

5.36 DE 110 PP

5.50 DE 110 PP

DK-1 maapind 6,35 kaas 6,35 Malm põhi 5.47 rake Ø560/500 Plast 1 5.47 DE 110 PP 2 5.47 DE 110 PP

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

MOODUSTATAVATE KINNISTUTE PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAV KÕRGHALJASTUS

Ol.OLEV ELEKTRIKAABEL

Ol.OLEV JAOTUSKILBI ASUKOHT

Ol.OLEV HÜDRANDI ASUKOHT

PLANEERITAV HOONESTUS

Ol.OLEV TRUUP

OL.OLEV KVARTALISISENE VEETRASS

KRAAVI KAITSEVÖÖND 12 M

Ol.OLEV KANALISATSIOONITRASS

PLANEERITAV BIOLOOGILINE BIOPUHASTI

PLANEERITAV HOONESTUSALA

LIIDETAVA KINNISTU PIIR

SERVITUUDI VAJADUS

MOOTLEHT LEHTIAADRESS: HARJU MAAKOND

GEODEETILINE ALUSPLAAN

1 K. Taba

K. TabaKOOSTAS

PR.JUHT

AMET NIMI

JOONIS:

ALLKIRI KP. 1:5001

Ristiku 29, Märjamaa alev

OÜ KT GEODEESIA

AADRESS:

TEL.: 48 21593, 50 62546

OBJEKT: Sõlme tee ja Sõlme põik

121/22TOO NR. 2022

KUUSALU VALD SÕITME KÜLA

e.mail: [email protected]

07.12.22

2. Kõrgused EH 2000 süsteemis

KUTSETUNNISTUS GEODEET V NR. 106243

03 PÕHIJOONIS KOOS KOMMUNIKATSIOONIDEGA.pdf

GSPublisherVersion 0.0.100.100

A.Kuningas

V.Deforce Kuupäev: 24.05.2023

Töö nr: 1:1000

Töökoja 4a, Tallinn Tel: 56288085

Reg.nr. 11021790 MTR EEP001762

Tuulesoojus OÜ

Kattis OÜ

Objekt : Sõlme põik 1,4,6,7, Sõlme tee 8,10,12 ning Sõlme tee L1 ja L2

kinnistute DP

U.Merila

Projekti staadium: DP

PÕHIJOONIS KOOS KOMMUNIKATSIOONIDEGA

22-081

©

Leht: 03Projektijuht

Vastutav spetsialist

Tellija

Projekteerija

10,00

37,96

10,00

20,00

33,85

10,00

18,61

17,29

10,00

110,49

10,00

31,84

20,00

10,02

10,00

35,65

10,00

37,00

10,00

42,70

20,00

5,00

29,82

20,00

10 ,11

36,88

9,97

10,04

37,21

9,96

25,00

23,06

18,00

20,03

39,09

9,96

15,00

31,50

12,00

15,00

67,23

10,00

15,00

23,21

21,31

15,00

34,45

15,00

23,58

21,55

15,00

24,53

20,66

5,00

77,02

38,39

12,00

12,000

174,1 m2

3

6

7

3.70123

8

237

leppkask120,14

mändkask160,20

mändkask160,24

kask120,12

kaskmänd160,18

X=6595250

Y= 58

16 00

6.83

6.32

5.91

5.65

5.61

5.96

6.27

6.08

5.81

5.30

4.93

4.71

7.46

7.64

7.74

7.60

7.52

7.32

7.26

7.35

7.41

7.42

7.41

7.03

6.51

7.41

7.42

7.45

7.14

7.05

7.47

7.48

7.47

7.11

6.77 6.54

7.12

6.44

6.40

6.50

5.89

5.87

5.75

5.49

4.39 5.75

6.26

5.74

5.75

5.50

5.82

6.31

6.26

6.62

7.03

7.22

6.48

6.19

6.23

5.94

5.99

5.62

5.61

5.65

5.48

5.99

5.97

6.04

6.09

6.19

6.16

4.20

4.62

4.50

5.25

5.41

5.75

6.15

6.32

6.15

6.11

5.43

5.23

4.57

4.53

4.18

4.44

5.03

5.57

5.68

6.18

5.84 3.65

5 .5

7

5.80

5.45

5.35

4.89

4.66

4.53

6.20 5.81

6.13

5.61

4.89 5.02

6.53

6.06

5.00

4.86

5.95

5.86

5.67 5.06

5.79

6.07

6.17

5.62

4.79

4.36

4.90

5.99 6.58

6.32

5.09

4.55

4.43 4.40

4.23

4.70

4.49

4.12

3.85 3.49 1.90

3.33

3.41

3.46

3.61

3.47

2.54

3.45

3.40 2.41

3.48

3.66

3.81

4.02

3.72

2.71

3.70

3.90

4.12

4.46

4.05

3.66

3.51

3.90

4.28

2.84 4.50

4.99

5.10

4.34

4.08

4.28

4.00 4.06

3.94

4.32

3.74

3.54

3.70

4.62 4.02

3.45 3.37

3.34

3.31 3.55

3.75

3.92

4.03

4.06

4.13

4.70

6.03

4.55

4.53

6.00

5.65

5.55

5.82

5.80

5.75

6.02 6.22

6.42

6.72

6.95

6.99

6.90

6.53

6.92

7.31

7.23

5.92

5.24

5.20

3.22

4.22

5.22 5.22

6.22

5.22

6.22

3.22

4.22

5.22

6.22 6.22

6.22

5.22

6.22

7.22

0.22

6.28

kraav

5.23

5.37 5.18

5.11

5.18

5.34

5.53

5.61

5.44

5.88

6.06

6.02

6.35 6.34

6.34

6.38

6.23 6.22

6.19

6.17 6.17 6.15

6.02

6.05

5.84

5.73

6.07

5.90

5.92

6.10

6 .0

7 5

.8 4

6 .0

8

5 .7

5 5

.8 1

5 .9

2

6.05

5 .5

3

5. 51

6.20 6.22

6.19

6.16

6.22

6.29

5.98

5.89 5.89

5.60

5.66 5.61

5.62 5.55

5.53

5.51

5.52

5.47

5.68 5.62

5.48 5.39

5.34

5.46

5.51 5.46

5.50 5.59

5.74 5.72

5.77 5.76

5.54

5.50

5.49

5.52

5.37

35201:002:0360 Nugise

35201:002:0450 Otsanõmme

35201:002:0682 Leegiranna tee 10

35201:002:0697 Rannakaare tee 2

35201:002:0713 Rannakaare tee 1

35201:002:0616 Madikse tee 2

35301:001:0941

Leegiranna tee L3

35301:001:0948

Leegiranna tee L2

35201:002:0592

Kukru

35201:002:0597

Otsa tee 1

35201:002:0608 Leegiranna tee 15

W

S

N

E

35201:002:0693 Rannakaare tee

L 11,57 m. O 500 PL. H 5,51-5,43

L 12,52 m. O 500 PL. H 4,43-4,36

L 12,22 m. O 500 PL. H 3,64-3,31

5.92

4.32

4.79

4.71

3.85

5.89

5.75

3.77

5.81

6.02

5.41 4.47 5.80

5.79

5.73 4.00 5.75

5.58

5.49 5.91

2.97

4.33 4.46

2.14 4.39

4.04

5.14

4.54 5.08

5.51

5.54 6.68

5.55

5.54

5.90

6.01

6.03

6.31

6.48

6.62 6.03 6.64 6.63

6.45

6.26

5.94

5.68

5.55

6.10

5.87

5.82

5.67

5.36

5.66

5.57 5.75

5.87

5.77

5.53 5.51

5.78

5.68

5.18

6.13

4.65

4.52 4.73 4.47

4.57

4.49 4.63

4.52

4.45

4.36

4.79

5.05

5.76

6.08

5.94

5.74

5.84

6.05

5.75 5.96

6.33 6.39

6.37

5.78

5.87

6.57 6.62

6.59

5.87

6.28

6.54

6.77 6.86

6.86

7.27 7.31

7.28

7.00

7.15

7.57 7.62

7.57 7.32 6.57 7.26

7.14 7.26

7.19 7.17 6.83

7.20

7.27

6.75

6.77

7.36

L 6,10 m. O 500 PL. H 6,29-6,13

x= 6595500y= 581700

tundmatu veetoru

Leegiranna tee 13

35201:002:0604 Sõlme tee 2

35201:002:0599 Sõlme tee 4

35201:002:0601 Sõlme tee L1

35201:002:0605 Sõlme tee 1

35201:002:0596 Otsa tee 4

35201:002:0614 Sõlme tee 3

35201:002:0622 Otsa tee

35301:001:1774 Sõlme põik 1

35301:001:1775 Sõlme põik 3

35301:001:1776 Sõlme põik 5

35301:001:1777 Sõlme põik 7

35301:001:1778 Sõlme põik 6

35301:001:1779 Sõlme põik 4

35301:001:1780 Sõlme põik 2

35301:001:1781 Sõlme tee 6

35301:001:1783 Sõlme tee 10

35301:001:1784 Sõlme tee 12

35201:002:0606 Leegiranna tee 7

DK-4

DK-3

1 2

2 ER 100

600 EHITISTE TULEPÜSIVUS TP-3 P 4

10 1+2

6387 m2

- LT 100

- 11

-

5219 m2

2 EP 100