Järva vald Järva-Jaani alev riigitee nr 15127 km 0,0-0,2 külgneva ala projketeerimise nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Transpordiamet*/

Järva Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 56

73301, Järva maakond, Järva vald,

Järva-Jaani alev

/*Teie 21.03.2024*/ /*nr 4-2/2024/6-1*/

Meie 06.05.2024 nr 7.1-1/24/4912-3

Olete taotlenud nõudeid kõrvalmaantee nr 15127 Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere tee km 0,0 –

0,200 (tee paremal küljel) ja teed ümbritseva keskväljaku parkla maha sõitude, kõnnitee, ülekäigu

kohtade, jalgtee valgustuse ja liikluskorralduse projekteerimiseks.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), § 99 lg 3 alusel nõuded projekti koostamiseks. Esitatud nõuded on

käesoleva kirja Lisades 2-3.

Kuna tegemist on asula keskkonnaga, siis palume projektlahenduse asukoha sobivuse hindamiseks

esitada meile juba eskiislahendus arvamuse ja seisukohtade andmiseks

[email protected] .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Lisa 1. Projekteerimistingimuste taotlus

Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded

Lisa 3. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimise nõuded

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]

2 (7)

Lisa 1. Projekteerimistingimuste taotlus

3 (7)

Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Transpordiamet nõuded:

1. Ristumiskohad projekteerida olemasolevatesse asukohtadesse või selle lähedusse.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II,

põhimõtetest. Pöörderaadiused tuleb määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

4 (7)

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Projekteerida jalakäijate ohutud teeületuskohad.

17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale

tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada

IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele.

18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

22. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

23. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

24. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

25. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

5 (7)

Lisa 4. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimise nõuded

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. Tiheasustusalal ja

eelneval kokkuleppel tee omanikuga võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016

“Linnatänavad”.

4. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

5. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

5.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

5.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

5.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

5.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

5.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

6. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

7. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

10. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4

11. JJT projekteerimine riigitee muldesse on antud asukohas aktsepteeritav.

12. Äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded.

12.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja laius 3,5 meetrit (sõiduosa

3,0 m + rentslis ohutusriba 0,5 m).

12.2. Rentslis peab olema tagatud üldiselt pikikalle 0,5%, erandina võib kasutada 0,2%

pikikallet sademevee ärajuhtimiseks.

12.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse

vahekaugusega 50 meetrit.

6 (7)

13. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis või muud

liikluse rahustamise meetmed.

14. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast.

15. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

16. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

17. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

18. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

19. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

20. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

21. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

22. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

23. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

23.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

23.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

24. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

25. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

7 (7)

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

26. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

27. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

28. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.