Kiri

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kultuuriministeerium

06.05.2024 nr 1.4-1/564

Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Maa-ameti Maa- ja

Ruumiametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Kuna eelnõu on välja töötatud ministeeriumidevahelises töörühmas,

siis palume eelnõu kooskõlastada 15. maiks k.a. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1) seaduse eelnõu

2) seaduse eelnõu seletuskiri

3) seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

4) seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Arvamuse avaldamiseks: Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Linnade ja Valdade

Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti

Maaparandajate Selts, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti

Omanike Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti

Kinnisvaramaaklerite Koda, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Ülikool,

Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia

Kristi Mikiver

5689 8694, [email protected]

Ingrid Raidme

625 6163, [email protected]

EELNÕU

30.04.2024

Maa-ameti Maa- ja Ruumiametiks ümberkorraldamisega

seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse“

tekstiosaga „soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas ligipääsetavuse,“;

2) paragrahvi 651 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise

tagamise koordineerimine, “;

3) paragrahvi 651 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Maa- ja Ruumiamet;”;

4) seadust täiendatakse §-dega 10520 ja 10521 järgmises sõnastuses:

„§ 10520. Maa-ameti ümberkorraldamine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuv Maa-amet korraldatakse

ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Maa-ameti ümberkorraldamisega

seotud toimingud teeb regionaalminister.

(2) Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded

asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist

Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal.

(3) Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja

Toiduameti ametnik ja töötaja, kelle ameti- või töökoht viiakse üle Maa- ja Ruumiametisse,

jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud

ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1

punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi asjakohase ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise

otsuse teeb tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Põllumajandus- ja Toiduameti

ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb kooskõlastatult

regionaalministriga Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor.

(4) Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või töökoht ja teenistus- või tööülesanded

asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele tehakse ettepanek asuda tema ameti-

või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale või kelle ameti- või töökoha asemele

luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või

töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja

Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal. Nimetatud ettepaneku teeb ja

sisekonkursi kuulutab välja Maa-ameti peadirektor kooskõlastatult regionaalministriga.

(5) Maa-ameti ametikoha asemele loodav uus ametikoht, mida ei täideta käesoleva paragrahvi

lõikes 4 sätestatud korras, täidetakse avaliku konkursi korras ja sellele valitud ametnik alustab

teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud

ametikohal. Avaliku konkursi kuulutab välja Maa- ameti peadirektor kooskõlastatult

regionaalministriga.

(6) Maa-ameti peadirektoril on õigus enne 2025. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt

ametisse nimetatud ametniku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu või ütelda üles

töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu 2025. aasta 1. jaanuarist.

(7) Õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud ülesannete täitmise,

Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete

täitmise, Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata

kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete,

Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna

ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja

Ruumiametile.

(8) Õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi ehitisregistriga seotud ülesannete,

Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike

ülesannete, Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata

kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste osutamise,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete,

Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna

ametnike ja töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja

Ruumiameti ametnikele ja töötajatele.

(9) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud ehitisregistriga seotud ülesannete

valdkonnas Kliimaministeerium, arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike

ülesannete täitmise valdkonnas Kultuuriministeerium, Kliimaministeeriumile osutatavate riigi

hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste

osutamise valdkonnas Rahandusministeerium, ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete

valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maa-amet või maaparanduse ja

maakasutuse valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti

Vabariigi esindaja Maa- ja Ruumiamet.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut ei kohaldata Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse

korraldamise ülesande täitmise valdkonna õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste suhtes,

mis lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale

riigiasutusele, kelle ülesandeks on geoloogiline kaardistamine, geoloogilise teabe säilitamine ja

kättesaadavuse tagamine (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on riigi geoloogia-alase

pädevuse tagamine).

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse

korraldamise ülesannet täitvate ametnike ja töötajate õigusaktides sätestatud volituste ja

pädevuse suhtes, mis lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle riigiasutuse, kelle ülesandeks

on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine, töötajatele.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata kõigi geoloogia-alase tegevuse

korraldamise ülesande täitmisel tekkinud nende õigussuhete suhtes, milles Eesti Vabariiki on

esindanud Maa-amet. Nendes õigussuhetes on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi

esindaja riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine.

§ 10521. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ümberkorraldamine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ligipääsetavuse valdkonna ametnik, kelle

ametikoht ning teenistusülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust

alates 2025. aasta 1. jaanuarist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koosseisus

ettenähtud ametikohal.

(2) Kõigis ligipääsetavuse valdkonna õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on alates 2023. aasta

1. juulist esindanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on alates 2025. aasta 1.

jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“.

§ 2. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 3. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Ehitisregistri“ tekstiosaga „vastutav töötleja

ja“;

3) paragrahvi 11321 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiamet“.

§ 4. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga

„Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 111 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule

heakskiidu andmine menetletakse lõpuni Maa- ja Ruumiametis.“;

3) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 5. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 215 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

2) paragrahvi 218 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiameti“.

§ 6. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3 ja § 12 lõikes 2 asendatakse

tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 7. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduse § 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiamet“.

§ 8. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 341 lõikes 71 asendatakse tekstiosa “Maa-ametile” tekstiosaga “Maa- ja

Ruumiametile”.

§ 9. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Enne 1. jaanuari 2025. a tehtud käesoleva seaduse § 10 lõigete 1 või 6 alusel tehtud otsuses

olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks

maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee.“.

§ 10. Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiamet”.

§ 11. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”

vastavas käändes.

§ 12. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”

vastavas käändes.

§ 13. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses, välja arvatud § 96 lõikes 2 ning § 103 lõikes 4, asendatakse tekstiosa

„Põllumajandus- ja Toiduamet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas käändes.

§ 14. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste

nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.“;

2) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev

riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogiline kaardistamine, geoloogilise teabe säilitamine

ja kättesaadavuse tagamine (edaspidi riigiasutus, kelle ülesanne on riigi geoloogiaalase

pädevuse tagamine) võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes

juhul, kui kavandatav tegevus:“;

3) paragrahvi 14 lõikes 21 ja §-s 15 asendatakse läbivalt sõnad „Vabariigi Valitsuse volitatud

asutus“ tekstiosaga „kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi

geoloogiaalase pädevuse tagamine“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 21 lõikes 2, § 24 lõikes 1, § 25 lõigetes 1, 2 ja 4, § 27 lõikes 2 ja § 49 lõikes 2

asendatakse sõnad „maavarade registri vastutav töötleja“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle

ülesandeks on riigi geoloogiaalase pädevuse tagamine“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse sõnad „registri vastutaval töötlejal ja

Kliimaministeeriumil“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi

geoloogiaalasepädevuse tagamine“;

6) paragrahvi 25 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine, otsustab

käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kas kogutud materjali tuleb säilitada.

Selle riigiasutuse nõudmisel annab loa omaja kogutud materjali talle säilitamiseks üle selle

riigiasutuse määratud ulatuses ja kohas.“;

7) paragrahvi 39 lõikes 4, § 70 lõikes 3 ja § 71 lõikes 4 asendatakse sõna „Maa-ametit”

tekstiosaga „riigiasutust, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine ” vastavas

käändes;

8) paragrahvi 95 lõikes 7 asendatakse sõnad „maavarade registri vastutavale töötlejale“

sõnadega „maavarade registrile“;

9) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „3-5“ tekstiosaga „4 ja 5“;

10) paragrahvi 107 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”

vastavas käändes.

§ 16. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmine

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 42, § 6 lõikes

1 ja § 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas

käändes.

§ 17. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 52 asendatakse tekstiosa „Maa-amet” tekstiosaga „Maa-

ja Ruumiamet”.

§ 18. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud

ametnik“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 41 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

3) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga

„Maa- ja Ruumiamet“;

4) paragrahvi 90 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile;

5) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõusoleku andmise või sellest

keeldumise eelduseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastus.“;

6) paragrahvi 91 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“ ;

7) paragrahvi 92 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile“ tekstiosaga

„Maa- ja Ruumiametile“;

8) paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga

„Maa- ja Ruumiamet“;

9) paragrahvi 121 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

10) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõusoleku andmise või sellest

keeldumise eelduseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastus.“.

11) paragrahvi 122 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“;

12) paragrahvi 138 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile“;

13) paragrahvi 139 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“.

§ 19. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”.

§ 20. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”

vastavas käändes.

§ 21. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 193 täiendatakse pärast tekstiosa „Maa-ameti“

tekstiosaga „ või Maa- ja Ruumiameti“.

§ 22. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2024

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga lahendatakse juba aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse

rakendusüksuse puudumise küsimus. Riigil puudub keskne rakendusüksus, mis käsitleks ruumi

ja maa küsimusi tervikuna, analüüsiks oluliste otsuste mõju elukeskkonnale ning annaks

riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ja aitaks kaasa riigi

poolt võetud eesmärkide saavutamisele, soovitud muudatuste elluviimisele ja parema ruumi

kujundamisele. Eelnõu aitab kaasa maa- ja ruumivaldkonna korrastamise üldise eesmärgi

saavutamisele, milleks on parem elukeskkond linnas ja maal. Elukeskkonna, maa- ja

ruumivaldkonna teadmus, kompetents ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob

võimaluse paremateks ruumiotsusteks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi,

ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ja parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Selleks luuakse Maa-ameti baasil seda ümber korraldades Maa- ja Ruumiamet, mis aitab viia

ellu eesmärke, mis on seatud ruumi tasakaalukaks ja kestlikuks arenguks ning kvaliteetse

elukeskkonna kujundamiseks valdkondlikes arengukavades ja teistes strateegiadokumentides.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule Maa- ja Ruumiameti loomisega seotud tegevused,

sealhulgas põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad

personalitoimingud, lahendatakse eelarvega seotud küsimused ning alustatakse muudetavate

seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist.

Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 1. jaanuaril 2025.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa- ja Ruumiametisse koondatavate tegevusvaldkondade

asutuste teenistujatest koosneva õiguse töörühma järgmised liikmed: Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (6256 163,

[email protected]), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara

osakonna valdkonnajuht (maapoliitika) Vello Kima ([email protected], tel

626 2941), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna

nõunik Eike Pärnamägi, [email protected], tel 626 0706), Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuht Külli Siim

(5817 0529, [email protected]), Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene

([email protected]), Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna

osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149,

[email protected]), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja

disaininõunik Johanna Jõekalda (628 2207, [email protected]), Maa-ameti

õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg (5697 0784, [email protected]),

Põllumajandus- ja Toiduameti õigusosakonna juhataja Raili Pruusapuu (515 2262,

[email protected]) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara

osakonna projektijuht Kristi Mikiver (5689 8694, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (6256 163, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole sisult seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2022. aasta korraldusega nr 131 „„Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027“ kinnitamine“ kinnitatud „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023–2027“ (edaspidi VVTP 2023-2027) järgmistes punktides toodud

ülesannete täitmisega:

1) punktiga 5.4.1: „Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade

struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks.“,

2) punktiga 5.4.2: „MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos

professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida

segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.“ ja

3) punktiga 5.4.3: „MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame

kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade

arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge.“.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

Vabariigi Valitsuse seadus RT I, 30.06.2023, 11

Asjaõigusseaduse rakendamise seadus RT I, 10.03.2022, 19

Ehitusseadustik RT I, 30.06.2023, 3

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I, 30.06.2023, 4

Eluruumide erastamise seadus RT I, 23.12.2022, 6

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus RT I, 06.07.2023, 17

Kohanimeseadus RT I, 30.06.2023, 29

Lennundusseadus RT I, 20.03.2024, 3

Looduskaitseseadus RT I, 17.04.2024, 7

Maa hindamise seadus RT I, 27.04.2022, 8

Maakatastriseadus RT I, 17.03.2023, 56

Maakorraldusseadus RT I, 17.03.2023, 64

Maaparandusseadus RT I, 30.06.2023, 38

Maapõueseadus RT I, 21.12.2023, 2

Maareformi seadus RT I, 06.07.2023, 53

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus RT I, 19.05.2020, 10

Notariaadiseadus RT I, 06.07.2023, 60

Planeerimisseadus RT I, 30.06.2023, 57

Riigivaraseadus RT I, 06.07.2023, 84

Ruumiandmete seadus RT I, 30.06.2023, 68

Täitemenetluse seadustik RT I, 22.03.2024, 9

Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse

vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa maa- ja ruumivaldkonna korrastamise üldise eesmärgi

saavutamisele, milleks on parem elukeskkond linnas ja maal. Elukeskkonna, maa- ja

ruumivaldkonna teadmus, kompetents ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob

võimaluse paremateks ruumiotsusteks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi,

ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ja parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Seni on maa- ja ruumivaldkond killustatud erinevate ministeeriumide valitsemisalades ja nende

valitsemisala asutustes.

Strateegias „Eesti 2035“ on arenguvajadusena nähtud riigi suuremat kompetentsi terviklikuks

ruumiloomeks1 ning paremate ruumiloomeotsuste tegemiseks inimeste ruumipädevuse

suurendamist, mida toetavad kvaliteetsed ruumiandmed ja nutikamad teenused. Sellest

tulenevalt on strateegia „Eesti 2035“ üheks sihiks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond. Selleks tuleb ruumi planeerida ja uuendada terviklikult ja kvaliteetselt

ning ühiskonna vajaduste, rahvastikumuutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.

Aastatel 2017-2018 Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühm jõudis

seisukohale, et ruumipoliitika riigiasutuste vahelist killustatust tuleb vähendada ja tegi

ettepaneku tuua eri ministeeriumites laiali olevad kompetentsid ühte üksusesse. Selle töö põhjal

alustati ettevalmistusi Maa- ja Ruumiameti kui nn ühendameti loomiseks ning 2020. aastal

valmis „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs“2,

1 Strateegias „Eesti 2035“, Arenguvajadused, Ruum ja taristu, Kultuuriruum ja elukeskkond, https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused#kultuuriruum 2 Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüs (2020), https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-11/uuring-2020-maru-loomine- anal%C3%BC%C3%BCs.pdf

mille põhjal tegi riigihalduse minister valitsusele ettepaneku ühendameti moodustamiseks3.

Analüüsi uuendati 2023. aastal ning 2023. aastal valmis ka maa- ja ruumipoliitika elluviimise

kontseptsioon4.

2023. aasta detsembris nõustus valitsuskabinet ettepanekuga korraldada Maa-amet ümber ning

ümberkorraldatud ameti tegevusvaldkonda viia lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele

järgmised teenused, sh digiteenused:

1) Kliimaministeeriumist ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi teenused,

2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise ülesanded,

3) Kultuuriministeeriumist arhitektuurivaldkonna rakenduslikud ülesanded,

4) Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded,

5) Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara

hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused,

6) osaliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning osaliselt Kultuuriministeeriumi

eespool nimetatud ülesannete hulgast strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded,

millega edaspidi tegeletaks eraldi ja põhjalikumalt.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi hea õigusloome ja normitehnika eeskiri) § 1 lõike 2 punktist 5

ei ole seaduseelnõu jaoks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu kohaselt

muudetakse seadusi peamiselt üksnes neis oleva ameti nime muutmiseks. Mõned muudatused

on seotud ümberkorraldamise tõttu ülesannete täitja muutumisega. Seega ei ole tegemist olulist

õiguslikku muudatust kaasa toova eelnõuga. Eelnõuga ei muudeta ministeeriumide

valitsemisalade valdkondi maa- ja ruumivaldkonnas, vaid üksnes korrastatakse maa- ja

ruumivaldkonna õigusaktide rakenduspädevusi, andes need ühe ameti pädevusse. Seega ei

kaasne eelnõuga ka muud olulist mõju. Ameti nime on võimalik muuta vaid seadust muutes,

mistõttu täiendav analüüs hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 1 alusel

koostatavas väljatöötamiskavatsuses muid võimalusi ega täiendavat sisendit küsimuse

lahendamiseks ei annaks. Samuti ei ole kaalumisel olnud teisi ameti nime variante.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus on 22 paragrahvi, milles nähakse ette 21 seaduse muutmine.

Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) sätet, milles nimetatakse Maa-ametit

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuvate ametite hulgas, ja

täiendatakse seadust rakendussätetega, mis on vajalikud Maa-ameti ümberkorraldamiseks.

Samuti tehakse muudatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnas, et viia ligipääsetavuse valdkond

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumisse.

3 2020 aastal valminud „Maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendameti moodustamise analüüsi“ uuendus (2023), https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-11/uuring-2023-maru-loomine- anal%C3%BC%C3%BCs-2020-uuendus.pdf 4 Maa- ja ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon (2023), https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/maru-kontseptsioon-2023.pdf

Punktiga 1 lisatakse VVSi § 63 lõikesse 1, kus on sätestatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, ligipääsetavuse valdkond. Ligipääsetavuse

valdkond on osa võrdse kohtlemise valdkonnast, mis on juba Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. VVSi 2023. aasta 1. juuli jõustunud

redaktsiooni kohaselt lisati ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonda, kuid otstarbekas on viia see Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, kus ligipääsetavust saab edendada ja

koordineerida terviklikult võrdse kohtlemise valdkonnas.

Punktiga 2 muudetakse VVSi § 651 lõiget 1, kus on sätestatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala, nii, et sellest jäetakse välja ligipääsetavuse

põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine. VVSi 2023. aasta 1. juuli jõustunud

redaktsiooni kohaselt lisati see valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala valdkonda. Kavandatava muudatusega viiakse see valdkond kokkuleppel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja tema pakutud sõnastuses tema

valitsemisala valdkonda.

Punktiga 3 muudetakse VVSi § 651 lõiget 2, kus on sätestatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas asuvad ametid, punkti 1 muutes seal nimetatud

Maa-ameti nime Maa- ja Ruumiametiks.

Punktiga 4 täiendatakse VVSi §-ga 10520 ja §-ga 10521 , milles nähakse ette rakendussätted

Maa-ameti ümberkorraldamiseks Maa- ja Ruumiametiks ja Maa-ameti senise geoloogia-alase

tegevuse korraldamise valdkonna (täpsustatud allpool) Kliimaministeeriumi hallatava

riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistus, ülesannete hulka viimiseks ning ligipääsetavuse

valdkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valdkonnast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valdkonda üleviimiseks.

Kavandatava § 10520 lõikes 1 sätestatakse, et Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja

Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist ja et Maa-ameti ümberkorraldamisega seotud

toimingud teeb kooskõlas VVS § 49 lõike 1 punktiga 10 regionaalminister. Maa-amet asub 1.

juulist 2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.

Kavandatava § 10520 lõikes 2 sätestatakse, et Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või

töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab

teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või

töökohal. Olukorra puhul, kus Maa-ameti ametniku või töötaja ameti- või töökoht ning

teenistus- või tööülesanded ei muutu ja ainsaks otseseks mõjuks tema töösuhtele on ameti nime

muutumine asutuse ümberkorraldamise tõttu, ei ole tegemist ametniku üleviimist tingiva

olukorraga avaliku teenistuse seaduse tähenduses või töötaja töölepingu üleandmist tingiva

olukorraga ja töölepingu seaduse tähenduses.

Kavandatava § 10520 lõikes 3 sätestatakse, et Kliimaministeeriumi ehitisregistri, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslikke ülesandeid täitev ning

Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ametnik ja töötaja,

kelle ameti- või töökoht viiakse maa- ja ruumivaldkonna õigusaktide rakenduspädevuste

korrastamiseks üle Maa- ja Ruumiametisse, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist

Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse

seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1.

Ministeeriumi asjakohase ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb

tema ametisse nimetamise õigust omav isik avaliku teenistuse seaduse § 22 lõike 1 tähenduses.

Põllumajandus- ja Toiduameti ametniku üleviimise ja töötaja töölepingu üleandmise otsuse teeb

kooskõlastatult regionaalministriga Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor.

Kavandatava § 10520 lõikes 4 sätestatakse, et Maa-ameti ametnik või töötaja, kelle ameti- või

töökoht ja teenistus- või tööülesanded asutuse ümberkorraldamise tõttu muutuvad ning kellele

tehakse ettepanek asuda tema ameti- või töökoha asemele loodavale uuele ameti- või töökohale

või kelle ameti- või töökoha asemele luuakse uus ameti- või töökoht, mis täidetakse

sisekonkursi korras, ja kes valitakse ameti- või töökohale sisekonkursi korras, jätkab teenistust

alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal.

Nimetatud ettepaneku teeb ja sisekonkursi kuulutab välja Maa-ameti peadirektor

kooskõlastatult regionaalministriga.

Kavandatava § 10520 lõikes 5 sätestatakse, et Maa-ameti ametikoha asemele loodav uus

ametikoht, mida ei täideta § 10514 lõikes 4 sätestatud korras ehk sisekonkursiga, täidetakse

avaliku konkursi korras ja sellele valitud ametnik alustab teenistust alates 2025. aasta 1.

jaanuarist Maa- ja Ruumiameti koosseisus ettenähtud ametikohal. Avaliku konkursi kuulutab

välja Maa- ameti peadirektor kooskõlastatult regionaalministriga.

Kavandatava § 10520 lõikes 6 sätestatakse selguse mõttes, et Maa-ameti peadirektoril on õigus

enne 2025. aasta 1. jaanuari anda käskkiri enda poolt ametisse nimetatud ametniku teenistusest

vabastamiseks koondamise tõttu või ütelda üles töötajaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu

2025. aasta 1. jaanuarist.

Kavandatava § 10520 lõikes 7 sätestatakse, et õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi

ehitisregistri ülesannete täitmise, Rahandusministeeriumi Kliimaministeeriumile osutatavate

riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenuste

osutamise, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise rakenduslike

ülesannete, Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse

valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist

üle Maa- ja Ruumiametile. See tähendab, et kuni 2025. aasta 1. jaanuarini nimetatud asutuste

ja valdkondade ülesannete täitmise õigused ja kohustused, mis viiakse üle Maa- ja

Ruumiametisse, lähevad nendelt asutustelt alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja

Ruumiametile. Samuti kõik Maa-ameti ülesannete täitmise õigused ja kohustused lähevad

alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiametile.

Kavandatava § 10520 lõikes 8 sätestatakse, et õigusaktides sätestatud Kliimaministeeriumi

ehitisregistri ülesandeid täitvate, Kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna strateegilise

ruumiloome rakenduslike ülesannete, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise

planeerimise rakenduslikke ülesandeid täitvate, Maa-ameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti

maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ametnike ja töötajate volitused ja pädevus lähevad

alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti ametnikele ja töötajatele. See tähendab,

et ametnike ja töötajate, kes kuni 2025. aasta 1. jaanuarini töötasid nimetatud asutustes ja

valdkondades, mille täitmise ülesanded viiakse koos nende ameti- ja töökohtadega üle Maa- ja

Ruumiametisse, volitused ja pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja

Ruumiameti ametnikele ja töötajatele. Samuti Rahandusministeeriumi poolt

Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja

maaparandusega seotud teenuste osutamisega seotud töötajate ja kõigi Maa-ameti ametnike ja

töötajate volitused ja pädevus lähevad alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle Maa- ja Ruumiameti

ametnikele ja töötajatele.

Kavandatava § 10520 lõikes 9 sätestatakse, et kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on

esindanud ehitisregistri ülesannete täitmises Kliimaministeerium, Kultuuriministeeriumi

arhitektuurivaldkonna strateegilise ruumiloome rakenduslike ülesannete täitmise,

Kliimaministeeriumile osutatavate riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja

maaparandusega seotud teenuste osutamise valdkonnas Rahandusministeerium, ruumilise

planeerimise valdkonnas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maa-amet ning

maaparanduse ja maakasutuse valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet, on alates 2025. aasta

1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Maa- ja Ruumiamet. See tähendab, et kõigis õigussuhetes,

milles seni on Eesti Vabariiki esindanud teistest riigiasutustest üle viidavates valdkondades

asjaomased teised riigiasutused, esindab alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki Maa- ja

Ruumiamet. Samuti esindab kõigis õigussuhetes, milles seni on Eesti Vabariiki esindanud Maa-

amet, alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariiki Maa- ja Ruumiamet.

Kavandatava § 10520 lõikes 10 sätestatakse, et Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse

korraldamise ülesande täitmise valdkonnas täidetavad õigused ja kohustused lähevad alates

2025. aasta 1. jaanuarist üle Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale riigiasutusele, kelle

ülesandeks on riigi geoloogia-alase pädevuse tagamine. Maa-ameti senise geoloogia-alase

tegevuse (täpsustatud allpool) korraldamise valdkond antakse üle Eesti Geoloogiateenistusele.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi kokkuleppel viiakse

senine Maa-ameti geoloogia-alaste tegevuste korraldamise ülesanne alates 1. jaanuarist 2025. a

Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistus, ülesannete hulka.

Kavandatava § 10520 lõikes 11 sätestatakse, et Maa-ameti nende ametnike ja töötajate,

geoloogia-alase tegevuse korraldamine, volitused ja pädevus lähevad alates 2025. aasta 1.

jaanuarist üle Eesti Geoloogiateenistuse töötajatele.

Kavandatava § 10520 lõikes 12 sätestatakse, et kõigis geoloogia-alase tegevuse korraldamise

ülesande täitmisel tekkinud nendes õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Maa-

amet, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja Eesti Geoloogiateenistus.

Selleks antakse Maa-ameti geoloogia osakonna kümnest geoloogia-alase tegevuse

korraldamise ülesannet täitvast ametikohast seitsme ametikoha palgafond üle Eesti

Geoloogiateenistusele.

Kavandatava § 10521 lõikes 1 sätestatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

koosseisus olev ligipääsetavuse valdkonna ametnik, kelle ametikoht ning teenistusülesanded

asutuse ümberkorraldamise tõttu ei muutu, jätkab teenistust alates 2025. aasta 1. jaanuarist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohal.

Kavandatava § 10521 lõikes 2 sätestatakse, et kõigis ligipääsetavuse valdkonna õigussuhetes,

milles Eesti Vabariiki on alates 2023. aasta 1. juulist esindanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, on alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindaja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Paragrahviga 2 muudetakse asjaõigusseaduse rakendamise seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lõikes 8, milles reguleeritakse talumistasu

suurust, sätestades, et maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti

andmetest, asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 3 muudetakse ehitusseadustikku.

Ehitusseadustikus tehakse muudatused, millega Maa-ameti nimi muudetakse Maa- ja

Ruumiametiks ja muudetakse ehitisregistri vastutavat töötlejat. Vastutav töötleja määratakse

edaspidi Ehitisregistri põhimääruses.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 59 lõige 1, milles on sätestatud, et ehitisregistri vastutav

töötleja on Kliimaministeerium.

Punktiga 2 muudetakse § 59 lõiget 2. Ehitusseadustiku § 59 lõikes 2 sätestatakse, et

ehitisregistri volitatud töötlejad määratakse ehitisregistri põhimääruses. Kavandatava

muudatusega täiendatakse seda lõiget nii, et ehitisregistri põhimääruses määratakse ka vastutav

töötleja. Muudatus on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 435 lõikega 1, mille kohaselt

andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu

vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja.

Punktiga 3 muudetakse § 11321 lõikes 4 Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Ehitusseadustiku § 11321 lõikes 4, milles reguleeritakse hoonestustasu, sätestades, et

hoonestustasu määramiseks arvutab Maa-amet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa

korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa

keskmise väärtuse, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 4 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seadust.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Punktiga 1 asendatakse § 5 lõigetes 2 ja 3 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnaga

„Maa- ja Ruumiamet“ vastavas käändes.

Punktiga 2 muudetakse § 111 lõiget 3 ja sõnastatakse see nii, et enne 2025. aasta 1. jaanuari

algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asemel lõpuni Maa- ja Ruumiametis. Tegemist on

erandiga haldusmenetluse seadusest, mille kohaselt üldreeglina haldusorgani pädevuse

muutumise korral peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule.

Punktiga 3 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15

lõiget 2, milles sätestatakse, et maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks

ehitusseadustiku tähenduses on Maa-amet. Sättes asendatakse tekstiosa „Maa-amet“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 5 muudetakse eluruumide erastamise seadust.

Punktiga 1 muudetakse 215 lõikes 7 Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Kavandatav muudatus seisneb Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

Eluruumide erastamise seaduse 215 lõikes 7, milles reguleeritakse avalik-õiguslikke

reaalkoormatisi, sätestades, et reaalkoormatis kustutatakse korteriomaniku ühepoolse

notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui korteriomanik on tasunud kogu reaalkoormatise

rahalise väärtuse ning reaalkoormatise kustutamisel on riigi kui puudutatud isiku esindajaks

Maa-amet, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Punktiga 2 muudetakse § 218 lõikes 3 Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Eluruumide erastamise seaduse 218 lõikes 3, milles reguleeritakse korteriomandite tekkimist

elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ja mille kohaselt läheb korteriomandite

tekkimisel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa eest tasumata summa maksmise

kohustus üle korteriomanikele võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osadega maatükist ja kui

maatükk koormatakse järelmaksu tagamiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel

hüpoteek jagada elamuühistu (-kooperatiivi) avalduse alusel ja Maa-ameti nõusolekul

osahüpoteekideks, asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

Paragrahviga 6 muudetakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3 ja § 12 lõikes 2 asendatakse

tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 6 lõikes 3, milles sätestatakse, et menetluse

läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium, Transpordiamet, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus,

asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse §-s 12, milles reguleeritakse kinnisasja ja

piiratud asjaõiguse väärtuse ning varalise kahju hindamist, sätestades lõikes 2, et vajaduse

korral tellitakse väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on

kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet

maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate

tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiamet“.

Paragrahviga 7 muudetakse kohanimeseadust.

Kohanimeseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Kohanimeseaduse § 17 lõikes 3, milles sätestatakse, et riikliku kohanimeregistri vastutav

töötleja on Maa-amet, asendatakse tekstiosa „Maa-amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

Paragrahviga 8 muudetakse lennundusseadust.

Lennundusseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Lennundusseaduse § 341 lõikes 71, milles reguleeritakse lennuvälja ja kopteriväljaku

lähiümbruse mõõtmete edastamist Transpordiametist Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks,

asendatakse tekstiosa „Maa-ametile” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametile”.

Paragrahviga 9 muudetakse looduskaitseseadust.

Looduskaitseseaduse §-s 91 asuvaid rakendussätteid täiendatakse lõikega 25, mis on vajalik

seoses loodusobjektide kaitse alla võtmise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning

kaitse-eeskirjades sisalduva normitehnilise märkusega, mille kohaselt saab ala piiridega tutvuda

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). MARU moodustamisega seoses peab nimetatud viidet

muutma.

Looduskaitseseaduses sätestatakse, et nimetatud domeeninimi loetakse nendes otsustes viiteks

maainfosüsteemile Maa- ja Ruumiameti domeeninimega (www.maaruum.ee).

Säte on vajalik, kuna viidet www.maaamet.ee sisaldavad looduskaitseseaduse alusel antud 36

keskkonnaministri määrust ja 374 Vabariigi Valitsuse määrust, mille ükshaaval muutmine oleks

tarbetult koormav. Samas vajaks muudatus õigusaktis selget ära näitamist ja otsuste

mittemuutmine õiguslikku alust. Isikutele see säte negatiivset mõju kaasa ei too, kuna

veebiaadressilt www.maaamet.ee suunatakse isik automaatselt Maa- ja Ruumiameti

domeeninimega maainfosüsteemile.

Paragrahviga 10 muudetakse maa hindamise seadust.

Maa hindamise seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Maa hindamise

seaduse § 4 lõigetes 1 ja 11, § 41 lõikes 2 ja §-s 82 asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga

„Maa- ja Ruumiamet”.

Paragrahviga 11 muudetakse maakatastriseadust.

Maakatastriseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Maakatastriseaduse § 3 lõikes 1, § 161 lõikes 11, lõikes 2, § 162 lõikes 6, § 194 lõikes 3, § 20

lõigetes 41, 5 ja 16 ning § 201 lõikes 2 asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiamet” vastavas käändes.

Paragrahviga 12 muudetakse maakorraldusseadust.

Maakorraldusseaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks.

Maakorraldusseaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”

vastavas käändes.

Paragrahviga 13 muudetakse maaparandusseadust.

Maaparandusseaduses muudetakse sätteid, milles nimetatakse Põllumajandus- ja Toiduametit

tema maaparandusega seotud ülesannetega seoses, välja arvatud § 96 lõikes 2 ning § 103

lõikes 4, mis on rakendussätted, mille rakendamise aeg on tänaseks möödunud, asendatakse

tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas käändes.

Paragrahviga 14 muudetakse maapõueseadust.

Maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) muudetakse sätteid, milles nimetatakse Maa-ametit, sest

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi kokkuleppel viiakse

senine Maa-ameti geoloogia-alase tegevuse korraldamise valdkond alates 1. jaanuarist 2025. a

Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutuse, Eesti Geoloogiateenistus, ülesannete hulka.

Maa-ameti geoloogia osakonda on valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) kehtiva

MaaPSi alusel volitanud täitma erinevaid geoloogia valdkonnaga seotud ülesandeid (MaaPS

§ 21 lõike 11 alusel kehtestatud määrusest tulenevalt maavarade registri vastutav töötleja, § 14

ja § 15 kohane maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine ning planeeringute

kooskõlastamine, § 27 lõike 2 ja § 49 lõike 2 kohase arvamuse andja) ning kes on

ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud määrusega määratud

ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete vastuvõtjaks.

Sellest tulenevalt muudetakse seaduses viiteid ka „maavarade registri vastutavale töötlejale“.

Ka neid ülesandeid hakkab edaspidi täitma Eesti Geoloogiateenistus. Kuna praegusel hetkel ei

ole paika pandud, kas Eesti Geoloogiateenistus hakkab olema maavarade registri vastutav või

volitatud töötleja, ei ole sellisena viidete seadusesse jätmine võimalik.

Kuna hallatava riigiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise või lõpetamise otsustamise

pädevus on ministril, mitte Riigikogul, siis ei ole soovitav hallatavat riigiasutust nimepidi

seaduses nimetada. Seetõttu kasutatakse eelnõus riigiasutuse nimetamist tema

tegevusvaldkonna kaudu.

Samuti, arvestades Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõiget 1, ei ole hallatavate riigiasutuste

põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine, kuid nad võivad täidesaatvat riigivõimu

teostada seaduse alusel, mis tähendab, et viide hallatavale asutusele kui teatud ülesande täitjale

peab konkreetse ülesande puhul olema piisavalt selge ja ei tohi selguda näiteks ainult volitusest.

Seetõttu on MaaPSis Eesti Geoloogiateenistusele liikuvate ülesannete puhul ülesande täitjana

või alternatiivse täitjana nimetatud „Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, kelle

ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine, sealhulgas geoloogilise kaardistamise,

maapõueressursside uurimise, geoloogilise teabe säilitamise ja kättesaadavuse tagamise ning

maavarade kaitsega seotud ülesannete täitmise korraldamine“. Edasi kasutatakse tekstis

lühendatud kuju - riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine.

Kõik Eesti Geoloogiateenistusele üle antavad ülesanded on praktilise iseloomuga ning seotud

riigi kogutud geoloogilise informatsiooni hoidmise ja kasutamisega. MaaPSi § 107 lõikes 3

sätestatud riikliku järelevalve teostamise ülesannet Eesti Geoloogiateenistusele ei anta, see jääb

Keskkonnaametile nagu ka muu MaaPSi järelevalve.

Punktiga 1 muudetakse MaaPSi § 12 lõiget 1 ja võetakse maavarade komisjoni põhiülesannete

hulgast välja Maa-ameti nõustamise ülesanne, kuna sellega seotud ülesanded liiguvad

Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse MaaPSi § 14 ja 15, mis reguleerivad maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutava tegevuse lubamist ning planeeringute kooskõlastamist.

Ka 1. juulil 2023. aastal jõustuma kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus, mille § 27 kohaselt muudeti ka maapõueseaduse § 14

ja § 15, mööndi, et maapõueseadusesse eelnõus kavandatud muudatused võivad vajada

geoloogia valdkonnaga seoses täpsustamist. Paragrahvides 14 ja 15 asendati sõnad “valdkonna

eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“, mis andis maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutava tegevuse lubamiseks pädeva asutuse (Maa-amet) volitamise õiguse

ministri asemel Vabariigi Valitsusele. Paragrahvi 14 lõike 21 punkti 3 muudeti selliselt, et

Kliimaministeeriumi nõusolek on vajalik ka juhul, kui § 14 lõikes 21 sätestatud loa andjaks ei

ole Kliimaministeerium.

Eelnõuga tehakse ettepanek sätestada § 14 ja 15 nimetatud ülesannete täitjana

Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi

geoloogilise kompetentsi tagamine.

Paragrahvi 14 lõike 21 punktis 3 viidatud kohustus võtta muude maavarade puhul

Kliimaministeeriumi nõusolek on jäetud, et tagada selle otsuse tegemisel maapõuepoliitika

laiema sisendi andmine, kuna tegemist on maavaradega, mille puhul võib kasutuselevõtmise

potentsiaal jm asjaolud vajada täiendavat hindamist.

Nagu selgitatud, ei ole § 14 alusel ja § 15 kohaselt antava loa puhul tegemist tavapärase

tegevusloaga.

MaaPSi § 14 lõige 1 sätestab maavara kaitse põhimõtted, millest peavad oma tegevuses lähtuma

kõik haldusorganid. „Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb

haldusorganil tagada:

1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega,

muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas

seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

2) juurdepääs maavarale;

3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.“

Paragrahvide 14 ja 15 muude sätete peamine eesmärk on tagada, et sisend haldusotsuste

tegemiseks tugineb riigi kogutud geoloogilisele informatsioonile ning selle informatsiooni

asjakohasele tõlgendusele. Selleks annab riigi geoloogilist kompetentsi koondav asutus

seisukoha § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta.

Loa andmisel hinnatakse § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist või mitteesinemist, st

tegevust lubatakse kui see:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu,

rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole

mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat

energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi

taastuvenergia ehitis) ehitamisega.

Valdavalt on loa taotlejaks kohaliku omavalitsuse üksused erinevates menetlustes, millega

kavandatakse või lubatakse tegevust, mis avaldab mõju maapõue seisundile või kasutamisele.

Maavarale säilimise ja juurdepääsu olukorda puudutava otsuse tegemisel tuginetakse maardlate

registri informatsioonile, mille järgi maavara kvaliteet, paiknemine, samuti kavandatud ehitise

paiknemine maavara suhtes on tuvastatav ning seisukoht kujundatakse geoloogiliste andmete

alusel. Nende andmete koondamise ja haldamisega tegeleb alates 2025. aasta 1. jaanuarist

Eesti Geoloogiateenistus, kes on riigi geoloogilise kompetentsi keskuseks ning seega antud

ülesande täitmiseks sobiv riigiasutus. Ülesande andmine Kliimaministeeriumile või muule

riigiasutusele peale Eesti Geoloogiateenistuse tähendaks asjaomaste taotlejate ja seotud lubade

(nt ehitusload) menetlejate jaoks täiendavat ajakulu, haldus- ja töökoormust, kuna

sisendinformatsioon ning kompetents selle tõlgendamiseks on edaspidi Eesti

Geoloogiateenistuses, mistõttu tuleks sisend täies mahus küsida Geoloogiateenistusest. See

oleks ressursikulukas lahendus, pakkumata seejuures sisulist eelist.

Nende lubade andmisel ei toimu muude asjaolude kaalumist, kui need, mis puudutavad maavara

paiknemist, juurdepääsu, kaevandamisväärsust jms, mis on objektiivselt tuvastatavad riigi

geoloogilise teabe alusel, mida haldab edaspidi Eesti Geoloogiateenistus. Muud asjaolud

tulevad kaalumisele väga piiratud mahus - avaliku huviga ehitise põhjendatuse ja

alternatiivasukohtade osas annab sisendi taotleja ning vajadusel saab selleks küsida arvamust

teistelt riigiasutustelt, sh Kliimaministeeriumilt.

Eeltoodut arvestades on kõige mõistlikum, kõige vähem aja- ja ressursikulukam lahendus § 14

ja § 15 sätestatud ülesannete andmine Eesti Geoloogiateenistusele. Seadusesse on jäetud

alternatiivina ka võimalus, et Kliimaministeerium täidab ülesannet ise, selline lahendus on

nende sätete puhul kehtinud algusest peale ning paindlikkuse andmiseks on põhjendatud selle

säilitamine ka edaspidi.

Punktiga 4 asendatakse § 21 lõikes 2, § 25 lõigetes 1 ja 4, § 27 lõikes 2 ja § 49 lõikes 2 sõnad

„maavarade registri vastutav töötleja“ tekstiosaga „riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi

geoloogilise kompetentsi tagamine“ vastavas käändes.

Paragrahvi 21 lõige 2 reguleerib maavarade registrisse kande tegemist. Kehtiva seaduse järgi

otsustab kande tegemise järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi,

savi ja turba kohta maavarade registri vastutav töötleja (praegu Maa-amet). Kuna geoloogilise

informatsiooni kogumise ja säilitamise ülesannet (sh maavarade registri pidamise ülesannet)

hakkab täitma Eesti Geoloogiateenistus on otstarbekas, et registrikande tegemine muutub

samuti selle riigiasutuse ülesandeks.

Paragrahvi 24 lõige 1 reguleerib eelkirjeldatud registrikande tegemisega haakuvat ülesannet -

aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks tunnistamist täiendavat

geoloogilist uuringut nõudmata – ning mis seetõttu lahendatakse analoogselt eelmises

paragrahvis kirjeldatuga. Tegemist on olemuselt maavarade registri pidaja ülesandega.

Paragrahvi 25 lõige 1 sätestab, kellele tuleb esitada geoloogilise uuringu aruanne. Kehtiva

seaduse kohaselt tuleb see esitada maavarade registri volitatud töötlejale. Kuna selle registri

pidamine läheb edaspidi Eesti Geoloogiateenistusele, sätestatakse, et need tuleb esitada

riigiasutusele, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi tagamine.

Paragrahvi 27 lõige 2 ja § 49 lõige 2 puudutavad arvamuse andmist geoloogilise uuringu loa ja

kaevandamisloa menetluses, ning ka nendel juhtudel asendatakse viide maavarade registri

volitatud töötlejale viitega „riigiasutusele, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi

tagamine“.

Punktiga 5 muudetakse MaaPSi § 25 lõiget 3, mis sätestab. et kui üldgeoloogiline uurimistöö,

geoloogiline uuring, üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruanne ei vasta

käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, on maavarade registri vastutaval

töötlejal ja Kliimaministeeriumil õigus nõuda aruande muutmist või selle koostamisel aluseks

võetud andmete täiendamist. Sellekohane nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul aruande

saamisest arvates.

Tegemist on sisulise aruande kontrollimisega, et info oleks piisav andmete maavarade

registrisse kandmiseks ja funktsionaalselt registripidaja ülesandega, mida hakkab toitma

Geoloogiateenistus. MaaPSis tehakse sellekohane muudatus.

Punktiga 6 muudetakse § 25 lõiget 5, mis senini käsitleski Eesti Geoloogiateenistuse tegevust

geoloogilise materjali säilitamise tagamisel, kuid viidete ja rollide muutumise tõttu tuleb lõige

ümber sõnastada.

Punktis 7 tehakse muudatused seaduse § 39 lõikes 4, § 70 lõikes 3 ja § 71 lõikes 4. Muudatuse

kohaselt tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andjal või kaevandamisloa andjal

teavitada üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtetuks tunnistamisest või

kaevandamisloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest Maa-ameti asemel Eesti

Geoloogiateenistust kui riigiasutus, kelle ülesandeks on riigi geoloogilise kompetentsi

tagamine.

Punktis 8 muudetakse MaaPSi § 95 lõiget 7, milles reguleeritakse maavarade registrile

andmete esitamist, mis puudutavad § 95 lõike 1 alusel kinnisasja omaniku poolt oma tarbeks

võetud maavara. Selles kontekstis pole vajalik viidata maavarade registri vastutavale või

volitatud töötlejale kui andmete saajale, piisab sätestamisest et andmed tuleb esitada registrile.

Konkreetse esitamiskanali ja –viisi saab vajadusel paika panna registri põhimääruses.

Punktid 9 ja 10 käsitlevad § 107 lõikes 3 sätestatud MaaPSi § 25 puudutava riikliku järelevalve

teostamist, mille ülesanne seni oli Maa-ametil. Edaspidi toimub riiklik järelevalve vastavalt

§ 107 lõikele 1 üldises korras, Keskkonnaameti poolt.

Selgitame, et sätte puhul ei ole sisuliselt sunnivahendite rakendamise vajadust esinenud.

Aruannete nõuetekohane ja tähtaegne esitamine on uuringu tegija huvides, kuna vastasel juhul

ei ole andmeid võimalik maavarade registrisse kanda ega ka kaevandamisluba taotleda

(tulenevalt MaaPSist). Geoloogilise materjali esitamise puhul (§ 25 lõige 5), samuti

rakenduspraktika puudub.

Aruande nõuetekohasuse kontroll on maavarade registripidaja ülesanne registrikande

alusdokumentide kontrollimisel ning seda ei saa lugeda riikliku järelevalve teostamiseks § 107

lõike 3 mõttes. Nõuetele mittevastamisel ei tehta ettekirjutust ega rakendata sunniraha

korrakaitseseaduse tähenduses, vaid juhitakse puudustele tähelepanu ning nende kõrvaldamata

jätmisel ei tehta kuni puuduste kõrvaldamiseni registrikannet, arvestades registripidaja

kohustust tagada registriandmete kvaliteet.

Paragrahviga 15 muudetakse maareformi seadust.

Maareformi seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Maareformi

seaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas

käändes.

Paragrahviga 16 muudetakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa

omandamise seadust.

Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 3 lõikes 42, § 6 lõikes 1

ja § 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas

käändes.

Paragrahviga 17 muudetakse notariaadiseadust.

Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 52, mille kohaselt võib Maa-amet maakorralduse käigus

kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse

kinnitamisel teha tõestamistoimingu notari asemel, asendatakse tekstiosa „Maa-amet”

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”.

Paragrahviga 18 muudetakse planeerimisseadust.

Planeerimisseaduses tehtavad muudatused on seotud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ühe ülesande –

kohaliku omavalitsuse planeeringute heakskiitmine – üleviimisega Maa- ja Ruumiametisse.

Punktides 1-4, 7-9 ja 12 muudetakse seoses ülesande üleviimisega seaduse sõnastust,

asendades senise ülesande täitja Maa- ja Ruumiametiga.

Punktid 5 ja 10 reguleerivad maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

planeeringu puhul nõusoleku andmist või nõusoleku andmisest keeldumise eeldust, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kooskõlastuse olemasolu. Seaduse täiendus on seotud

asjaoluga, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses on maakonnaplaneeringute

koostamise korraldamine (planeerimisseadus § 55 lõige 4).

Punktidega 6, 11 ja 13 jäetakse välja sõnad „valdkonna eest vastutavale ministrile ja“, sest

üleviimise tulemusel on sätte kohane maakatastri pidaja ja heakskiidu andja Maa- ja

Ruumiamet.

Kuna üleminekusätet ei ole kavandatud, siis toimuvad kõik muudatused üldises korras ehk enne

2025. aasta 1. jaanuari alustatud menetluste suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse § 9

lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse

võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. See tähendab, et planeerimisseaduse kohased

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis alustatud menetlused viib lõpule Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Vaid eelnõu §-s 4 kavandatud ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 3 uue redaktsiooni kohaselt enne 2025.

aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine

menetletakse lõpuni Maa- ja Ruumiametis.

Paragrahviga 19 muudetakse riigivaraseadust.

Riigivaraseaduse § 4 lõikes 3, § 181 lõike 2 punktis 6, § 46 lõike 2 punktis 1 ja § 1051 lõikes 4

asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet”.

Paragrahviga 20 muudetakse ruumiandmete seadust.

Ruumiandmete seaduses muudetakse Maa-ameti nimi Maa- ja Ruumiametiks. Ruumiandmete

seaduses asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet” vastavas

käändes.

Paragrahviga 21 muudetakse täitemenetluse seadustikku.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 193, mille kohaselt selle seadustiku alusel

täidetakse nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest, milleks on ka maareformi seaduse § 351

lõikes 9 nimetatud kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe või maavanema või Maa-ameti

peadirektori otsus, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele

reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks, täiendatakse pärast tekstiosa „Maa-

ameti“ tekstiosaga „või Maa- ja Ruumiameti“. Alates 1. jaanuarist 2025. a on seoses Maa-ameti

ümberkorraldamisega Maa- ja Ruumiametiks viidatud otsuste tegemiseks pädev Maa- ja

Ruumiameti peadirektor. Seega uued otsused teeb Maa- ja Ruumiameti peadirektor, kuid varem

maavanemate või Maa-ameti peadirektori tehtud otsused jäävad kehtima, neid ei muudeta,

samuti ei ole otstarbekas muuta ka kinnistusraamatus vastavaid reaalkoormatiste kandeid.

Lisaks tulevastele Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsustele jäävad seetõttu täitedokumentide

hulka ka varasemad maavanemate ja Maa-ameti peadirektori otsused, mida saab vajaduse korral

kohtutäiturile täitmiseks esitada.

Paragrahvis 22 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Tähtaeg on määratud

arvestusega, et kõik vajalikud ümberkorraldused jõuaks ära teha.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kavandatav muudatus on seotud eelkõige strateegia „Eesti 2035“ ja VVTP 2023-2027

ruumipoliitika ja riigivalitsemise mõjueesmärkidega: elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna

rakenduslike ülesannete täitmisega seotud teadmus, kompetents ja andmed koondatakse

erinevatest riigiasutustest kokku ühte Maa-ameti baasil seda ümber korraldades loodavasse

Maa- ja Ruumiametisse (edaspidi MaRu). Õiguslike ja administratiivsete muutuste üheks

lähtekohaks on riigi tugiteenuste ja avalike teenuste kvaliteedi tõstmine.

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46, ei kaasne seaduse rakendamisega

otsest ja olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, looduskeskkonnale ega kohaliku

omavalitsuse korraldusele, sh kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesannete täitmisele.

Kuna seaduse muutmise üheks eesmärgiks on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete

täideviimist maa- ja ruumivaldkonnas, siis on ümberkorralduste peamised positiivsed mõjud

seotud riigiasutuste töökorraldusega (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46, lõige 1,

punkt 6), sh avalike teenuste kvaliteedi paranemine ja riigiasutuste ressursitõhusam juhtimine.

Muudatuse laiem mõju riigis tervikuna on maa- ja ruumipoliitika tulemuslik rakendamine

vähemate asutuste kaudu, mis tähendab teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate vaates

ajaga seotud standardkulude ja halduskoormuse vähenemist ning paremaid kompleksteenuseid.

Lisaks kaasneb seaduse muutmisega mõningane positiivne mõju regionaalarengule (sh erinevad

linna-, maa- ja rannapiirkonnad) seoses senisest terviklikuma riigi arengukavade, õigusaktide ja

planeeringute regionaalsete mõjude hindamisega, mille andmekorjesse ja analüüsi MaRu

panustab, samuti seoses võimalike töökohtade loomise ja säilitamisega eri piirkondades ning

seniste regionaalsete teenuste osutamise kvaliteedi parendamisega.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisega võib eeldada mõju esinemist järgmistes

valdkondades.

6.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori

kuludele ja tuludele.

Sihtrühm: riigiasutused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium,

Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaamet) ja kohaliku omavalitsuse üksused.

Muudatuse tulemusel saavutatakse riigiasutuste vahel suurem sünergia ja tõhusus maa- ja

ruumivaldkonna sisutegevustes. Kulude kokkuhoid väljendub eelkõige läbimõeldud

tegevuskohtade valiku ja kontoripindade optimeerimise tulemusel tekkivas kulude kokkuhoius.

Pikemas perspektiivis on oodata säästu ka registrite koostoimest saavutatavast sünergiast.

Muudatustega kaasneb otsene mõju neile riigiasutustele, kelle tegevused Maa- ja

Ruumiametisse üle viiakse. Nagu seletuskirja punktis 2 esitatud, on need Kliimaministeerium

(ehituse- ja elukeskkonna osakonnast ehitisregister), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded), Põllumajandus- ja Toiduamet

(maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesanded), Rahandusministeerium

(Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse

ja maaparandusega seotud teenused) ja strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse üle ka ameti- ja töökohti (välja arvatud Kultuuriministeeriumist ja

Rahandusministeeriumist), et maa- ja ruumivaldkonna teadmuse, kompetentsi ja andmete ühte

asutusse koondamise tulemusena senisest paremini korraldada valdkonnapoliitiliste ja

rakenduslike ülesannete täitmine ning kasutada paremini ressursse. Muudatusega ei suurendata

riigiteenistujate arvu. MaRusse koonduvaid ülesandeid täidavad seni erinevates asutustes

kokku 407 teenistujat ning neist 302 töötavad Maa-ametis. Põhitegevusega seotud ameti- ja

töökohti viiakse Põllumajandus- ja Toiduametist üle 65, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist 20 ja Kliimaministeeriumist 19. Ameti- ja töökohtadega koos

viiakse MaRu baaseelarvesse üle ka ameti- ja töökohtade palgafond, ameti- ja töökohtadega

seotud majandamiskulud ja ressurss tugiteenuste osutamise võimaldamiseks. Uued ameti- ja

töökohad, mis on seotud eelkõige strateegilise ruumiloome kompetentsiga, luuakse

olemasolevate ameti- ja töökohtade arvelt.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete korrastamisel on mõju ka geoloogiavaldkonnale ja Eesti

Geoloogiateenistusele. Ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti

täidetavate geoloogia valdkonna ülesannete täitmine 1. jaanuarist 2025. a üle Eesti

Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile, sest lähtudes VVSis sätestatust kuulub

maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku

geoloogilise kompetentsi tagamine Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Tulenevalt eespool

toodust ei hakata MaRus täitma tänase Maa-ameti geoloogiaosakonna ülesandeid ning seitsme

ametikoha palgafond läheb üle Eesti Geoloogiateenistusele. Keskkonnaametile liigub

MaaPS § 107 lõike 3 kohane riikliku järelevalve teostamise funktsioon, kuid nagu vastava

muudatuse juures selgitatud, ei ole eraldiseisvalt MaaPSi § 25 alusel riikliku järelevalve

ülesannete rakendamispraktikat tekkinud, seda pole § 25 regulatsiooni arvestades ka

prognoosida, ning Keskkonnaameti töökoormuse reaalset suurenemist pole seega ette näha.

MaRu ülesandeks jääb geoloogia-alaste ruumiandmete visualiseerimine ametkondliku koostöö

käigus, nagu see toimub täna kõikide teiste riigiasutustega. Eespool kirjeldatud muudatus toob

kaasa geoloogiavaldkonna ülesannete täitmise senisest suurema korrastatuse, lõppeb ülesannete

täitmise dubleerimine ning valdkondlik kompetents koondub ühe juhtimise alla. Ühtlasi toetab

muudatus ministeeriumite vaheliste ülesannete jaotuse ja vastutuse selgust..

Samuti kaasneb positiivne mõju neile riigiasutustele, kes on eespool nimetatud ja

ümberkorraldusega hõlmatud riigiasutuste klientideks ja koostööpartneriteks eespool nimetatud

valdkondades (vt joonis 1): kui seotud valdkonnad on koondatud ühte asutusse, siis senise

mitme asutusega suhtlemise asemel saab vajaliku ja eeldatavalt sidusama teenuse ühest

asutusest.

Joonis 1. Maa- ja ruumipoliitikaga seotud osapoolte ja partnerite võrgustik (allikas: Maa- ja

ruumipoliitika elluviimise kontseptsioon)

Sisulisi muudatusi suhtlemisel rahvusvaheliste organisatsioonidega ei kaasne, kuid

välispartnereid tuleb teavitada asutuse nime muutmisest. Lisaks kavandatakse põhjalik

siseriiklik teavitus nii organisatsioonidele kui ka isikutele ühte asutusse koondatavate teenuste

sisu ja nende osutamise korralduse kohta.

Seaduse vastuvõtmine ei muuda kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) töökorraldust.

Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatusi nende

kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus esineb viide MaRusse koonduvaid teenuseid seni

osutanud asutustele ja asendama selle viitega MaRule. Tegu on ühekordse tegevusega, mille

kulu ei ole suur (sh mõju töökoormusele) ning ajaperiood muudatuse tegemiseks on mõistlik.

Muudatusel on MaRu pakutavate strateegilise ruumiloome valdkonna nõustamisteenuste kaudu

mõningane positiivne mõju KOVi võimekusele täita avalikke ülesandeid ruumiküsimuste

valdkonnas eeldatud kvaliteedis ja professionaalsusega. Muudatus ei mõjuta riigi ja KOVi

omavahelisi suhteid, sh pädevussuhteid, või ülesannete jaotust ega finantsautonoomiat. Samuti

puudub mõju KOVide autonoomiale.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

Eeldame, et osapooltel ei esine olulisi kohanemisraskusi teenuste osutamise korraldusega ning

ümberkorraldustega ei kaasne kriitilist kompetentsi kadu. Riigiasutuste töökorraldusega seotud

mõjud on positiivses seoses ka sotsiaalsete (rahvastik), majanduslike (tööhõive) ja regionaalsete

mõjudega, sest pakkudes võimalust töötada Maa- ja Ruumiametis üle Eesti luuakse elanikele

eeldused kohapealseks toimetulekuks ning vähendatakse töökoha asukohast tulenevat

sundliikumist ning Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse elama suundumist. Maa- ja

Ruumiametisse koonduvatest ametikohtadest asub regioonides 251 ametikohta (61%

ametikohtadest).

6.2 Mõju majandusele

Sihtrühm: ehituse ja maakorralduse valdkonna ettevõtjad ja maaomanikud

Seaduse rakendamisega ei kavandata riigilõivude suurendamist, sunniraha määra ega trahvide

suurendamist.

Ümberkorraldused aitavad teatud määral kaasa halduskoormuse vähenemisele eelkõige selle

kaudu, et teenust ei osuta enam erinevad asutused. Teenused muutuvad kvaliteedis

ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks maa- ja ruumipoliitika rakenduslikke ülesandeid täitev

amet, mis muudab riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Näiteks maaparanduses ja

riigimaade hooldamises on sarnaseid toiminguid, mida klient saab edaspidi ühest asutusest

(maaparanduse ehitusprojektide menetlusega seotud toiminud, maaparandusühistute küsimuste

lahendamine jpt). Seaduste ühetaoline kohaldamine tagab isikute võrdse kohtlemise, parema

teavitamise kehtivatest nõuetest ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Kuna edaspidi peab

klient suhtlema maa- ja ruumiküsimustes ühe asutusega, siis on tal lihtsam leida lahendus oma

probleemile. Selles osas on halduskoormuse muutus kaudne ega ole täpselt hinnatav. 2025. a

1. jaanuarist ei ole suuri muudatusi avalike teenuste osutamises ette näha ning seetõttu ei ole

halduskoormuse vähenemist täpsemalt hinnatud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

6.3 Mõju loodus- ja elukeskkonnale

Sihtrühm: riigi elanikud

Ameti üheks ülesandeks on analüüsida ja osaleda tervikliku elukeskkonna loomises, mis aitab

kujundada Eesti ruumilist arengut ja teha läbimõeldud ruumiotsuseid, tagades sellega

inimestele parima elukeskkonna, soodsama majanduskeskkonna ja tänu ressursside tõhusamale

kasutamisele kestliku ruumilise arengu, sh lähtub kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja

väärtustab ruumi kui ressurssi.

Amet tagab Eesti inimestele, ettevõtjatele ja asutustele terviklikud maa- ja ruumiplaneerimise

teenused tänu maa-, planeerimise-, ehitus-, kinnisvara- ja arhitektuurivaldkondade sidususele.

Seeläbi paraneb keskkonnaalase info kättesaadavus läbi ruumiandmetel põhinevate teenuste,

mis loob võimaluse paremateks ruumiotsusteks, elukeskkonna andmepõhiseks kujundamiseks

(sh segregeerumise küsimused) ning ressursside paremaks kasutamiseks.

Maa- ja Ruumiamet nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, riigiasutusi ja ettevõtjaid ühiskonna

liikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise

arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamisel, sh ruumilise

visiooni loomisel, ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamisel

ning eeltoodud teemadega seonduvates õigusküsimustes.

Muudatusel on pikaajalises perspektiivis positiivne mõju keskkonnateadlikkusele läbi hoiakute

kujundamise, sest MaRu ülesandeks on ka edendada teadlikkust maa- ja ruumivaldkonnas läbi

nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise ja rahvusvahelise ruumialase teadmiste ja

arengusuundade levitamise. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna pikaajalises

perspektiivis võib eeltoodud tegevuste tulemusel oodata elanikkonna teadlikkuse kasvu.

Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, millest tulenevalt selle

kaudne mõju Eesti loodus- ja elukeskkonnale ja kliimamõjudega kohanemisele on keskmine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine.

6.4 Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Sihtrühm: riigi elanikud ja ettevõtjad

Kavandatav on kooskõlas regionaalpoliitika suundade ja suundumustega.

Muudatusel on ootuslikult positiivne mõju ühtlasemale piirkondlikule arengule kõikides Eesti

piirkondades, kuna maa- ja ruumivaldkonna rakenduslike ülesannete koondamine loob

tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks, samuti aitab professionaalsem

ruumiloome vähendada sundliikumisi ja ennetada segregeerumist. Koondatud elukeskkonna,

maa- ja ruumivaldkonna teadmus, kompetents ja andmed võimaldavad piirkondliku arengu

toetamiseks ettenähtud ressursse sihipärasemalt kasutada ning seeläbi riigil piirkondlikku

arengut strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada (sh planeeringud).

MaRus jätkatakse maa- ja ruumivaldkonna teenuste osutamisega piirkondades.

Muudatusel on pikas perspektiivis tänu elukeskkonna kvaliteedi tõusule inimeste

elutingimustele positiivne mõju.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on võrreldes senise olukorraga pigem keskmine, kuid

eeldatavalt ajas kasvav.

6.5 Kokkuvõtvalt

Kuna eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja” § 46 lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga kavandatav Maa-ameti ümberkorraldamise eesmärk ei ole otsene riigieelarve kulude

kokkuhoid ega tulude suurendamine. Eesmärk on saavutada seni killustatud valdkondade

koostoimes suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus, sh geoloogiavaldkonnas. Kavandatav

aitab ühelt poolt vähendada kompetentsi dubleerimist erinevates asutustes ning selle raames

riigiasutuste omavahelist konkureerimist valdkonna tippkompetentsi omandamiseks (sh

ekspertide üle ostmine). Viimasel on mõju vähendada survet palgarallile valdkonnas.

MaRu teenustest ja seosest riigitasandi strateegilise planeerimisega annab ülevaate järgnev

tabel (tabel 1). MaRu põhiteenused on tabelis toodud rohelisel taustal.

Tabel 1. MaRu teenused seostatuna riigitasandi strateegilise planeerimisega

Teenused jaotuvad ametis kaheksa tegevusvaldkonna vahel. Tegevusvaldkonnad on järgnevad:

1) strateegiline ruumiloome;

2) maakataster;

3) maa analüüs ja korraldamine;

4) riigimaade haldamine;

5) maaparandus;

6) ruumiandmete hõive;

7) ruumiandmeteenused ja andmekogud;

8) kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

Lisaks sisuvaldkondadele on ametis kesksete teenuste valdkond, mis osutab asutuse siseseid

juhtimist toetavaid tugiteenuseid. MaRu käivitamisel on IT-majaks KeMIT

(Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus).

Ametit juhib peadirektor. Kuna struktuur on eelkõige juhtimisvahend ja peab toetama seatud

eesmärkide täitmist, siis ameti lõpliku struktuuri (sh osakondadeks jaotumise) ja direktori

asetäitjate arvu kohta teeb ettepaneku ametisse asuv peadirektor.

MaRu teenistuskohtade ülempiiriks on 407 ameti- ja/või töökohta. Nii palju oli ametisse

koonduvate tegevusvaldkondade ülesannete täitmisega seotud teenistuskohti asutuste peale

kokku MaRu ettevalmistusperioodil. Mehitamise läbiv põhimõte on, et riigitöötajate arvu ei

suurendata ning uued teenistuskohad luuakse seniste teenistuskohtade arvelt.

Valdava osa MaRu teenustest moodustavad olemasolevad teenused, mille koondamisest ühe

asutusse oodatakse eelkõige sünergiast tekkivat teenuste sidusust ja täiendavat kvaliteeti, kuid

strateegilise ruumiloome valdkond on sisuliselt uus ning tekib sellises kvaliteedis alles MaRu

loomisega. Seega vajab valdkond nii mehitamist valdkonna ekspertidega kui ka

finantsvahendeid põhitegevuseks. Strateegilise ruumiloome valdkonna ülesanneteks on näiteks:

1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ning strateegiate elluviimises;

2) riigi üldiste huvide mõtestamine ruumis;

3) nõustada kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja -ettevõtteid ühiskonna liikmete vajadusi ja

huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamisel, sh ruumilise visiooni loomisel,

ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamisel ja GIS küsimustes;

4) viia läbi või korraldada ruumipoliitika kujundamiseks või rakendamiseks vajalikke

uuringuid ja analüüse;

5) edendada riigiasutuste, esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste horisontaalset

koostööd ruumiloome valdkonnas;

6) edendada teadlikkust ruumivaldkonnas läbi nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise

ja rahvusvahelise ruumialase teadmiste ja arengusuundade levitamise.

Ümberkorraldamisega seoses ei kaasne kokkuhoidu palgakuludes, kuna võrreldes teiste ametite

ja inspektsioonidega on Maa-ameti keskmine mahajäämus avaliku teenistuse mediaanist 1,3%

ning Põllumajandus- ja Toiduametist MaRusse liikuva maaparanduse valdkonna keskmine

mahajäämus ligi 20%. Ümberkorraldamise tulemusena optimeeritakse tegevuskohtade

(kontoripindade) arvu. MaRu tegevusvaldkonna ülesannete täitmine toimub täna

38 tegevuskohas ning ülesannete täitmiseks on kasutada 41 maismaasõidukit ning üks

eriotstarbeline lennuk. Võimaluse korral koondutakse piirkondades ühele kontoripinnale ja

Tallinnas saab ühiseks asukohaks rajatav Loodusmaja.

Töökohtadega seotud kinnisvarakuludest vabanevat ressurssi on võimalik kasutada ameti

põhitegevusteks ning teenistujate palkade mahajäämuse vähendamiseks. Pikemas perspektiivis

on oodata säästu seoses võimalike andmekogude arenduste, kogemuste, haldamiste,

kasutajatugede jne ühise ja ühetaolisema arendamise või kasutamisega.

MaRu ettevalmistamine riigieelarve revisjoni käivitamisega samal ajaperioodil annab

võimaluse vaadata ametisse koondatavaid teenuseid tervikuna ning valmistada ette vajalikud

ümberkorraldused. Asutuse käivitusfaasis 2025. aastal jätkub töö teenustega ning arvesse

võetakse eelarverevisjoni (nullbaasilise eelarve) lähtekohti ja metoodikat.

Maa- ja Ruumiametisse liikuvate teenuste eelarve TERE-teenuste vaates on 2024. aastal

järgnev:

TERE-teenuse nimetus TERE-

teenuste

summa

(EUR)

Summast

tööjõukulu

(EUR)

Märkus projektipõhise

rahastamise kohta

Riigimaade haldamine 2 894 868 792 710 Teenuse summas on

kajastatud 1 816

000 (Riigimaade maamaksu ja

hooldamise kulud, eelarve liik

10). Lisaks ORF i rahastus

kuni 31.12.2024

Maatoimingute läbiviimine 755 672 598 876

Avalikes huvides maade

omandamine

300 043 136 759 Lisaks finantseerimine

RailBaliticu ja Eesti Raudtee

projektist

Maareform 1 122 585 747 129 Lisaks ORF i rahastus kuni

31.12.2024

Topograafiliste andmete

hõivamine

1 132 576 850 734 Lisaks REPowerEU rahastus

kuni 31.03.2026

Geodeetilise süsteemi

haldamine

339 461 234 012 Lisaks REPowerEU rahastus

kuni 31.03.2026

Kinnisasja ruumilise ja

õigusliku ulatuse haldamine

1 930 571 1 517 017

Ruumiandmete analüüsimine ja

avalikustamine

1 108 702 926 916 Lisaks REPowerEU rahastus

kuni 31.03.2026

Kinnisvara hindamine ja

analüüsimine

312 728 259 384 Lisaks finantseerimine

RailBaliticu ja Eesti Raudtee

projektist

Katastrimõõdistamise ja -

kontrolli teostamine

675 588 543 468

Aadressi- ja kohanimeandmete

haldamine

409 953 305 157

Aeromõõdistamine ja

laserskaneerimine

603 798 466 913 Lisaks REPowerEU rahastus

kuni 31.03.2026

Maaparanduse järelevalve 146 970

139 481

Maaparanduse kooskõlastused 596 805

583 673

Maaparandussüsteemi

ehitamine

549 913

537 441

218 704 eur (millest 210 304

eur on tööjõukulu)

MAK tehniline välisabi 2024.

aastaks. 2P50-PF21-TA.

Maaparandussüsteemide

toimimise tagamine

975 680

296 574

3 000 000 Sildfinantseering

2P50-PF14-MAKME2020

(PRIAlt)

Tabel 2. MaRusse koonduvate teenuste eelarve 2024. aastal TERE-teenustena

Ministeeriumitest üle minevate tegevuste eelarve ja tööjõukulu 2024 eelarves on järgnev:

Tegevuse nimetus summa Summast

tööjõukulu

Märkus projektipõhise

rahastamise kohta

Ehitiste eluringi

menetluskeskkonna üleval

pidamine ja Eesti ehitatud

keskkonna andmete haldamine

(KLIM)

täpsustamisel täpsustamisel

ReM ruumilise planeerimise

rakenduslikud ülesanded

736 745 729 745

Tabel 3. Ministeeriumitest MaRusse liikuvate tegevuste eelarve 2024.

MaRu loomisega seotud ühekordsed kulud 2024. aastal on hinnanguliselt 115 000 eurot.

Asutuste tegevusvaldkondade MaRusse üleviimise ettevalmistamisega seonduvad kulud

kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Põllumajandus- ja

Toiduameti ja Maa-ameti olemasolevatest vahenditest. Eeltoodule lisanduvad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna kulud. Hilisemad kulud on pigem seotud teenuste

arendamise, mitte eri asutuste tegevusvaldkondade Maa- ja Ruumiametisse üleviimise

protsessiga, ja alluvad RES-mehhanismile või võimalike projektirahade kasutamisele.

8. Rakendusaktid

Muudetavate seaduste kaupa on muudetavad või kehtestatavad rakendusaktid

järgmised:

Vabariigi Valitsuse seadus:

1) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määrus nr 64 „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121112023017 ;

2) maaeluministri 18. augusti 2020. aasta määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023034 ;

3) regionaalministri määrus „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“;

4) Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrus nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“

Kliimaministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja ;

5) majandus- ja taristuministri 13. aprilli 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-080 punktiga 2

kinnitatud „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ egt_mood_kaskkiri.pdf;

2022_07_03_EGT_pohimaarus_KK_lisa_terviktekst.pdf ;

6) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja .

Ehitusseadustik:

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrus nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023239

Looduskaitseseadus:

Keskkonnaministri 3. juuni 2004. a määrus nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja

tähised“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018

Maapõueseadus:

1) keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrus nr 25 „Maavarade registri asutamine ja

andmekogu pidamise põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/110062022003;

2) keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta

esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022026;

3) keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022032;

Notariaadiseadus:

justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“

https://www.riigiteataja.ee/akt/125042023004

Planeerimisseadus (§ 41 lõige 3):

Riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ § 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametis“ tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiametis“ https://www.riigiteataja.ee/akt/115072023039 .

Seaduste kaupa, mida eelnõu kohaselt ei muudeta, on muudetavad rakendusaktid

järgmised:

atmosfääriõhu kaitse seadus (§ 43 lõige 1)

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“

https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023066.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (§ 6 lõige 51)

Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine

ning nende lahkmejoonte määramine“ § 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-

amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“ https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023010 .

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (§ 32 lõige 3 ja

§ 42 lõige 3)

1) põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“ https://www.riigiteataja.ee/akt/117082022003;

2) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 7 lõikes 2

asendatakse tekstiosa „Maa-ametil“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametil“

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023003.

metsaseadus (§ 23 lõiked 2, 3 ja 10)

Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku

juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse

tasu arvutamise täpsustatud alused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023065.

sadamaseadus (§ 40 lõige 5)

Majandus- ja taristuministri 28. märtsi 2022. a määrus nr 25 „Sadama registreerimistaotlusel

kajastatavate andmete loetelu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/101042022005.

veeseadus (§ 37 lõige 2 ja § 168 lõige 4)

Keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määrus nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja

põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul

alal“ https://www.riigiteataja.ee/akt/109112021010.

Vabariigi Valitsuse määruste kavandid on seletuskirja lisas 1.

Ministri määruste kavandid on seletuskirja lisas 2.

Sarnaselt eelnõuga ei kavandata enamikes rakendusaktides sisulisi muudatusi, vaid peamised

muudatused on seotud ameti nime asendamisega või ümberkorraldamise tõttu ülesannete täitja

muutumisega seotud muudatuste tegemisega. Seetõttu ei ole muudetavate rakendusaktide

loetelu ammendav ja rakendusaktide kavandites ei ole esitatud ammendavalt kõiki neid

muudatusi, mis seisnevad üksnes Maa-ameti nime muutmises Maa- ja Ruumiametiks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna Maa-ameti ümberkorraldamine

on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse ettepanekuteks ja kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuste ja ettepanekute

esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Planeerijate

Ühingule, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Maaparandajate Seltsile, Eesti Maastikuarhitektide

Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Ehitusettevõtjate

Liidule, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale, Tallinna

Ülikoolile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Maaülikoolile,

Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale.

Eespool nimetatud huvirühmadega ja asjaomaste riigiasutustega on toimunud kohtumised

perioodil august 2023 – aprill 2024 (kokku enam kui 40 kohtumist). Lisaks on saadetud

regulaarseid infokirju Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleri poolt huvirühmade

ja asjaomaste riigiasutuste kontaktisikutele ning MaRu tulevastele teenistujatele. Teenistujatele

on toimunud ka infotunnid.

Seletuskirja lisa 2

Ministri määruste kavandid

1) Ministri määruste muutmine Maa-ameti

ümberkujundamise tõttu Maa- ja Ruumiametiks

Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 51 Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 3 ja § 42 lõike 3 ning

planeerimisseaduse § 41 lõike 3 alusel.

§ 1. Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu

kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ muutmine

Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine

ning nende lahkmejoonte määramine“ § 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Maa-

amet“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“.

§ 2. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ muutmine

Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“.

§ 3. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud

majandamisnõuded“ muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 7 lõikes 2

asendatakse tekstiosa „Maa-ametil“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametil“.

§ 4. Riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. a määrust nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet“;

2) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Maa-ametis“ tekstiosaga „Maa- ja

Ruumiametis“.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

2) Maaeluministri 18. augusti 2020. aasta määruse nr 57

„Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Maaeluministri 18. augusti 2020. aasta määrust nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti

põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) sõnastan § 5 teksti järgmiselt:

„Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusvaldkonnad on toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -

heaolu, põllumajandusloomade aretus, taimekaitse ja taimetervis, taimne paljundusmaterjal,

väetis, mahepõllumajandus ja kutseline kalapüük ning Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamine.“;

2) sõnastan § 6 punkti 5 järgmiselt:

„5) tegutseb riikliku alkoholiregistri, riigi toidu ja sööda käitlejate registri, kutselise kalapüügi

registri, taimetervise registri, taimekaitsevahendite registri, mahepõllumajanduse registri,

väetiseregistri ja sordiregistri volitatud töötlejana ning veterinaararstide registri vastutava ja

volitatud töötlejana ning peab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud andmekogu;“;

3) tunnistan kehtetuks § 11 punkti 3 ja § 14.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

3) Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. aasta määruse nr “Nõuded

ehitusprojektile” muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. aasta määruse nr “Nõuded ehitusprojektile” § 7

lõikes 11 asendatakse tekstiosa “Kliimaministeeriumi” tekstiosaga “Ehitisregistri”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

4) Majandus- ja taristuministri 14. veebruari 2020. aasta määruse nr 3 “Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded

ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 15 lõike 5 punktide 1 ja 2 ning § 17 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 14. veebruari 2020. aasta määruse nr “Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded” § 14 lõikes 5

asendatakse tekstiosa “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Ehitisregister”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2025. aasta määruse nr 32 “Ehitusgeoloogilisele

uuringule esitatavad nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse ehituseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015. aasta määruse nr 32 “Ehitusgeoloogilisele

uuringule esitatavad nõuded” § 3 lõigetes 1 ja 2 ning § 5 asendatakse tekstiosa “Maa-ametile”

tekstiosaga “Eesti Geoloogiateenistusele”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

4) Maa- ja Ruumiameti põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Maa- ja Ruumiamet

(1) Maa- ja Ruumiamet (edaspidi amet) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(edaspidi ministeerium) valitsemisalas asuv valitsusasutus.

(2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki.

(3) Ameti ingliskeelne nimi on Land and Spatial Development Board.

§ 2. Ameti pitsat ja sümbolid

(1) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis

ja millel on sõõri äärt mööda sõnad «Maa- ja Ruumiamet».

(2) Ametil on oma sümboolikanimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina

kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord määratakse kindlaks

ameti teabehalduse korras.

§ 3. Aruandekohustus

Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes

suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku

järelevalvet.

§ 4. Eelarve

Ameti tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest saadud

tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest ja muudest laekumistest.

§ 5. Asukoht

Ameti asukoht on Tallinn.

2. peatükk

Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded

§ 6. Ameti tegevusvaldkond

(1) Ameti tegevusvaldkonnad on:

1) strateegiline ruumiloome;

2) maakatastri toimingud;

3) maa analüüs;

4) maakorraldamine;

5) riigimaade haldamine;

6) maaparandus;

7) ruumiandmete hõive, analüüsimine, avalikustamine, andmekogude haldamine ja

arendamine ning andmepõhiste teenuste tagamine;

8) heakskiidu andmine kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule.

§ 7. Ameti ülesanded

(1) Amet:

1) täidab tegevusvaldkonna õigusaktides sätestatud ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku

ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve), teeb majandustegevusteate, tegevusloa

või muu loa menetlemise käigus nõuetekohasuse kontrolli ja viib läbi muud

haldusmenetlust;

2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid;

3) täidab oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste

organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus;

4) korraldab oma tegevusvaldkonna ühtsete infosüsteemide arendamist vastavalt

ministeeriumi antud ülesannetele;

5) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid ning korraldab nende elluviimise ja

tulemuste hindamise;

6) analüüsib §-s 6 nimetatud tegevusvaldkondades olukorda riigis ning osaleb oma

tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja

projekti väljatöötamisel ja elluviimisel;

7) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse ameti

tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta;

8) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava

riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi

asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga;

9) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu asutuste

töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti

ning esitab asjakohase aruande ja teabe;

10) täidab õigusakti, välislepingu või ametkondliku välislepinguga temale pandud ülesandeid;

11) nõustab ja korraldab koolitust vastavalt oma tegevusvaldkonnale;

12) osutab teenuseid lähtudes asjaomaste tegevusvaldkondade arengusuundadest ja arendab

nende kvaliteeti, sealhulgas töötleb isikuandmeid;

13) täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalikke

ülesandeid;

14) korraldab oma tegevusvaldkonnas ennetustegevust ja avalikkuse teavitamist ohtudest ning

juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele;

15) täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid, samuti ministri või ministeeriumi

kantsleri antud ülesandeid.

3. peatükk

Ameti juhtimine

§ 8. Ameti juht

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi

kantsleri ettepanekul.

§ 9. Peadirektor

(1) Peadirektor:

1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitja kaudu ameti tegevust ja tema

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning

struktuuriüksuse tööd;

3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha,

mida täitev ametnik või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja

ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;

4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab

aru ministrile;

5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest;

6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku

ning sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle;

7) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuse põhimääruse, ametikoha

ametijuhendi, teabehalduse korra ning muu ameti töökorraldust reguleeriva dokumendi;

8) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepingu;

9) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja

töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra;

10) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamise kooskõlas

riigivaraseadusega;

11) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse

ja otstarbeka täitmise üle;

12) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna ja teenuse otstarbekamaks

korraldamiseks ning arvestab oma tegevuses ministri moodustatud ministrite nõukogu ja

asekantsleri nõukoja kokkulepetega;

13) täidab temale seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse

või käskkirjaga või kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid.

(2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri

määruse või käskkirja alusel teenistusküsimuses käskkirju ning ameti asjaajamise

korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi.

(3) Peadirektor teeb õigusaktiga ettenähtud juhul ettekirjutuse ja otsuse.

(4) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori

määratud asetäitja või selle äraolekul muu ametnik.

§ 10. Peadirektori asetäitja

(1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad.

(2) Peadirektori asetäitja:

1) täidab temale ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid;

2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd;

3) koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma vastutusvaldkonnas;

4) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

5) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise

kohta;

6) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitika strateegia, arengukava ja

rahvusvahelise arengudokumendi väljatöötamisel ning vastutab nende elluviimise eest

oma vastutusvaldkonnas;

7) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja

haldusakti eelnõu väljatöötamisel;

8) vastutab talle alluvate struktuuriüksuste töö korraldamise ja nende tegevust

reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest;

9) täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

(2) Peadirektori asetäitja vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused

ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

4. peatükk

Ameti struktuur, struktuuriüksuste põhiülesanded ja struktuuriüksuste juhtimine

§ 11. Ameti struktuur

(1) Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab

minister või tema volitusel peadirektor.

(2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Osakonna koosseisu võib kuuluda büroo.

(3) Osakonna ning büroo täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse struktuuriüksuse

põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor.

(4) Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud ametijuhendis.

§ 12. Ameti struktuuriüksused

Ameti struktuuriüksused on:

1) strateegilise ruumiloome osakond;

2) maakatastri osakond:

3) maa analüüsi ja korraldamise osakond;

4) maaparanduse ja riigimaade hooldamise osakond;

5) ruumiandmete hõive osakond;

6) avalike digiteenuse ja andmekogude osakond;

7) kesksete teenuste osakond;

8) kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo.

§ 13. Strateegilise ruumiloome osakond

Strateegilise ruumiloome osakonna põhiülesanded on:

1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ning strateegiate elluviimises;

2) mõtestada riigi üldised huvid ruumis;

3) nõustada kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja -ettevõtteid ühiskonna liikmete vajadusi ja

huve arvestava demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujundamisel, sh ruumilise visiooni loomisel,

ruumianalüüside ja konsultatsioonilepingute lähteülesannete koostamisel ja GIS

küsimustes;

4) viia läbi või korraldada ruumipoliitika kujundamiseks või rakendamiseks vajalikke

uuringuid ja analüüse;

5) edendada riigiasutuste, esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste horisontaalset

koostööd ruumiloome valdkonnas;

6) edendada teadlikkust ruumivaldkonnas läbi nõustamise, koolituste korraldamise, kaasamise

ja rahvusvahelise ruumialase teadmiste ja arengusuundade levitamise.

§ 14. Maakatastri osakond

Maakatastri osakonna põhiülesanded on:

1) korraldada katastritoiminguid, sh omandi ulatuse ja omandi piirangute ning haldus- ja

asustusjaotuse pidamist;

2) tagada katastrikannete aluseks olevate dokumentide arhiveerimine;

3) korraldada katastriandmete töötlemist, avalikustamist ja kasutusse andmist;

4) korraldada kontrollmõõdistamist ja kontrollida katastriüksuste algdokumentide vastavust

piirimärkidele ja situatsioonile looduses, jagada oskusteavet katastrimõõdistamisest;

5) väljastada maakorraldustööde tegevuslitsentse ja viia läbi kvaliteedikontrolli

maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavate isikute üle.

§ 15. Maa analüüsi ja korraldamise osakond

Maa analüüsi ja korraldamise osakonna põhiülesanded on:

1) korraldada maa hindamisega seotud tegevusi;

2) teostada järelevalvet maa hindamisega seotud tegevuse üle;

3) pidada tehingute andmebaasi, avalikustada kinnisvaraturu ülevaated;

4) korraldada avalikes huvides maa omandamist, vahetamist ja sundvõõrandamist ning

maakorraldust;

5) korraldada maareformi-alaste ülesannete täitmist;

6) korraldada riigimaade enampakkumisel müümist, kasutusse andmist ja hoonestusõigusega

koormamist;

7) täita maareformi käigus seatud hüpoteekide korral hüpoteegipidaja ülesandeid ja teostada

järelevalvet väljaostuvõla tasumise üle;

8) teha riigimaadega seotud toiminguid ja tehinguid selleks antud volituste piires;

9) osaleda planeeringute ja insener-tehniliste projektide menetlustes selleks antud volituste

piires ning koondada ja avalikustada ameti käsutuses olev planeeringuteave.

10) hallata hoonestamata riigimaid, sh hallata riigimaade lepinguid, anda riigimaadel seisukohti

ja nõusolekuid volituste piires;

11) pidada arvestust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevate

riigimaade üle, mille valitseja volitatud asutus amet on, sh teostada riigi reservmaade kohta

analüüse ja esindada riiki maaparandusühistutes.

§ 16. Maaparanduse ja riigimaade hooldamise osakond

Maaparanduse ja riigimaade haldamise osakonna põhiülesanded on:

1) hooldada hoonestamata riigimaid;

2) teostada maaparanduse järelevalvet;

3) korraldada riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutöid;

4) korraldada maaparandushoiukava koostamist ja täitmist, sh rakendada oma

tegevusvaldkonnas veemajanduskava ja üleujutuse ohjamiskava meetmeprogramme;

5) korraldada maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju seiret;

6) korraldada ja kontrollida maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse

teatamiskohustuse täitmist ja sellega seotud andmete haldust, sh anda heakskiit

maaparanduse täiendkoolituste õppekavadele;

7) korraldada maaparandussüsteemide andmete haldamist;

8) teha maaparandussüsteemide ehitamise ja nende toimise tagamise otsuseid, anda lube,

nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitada seisukohti;

9) nõustada maaparandusteemadel, sh maaparandusühistuid.

§ 17. Ruumiandmete hõive osakond

Ruumiandmete hõive osakonna põhiülesanded on:

1) hallata geodeetilist süsteemi ja Eesti üleilmse positsioneerimise püsijaamade

referentsvõrku;

2) korraldada ja koordineerida riiklike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimistöid;

3) pidada geodeetiliste punktide andmekogu;

4) kooskõlastada kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimisega seotud tööde

ning geodeetiliste märkide teisaldamise või kõrvaldamise taotluseid;

5) korraldada geodeesia, kartograafia ja aeromõõdistamise alast tegevust ning kaugseirel

põhinevate riiklike teenuste osutamiseks vajalikku andmekorjet, sealhulgas

loodusressursside kasutamise jälgimiseks vajalikke töid;

6) tagada aeromõõdistamise, kaugseire ja laserskaneerimise andmetöötlus;

7) tagada geodeetiliste, kaugseire ja aeromõõdistamise andmete arhiveerimine, levitamine ja

kaitsmine;

8) korraldada topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja kaartide koostamist.

§18. Avalike digiteenuse ja andmekogude osakond

Avalike digiteenuste ja andmekogude osakonna põhiülesanded on:

1) osutada ja arendada ehitamise ja ruumilise planeerimise menetluste läbiviimiseks vajalikke

ja menetlusi toetavaid avalikke teenuseid;

2) osutada ja arendada ehitatud keskkonna keskkonnajalajälje vähendamiseks suunatud

teenuseid;

3) osutada ja arendada avaliku ruumi planeerimise ning ehitus- ja kinnisvarasektori arengut

toetavaid avalikke teenuseid;

4) osutada ja arendada läbimõeldud ruumiotsuseid ning kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda

toetavaid teenuseid;

5) hallata ja arendada ruumiandmete, sh aadressid, kohanimed jms infrastruktuuri ja ameti

geoinfosüsteeme;

6) koondada ja avalikustada ameti ja teiste andmevaldajate andmekogudest pärit maa ja ruumi,

sh ehitatud keskkonna, planeeringute, aadresside, kohanimede, geoloogia jm andmeid;

7) väärindada avalikkuse ja ameti tellimusel või proaktiivselt ameti ja teiste andmevaldajate

andmekogudest pärit maa ja ruumi, sh ehitatud keskkonna, planeeringute, aadresside,

kohanimede, geoloogia jm andmeid;

8) hallata ja arendada ametis peetavaid andmekogusid ja nendega seotud teenuseid, sealhulgas

parendada ja lihtsustada andmete kättesaadavust;

9) tagada andmete koostalitus ja korraldada andmekvaliteedi tõstmine ametile antud õiguste

raamistikus.

§ 19. Kesksete teenuste osakond

Kesksete teenuste osakonna põhiülesanded on:

1) tagada ameti tegevuse, sh õigus- ja haldusaktide õiguspärasus, osaleda õigusloomes ning

esindada ametit õiguslikes vaidlustes;

2) tagada teabehaldus;

3) korraldada arhiivitöö;

4) korraldada ja koordineerida ameti strateegilise planeerimise protsessi;

5) arendada ja koordineerida ameti teenuspõhist juhtimist;

6) korraldada finantsjuhtimine ja raamatupidamine;

7) korraldada personali planeerimine, arendamine, töötajakogemuse ning töökeskkonna

kujundamine;

8) korraldada haldustegevust;

9) korraldab kommunikatsiooni ja välissuhtlust;

10) kirjeldada, analüüsida ja koordineerida ameti infotehnoloogilisi arendusvajadusi;

11) planeerida ja koordineerida andmekogude arendusi;

12) korraldada ameti valitsemisprotsesside-, riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi.

§ 20. Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo

Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise büroo kuulub kesksete teenuste osakonda

ning selle põhiülesanded on:

1) anda planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiit;

2) nõustada kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringu koostamise ja õigusaktile vastavuse

küsimuses.

§ 21. Struktuuriüksuse (edaspidi üksus) juhtimine

(1) Iga üksuse juht tagab tema juhitava üksuse ülesannete täitmise ning üksusele eraldatud

ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise.

(2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks üksuse juht:

1) vastutab tema juhitavale üksusele pandud ülesannete nõuetekohase, õigeaegse ja

asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluva ametniku või töötaja teenistus- või

tööülesannete täitmist;

2) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava väljatöötamisel ning elluviimisel;

3) tagab kontrollisüsteemi nõuetekohase ülesehituse ja toimimise, sealhulgas planeerimise ja

aruandluse, töötajatele koolituse ja tööjuhiste olemasolu, töö tulemuslikkuse analüüsi ja

hindamise;

4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning

annab vahetule juhile aru osakonna tegevusest;

5) annab temale alluvale ametnikule ja töötajale korralduse üksuse ülesannete täitmiseks;

6) annab üksuse nimel arvamuse ja kooskõlastuse;

7) teeb vahetule juhile ettepaneku muuta üksuse struktuuri ja töökorraldust ning

teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu;

8) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende

nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;

9) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks

täitmiseks;

10) sõlmib peadirektori antud volituse alusel ja hankekorra järgi iga-aastases hankeplaanis

määratud piirsumma ulatuses lepinguid;

11) osakonna juhataja allkirjastab osakonna või allüksuse koostatud kirja ja dokumendi,

millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi, välja arvatud punktis 10 nimetatud

lepingud, ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis

ei ole sätestatud teisiti;

12) teeb koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusega.

§ 22. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht

(1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht.

(2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus

määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.

5. peatükk

Komisjon, nõukogu, töörühm

§ 23. Komisjon, nõukogu ja töörühm

(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või

ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon).

(2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed,

töökord, ülesanded ja nende täitmise tähtajad.

(3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase

valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust

oleva isiku tema nõusolekul.

6. peatükk

Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 25. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistan kehtetuks keskkonnaministri 2. mai 2016. a määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“.

§ 27. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Seletuskirja lisa 1

Vabariigi Valitsuse määruste kavandid

1) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64

„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvist 5 jäetakse välja sõnad „ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise

koordineerimine“;

2) paragrahvist 6 jäetakse välja sõnad „ligipääsetavuse valdkonna arenguks“;

3) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) ruumilise planeerimise osakonna põhiülesanne on suunata ja koordineerida üleriigilist

planeerimisalast tegevust ning töötada välja oma valdkonna strateegilised dokumendid ja

juhendid ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

2) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a

määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 10 teksti, § 11 teksti ning § 17 punkti 183

esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „kohtlemise“ tekstiosaga „, sealhulgas

ligipääsetavuse,“.

3) Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69

“Ehitisregistri põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 19. Juuni 2015. a määruse nr 69 “Ehitisregistri põhimäärus” tehakse

järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

(1) Registri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.

(2) Vastutav töötleja:

1) otsustab strateegiliste teenuste vajaduse ja arendamise ning esitab volitatud töötlejale teenuse

üldised tingimused;

2) tagab strateegiliste teenuste arendamiseks vajalikud eelarvelised vahendid või otsustab nende

ümberkorraldamise.

2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri volitatud töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

3) paragrahvi 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Volitatud töötleja:“

4) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõna “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Maa-

ja Ruumiamet”;

5) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Maa-

ja Ruumiamet”;

6) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 9 asendatakse tekstiosa “Maa-amet” tekstiosaga “Maa- ja

Ruumiamet”;

7) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 13 asendatakse sõna “Kliimaministeerium” tekstiosaga “Maa-

ja Ruumiamet”

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.