Riigikaitse sihtotstarbega riigimaade võõrandamisest

VÄLJAVÕTE

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 58

Tallinn, Toompea Teisipäev, 09. aprill 2024

Algus 14.00, lõpp 16.48

Juhataja: Priit Lomp (esimees)

Protokollija: Maarja Steinberg (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Rain Epler (Mart Helme asendusliige), Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Erkki Keldo, Liina Kersna, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Andres Sutt

Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Piia Schults (nõunik),

Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Anti Poolamets ja Tarmo Tamm

Kutsutud: Riigikogu liige ja Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja, Maa-ameti

õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

maapoliitika ja riigivara osakonna valdkonnajuht Vello Kima ja ruumilise planeerimise

osakonna valdkonnajuht Külli Siim ning Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna jurist

Helje Päivil (3. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Maris Meiessaar (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise

seaduse eelnõu (380 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Riigikogu liige ja Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja tõi välja, et riigikaitseliste

objektide vastu on ühiskonnas kõrgendatud avaliku huvi. Riigikaitselisel maal on väga selge

sihtotstarve. Tänaseks on väga paljude riigikaitseliste objektide rajamise haldamine antud

asutuse kätte, kus info ei ole avalik, mistõttu ei saa ka kohalik omavalitsus (KOV) sellega

teatud juhtudel tegeleda. Riik võib ühel hetkel otsustada, et tal ei ole enam riigikaitselist vara

vaja. Seejärel võib riik saladuse loori all hoitud objekti nimekirjast välja arvata ja panna

enampakkumisele või muul viisil võõrandada. Kõigil eraõiguslikel ja füüsilistel isikutel on

õigus sellist riigikaitselist vara soetada ja seda koos kehtiva planeeringuga. Metsoja tõi näite,

kus Riigi Kinnisvara AS (RKAS) müüs oksjoni korras maha atraktiivses asukohas asuva vara

Pärnus. Vara soetaja läks KOV-i, kuna soovis sellele kinnistule rajada riigikaitselise objekti.

Metsoja arvates seisneb ebakõla selgelt selles, kas seadusandja mõte on olnud algusest peale,

et riigikaitselisi objekte võib rajada ükskõik kes. Metsoja ütles, et tema kui endise

riigikaitsekomisjoni esimehe arusaam on, et riigikaitseline objekt peab teenima kitsalt riigi

2

avalikke huve, kas varjatud või otseselt avalikul moel. Metsoja sõnas, et riigikaitseline vara

võib-olla vabalt ka selline vara, mis on seotud päästeteenistuse valdkonnaga seonduva

tegevusega. On üldine tava, et isikud, kes tulevad pakkuma oksjoni korras mingisugusele

varale hinda, ei saa arendada riigikaitselist objekti. Metsoja hinnangul kasutati Pärnu juhtumi

puhul ära õiguslikku lünka. Taotleti erinevaid nõusolekuid. Kuigi riik arvas kinnistu nimistust

välja ja võõrandas selle, sooviti saada riigi kinnitust, et see on vabatahtlike päästjate majana

riigile oluline. KOV-ile ei antud huvitatud isikust teada, kuna see olevat saladusega kaetud.

Lõpuks jõudis KOV sinnamaani, et tal puudub õigus ehitusluba väljastamata jätta sellele

riigikaitselisele objektile, kuna tegemist on vabatahtlike päästjate majaga. Kõik osapooled

said tehnilise lahenduse põhjal aru, et see majakarp võimaldab väga lihtsat funktsiooni

muutust, kui see valmis ehitatakse. Turult osteti maa koos ehitusmahuga, polnud soovi avada

planeerimismenetlust uuesti. Ehitusluba väljastati ja KOV seisab uue probleemi ees. Nimelt

väitis arendaja, et olukord on muutunud ning ta ei kavatse sinna riigikaitselist objekti ehitada.

Õiguslikult käsitledes on jõutud sinnamaani, et seda kehtivat ehitusluba ei ole võimalik

tühistada. Ehitusluba saab tühistada alles siis, kui on uus kehtiv detailplaneering ja siis saab

arutada ehitusloa tühistamist teatud aspektidest tulenevalt. Meie õigusruumis on jõutud

olukorda, kus KOV-i üldplaneering on andnud sellele kinnistule uue sihtotstarbe, mis ei ole

riigikaitseline. Sellest lähtuvalt on arendaja taotlenud selle detailplaneeringu menetluse uuesti

algatamist olukorras, kus ehitusluba ei ole võimalik tühistada. Algatatakse uus

detailplaneering sellele alale, kus tegelikkuses ehitusmaht ehitusloa tingimustes on sellele

objektile määratud kui riigikaitselisele ehitisele. Tegemist on õiguslikult riivava ja riigikaitset

naeruvääristava olukorraga. Sellest lähtuvalt on Isamaa fraktsioon välja tulnud eelnõuga

(380 SE). Isamaa fraktsiooni arvates on õiglane, et kui riik võõrandab riigikaitselisi objekte,

siis sihtotstarve tehingu tegemise hetkel kaob. Võõrandada saab maad, aga riigikaitset

sihtotstarbena ei saa võõrandada. Sihtotstarbe äralangemine tähendab seda, et sinna

algatatakse uus planeering. See loob omakorda õigusselguse ka KOV-ile. Seda päriselu

probleemi võiks õiguslikult täpsustada.

Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna jurist Helje Päivili sõnul üks esimesi

põhjuseid, miks nemad seda eelnõu ei toeta on see, et äsjane selgitus ei tule kuidagi eelnõu

(380 SE) seletuskirjast välja. Sellest ei saanud välja lugeda ei eelnõu koostamise põhjuseid

ega tagajärgi. Teiseks, riigivaraseadus reguleerib riigivaraga seonduvat. Kõik, mis juhtub

pärast võõrandamist, ei ole riigivaraseaduse regulatsioon, vaid peaks olema teiste seadustega

reguleeritav. Antud juhul on tegu üksikjuhtumiga. Iga üksikjuhtumi puhul tekib kohe

küsimus, et kui selle ühe juhtumi tõttu muudetakse regulatsiooni, siis kuidas see mõjutab

kõiki ülejäänud sarnaseid juhtumeid. Seda tuleb enne seaduse muutma hakkamist analüüsida.

See on esmaseks põhjuseks, miks Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuht

Külli Siim lausus, et ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Pärnu juhtumist teadlik.

Tegelikkuses oli tookord ju küsimus selles et omanik, kes selle maa omandas, ei saanud

kasutada seda hoonet muul, kui riigikaitselisel otstarbel. Siim sõnas, et põhjuse selgitamiseks

peab ta natuke planeerimissüsteemi lahti seletama. Üldplaneering on KOV-i instrument, mis

määrab maakasutuse juhtotstarbe. Sellele järgneb detailplaneering on ka KOV-i instrument,

kus määratakse krundi kasutamise sihtotstarve ja selle krundi kasutamise sihtotstarbe pealt

määratakse alles katastriüksuse sihtotstarve. Detailplaneering nägi ette, et seal toimub

3

riigikaitseline tegevus ja krundi sihtotstarve oli riigikaitsemaa. Peale kinnistu võõrandamist

oli KOV-il õigus oma detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada ja seda ka KOV tookord

kaalus. Aga KOV jõudis järeldusele, et sellest ei ole mingit kasu. Üldplaneering nägi tollel

ajal samuti seda riigikaitselise maana. Seega ei oleks see midagi päästnud, kuna ka uue

detailplaneeringu tegemisel oleks ikka pidanud sinna riigikaitselise maa määrama.

Probleemiks oli see, et üldplaneering nägi seal ette riigikaitselist maad. Siim märkis, et Pärnu

üldplaneeringu probleemi äralangemisel ei tea ta rohkem, milles see küsimus olla saab.

Probleem on laiem ja see puudutab ka olukorda, kus ehitisel on otstarve, aga seda kasutatakse

teisel otstarbel. Küsimus on, et kuidas oleks võimalik maa sihtotstarvet ja ehitise

kasutusotstarvet siis muuta. See puudutab maakatastriseadust, planeerimisseadust ja

ehitusseadustikku, mille alusel käib ehitise kasutusotstarbe määramine. Praegu on

ministeeriumis ettevalmistamisel planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on

kavas natukene lõdvendada tänase planeerimisseaduse regulatsiooni. Ehk siis katastriüksuse

sihtotstarbe määramisel tuleks ettevalmistatava muudatuse kohaselt lähtuda detailplaneeringus

paika pandud krundi sihtotstarbest. Siim tõi näite Riigikohtu lahendist, mille alusel

ehitusmahu muutmise korral saab teha erandeid. Planeering on laiem - lisaks maakasutuse

sihtotstarbele määrab planeering ka ehitusõiguse, haljastuse ja juurdepääsud. Planeeringu

automaatselt kehtetuks muutmine siia süsteemi ei sobitu ning see ei paranda olukorda.

Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on kõik seaduses olemas. Seal on KOV see, kes saab

otsustada, mida planeeringutega teha.

Maa-ameti õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg selgitas maakatastriseadusest tulenevaid

sihtotstarvete määramise põhimõtteid. Nimelt praeguse regulatsiooni kohaselt ei saa

sihtotstarve muutuda kuidagi automaatselt. Seda teeb KOV, kes määrab või muudab

sihtotstarbe haldusaktiga, mis esitatakse Maa-ametisse. Maa-amet vaatab selle haldusakti läbi,

et ei määrataks selliseid sihtotstarbeid, mis oleksid seadusega vastuolus. Seejärel tehakse

käsitsi kanne maakatastrisse. Kui teatud otsustuste tegemine on antud KOV-i pädevusse,

näiteks samamoodi nagu planeeringute kehtestamine ja sihtotstarbe muutmine, siis eelnõu

kohaselt tehtaks üldisest põhimõttest erand. KOV-id teostavad oma enesekorraldusõigust,

määravad ja muudavad sihtotstarbeid, kinnitavad ning tunnistavad kehtetuks või osaliselt

kehtetuks detailplaneeringuid või üldplaneeringuid. Ainult sihtotstarve ei anna veel õigust

objekte rajada. Sihtotstarve on õiguslik põhimõte, mis annab suunad, kuidas on võimalik

maatükki kasutada. Ehitiste jaoks on juba eraldi regulatsioonid. Seda eelnõu analüüsides tekib

ka küsimus, mis saab olemasolevatest sihtotstarvetest. Küsimus on, et kui regulatsiooni alusel

järgmisel päeval pärast riigikaitsemaa võõrandamist sihtotstarve automaatselt muutub, siis

eelnõu ei käsitle neid, mis on juba varem võõrandatud. Sellist rakendussätet ei ole.

Riigivaraseaduses on ette nähtud kolm erinevat riigivara võõrandamise liiki: avalik

enampakkumine, otsustuskorras ja valikpakkumine. Tekkis eelnõu teksti kohta küsimus, et

miks näeb regulatsioon ette ainult avalikul enampakkumisel võõrandamise puhul sihtotstarbe

muutmist ja mis saab siis, kui muul moel riigikaitsemaa võõrandatakse. Küsimust tekitas ka

asjaolu, et tegelikult RKAS on formaalses mõttes eraõiguslik juriidiline isik, sõltumata sellest,

et ainuaktsionär on riik. Sellega seoses tekib küsimus ka sihtotstarbe määramise kohta

ülejäänud regulatsioonis. Võib-olla sellel konkreetsel maatükil, mida hakatakse võõrandama

on mingisugune teistsugune õiguslik alus sihtotstarbe määramiseks. Võib-olla ei olegi

otstarbekas määrata seda sihtotstarbeta maaks, kuna seal on alus määrata mis tahes muu

otstarve sihtotstarvete kataloogist.

4

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna valdkonnajuht

Vello Kima tõi välja, et sihtotstarbeta maa selle eelnõu raames ja ka praeguses hetkes on

ehitusõiguseta maa. Tekiks kohe vastuolu, kui maal on ehitised peal. Küsimus on, kuidas

eelnõu lahendaks tõstatatud probleemi.

Kaire Bambergi sõnul ei ole eelnõu (380 SE) sõnastuses välja toodud, kas kavandatav säte

peaks kohalduma hoonestamata või hoonestatud katastriüksuste võõrandamise puhul. Eelnõus

(380 SE) on tingimus, et riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja täpsustamata ehk

see kohalduks kõikidele juhtudele.

Andres Metsoja selgitas, et lähtuti sellest juhust, kus riik tahab midagi kellelgi üle anda ning

teeb otsustuskorras võõrandamise ja annab maa üle nt komandole või KOV-ile. Kui riik

otsustab, et ta maad enam ei vaja, siis pannakse maa enampakkumisele ja müüki.

Kaire Bamberg kommenteeris, et sellisena seda sätet ei saa heaks kiita, kuna see ei ole

normitehniliselt väga hästi õnnestunud säte.

Andres Metsoja märkis, et ta ei ole jurist ning Riigikogu fraktsioon ei suuda ministeeriumiga

võrreldavat ettevalmistust eelnõule tagada, mistõttu on ka käesolev arutelu vajalik. Metsoja

rõhutas, et tegemist oli hoonestamata kinnistuga ning seal ei olnud mitte ühtegi hoonet.

Jõustatud oli detailplaneering riigikaitselise objekti rajamiseks. Osteti maatükk koos õigusega

riigikaitseline objekt rajada, sest detailplaneering andis sellise võimaluse. Ostja ütleski, et ta

ostis ehitusmahtu. Mahtu võib osta, aga seal ei saa midagi arendada. Nüüd ollakse olukorras,

kus tuleb see ümber planeerida. Eelnõu võib algataja hinnangul menetluse käigus täiesti

vabalt täiendada, lisades sinna need kaks ülejäänud võõrandamise viisi. RKAS on eraõiguslik,

aga ta on allutatud väga selgelt riigi huvile, ta täidab omaniku rolli ja paljudes küsimustes ka

riigikaitseliste objektide puhul. Võib olla olukordi, kus riigikaitseline objekt antakse üle

RKAS-ile, et ta selle võõrandaks, kui tal ei ole seda tegelikult riigi funktsiooni täitmiseks

vaja. Kõige olulisem selle juures on see, et riigikaitse puhul on tegemist kõrgendatud avaliku

huviga. Riigikaitselisel eesmärgil võetakse inimeste käest maad ära. Võetakse ära sellepärast,

et riigil on seda vaja ning inimesel ei ole valikut. Aga kui riik annab selle ühiskonnale tagasi,

kuna tal pole seda enam riigikaitselisel eesmärgil vaja, siis ta annab selle null-mudelina tagasi.

Avalikus ruumis tuleb kokku leppida, mis sellel maal olema saab. See ongi planeerimise

põhimõte. Täna lihtsalt kuritarvitatakse seda aspekti. Seadusandja tahe on, et aluseks oleks

kehtiv üldplaneering ja sealt edasi algab menetlus. Eestis on tehtud läbi aegade nii, et kehtivat

üldplaneeringut ei ole ja siis detailplaneeringuga justkui midagi muudetakse või muudetakse

tekkinud olukorda. See on olnud pigem erand, millest on saanud reegel. Selle konkreetse

eelnõu (380 SE) mõte on käsitleda riigikaitset proportsionaalselt. Ehk kui riigil ei ole seda

vara vaja, siis ta ei saa võõrandada riigikaitselist maad kolmandale isikule.

Priit Lomp küsis, kas alternatiivne ja mõistlik lahendus võiks olla, kui vastava haldusala

minister edastab oma allasutustele käskkirja tulenevalt Vabariigi Valitsuse seisukohast et x

riigikaitselist maad ei müüda, mistõttu enne võõrandamist tuleb seada uus detailplaneering või

tühistada kehtiv detailplaneering.

Kaire Bamberg vastas, et miks mitte sätestada selline kohustus enne, kui riik kavatseb

5

võõrandada avalikul enampakkumisel riigikaitsemaa sihtotstarbega maatükki. Enne

võõrandamist oleks sihtotstarbe muutmine ja kõik vajalikud detailplaneeringute osaliselt

kehtetuks tunnistamised ära tehtud.

Külli Siim tõi välja, et see on KOV-i autonoomiasse sekkumine. Täna ei ole sellist

regulatsiooni, mis tegeleks sellega, kui riik ütleb, et midagi hakkab planeeringutes

automaatselt juhtuma. Praegu on planeerimisseaduse raames plaan kehtestada regulatsioon,

mis ütleks, et teatud aja möödudes, kui detailplaneeringut ei ole ellu asutud viima, muutub see

automaatselt kehtetuks. Siim sõnas, et tema hinnangul on see väga piiripealne juhtum.

Andres Metsoja hinnangul oligi autonoomia mõte see, et kui riik ei vaja, siis riik võiks

usaldada KOV-i. Las KOV lepib kokku, kas ja millistel tingimustel ta hoonestab. See on

KOV-i pädevus ja riik sinna rohkem ei sekku. Täna on see regulatsioon, et müüme ära ja siis

KOV hakkab planeeringut tühistama. Riik saab tulu ja omavalitsus hakkab maksma

kompensatsiooni.

Andres Sutt andis teada, et talle meeldis Priit Lomp`i ettepanek, mille kohaselt riik teeb enne

ise otsuse ära ja siis taotleb sihtotstarbe muutmist. Sutt küsis, kas Priit Lomp`i ettepaneku

realiseerimine eeldab seaduse muutmist.

Külli Siim vastas, et see ei eelda seaduse muutmist juhul, kui riik teeb kõik tänaste nõuete

järgi. See tähendab, et tal tuleb minna KOV-i ja esitada taotlus detailplaneeringu osaliseks

kehtetuks tunnistamiseks. Siis jääb sellest sihtotstarbeta maa, sest muud sihtotstarvet tal pole.

See toob riigile natuke tegevusi juurde. See ei saa olla automaatselt.

Andres Sutt uuris, et kui inimene kasutab kodukontorit või kui inimene on registreerinud

ettevõtte oma elamumaal asuvasse majja, kas sel juhul on inimene seadusekuulekas.

Külli Siim selgitas, et ruumiline planeerimine tegeleb hoonetega ja ruumiga, mitte

tegevustega.

Piia Schults märkis, et riigikaitse sihtotstarbega maa võõrandajate puhul on tegemist riigivara

valitsejatega, kes on Kaitseministeerium või tema alluvuses olev allasutus.

Kaitseministeeriumile on teada, kui palju neid objekte on ja millised on probleemid.

Tõenäoliselt on see info jõudnud ka Rahandusministeeriumisse. Schults uuris, kas on teada,

kui palju neid riigikaitsemaid on võõrandatud ja kui suur see probleem on.

Vello Kima vastas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ja tema allasutusel, Maa-

ametil ei ole olulises mahus riigikaitselisi maid. Valitsejatel, kes riigikaitseliste maadega

igapäevaselt toimetavad, peab olema teada, mida nad on võõrandamas, kui paljud on

võõrandanud ja kui palju veel kavatsetakse võõrandada. Kima tõi välja, et nemad seda

informatsiooni hetkel ei oma.

Andres Sutt soovis teada, kas Pärnu juhtumit oleks olnud võimalik lahendada ilma seadust

muutmata.

6

Külli Siim vastas, et kui Kaitseministeerium tahte ja sooviga taga on, siis õigusaktid seda

võimaldavad.

Komisjonis toimus arutelu ja selle tulemusena sõnastas Priit Lomp ühise seisukoha, et nõunik

koostöös kohal olnud valitsusametnikega valmistab ette majanduskomisjoni kirjaliku

pöördumise kavandi. Kiri saadetakse asjaomastele ministeeriumidele. Kirjaga juhitakse

tähelepanu riigikaitselise sihtotstarbega kinnistute võõrandamise järel tekkivatele

probleemidele seoses sihtotstarbe muutmise vajadusega ja palutakse kaaluda alternatiivseid

meetodeid sihtotstarbe muutmiseks enne võõrandamist, et selliseid juhtumeid ennetada.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.04.2024 (konsensus: Mario

Kadastik, Liina Kersna, Priit Lomp, Andres Sutt).

3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (konsensus: Mario Kadastik, Liina Kersna, Priit

Lomp, Andres Sutt).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Lomp

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Steinberg

protokollija

Väljavõte õige

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Steinberg

konsultant

02.05.2024