Eelnõu kooskõlastamine

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Tiit Riisalo minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 10.04.2024 nr 2-2/1016-1 [email protected] Meie 08.05.2024 nr 1-12/29 Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud härra minister Täname eelnõu eest. Peame heaks mõtteks korrastada töötuskindlustuse süsteemi, mille tulemusel väheneks Töötukassa halduskoormus ja Töötukassast saaksid töötuskindlustushüvitist ka omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud töötajad. Kindlasti peaks töötuse korral Töötukassast abi saama inimesed, kes on töötuskindlustusmakseid maksnud. Samas ei tohiks muudatused töötuskindlustuse süsteemis kaasa tuua täiendavaid abivajajaid. Kuna töötuskindlustusmakse maksavad nii tööandjad kui ka töötajad, siis peaksid muudatused töötuskindlustuse seaduses enne jõustumist saama heakskiidu nii töötajate kui ka tööandjate esindusorganisatsioonide poolt. Uuendatud toimetulekutoetuse taotlemise kord peaks jõustuma üheaegselt muudatustega töötus-

kindlustuses.

Sotsiaalministeeriumis on valminud toimetulekutoetuse seaduse uuendamise väljatöötamiskavatsus,

mis muudaks toimetulekutoetuse taotlemise lihtsamaks. Töötutoetuse taotlemine ja saamine on hetkel

inimeste jaoks palju lihtsam kui toimetulekutoetuse taotlemine ja saamine. Kuna eelnõu seletuskirja järgi

ca 8668 inimesel kaob õigus töötushüvitisele, siis kasvab toimetulekutoetust vajavate leibkondade arv.

Toimetulekutoetuse taotlemisel peab inimene tunnistama, et kõik vaesuse ja puuduse leevendamise

abinõud on osutunud ebapiisavaks ja viimase võimalusena peab ta toime tulemiseks taotlema toime-

tulekutoetust, esitades dokumendid selle kohta, et ei saa hakkama. Toimetulekutoetuse taotlemine

riivab inimese väärikust, sest ta peab tunnistama end vaeseks ja abivajajaks. Seetõttu on vajalik lihtsam

toimetulekutoetuse taotlemise kord, mis jõustuks koos muudatustega töötuskindlustuses.

Rohkem süsteemi panustanud võiksid ka rohkem abi saada.

Oluline on, et töötuskindlustusmakseid regulaarselt makstakse. Baasmääras töötuskindlustust hakkaks

uue süsteemi järgi saama kõik töötud, kes on olnud kindlustatud vähemalt 6 kuud töötusele eelneva 36

kuu jooksul. Seejuures ei ole oluline kui mitu päeva inimene on kalendrikuus töötanud. Leiame, et

baasmääras kindlustushüvitise maksmiseks tuleks arvestada inimese panust süsteemi.

Töötuskindlustusse peaks panustama ka uued töövormid.

MKM peab tulenevalt Valitsuse tegevusprogrammist analüüsima, kuidas saaks laiendada töötus-

kindlustust ka uutele töövormidele ja esitama vastavad ettepanekud 2025. aasta maiks. Peame oluliseks,

et FIE, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ettevõtluskonto omanikud samuti panustaksid

töötuskindlustuse süsteemi. Leiame, et mõistlik on lükata töötuskindlustuse süsteemi muutmine ja

jõustamine edasi ajani, kui ka muude töövormide alusel tööd tegevad inimesed on süsteemi kaasatud.

Töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks puudub raha.

Kõige olulisem kitsaskoht eelnõus on see, et eelnõu ei näe ette lahendusi, mis tagaksid eelnõus ette

nähtud muudatuste finantsilise elluviimise. Planeeritud muudatuste tulemusel riigi panus Töötukassas

väheneks ja riigi vaates saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid. Samas Töötukassa kulud tõuseks 2025.

aastal ca 23,2 miljonit eurot ja 2026-2028 aastal ca 41,5-47,5 miljoni võrra aastas. Eelnõu seletuskirja

järgi töötutoetuse maksmise lõpetamine ning ühtsele töötuskindlustusstaažist sõltuvale töötushüvitise

süsteemile üleminek eeldab uue, baasmääras töötuskindlustushüvitise rahastamises kokku leppimist.

Sisuliselt tähendab see töötuskindlustusmakse pidevat (mitte ühekordset) tõusu tööandjatele ja

töötajatele.

Inimesed, kes maksavad töötuskindlustusmakseid, ootavad abi töötuse korral riigilt. Kui riigil on

otsustusõigus, kuidas kasutada töötutoetuseks seni kulunud raha, siis riigil ei tohiks olla otsustusõigust

suurendada töötuskindlustuse saajate ringi ilma selleks katteallikaid leidmata ja pannes tööandjad ja

töötajad fakti ette, et tuleb hakata rohkem töötuskindlustusmaksu maksma.

Töötukassa vahendeid tuleks kasutada otstarbekalt ja perspektiiviga ning ei ole õige panna Töötukassa

nõukogule raha leidmise kohustust, et riik saaks leevendust pingelisele eelarvele. Arvestades kõikide

muude maksutõusudega ja elu kallinemisega, ei saa EAKL töötajate töötuskindlustusmakse

suurenemisega nõustuda.

Uuenduste rakendamiseks on vajalik riigi jätkuv panustamine

Selleks, et uus töötuskindlustuse süsteem saaks rakenduda ilma töötuskindlustusmakse tõstmata,

näeme lahendust, mille kohaselt edaspidi tuleks riigieelarvest teha töötuskindlustushüvitiste sihtfondi

eraldisi summades, mida riik maksab töötutoetusteks. Seega Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste

sihtkapital moodustuks ainult riigi poolt eraldatud vahendistest.

Selleks tuleks muuta TKindlS § 36 lõike 21 sõnastust ja korrigeerida § 37 lõiget 2 ja § 38 lõiget 2.

TKindlS § 36 lõige 21kehtiv tekst: Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja

maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest sihtotstarbeliselt

eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital).

TKindlS § 36 lõige 21 tuleks ümber sõnastada: "Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest

moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital)."

TKindlS § 37 lõikest 2 tuleks välja jätta punkt 6: „sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks“. Muudatus

tähendaks, et Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid ei kasutataks enam sihtkapitali osaliseks

finantseerimiseks.

TKindlS § 38 lõikest 2 tuleks välja jätta punkti 6: „sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks“. Muudatuse

tulemusel koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid ei

kasutataks enam sihtkapitali finantseerimiseks.

Alternatiivse lahendusega pakume välja muudatused sihtkapitali moodustamises. Selleks tuleks muuta

TKindlS § 381 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus on: „Sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti

töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti

koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja

töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule

andmisest saadud intressitulu.“

TKindlS § 381 lõige 1 tuleks muuta järgmiselt: „Sihtkapitali moodustavad kuni 10 protsenti

töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 10 protsenti

koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja

töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende hoiule

andmisest saadud intressitulu.“

Oleme valmis tehtud ettepanekuid täiendavalt selgitama ja arutama ka kõiki muid võimalikke

lahendusvariante.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask EAKLi esimees Koostaja: Nelli Loomets [email protected]