Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/776 |
Registreeritud | 07.05.2024 |
Sünkroonitud | 09.05.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kliimaministeerium
Teie 19.03.2024 nr 1-4/24/1465, KLIM/24-
0281/-1K
Meie 07.05.2024 nr 2-3/776
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamine märkustega
Täname jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (edaspidi ka eelnõu)
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks edastamise eest. Toetame väljatöötamiskavatsuses (edaspidi
VTK) välja pakutud lahendusettepanekuid, kuid palume jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste
muutmise eelnõu koostamisel arvestada järgmiste märkustega:
1. VTK punktis 1.1 on kirjeldatud, et Eesti probleem on madal olmejäätmete ringlussevõtt, mida tuleb
parandada ning selle üheks eelduseks on liigiti kogutud jäätmed. Näitena on toodud 2020. a
segaolmejäätmete sortimisuuring, mille andmetel on segaolmejäätmete koostises 32% biojäätmeid, 31%
pakendijäätmeid, 10% vanapaberit ja 6% tekstiili ja rõivajäätmeid. Neid oleks võimalik aga ümber töödelda
ja ringlusse võtta juhul, kui need oleks liigiti kogutud, mitte segaolmejäätmete hulgas. Veel keerulisem on
olukord tekstiilijäätmetega, mille ringlussevõtu võimalused on hetkel piiratud, kuid ka nende liigiti
kogumise kohustus jõustub juba 2025. a.
Samuti on VTK-s (lk 13) toodud, et kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) ei seata esimesena
ringlussevõtu sihtarvu, seda saab teha siis, kui ringlussevõtu andmed on eelistatult võimalik eristada KOVi
põhiselt.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) nõustub, et ringlussevõtu sihtarve on
võimalik täita seejärel, kui jäätmed on kogutud liigiti, kuid käesolev VTK ei käsitle kogu käitlusahela
vaadet tervikuna ning on seetõttu osaliselt poolik. Mõistame, et ringlussevõtu käitlemisprotseduure on
keeruline ette näha ja planeerida, kui teada ei ole liigiti kogutud jäätmete lõppkogused. Samas on kokku
lepitud sihtarvud, mille pinnalt peaks olema prognoositavad ka liigiti kogutud jäätmete kogused.
Indikatiivselt saab ka aluseks võtta VTK tabelis 1 toodud olmejäätmetes tekkivate pakendite kogutekke,
mis on ligi 200 000 tonni.
Teeme ettepaneku, et eelnõu koostamise käigus vaadatakse läbi kõigi (eriti pakend) liigiti kogutud
jäätmete ringlussevõtu käitlusahelad ja pannakse kirja edasised tegevused pikemas vaates (nt aastani
2035). Osaliselt toetab MKM ettepanekut ka punkt 4.1.1 (omavalitsustele sihtarvu kehtestamine), kus
omavalitsused viivad läbi veoteenuse hankest eraldi korraldatud jäätmekäitlusteenuse hanked, kus seatakse
käitlejale kohustus kindlas ulatuses jäätmete ringlussevõtuks (nt biojäätmed).
KOV ei pea hankima käitlusteenust korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmetele, kuna nende
käitluse korraldavad taaskasutusorganisatsioonid (TKO). Biojäätmete ja vanapaberi puhul on
ringlussevõtuteenuse hankimine esmatähtis.
Oleme teadlikud, et pakendijäätmetega on olukord keerulisem, kuna seal on suurem roll pakendiettevõtjatel
ja TKO-del ning pakendite ümbertöötlemise võimsused vajalikul kujul Eestis puuduvad. Vaatamata
eeltoodule tuleks ka pakendite ringlussevõtu käitlemise küsimus eelnõu koostamise käigus lahendada.
2 (4)
2. VTK punktis 4.1.1 on kirjeldatud korraldatud jäätmeveo teenuse kaalupõhise hinnastamise protsessi, kus
mh tuleb jäätmeveokid varustada kaaludega. Omamata ajakohast infot, kui paljud jäätmeveokid on
kaaludega varustatud, tuleks eelnõu koostamise protsessis välja tuua kaalude ja nende varustamise
maksumuse info. Vastasel juhul ei ole võimalik hinnata, kui palju tõusevad kaalupõhisel jäätmeveo teenuse
pakkumisel jäätmetekitaja/jäätmevaldaja (k.a tarbija) ja jäätmevedaja kulud ning kas välja pakutud
lahendus on majanduslikult mõistlik.
3. VTK punkt 4.2.3 käsitleb pakendit ja pakendijäätmete maksustamist, mille kohaselt kehtivast
pakendiaktsiisi süsteemist ei piisa, et vähendada pakendijäätmete teket ning motiveerida ringlussevõetavate
pakendite turule laskmist. Lahendusena pakutakse pakendiaktsiisi süsteemi muutmist kaheosaliseks, et
tekiks pakendiaktsiis ja pakendijäätmete aktsiis. VTK kohaselt motiveerib pakendiaktsiis turule lastavat
pakendit ringlussevõetavamaks tegema, samuti pakendamist tervikuna vältima või vähendama, kus
võimalik. Teine osa on seotud kohustusega koguda kokku pakenditest tekkinud jäätmed ja saata nad
nõuetekohaselt käitlusse, milleks peaks olema valdavalt ringlussevõtt.
Arvestades tänast ebastabiilset majanduskeskkonda, ei pea me mõistlikuks täiendava pakendiaktsiisi
kehtestamist. Olukorras, kus pakendijäätmete kitsaskoht asub mujal (pikemalt kirjeldatud käesoleva kirja
punktis 1 (ringlussevõttu võimekuse puudumine)), tuleks probleemi lahendada teisiti. Samuti ei ole
ülevaadet, kui palju pakendeid toodetakse Eestis ja kui palju on meie ettevõtetel võimalik kaasa rääkida
pakendite tootmisel, arvestades Eesti turu suurust ja asjaolu, kui pakendeid toodetakse enamasti Eestist
väljaspool.
On selge, et täiendava pakendiaktsiisi maksab lõpuks kinni tarbija, kellele lisanduvad juba erinevad
täiendavad tasud jäätmete liigiti sorteerimisel. MKM ei toeta täiendava pakendiaktsiisi kehtestamist VTK-
s kirjeldatud kujul. Leiame, et kaheosaline pakendaktsiis ei lahenda pakendijäätmete ringlussevõttu
küsimust ning planeeritav pakendiaktsiisi süsteem ei ole läbipaistev ja üheselt arusaadav kõigile
osapooltele.
4. On tervitatav, et prügi liigiti kogumine muutub tarbija jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Kindlasti
motiveerib tarbijaid asjaolu, et jäätmeid liigiti kogudes tuleb maksta vähem kui jäätmete mitte liigiti
kogumisel. VTK punktis 3 on võimalike mitteregulatiivsete lahenduste nimekirjas ka avalikkuse
teavitamine. Paljudel jäätmevaldajatel (tarbijatel) on siiani teadmine, et prügi sorteerimisel puudub suurem
eesmärk, sest liigiti kogutud jäätmed suunatakse põletusse. Nõustume, et tarbijate teavitamisel on
märkimisväärne roll jäätmete liigiti kogumisel ning tulevikus tuleb nendeni viia teadmine, et nende poolt
liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusesse ning neid ei põletata ega ladestata.
Märgime, et tarbijate vaatest on oluline toetuse taotlemise võimaldamine täiendavate mahutite
lisandumisel. Üldjuhul on eramajades olemas üks mahuti ning kui biojäätmeid eraldi ei komposteerita, siis
ka biojäätmete mahuti. Uue korra jõustumisel on tarbijatel vaja soetada juurde täiendavaid mahutid
jäätmete liigiti kogumiseks ning selleks tuleks paralleelselt ette näha vastavad toetused.
5. Lisaks palume pöörata tähelepanu ligipääsetavusele jäätmete valdkonnas, kuna see puudutab tervet
elanikkonda. On vaja, et muudatuste tulemusel paraneks eakatel, erivajadustega inimestel, lastel ja isikliku
sõiduvahendita inimestel võimalused jäätmete nõuetekohaseks liigiti kogumiseks ja iseseisvaks
üleandmiseks kogu riigis, olenemata elu- ja asukohast.
Palume eelnõu koostamise faasis analüüsida, kas muudatuste tulemusel võib tekkida olukord, kus jäätmete
üleandmise ligipääsetavus KOV-ide lõikes muutuks ebavõrdsemaks. Kuidas saaks kavandatavate
muudatustega ligipääsetavust edendada? Kuna jäätmeliike on palju, on vajalik selge kommunikatsioon ning
praktilise info olemasolu formaatides, mis on ligipääsetav näiteks intellektipuudega inimestele, kurtidele,
pimedatele/vaegnägijatele ja lastele. Nimetatud sihtgruppi kuuluvad isikud saaksid jäätmeid õigesti
sorteerida, kui info ja juhendid oleksid tõlgitud lihtsalt ja arusaadavalt. Info selguse mõttes - kui
üleriigiliselt kehtiks üks süsteem, aitaks see erinevates KOV-ides elavatel perekonnaliikmetel üksteist
jäätmete liigiti kogumise osas nõustada ja suunata. Soovitame muudatuste kommunikatsioonis varakult
3 (4)
arvestada tõlkimisega, et info jõuaks kõikide sihtgruppideni. Selleks, et veebilehed ja mobiilirakendused
oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele, peavad need järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit
EN 301 549, mis omakorda põhineb suures osas rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil
WCAG (Web Content Accessibility Guidelines). Ühtlasi soovitame kaasata muudatuste väljatöötamisse
puuetega inimeste, laste, noorte ja eakate esindusorganisatsioone.
6. Peale aluseks võetud uuringute soovitame tutvuda ka Euroopa soolise võrdsuse instituudi (European
Institute of Gender Equality, EIGE) 2023. a soolise võrdsuse indeksi temaatilise fookusega, milleks oli
Euroopa rohelepe, sh soolised erinevused keskkonnasäästlikes hoiakutes ja valikutes (vt
https://eige.europa.eu/gender-equality-index/thematic-focus/green-deal/country/EE).
Indeksist selgub, et naistel ja meestel on Eestis üldiselt erinevad hoiakud ja käitumismustrid
keskkonnasäästlike valikute tegemisel. Nt naised väldivad meestest enam ühekordseid plastiktooteid
(vanuses 16–74 vastas 39% naisi ja 34% mehi, et väldivad plastiktooteid sageli ning 15% naisi ja 20%
mehi, et ei väldi neid mitte kunagi). Soovitame EIGE indeksi roheleppe fookuses välja toodud andmeid
arvestada võimalike mitteregulatiivsete lahenduste väljatöötamisel, eriti avalikkuse teavitamisel. EIGE
andmete põhjal joonistuvad välja sihtrühmad, kellele eelkõige suunata plastpakendite vältimise ja
taaskasutusse suunamise viise.
Samuti näitab EIGE uuring, et kommunaalarvete maksmisega on Eestis probleeme madala haridustasemega
meestel ja üksikutel meestel enam kui naistel, kuid üksikemadel rohkem kui üksikisadel. Kuna VTK toob
välja võimalikud lisakulud leibkondadele, on eelnõu väljatöötamisel oluline arvestada majanduslikke
erinevusi leibkondade vahel, mis on tihti seotud soolise ebavõrdsuse, aga ka haridustaseme, vanemaks
olemise, puude olemasoluga.
Jäätmekäitlusandmete digitaliseerimise protsessis on oluline arvestada digilõhega, mis tähendab Eestis
seda, et vanemate inimeste seas on interneti kasutamise oskus madalam kui nooremate inimeste seas. Kui
2022. a seisuga kasutab internetti 16–24-aastaste vanuserühmas 98,9 %, siis 65–74-aastaste vanuserühmas
kasutab internetti 68,5% (vt https://www.vordsedvoimalused2020.ee/oskused/). Kui info on kättesaadav
vaid internetis, seab see osa vanemaid inimesi kehvemasse olukorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Merike Ring
625 6472 [email protected]
4 (4)
Mari-Liis Aas
Krista Erg-Scacchetti
Piret Karro
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|