Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 19.03.2024 nr 1-4/24/1465, KLIM/24-

0281/-1K

Meie 07.05.2024 nr 2-3/776

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine märkustega

Täname jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (edaspidi ka eelnõu)

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks edastamise eest. Toetame väljatöötamiskavatsuses (edaspidi

VTK) välja pakutud lahendusettepanekuid, kuid palume jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste

muutmise eelnõu koostamisel arvestada järgmiste märkustega:

1. VTK punktis 1.1 on kirjeldatud, et Eesti probleem on madal olmejäätmete ringlussevõtt, mida tuleb

parandada ning selle üheks eelduseks on liigiti kogutud jäätmed. Näitena on toodud 2020. a

segaolmejäätmete sortimisuuring, mille andmetel on segaolmejäätmete koostises 32% biojäätmeid, 31%

pakendijäätmeid, 10% vanapaberit ja 6% tekstiili ja rõivajäätmeid. Neid oleks võimalik aga ümber töödelda

ja ringlusse võtta juhul, kui need oleks liigiti kogutud, mitte segaolmejäätmete hulgas. Veel keerulisem on

olukord tekstiilijäätmetega, mille ringlussevõtu võimalused on hetkel piiratud, kuid ka nende liigiti

kogumise kohustus jõustub juba 2025. a.

Samuti on VTK-s (lk 13) toodud, et kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) ei seata esimesena

ringlussevõtu sihtarvu, seda saab teha siis, kui ringlussevõtu andmed on eelistatult võimalik eristada KOVi

põhiselt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) nõustub, et ringlussevõtu sihtarve on

võimalik täita seejärel, kui jäätmed on kogutud liigiti, kuid käesolev VTK ei käsitle kogu käitlusahela

vaadet tervikuna ning on seetõttu osaliselt poolik. Mõistame, et ringlussevõtu käitlemisprotseduure on

keeruline ette näha ja planeerida, kui teada ei ole liigiti kogutud jäätmete lõppkogused. Samas on kokku

lepitud sihtarvud, mille pinnalt peaks olema prognoositavad ka liigiti kogutud jäätmete kogused.

Indikatiivselt saab ka aluseks võtta VTK tabelis 1 toodud olmejäätmetes tekkivate pakendite kogutekke,

mis on ligi 200 000 tonni.

Teeme ettepaneku, et eelnõu koostamise käigus vaadatakse läbi kõigi (eriti pakend) liigiti kogutud

jäätmete ringlussevõtu käitlusahelad ja pannakse kirja edasised tegevused pikemas vaates (nt aastani

2035). Osaliselt toetab MKM ettepanekut ka punkt 4.1.1 (omavalitsustele sihtarvu kehtestamine), kus

omavalitsused viivad läbi veoteenuse hankest eraldi korraldatud jäätmekäitlusteenuse hanked, kus seatakse

käitlejale kohustus kindlas ulatuses jäätmete ringlussevõtuks (nt biojäätmed).

KOV ei pea hankima käitlusteenust korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendijäätmetele, kuna nende

käitluse korraldavad taaskasutusorganisatsioonid (TKO). Biojäätmete ja vanapaberi puhul on

ringlussevõtuteenuse hankimine esmatähtis.

Oleme teadlikud, et pakendijäätmetega on olukord keerulisem, kuna seal on suurem roll pakendiettevõtjatel

ja TKO-del ning pakendite ümbertöötlemise võimsused vajalikul kujul Eestis puuduvad. Vaatamata

eeltoodule tuleks ka pakendite ringlussevõtu käitlemise küsimus eelnõu koostamise käigus lahendada.

2 (4)

2. VTK punktis 4.1.1 on kirjeldatud korraldatud jäätmeveo teenuse kaalupõhise hinnastamise protsessi, kus

mh tuleb jäätmeveokid varustada kaaludega. Omamata ajakohast infot, kui paljud jäätmeveokid on

kaaludega varustatud, tuleks eelnõu koostamise protsessis välja tuua kaalude ja nende varustamise

maksumuse info. Vastasel juhul ei ole võimalik hinnata, kui palju tõusevad kaalupõhisel jäätmeveo teenuse

pakkumisel jäätmetekitaja/jäätmevaldaja (k.a tarbija) ja jäätmevedaja kulud ning kas välja pakutud

lahendus on majanduslikult mõistlik.

3. VTK punkt 4.2.3 käsitleb pakendit ja pakendijäätmete maksustamist, mille kohaselt kehtivast

pakendiaktsiisi süsteemist ei piisa, et vähendada pakendijäätmete teket ning motiveerida ringlussevõetavate

pakendite turule laskmist. Lahendusena pakutakse pakendiaktsiisi süsteemi muutmist kaheosaliseks, et

tekiks pakendiaktsiis ja pakendijäätmete aktsiis. VTK kohaselt motiveerib pakendiaktsiis turule lastavat

pakendit ringlussevõetavamaks tegema, samuti pakendamist tervikuna vältima või vähendama, kus

võimalik. Teine osa on seotud kohustusega koguda kokku pakenditest tekkinud jäätmed ja saata nad

nõuetekohaselt käitlusse, milleks peaks olema valdavalt ringlussevõtt.

Arvestades tänast ebastabiilset majanduskeskkonda, ei pea me mõistlikuks täiendava pakendiaktsiisi

kehtestamist. Olukorras, kus pakendijäätmete kitsaskoht asub mujal (pikemalt kirjeldatud käesoleva kirja

punktis 1 (ringlussevõttu võimekuse puudumine)), tuleks probleemi lahendada teisiti. Samuti ei ole

ülevaadet, kui palju pakendeid toodetakse Eestis ja kui palju on meie ettevõtetel võimalik kaasa rääkida

pakendite tootmisel, arvestades Eesti turu suurust ja asjaolu, kui pakendeid toodetakse enamasti Eestist

väljaspool.

On selge, et täiendava pakendiaktsiisi maksab lõpuks kinni tarbija, kellele lisanduvad juba erinevad

täiendavad tasud jäätmete liigiti sorteerimisel. MKM ei toeta täiendava pakendiaktsiisi kehtestamist VTK-

s kirjeldatud kujul. Leiame, et kaheosaline pakendaktsiis ei lahenda pakendijäätmete ringlussevõttu

küsimust ning planeeritav pakendiaktsiisi süsteem ei ole läbipaistev ja üheselt arusaadav kõigile

osapooltele.

4. On tervitatav, et prügi liigiti kogumine muutub tarbija jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Kindlasti

motiveerib tarbijaid asjaolu, et jäätmeid liigiti kogudes tuleb maksta vähem kui jäätmete mitte liigiti

kogumisel. VTK punktis 3 on võimalike mitteregulatiivsete lahenduste nimekirjas ka avalikkuse

teavitamine. Paljudel jäätmevaldajatel (tarbijatel) on siiani teadmine, et prügi sorteerimisel puudub suurem

eesmärk, sest liigiti kogutud jäätmed suunatakse põletusse. Nõustume, et tarbijate teavitamisel on

märkimisväärne roll jäätmete liigiti kogumisel ning tulevikus tuleb nendeni viia teadmine, et nende poolt

liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusesse ning neid ei põletata ega ladestata.

Märgime, et tarbijate vaatest on oluline toetuse taotlemise võimaldamine täiendavate mahutite

lisandumisel. Üldjuhul on eramajades olemas üks mahuti ning kui biojäätmeid eraldi ei komposteerita, siis

ka biojäätmete mahuti. Uue korra jõustumisel on tarbijatel vaja soetada juurde täiendavaid mahutid

jäätmete liigiti kogumiseks ning selleks tuleks paralleelselt ette näha vastavad toetused.

5. Lisaks palume pöörata tähelepanu ligipääsetavusele jäätmete valdkonnas, kuna see puudutab tervet

elanikkonda. On vaja, et muudatuste tulemusel paraneks eakatel, erivajadustega inimestel, lastel ja isikliku

sõiduvahendita inimestel võimalused jäätmete nõuetekohaseks liigiti kogumiseks ja iseseisvaks

üleandmiseks kogu riigis, olenemata elu- ja asukohast.

Palume eelnõu koostamise faasis analüüsida, kas muudatuste tulemusel võib tekkida olukord, kus jäätmete

üleandmise ligipääsetavus KOV-ide lõikes muutuks ebavõrdsemaks. Kuidas saaks kavandatavate

muudatustega ligipääsetavust edendada? Kuna jäätmeliike on palju, on vajalik selge kommunikatsioon ning

praktilise info olemasolu formaatides, mis on ligipääsetav näiteks intellektipuudega inimestele, kurtidele,

pimedatele/vaegnägijatele ja lastele. Nimetatud sihtgruppi kuuluvad isikud saaksid jäätmeid õigesti

sorteerida, kui info ja juhendid oleksid tõlgitud lihtsalt ja arusaadavalt. Info selguse mõttes - kui

üleriigiliselt kehtiks üks süsteem, aitaks see erinevates KOV-ides elavatel perekonnaliikmetel üksteist

jäätmete liigiti kogumise osas nõustada ja suunata. Soovitame muudatuste kommunikatsioonis varakult

3 (4)

arvestada tõlkimisega, et info jõuaks kõikide sihtgruppideni. Selleks, et veebilehed ja mobiilirakendused

oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele, peavad need järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit

EN 301 549, mis omakorda põhineb suures osas rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil

WCAG (Web Content Accessibility Guidelines). Ühtlasi soovitame kaasata muudatuste väljatöötamisse

puuetega inimeste, laste, noorte ja eakate esindusorganisatsioone.

6. Peale aluseks võetud uuringute soovitame tutvuda ka Euroopa soolise võrdsuse instituudi (European

Institute of Gender Equality, EIGE) 2023. a soolise võrdsuse indeksi temaatilise fookusega, milleks oli

Euroopa rohelepe, sh soolised erinevused keskkonnasäästlikes hoiakutes ja valikutes (vt

https://eige.europa.eu/gender-equality-index/thematic-focus/green-deal/country/EE).

Indeksist selgub, et naistel ja meestel on Eestis üldiselt erinevad hoiakud ja käitumismustrid

keskkonnasäästlike valikute tegemisel. Nt naised väldivad meestest enam ühekordseid plastiktooteid

(vanuses 16–74 vastas 39% naisi ja 34% mehi, et väldivad plastiktooteid sageli ning 15% naisi ja 20%

mehi, et ei väldi neid mitte kunagi). Soovitame EIGE indeksi roheleppe fookuses välja toodud andmeid

arvestada võimalike mitteregulatiivsete lahenduste väljatöötamisel, eriti avalikkuse teavitamisel. EIGE

andmete põhjal joonistuvad välja sihtrühmad, kellele eelkõige suunata plastpakendite vältimise ja

taaskasutusse suunamise viise.

Samuti näitab EIGE uuring, et kommunaalarvete maksmisega on Eestis probleeme madala haridustasemega

meestel ja üksikutel meestel enam kui naistel, kuid üksikemadel rohkem kui üksikisadel. Kuna VTK toob

välja võimalikud lisakulud leibkondadele, on eelnõu väljatöötamisel oluline arvestada majanduslikke

erinevusi leibkondade vahel, mis on tihti seotud soolise ebavõrdsuse, aga ka haridustaseme, vanemaks

olemise, puude olemasoluga.

Jäätmekäitlusandmete digitaliseerimise protsessis on oluline arvestada digilõhega, mis tähendab Eestis

seda, et vanemate inimeste seas on interneti kasutamise oskus madalam kui nooremate inimeste seas. Kui

2022. a seisuga kasutab internetti 16–24-aastaste vanuserühmas 98,9 %, siis 65–74-aastaste vanuserühmas

kasutab internetti 68,5% (vt https://www.vordsedvoimalused2020.ee/oskused/). Kui info on kättesaadav

vaid internetis, seab see osa vanemaid inimesi kehvemasse olukorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Merike Ring

625 6472 [email protected]

4 (4)

Mari-Liis Aas

[email protected]

Krista Erg-Scacchetti

[email protected]

Piret Karro

[email protected]