Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 15.02.2024 */ nr 2-5/24-00286,

5.3.1/24-0039/-1T

Meie 07.05.2024 nr 6-1/462-5

Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse

muutmise ettepaneku kohta

Esitame Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohta Vabariigi

Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu (kahel leheküljel);

2) seletuskiri (kahekümnekahel leheküljel);

3) kokkuvõte VIISi (ühel leheküljel);

4) kaasamise tabel (üheksal leheküljel).

Märt Änilane

5596 9641 [email protected]

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid, riigiametid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Kaitseministeerium (sh Välisluureamet)

Rahandusministeerium Kehtiv määrus on olnud jõus vaid kolm aastat. Selle peamine muudatus seisneb välisinvesteeringu hindamismehhanismi kohustuslikuks muutmises kõikides liikmesriikides. Eestis on selliste investeeringute loakohustus ja -menetlus sätestatud 2023. aastal jõustunud Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega. Lisaks üldise skriiningukohustuse kehtestamisele sätestataks määruses senisest täpsemalt lubade läbivaatuse ja liikmesriigi ning komisjoni vahelise teabevahetuse protseduur. Üldise kommentaarina – praegune geopoliitiline olukord sunnib teatud sisenevate investeeringute kontrolle varasemaga võrreldes veel tõsisemalt rakendama ning on loogiline, et skriiningumenetlus peaks toimima ühetaoliselt kõikjal EL-is. Samuti peab see olema koordineeritud ning koostoimiv. Teisalt muudavad sellised regulatsioonid riike järjest „raskemaks“, kasvab halduskoormus, takistusi tekib ka heade kavatsustega majandustegevusele. Vaenulike kavatsustega majandusagendid on regulaatoritest sageli sammu võrra ees, saavad kasutada suuremaid ressursse (näiteks tegelike kasusaajate ja muude seoste peitmiseks). Nii muutuvad piirangud halduskoormavaks esmajoones seaduskuulekale turuosalisele ja regulaatoritele endile. Kõige suurem praktiline küsimus on selle regulatsiooni koordineeritud, ühetaoline ja mõjus rakendamine. Kui see õnnestub loodetud viisil sisse seada, siis suurema hüve (julgeolek, avalik kord jne.) nimel tuleb kaasnevate kõrvalmõjudega leppida. Toetudes oma senisele kogemusele omab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lisanduvast töökoormusest ja meetmete mõjust parimat ülevaadet. Ettepanekust ei ole arusaadav kuidas konfidentsiaalsel viisil raporteerimine komisjonile käima hakkaks. Kui sellise teabe edastamise ja haldamise maht kasvab oluliselt, võib see olla kõigile liikmesriikidele üsna suur väljakutse. Lisaks tekib liikmesriikidel võimalus esitada vastuväiteid mis võib tekitada ka asjatu venitamise, pahatahtlikkuse ja protektsionismi. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise vaatenurgast on igasugune skriining välisinvesteeringute läbipaistvuse suurendamiseks positiivne. Siiski ei erine lisanduvad tegevused juba praegu nõutust (taustakontroll, tegelike kasusaajate tuvastamine, kooskõla kehtestatud sanktsioonidega jne.).

Meie arust tuleks veenduda, et esimese peatüki artikkel 2 (9) ei oleks tõlgendatav nii, et lisas II loetletud tegevusaladel tegutsevaks sihtmärgiks loetakse ka näiteks pilveteenuste, asjade internet (IoT), vesiniku, akude, droonide, elektroonilise raha, väärtpaberite keskdepositooriumi jms kasutajad (Union target active or intending to be active in technologies, assets, facilities, equipment, networks, systems, services and economic activities of particular importance for the security or public order interests of the Union, listed in Annex II, including through ownership, use, production or supply thereof).

Siseministeerium (sh Kaitsepolitseiamet)

Siseministeerium toetab määruse muutmise ettepanekut. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise eesmärk on avaliku korra ja julgeoleku tagamine. Seetõttu on tegemist väga olulise meetmega Eesti julgeoleku tagamisel ning ohtude ennetamisel ja tõkestamisel, mis võivad tulla läbi majanduse. Siseministeerium toetab eelnõus väljatoodud ettepanekuid, kuivõrd strateegiliselt läheb see kokku Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõttega, et muutnud julgeolekuolukorras peame tegema julgeoleku tagamiseks rohkem, kui varasemalt. Samuti annab eelnõu olulise panuse Eesti julgeolekupoliitika tegevussuunda majandusjulgeolek ja kriitilise taristu kaitse, kuivõrd võimaldab tuvastada ja tõkestada riigi toimimise seisukohalt olulist teenust pakkuvatesse ettevõtetesse tehtavaid vaenulike toimijate poolt tehtavaid investeeringuid. Siseministeerium peab oluliseks, et välisinvesteeringute sõelumisel EL-i üleselt oleks ühtsed miinimumstandardid. Näiteks on üheselt defineeritud kaitstavad valdkonnad nagu on loetletud eelnõu lisas. See on oluline, sest EL-i siseselt on paljud sektorid omavahel tihedalt seotud ning ühes liikmesriigis toimuv võib mõjutada oluliselt ka teisi või Euroopa julgeolekut laiemalt. Näiteks on tihedalt põimunud Euroopa energeetika ja sidevaldkonnad ning muud valdkonnad. Samuti on oluline selle valdkonna oluliste terminite ühtne defineerimine. Näiteks, kuidas defineeritakse „kolmas riik“, „maandamismeetmed“ või „kõrvaltingimused“. Samuti on oluline leida paremad lahendused seni kohaldamisalast väljas olevate greenfield- välisinvesteeringute osas, st kui ei osteta ega investeerita olemasolevatesse ettevõtetesse, vaid luuakse täiesti uus ettevõte, kes hakkab toimima ja mõjutama mõnd kriitilist valdkonda. Määruse muudatused toovad endaga kaasa võimalust tulevikus paremini täiendada ning tõhusalt rakendada välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadust. Sellele aitab kaasa mh greenfield- välisinvesteeringute lisamine liikmesriikide taustauuringu mehhanismi hõlmatud tehingute hulka. Oluline on tugevdada ja luua täiendavaid õiguslikke aluseid liikmesriikide omavahelises koostöös ja infovahetuses. Üks ja sama ohtu kujutav välisinvestor võib katsetada tegutsemist mitmes liikmesriigis. Näiteks, kui mõni valdkonda seirav asutus on leidnud info, mis on oluline ka teistele liikmesriikidele julgeoleku tagamiseks, siis peaks olema võimalik seda teavet kiiresti jagada, arvestades lühikesi menetlustähtaegu.

Eesti välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus jõustus 2023. aasta septembris ning paljud eelnõus toodud põhimõtted on juba rakendatud. Samas on Euroopas riike, kus mehhanismid on loodud aastakümneid tagasi ning ei võimalda tänaseid ohte enam efektiivselt maandada.

Välisministeerium Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-00286 edastab Välisministeerium oma arvamuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga, COM(2024) 24. Sisendi koostas Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakond. Välisministeeriumi hinnangul on välisriikidest pärit investeeringute usaldusväärsuse hindamise alane koostöö Euroopa Liidu raames oluline liikmesriikide julgeoleku tagamisel ning 2019.a-l vastu võetud vastava määruse (2019/452) rakendamine aidanud seda märgatavalt edendada. Alates 2023.a sügisest Eestis jõustunud sama valdkonna seadusandlus (välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus, VUHS) on loonud võimaluse ka Eestil mainitud koostöös aktiivselt osaleda. Euroopa Komisjoni poolt esitatud eelnõu puhul nõustume hinnanguga, et olemasoleva süsteemi toimimist ja liikmesriikide vahelist koostööd on võimalik parandada. Samas on oluline hoida Euroopa ja liikmesriikide majandused avatuna investeeringutele ning vältida eelnõus sisalduvate täiendavate kohustuste muutumist koormavaks liikmesriikidele, sihtettevõtetele ja välisinvestoritele. Nõustume, et oluline on tagada siseturu efektiivne toimine ja seda ei tohiks takistada erinevused liikmesriikide välisinvesteeringute hindamise režiimides. Siiski rõhutame, et oluline on piirduda eelnõu artiklis 1 välja toodud määruse eesmärgi täitmisega, milleks on liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korra tagamine, ning keskenduda just viidatud eesmärgi saavutamisele. Oluline on märkida, et välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on Eestis rakendatud vähem kui aasta (alates 1.09.2023). Seega on mõistlik üleminekuaeg oluline kuna võimaldaks siseriikliku seadusandluse muutmisel arvestada piisava praktilise kogemusega. Eelnõu välja pakutud 15 kuu pikkune tähtaeg alates määruse rakendumisest ei ole selleks piisav võttes arvesse teema mahukust üldisemalt. Peame oluliseks, et liikmesriikide poolseid hindamismehhanisme mõjutavad otsused nagu näiteks lisade muutmine või täiendamine, tehakse liikmesriikide osalusel. Lisa 2, milles sisaldub valdkondade loetelu, mida liikmesriigid peaksid monitoorima on väga lai ning hõlmab mitmeid valdkondi, mida Eesti pole pidanud vajalikuks varasemalt monitoorida. Sooviksime põhjalikumaid mõjuhinnanguid Lisa 2-s mainitud tehnoloogiate osas, nt. kui suurt hulka sihtettevõtteid vastavate sektorite hindamine

mõjutaks. Loetelu sisaldab tehnoloogiaid (nt. virtuaalreaalsus), mis on igapäevaselt laiaulatuslikult kasutuses ning mille puhul võib välisinvesteeringute hindamise mehhanismi kasutamine tõsta märkimisväärselt hindamiste arvu. Toetame liikmesriikide vahelise koostöömehhanismi lihtsustamist ja koordinatsiooni võimaldamist mitmeid riike hõlmava menetluse puhul, sh. mahendusmeetmete (s.t. kõrvaltingimustega investeerimisloa andmine) koordinatsiooni. Samas on eelnõu artiklites 5 kuni 12 kirjeldatud koostöömehhanism bürokraatlikult koormav ning jäikade tähtaegadega. Arusaamatuks jääb vajadus ja mõistlikus sätestada, et mitmeid riike hõlmava omandamise puhul (nt. omandandes suurema korporatsiooni) tuleb teatis esitada kõikides riikides ühel ja samal päeval. Näiteks võivad sihtettevõttel olla erinevates liikmesriikides erinevate tegevusaladega üksused ning ka erinevad administratiivsed protseduurid teatise esitamiseks. Samuti tekitab küsimusi vajadus kehtestada hindamiskohustus välisinvestori suhtes, kelle investeeringut on varasemalt mõnes menetluses hinnatud ja loast keeldutud või antud kõrvaltingimustega. Juhul kui välisinvestori hindamine toimus sihtettevõttest lähtuvalt, siis on arusaamatu, miks on vaja välisinvestorit hinnata kõikidel järgmistel juhtudel, kui investeering tehakse hindamiskohustuseta sihtettevõttesse (nt. mõni kohvik, pagaritöökoda vms). Kokkuvõttes tuleks tõsiselt kaaluda eelnõus esitatud koostöömehhanismi märkimisväärset lihtsustamist, võttes seejuures arvesse liikmesriikide pädevust oma julgeoleku ja avaliku korra tagamisel. Vältida tuleks ülereguleerimist. Koostöömehhanism peaks Välisministeeriumi hinnangul olema piisavalt paindlik, mis võimaldaks arvesse võtta erinevaid asjaolusid lähtuvalt hindamismenetluse keerukusest (nt. võimalikud erandid tähtaegade ja nõutava info osas). Kuigi välisinvesteeringute hindamist puudutav informatsiooni laiem jagamine on tervitatav, tekitab küsimusi eelnõu artiklis 4 lõige 2(f) sisalduv igaaastane liikmesriikide poolse raporti koostamise kohustus. Arvestades erinevate liikmesriikide vahelisi suuri erinevusi hindamismenetluste mahust, tuleks raporti koostamise nõude kehtestamisel lähtuda pigem konfidentsiaalsuse eesmärgi tagamisest. Näiteks, vaid mõne hindamismenetluse puhul on keeruline andmeid esitada viisil, mis tagaks piisava konfidentsiaalsuse ning liikmesriikidel võiks olla võimalus valida ise raporti koostamiseks sobiv periood. Esitatud eelnõu rakendamisel toimub tõenäoliselt liikmesriikide kontaktpunktide märkimisväärne administratiivse koormuse kasv. Seetõttu peame vajalikuks, et eelnõu menetluse käigus leitakse võimalused nii ametiasutustele kui ka ettevõtetele kohalduvate täiendavate administratiivsete nõuete

miinimumini viimiseks ja sätestatakse sellised protseduurireeglid, mis on tasakaalus välisinvesteeringu võimaliku ohuga liikmesriikide julgeolekule ja avalikule korrale.

Kliimaministeerium On AK märgisega - sisend leitav EISis.

Justiitsministeerium (sh Konkurentsiamet)

Justiitsministeeriumil, olles konsulteerinud ka Konkurentsiametiga, hetkel ettepaneku kohta kommentaare ei ole. Palume algatuse kohta asjassepuutuvate asutuste sisendi pinnalt MKM poolt koostatava seisukoha lõppteksti selle valmimisel Justiitsministeeriumile edastada.

Riigikantselei (JRKB) Toetame, täiendavaid ettepanekuid ei ole.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

1. Määruse eelnõu artikkel 4 punkti 2 alapunkt c näeb ette taustauuringuasutusele õiguse andmise alustada välisinvesteeringute taustauuringut omal algatusel vähemalt 15 kuud pärast loakohustuseta välisinvesteeringu elluviimist, kui taustauuringuasutusel on alust arvata, et välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) ning välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS) §-s 14 nimetatud välisinvesteeringukomisjonil täna puudub VUHS-st tulenev õigus alustada välisinvesteeringu loa menetlust ehk hinnata välisinvesteeringu usaldusväärsust taotlejalt vastavat puudusteta taotlust saamata. Tagantjärele kontroll ja selle tulemusel negatiivsete mõjude tuvastamisel nende vältimiseks võimalik tehingu tagasipööramine on meede, mis riivab tugevalt ettevõtlusvabadust ning sellise õiguse andmine eeldab täpsemat mõjude analüüsi. Jääb ka ebaselgeks, kuidas sellega suureneb investorite kindlustunne, millele on viidatud määruse eelnõu lk 23 lõikes 26. Leiame, et alternatiivse lahendusena võib ette näha järelevalve kohustuse olukordadeks, kus välisinvestor pole investeeringuks luba saanud, nagu see on sätestatud VUHS §-s 20, milles on TTJA-le antud pädevus ja kohustus riikliku järelevalve teostamiseks VUHS-is sätestatud nõuete täitmise üle. Siiski ei ole sellise järelevalve ulatus samaväärne määruse eelnõu artiklis 4 sätestatud miinimumnõuetega taustauuringuga. Mööname, et VUHS eesmärgi ehk välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord täitmisele tuleks eeltoodud õiguse lisandumine kasuks (näiteks võimaldaks alustada mõjude hindamist julgeolekule ja avalikule korrale põhjendatud juhul, kui investeeringu saaja ei kvalifitseeru VUHS tähenduses sihtettevõtjaks). Samas praktikas võiks osutuda keeruliseks negatiivsete mõjude tuvastamisel pöörata tehingut tagasi või teha muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks või kõrvaltingimuse seadmiseks, millega investeeringu tegemisel pole arvestatud ja kui tehingust on juba rohkem aega möödas. Toome ka välja, et seesugune olukord tekitab ulatusliku ja ootamatu ettevõtlusvabaduse riive – ettevõtja teeb investeeringu teadmises, et luba ei ole vaja, kuid 2 (4) hiljem sekkutakse ootamatult investeeringusse ehk ettevõtlusvabadusega kaetud valdkonda. Seetõttu arvame, et väljaspool loakohustuslikke valdkondi tekitab menetluse alustamise pädevus rohkelt segadust ja ebakindlust. Julgeolek ja avalik kord tuleks

tagada ka ettevõtjatele läbipaistval viisil, sätestades pigem eelkontrolli kohustuse ja vajadusel selle kohustuse täitmise üle järelevalve. Kaaluda võiks ka, mis juhtudel võiks ja piisaks loamenetlust diferentseerida – kas näiteks kõigil juhtudel tuleb teisi liikmesriike teavitada või mingitel juhtudel piisab riigisisesest otsustusest, et oht julgeolekule ja avalikule korrale puudub. 2. Määruse eelnõu artikkel 4 punkti 4 alapunktid a ja b näevad ette, et riiklikud välismaiste otseinvesteeringute (edaspidi välisinvesteering) taustauuringumehhanismid peavad hõlmama välisinvesteeringuid ettevõtjatesse, kes osalevad määruse eelnõu lisas loetletud EL-ile huvi pakkuvates projektides ja programmides ning kes tegutsevad EL-i julgeoleku või avaliku korra osas eriti olulistes valdkondades. Välja toodud muudatus tingib vajaduse üle vaadata ja kaasajastada välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS) § 4 ja hinnata, milline oleks selle mõju loakohustusega ettevõtjate arvule ning loataotluste menetlemiseks kuluvale töömahule. 3. Määruse eelnõu artikkel 5 näeb ette investeeringud, mille puhul on kohustus koostöömehhanismi raames teisi EL liikmesriike ja EK-d teavitada. Samas sätestatakse ka võimalus vabatahtlikult teavitada investeeringutest, mida määruse eelnõus ei käsitleta. VUHS näeb ette TTJA-le kohustuse teavitada koostöömehhanismi raames üksnes kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes viiakse läbi loamenetlust. Vabatahtliku teavitamise rakendamiseks tuleks TTJA-le vastav õigus sätestada VUHS-is. 4. Määruse eelnõu lk 21 punktis 16 on toodud: a) määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma välisinvesteeringud, mille eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos kolmandatest riikidest pärit välisinvestorite ning liikmesriigis majandustegevusega tegelevate liidu sihtettevõtjate vahel; b) raamistik ei peaks hõlmama äriühingu väärtpaberite omandamist, kui seda tehakse üksnes finantsinvesteeringuks ilma kavatsuseta mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli (portfelliinvesteeringud). Eeltoodust viimast punkti on praktikas keeruline rakendada ja see võiks jääda liikmesriigile soovituseks, sest mõju ja ka selle puudumine selgub alles hindamise käigus. Näiteks VUHS ei tee üldist erandit väärtpaberite tehingutele, välja arvatud, et need võib lõpuni viia, kui esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks ning välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust. See aga tähendab, et välisinvesteeringu usaldusväärsust siiski hinnatakse ja veendutakse, et välisinvesteering tehakse finantsinvesteeringuna ning oht julgeolekule ja avalikule korrale puudub. Nõustume, et välisinvesteeringuna ei peaks käsitlema kontsernisisest restruktureerimist või rohkem kui ühe juriidilise isiku ühinemist üheks juriidiliseks isikuks, tingimusel, et välisinvestorite osade või aktsiate arvu ei suurendata või tehingu tulemusel ei teki täiendavaid õigusi, mis võivad muuta ühe või mitme välisinvestori tegelikku osalust sihtettevõtja juhtimises või kontrollis. Eelnevale vastab üldjoontes

tänane VUHS §-s 2 sätestatud välisinvesteeringu tähendus ja selle kohta seletuskirjas toodu, kuid segadust võib tekitada VUHS-is defineerimata mõiste „tehing“, millena võib käsitleda näiteks ka ühinemiskokkulepet. 5. Määruse eelnõu artikkel 9 näeb ette liikmesriigile õiguse alustada omaalgatuslikult taustauuringu menetlust, kui ta leiab, et teise liikmesriigi territooriumil tehtud välisinvesteering, millest koostöömehhanismi kaudu ei ole teatatud, võib negatiivselt 3 (4) mõjutada tema julgeolekut või avalikku korda. Tegemist on õigusega, mille järele puudub vajadus, sest selle peaks tegelikult ära hoidma efektiivselt toimiv taustauuringu- ja koostöömehhanism. Omaalgatuslikult taustauuringu menetluse alustamise õiguse rakendamiseks aga tuleks TTJA-le vastav õigus sätestada VUHS-is ning peaks jääma TTJA ja välisinvesteeringukomisjoni otsustada, kui menetluse algatamine on põhjendatult vajalik Eesti julgeoleku ja avaliku korra kaitseks. Seejuures aga tuleb mõista, et sisuliselt võib omaalgatusliku menetluse tulemusel tekkida olukord, kus teine liikmesriik või EK teeb ettepaneku näha ette välisinvesteeringu võimalike riskide maandamiseks kõrvaltingimus, mille rakendamine praktikas ei pruugi olla võimalik põhjustel, mis oleme välja toonud eelnevalt punktis 1. Seetõttu on arusaamatu, mis väärtust omaalgatusliku menetluse algatamise õigus tegelikkuses loob, kui selle rakendamine ei pruugi olla võimalik. Sama aga tekitab selline õigus tõenäoliselt kaheldava kasulikkusega ebakindlust välisinvestorites ja põhjustab liikmesriigile administratiivset koormust (vt ka ülal punktis 1 välja toodud kahtlused). 6. Toetame määruse eelnõu artikliga 7 sätestatud EK arvamuse esitamise õiguse laiendamist ka kõikidele teistele välisinvesteeringutele lisaks nendele, mis julgeoleku või avaliku korra seisukohast võivad mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. EK-le võib laekuda väga mitmekülgne ja mitmelt liikmesriigilt pärit terviklik info kavandatavast välisinvesteeringust ja selle mõjust, mistõttu laiapindsel teabel tuginev põhjendatud arvamus on väga väärtuslik, eriti väikeriigile nagu Eesti. 7. Toetame määruse eelnõus kirjaliku tagasiside andmist EK-le ja liikmesriigile selle kohta, kuidas on välisinvesteeringu lubamise otsustamisel arvesse võetud vastavalt EK arvamust ja liikmesriigi märkusi, kuid seda realistlike tähtaegade ja eesmärgipõhiste tegevustega. Leiame, et märkuste esitajale on oluline mõista, mis ulatuses ja kuidas on tema märkuste ja EK arvamusega arvestatud, et vajadusel uuesti hinnata välisinvesteeringu mõjusid julgeolekule ja avalikule korrale ning rakendada meetmeid riskide maandamiseks. Arvestades, et suhtlus liikmesriikide ja EK vahel toimub läbi TTJA kui Euroopa Liidu välisinvesteeringute menetlemisealase koostöö kontaktipunkti, siis igasugune kontaktpunktile täiendavate ülesannete (sh ülesanded, mis on seotud välisinvesteeringukomisjoni teenindamisega) panemine suurendab kõikide osapoolte töömahtu, see tähendab mõjutab nii kontaktpunkti ülesannete

täitmisel TTJA, aga ka välisinvesteeringukomisjoni töökoormust. Alternatiivselt võiks kaaluda, kas oleks piisav, kui tagasisidet peab andma üksnes juhul, kui EK või liikmesriik on seda soovinud. Määruse eelnõu artikli 7 punktis 9 sätestatud nõupidamise vajaduses suudavad liikmesriigid vajadusel ilmselt kokku leppida ka ilma, et regulatsioon selleks aluse annaks. 8. Toetame määruse eelnõus liikmesriigile kohustuse panemist rakendada välisinvesteeringu lubamisel kõrvaltingimust, kui see on võimalik ja aitab riske minimaliseerida ning vältida välisinvesteeringu mittelubamist. Leiame, et see aitaks ühtlustada Euroopa ettevõtluskeskkonda ja näiteks vähendada naaberriikide omavahelist konkureerimist välisinvesteeringutele, mille tulemusel võib juhtuda, et investeering küll tehakse ühes liikmesriigis, kuid edaspidine majandustegevus toimub naaberriigis. 9. Nõustume ja toetame määruse eelnõus koostöömehhanismi säilitamise ja tugevdamisega ning oleme valmis koostööks VUHS 4. peatüki täpsustamiseks, mis võimaldaksid TTJA-l efektiivsemalt täita kontaktpunkti ülesandeid ja kasutada koostöömehhanismi maksimaalselt ära välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel ning välisinvesteeringukomisjoni teenindamisel. 10. Teeme ettepaneku esitada Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Eesti seisukohana ettepanek jätta vabatahtlik välisinvesteeringust teavitamine (määruse eelnõu artikkel 5 punkt 3) teavituse esitanud liikmesriigi, tema hinnangul seotud teiste liikmesriikide ja EK vahele, et mitte 4 (4) koormata neid liikmesriike selliste välisinvesteeringute teavituste läbivaatamisega, keda välisinvesteering tõenäoliselt ei mõjuta. Leiame, et kui teavitaja hinnangul ei mõjuta välisinvesteering teiste liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda, kuid ta peab siiski vajalikuks sellest teavitada, siis piisab seotud liikmesriikide ja EK teavitamisest. Kui seotud liikmesriigid või EK leiavad, et välisinvesteering mõju on algselt eeldatust suurem, saab teavitatud liikmesriik või EK selle välja tuua oma märkustes või arvamuses. Alates 01.09.2023, mil VUHS jõustus, on näiteks seisuga 14.03.2024 esitatud koostöömehhanismi kaudu kokku 243 teavitust, mille puhul esmasel hinnangul seos Baltikumiga on tuvastatud 72 korral. Kui jäetaks kõrvale teavitused välisinvesteeringutest, mis teisi liikmesriike ei mõjuta, oleks võimalik teavituste läbivaatamistelt ja hinnangu andmistelt vähendada TTJA ning välisinvesteeringukomisjoni koormust. Üle Euroopa vähendaks see ulatuslikult eri riikide asutuste asjatut koormust.

Välisluureamet

Kaitsepolitseiamet

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Konkurentsiamet

Eesti Advokatuur

Finantsinspektsioon Käesolevaga anname teada, et meil ei ole kommentaare nimetatud määruse muutmise ettepaneku kohta.

Rahapesu Andmebüroo Omapoolseid seisukohti ega kommentaare ei ole lisada.

Huvigrupid

Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda toetab määruse ettepaneku artikkel 3 lõikest 1 tulenevat nõuet, et igas liikmesriigis peab olema teatud välisinvesteeringute osas taustakontrollimehhanism, et kaitsta liikmesriigi ja laiemalt Euroopa Liidu julgeolekut ja avalikku korda.

2. Samuti peame põhjendatuks kehtestada Euroopa Liidus teatud miinimumnõuded selle kohta, kuidas liikmesriigid peavad läbi viima välisinvesteeringute taustauuringuid ning kuidas toimub selles osas suhtlus teiste liikmesriikidega. Nõustume, et miinimumnõuded on vajalikud eelkõige selliste välisinvesteeringute osas, mis hõlmavad mitut liikmesriiki.

3. Kaubanduskoda peab positiivseks, et lõplik otsus välisinvesteeringute kohta jääb selle liikmesriigi ainupädevusse, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud.

4. Kui liikmesriigid hakkavad määruse jõustumisel vahetama omavahel ja Euroopa Komisjoniga rohkem teavet välisinvesteeringute ja taustauuringute kohta, siis on äärmiselt oluline, et koostöömehhanismi raames toimuva teabevahetuse puhul on tagatud konfidentsiaalsus. Määruse ettepaneku artikkel 12 reguleerib konfidentsiaalsuse tagamist, kuid lisaks õigusnormi olemasolule tuleb ka praktikas tagada, et kõik osapooled peavad konfidentsiaalsuse tagamise kohustusest kinni.

5. Kaubanduskoja hinnangul tuleb põhjalikult üle vaadata, kui suur koormus kaasneb määruse ettepanekuga välisinvestorile, välisinvesteeringuga seotud teistele osapooltele, liikmesriikidele ning Euroopa Komisjonile. Mõistame, et määruse ettepanek sisaldab mitmeid punkte, mis justkui võimaldavad erinevate osapoolte koormust vähendada. Näiteks artikkel 10 lõige 2 annab komisjonile õiguse võtta vastu rakendusmäärus, milles kehtestatakse välisinvesteeringutest teatamise standardvorm. Samas sisaldub ettepanekus ka mitmeid punkte, mis suurendavad erinevate osapoolte halduskoormust. Meie hinnangul määruse ettepanek tervikuna pigem suurendab erinevate osapoolte koormust ja seega ka kulusid. Samas ettepaneku mõju võiks olla vastupidine.

6. Määruse ettepaneku artikkel 4 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriikide taustakontrollimehhanismid hõlmama vähemalt investeeringuid Euroopa Liidu äriühingutesse, mis osalevad Euroopa Liidule huvi pakkuvates projektides või programmides, mis on esitatud kavandatava määruse I lisas, ning investeeringuid Euroopa Liidu äriühingutesse, mis tegutsevad

Euroopa Liidu julgeoleku või avaliku korra huvi seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis on esitatud kavandatava määruse II lisas. Seega kui Euroopa Liidu sihtettevõtja on II lisas loetletud valdkonnas majanduslikult aktiivne, siis määruse ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid välisinvesteeringu taustauuringu tegema. See tähendab, et taustauuring tuleb läbi viia ka siis, kui välisinvesteeringu suurus on näiteks 10 000 eurot või kui välisinvestor teeb investeeringu ettevõttesse, mille tegevusest vaid väga väike osa on seotud II lisas loetletud valdkonnaga. Kaubanduskoja hinnangul on küsitav, kas selliste väiksemate tehingute puhul on ikka äärmiselt oluline läbi viia põhjalik taustakontroll. Meie hinnangul võiks välisinvesteeringute taustakontrolli puhul kasutada rohkem riskipõhist lähenemist. Võimalik, et selliste madalama riskiga välisinvesteeringute jaoks võiks kehtestada teatud erisusi, mis vähendaks osapoolte koormust. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil üle vaadata määruse lisad 1 ja 2 ning võimalusel teha ettepanekuid loetelu lühendmaiseks või teatud erisuste kehtestamiseks madalama riskiga välisinvesteeringute osas. Lisaks palume hinnangut selle kohta, kui paljudele Eesti ettevõtjatele võib potentsiaalselt tulla välisinvesteeringu taustakontrolli kohustus, kui määrus jõustub praegusel kujul.

7. Määruse ettepanek sisaldab hulgaliselt tähtaegu seoses taustakontrollimehhanismi ja välisinvesteeringuloa menetlusega. Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et määruse tulemusena ei muutuks taustakontrolli läbiviimine ebamõistlikult pikaks ning ei annaks liikmesriigile võimalust pahatahtlikult venitada mõnes teises riigis toimuva taustakontrolli läbiviimist. See on oluline nii välisinvestori kui ka osalust müüva isiku jaoks. Me ei ole hetkel veendunud, et määruses sisalduvate tähtaegade regulatsioon on optimaalne. Näiteks tuleb määruse ettepanekust kindlasti välja jätta artikkel 8 lõige 9, mille kohaselt peatatakse liikmesriigi 15- päevane ja Euroopa Komisjoni 20-päevane märkuste ja arvamuse avaldamise tähtaeg taustakontrolli läbiviivale liikmesriigile 25. detsembrist kuni 1. jaanuarini ja need jätkuvad 2. jaanuaril. Leiame, et sellise erisuse järele puudub igasugune vajadus. Me ei tea, et sarnane erisus kehtiks mõne teise tähtaja osas. Seega palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kriitiliselt üle vaadata määruse ettepanekus sisalduvate tähtaegade artiklid, et tähtaegade regulatsioon oleks mõistlik.

8. Lisaks valmistab meile muret, kas ja kui tõhusalt on liikmesriigid ja Euroopa Komisjon võimelised hindama ja tuvastama neid välisinvesteeringuid, mis võivad ohustada liikmesriikide ja Euroopa Liidu julgeolekut ja avalikku korda, kuid millest välisinvestorid või välisinvestoriga seotud osapooled teada ei anna. Kui puudub tegelik võimekus selliseid juhtumeid tuvastada, siis kehtestatakse nö usaldusväärsetele välisinvestoritele ja ka liikmesriikidele täiendavaid nõudeid, kuid pahatahtlikud investorid leiavad ikkagi viisi, kuidas uuest regulatsioonist kõrvale hiilida. Sellisel juhul ei täida määruse ettepanek oma tegelikku eesmärki.

9. Anname teada, et meil oleks olnud oluliselt lihtsam välja tuua oma seisukohti, sh detailsemaid kommentaare ja ettepanekuid määruse ettepaneku osas, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oleks saatnud ka lühiülevaate, milliseid olulisi muudatusi tuleks määruse jõustumisel teha välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses. Meie esimene eelistus on see, et kehtivas seaduses tuleks võimalikult vähe muudatusi teha või kui teha, siis need muudatused võiksid senist regulatsiooni lihtsustada, mitte välisinvesteeringuloa menetlust pikemaks ja koormavamaks muuta.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Elektroonikatööstuse liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Keemiatööstuse Liit

Masinatööstuse Liit

Pangaliit

Ravimitootjate Liit

Tehnopol

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

FinanceEstonia

Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekule

Eesti seisukohad antakse Euroopa Komisjoni poolt 24. jaanuaril 2024. a. esitatud välisinvesteeringute

määruse muutmise ettepaneku kohta eesmärgiga suurendada olemasoleva raamistiku tõhusust ja

tulemuslikkust ning tagada kogu liidus põhjalikum ühtlustatus. Liikmesriigid (edaspidi LR) küll juba

teostavad ELi ülest koostööd, kuid hetkel kehtivad piirangud ning erinevused liikmesriikide

mehhanismide ulatuses ja prioriteetsete sektorite määratlemises tekitab lünki ELi julgeoleku

kaitsmisel. Seetõttu viiakse ka läbi riiklike õigusnormide suurem ühtlustamine.

Algatuse kohaselt määratakse kindlaks minimaalne valdkondlik kohaldamisala, kuhu kuuluvatest

välisinvesteeringutest peaksid kõik liikmesriigid koostöömehhanismi kaudu teatama:

 investeeringud ELi äriühingutesse, mis osalevad ELile huvi pakkuvates projektides või

programmides, mis on esitatud ettepaneku I lisas, ning

 investeeringud ELi äriühingutesse, mis tegutsevad ELi julgeoleku või avaliku korra huvi

seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis on esitatud ettepaneku II lisas.

Eesti toetab taustauuringumehhanismi rakendamist kõigis liikmesriikides, leiame, et riiklike

õigusnormide suurem ühtlustamine on vajalik, et muuta koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel

tõhusamaks. Peame vajalikuks määratleda kindlaks minimaalne valdkondlik kohaldamisala, kuhu

tehtavaid investeeringuid liikmesriigid kontrollivad, jättes alles vabaduse minna miinimumulatusest

kaugemale. Toetame greenfield-välisinvesteeringute lisamist määruse kohaldamisalasse ning

taustakontrolli laiendamist ELi investoritele, mida kontrollivad ELi väliste riikide üksikisikud või

ettevõtted. Eesti peab oluliseks, et täpsustatakse eriti oluliste tehnoloogiate määratlus, et minimeerida

halduskoormuse kasvu.

Eestis on välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga seotud välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS).

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

Eesti seisukohad “Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse

välisinvesteeringute taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452” ettepaneku kohta

Euroopa Komisjon esitas 24. jaanuaril 2024. a. Euroopa Liidu välisinvesteeringute

määruse muutmise ettepaneku, eesmärgiga suurendada olemasoleva raamistiku tõhusust

ja tulemuslikkust ning tagada kogu liidus põhjalikum ühtlustatus, võttes aluseks alates

määruse jõustumisest esimese kolme aasta kogemused, OECD ekspertide hinnangud ning

Euroopa Kontrollikoja järeldused ja soovitused. Liikmesriigid (edaspidi LR) küll juba

teostavad ELi ülest koostööd, kuid hetkel kehtivad piirangud ning erinevused

liikmesriikide mehhanismide ulatuses ja prioriteetsete sektorite määratlemises tekitab

lünki ELi julgeoleku kaitsmisel. Seetõttu viiakse ka läbi riiklike õigusnormide suurem

ühtlustamine.

Ettepaneku eesmärgiks on liikmesriikide ülese taustauuringute süsteemi loomine,

kehtestades välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid. Algatuse kohaselt

määratakse kindlaks minimaalne valdkondlik kohaldamisala, kuhu kuuluvatest

välisinvesteeringutest peaksid kõik liikmesriigid koostöömehhanismi kaudu teatama:

- investeeringud ELi äriühingutesse, mis osalevad ELile huvi pakkuvates projektides

või programmides, mis on esitatud ettepaneku I lisas, ning

- investeeringud ELi äriühingutesse, mis tegutsevad ELi julgeoleku või avaliku korra

huvi seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis on esitatud ettepaneku II lisas.

LRidele jäetakse vabadus minna miinimumulatusest kaugemale, sõltuvalt nende

julgeolekuhuvidest. Lisaks võtavad LRid ja komisjon senisest rohkem arvesse välisinvestori

kohta käivat teavet. Laiendatakse ka taustakontrolli tehingutele, mis tehakse kolmanda

riigi investorite kontrolli all olevate ELis asutatud tütarettevõtjate kaudu.

Ettepaneku kohaselt peavad kõik liikmesriigid kehtestama taustauuringumehhanismid

(välisinvesteeringuid kontrollitakse ELis 22 LRis). Halduskulud ettevõtjatele on

mõistlikud, kuna koostöömehhanismi kaudu esitatakse teavet standardvormis, samuti

eeldatakse, et korra lihtsustamine ja ühtlustamine aitab kulusid kokku hoida.

Eesti toetab taustauuringumehhanismi rakendamist kõigis liikmesriikides ja leiame, et

riiklike õigusnormide suurem ühtlustamine on vajalik, et muuta koostööd liikmesriikide ja

komisjoni vahel tõhusamaks. Peame vajalikuks määratleda kindlaks minimaalne

valdkondlik kohaldamisala, kuhu tehtavaid investeeringuid liikmesriigid kontrollivad,

jättes alles vabaduse minna miinimumulatusest kaugemale. Toetame greenfield-

välisinvesteeringute lisamist määruse kohaldamisalasse ning taustakontrolli

laiendamist ELi investoritele, mida kontrollivad ELi väliste riikide üksikisikud või

ettevõtted. Eesti peab oluliseks, et täpsustatakse eriti oluliste tehnoloogiate, teenuste, vahendite jms

loetelu mõisted ja määratlused. Et vältida märgatavat halduskoormuse kasvu, on oluline

tõhustada mitut riiki hõlmavate tehingute menetluste koordineerimist.

Eestis on välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga seotud välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS), mis reguleerib EL välisinvesteeringute

määrusega kehtestatud koostöömehhanismi rakendamist Eestis. VUHS muutmise vajadus

tekib peale uue EL määruse teksti lõppsõnastuse kokkuleppimist eeldatavalt 2025. a. II

pooles. Eelnõuga nähakse ette üleminekuperiood 15 kuud alates määruse jõustumisest, et anda liikmesriikidele ja üksustele piisavalt aega valmistuda määruse rakendamiseks.

2

Sissejuhatus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Eesti

seisukohad “Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse välisinvesteeringute

taustauuringuid liidus ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 2019/452” ettepaneku (edaspidi välisinvesteeringute määruse muutmise

ettepanek) kohta. Eesti seisukohad ja Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu

koos seletuskirjaga on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna väliskaubanduspoliitika nõunik Koidu Talli ([email protected]). Valdkonna eest

vastutav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler on majanduse ja

innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ([email protected]).

20. juunil 2023. aastal vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta1

rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime

seisukohast Euroopa Liidu (edaspidi ELi) majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Samas

juhitakse aga strateegias tähelepanu uutele majandusjulgeolekut ähvardavate ohtudele, mille

aluseks on kasvavad geopoliitilised pinged, geomajanduslik killustatus ja murrangulised

tehnoloogilised muutused. Strateegias on sätestatud terviklik lähenemisviis Euroopa

majandusjulgeolekule. Eelkõige luuakse sellega raamistik, mis võimaldab ELil hinnata

majandust ähvardavaid ohte ja neile proportsionaalselt, täpselt ja sihipäraselt reageerida,

tagades samal ajal, et EL jääb ettevõtjate ja investorite jaoks üheks kõige avatumaks ja

atraktiivsemaks sihtkohaks. Võttes täielikult arvesse liikmesriikide õigusi, rõhutati strateegias

vajadust töötada välja ühine ELi lähenemisviis, mis oleks sidusam ja mõjusam. Euroopa

Komisjon (edaspidi komisjon) seadis ühtlasi eesmärgiks vaadata läbi ka välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringute määrus.

24. jaanuaril 2024. a. esitas komisjon ettepaneku määruse (EL) 2019/452, millega luuakse ELi

tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ajakohastamiseks2.

Eesti seisukohad Euroopa majandusjulgeoleku strateegia teatise kohta on heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 23.11.2023. a. otsusega, Riigikogu heakskiit antud 19.01.2024. a. Euroopa

Liidu asjade komisjonis.

EL määruses 2019/452 sätestatud koostöömehhanismi rakendamiseks Eestis on vastu võetud

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS)3, mis jõustus 1.09.2023. a.

ning mille eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada Eesti ja muu

Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord.

1. Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs

1.1. Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku eesmärk

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. a. määrust (EL) 2019/452, millega luuakse

liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, hakati kohaldama

11. oktoobril 2020. a.

EL määruse 2019/452 eesmärk on tagada koordineeritud lähenemisviis välismaiste

otseinvesteeringute taustauuringutele strateegilistes sektorites, mis on ELi majanduse

julgeoleku ja toimimise seisukohast elulise tähtsusega. Määrusega on loodud liikmesriikide ja

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023JC0020

2https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:272e2bb6-bb7c-11ee-b164-01aa75ed71a1.0019.02/DOC_1&format=PDF 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023003

3

komisjoni vaheline koostöömehhanism, mille kaudu vahetada teavet, tõstatada julgeolekuga

seotud küsimusi ja leida lahendusi välismaiste otseinvesteeringutega seotud probleemidele.

Samuti võetakse arvesse liikmesriikide tasandil käsitletavate välismaiste otseinvesteeringute

juhtumite ELi mõõdet, tehes kindlaks nende piiriülese mõju, ning käsitletakse ELi projekte ja

programme ohustavaid julgeoleku- ja avaliku korra riske. Määruses tunnistatakse ka, et

teatavatel välisinvesteeringutel võib olla negatiivne mõju elutähtsale taristule, olulise

tähtsusega tehnoloogiatele või tundlikule teabele, ning sellega püütakse kaitsta ELi huve nendes

valdkondades.

Tänaseks on liikmesriigid ja komisjon vahetanud teavet ja teatanud sellistest probleemsetest

välismaistest otseinvesteeringutest ühtsel turul, mis võivad ohustada riikide julgeolekut ja

avalikku korda, rohkem kui 1200 tehingu puhul. See on võimaldanud komisjonil ja

liikmesriikidel teha kindlaks teatavatest investoritest ja piiriülesest haavatavusest tulenevad

ohud, neid hinnata ja nende suhtes meetmeid võtta. Kuna kõik piirangud põhinevad julgeoleku

või avaliku korra piiratud ja sihipärasel erandil, on määrus kinnitanud ELi üldist avatust

välismaistele otseinvesteeringutele.

Alates määruse vastuvõtmisest on julgeoleku ja avaliku korra küsimus muutunud üha

olulisemaks. COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja muud

geopoliitilised pinged on näidanud, et on vaja suuta teha kindlaks teatavatest investeeringutest

ELi kriitilise tähtsusega varadele tulenevaid riske ja neid varasid paremini kaitsta. Seetõttu on

ka märkimisväärselt rohkem neid liikmesriike, kes on võtnud vastu riikliku

taustauuringumehhanismi.

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku eesmärk on olemasolev raamistik läbi

vaadata, võttes aluseks esimese kolme aasta kogemused, OECD ekspertide 2022. aasta

novembris antud hinnang4 ning Euroopa Kontrollikoja 6. detsembri 2023. aasta eriaruande

järeldused ja soovitused5.

Üldiselt hinnatakse, et toimiv raamistik on tulemuslik ja tõhus, Euroopa Komisjon on võtnud

asjakohaseid meetmeid selle rakendamiseks ning liikmesriigid loovad üha enam

taustauuringute mehhanisme ja teevad ELi‑ülest koostööd. Kogu ELis on siiski endiselt

märkimisväärseid piiranguid, mis vähendavad raamistiku tulemuslikkust ja tõhusust

julgeolekut ja avalikku korda ohustavate riskide maandamisel. Viiel liikmesriigil ei ole ikka

veel taustauuringute mehhanismi6. Erinevusi on ka mehhanismide ulatuses, katvuses, olulise

tähtsusega sektorite määratlemises ja peamiste kontseptsioonide mõistmises. See tekitab

mitmeid lünki, mis kahjustavad kogu ELi tõhusat kaitset. Parandamist vajavad ka Euroopa

Komisjoni hindamistöö ja soovitused.

Kavandatav määrus suurendab olemasoleva välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute

määruse tõhusust, kõrvaldades praeguse mehhanismi puudused. Selle eesmärk on tagada, et

kõik liikmesriigid kehtestavad taustauuringute süsteemi, vältimaks puudusi riskantsete

tehingute taustakontrollis, keskenduda suurima riskiga juhtumitele ning tagada süsteemis

suurem vastutus seoses liikmesriikide ja/või komisjoni väljendatud julgeoleku- või avaliku

korra probleemidega.

Komisjoni eesmärk on suurendada koostöömehhanismi tõhusust ja lähendada liikmesriikide

süsteeme. Kui tõenäoline mõju tuleneb välisinvesteeringust, mis tehakse liidu sihtettevõtjasse,

mis arendab, haldab või hangib liidu kui terviku jaoks elutähtsat taristut või tehnoloogiat või

kriitilise tähtsusega sisendeid, peaks komisjonil olema võimalik esitada julgeoleku või avaliku

4 https://www.oecd.org/daf/inv/investment-policy/oecd-eu-fdi-screening-assessment.pdf 5 https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR-2023-27 6 Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Küpros.

4

korra kaitsmiseks arvamus. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku

huve teenivaid projekte ja programme, mis annavad märkimisväärse panuse liidu julgeolekusse

või avalikku korda. Komisjoni arvamus, milles määratakse kindlaks, et välisinvesteeringul on

liidule julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuvatele projektidele või

programmidele tõenäoline mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga laiendatakse koostöömehhanismi ka

sellistele ELi-sisestele tehingutele, mille puhul investorit kontrollib välisriigi isik või äriühing.

Seega kõrvaldaks määrus lüngad, mis võivad kahjustada ELi võimet kaitsta oma julgeolekut

või avalikku korda.

1.2. Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku sisu

1. peatükk (artikkel 1) sisaldab üldsätteid, sealhulgas kavandatava määruse

reguleerimiseset ja kohaldamisala. Kavandatavas määruses kehtestatakse ELi raamistik,

mille alusel liikmesriigid uurivad nende territooriumil tehtud investeeringute tausta julgeoleku

või avaliku korra kaalutlustel. Samuti sätestatakse selles koostöömehhanism, mis võimaldab

liikmesriikidel ja komisjonil investeeringute kohta teavet vahetada, hinnata nende võimalikku

mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning teha kindlaks võimalikud probleemid, mida

investeeringule taustauuringut tegev liikmesriik peaks lahendama. Investeeringute

taustauuringute alused määratakse kindlaks kooskõlas asjakohaste nõuetega, mis on kehtestatud

piiravate meetmete kasutamisele julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Valdkondades, mida

käesoleva määrusega ei reguleerita, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada siseriiklikke

õigusnorme.

Artiklis 2 sätestatakse mitmed kohaldatavad mõisted. Eelnõus on toodud sisse mitmed uued

mõisted võrreldes varasemaga, nt „liidus tehtav investeering, millega kaasneb väliskontroll“,

„välisinvestori tütarettevõtja liidus“, „liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes

II lisas loetletud valdkonnas“, „teatamisele kuuluv investeering“, „mitut riiki hõlmav tehing“

jne. Kavandatav määrus hõlmab investeeringuid, mis on kas välismaised otseinvesteeringud või

välisosalusega investeeringud ELis. Kavandatava määruse kohaldamisel tähendab välismaine

otseinvesteering mitmesuguseid investeeringuid, millega luuakse või säilitatakse püsiv ja

otsene seos kolmandatest riikidest pärit investorite ja liikmesriigis majandustegevusega

tegelevate ettevõtjate vahel. See tähendab ka välisinvestori investeeringuid ELi sihtettevõtjasse,

kui investeering tehakse välismaisesse sihtettevõtjasse, kelle tütarettevõtja see ELi sihtettevõtja

on. Välisosalusega investeeringud ELis hõlmavad mitmesuguseid investeeringuid, mida

välisinvestor teeb tema ELis asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille eesmärk on luua või

säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja ELi sihtettevõtja vahel, et tegeleda liikmesriigis

majandustegevusega. Kavandatav määrus ei hõlma portfelliinvesteeringuid.

VUHS kohaselt loetakse Eestis juba täna välisinvestoriks füüsilise isiku, kellel on kolmanda

riigi kodakondsus või mitu kodakondsust (millest vähemalt üks on kolmanda riigi

kodakondsus) ja ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel, poolt kontrollitav

ettevõtja olenemata tema asutamiskohast.

2. peatükis kehtestatakse riiklikke taustauuringumehhanisme käsitlevad eeskirjad.

Artiklis 3 nõutakse, et kõik liikmesriigid looksid ja haldaksid taustauuringumehhanismi, mis

vastab kavandatava määruse nõuetele, ning teataksid sellest mehhanismist komisjonile. Nende

teadete põhjal peab komisjon avaldama riiklike taustauuringumehhanismide loetelu.

5

Määruse (EL) 2019/452 kohaselt oli taustauuringumehhanismide kehtestamine, säilitamine või

muutmine LRile vabatahtlik. Eestis on taustauuringumehhanism kehtestatud

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega (VUHS), mis jõustus 1.09.2023. a.

Artiklis 4 sätestatakse teatavad nõuded riiklikele taustauuringumehhanismidele (nn

miinimumnõuded). Eelkõige peavad need mehhanismid hõlmama vähemalt i) investeeringuid

ELi äriühingutesse, mis osalevad ELile huvi pakkuvates projektides või programmides, mis on

esitatud kavandatava määruse I lisas, ning ii) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis

tegutsevad ELi julgeoleku või avaliku korra huvi seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis

on esitatud kavandatava määruse II lisas (nn „teatamisele kuuluvad investeeringud“). Lisaks on

selles sätestatud mitu nõuet, millega tagatakse taustauuringumehhanismide tõhusus.

Määruse (EL) 2019/452 kohaselt kuuluvad ka täna investeeringud ELile huvi pakkuvates

projektides või programmides (loetletud määruse lisas) osalevatesse äriühingutesse

taustauuringute alla. Samuti on VUHS kohaselt alust välisinvesteeringu loa andmisest

keeldumiseks, kui see võib mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme julgeoleku

või avaliku korra seisukohast. Eelnõuga on olemasolevat programmide ja projektide loetelu

täiendatud.

Uue lähenemisena on sisse toodud loakohustus ning kohustuslik teavitamine investeeringutest,

mis tehakse sihtettevõtjasse, kes on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas,

st liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb tegutseda liidu julgeoleku või avaliku korra

huvide seisukohast eriti oluliste ning II lisas loetletud tehnoloogiate, varade, vahendite,

seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas

omamise, kasutamise, tootmise või tarnimise kaudu. Sellest tulenevalt on vajadus VUHS

täiendamiseks.

3. peatükis sätestatakse koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil

vahetada teavet ja soovitada meetmeid, kui välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt rohkem kui ühes liikmesriigis või liidule huvi pakkuva projekti

või programmi kaudu.

Artiklites 5 ja 6 sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis on seotud välisinvesteeringutest

teatamisega, sealhulgas erimenetlus välisinvesteeringute jaoks, mille taustauuringut teevad

sama ajal mitu liikmesriiki (nn „mitut riiki hõlmavad tehingud“).

Määruse (EL) 2019/452 alusel välisinvesteeringutest teavitamine juba täna toimub, selles osas

muudatusi ette nähtud ei ole. Eelnõuga täiendatakse ja selgitatakse menetlusi, mis puudutavad

tehinguid mitmes LRs: 1) taotleja peaks esitama loataotlused asjaomastele liikmesriikidele

samal ajal; 2) liikmesriigid peaksid koostöömehhanismi kaudu taotlustest teatama samal ajal,

kuid eelnevalt vaja koordineerida ja kokku leppida, kas ja millal tuleks nendest

välisinvesteeringutest teatada; 3) asjaomased liikmesriigid peaksid kooskõlastama ka lõpliku

otsuse. Kui kavatsetakse anda tingimusi sisaldav välisinvesteeringuluba, peaksid need

tingimused omavahel kokku sobima ning oleks piisavalt arvesse võetud piiriüleseid riske. 4)

enne välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule

või avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju arvesse võtmiseks oleks piisav anda

tingimustega luba, mis sisaldab koordineeritud meetmeid, mille täitmist tagatakse

koordineeritult.

Mitut riiki hõlmavate tehingutega seonduvad määruse täiendused ei too kaasa VUHSi

muutmise vajadust, kuna menetlused puudutavad riigisisese kontaktpunkti jooksvaid kohustusi.

Artiklis 7 kirjeldatakse tingimusi, mille korral võivad liikmesriigid pärast teatatud

välisinvesteeringu hindamist märkusi esitada ja komisjon arvamuse esitada. See

6

võimaldab liikmesriigil esitada märkusi liikmesriigile, kus välisinvesteering tehakse, kui

kõnealune välisinvesteering võib mõjutada tema julgeolekut või avalikku korda negatiivselt või

kui tal on kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringute tegemiseks vajalikku teavet. Komisjon

võib esitada arvamuse liikmesriigile, kuhu välisinvesteering tehakse, kui ta leiab, et kõnealusel

välisinvesteeringul võib olla negatiivne mõju rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale või liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele julgeoleku või

avaliku korra seisukohast. Komisjon võib esitada arvamuse ka juhul, kui tal on

välisinvesteeringu taustauuringute tegemiseks asjakohast teavet või kui mitu

välisinvesteeringut kujutavad endast julgeolekule või avalikule korrale sarnast riski. Lisaks on

artiklis 7 sätestatud üksikasjalik kord, mille alusel antakse asjaomastele liikmesriikidele ja

komisjonile teavet otsuse kohta, mille teeb välisinvesteeringust teatav liikmesriik

taustauuringumenetluses.

Määruses (EL) 2019/452 sätestatud liikmesriikide märkuste ja komisjoni arvamuse esitamise

korda pole sisuliselt muudetud. Täiendusena on eelnõus ette nähtud välisinvesteeringut

puudutavast otsustest teavitamise kord, mille kohaselt liikmesriik peaks vajaduse korral

koordineerima oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning andma neile

kirjalikku tagasisidet tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja arvamust on igati

arvesse võetud. Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta jääb selle liikmesriigi pädevusse, kuhu

on kavas investeering teha või kus see on ellu viidud.

Artiklis 8 sätestatakse märkuste ja arvamuste esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas mitut

riiki hõlmavate tehingute puhul.

Määruses (EL) 2019/452 sätestatud tähtaegu ja korda ei ole muudetud. VUHSis sätestatud

tähtajad loamenetlusele on vastavuses EL määrusega ning võimaldavad võtta arvesse ka

liikmesriikide märkusi ning komisjoni arvamust (vajadusel ka kõrvaltingimuste üle peetavateks

läbirääkimisteks kuluvat aega).

Lisandunud on mitut riiki hõlmavaid tehinguid puudutav kord: 1) kui välisinvesteeringust

teatav liikmesriik saab sama teatamisele kuuluva investeeringu kohta mitu lisateabe taotlust,

esitab ta kogu nõutud lisateabe samaaegselt; 2) kui mitu välisinvesteeringust teatavat

liikmesriiki saavad lisateabe taotlused mitut riiki hõlmava teate kohta, algavad tähtajad viimase

täieliku lisateabe kättesaamise kuupäevast. Komisjon teatab selle kuupäeva ja tähtaja

asjaomastele liikmesriikidele.

Uuendusena on eelnõus välja pakutud, et kõik käesolevas artiklis sätestatud tähtajad peatatakse

25. detsembrist kuni 1. jaanuarini ja need jätkuvad 2. jaanuaril.

Artikliga 9 nähakse ette mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil teha

koostööd seoses välisinvesteeringutega, millest liikmesriik, kuhu on kavas

välisinvesteering teha, ei ole teatanud.

Sama mehhanism on sätestatud määruses (EL) 2019/452. Samuti reguleerib VUHS § 18

koostööd loamenetluse puudumise korral: kui Euroopa Komisjon või muu Euroopa Liidu

liikmesriik esitab taotluse teabe saamiseks välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu

käesolevas seaduses sätestatud loamenetlus, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks

vajalikku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud

teavet ning edastab selle viivitamata Euroopa Komisjonile ja taotluse esitanud Euroopa Liidu

liikmesriigile. Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud

nõutud teabe esitama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates.

7

Artiklis 10 sätestatakse nõuded teabele, mis tuleb esitada ja mida võidakse küsida

koostöömehhanismiga hõlmatud välisinvesteeringute kohta. Selles nõutakse, et komisjon

võtaks vastu rakendusmääruse, milles kehtestatakse välisinvesteeringutest teatamise

standardvorm.

Määruse (EL) 2019/452 kohase koostöömehhanismi raames ning määruse artikkel 9 lõikes 2

osutatud teabe vahetamiseks on liikmesriigid ja komisjon juba kokku leppinud standardvormis,

mis lihtsustab andmevahetust. VUHS §7 sätestab volitusnormi valdkonna eest vastutavale

ministrile kehtestada määrusega taotluse andmekoosseis, sellele lisatavate dokumentide loetelu

ja taotluse esitamise kord. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.06.2023.a. määrusega nr 44

on kehtestatud Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord, mis jõustus koos VUHSiga

1.09.2023.a.

Artiklis 11 sätestatakse liikmesriikide taustauuringumehhanismidele ühised nõuded, et

tagada liikmesriikide tõhus osalemine koostöömehhanismis.

Eelnõu kohaselt kõik liikmesriigid ja komisjon määravad koostöömehhanismi jaoks

kontaktpunkti. VUHS §16 sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452

artiklis 11 nimetatud riigisisese kontaktpunkti ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

Eelnõu näeb ette ka järelevalvemenetluste kehtestamise liikmesriikides, sh järelevalve

leevendusmeetmetega tehtud otsuste üle. VUHSi 5. peatükk sätestab riikliku järelevalve.

Artiklis 12 sätestatakse eeskirjad, millega tagatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelise

teabevahetuse konfidentsiaalsus.

Muuhulgas näeb eelnõu artikkel 12 lõige 5 ette komisjoni poolt loodava turvalise ja krüpteeritud

süsteemi, et toetada kontaktpunktide vahelist teabevahetust. Antud turvaline ja krüpteeritud

süsteem on juba loodud määruse (EL) 2019/452 artikkel 11 lõike 2 alusel ning teavituste,

dokumentide ja info vahetus toimub liikmesriikide poolt määratud kontaktpunktide ja

komisjoni vahel.

4. peatükis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon teevad kindlaks

välisinvesteeringu tõenäolist mõju julgeolekule või avalikule korrale (artikkel 13) ning

liikmesriigid teevad taustauuringumenetlustes otsuseid (artikkel 14).

Tegurid, mida liikmesriigid või komisjon võivad arvesse võtta selle kindlakstegemiseks, kas

välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, on sätestatud

määruse (EL) 2019/452 artiklis 4 ning eelnõus veidi sõnastuslikult täpsustatud.

5. peatükis esitatakse lõppsätted. Artikliga 15 nähakse ette õiguslik alus liikmesriikide ja

komisjoni koostööle kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud

välisinvesteeringutele julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate taustauuringutega. Selle

koostöö eesmärk ei ole võimaldada teabevahetust tehingute kohta, mille suhtes kohaldatakse

liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostöömehhanismi.

Määruse (EL) 2019/452 artikliga 13 on rahvusvaheline koostöö juba sätestatud.

Et tagada taustauuringumehhanismide läbipaistvus ja ELi koostöö seoses välisinvesteeringute

taustauuringutega, nõutakse artiklis 16, et liikmesriigid annaksid igal aastal üldsusele aru oma

taustauuringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta, avaldades anonüümse

koondteabe. Samuti peab komisjon avaldama määruse rakendamise kohta aastaaruande.

Määruse (EL) 2019/452 artikkel 5 näeb ette iga-aastast aruandlust, mille kohaselt liikmesriigid

esitavad komisjonile 31. märtsiks aruande, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab

koondteavet nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta neile

8

kättesaadava teabe alusel ning samuti koondteavet teistelt liikmesriikidelt saadud taotluste

kohta. Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitavad iga

aruandlusperioodi kohta lisaks ka koondteabe oma taustauuringumehhanismide kohaldamise

kohta.

Eelnõuga tuuakse sisse kohustus liikmesriikidele avalikustada iga-aastane aruanne, mis peab

sisaldama teavet liikmesriigis toimunud asjakohase seadusandliku arengu kohta ning

anonüümitud koondandmeid taustauuringu läbinud investeeringute kohta, sealhulgas

taustauuringumenetluses tehtud otsuste tulemusi, taustauuringuasutusele teatatud

investeeringute osaliste kodakondsust või asutamisriiki (olenevalt asjaoludest) ning

majandussektoreid, kus need tehingud toimusid;

Artiklis 17 sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist ja mida

rakendatakse juba ka määruse (EL) 2019/452 artikkel 14 alusel.

Artikkel 18 – üldhindamine - näeb ette, et viie aasta möödumisel ning seejärel iga viie aasta

järel hindab komisjon käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitab Euroopa

Parlamendile ja nõukogule aruande.

Artikkel 19 sätestab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist, artikkel 20 delegeeritud

volituste rakendamise ning artiklid 21-22 komiteemenetluse rakendusaktide puhul.

Artikliga 23 tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/452 ja artiklis 24 sätestatakse, et

kavandatav määrus peaks jõustuma pärast 15-kuulist üleminekuperioodi. Üleminekuperioodil

jääb määrus (EL) 2019/452 jõusse ja selle kohaldamist jätkatakse.

1.3. Välisinvesteeringute määruse muutmise peamised ettepanekud

a) Tagada taustauuringumehhanismi kehtestamine kõigis liikmesriikides

Käesolevaks ajaks on taustauuringumehhanismid rakendatud 22 liikmesriigis7. Suur osa

välismaistest otseinvesteeringutest tehakse ELis aga liikmesriikides, kellel ei ole veel

taustauuringumehhanismi ning see suurendab ühenduse haavatavust, kuna potentsiaalselt

kriitilise tähtsusega välismaised otseinvesteeringud jäävad avastamata (Euroopa Kontrollikoja

hinnangul oli 2022.a. ligi 42 % välismaiste otseinvesteeringute keskmisest mahust tehtud just

nendesse liikmesriikidesse, kellel taustauuringumehhanism puudub)8.

b) Riiklike õigusnormide suurem ühtlustamine, et muuta koostöö liikmesriikide ja

komisjoniga tõhusamaks ja tulemuslikumaks

Liikmesriikide õigusaktides on erinevusi ja need suurenevad, arvestades, et mitmes

liikmesriigis, kus juba on olemas taustauuringumehhanismid, ollakse loomas mehhanisme, mis

hõlmavad ka ELi-siseseid investeeringuid. See on põhjustanud õiguslikult killustatud olukorra,

kus riiklikud taustauuringumehhanismid erinevad konkreetsete elementide poolest, nagu nende

ulatus (hõlmatud tegevuste ja sektorite liigid), tähtajad (hindamise kestus ja riikliku asutuse

otsus), menetlusnõuded ning kriteeriumid, mida kohaldatakse julgeolekule või avalikule korrale

avalduva tõenäolise negatiivse mõju kindlakstegemiseks. See on veelgi olulisem, arvestades

siseturu lõimituse taset, mis võib viia selleni, et üksainus tehing mõjutab kogu liidus mitut

liikmesriiki.

7 https://circabc.europa.eu/rest/download/7e72cdb4-65d4-4eb1-910b-bed119c45d47 8 Joonis 4, lk 28 https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2023-27/SR-2023-27_ET.pdf

9

Ettepaneku artiklis 11 sätestatakse liikmesriikide taustauuringumehhanismidele ühised nõuded,

et tagada liikmesriikide tõhus osalemine koostöömehhanismis (kontaktpunkti määramine, vajalikud ressursid ning õiguslikud ja haldusvahendid).

Kavandatud ühtlustatud meetmete eesmärk on i) luua liikmesriikidele võrdsed tingimused,

ii) vähendada nõuete täitmisest välisinvestoritele tekkivaid kulusid ning iii) hoida

investeeringute siseturul ära uute takistuste tekkimine.

Kooskõlas siseturu eesmärgiga nähakse välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga

ette, et teatavaid välisinvesteeringuid tuleks kontrollida olenemata sellest, millises liikmesriigis

või liikmesriikides sihtettevõtja asub. Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et välisinvesteeringuid

tuleb hinnata ühtlustatud norme ja tähtaegu järgides.

c) määrata kindlaks minimaalne valdkondlik kohaldamisala, mida kõik liikmesriigid

peavad kontrollima, jättes liikmesriikidele vabaduse minna miinimumulatusest

kaugemale, sõltuvalt nende julgeolekuhuvidest

Et välisinvesteeringute hindamine oleks kõigis liikmesriikides järjepidev ja prognoositav,

nähakse välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga ette kehtestada

välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid ELi meetmetega ning sätestada need

antud määruses.

Ettepanekuga sätestatakse teatavad nõuded riiklikele taustauuringumehhanismidele. Eelkõige

peavad need mehhanismid hõlmama vähemalt:

i) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis osalevad ELile huvi pakkuvates projektides

või programmides, mis on esitatud välisinvesteeringute määruse muutmise

ettepaneku I lisas, ning

ii) investeeringuid ELi äriühingutesse, mis tegutsevad ELi julgeoleku või avaliku korra

huvi seisukohast eriti olulistes valdkondades, mis on esitatud ettepaneku II lisas.

Ülal loetletud investeeringud on määratletud kui „teatamisele kuuluvad investeeringud“.

I lisas on esitatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu (sh Euroopa

Kaitsefond, Kosmosemäärus, Euroopa horisont jm). Need on projektid või programmid, mida

reguleerib ELi õigus ja millega korraldatakse sellise elutähtsa taristu (nt üleeuroopalised

transpordi-, energia- ja sidevõrgud) ja tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist,

haldamist või omandamist, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised. Kui ELi

sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, peavad

liikmesriigid tegema asjaomase välisinvesteeringu taustauuringu ja teatama sellest komisjonile

ja teistele liikmesriikidele. Andmebaas (Financial transparency system)9 on avalik, et leida

ettevõtjate lõikes rahastuse saamist.

II lisas esitatakse liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste

tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade loetelu (nt pooljuhid, tehisintellekt, kriitilised ravimid, kahesuguse

kasutusega kaubad, tarkvara ja tehnoloogia ning sõjatehnoloogia ja -varustus). Kui ELi

sihtettevõtja on II lisas loetletud valdkonnas majanduslikult aktiivne, peavad liikmesriigid

välisinvesteeringu taustauuringu tegema. Sellest välisinvesteeringust tuleb koostöömehhanismi

kaudu teatada, kui välisinvestor või ELi sihtettevõtja vastab ühele määruses sätestatud

riskipõhisest tingimusest. See riskipõhine filter on asjakohane tagamaks, et ELi

9 https://ec.europa.eu/budget/financial-transparency-system/index.html

10

koostöömehhanism keskenduks üksnes sellistele välisinvesteeringutele, mis võivad julgeoleku

seisukohast huvi pakkuda, ning et see ei koormaks tarbetult riikide ametiasutusi ja ettevõtjaid.

Selle kindlakstegemisel, kas välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku korda

negatiivselt mõjutada, võtavad liikmesriigid ja komisjon eelkõige arvesse järgmist:

(a) elutähtsa füüsilise ja virtuaalse taristu turvalisus, puutumatus ja toimimine;

(b) elutähtsa tehnoloogia kättesaadavus;

(c) jätkuv varustamine kriitilise tähtsusega sisenditega;

(d) tundlik teave, sealhulgas isikuandmete kaitse, eelkõige seoses välisinvestori võimalusega

sellistele isikuandmetele juurde pääseda, neid kontrollida ja muul viisil töödelda, või

(e) meediavabadus ja meedia mitmekesisus, sealhulgas veebiplatvormid, mida saab kasutada

laiaulatuslikuks desinformatsiooni levitamiseks või kuritegelikuks tegevuseks.

Lisaks võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse välisinvestori kohta käivat teavet, eelkõige

seda:

(a) kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus, välisinvestori tegelikult

kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või muud isikud, kes on sellise välisinvestori

omandis või kontrolli all või tegutsevad tema nimel või juhtimisel, olid seotud

välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud ning mille tegemiseks

ei antud luba või anti ainult tingimustega luba (vastav teave kättesaadav loodavas turvalises

andmebaasis);

(b) kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on juba olnud seotud liikmesriigi julgeolekut või

avalikku korda negatiivselt mõjutavate tegevustega;

(c) kas välisinvestor või tema tütarettevõtjad on tegelenud ebaseadusliku või kuritegeliku

tegevusega, sealhulgas hoidnud kõrvale ELi piiravatest meetmetest (sanktsioonidest);

(d) kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus, välisinvestori tegelikult

kasusaav omanik või välisinvestori tütarettevõtjad või muud isikud, kes on sellise välisinvestori

omandis või kontrolli all või tegutsevad tema nimel või juhtimisel, võivad püüda saavutada

mõne kolmanda riigi poliitikaeesmärke või hõlbustada kolmanda riigi sõjalise võimekuse

arendamist.

Komisjon loob turvalise andmebaasi, mida saavad kasutada kõik liikmesriigid ning mis

sisaldab teavet koostöömehhanismi raames hinnatud välisinvesteeringute ja riiklike

taustauuringumehhanismide raames toimunud hindamiste tulemuste kohta, sealhulgas teavet

asjaomaste taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta. Komisjon laadib kõnealusesse

andmebaasi üles teabe, mis on tema käsutuses olnud alates 12. oktoobrist 2020. Liikmesriigid

laadivad määruse kohaldamise alguskuupäevaks sellesse andmebaasi üles nende käsutuses

oleva teabe nende endi taustauuringumehhanismide raames toimunud asjaomaste menetluste

tulemuste kohta.

d) Laiendada taustakontrolli ka ELi investorite investeeringutele, mida kontrollivad

ELi väliste riikide üksikisikud või ettevõtted

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekuga laiendatakse praegu kehtiva määruse

kohaldamisala, et sellesse kuuluksid ka teatavad ELi-sisesed investeeringud, mis hõlmavad

kolmandate riikide investorite kontrollitavaid investeeringuid, st mis tehakse kolmanda riigi

11

investorite kontrolli all olevate ELis asutatud tütarettevõtjate kaudu. Siia ei kuulu üksused,

milles ei ole kolmanda riigi osalust või milles on välisinvestoril vähemusosalus

(portfelliinvesteeringud). Määruse kohaldamisala hõlmaks sellist konkreetset investeeringute

rühma, millega luuakse või säilitatakse kolmanda riigi investori ja ELi sihtettevõtja vahel püsiv

majanduslik seos. Neid investeeringuid teeb ELi üksus, mida kontrollib kolmanda riigi investor,

kellele jääb investeerimisotsuste tegemise õigus. Seepärast on asjakohane tagada, et neid

tehinguid, eelkõige nende aspekte, mis võivad mõjutada otsust teha tehingu taustauuring või

võtta täiendavaid meetmeid julgeolekule või avalikule korrale avalduva mõju leevendamiseks,

käsitletakse võimalikult suures ulatuses nii, nagu välismaiseid otseinvesteeringuid, et vältida

olukorda, kus ELi jaoks võrreldavaid riske põhjustavaid investeeringuid koheldakse erinevalt.

Julgeolekule ja avalikule korrale avalduva tõenäolise riski hindamine peaks sellega seoses

olema piisavalt paindlik, et oleks võimalik võtta arvesse nende investeeringute eripära ja

struktuuri, mida teevad ELis välisinvestorite ELi tütarettevõtjad.

Kohaldamisala laiendamine tähendab aga igal juhul seda, et ELis seaduslikult asutatud üksuste

kaudu tehtavate tehingute tausta hakatakse uurima. See on täiendav samm võrreldes kehtivas

määruses kasutatud kõrvalehoidmise mõistega, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui tehing

tehakse ELis kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust.

e) Välisinvesteeringuid puudutavate aruannete avalikustamine

Tagamaks taustauuringumehhanismide läbipaistvus ja ELi koostöö seoses välisinvesteeringute

taustauuringutega, näeb välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanek ette, et liikmesriigid

esitaksid igal aastal komisjonile konfidentsiaalselt aruande eelmise kalendriaasta tegevustest,

mida nad viisid ellu oma taustauuringumehhanismi raames. Samuti peavad liikmesriigid

avalikustama ka aruande, mis sisaldab teavet toimunud asjakohase seadusandliku arengu ning

taustauuringuasutuse tegevuse kohta, sealhulgas koond- ja anonüümitud andmed taustauuringu

läbinud investeeringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta.

Komisjon esitab jätkuvalt igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse

rakendamise kohta. Aruanne avalikustatakse ka edaspidi.

1.4. Eelnõu menetlemise hetkeseis ja orienteeruv ajakava

26.01.2024 – Euroopa Komisjon esitas eelnõu EL Nõukogule

7.03.2024 – esimene eelnõu üldine tutvustus ja arutelu EL Nõukogu kaubandusküsimuste

töögrupis (WPTQ)

24.04.2024 – eesistuja plaan alustada artiklite põhist detailset eelnõu analüüsi WPTQ-s.

Kevad 2025 – prognoos jõuda kolmepoolsete läbirääkimisteni (triloogideni).

Sügis 2025 – optimistlik prognoos määruse jõustamiseks

2 Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

2.1 Õiguslik alus

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku aluseks on ELi ainupädevus ühise

kaubanduspoliitika valdkonnas – eelkõige seoses välismaiste otseinvesteeringutega vastavalt

ELi toimimise lepingu artiklile 207.

12

Lisaks on täiendava õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikkel 114, milles on ette nähtud

meetmete võtmine siseturu loomise ja toimimise tagamiseks. See on asjakohane õiguslik alus

meetmetele, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus uurida siseturul teatavate

investeeringute tausta ja millega käsitletakse liikmesriikide taustauuringumehhanismide

erinevusi, mis võivad kahjustada põhivabadusi ja millel on otsene mõju siseturu toimimisele.

Selle sätte alusel on võimalik võtta vastu meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide

sätete ühtlustamiseks (nt välisinvesteeringute hindamine ühtlustatud norme ja tähtaegu

järgides). ELi toimimise lepingu artikli 114 kasutamine võimaldab lisada välisinvesteeringute

määruse muutmise ettepaneku kohaldamisalasse ka teatavad ELi-sisesed investeeringud.

Riiklik julgeolek ja avalik kord on aga valdkond, mis kuulub liikmesriikide ainupädevusse.

Seetõttu on liikmesriikidel vabadus kehtestada oma taustauuringumehhanism ja määrata

kindlaks selle ulatus, tingimusel et see on kooskõlas ELi õigusega (sealhulgas kapitali vaba

liikumise põhimõttega) ning liikmesriikide ametiasutused on ainsad, kes saavad teha otsuseid

konkreetsete välismaiste otseinvesteeringute kohta.

2.2 Subsidiaarsus

Liikmesriikide poolt vastuvõetud välisinvesteeringute taustauuringumehhanismide ulatus, sisu

ja mõju on erinevad. Seepärast on põhjendatud võtta ELi tasandi meetmeid nende riiklike

raamistike ühtlustamiseks ja harmoneerimiseks, et muuta investeerimine siseturul

prognoositavamaks, eelkõige mitut liikmesriiki hõlmavate tehingute puhul, tugevdada

investeeringute taustauuringute õiguskindlust ELis, vähendada halduskoormust, aidata kaasa

võrdsete tingimuste loomisele liikmesriikides, kus investeeringuid tehakse, ning võimaldada

tulemuslikumat ja tihedamat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel seoses

välisinvesteeringutest tulenevate piiriüleste julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskidega.

Lisaks on välisinvesteeringute taustauuringud ELis piiriülese mõjuga riikidevaheline probleem,

millega tuleb tegeleda liidu tasandil. Ühes liikmesriigis tehtav välisinvesteering võib avaldada

mõju väljaspool selle liikmesriigi piire, teises liikmesriigis või ELi tasandil. ELi tasandi

meetmete puudumine võib kaasa tuua olukorra, kus liikmesriigid ei suuda välisinvesteeringute

kontekstis oma julgeoleku või avaliku korra huve kõige paremini kaitsta, eelkõige juhtudel, kui

välisinvesteering, mis mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda negatiivselt,

tehakse teise liikmesriigi territooriumil

2.3 Proportsionaalsus

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekus, millega luuakse koostöömehhanism ja

kehtestatakse riiklikele taustauuringumehhanismidele teatavad menetluslikud ja sisulised

nõuded, kehtestatavad meetmed on proportsionaalsed, kuna nendega saavutatakse kavandatava

määruse eesmärk ning võimaldatakse ühtlasi liikmesriikidel võtta oma

taustauuringumehhanismides arvesse riiklikke eripärasid ja teha välisinvesteeringute kohta

lõplik otsus. Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku eesmärk on pigem aidata

liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöömehhanismi kaudu kindlaks teha ja kõrvaldada

julgeoleku ja avaliku korraga seotud riske, mis mõjutavad vähemalt kahte liikmesriiki või ELi

tervikuna.

Koostöömehhanism on ametlik kanal, mille kaudu saab vahetada konfidentsiaalset teavet ja

suurendada teadlikkust konkreetsetest asjaoludest, mille korral välismaised otseinvesteeringud

võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Samuti annab see komisjonile ja teistele

liikmesriikidele võimaluse soovitada liikmesriigile, kuhu on kavas välismaine otseinvesteering

13

teha või kus see on ellu viidud, meetmeid konkreetsete kindlaks määratud probleemide

lahendamiseks.

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohaselt peavad ettevõtjad tegema

koostööd riiklike taustauuringuasutustega, kuid ettevõtjate halduskulud on mõistlikud ja

proportsionaalsed, kuna koostöömehhanismi kaudu saab teavet esitada standardvormis.

3. Mõjude hindamine

3.1. Muudatuste mõju majandusele ja ettevõtjatele

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekus välja pakutud muudatused ei too senisesse

ELi välisinvesteeringute sõelumise regulatsiooni kaasa märkimisväärseid põhimõttelisi

muudatusi.

Rahandusministeerium ja Siseministeerium on hinnanud, et muudatuste mõju on pigem

positiivne. Kui õnnestub eelnõus pakutud viisil sisse viia koordineeritud, ühetaoline ja mõjus

rakendamine, siis suurema hüve (julgeolek, avalik kord jne.) nimel tuleb kaasnevate

kõrvalmõjudega leppida.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise vaatenurgast on igasugune skriining välisinvesteeringute

läbipaistvuse suurendamiseks positiivne. Siiski ei erine lisanduvad tegevused juba praegu

nõutust (taustakontroll, tegelike kasusaajate tuvastamine, kooskõla kehtestatud sanktsioonidega

jne.).

1.09.2023.a. jõustunud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega (VUHS) on Eestis loodud õiguslik regulatsioon kindlaksmääratud majandusvaldkondadesse tehtavate

välisinvesteeringute kontrollimiseks, et tagada Eesti ja EL-i liikmesriigi julgeolekule ja

avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmine ning riigi toimimise seisukohalt oluliste huvide

kaitse, sh eluliselt tähtsate teenuste toimepidevus, kaupade kättesaadavus, tarnekindlus,

kriitilise taristu kerksus. Eesmärk täidetakse ohu süsteemse hindamise abil vastavas

loamenetluses.

VUHS muutmise vajadus tekib peale uue EL määruse teksti lõppsõnastuse kokkuleppimist,

eeldatavalt 2025.a. II pooles. Eelnõuga nähakse ette üleminekuperiood 15 kuud alates määruse

jõustumisest, et anda liikmesriikidele ja üksustele piisavalt aega valmistuda määruse

rakendamiseks.

VUHS alusel hinnatakse kolmandatest riikidest pärit füüsiliste isikute või ettevõtjate

välisinvesteeringuid, millega: 1) omandatakse otsene või kaudne oluline osalus sihtettevõtjas;

2) saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle; või 3) omandatakse sihtettevõtja.

Välisinvestoriks on: 1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik,

kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või

kodakondsuseta füüsiline isik; 2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel;

3) eelnimetatud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav ettevõtja olenemata tema

asutamiskohast.

Sihtettevõtjate ring, kelle puhul hinnatakse välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule

korrale, on piiritletud (sh näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise

või kahese kasutusega kauba tootjad ja tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud

meediaettevõtjad ja transporditaristute omanikud ja operaatorid).

14

Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA),

välisinvesteeringu loa taotluse peab eelnevalt kooskõlastama erinevate valitsusasutuste

(sh SIM, KAPO, VÄM, VLA, MKM, RAB, KAM, TTJA) esindajatest koosnev

välisinvesteeringukomisjon.

Tänaseks on välisinvesteeringukomisjon menetlenud ja TTJA väljastanud 5 välisinvesteeringu

luba.

Enne VUHS eelnõu koostamist on Riigikantselei tellimusel koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring

„Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“ (edaspidi uuring).10

Uuringu kohaselt on makromajanduslikud mõjurid oluliselt suuremad kui välisinvesteeringu

kontrollimeetme rakendamisest tulenevad mõjud otseste välisinvesteeringute voogude

prognoosimisel. Muud majanduslikud faktorid (näiteks riigi asukoht, turu suurus,

innovatsioonivõime, tööjõu kättesaadavus, finantsilised põhjused) on olulisemad otseste

välisinvesteeringute mahtude determineerijad, kui regulatiivsed piirangud. Julgeoleku

kaalutlustel tehtud välisinvesteeringute kontroll ei tõsta otseste välisinvesteeringute piirangute

indeksit. See tähendab, kui tegemist on vaid julgeoleku tagamise meetmega, siis indeksi järgi

ei ole sellel olulist mõju Eesti otseste välisinvesteeringute mahtudele. Sama järeldus kehtib ka

juhul, kui hinnatakse Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit välisinvesteeringuid.11

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohaselt peavad ettevõtjad tegema

koostööd riiklike taustauuringuasutustega, kuid ettevõtjate halduskulud on mõistlikud ja

proportsionaalsed, kuna koostöömehhanismi kaudu saab teavet esitada standardvormis.

Kavandatava määrusega tõstetakse komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks ja

käsitleda välisinvesteeringuid, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda ELis

negatiivselt. Ettepaneku kohaselt peavad kõik liikmesriigid tegema välisinvesteeringute

taustauuringuid, mis võib suurendada ettevõtjate halduskoormust, sest välisinvesteeringuid

hakatakse ELis kontrollima rohkemates liikmesriikides, kui need 22 liikmesriiki, kes praegu

kasutavad taustauuringumehhanismi. Siiski eeldatakse, et ettepanek võib aidata kulusid kokku

hoida tänu praeguste eeskirjade ja korra lihtsustamisele ja ühtlustamisele ELi ja liikmesriikide

tasandil. Lihtsustamiseks ühtlustatakse riiklike taustauuringute tähtajad; keskendatakse

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute alane ELi tasandi koostöö potentsiaalselt

kriitilistele tehingutele (mitte kõigile tehingutele, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis

ametlikku taustauuringut) ning suurendatakse ELi koostöömehhanismi menetluste

läbipaistvust.

Euroopa Komisjoni Joint Research Institute poolt koostatud välisinvesteeringute ülevaate12

kohaselt on välismaiste otseinvesteeringute tehingute arv EL-i püsinud 2023.a. stabiilsena.

Peamiselt tehakse investeeringuid Põhja-Ameerika riikidest (USA, Kanada) ning

Suurbritanniast (vastavalt 37% ja 24%). Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud nn arenenud

Aasia riikide (Jaapan, Taivan, Singapur, Lõuna-Korea) investeeringud (+30%), samal ajal aga

vähenenud Hiinast ning Hongkongist pärinevad investeeringud ligi 40% võrra. Peamised

investeeringud tehakse tootmissektorisse (26%), kasvanud on eelmise aastaga võrreldes

investeeringud ka teadus-arendustegevusse (+13%) ja finantssektorisse (+14%). Saksamaa,

10 S. Espenberg, S. Mikli, K. Pulk, P. Künnap, A. Grünberg, N. Aas, U. Varblane (2021). Välisinvesteeringute

taustauuringu mõjude hindamine. Lõpparuanne. Tartu, Tallinn.

https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/valisinvesteeringute_kontroll_uuringu_lopparuanne.pdf 11 Tartu Ülikooli uuring, lk 10-11, 180. 12 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC135590

15

Hispaania olid 2023.a. peamised investeeringute sihtriigid, kuid investeeringute kasv oli

suurem Prantsusmaal (+66%), Poolas (+17%) ja Itaalias (+14%).

Eesti Panga poolt avaldatud statistika13 kohaselt oli 31.12.2023.a. seisuga välismaiste

otseinvesteeringute maht 37,5 miljardit eurot. 78% investeeringutest pärinevad EL riikidest, sh

Luksemburg (24%), Soome (20%) ja Rootsi (11%). Venemaa osatähtsus on 2% ning Hiina ja

Hongkongi osatähtsus kokku ligi 0,3%. Peamised investeeringute valdkonnad on finants- ja

kindlustustegevus (30%), kinnisvaraalane tegevus (18%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane

tegevus (16%) ning töötlev tööstus (10%) ja hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja

mootorrataste remont (10%).

3.2. Muudatuste mõju julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele

2023. aasta Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumendis14 majandusjulgeoleku ja elutähtsate

teenuste peatükis on märgitud, et Eesti majanduslik edu ja julgeolek sõltub avatud ja õiglasest

kaubandusest, rahvusvahelisest reeglitel põhinevast ja läbipaistvast majanduskeskkonnast, riigi

rahanduse tugevast seisust, usaldusväärsetest ühenduvustest nii füüsilises kui digitaalses

maailmas, arenevast tehnoloogiast, tarneahelatest ja ressurssidele ligipääsust.

Majandusjulgeolekus on Eesti jaoks oluline ennetada ja välistada sõltuvust autoritaarsetest

riikidest, sealjuures tõhustades järelevalvet, ning nende kontrolli all olevatest

ebausaldusväärsetest ettevõtetest. Eesti eesmärk on kindlustada esmatähtsates valdkondades

turvalised tarneahelad ja välisinvesteeringute läbipaistvus.

Eesti julgeolekule on üheks riskiks välisriikide majanduslik surve ja riigi strateegiliste

majandushuvide ebapiisav kaitstus, mis kahjustab ettevõtjaid ning mõjutab negatiivselt Eesti

majanduse käekäiku ja inimeste heaolu. Arvestades viimaste aastate majanduslikku

haavatavust, sh ressursside ja riikide omavaheliste jõujoonte ümberpaiknemist, võib eeldada, et

välisinvesteeringute kasutamine oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks pigem

kasvab. Mitmete ebasõbralike riikide poolt on mõjuvõimu suurendamise vahendiks muutunud

strateegilistes ettevõtjates osaluste omandamine või nende majandustegevuse ülevõtmine. Ka

Euroopa Komisjon on täheldanud, et viimastel aastatel on investorite profiilid ja

investeerimismudelid muutunud, st üha enam on mitte-OECD riikide investoreid, sh valitsuse

toetuse või suunamisega, kelle motivatsioon konkreetse investeeringu tegemiseks ei ole alati

üksnes äriline. Olukorras, kus Venemaa on alustanud ulatuslikku sõjalist agressiooni Ukraina

vastu, pole põhjust ka eeldata, et Vene valitsus ei kasutaks kõiki võimalikke vahendeid oma

mõju suurendamiseks regioonis. Euroopa Komisjon15 juhib tähelepanu, et praeguses olukorras

on oluliselt suurenenud oht, et Venemaa ja Valgevene investorite investeeringud võivad

ohustada julgeolekut ja avalikku korda, mistõttu tuleks selliseid investeeringuid hoolikalt

kontrollida. Need riskid võivad suureneda Venemaa investeeringute mahu tõttu Euroopa Liidus

ning liidu ja Venemaa ettevõtjate vaheliste varasemate ärisuhete intensiivsuse tõttu.

Kehtiva välismaiste otseinvesteeringute määruse (EL) 2019/452 kohaldamisala soovitakse

laiendada konkreetsete välisinvesteeringutega, mis tehakse kolmanda riigi investorite kontrolli

all olevate ELis asutatud tütarettevõtjate kaudu. See täiendab ja laiendab kehtivaid sätteid, mis

13 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/146/r/4593/4342 14 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf

15 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste

otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud

hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“, ELT C 151I , 6.4.2022, lk 1—12.

16

võimaldab hõlmata sellised investeeringud, kui valitud struktuuri kasutatakse ELi tehtavate

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutest kõrvalehoidmiseks. See tagab järjepideva

käsituse julgeolekule ja avalikule korrale avalduvatest riskidest, mida põhjustavad

investeeringud, mis lõppkokkuvõttes annavad kolmanda riigi investorile kontrolli ja

otsustusõiguse, olenemata sellest, kas neid tehakse otse väljastpoolt ELi või kaudselt ELis

asutatud, kuid välisinvestori kontrolli all oleva üksuse kaudu.

Lisaks on välisinvesteeringute taustauuringud ELis piiriülese mõjuga riikidevaheline probleem,

millega tuleb tegeleda liidu tasandil. Ühes liikmesriigis tehtav välisinvesteering võib avaldada

mõju väljaspool selle liikmesriigi piire, teises liikmesriigis või ELi tasandil. ELi tasandi

meetmete puudumine võib kaasa tuua olukorra, kus liikmesriigid ei suuda välisinvesteeringute

kontekstis oma julgeoleku või avaliku korra huve kõige paremini kaitsta, eelkõige juhtudel, kui

välisinvesteering, mis mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda negatiivselt,

tehakse teise liikmesriigi territooriumil.

Siseministeerium peab oluliseks, et välisinvesteeringute sõelumisel EL-i üleselt oleks ühtsed

miinimumstandardid. Näiteks on üheselt defineeritud kaitstavad valdkonnad nagu on loetletud

eelnõu lisas. See on oluline, sest EL-i siseselt on paljud sektorid omavahel tihedalt seotud ning

ühes liikmesriigis toimuv võib mõjutada oluliselt ka teisi või Euroopa julgeolekut laiemalt.

Näiteks on tihedalt põimunud Euroopa energeetika ja sidevaldkonnad ning muud valdkonnad.

Suurel osal ELi liikmesriikidest, kes välisinvesteeringuid kontrollivad, on eesmärgiks hinnata,

kas välisinvesteering ohustab avalikku korda ja julgeolekut või mitte (nt AT, DE, CZ, DK, ES,

MT, PL, SK). Mõnel liikmesriigil on hindamiskriteeriumitena nimetatud näiteks ka oluline

julgeolekuhuvi, välissuhete oluline häirimine, oht elutähtsate vajaduste katmisele (DE),

varustuskindluse tagamine (NL, PT), strateegiliste varade säilitamise vajadus (SI), oluline

riiklik huvi (sh sõjalise riigikaitse kindlustamine, ühiskonnale olulised funktsioonid, välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärgid ning avaliku korra ja julgeoleku tagamine) (FI). Mõned riigid

pööravad tähelepanu peamiselt riskidele julgeolekule (LV, LT, RO, HU) või ka kaitse- ja

julgeolekuhuvidele (IT).

Välisinvesteeringute muutmise määruse eelnõuga ei kaasne negatiivset mõju välissuhetele,

kuna erinevad välisinvesteeringute hindamise regulatsioonid on lisaks ELile kehtestanud ka

USA, Jaapan, Austraalia, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigid.

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse (EL) 2019/452 alusel vastu võetud

välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS) annab Eestile võimaluse

kontrollida välisinvestori tausta, keskendudes julgeoleku ja avaliku korra kaitsmisele. Paljud

eelnõus toodud põhimõtted on seaduses juba rakendatud. Samas on Euroopas riike, kus

mehhanismid on loodud aastakümneid tagasi ning ei võimalda tänaseid ohte enam efektiivselt

maandada.

Samuti annab määrus 2019/452 Eestile võimaluse oma strateegilisi huvisid kaitsta ka teistes

liikmesriikides planeeritavate ja teostatavate investeeringute puhul. Ennekõike võib selline huvi

tõusetuda seoses Venemaa investeeringutega (energeetika jm sektoris).

3.3. Mõju riigieelarvele

Muudatustega ei kaasne otsest täiendavat kulu riigieelarvele.

Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse

2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks ja asjaomase seaduseelnõu

väljatöötamiseks.

17

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS), mis jõustus 01.09.2023.a.,

eelnõu menetlusprotsessis toodi seletuskirjas välja ka seaduse rakendamisega seotud eeldatavad

kulud ja tulud:

- Seaduse rakendamine ei too kaasa tulusid.

- Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse 2023–

2026 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt

valitsusele koondatava info alusel.

4. Vabariigi Valitsuse seisukohad

Seisukohtade kujundamisel on lähtutud järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti seisukohad Euroopa majandusjulgeoleku strateegia teatise kohta, heaks kiidetud

Vabariigi Valitsuse 23.11.2023. a. otsusega, Riigikogu heakskiit antud 19.01.2024. a.

Euroopa Liidu asjade komisjonis.

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa

Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute sõelumise raamistik (COM(2017) 487

final), eelnõu kohta, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 15.02.2018. a. otsusega ning

Riigikogu heakskiit antud Euroopa Liidu asjade komisjonis 23.03.2018. a. kooskõlas

majandus- ja väliskomisjonide arvamustega.

4.1.Eesti toetab ettepanekut, mis annab liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile

välisinvesteeringute taustauuringute ja koostööraamistiku näol vahendid, et tegeleda

igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale, säilitades samas liikmesriikide

jaoks vajaliku paindlikkuse ning võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest

eripära.

Selgitus: Määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud raamistik on täitnud oma eesmärgi ja loonud

liikmesriikidele ja komisjonile ametliku mehhanismi teabe vahetamiseks välismaiste

otseinvesteeringute kohta ning suurendanud teadlikkust piiriülestest riskidest, mida teatavad

välismaised otseinvesteeringud põhjustavad julgeolekule või avalikule korrale. Siiski on vaja

uut õigusakti, et suurendada määruse (EL) 2019/452 tõhusust ja tulemuslikkust ning tagada

kogu liidus põhjalikum ühtlustatus. Teatavad investeeringud, mis ei kuulu määruse (EL)

2019/452 kohaldamisalasse, võivad kujutada endast liidu julgeoleku ja avaliku korraga seotud

riske. Eelkõige puudutab see teatavaid investeeringuid, mis tehakse liikmesriikidesse, kus ei

ole taustauuringumehhanismi kasutusele võetud; investeeringuid, mis tehakse

liikmesriikidesse, kus taustauuringumehhanism on küll kasutusele võetud, kuid teatavad

tundlikud investeeringud ei kuulu selle ulatusse; ning investeeringud, mida välisinvestorid

teevad liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ja mis võivad endast kujutada samu julgeoleku või

avaliku korraga seotud riske nagu kolmandatest riikidest tehtud otseinvesteeringud.

4.2.Eesti toetab taustauuringumehhanismi rakendamist kõigis liikmesriikides. Toetame

Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada riiklike taustauuringumehhanismide

sidusust, et võimaldada tehingute tõhusamat ja tulemuslikumat taustauuringut kogu

Euroopa Liidus, hoides seega ära siseturu killustumise riiklike

taustauuringumehhanismide märkimisväärsete erinevuste tõttu.

Selgitus: Viiel liikmesriigil ei ole tänaseni veel taustauuringute mehhanismi (Bulgaaria,

Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Küpros) ning see vähendab liidu raamistiku tulemuslikkust ja

18

tõhusust julgeolekut ja avalikku korda ohustavate riskide maandamisel. Mõned välisinvestorid

võivad jätkuvalt ära kasutada ELi jurisdiktsioone, kus ei ole välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringute mehhanismi kehtestatud või mille mehhanismi asjaomases sektoris ei

kohaldata.

Põhjendatud on võtta ELi tasandi meetmeid riiklike raamistike ühtlustamiseks ja

harmoneerimiseks, et muuta investeerimine siseturul prognoositavamaks, eelkõige mitut

liikmesriiki hõlmavate tehingute puhul, tugevdada investeeringute taustauuringute

õiguskindlust ELis, aidata kaasa võrdsete tingimuste loomisele liikmesriikides, kus

investeeringuid tehakse, ning võimaldada tulemuslikumat ja tihedamat koostööd liikmesriikide

ja komisjoni vahel seoses välisinvesteeringutest tulenevate piiriüleste julgeoleku ja avaliku

korraga seotud riskidega.

Et välisinvesteeringu tõenäolist mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule

korrale kaalutaks piisavalt, peaks liikmesriik, kes saab teistelt liikmesriikidelt nõuetekohaselt

põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, neid igati arvesse võtma, isegi juhul, kui ta leiab,

et välisinvesteering ei mõjuta tema enda julgeolekut või avalikku korda. See liikmesriik peaks

vajaduse korral koordineerima oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning

andma neile kirjalikku tagasisidet tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja

arvamust on igati arvesse võetud. Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta peaks jääma selle

liikmesriigi ainupädevusse, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud.

4.3.Eesti peab otstarbekaks määrata kindlaks Euroopa Liidu ülene minimaalne

valdkondlik kohaldamisala välisinvesteeringutele, mida kõik liikmesriigid peavad

kontrollima. Liikmesriikidele peab jääma võimalus minna miinimumulatusest

kaugemale, kui see on nende julgeolekuhuvides.

Selgitus: Selleks, et välisinvesteeringute määruses sätestatud välisinvesteeringute

taustauuringute koostöömehhanism toimiks tõhusalt ja tulemuslikult, on vaja kindlaks määrata

minimaalne ühine valdkondlik kohaldamisala, kuhu kuuluvatest välisinvesteeringutest peaksid

kõik liikmesriigid koostöömehhanismi kaudu teavitama. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus

teatada välisinvesteeringutest, mis ei kuulu määruses sätestatud kohaldamisalasse.

Määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku

julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 4 lõikega 2. Samuti ei tohiks

see piirata nende oluliste julgeolekuhuvide kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga

346.

Et teha nõuetekohaselt kindlaks välisinvesteeringud, mis võivad julgeolekut või avalikku korda

liidus negatiivselt mõjutada, peaksid liikmesriigid tegema välisinvesteeringute taustauuringu,

kui liidu sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles

või kui liidu sihtettevõtja majandustegevus on seotud tehnoloogia, vara, vahendi, seadme,

võrgu, süsteemi või teenusega, mis on eriti oluline liidu julgeoleku või avaliku korra huvide

seisukohast. Lisaks nendele kriteeriumidele võib taustauuringumehhanismi rakendada ka

muude sektorite, liidu sihtettevõtjate või majandustegevusalade korral, kui asjaomane

liikmesriik peab neid oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluliseks.

Tagamaks, et koostöömehhanism keskendub ainult nendele välisinvesteeringutele, mille puhul

välisinvestori või liidu sihtettevõtja põhijoonte tõttu on mõju julgeolekule või avalikule korrale

tõenäoline, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused, mille alusel teatatakse teistele

liikmesriikidele ja komisjonile välisinvesteeringutest, mille tausta liikmesriigis uuritakse. Kui

välisinvesteering ei vasta ühelegi nendest tingimustest, võib liikmesriik, kus välisinvesteeringu

tausta uuritakse, välisinvesteeringust teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatada, sealhulgas

19

juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub

kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut.

4.4.Eesti toetab uute välisinvesteeringute (nn greenfield investeeringute) lisamist määruse

kohaldamisalasse, kuna ka seeläbi on võimalik luua täiesti uus ettevõte, kes hakkaks

mõjutama mõnd riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohast kriitilist valdkonda.

Selgitus: Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi

tootmisrajatisi või uue ettevõtte nullist, nimetatakse seda greenfield-välisinvesteeringuks.

Greenfield-välisinvesteeringud peaksid kuuluma määruse kohaldamisalasse, kuna need loovad

püsiva ja otsese seose välisinvestori ja kõnealuste rajatiste või ettevõtete vahel. Lisaks võib

välisinvestor uute rajatiste loomisega mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, sealhulgas juhul,

kui risk on seotud oluliste majandussisenditega. Seepärast tuleks lisada greenfield-

välisinvesteeringud taustauuringumehhanismidega hõlmatud tehingute hulka, eelkõige juhul,

kui selliseid investeeringuid tehakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulistesse

sektoritesse või kui investeeringul on mõni tunnus (näiteks suurus või laad), mis on julgeoleku

või avaliku korra seisukohast oluline.

Rohepöörde valguses tõstatub greenfield-välisinvesteeringutega seonduv ilmselt üha enam

suurte energiaprojektide (tuumajaam, päikese- ja tuulepargid) elluviimise ja ka

rohetehnoloogiate kasutuselevõtu hoogustumise kontekstis.

4.5. Eesti peab oluliseks laiendada taustakontrolli ka sellistele Euroopa Liidu investorite

investeeringutele, mida kontrollivad Euroopa Liidu-väliste riikide üksikisikud või

ettevõtted.

Selgitus: Oluline on tagada, et neid tehinguid, eelkõige nende aspekte, mis võivad mõjutada

otsust teha tehingu taustauuring või võtta täiendavaid meetmeid julgeolekule või avalikule

korrale avalduva mõju leevendamiseks, käsitletakse võimalikult suures ulatuses nii, nagu

välismaiseid otseinvesteeringuid, et vältida olukorda, kus ELi jaoks võrreldavaid riske

põhjustavaid investeeringuid koheldakse erinevalt.

4.6. Eesti peab tähtsaks, et ettepaneku lisas II toodud Euroopa Liidu julgeoleku või avaliku

korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete,

võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, millega kehtestatakse

liikmesriigile välisinvesteeringu taustauuringumehhanismi loakohustuse

miinimumnõuded ning teavituskohustus, oleks piiritletud rangelt lähtudes vaid ohust

julgeolekule ja avalikule korrale ning nendega seotud mõisted ja määratlused oleksid

täpsustatud ning üheselt mõistetavad.

Selgitus: Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohaselt liikmesriigid tagavad, et

nende taustauuringumehhanismidega kehtestatakse välisinvesteeringutele loakohustus, kui

nende territooriumil asutatud sihtettevõtja:

(a) on osa mõnest I lisas loetletud liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb

selles, või

(b) on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas.

Ettepaneku artiklis 2 toodud mõiste „liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes

II lisas loetletud valdkonnas“ on defineeritud kui liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb

tegutseda liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste ning II lisas

20

loetletud tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja

majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas omamise, kasutamise, tootmise või tarnimise

kaudu;

Eeltoodud mõiste alusel ei ole võimalik üheselt sisustada loakohustust, kuna sihtettevõtja

tegutsemise kavatsus pole piisavalt täpselt defineeritud ning seda pole võimalik objektiivselt

hinnata. Määratledes loakohustuse ka II lisas toodud tehnoloogiate, varade, vahendite,

seadmete, võrkude, süsteemide ja teenuste nende kasutamise kaudu, viib sihtettevõtjate ringi

määramatult laiaks ning hoomamatuks. See ei ole aga kooskõlas välisinvesteeringute määruse

muutmise ettepaneku ühe eesmärgiga, millega soovitakse vähendada halduskoormust nii

ettevõtjatele kui ka riiklikele taustauuringuasutustele.

4.7. Eesti peab oluliseks üle vaadata ja tõhustada mitut riiki hõlmavate tehingute suhtes

kohaldatavate menetluste koordineerimist, täpsustades kontaktpunktide kohustusi

ning menetluste tähtaegu, et vältida ebamõistlikku halduskoormust.

Selgitus: Mitut riiki hõlmavate tehingutega seonduvad protseduurid ja koordineerimine on

välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanekus välja pakutud äärmiselt keeruliselt ning

sisaldab ka mitmeid ebamõistlikke täiendavaid samme (nt taustauuringumenetluses tehtud

otsusest asjaomaste liikmesriikide ja komisjoni teavitamine 2 korda, mitmete arutelude ja

nõupidamiste kokkukutsumine). Teatavaid selgitusi ja koordineerimisi oleks võimalik teha ka

kirjalikus vormis. Küsitav on ka investori poolt loataotluste samaaegse esitamise kohustus

erinevates asjassepuutuvates liikmesriikides ning kontaktpunktide poolt koostöömehhanismi

kaudu samaaegselt taotlustest teavitamine. Segaseks jääb, milline liikmesriik peaks võtma

juhtrolli selleks, et tegevusi koordineerida.

Välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohaselt on koostöömehhanismi tõhususe

ja tulemuslikkuse tagamiseks vaja ühtlustada tähtajad ja menetlused puhuks, kui mitmes

liikmesriigis tehakse taustauuringut mitmele välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema

tehinguga. Selliste mitut riiki hõlmavate tehingute puhul peaks taotleja esitama loataotlused

asjaomastele liikmesriikidele samal ajal. Samuti peaksid need liikmesriigid

koostöömehhanismi kaudu taotlustest samal ajal teatama. Et mitut riiki hõlmavaid tehinguid

saaks tõhusalt menetleda, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koordineerima ja kokku

leppima, kas ja millal tuleks nendest välisinvesteeringutest teatada. Lisaks peaksid asjaomased

liikmesriigid kooskõlastama ka lõpliku otsuse. Kui asjaomased liikmesriigid kavatsevad anda

tingimusi sisaldava välisinvesteeringuloa, peaksid nad tagama, et need tingimused sobivad

omavahel kokku ja et nendega võetakse piisavalt arvesse piiriüleseid riske. Enne

välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule või

avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju arvesse võtmiseks oleks piisav anda tingimustega

luba, mis sisaldab koordineeritud meetmeid, mille täitmist tagatakse koordineeritult.

Komisjonil peaks olema võimalik sellises koordineerimises osaleda.

Eelnõu artikkel 5 lõike 3 kohaselt: Kui liikmesriik kavatseb teatada tema territooriumil tehtavast

välisinvesteeringust, mis on osa mitut riiki hõlmavast tehingust, koordineerib ta tegevust teiste

loataotluse saanud liikmesriikidega. Asjaomased liikmesriigid teatavad mitut riiki hõlmavast

tehingust ja püüavad saata oma teated koostöömehhanismi kaudu samal päeval.

Artikkel 8 lõige 7 sätestab, et kui mitu välisinvesteeringust teatavat liikmesriiki saavad lisateabe

taotlused mitut riiki hõlmava teate kohta, algavad tähtajad viimase täieliku lisateabe

kättesaamise kuupäevast. Komisjon teatab selle kuupäeva ja tähtaja asjaomastele

liikmesriikidele.

21

Kui liikmesriigi poolt esitatud märkus tehtavale välisinvesteeringule käib mitut riiki hõlmava

tehingu kohta, kutsutakse ka teisi välisinvesteeringust teatanud liikmesriike arutama, kas

soovitud tulemused sobivad üksteisega kokku ja – kui see on asjakohane – kas kavandatud

tingimustega on võimalik kindlakstehtud piiriüleseid riske piisavalt hästi kõrvaldada. Sellistele

nõupidamistele tuleb kutsuda ka komisjon.

Pärast komisjoni arvamuse saamist peab liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või

kus see on ellu viidud,

(a) teatama taustauuringumenetluses tehtud otsusest asjaomastele liikmesriikidele ja

komisjonile hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul pärast otsuse saatmist välisinvesteeringu

osalistele;

(b) esitama asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile kirjaliku selgituse hiljemalt seitsme

kalendripäeva jooksul pärast punkti a kohast taustauuringumenetluses tehtud otsusest teatamist

i) selle kohta, kui suurel määral ta võttis liikmesriikide märkusi või komisjoni arvamust arvesse

või

ii) selle kohta, mis põhjusel ta ei nõustu liikmesriikide märkuste või komisjoni arvamusega.

Kui liikmesriigid või komisjon tõdevad, et taustauuringumenetluses tehtud otsuse kohta ei ole

esitatud märkusi või arvamust igati arvesse võetud, korraldab liikmesriik, kuhu on kavas

investeering teha või kus see on ellu viidud, nõupidamise, et selgitada ilmnenud takistusi või

lahkarvamuste põhjusi, ning püüab leida lahendused juhuks, kui tulevikus peaks tekkima

sarnane olukord.

Kui taustauuringumenetluses tehtud otsus on seotud mitut riiki hõlmava teatega, kutsutakse

osalema ka teised liikmesriigid, kes teatasid koostöömehhanismi kaudu välisinvesteeringust.

Käesoleva lõike kohaselt korraldatavatele nõupidamisele kutsutakse ka komisjon.

3. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Seletuskirja ja seisukohtade ettevalmistamisel küsiti sisendit Justiitsministeeriumilt (sh

Konkurentsiamet), Kaitseministeeriumilt (sh Välisluureamet), Siseministeeriumilt (sh

Kaitsepolitseiamet), Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Välisministeeriumilt ja

Riigikantseleilt. Tagasiside esitasid Kliimaministeerium, Rahandusministeerium,

Siseministeerium ja Välisministeerium. Justiitsministeeriumil ja Riigikantseleil kommentaare

ei olnud.

Lisaks ministeeriumidele edastati välisinvesteeringute määruse muutmise ettepanek arvamuse

avaldamiseks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Rahapesu Andmebüroole,

Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule, Elektroonikatööstuse Liidule, Riigi Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Masinatööstuse Liidule, Keemiatööstuse Liidule, Pangaliidule,

Eesti Advokatuurile ja Ravimitootjate Liidule. Oma sisendi andsid Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Rahapesu andmebürool ning

Finantsinspektsioonil kommentaare ei olnud.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on

vastavalt võimalustele arvestatud.

22

EELNÕU

.......

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja ..…mai 2024 nr

Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise ettepaneku kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse välisinvesteeringute taustauuringuid

liidus ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2019/452, kohta:

1.1 Eesti toetab ettepanekut, mis annab liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile

välisinvesteeringute taustauuringute ja koostööraamistiku näol vahendid, et tegeleda

igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale, säilitades samas liikmesriikide jaoks

vajaliku paindlikkuse ning võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära.

1.2 Eesti toetab taustauuringumehhanismi rakendamist kõigis liikmesriikides. Toetame

Komisjoni ettepanekut suurendada riiklike taustauuringumehhanismide sidusust, et

võimaldada tehingute tõhusamat ja tulemuslikumat taustauuringut kogu Euroopa Liidus,

hoides seega ära siseturu killustumise riiklike taustauuringumehhanismide

märkimisväärsete erinevuste tõttu.

1.3 Eesti peab otstarbekaks määrata kindlaks Euroopa Liidu ülene minimaalne valdkondlik

kohaldamisala välisinvesteeringutele, mida kõik liikmesriigid peavad kontrollima.

Liikmesriikidele peab jääma võimalus minna miinimumulatusest kaugemale, kui see on

nende julgeolekuhuvides.

1.4 Eesti toetab uute välisinvesteeringute (nn greenfield investeeringute) lisamist määruse

kohaldamisalasse, kuna ka seeläbi on võimalik luua täiesti uus ettevõte, kes hakkaks

mõjutama mõnd riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohast kriitilist valdkonda.

1.5 Eesti peab oluliseks laiendada taustakontrolli ka sellistele Euroopa Liidu investorite

investeeringutele, mida kontrollivad Euroopa Liidu-väliste riikide üksikisikud või

ettevõtted.

1.6 Eesti peab tähtsaks, et ettepaneku lisas II toodud Euroopa Liidu julgeoleku või avaliku korra

huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude,

süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, millega kehtestatakse liikmesriigile

välisinvesteeringu taustauuringumehhanismi loakohustuse miinimumnõuded ning

teavituskohustus, oleks piiritletud rangelt lähtudes vaid ohust julgeolekule ja avalikule

korrale ning nendega seotud mõisted ja määratlused oleksid täpsustatud ning üheselt

mõistetavad.

1.7 Eesti peab oluliseks üle vaadata ja tõhustada mitut riiki hõlmavate tehingute suhtes

kohaldatavate menetluste koordineerimist, täpsustades kontaktpunktide kohustusi ning

menetluste tähtaegu, et vältida ebamõistlikku halduskoormust.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär