Pöördumine
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 13-1.1/2192-1 |
| Registreeritud | 08.05.2024 |
| Sünkroonitud | 09.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE (FTO, KPO, EAPO) |
| Sari | 13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 13-1.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Pangaliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Pangaliit |
| Vastutaja | Siiri Tõniste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
T +372 611 6569
M +372 50 60701
Digiallkirjad
Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee
Välisministeerium
Rahapesu Andmebüroo
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Rahandusministeerium
Siseministeerium
[email protected] Meie: 8.05.2024 nr 22
Pöördume teie poole seoses pankade seas tekkinud küsimustega, mis on tõusetunud
hädaolukordadeks ettevalmistamise plaanide koostamisel ja uuendamisel.
Vastavalt hädaolukorra seaduse seletuskirjale, on hädaolukorra üks olulisemaid tunnuseid see, et selle
lahendamiseks on vaja mitme asutuse kiire kooskõlastatud tegevus. Hädaolukord terminina ei viita
mitte erikorrale, kus kehtiksid täiendavad meetmed jms, vaid pigem koostöö korraldusele.
Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 36 lg 3 kohaselt on elutähtsateks teenusteks ka makseteenus
ja sularaharinglus. Mõlema toimepidevuse korraldamise eest vastutab Eesti Pank.
Eesti Panga president on välja andnud määruse „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded“ (viimati uuendatud märtsis 2023). Elutähtsad teenused on selles määruses
spetsiifiliselt nimetatud järgmiselt:
• pangasisesed maksed
• teenuseosutajate vahelised maksed
• teenuseosutaja osutatavad kaardimaksed
Elutähtsa teenuse osutajast pank (ehk ETO-pank) peab tagama, et tema juures avatud kontode ja teiste
teenuseosutajate juures avatud kontode vahel toimivad maksed vähemalt kord arvelduspäeva jooksul.
Toimivad tema enda või alternatiivsed infosüsteemid ja seadmed ning kolmandate isikutega tehakse
koostööd, et toimiksid kaarditehingud. Hädaolukorras suudab ETO-pank osutada elutähtsaid
teenuseid mahus, mis vastab 70%-le asjaomase teenuse keskmisest tehingute arvust tavaolukorras.
Kohustus kinnitada eelnimetatud nõudeid arvestav riskianalüüs ja toimepidevusplaan tulenevad HOS-
st, kusjuures § 41 sätestab, et kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis,
tuleb tagada teenuse toimepidevus viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest
infosüsteemidest.
Ei rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) ega rahvusvahelise sanktsiooni
seadus (RSanS) ei näe ette erandeid ETO-pankadele hädaolukorra puhuks. See tähendab, et kõiki
nimetatud seadustes kirjeldatud kohustusi tuleb järgida ka hädaolukorras. Pangaliit teeb käesolevaga
ettepaneku analüüsida, kas on mõistlik ja võimalik leppida kokku rahapesu tõkestamise ja
rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise tagamisega seonduvad tegevused olukorraks, kus pankade
omavahelised maksed ei toimi internetiteenuse katkemise tõttu mingil perioodil.
Toome näitena välja, et kahtlastest tehingutest viivitamata teatamine olukorras, kus Rahapesu
Andmebüroo (RAB) veebivormi või X-tee teenust ei ole võimalik kasutada, ei ole võimalik, kuid
makseteenuse osutamine on ilmselt võimalik RahaPTS-ga vastuollu sattumata, kui tõlgendada § 49
lõiget 6 selliselt, et tehingu tegemata jätmine ei ole võimalik ja teade esitatakse RABile seega pärast
tehingu tegemist.
Küsimus 1: Kas RABile teate esitamise kohta oleks mõistlik sätestada alternatiiv ja määruses/seaduses
erisused teatamiseks juhul, kui hädaolukorra tõttu ei ole X-tee kasutamine ega RABi koduleht (rohkem
kui 2 tööpäeva jooksul) kasutatavad? Hetkel kehtiv õigus erandolukorras toimimise juhiseid ei anna.
RSanS ja finantssanktsioonide rakendusmääruste kohaldamine vajaks ilmselt samuti kas täpsustusi
õigusaktide tasandil või vähemalt kokkulepet erasektori ja riigiorganite vahel. RSanS § 21 lõike 12
kohaselt on pank kohustatud finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel viivitamata
uuendama finantssanktsiooni subjektide nimekirju ning neid nimekirju rakendama, seda ilmselgelt ka
hädaolukorras. Külmutamise ja vahendite mitte-kättesaadavaks tegemise kohustus eeldab uuendatud
finantssanktsiooni subjektide nimekirja võrdlemist klientide/makseteenuste kasutajate nimekirjaga,
milleks enamikes ETO-pankades on kasutusel erinevad automaatsed või pool-automaatsed süsteemid.
Sanktsioonisubjektide nimekirja kasutusvõimalus võib olla internetiteenuse katkemisel häiritud või
katkenud. Näiteks turuüleselt väga levinud teenusepakkuja Dow-Jones nimekirjad on kvaliteetsed ja
uuendatud, kuid nende kättesaamine eeldab veebiühendust. HOS § 41 mõistes on vajalik leida
alternatiiv, milliste vahenditega tagada maksete sõelumine, kui see sõltub välisriikides asuvatest
infosüsteemidest (sh sanktsioneeritud isikute uuendatud nimekirjad).
Olukorras, kus maksed ei toimu on-line, kuna veebiühendus puudub, saab makseid (vähemalt) kord
päevas kokku kogudes tagada nende füüsiline edastamine (välisel andmekandjal nn maksebatchi
edastamine).
Küsimus 2: Kas riigi poolt oleks sellises olukorras uuendatud sanktsiooninimekirjade ETO-pankadele
kättesaadavaks tegemine näiteks Välisministeeriumi või RAB ülesanne? Kui välisühendused ei toimi,
aga maksed peavad liikuma ning samas ka finantssanktsioonid rakendatud saama, kas sel juhul oleks
proportsionaalne, et sanktsioonisubjektide nimekirja haldamise võtab siiski enda peale riik, kellel on
eelduslikult säilinud infokanalid ja ligipääs teabele, kas EL finantssanktsiooni nimekirjades on
tehtud/tegemisel muudatusi? Kas sellises olukorras võiks olla mõistlik ja vajalik kehtestada
finantssanktsioonid riigisisese õigusaktiga (Välisministeerium)?
Küsimus 3: Kas sellises olukorras võiks sätestada õigusaktis või koordineerivate asutuste juhtimisel
kokku leppida, et piisav on sanktsiooninimekirjade rakendamine ühes pangas, st et teisest ETO-pangast
saabuvaid makseid ei ole vajalik uuesti sõeluda?
Küsimus 4: Kas eelnevaga nõustumisel võiks olla mõistlik kokku leppida, millise tihedusega
uuendatakse toimepidevuse tagamiseks sanktsiooninimekirjasid?
Küsimus 5: Kas võiks olla mõistlik võtta eeskujuks 8. aprillil 2024 jõustunud nn EL välkmaksete
määrus1 ja sel puhul teostada üksnes kliendibaasi sõelumist?
Käesolev pöördumine on adresseeritud mitmele asutusele, kuid me ei pea vajalikuks, et iga riigiasutus
Pangaliidule eraldi vastaks, vaid ootame riigi poolt ühtset kooskõlastatud seisukohta. Oleme igati
valmis ka kohtuma ja oma muresid ja praktikaid vajadusel täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevjuht
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202400886
Digiallkirjad
Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee
Välisministeerium
Rahapesu Andmebüroo
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Rahandusministeerium
Siseministeerium
[email protected] Meie: 8.05.2024 nr 22
Pöördume teie poole seoses pankade seas tekkinud küsimustega, mis on tõusetunud
hädaolukordadeks ettevalmistamise plaanide koostamisel ja uuendamisel.
Vastavalt hädaolukorra seaduse seletuskirjale, on hädaolukorra üks olulisemaid tunnuseid see, et selle
lahendamiseks on vaja mitme asutuse kiire kooskõlastatud tegevus. Hädaolukord terminina ei viita
mitte erikorrale, kus kehtiksid täiendavad meetmed jms, vaid pigem koostöö korraldusele.
Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 36 lg 3 kohaselt on elutähtsateks teenusteks ka makseteenus
ja sularaharinglus. Mõlema toimepidevuse korraldamise eest vastutab Eesti Pank.
Eesti Panga president on välja andnud määruse „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded“ (viimati uuendatud märtsis 2023). Elutähtsad teenused on selles määruses
spetsiifiliselt nimetatud järgmiselt:
• pangasisesed maksed
• teenuseosutajate vahelised maksed
• teenuseosutaja osutatavad kaardimaksed
Elutähtsa teenuse osutajast pank (ehk ETO-pank) peab tagama, et tema juures avatud kontode ja teiste
teenuseosutajate juures avatud kontode vahel toimivad maksed vähemalt kord arvelduspäeva jooksul.
Toimivad tema enda või alternatiivsed infosüsteemid ja seadmed ning kolmandate isikutega tehakse
koostööd, et toimiksid kaarditehingud. Hädaolukorras suudab ETO-pank osutada elutähtsaid
teenuseid mahus, mis vastab 70%-le asjaomase teenuse keskmisest tehingute arvust tavaolukorras.
Kohustus kinnitada eelnimetatud nõudeid arvestav riskianalüüs ja toimepidevusplaan tulenevad HOS-
st, kusjuures § 41 sätestab, et kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis,
tuleb tagada teenuse toimepidevus viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest
infosüsteemidest.
Ei rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) ega rahvusvahelise sanktsiooni
seadus (RSanS) ei näe ette erandeid ETO-pankadele hädaolukorra puhuks. See tähendab, et kõiki
nimetatud seadustes kirjeldatud kohustusi tuleb järgida ka hädaolukorras. Pangaliit teeb käesolevaga
ettepaneku analüüsida, kas on mõistlik ja võimalik leppida kokku rahapesu tõkestamise ja
rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise tagamisega seonduvad tegevused olukorraks, kus pankade
omavahelised maksed ei toimi internetiteenuse katkemise tõttu mingil perioodil.
Toome näitena välja, et kahtlastest tehingutest viivitamata teatamine olukorras, kus Rahapesu
Andmebüroo (RAB) veebivormi või X-tee teenust ei ole võimalik kasutada, ei ole võimalik, kuid
makseteenuse osutamine on ilmselt võimalik RahaPTS-ga vastuollu sattumata, kui tõlgendada § 49
lõiget 6 selliselt, et tehingu tegemata jätmine ei ole võimalik ja teade esitatakse RABile seega pärast
tehingu tegemist.
Küsimus 1: Kas RABile teate esitamise kohta oleks mõistlik sätestada alternatiiv ja määruses/seaduses
erisused teatamiseks juhul, kui hädaolukorra tõttu ei ole X-tee kasutamine ega RABi koduleht (rohkem
kui 2 tööpäeva jooksul) kasutatavad? Hetkel kehtiv õigus erandolukorras toimimise juhiseid ei anna.
RSanS ja finantssanktsioonide rakendusmääruste kohaldamine vajaks ilmselt samuti kas täpsustusi
õigusaktide tasandil või vähemalt kokkulepet erasektori ja riigiorganite vahel. RSanS § 21 lõike 12
kohaselt on pank kohustatud finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel viivitamata
uuendama finantssanktsiooni subjektide nimekirju ning neid nimekirju rakendama, seda ilmselgelt ka
hädaolukorras. Külmutamise ja vahendite mitte-kättesaadavaks tegemise kohustus eeldab uuendatud
finantssanktsiooni subjektide nimekirja võrdlemist klientide/makseteenuste kasutajate nimekirjaga,
milleks enamikes ETO-pankades on kasutusel erinevad automaatsed või pool-automaatsed süsteemid.
Sanktsioonisubjektide nimekirja kasutusvõimalus võib olla internetiteenuse katkemisel häiritud või
katkenud. Näiteks turuüleselt väga levinud teenusepakkuja Dow-Jones nimekirjad on kvaliteetsed ja
uuendatud, kuid nende kättesaamine eeldab veebiühendust. HOS § 41 mõistes on vajalik leida
alternatiiv, milliste vahenditega tagada maksete sõelumine, kui see sõltub välisriikides asuvatest
infosüsteemidest (sh sanktsioneeritud isikute uuendatud nimekirjad).
Olukorras, kus maksed ei toimu on-line, kuna veebiühendus puudub, saab makseid (vähemalt) kord
päevas kokku kogudes tagada nende füüsiline edastamine (välisel andmekandjal nn maksebatchi
edastamine).
Küsimus 2: Kas riigi poolt oleks sellises olukorras uuendatud sanktsiooninimekirjade ETO-pankadele
kättesaadavaks tegemine näiteks Välisministeeriumi või RAB ülesanne? Kui välisühendused ei toimi,
aga maksed peavad liikuma ning samas ka finantssanktsioonid rakendatud saama, kas sel juhul oleks
proportsionaalne, et sanktsioonisubjektide nimekirja haldamise võtab siiski enda peale riik, kellel on
eelduslikult säilinud infokanalid ja ligipääs teabele, kas EL finantssanktsiooni nimekirjades on
tehtud/tegemisel muudatusi? Kas sellises olukorras võiks olla mõistlik ja vajalik kehtestada
finantssanktsioonid riigisisese õigusaktiga (Välisministeerium)?
Küsimus 3: Kas sellises olukorras võiks sätestada õigusaktis või koordineerivate asutuste juhtimisel
kokku leppida, et piisav on sanktsiooninimekirjade rakendamine ühes pangas, st et teisest ETO-pangast
saabuvaid makseid ei ole vajalik uuesti sõeluda?
Küsimus 4: Kas eelnevaga nõustumisel võiks olla mõistlik kokku leppida, millise tihedusega
uuendatakse toimepidevuse tagamiseks sanktsiooninimekirjasid?
Küsimus 5: Kas võiks olla mõistlik võtta eeskujuks 8. aprillil 2024 jõustunud nn EL välkmaksete
määrus1 ja sel puhul teostada üksnes kliendibaasi sõelumist?
Käesolev pöördumine on adresseeritud mitmele asutusele, kuid me ei pea vajalikuks, et iga riigiasutus
Pangaliidule eraldi vastaks, vaid ootame riigi poolt ühtset kooskõlastatud seisukohta. Oleme igati
valmis ka kohtuma ja oma muresid ja praktikaid vajadusel täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevjuht
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202400886