Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a

Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi

osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse

valitsemise kohta 2023.a

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ......... 2

1.1. AS Hoolekandeteenused ......................................................................................... 2

2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise

kohta ..................................................................................................................................... 5

2.1. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ........................................................................... 5

2.2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla .............................................................................. 6

2.3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum ...................................................................................... 7

2.4. SA Viljandi Haigla .................................................................................................... 8

2.5. SA Jõgeva Haigla .................................................................................................... 9

2.6. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus .............................................10

2

Sissejuhatus Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide

täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsetavas äriühingus ja riigi

asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta

2023. aastal.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on üks äriühing, AS Hoolekandeteenused on 100%-liselt

riigi omandis. Käesoleval aastal teostab asutajaõigusi Sotsiaalministeerium kuues

sihtasutuses: SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu

Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, SA Haapsalu Neuroloogiline

Rehabilitatsioonikeskus.

Liikmeõigusi ei teosta Sotsiaalministeerium üheski mittetulundusühingus.

1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide

täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta

1.1. AS Hoolekandeteenused

AS Hoolekandeteenused on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev äriühing, mille

põhitegevus on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste

pakkumine.

Aktsiate arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia kohta Osalus, % Osaluse omanik

133 092 65 100% Sotsiaalministeerium

Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud osaluste võõrandamisi, samuti puudusid aruande

esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid

1.1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele

AS Hoolekandeteenused põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid

saavutati.

Ettevõtte missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See

tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega

võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks.

Ettevõttes on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega

töötajad, kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara

haldamine, toitlustuskorraldus ning juhtimisteenused.

Ettevõte on suutnud klientide elutingimusi parandada. 2023 aasta lõpuks on reorganiseeritud

teenusekohti 1648-le kliendile. AS Hoolekandeteenused on saanud investeerimiseks ja

muudatuste ellu viimiseks Euroopa regionaalfondist (ERF) ja riigieelarvest sihtfinantseeringuid

ligi 68,5 mln eurot ning lisanud aastatel 2015 kuni 2023 ka omavahendeid 6,6 mln euro

ulatuses.

3

Teenuse nimetus Kohtade arv

31.12.2023

Kohtade arv 31.12.2022

Ööpäevaringne erihooldusteenus 1046 1041

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga inimestele

12 4

Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele 214 214

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 72 64

Kogukonnas elamine 380 380

Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 16 10

Igapäevaelu toetamine 6 12

Kokku 1746 1725

Tabel 1: 2023. a osutatavad teenused

Lisaks eelnimetatud erihoolekandeteenustele pakkus ettevõtte loodud sihtasutus Hea Hoog

tööhõiveteenused kuni 600 erivajadusega inimesele. Kuni 100 koha ulatuses pakkus ettevõte

majutusteenust rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja pagulastele Vaos ja Vägeval. Sõmerale ja

Võisikule loodud Ukraina sõjapõgenike majutuskeskustes teenuste osutamine lõppes 2023

aastal. Sõmeral elab üürilisena 121 põgenikku tähtajatu üürilepingu alusel.

1.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

AS Hoolekandeteenused põhikirjaline eesmärk on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude

teenuste osutamine sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise

tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2).

2023. a hinnangu järgi on osaluse säilitamine vajalik AS Hoolekandeteenustes ka järgmistel

perioodidel. Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalikust

huvist lähtuv eesmärk) riigis. Kuna psüühilise erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on

riiklikud teenused ja riik on teinud teenusekeskkonda suuremahulisi investeeringuid, on riigil

otstarbekas korraldada nende pakkumist ise, tagades sellega baastasemel teenuste

kättesaadavuse kogu riigis, asjakohase info teenuste tulude ja kulude ning majandusliku

jätkusuutlikkuse kohta.

AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud

„Heaolu arengukavaga“ ja ning reguleeritud „Sotsiaalhoolekande seadusega“. AS

Hoolekandeteenused on alates asutamisest omanud pikaajalist visiooni ettevõtte ja teenuste

arengust ja hetkel kehtiv strateegia aastateks 2024-2029 2.0. kinnitati ettevõtte nõukogus 28.

novembril 2023.a.

Omanik on sõnastanud ettevõttele ootused tegeleda efektiivse majandustegevusega, et

tagada erihoolekande teenuste areng ja jätkusuutlikkus, täita strateegilised eesmärgid ja olla

eeskujuks juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja ärikultuuri osas. Ettevõttelt eeldatakse

erihoolekandeteenuste pakkumist kokkulepitud mahus ja kvaliteedis, isikukesksete ja

kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste mudelite väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste

jagamist ja ühiskonnas teadlikkuse suurendamist. Samuti on oluline finantseesmärkide

täitmine: igapäevaselt majandada nii, et teenuste osutamisest saadav tulu kataks tegevusega

seotud kulud. Kuna riik omanikuna finantseerib AS-ilt Hoolekandeteenused tellitavaid

teenuseid, on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet ja alles seejärel

minimaalse omakapitali hinna (8,8%) järgimine. Optimaalse omakapitali proportsiooni 90-95%

koguvaradest eesmärk on täidetud.

4

AS Hoolekandeteenused on 2023. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek on 2023

aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande kinnitanud 24.

aprillil.2024.a.

AS Hoolekandeteenused nõukogu on andnud 2. aprillil 2024 toimunud nõukogu koosolekul

2023 majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke

tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku

ootustele ja kehtivale strateegiale.

Ettevõte teenindas 2023. a kokku üle 1800 kliendi 70-s teenuseüksuses ja 12-s sihtasutuse

Hea Hoog töökeskuses üle Eesti. Täistööajale taandatud töötajate arv ettevõttes oli 2023

aastal 840, millest 84% ehk 709 olid klienditöötajad. Ettevõte majandas 2023.aastal hästi.

Müügitulu oli 28,9 miljonit eurot, tegevuskulud 28,4 miljonit eurot ja tegevuskasum ilma

sihtfinantseerimise mõjuta oli 0,5 miljonit eurot. Sihtfinantseerimisega loodud uued

teenusekohad kajastuvad kasumiaruande sihtfinantseerimise tuluna summas 2 miljonit eurot

ja kulud 3,1 miljonit eurot. Kokkuvõttes kujunes konsolideerimisgrupi aruandeaasta

puhaskahjumiks –0,7 miljonit eurot.

Prioriteetsete ülesannetena jätkati ERF-i projektide elluviimist. Aasta jooksul avati viimased

kolm

kaasaegset teenuseüksust ööpäevaringse teenuse klientidele, kokku 60 kliendikohaga.

Sellega on ERF vahenditega toetatud reorganiseerimise teine etapp edukalt lõpetatud.

1.1.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.

5

2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta

2.1. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPIFond) toetab valdkonna õiglast ja

võrgustikku kaasavat rahastamist. EPIFondi nõukogus kujundatakse valdkonna

rahastuspõhimõtted ning strateegilised suunad. EPIFondi nõukogu on hästi tasakaalustatud,

esindades võrdselt nii riigi kui ka kolmanda sektori huve. EPIFondi tegevus ja sektori

finantseerimise põhimõtted on loonud Eestis laiaulatusliku puuetega inimeste võrgustiku.

2.1.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta

EPIFondi põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

EPIFondi tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu

toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse

aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja

muu vajaliku omandamisel.

EPIFond on vahendanud tegevustoetust puuetega organisatsioonide võrgustikule ning

psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele kogusummas 1 353 449 eurot, viinud edukalt

läbi koostööprojektide taotlusvooru summas 43 000 eurot ja digitugiisikute koolitustsükli, mis

sisaldas endas kolmepäevast koolituslaagrit. Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga

koostatud ja esitatud Erasmus+ kaheaastane rahvusvaheline projekt puuetega inimeste

digipädevuste arendamiseks sai rahastuse ning alustas.

Aastal 2023 jätkati EPIFondi koostöölepinguga LHV pangaga. Läbi LHV koostööleppe on

kogutud üle kaheteist tuhande euro.

Et tagada valdkonna rahastuse läbipaistvus ja andmete analüüsi võimekus rahastatavate

puuetega inimeste organisatsioonide kaupa, on fond arendanud välja ja võtnud kasutusele

avaliku statistikamooduli, mis on oluliselt lihtsustanud organisatsioonidel avalduste esitamist

ja aruandlust ja taganud hea ülevaate erinevate organisatsioonide rahastusest.

2.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

EPIFondi põhikirjaline eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada

ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse

suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2). EPIFond, mille

nõukogus on esindatud nii riigi kui kolmanda sektori esindajad, on olnud riigi tööriist valdkonna

õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi nõukogus on kujundatud valdkonna

rahastuspõhimõtted, mis on tänaseks hästi sissetöötatud ning fondi eraldiseisev

eksisteerimine ei ole enam vajalik.

EPIFondi tegevus jätkub 2025.a lõpuni, misjärel minnakse riigieelarvelise toetuse asemel

2026.a algusest puuetega inimeste valdkonnas üle strateegilise partnerluse mudelile.

2.1.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

6

2.2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara

valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla

tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks

ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

PERH osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele

peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine

kaal ehk CMI PERH-is on 2023. aastal 1,58 (Eesti haiglate keskmine1,20). Vältimatut arstiabi

osutatakse kõikidele abivajajatele. PERH-i koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33

erialakeskusega.

PERH moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA

Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp).

2.2.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta

PERH põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit.

Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks.

Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus

jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud

investeeringud.

Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2023. aastal mõjutas PERH-i ja grupi haiglate poolt

osutatud ravi maht ning ehitusprojektidega seotud sihtfinantseeringud. Suuremad kasvud

tervishoiuteenuste tuludes tulenevad ravi mahu ning teenuse hinna tõusust. Kulude kasvu

mõjutas inflatsioon, mille tulemusena kasvasid põhiteenuste- ja üldhalduskulud ning

tööjõutasude tõus, mis oli tingitud keskmiselt 20% palgakasvust.

Kõrgemat majandusaasta tulemit mõjutab suurelt riigi sihtasutusele kohalduv

arvestuspõhimõte, millest juhindudes sihtfinantseeringud kajastuvad perioodi tulus, kuid

soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasutusele võtust ja

amortisatsioonist.

2023 sealhulgas PERH

2022 sealhulgas PERH

Lühiajaliste kohustuste kordaja

(käibevara/lühiajaliste kohustustega) 1,5 1,5 1,3 1,2

Maksevalmiduse kordaja

(raha/lühiajalised kohustised) 0,3 0,3 0,4 0,3

Netovara suhtarv (netovara/vara) 63,9 %

61,5% 57,4 %

55,9%

Netovõlakoormus ((võlakohustused-

likviidsed varad)/tegevustulud)) 11,2 %

13,3% 14,9 %

17,1%

ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100)

13,5 %

10,9% 3,6 %

3,1%

7

Tabel 2: Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupi majanduslikud näitajad

Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupis jõudsid lõpule suured kinnisvaraarendused, mis suures

osas rahastati välisvahenditest (sihtfinantseering). Laekunud sihtfinantseeringute summad

avaldavad positiivset mõju grupi tuludele ning aruandeaasta tulemile. Struktuurfondidest

ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 2023. aastal oli summas 48,5 mil eurot.

Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2023. aastal ei toimunud. 2023. aastal ei toimunud

varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2023. aastal sai grupp toetusi

ja sihtfinantseeringuid kokku 58,8 (2022: 21,5) miljoni euro ulatuses. Sihtfinantseeringutest

suurima osa moodustas struktuurifondide ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 48,5

miljonit eurot (2022: 13,5). Residentide töötasude sihtfinantseerimine moodustas 2023. aastal

5,5 (2022: 4,7) miljonit eurot.

2.2.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

PERHi põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada

kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni 3 omandamisele

eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga

(RVS § 10 lg 1 p 2).

PERH-i tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel

aastatel.

2.2.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on Eesti suurim haigla Tartus, mis toimib Tartu

Ülikooli arstiteaduskonna õppe- ja teadusbaasina. Kliinikum pakub laia valikut

meditsiiniteenuseid, sealhulgas erakorralist abi, operatsioone ja diagnostikat. See on ka juhtiv

teaduskeskus, kus tehakse mitmekülgseid meditsiinilisi uuringuid ning mängib olulist rolli Eesti

tervishoiusüsteemi arengus.

2.3.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta

Kliinikumi põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

Eriarstiabi rahastamise 2023. aasta leping on täidetud nii ravijuhtude kui ka maksumuse osas.

2023. a jooksul suurenes Kliinikumi leping kokku 20 384 (103%) ravijuhtu summas 31 896 tuh

eur (113% võrreldes aasta alguse lepinguga). Kliinikumi turuosa eriarstiabis moodustas 2023.

aastal 23,65 % Tervisekassa vastavast lepingumahust.

Võtmenäitaja 2019 2020 2021 2022 2023

Kliinikumi eriarstiabi turuosa Eesti Tervisekassa eriarstiabi mahust

23,9% 23,8% 24,1% 23,6% 23,65%

Tulu-kulu suhe 1,05 1,02 1,00 1,03 1,03

Investeeringute maht (osakaaluna kogukäibest)

6,90% 9,46% 4% 14% 11,72%

8

Tabel 3: Finantstegevuse võtmenäitajad

2.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

TÜK-i põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle,

kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule

meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning

meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2).

TÜK-i tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel

aastatel.

2023. a jooksul on toimunud läbirääkimised erinevate osapooltega parima võimaliku

koostöövormi leidmiseks tütarhaiglatega. Tallinna keskuse projekt edeneb plaanipäraselt.

Kasutusloa saamine peaks aset leidma 2024. suvel ja ravitegevust on plaan alustada

01.09.2024. Narva Haiglas toimuvad Kliinikumi arstide ambulatoorsed vastuvõtud. Väljaspool

Tartut tehtud vastuvõttude arv on aasta lõikes kasvanud.

2.3.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.4. SA Viljandi Haigla

Sihtasutus Viljandi Haigla on Eesti suurim üldhaigla, mis asutati Vabariigi Valitsuse

20.12.2001.a korraldusega nr 850-k eesmärgiga oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu

kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks

ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale

sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala

Psühhiaatriahaigla ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi

Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. 2018. aastal võrgustas Viljandi haigla

Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja

Narvas.

2.4.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta

Sihtasutuse Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid

saavutati.

Üheks olulisemaks eesmärgiks oli jätkata uue haigla- ja tervisekeskuse Tervikum projektiga.

2023. aastal muutus rahastusfond ja ehitaja, projekt jätkub ja Tervikumi valmimine on

kavandatud 2025. a II poolaastasse. Tervikumiga seoses on oluline leida rahastus ka uue

logistikakeskuse ehitamiseks, kuhu paigutada erinevad tugiteenused (sh köök, pesumaja,

majandusladu ja logistika). Oleme esitanud mitmel korral rahastuse saamiseks taotluseid, kuid

see eesmärk on senini jäänud täitmata. Jätkame võimaluste otsimisega.

Haigla on tegelenud PAIK projekti edendamisega ja mobiilsete teenuste kättesaadavuse

parandamisega. Lisaks on Viljandi haigla ülesanne olla üleriigilisel tasandil

kompetentsikeskuseks sõltuvusravi, erihoolekande, kohtupsühhiaatrilise sundravi teenuste

osas.

9

2.4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste

ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine

ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA

Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks

eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla

ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla

eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases

mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid

nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla erihoolekandeteenuseid, nagu

ebastabiilse remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne. Haigla eripäraks

on ka mobiilsete kabinettide olemasolu, millega osutatakse ennetuse-, diagnostilisi-, ja

ambulatoorseid teenuseid Eesti erinevates piirkondades.

SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka

järgnevatel aastatel.

2.4.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

2.5. SA Jõgeva Haigla

Sihtasutus Jõgeva Haigla on asutatud Jõgeva Maavalitsuse poolt 12. detsember 2002.

Sihtasutus alustas tegevust 1. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla

järglasena. Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja

statsionaarseid tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele.

2.5.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta

Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid

saavutati. Eelarve tasakaalus hoidmine oli edukas.

Peamised tegevused 2023. aastal eesmärkide saavutamiseks: raviteenuste kvaliteedi jätkuv

tõstmine lähtudes Tervisekassa auditite tulemustest; tervishoiuteenuste arendamine vastavalt

Tervisekassa lepingu võimalustele ja COVID19 laialdasele leviku tingimustele; pidev

osalemine erinevate elanikkonna gruppide COVID 19 vastases vaktsineerimises;

diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine vastavalt võimalustele

(soetati kapitalirendi tingimustel täisdigitaalse röntgenseade); elektrisüsteemi jätkuv

kaasajastamine.

2.5.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal-

ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS §

10 lg 1 p 2).

SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine ka järgnevatel aastatel on vajalik, et tagada

kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele.

2.5.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

10

2.6. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) on Eesti suurim

statsionaarse taastusraviteenuse osutaja, kuid arvestades tegevuse eesmärki pakutakse ka

laia variatiivsust erinevaid Eestis võimalikke taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, olles

sealjuures partneriks nii Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile kui Eesti Töötukassale.

Haigla osutab teenuseid kõigile Eesti elanikele.

2.6.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste

teostamise kohta

HNRK põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.

2.6.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta

HNRK põhikirjaline eesmärk kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate

muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes

(RVS § 10 lg 1 p 2). Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks

võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse

tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt

toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on sihtasutuse tegevuse jätkamine oluline Eesti

taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele kaasa aitamisel, valdkonna teadus- ja

arendustegevuse eestvedamisel ning valdkonna tippspetsialistide ja arstide koolitus ja

arenguvajaduse täitmise kaasa aitamisel.

HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel

aastatel.

2.6.3. Läbiviidud erikontrollid

Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium [email protected]

Meie 08.05.2024 nr 1.1-8/1188-1

Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a

Lugupeetud rahandusminister Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 3 ja 5 alusel esitavad sotsiaalkaitseminister ning terviseminister seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsevas äriühingus ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2023. aastal (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister /* (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a Kelly Otsman 5913 8740 [email protected]