Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. mai 2024. a istungil

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. mai

2024. aasta kohtumisel. Ülevaade eurorühma 13. mai 2024 aasta kohtumise teemadest.

Eurorühmas vaatavad ministrid tagasi aprillikuistele G20 ja IMF kohtumistele Washingtonis.

Eurorühm saab ülevaated olukorrast pangandusliidus Euroopa Keskpanga keskse

pangandusjärelevalve juhatajalt ning euroala panganduse keskse kriisihaldusmehhanismi praegustest

kõige olulisematest tegevustest.

Eurorühma laiendatud kohtumisel on päevakorras EL konkurentsivõime, seekord oskuste ja

teadmiste mõjust tootlikkusele.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul püütakse saavutada digiajastu käibemaksupaketi (VIDA)

ja direktiivi ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste

kohta (FASTER) poliitiline kokkulepe. Ministrid saavad ülevaate taaste- ja vastupidavusrahastu

(RRF) rakendamisest ning langetavad nõukogu rakendusotsused mõnede liikmesriikide taastekavade

muudatuste kohta.

Tavapäraselt on päevakorras Venemaa Ukraina vastase täiemahulise agressiooni finants- ja

majandusmõjude teema. Nõukogu rakendusotsus Ukraina kava rakendamise kohta on plaanis

kinnitada aruteluta päevakorrapunktide all.

Nõukogu kinnitab järeldused, mis käsitlevad elanikkonna vananemisest lähtuvaid mõjusid EL riikide

rahandusele. Päevakorras on ka nõukogu järelduste kinnitamine finantshariduse kohta.

Eesistujariik ja komisjon annavad ülevaate 18.04.2024 G20 riikide ühenduse rahandusministrite ja

keskpankade juhtide ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosoleku tulemustest ja järelmitest.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Ukraina kava teemalise sisendi Rahandusministeeriumile on koondanud Välisministeeriumi

arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna nõunik Andrei Valentinov (637 7249,

[email protected]) ning kooskõlastanud arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna

peadirektor Kairi Saar-Isop (637 7517, [email protected]). Valdkonna eest vastutab

Välisministeeriumis välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik (637 7200,

[email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Mart

Võrklaev.

2

Eurorühm

Ülevaade rahvusvahelistest kohtumistest (tavaformaadis)

Ministrid arutavad G20 ja IMF aprillikuiste kohtumiste järel makromajanduslikku olukorda.

Pangandusliidu olukord: ühtse pangandusjärelevalve juhataja kuulamine. Aruanne

pangandusliidu ühtse ja kriisihaldusmehhanismi tegevustest (pangandusliidu formaadis).

Euroopa Keskpanga ühtse pangandusjärelevalve juht annab tavapärase ülevaate pangandussektori

seisust põhiliste usaldusväärsusnäitajate alusel. See on arvult üheksateistkümnes kuulamine. Hetkel

ja lühikeses perspektiivis vaadatuna on euroala pankade koondkasumlikkus märkimisväärne ning

likviidsus tugev. Selline olukord pole aga garanteeritud tulevikus ja riske hinnatakse praegu kõrgeks.

Praegu on peamine tegevus lähiperspektiivi finantseerimisplaanide hindamine. Ajal, kui bilansid on

tugevad, keskendutakse nn uutele riskidele (küberohud) ning selles valdkonnas vastupidavuse

suurendamisele. Seejuures jälgitakse, et kliima- ja keskkonnariskid oleks piisavalt seiratud.

Meie seisukoht:

- Võtame ülevaated teadmiseks. Nõustume järelevalve- ja kriisihaldusmehanismi juhtide panganduse

hetke madala riskihinnanguga, samas nõustume ka, et pangandusliidu kriisikindlus vajab edasist

täiendamist vastavalt käimasolevatele töövoogudele.

Euroopa Liidu konkurentsivõime ja kapitaliturgude areng (kaasavas formaadis)

See on järjekorras neljas arutelu laiendatud eurorühmas EL konkurentsivõime teemadel. Tähelepanu

all on inimkapitali (konkreetsemalt oskuste ja teadmiste) mõju innovatsioonile ja tootlikkusele ning

viimase kahe aastakümne jooksul suurenenud vahe selles vallas EL ja USA vahel. EL riigid

investeerivad teadus- ja arendustegevusse rohkemgi kui teisel pool Atlandit, küll aga on EL ettevõtete

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna investeeringud selgelt madalamad. Osaliselt

on see selgitatav ka majanduse erineva struktuuriga – USA tootlikkuse kasvust suur osa tuleb info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorist, s.h. tehisarusse investeerimisest, samas Euroopa

ettevõtted on hädas ka tehnoloogia kasutuselevõtuga. Lähiajalugu ei ole EL jaoks olnud positiivne –

innovatsiooniliidri koht on kaotatud mitmetes valdkondades, patentide arvus on USA ja Hiina

möödunud ning Jaapan väga lähedal. Kõrgkooli lõpetajaid on palju, aga tsiteeritud teadusartiklite arv

vähene. PISA uuringust on samuti näha, et tippude tulemuste näitaja poolest on muu maailm

möödunud. EL ei suuda ka oma talente hoida ja kaotab neid USAle. Komisjoni arvates tuleb luua

erasektorile teadus- ja arendustegevust soosiv keskkond, s.h. maksusüsteemi kaudu motivatsiooni

tõstes. Teiseks tuleb tegeleda hariduse kvaliteediga selle igas etapis ning kolmandaks meelitada ja

hoida talente globaalses konkurentsis nagu teised seda teevad. Eurorühma ette valmistavas arutelus

on hakatud julgemalt rääkima, et kaitseme Euroopas liialt töökohti, mistõttu ressursside jaotus pole

optimaalne. Sarnase tulemuseni viib ka ettevõtete liiga kaua elus hoidmine jm tegurid.

Meie seisukoht:

- Peame inimkapitali pikaajalise konkurentsivõime hoidmise ja tõstmise üheks olulisemaks teguriks.

Oleme nõus, et erasektori TAI kulutused on ebapiisavad ning seirame vastava näitajat riigi

pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. Rõhutame, et Eestis on avalike TAI kulutuste sihttase

teadusleppe osapoolte vahel fikseeritud 1 % tasemel sisemajanduse kogutoodangust.

Ministrid jätkavad kapitaliturgude teemalist arutelu, seda siis aprilli ülemkogu järgselt ja juuni

ülemkogu eel ning toetatuna nn Noyer’i raporti esitlusest. Raporti autor, endine Prantsusmaa

keskpanga president, saab olema eurorühmas kohal. Eurorühm kiitis heaks vajalikke tegevusi

kajastava avalduse märtsis. Seekordsel arutelul keskendutakse rohkem kokku lepitu rakendamisega

seonduvatele teemadele.

3

Lähtume järgmistest varem kapitaliturgude liidu kohta kinnitatud seisukohtadest:

- Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2024. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8.

märtsi 2024. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a kohtumisel ja

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2024. a istungil.

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN)

1. Nõukogu rakendusotsus Ukraina kava kohta (aruteluta päevakorrapunktina)

Ukraina kava taust

Ukraina valitsus kiitis Ukraina kava heaks 18. märtsil 2024 ning saatis selle komisjonile 20. märtsil

2024. Üle kolmesaja lehekülje pikkusel dokumendil on kolm osa: 1) sissejuhatus ja mõjud; 2) 15

majanduskasvu toetamisele suunatud sektoripõhist peatükki; 3) rakendamis- ja seiresüsteem. 15

reformisektorit on jagatud nelja kategooriasse: a) majanduskasvu võimaldavad sektorid; b) kava

läbivad sektorid (cross-cutting) nagu rohepööre, digipööre, ettevõtluskeskkond; c) baassektorid

(foundational sectors), s.h. haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused; d) põhiväärtused ja hea

valitsemistava. Ette on nähtud 69 reformi ja 10 investeeringut, 40% neist on esmase ja teisese õiguse

vastuvõtmine.

EL määruse 2024/792 alusel on komisjon kohustatud hindama Ukraina kava asjakohasust,

terviklikkust, sobivust ning selle majanduslikke mõjusid ning tegema seda viivituseta. Kokku arvesse

võetud 18 kriteeriumi alusel hindas komisjon kava positiivselt ning vormistas selle eradi

dokumendina. Kava on saanud toetuse G7+ doonorkoordinatsiooni platvormi juhtkomitees MDCP,

kus vaatlejateks on lisaks G7 liikmetele veel 9 EL liikmesriiki, s.h. Eesti.

Komisjoni hinnangu kohaselt põhineb kava Ukraina valitsuse tugeval omalusel ning juba

olemasolevatel koostöö formaatidel nagu assotsiatsioonilepe, sügav ja kõikehõlmav

vabakaubanduspiirkond (DCFTA), aga ka sisendil komisjoni laienemisraportist. See aitab luau

vajalikke tingimusi Ukraina integreerumiseks ELi siseturuga. Kava keskendub eelkõige sektoritele,

mis on kõige kõrgema majanduskasvu potentsiaaliga. Kavas on läbivalt esindatud rohe- ja digipööre,

sotsiaalküsimused ning mitmed tegevused põhiväärtuste ja hea valitsemistava tugevdamiseks.

Ukraina tegevuskava enamikel peatükkidel on kas laiaulatuslik (kavas esitatud meetmed vastavad

enam kui pooltele) või osaline (vähemalt ühe reformi ulatuses) vastavus 2023. aasta laienemisraportis

toodud soovitustega. Teatud valdkondades lähevad kavandatud reformid ja investeeringud

laienemisaruandest kaugemale rõhutades kava majanduskasvu soodustavat rõhuasetust.

Kuna Ukraina kava ei olnud 2. märtsiks 2024 veel esitatud ning puudus raamleping komisjoni ja

Ukraina valitsuse vahel, võeti määruse 2024/792 artikli 25 alusel kasutusele erakorraline ehk

„sildfinantseerimine“. Selleks kasutati nn esime samba eelarves sisalduvat 6 miljardit eurot

erakorralist finantseerimist laenude vormis, mis väljastati kahes osas märtsis ja aprillis 2024

(vastavalt 4,5 ja 1,5 miljardit eurot). Ülejäänud 32,27 miljardit makstakse kvartaalsete maketena

vastavalt graafikule. Kui nõukogu kinnitab käesoleva rakendusotsuse, on võimalik edasi liikuda nn

eelrahastamisega summas 1,9 miljardit eurot mai lõpus või juuni alguses. Kokku kavandab EL sel

aastal (2024) Ukraina rahastust välja maksta 16 miljardit eurot. Kava rakendamise esimesi samme

on komisjonil ja Ukrainal kavas esitleda 11-12. juuni taastamiskonverentsil Berliinis.

4

Nõukogu rakendusotsus

15. aprillil 2024. aastal esitas komisjon ettepaneku nõukogu rakendusotsuseks, millega kiidetakse

heaks komisjoni hinnang Ukraina kava kohta. Rakendusotsuse artikkel 1 kiidab kava heaks ja viitab

otsuse lisas 1 toodud reformide ja investeeringute ajakavale; kava seire ja rakendamise korraldusele,

sealhulgas kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele sammudele ja korraldusele kuidas komisjon saab

ligipääsu kava täitmise alusdokumentidele ja andmetele. Artikkel 2 sätestab, et EL annab tagastamatu

toetusena 5,27 miljardi euro suuruse summa. Sama artikli lg 2 sätestab, et see rahaline panus tehakse

Ukrainale kättesaadavaks osadena vastavalt otsuse lisale. Artikli 2 lg 3 sätestab, et need maksed

tehakse vastavuses EL ja Ukraina vahel vastavalt määrusele 2024/792 sõlmitavale raam- ja

rahastamislepingule, olemasolevate eelarvevahenditele ja nõukogu otsuse alusel ning vastavuses

sama määruse artikliga 26, mis sätestab, et Ukraina peab rahuldavalt täitma asjassepuutuvad

kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed sammud, mida komisjon on vastavalt hinnanud. Kõik sammud tuleb

täita mitte hiljem kui 31. detsembriks 2027. Otsuse eelnõu artikli 3 lg 1 sätestab, et EL annab

Ukrainale laenu summas kuni 27 miljardit eurot. Artikli 3 lg 2 sätestab, et laenu annab komisjon

osamaksetena vastavuses otsuse lisaga. 7 % laenu summast (1 890 000 000 eurot) tehakse Ukrainale

kättesaadavaks ettemaksena vastavalt määruse 2024/792 artiklile 24 ning seda võib komisjon välja

maksta ühes või mitmes osas. Artikli 3 lg 3 sätestab, et ettemakse tehakse, kui vastavalt määruse

2024/792 artiklis 22 viidatud komisjoni ja Ukraina vahel sõlmitavad raam- ja rahastamisleping

jõustuvad. Artikli 3 lg 4 sätestab, et laenu maksed tehakse vastavalt olemasolevatele vahenditele ja

nõukogu otsusele kui Ukraina on rahuldavalt täitnud asjassepuutuvad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed

sammud. Komisjon peab eelnevalt olema andnud nendele sammudele positiivse hinnangu.

Rakendusotsuse preambulas on mainitud, et komisjon saab teha ettemaksu ja 15 kvartaalset makset

tuginedes Ukraina edusammudele. Nende mõõtmiseks sisaldab kava kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid indikaatoreid, kokku 146 sammu tulevaks neljaks aastaks. Lisaks neile sammudele

lisas komisjon märtsis veel viis sammu Ukraina valitsusega sõlmitud sildfinantseerimise lepinguga

ehk samme on kokku 151. Tulemuste seireks mõeldud indikaatorid jagunevad aastate vahel

järgnevalt: 36 indikaatorit tuleb saavutada 2024 ; 56 indikaatorit 2025; 38 indikaatorit 2026; ja 21

indikaatorit 2027. aastal. Reformid ja investeeringud on jagatud kvartalite lõikes kusjuures 2024. ja

2025. aastale langeb rohkem indikaatoreid, kui viimasele kahele aastale. 2024. aastal on põhirõhk

esmavajadustel ehk palkadel ja sotsiaalteenustel. Investeeringud on ette nähtud peamiselt 2027. a

neljandas kvartalis (väikesed osad ka 2026. a teises kvartalis). Kava näeb ette, et indikaatori

saavutamist saab hinnata jah/ei vastusega st näiteks hinnates, kas seadus võeti vastu või mitte.

Komisjon teeb regulaarse makse vaid tingimusel, et indikaator on täidetud.

Oluline on ka teatud paindlikus sõjaolukorras olevale riigile, mistõttu on makse(-id) võimalik lükata

aasta võrra edasi. Ukraina kava näeb ette, et tegevused/sammud saavad jätkuda, kui olukord riigis ei

luba kava ellu viia.

Vabariigi Valitsuse seisukohad:

- Nõustume Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõukogu rakendusotsuseks, millega kiidetakse

heaks Euroopa Komisjoni hinnang Ukraina kavale, mis on esitatud EL määruse 2024/792

alusel ning võimaldab peale raam- ja rahastamislepingute sõlmimist teha regulaarseid

väljamakseid Ukraina rahastust. - Eestile on oluline Ukraina stabiilne ja prognoositav rahastamine, mistõttu toetame Euroopa

Komisjoni ettepanekut rakendada rahastut Ukraina kava alusel, mille elluviimist toetavad

investeerimisraamistik ja tehniline abi.

Samuti lähtume arutelust Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2023 istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu

asjade komisjoni 16. oktoobri 2023. a istungil heaks kiidetud seisukohtadest EL pikaajalise

finantsraamistiku ülevaatuse ja Ukraina rahastu meetme loomise kohta.

5

2. Nõukogu direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiirema ja turvalisema

menetluse kohta (FASTER)

- Poliitiline kokkulepe

19. juunil 2023. a. esitas komisjon direktiivi ettepaneku 2023/0187 (CNS)1 ülemääraselt kinnipeetava

maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta. Selle eesmärk on hõlbustada

piiriüleste investeeringute tegemist. Direktiivi kohaselt luuakse süsteem (nn kiirmenetlus), mille abil

saavad investorid teistes liikmesriikides üleliigselt kinnipeetud tulumaksu lihtsamalt ja kiiremini

tagasi küsida. Kinnipeetud tulumaksu kiiremale ja lihtsamale tagastamisele aitab kaasa ka digitaalsete

residentsustõendite välja andmine. Direktiivis sätestatud reeglite riigisisene ülevõtmine on eelnõus

ette nähtud 2026. aasta 31. detsembriks ja sätete rakendamine peaks algama 2027. aasta 1. jaanuaril.

Kiirmenetluses saavad direktiivi kohaselt osaleda finantsvahendajad, kes kantakse vastavasse

riiklikku registrisse. Selliste registrite loomise kohustust ei ole liikmesriikidel, kes kinnipeetavaid

makse ei rakenda. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka. Direktiivi rakendamiseks peab Eesti muutma

residentsustõendi väljastamise regulatsiooni, mis on sätestatud rahandusministri 18.06.2004

määruses nr 120 „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks“.

Toetame ettepanekute eesmärke, et luua süsteem, mis võimaldaks Eesti investoritel saada lihtsamalt

ja kiiremini teistes liikmesriikides üleliigselt kinnipeetud tulumaksu tagasi. Sealjuures peame

halduskoormuse piiramiseks oluliseks, et EL digitaalne residentsustõend antakse välja juba

maksuhalduri valduses olevate andmete alusel ning finantsvahendajatele kehtestatavad kohustused ei

oleks finantsvahendajate jaoks ebamõistlikult koormavad. Ka teised liikmesriigid on esmastes

aruteludes sarnaseid seisukohti tõstatanud.

Lähtume Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2023 istungi seisukohtadest:

1.1 Toetame direktiivi eelnõu üldist eesmärki hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ning tagada

õiglane maksustamine, hoides ära maksupettused ja kuritarvitamised.

1.2 Toetame digitaalse residentsustõendi väljastamise Euroopa Liidu ülest ühtlustamist tingimusel,

et residentsustõend antakse välja juba maksuhalduri valduses olevate andmete alusel.

1.3 Peame oluliseks, et sertifitseeritud finantsvahendajatele kehtestatavad kohustused ei oleks nende

jaoks ebamõistlikult koormavad ega põhjustaks olulist kulude kasvu ja halduskoormust.

1.4 Eelistame, et finantsvahendajate halduskoormuse kontrolli all hoidmiseks:

1.4.1 luuakse riiklike registrite loomise asemel üks Euroopa Liidu ülene register või kohustatakse

finantsvahendajaid end registreerima ainult ühe liikmesriigi registris;

1.4.2 ei pea kinnipeetud tulumaksu tagasimakseid tegema tihemini kui korra kvartalis, lühem periood

on aktsepteeritav, kui enammakse tagastamiseks leitakse vähem koormav tehniline lahendus kui

direktiivi esialgses eelnõus;

1.4.3 kehtestatakse kohustus anda väljamaksele kohaldatava maksumäära kohta teavet

tuluallikariigile, mitte finantsvahendajale.

3. Euroopa Liidu käibemaksusüsteem digiajastul (VIDA)

- Poliitiline kokkulepe

Komisjon esitas 8. detsembril 2022. a nõukogule menetlemiseks digiajastu käibemaksu paketi, mis

sisaldab kolme eraldiseisvat teemat:

- digiaruandlus;

- ühes kohas käibemaksukohustuslasena registreerimine;

- platvormimajanduse maksustamine.

6

Paketiga muudetakse käibemaksu põhidirektiivi1, käibemaksualase halduskoostöö määrust2 ja

käibemaksusüsteemi rakendusmäärust.3.

Nõukogu töörühmas on paketti arutatud alates 2023. aasta algusest Rootsi, Hispaania ja Belgia

eesistumisel. Digiajastu käibemaksu paketi kohta kinnitas valitsus seisukohad 15. juunil 20234.

Valitsus toetas digiajastu käibemaksu paketis digiaruandlust ja ühes kohas

käibemaksukohustuslasena registreerimist puudutavaid muudatusi.

Valitsuse seisukoht platvormimajanduse maksustamise ettepaneku suhtes oli mittetoetav (punkt 1.4:

Leiame, et lühiajalise majutuse ja reisijateveo platvormimajanduse maksustamine ei lahendaks

võimalikku platvormi- ja traditsioonilise majanduse konkurentsiprobleemi, sest see kohtleks teenuse

pakkujaid ebavõrdselt sõltuvalt sellest, kas teenust osutatakse platvormi vahendusel või mitte. Lisaks

rikuks see käibemaksu neutraalsuse põhimõtet, sest maksukohustuslasena registreerimata isikute

poolt pakutava lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamisel puudub sisendkäibemaksu

maha arvamise õigus.).

Eesti on vastavalt valitsuse seisukohtadele nõukogu töörühma tasandi läbirääkimistel olnud

platvormimajanduse maksustamise kontseptsioonile vastu ja esitanud alternatiive.

Platvormimajanduse maksustamise sisu ja taust

Platvormimajanduse maksustamise ettepaneku eesmärk on parandada konkurentsitingimusi majutus-

ja reisijateveo sektoris. Ettepaneku kohaselt loetakse platvormid, kus pakutakse lühiajalist

majutusteenust ja reisijateveo teenust, eeldatavaks tarnijaks ehk vastutavaks nende teenuste

käibemaksustamise eest juhul, kui konkreetse teenuse pakkuja on maksukohustuslasena

registreerimata isik. Seega, kui majutus- või reisijateveo teenuse pakkuja on nt füüsiline isik või

väikeettevõtja, kes ei ole maksukohustuslane ja seega osutatavat teenust käibemaksuga ei maksusta,

siis maksustab käibemaksuga seda teenust platvorm. Sellisel juhul loetakse, et platvorm on selle

teenuse ostnud ja ise selle edasi müünud. Näiteks, kui füüsiline isik pakub kodumajutust Airbnb

kaudu, siis ettepaneku kohaselt tuleb Airbnb’l kliendi poolt teenuse eest tasutud summast arvestada

ja tasuda käibemaks maksuhaldurile.

Eesti jaoks on eeldatava tarnija kontseptsioon problemaatiline, kuna käibemaksuga maksustataks

majutusteenuseid ja reisijateveoteenuseid, mida osutavad platvormi kaudu isikud, kes ei ole

käibemaksukohustuslased. Seejuures puuduks õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Selline maksustamismudel on vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega, mis näeb ette, et isik,

kelle teenus maksustatakse käibemaksuga, saab ka sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks satuksid ettevõtjad maksunduslikult ebavõrdsesse seisu tulenevalt sellest, kas nad osutavad

oma teenust läbi platvormi või mitte. Platvormi kaudu osutatav teenus muutuks käibemaksu võrra

kallimaks tarbijale. Teenuse osutaja seejuures sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Samal ajal

teenused, mida osutatakse muul viisil, kallimaks ei muutu. Ebasoodsas olukorras oleksid need

ettevõtjad, kes valivad teenuse osutamiseks digitaalse lahenduse. See omakorda tekitab

täiendavaid konkurentsimoonutusi. Seda mõtet väljendavad ka 15. juunil 2023. a kinnitatud valitsuse

seisukohad.

1 nõukogu direktiivi ettepanek

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0701&qid=1675240913375 2 nõukogu määruse ettepanek

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0703&qid=1675240966750 3 nõukogu rakendusmääruse ettepanek

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0704&qid=1675241006726 4 valitsuse seisukohad

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d0efc01-bc58-4ca5-a71d-2e5573458e0b

7

Algses ettepanekus oli platvormimajanduse maksustamise rakendamine liikmeriikidele ettenähtud

kohustuslikuna. Nõukogu töörühmas on arutelude käigus muudetud platvormimajanduse

maksustamise rakendamine liikmesriikidele vabatahtlikuks tingimusega, et riigid, kes otsustavad

seda mitte rakendada, peavad looma süsteemi, kuidas teenuse osutaja saaks näidata platvormile, et

teenuse osutaja on õigustatult käibemaksukohustuslasena registreerimata isik. Lisaks tuleb sellest, et

riik eeldatava tarnija kontseptsiooni enda riigis ei rakenda, teavitada komisjoni.

Kompromissina saame nõustuda platvormimajanduse maksustamise vabatahtlikus korras

rakendamisega juhul, kui see ei too riigile, kus sellist maksustamist ei rakendata, kaasa

halduskoormust ega lisakulusid. Tänases ettepanekus nõutakse platvormidelt tõendamist, et

teenuseosutajad ei ole käibemaksukohustuslased. Tõenäoliselt saavad selleks loodavad süsteemid

olema igas riigis erinevad. Läbi on rääkimata detailid, nt tõendamise sagedus ja platvormide

teadlikkus teenusepakkuja kogukäibest. Seetõttu me ei saa toetada eesistuja poolt kompromissina

pakutud rakendamismudelit.

Vabariigi Valitsuse seisukohad:

- Eesti toetab digiajastu käibemaksu paketis pakutud lahendusi digiaruandluse sisseviimiseks

ja ühes kohas käibemaksukohustuslaseks registreerimise võimaluste laiendamiseks.

- Eesti ei toeta platvormide kaudu osutatavate teenuste käibemaksustamiseks eeldatava tarnija

kontseptsiooni sisseviimist kohustuslikuna kõigi riikide jaoks. Kompromissina saame toetada

lahendust, kus eeldatava tarnija kontseptsiooni rakendamine on liikmesriikidele vabatahtlik

ja ei too riikidele, kus seda ei rakendata, kaasa halduskoormust ega lisakulusid.

- Eesti on valmis toetama digiajastu käibemaksu paketi vastuvõtmist 14. mai 2024. a Euroopa

Liidu rahandusministrite kohtumisel, kui platvormimajanduse maksustamist reguleerivad

sätted on välja jäetud, et leppida edaspidiste läbirääkimiste käigus kokku süsteemi

vabatahtlikus rakendamises.

4. Majanduse teestumine Euroopas

a) Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine

- Olukorra ülevaade

b) Nõukogu rakendusotsused

- Kinnitamine

Ministrid saavad ülevaate taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest. Nõukogu kinnitab riikide

kavade muudatused (Itaalia, Hispaania). Arutelu selle punkti juures ei ole ette näha.

5. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarselt päevakorras oleva teemaga, mille käigus antakse ministritele ülevaade

teemadest, mis on seotud Venemaa Ukraina vastasest agressioonist tingitud mõjudega ning EL

reageerimisega nendele mõjudele Ukraina toetamisega. Ministrid saavad ülevaate Ukraina rahastu

rakendamise seisust. Kui Coreper selle 8.05 koosolekul heaks kiidab, on Ukraina

asemajandusminister kohal ja rahandusminister osaleb videoühenduse kaudu.

Eeldatavalt saavad ministrid komisjonilt ülevaate ka Venemaa keskpanga külmutatud varadelt

teenitavate erakorraliste tulude kasutamise aluseks oleva õigusliku algatuse menetluse seisust

nõukogus.

Aruteluta päevakorras on Ukraina kava kinnitamine (vt. Vabariigi Valitsuse seisukohad eespool).

8

6. Nõukogu järeldused rahvastiku vananemisest tulenevate eelarvelise kestlikkusega seotud

väljakutsete kohta

- Heakskiitmine

Järjekorras kaheksas rahvastiku vananemise aruanne avaldati 18. aprillil 20245. Tegemist on

komisjoni poolt regulaarselt iga kolme aasta järel avaldatava aruandega, mille põhjal on ette

valmistatud nõukogu järeldused. Eelmised samateemalised järeldused kiideti heaks juunis 2021.

Aruande eesmärk on regulaarselt prognoosida ja hinnata elanikkonna vananemisest tingitud

pikaajalisi mõjusid liikmesriikide rahanduse kestlikkusele. Eelarvete prognoosid hõlmavad riikide

kulutusi pensionidele, tervishoiule, pikaajalisele hooldusele ja haridusele aastateks 2022-2070.

Seekordse aruande aluseks on Eurostati poolt 2023. aastal avaldatud uuendatud

rahvastikuprognoosid. Sarnaselt eelmisele aruandele on peamiseks sõnumiks see, et tööealiste ja

vanemaealiste suhe halveneb (praegu kolm tööealist ühe üle 65-aastase kohta, aastaks 2070 langeb

see suhe kahele). Komisjoni hinnangul tõusevad vanadusega seotud eelarvekulud ca 25,6%-ni SKPst

aastaks 2070 (2021. aasta aruandes oli 24,4% SKPst), sh on erinevused riikide vahel suured. Tööjõu

oodatav vähenemine tähendab, et pikas perspektiivis muutub tootlikkuse kasv ainsaks SKP kasvu

tõukejõuks. ELis tervikuna on SKP keskmine aastane potentsiaalne kasvumäär6 ajavahemikul 2022-

2070 prognooside kohaselt 1,3%.

Aruanne kinnitab taaskord vajadust käsitleda täiendavalt vananemise majanduslikke ja eelarvelisi

tagajärgi, sealhulgas hoida riigi rahandus usaldusväärse ja kestlikuna, tõsta tootlikkust ning osalus-ja

tööhõivemäärasid ning kohandada nende probleemide leevendamiseks ka pensioni-, tervishoiu- ning

pikaajalised hooldussüsteemid. Ühtlasi kutsub aruanne liikmesriike üles rakendama asjaomaseid

Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)

kontekstis. Eraldi rõhutatakse, et pensioniea sidumine oodatava elueaga parandab oluliselt riigi

rahanduse pikaajalist kestlikkust vananemise aruande prognoosides. Samuti on oluline tõsta tegelikku

pensioniiga7 ja tugevdada pensionisüsteemi kestlikkust. Majandusjuhtimise reform, keskendudes

valitsemissektori võla suunamisele kestlikule tasemele, mõjutab liikmesriikide keskpika perioodi

eelarve- ja struktuuripoliitika kavadesse vananemisega seotud kuluprognoose ja suurendab nende

olulisust eelarvejärelevalves. Selleks kutsub nõukogu komisjoni üles lisama 2024. aasta vananemise

aruande järeldused asjaomastesse majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise valdkondadesse

ELis.

Vabariigi Valitsuse seisukohad:

- Nõustume järeldustega, milles kiidetakse heaks 2024. aasta rahvastiku vananemise aruandes

esitatud EL liikmesriikide majanduste ja eelarvete prognoosid (2022-2027).

- Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon arvestaks vananemise aruande järeldustega EL

majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise asjakohastes valdkondades.

- Jagame seisukohta, et eelarve kestlikkuse tagamiseks on oluline tõsta tootlikkust ning osalus-

ja tööhõivemäärasid ning kohandada nende eesmärkide saavutamiseks pensioni-, tervishoiu-

ning pikaajalised hooldussüsteemid.

- Toetame üleskutset, et majanduspoliitika komitee ja Euroopa Komisjon ajakohastaksid

rahvastiku vananemise majandus- ja eelarvemõjude analüüsi 2027. aasta suveks.

5 https://economy-finance.ec.europa.eu/publications/2024-ageing-report-economic-and-budgetary-projections-eu-

member-states-2022-2070_en?pk_source=newsletter&pk_medium=email&pk_campaign=ecfin-new-publication 6 Potentsiaalne SKP on arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja

efektiivselt võtta kasutusse kõik olemasolevad ning kättesaadavad tootmistegurid. 7 Pensioniea tõusuga väheneb vanaduspensionäride arv, kuid kasvamas on n.ö. noorte pensionäride arv. Rahvastiku

vananemisel peaks tõusma ka tegelik pensionile siirdumise vanus.

9

7. Ülevaade 17-19. aprillil 2024 toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide

kohtumisest ning IMFi kevadkoosolekust

- Teave eesistujariigilt ja komisjonilt

Toimus teine G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumine Brasiilia eesistumise

ajal. Kohtumisel keskenduti kliimamuutustega võitlemise väljakutsetele ja rahvusvaheliste

arengupankade reformile. Kasvuhoonegaaside vähendamiseks on vaja kaasata enam nii era- kui

rahvusvaheliste arengupankade rahastust. Riikidel on vaja tugevaid ja sidusaid õiglase ülemineku

plaane ning riikide poolset omalust. Jätkus rahvusvaheliste arengupankade reformi arutelu ehk kuidas

muuta pankade juhtimist tõhusamaks, sh riskijuhtimist ja korraldust, et oleks võimalik abivajavaid

arenguriike rohkem aidata. Maailmapank on kasutusele võtmas uuenduslikke finantsinstrumente

nagu hübriidkapital ja portfelligarantii. Riigid rõhutasid ka vajadust erakapitali kaasamise ja

kohalikus valuutas laenude järele ning riikide endi vastutust/reforme riigi tulude suurendamisel.

IMFi raha- ja finantskomitee (IMFC) kohtumisel arutati IMFi liikmeskonna jaoks olulisi sõnumeid

globaalse majanduse, finantssektori, rahvusvahelise rahastamise ning võla teemadel, samuti IMFi

poliitikateemadel. Alates Venemaa sõja algusest Ukrainas ei ole õnnestunud IMFC-l kokku leppida

ühistes sõnumites ehk kommünikees kuna takistuseks on eriarvamused geopoliitilistes sõnumites. Ka

seekord tegi eesistuja Saudi-Araabia ettepaneku geopoliitilisetest sõnumitest hoiduda, kuid Põhja-

Balti riikide valijaskond ja mõned valijaskonnad veel ei olnud nõus välja jätma Venemaa sõja

mainimist Ukrainas – seega ühist kommünikeed taas ei sündinud. Komitee eesistuja Saudi-Araabia

tegi kohtumisest omapoolse avalduse8. Olulise teemana rõhutati avalduses, et IMFi kvoodisuurenduse

jõustumiseks 15.11.2024 on oluline, et liikmesriigid läbiks aegsasti siseriiklikud menetlused. Eestis

plaanime eelnõu valitsusse heakskiitmiseks esitada maikuus. Tervitati ka praeguse IMFi juhi

Kristalina Georgieva teiseks ametiajaks (5 a) tagasivalimist.

8. Nõukogu järeldused finantskirjaoskuse kohta

- Heakskiitmine

Finantskirjaoskuse tõstmine on üks kapitali- ja finantsteenuste turu edasist arengut mõjutav tegur, mis

kajastub nii eurorühma 11.03.2024 avalduses kui ka 17.-18.04.2024 ülemkogu järeldustes.

Majapidamiste säästude parem kasutamine on eesmärgina toodud ka 3.12.2020 komisjoni

kapitaliturgude teemalises tegevuskavas, mis rõhutab asjatundlike investeerimisotsuste tähtsust ning

milleks omakorda on vaja senisest paremaid finantsalaseid teadmisi. Seda tõendab 2023.a.

Eurobaromeetri uuring mille kohaselt on Euroopa Liidus inimeste finantsalased teadmised madalad

ja ebaühtlased. Paremad finantsalased teadmised soodustavad aga inimeste osalemist kapitaliturgudel

ning loovad eeldused ka edukamaks pikaajaliseks säästmiseks erinevate elutsüklite vajadusteks, eriti

aga pensioniajaks.

Finantskirjaoskuse hulka tuleb viimasel ajal lugeda uued võimed ja oskused, et saada kasu

finantsteenuste digitaliseerimisest samal ajal pettuste ja küberrünnete riske teadvustades ja vältides.

Selles kontekstis on tähtis EL/OECD ja rahvusvahelise finantsalase hariduse võrgustiku

(International Network for Financial Education) kompetentside raamistikku nii täiskasvanutele kui

noortele.

Järeldused tõstavad esile finantskirjaoskuse õppe pikaajalisust ning vajadust asjakohaste meetmetega

alustada juba noorte seas lülitades vastavaid teemasid kooliprogrammi.

Täiskasvanute seas on oluline arvestada erinevate elanikerühmade (vanemad inimesed, madalama

haridusega ja kergemini haavatavad, madalama sissetulekuga rühmad, immigrandid, puuetega

inimesed) olukorra ja vajadustega ning luua strateegiad ja meetmed vastavalt.

Järeldused rõhutavad, et finantskirjaoskuse edendamine on oluline ka ettevõtjate ja VKE seas.

8 https://www.imf.org/en/News/Articles/2024/04/19/pr24122-Chairs-Statement--Forty-Ninth-Meeting-of-the-IMFC

10

Järeldused on ette valmistanud finantsteenuste komitee ning majandus- ja rahanduskomitee. Lahtiseid

teemasid ei jäänud mistõttu ministrite arutelu selle päevakorrapunkti juures ette näha ei ole.

9. Muud teemad. Rahandusministrite kliimakoalitsioon.

- Teave nõukogu eesistujalt ja Hollandilt

Eesistuja ja Hollandi minister rahandusministrite kliimakoalitsiooni kaaseesistujana teavitavad asjade

arengust ja koalitsiooni ministrite üritusest hiljutiste Maailmapanga ja IMF kevadkohtumiste veerel.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 14. mai 2024. a istungil

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 14. mai 2024. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

14. mai 2024. aasta kohtumisel. Ülevaade eurorühma 13. mai 2024 aasta kohtumise

teemadest – 10 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 08.05.2024 nr 11-3.1/2186-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja mai 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. mai 2024.

a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 14. mai 2024. a istungil:

1. Nõukogu rakendusotsus Ukraina kava kohta

- Nõustume Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõukogu rakendusotsuseks, millega

kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni hinnang Ukraina kavale, mis on esitatud EL

määruse 2024/792 alusel ning võimaldab peale raam- ja rahastamislepingute sõlmimist

teha regulaarseid väljamakseid Ukraina rahastust.

- Eestile on oluline Ukraina stabiilne ja prognoositav rahastamine, mistõttu toetame

Euroopa Komisjoni ettepanekut rakendada rahastut Ukraina kava alusel, mille

elluviimist toetavad investeerimisraamistik ja tehniline abi.

2. Euroopa Liidu käibemaksusüsteem digiajastul

- Eesti toetab digiajastu käibemaksu paketis pakutud lahendusi digiaruandluse

sisseviimiseks ja ühes kohas käibemaksukohustuslaseks registreerimise võimaluste

laiendamiseks.

- Eesti ei toeta platvormide kaudu osutatavate teenuste käibemaksustamiseks eeldatava

tarnija kontseptsiooni sisseviimist kohustuslikuna kõigi riikide jaoks. Kompromissina

saame toetada lahendust, kus eeldatava tarnija kontseptsiooni rakendamine on

liikmesriikidele vabatahtlik ja ei too riikidele, kus seda ei rakendata, kaasa

halduskoormust ega lisakulusid.

- Eesti on valmis toetama digiajastu käibemaksu paketi vastuvõtmist 14. mai 2024. a

Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel, kui platvormimajanduse maksustamist

reguleerivad sätted on välja jäetud, et leppida edaspidiste läbirääkimiste käigus kokku

süsteemi vabatahtlikus rakendamises.

3. Nõukogu järeldused rahvastiku vananemisest tulenevate eelarvelise kestlikkusega

seotud väljakutsete kohta

- Nõustume järeldustega, milles kiidetakse heaks 2024. aasta rahvastiku vananemise

aruandes esitatud EL liikmesriikide majanduste ja eelarvete prognoosid (2022-2027).

- Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon arvestaks vananemise aruande järeldustega EL

majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise asjakohastes valdkondades.

- Jagame seisukohta, et eelarve kestlikkuse tagamiseks on oluline tõsta tootlikkust ning

osalus- ja tööhõivemäärasid ning kohandada nende eesmärkide saavutamiseks

pensioni-, tervishoiu- ning pikaajalised hooldussüsteemid.

- Toetame üleskutset, et majanduspoliitika komitee ja Euroopa Komisjon ajakohastaksid

rahvastiku vananemise majandus- ja eelarvemõjude analüüsi 2027. aasta suveks.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär