Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Keskkonnainvesteeringute Keskus

07.05.2024 nr 1-4/24/2344

Kliimaministri määruse "Kliima- ja

energiaeesmärkidele suunatud projektide

kaasrahastamise tingimused ja kord

valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele"

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud

projektide kaasrahastamise tingimused ja kord valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele“

eelnõu koos seletuskirja ja lisaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

3. Hindamiskriteeriumid

Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei

Brit-Beatrice Peri, 605 1259

[email protected]

Kliimaministri ….2024 määrus nr ..

„Kliima- ja energiaeesmärkidele

suunatud projektide kaasrahastamise

kord ja tingimused kohalikele

omavalitsustele, kõrgharidusasutustele

ja teaduasutustele“

Lisa 1

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 40%

Anija vald 60%

Antsla vald 69%

Elva vald 64%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 65%

Harku vald 43%

Hiiumaa vald 63%

Häädemeeste vald 67%

Jõelähtme vald 49%

Jõgeva vald 69%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 64%

Kadrina vald 66%

Kambja vald 51%

Kanepi vald 65%

Kastre vald 56%

Kehtna vald 66%

Keila linn 58%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 46%

Kohila vald 58%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 55%

Kuusalu vald 59%

Loksa linn 70%

Luunja vald 52%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning

elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga.

Lääne-Harju vald 63%

Lääne-Nigula vald 64%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 69%

Muhu vald 65%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 69%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 58%

Nõo vald 59%

Otepää vald 66%

Paide linn 69%

Peipsiääre vald 69%

Põhja-Pärnumaa vald 69%

Põhja-Sakala vald 66%

Põltsamaa vald 67%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 69%

Raasiku vald 58%

Rae vald 40%

Rakvere linn 69%

Rakvere vald 64%

Rapla vald 66%

Ruhnu vald 65%

Rõuge vald 69%

Räpina vald 70%

Saarde vald 69%

Saaremaa vald 69%

Saku vald 43%

Saue vald 51%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 55%

Tapa vald 70%

Tartu linn 63%

Tartu vald 53%

Toila vald 63%

Tori vald 64%

Tõrva vald 67%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 40%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 67%

Vinni vald 67%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 52%

Võru linn 70%

Võru vald 66%

Väike-Maarja vald 66%

Lisa 1 Kliimaministri ....2024 määruse nr .... "Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele"

Nr Hindamiskriteerium Selgitus Hinne Osakaal Hindamiskriteeriumide väärtuste kirjeldused Punktid

Projekt on sisuliselt vajalik:

1 Projekti vajalikkus

(lävendkriteerium)

Projekti vajalikkus valdkonna arengu-

ja tegevuskavades püstitatud

eesmärkide ning valdkonda

reguleerivate seaduste, määruste ja

riigile võetud rahvusvaheliste

kohustuste täitmiseks (arvestatakse ka

menetluses olevate dokumentide

eelnõusid)

0-4 30%

1.1

Panustab säästva liikuvuse, taastuvenergia või hoonete energiatõhususe

parandamisse ja/või valdkonna süsteemse muutuse saavutamisse EL

heitkogustega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse või

metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse sektoris

4

1.2 Panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse Eesti kasvuhoonegaaside

inventuuris või kliimamuutustega kohanemisse ja on päästiktegevus 3

1.3 Panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse Eesti kasvuhoonegaaside

inventuuris või kliimamuutustega kohanemise või on päästiktegevus 2

1.4 Panustab VVTP (2023-2024) või rohereformi TP tegevustesse 1

1.5 Ei toeta ühegi eelnimetatud kohustuse, nõude ega eesmärgi täitmist, need ei

tõenda vajalikkust projekti järele või projekti mõju nende täitmisele on tühine 0

2 Projekti teostatavus

(sisu ja rakendatavus) Kas projekt on realiseeritav?

30%

2.1 Projekti põhjendatus

Kas projekt moodustab terviku ning

eesmärgi saavutamiseks on valitud

õiged sekkumistegevused , mis

võimaldavad saavutada eeldatavad

tulemused?

0-4 40%

2.1.1 Projekti partnerite tegevuste sekkumisloogika eesmärgi saavutamiseks on

arusaadav ja hästi põhjendatud ning tagab eeldatavate tulemuste saavutamise 4

2.1.2 Projekti sekkumisloogika on põhjendatud ning arusaadav, kuid valitud lahendus

ei pruugi olla kõige tõhusam; 3

2.1.3 Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud, kuid valitud lahendus sisaldab

ebakõlasid, küsitavusi ja/või riske tulemuste saavutamises; 2

2.1.4 Projekti sekkumisloogika või eesmärgi saavutamiseks ei ole valitud õiged

meetmed; 0

2.2 Taotleja suutlikkus

projekti ellu viia

Kas taotlejal on olemas kõik eeldused

projekti kavandatud kujul ellu

viimiseks?

0-4 40%

2.2.1 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks on usutav ja põhjendatud 4

2.2.2 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks pole piisavalt usutav ja põhjendatud 2

2.2.3 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks pole usutav ega põhjendatud 0

2.3 Projekti eelarve Planeeritavate kulude relevantsus

kvalitatiivselt (kas neid kulutusi on 0-2 20% 2.3.1

Projekti eelarve on lahti kirjutatud ja põhjendatud, raha küsitakse adekvaatselt

ning kuluartiklid on täielikult kooskõlas eesmärkidega 2

Lisa 1 Kliimaministri ....2024 määruse nr .... "Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele"

vaja teha?) ja kvantitatiivselt (kas

need kulutused on adekvaatsed

selleks, et jõuda püstitatud

eesmärkide ja tulemusteni?) 2.3.2

Projekti eelarves esineb kululiike, mida ei ole piisavalt lahti kirjutatud või

põhjendatud või on mõned üksikud kulud kas ülepaisutatud või alaplaneeritud, sh

võib nende tõttu olla otstarbekas taotletud toetuse summa ümbervaatamine, kuid

see ei mõjuta püstitatud eesmärkide või kavandatud tegevuste tulemuste

kvaliteedi saavutamist

1

2.3.3

Projekti eelarve ei ole lahti kirjutatud või ei sisalda piisavalt vajalikku

informatsiooni hindamiseks, mis seab kahtluse alla projekti eesmärkide

saavutamise: − eelarve on optimaalsega võrreldes ilmselgelt ülepaisutatud/teatud

tüüpi olulised kulud pole eesmärkide seisukohast piisavalt põhjendatud − raha

küsitakse liiga vähe/olulised kulutused on planeerimata või nende rahastamine on

ebapiisav, mistõttu püstitatud eesmärke või kavandatud eesmärke pole võimalik

saavutada või tegevusi ellu viia.

0

3 Projekti

jätkusuutlikkus

Kuivõrd pärast projekti lõppemist on

tagatud projekti tegevuse jätkamine ja

projektist saadava lisaväärtuse

kasutamine ning laiendamine?

0-4 20%

3.1

Projekt, mis oma olemusest tulenevalt lõpeb projekti tulemuse saavutamisega (ei

vaja järeltegevusi ega täiendavaid investeeringuid, nt jõgede või soode

taastamine), projekti tulem on põhjendatud ja otstarbekas ning vastab riigi

strateegilistele eesmärkidele või projekti tulemusena on riigi kohustus täidetud

4

3.2

Taotleja on ilmselgelt suutlik alustatud tegevusi jätkama või loodud lisaväärtust

kasutama (või on tagatud kavandatud projekti tulemuste üleandmine mõnele

teisele võimekale edasisele haldajale või pädevale asutusele) ning on tagatud

konkreetne mehhanism projektiga loodava kasu süvendamiseks või

laiendamiseks valdkonnale/huvitatud sektorile või riigile

3

3.3

Projekt valmistab projekti lisandväärtuse realiseerimist eeldavad tingimused ette,

st projekt, milles jätkusuutlikkuse suurendamine (ja analüüs) on teadvustatud kui

probleem (konkreetsete tegevuste kavandamine, väliste jõudude kaasamine jms)

ja sellega seotud riskid on läbi mõeldud

2

3.4

Projekti loodud lisaväärtuse edasine kasutamine on ilmselgelt madal/olematu

ning projekti tulemustele ei ole kavandatud ka mõnda teist edasist võimekat

haldajat või taotleja ei suuda laiemas perspektiivis probleemi lahendada ja

eesmärki saavutada või see pole projektipõhisel viisil otstarbekas

0

4 Projekti mõju ulatus

Kas tegevuse mõju on laiahaardeline

ning sellest saab kasu terve riik või

toimub tegevus vaid ühes piirkonnas

ning mõju on vaid lokaalselt

mõõdetav?

0-2 20%

4.1 Projekti mõju on üleriigiline või hõlmab suuremat regiooni (kaasatud on mitu

KOV-i) või tegevus toimub piirialadel 2

4.2 Projekt viiakse ellu EL missioonides osalevates piirkondades 1

4.2 Projekti mõju on lokaalne 0

1

EELNÕU

Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide

kaasrahastamise toetamise tingimused ja kord valitsusasutustele

ja nende hallatavatele asutustele

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord

valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud

kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele suunatud välisallikatest rahastatavate

projektide tulemuste saavutamist neis nõutava omafinantseeringu katmise kaudu. Meetme

eesmärgi saavutamiseks antakse toetust avatud taotlusvooru kaudu.

(2) Toetuse taotlemise eeldusena peab taotletava projekti tegevuste kavandamisel olema

asjakohaselt arvestatud tulemuste kliimakindluse tagamise vajadusega ja olulise kahju

ärahoidmise põhimõttega.

§ 3. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või

kasutatakse;

2) projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel projekti tegevused algavad ja

lõpevad ning toetuse saajal tekivad projekti elluviimiseks abikõlblikud kulud ja need

tasutakse;

3) välisallikas on Eesti-väline mitteriigieelarveline tulu, mida jagatakse arengu, reformide ja

investeeringute elluviimiseks;

4) põhirahastaja on välisallikast rahalise toetuse andja;

5) abikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mille eest toetuse saaja tasub

põhirahastaja poolt välisallikast toetuse taotlemisel toetuse saajalt nõutava

omafinantseeringu osa;

6) taotluse rahuldamise otsus on rakendusüksuse tehtav haldusotsus toetuse andmise ja

kasutamise kohta;

7) taotlus on e-toetuse keskkonnas esitatav nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm koos

asjakohaste lisadega;

2

8) toetus on käesoleva määruse alusel riigieelarve strateegia meetmest „Kliima- ja

energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine” rakendusüksuse kaudu eraldatav

raha;

9) projekti mõju on projektis saavutatud tulemuste laiem mõju kliima- ja energiaeesmärkide

suunas liikumisele lähtuvalt projekti eesmärgist;

10) projektipartner on asutus, kes on kaasatud projekti finantseerimisse, juhtimisse või

elluviimisesse, kuid kes ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuse osutaja;

11) kliimakindlus on taristu vastupanuvõime võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele

lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise

tehniliste suunised aastateks 2021–2027”;

12) olulise kahju ärahoidmise põhimõte tähendab, et projekti tegevustega ei tohi tekitada olulist

kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

§ 4. Meetme elluviimine

(1) Toetuse andmist korraldab Kliimaministeerium.

(2) Meetme rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(3) Kliimaminister kinnitab käskkirjaga avatud taotlusvooru eelarve suuruse ning eraldab

vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude katteks KIKile.

(4) Kliimaminister võib käskkirjaga täpsustada avatud taotlusvoorus toetatavaid valdkondi,

eesmärke, toetuse minimaalset ja maksimaalset määra ja mahtu.

(5) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsustab,

toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide elluviimise üle teeb järelevalvet

KIK.

2. peatükk

Toetuse andmine avatud taotlusvoorus

1. jagu

Üldnõuded

§ 5. Taotleja

(1) Toetust võib taotleda valitsusasutus või selle hallatav asutus.

(2) Taotlejal võib olla projektipartner, kelleks on:

1) valitsusasutus või tema hallatav asutus;

2) kohalik omavalitsus või tema hallatav asutus;

3) positiivselt evalveeritud teadusasutus;

4) riiklik kõrgharidusasutus.

(3) Taotleja ja projektipartner on kohustatud:

1) KIKi nõudmisel tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses ja

muudes õigusaktides sätestatud nõuetele ja tingimustele;

2) esitama koos taotlusega KIKile nõutavad dokumendid;

3

3) võimaldama KIKil kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele;

4) esitama KIKile muud infot, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 6. Toetuse saaja

Toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta on tagasimaksmisele kuuluva riikliku toetuse tagasi maksnud nõude täitmise

tähtpäevaks;

2) tal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373,

379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

3) tal ei ole aruandevõlgnevusi KIKi või riiklike registrite ees.

§ 7. Toetuse osakaal

(1) Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 10 000 eurot ja maksimaalne summa

500 000 eurot. Toetuse täpsed piirmäärad taotlusvoorus kehtestab kliimaminister § 4

lõikes 3 nimetatud käskkirjaga.

(2) Valitsusasutustel ja nende hallatavatel asutustel on toetuse osakaal kuni 100 protsenti

projekti abikõlblikest kuludest, aga mitte suurem kui lõikes 1 nimetatud summa.

(3) Positiivselt evalveeritud teadusasutusel või riiklikul kõrgharidusasutusel võib

projektipartnerina toetuse osakaal olla kuni 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Kohaliku omavalitsuse kui projektipartneri toetuse osakaal sõltub üksuse põhitegevuse

tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisale 2 vastavalt 30–60

protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse põhirahastust ja toetust proportsionaalselt.

§ 8. Abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood vastab põhirahastaja abikõlblikkuse perioodile, kuid selle lõpp

ei ole hilisem kui 31.12.2032.

§ 9. Kulude abikõlblikkus

Kulu on abikõlblik, kui see vastab kaasrahastatava projekti põhirahastaja tingimustele.

2. jagu

Kaasrahastamise tingimused

§ 10. Meetme tingimused

(1) Toetuse taotlus esitatakse KIKile enne põhirahastajale taotluse esitamist. Põhjendatud

juhul võib KIK võtta taotluse taotlejalt vastu ka pärast põhirahastajale taotluse esitamist.

(2) KIK võib taotlejale teha ettepanekuid taotluse muutmiseks või täiendamiseks, mille

eesmärk on viia projekt põhirahastusmeetme tingimuste piires paremini vastavusse

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiapoliitika

eesmärkidega ning §-s 17 sätestatud kriteeriumidega.

4

(3) Kui projekti elluviimises osaleb Eestist mitu partnerit, võib kaasrahastamist taotleda vaid

põhipartner. Selleks lepivad projekti Eesti partnerid vajaduse korral omavahel kokku, kes

neist tegutseb kaasrahastamist taotledes teiste nimel põhipartnerina.

(4) Kaasrahastava projekti kulud peavad olema põhjendatud ja mõistlikud ning tehtud

riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides, sealhulgas peavad töö- ja

teenustasud vastama vastava valdkonna Eesti tavalisele keskmisele tasemele.

3. peatükk

Taotlemine ja hindamine

1. jagu

Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine

§ 11. Taotluse esitamine ja vastavuse kontroll

(1) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 tööpäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.

(2) Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval e-toetuse keskkonna

vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalallkirjaga ja sellele lisatakse lõike 5

alusel nõutud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna

andmeväljadest.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele vorminõuetele:

1) taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel

kooskõlas;

2) projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas §-s 2 ja §-s 4 nimetatud käskkirjas esitatud

tingimustega;

3) taotletav toetussumma ei jää alla minimaalse ega ületa projekti kohta ette nähtud

maksimaalset toetussummat;

4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

5) taotluse on allkirjastanud esindusõiguslik isik.

(4) Taotlus peab vastama järgmistele sisunõuetele:

1) projekti eesmärk on arusaadavalt põhjendatud;

2) esitatav taotlus vastab põhirahastajale esitatavale projektile;

3) kavandatud tegevused on suunatud §-s 2 nimetatud kliima- ja energiaeesmärkide

täitmisele ja on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega ning taristu

ehitamisel on tagatud kliimakindlus;

4) kliimamuutuste leevendamise projektis on arvutuslikult välja toodud, kui palju

kavandatud tegevustega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkogust või

suurendatakse kasvuhoonegaaside sidumist, taastuvenergia kasutuselevõttu või

energiatõhusust;

5) kliimamuutuste mõjuga kohanemise projektis on kirjeldatud, kuidas paraneb projekti

tegevuste mõjul inimeste või ökosüsteemide suutlikkus kliimamuutuste mõjudega

kohaneda;

6) analüüsitud on probleemi ja kirjeldatud on lahenduskäik, kuidas projektiga soovitakse

probleemi lahendada;

7) kavandatud tegevused on teostatavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud;

8) loodud on pädev projektimeeskond ja projekti juhtimiskorraldus on asjakohane;

5

9) märgitud on, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuste

jätkamine, projekti tulemuste ajakohastamine ja edasine kasutamine ning projektist

saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine;

10) märgitud on projekti mõju ulatus.

(5) Taotleja lisab taotlusele kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad taotluse vastavust

nõuetele.

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine KIKis koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotluse registreerimine;

2) taotleja, projektipartneri ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine;

3) taotluse sisunõuetele vastavuse kontrollimine;

4) sisunõuetele vastava taotluse hindamine;

5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 80 tööpäeva. KIK võib põhjendatud juhul taotluse

menetlemise tähtaega pikendada.

(3) Taotluse menetlemise tähtaja kulgemine algab taotluste esitamise tähtpäevale järgneval

tööpäeval.

(4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses

esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole

piisavalt selge, märkides ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,

täiendamist või lisainfot.

§ 13. Taotluse, taotleja ja projektipartneri nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotluse vastavust § 11 lõigetes 3 ja 5

sätestatud nõuetele.

(2) KIK hindab taotluse sisu vastavust § 11 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

(3) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat

ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

(4) Taotleja, projektipartner ja taotlus tunnistatakse vormi- ja sisunõuetele vastavaks, kui on

täidetud §-des 5 ja 11 taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded.

(5) Taotlus tunnistatakse mittevastavaks, kui taotlus ei vasta kas või ühele § 11 lõikes 3 või 4

sätestatud taotlusele kohalduvale nõudele.

(6) Nõuetele vastavas taotluses sisalduvat projekti hinnatakse §-s 17 sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel.

(7) Nõuetele mittevastava taotluse kohta teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

6

§ 14. Taotluse hindamine

(1) SA KIK moodustab vormi- ja sisunõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks

hindamiskomisjoni ja kinnitab selle töökorra. Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(2) Hindamiskomisjoni kaasatakse valdkondlikud eksperdid ministeeriumidest,

kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest või mujalt. Juhul kui selgub mõne komisjoni

liikme seotus mõne taotlusega, taandab see liige end selle taotluse hindamisest.

(3) Hindamiskomisjon hindab taotlusi käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumid koos kohalduvate näitajate ja

hindepunktidega on toodud määruse lisas 1.

(4) Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub

hindamiskriteeriumide alusel antud kaalutud keskmistest hinnetest.

(5) Hindamiskomisjon või KIK võib küsida taotlejalt projekti hindamiseks vajalikku

lisateavet ning teha põhjendatud juhul taotlejale ettepaneku muuta projekti tegevusi, kui

see on võimalik põhirahastaja tingimuste kohaselt. Küsimusele vastamiseks või taotluse

muutmiseks antakse taotlejale aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg.

§ 15. Taotluse rahuldamine

(1) Paragrahvis 14 sätestatud hindamise tulemusena moodustatakse pingerida, kus kõrgema

koondhinde saanud taotlus asub eespool.

(2) Taotlused, mis on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust maksimaalsest koondhindest,

rahuldatakse pingerea alusel taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(3) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud käesoleva peatüki 2. jaos nimetatud

hindamiskriteeriumi „projekti vajalikkus” alusel 0 punkti.

(4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või ei ole põhjendatud, arvestades taotletud

toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Sellisel juhul võib

KIK teha taotluste hindamise käigus taotlejale ettepaneku muudatusteks ja taotleja esitab

uue, korrigeeritud taotluse. Kui taotleja ei ole nimetatud muudatustega nõus, taotlust ei

rahuldata.

(5) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse

tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud

tähtpäevaks ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsus ja otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Hindamistulemuste ja rahastamisettepaneku alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse

või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegija andmed ja otsuse tegemise kuupäev;

7

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) teave põhirahastuse kohta;

5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;

6) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;

7) projekti abikõlblikkuse periood;

8) toetuse saaja ja projektipartneri kohustused, mis on vajalikud projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks ja selle kontrollimiseks;

9) võimalikud osalise rahuldamise tingimused ja kõrvaltingimused;

10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

11) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise alused ning taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

12)ettemakse saamise ja kasutamise tingimused;

13) vaidlustamisviide.

(3) Taotlejale tehakse otsus teatavaks KIKile esitatavate taotluste menetlemiseks ette nähtud

e-toetuse infosüsteemi kaudu.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib põhjendatud juhul muuta. Taotluse rahuldamise otsuse

muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja.

(5) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui kavandatava

muudatusega satub kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamine või projekti tegevuste

lõpetamine abikõlblikkuse perioodil.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) põhirahastaja ei rahulda toetuse saaja esitatud taotlust;

2) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;

3) toetuse saaja rikub oluliselt toetuse kasutamise tingimusi;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja

toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;

5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

kohta.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

6) vaidlustamisviide.

2. jagu

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

§ 17. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal

Taotluste hindamise kriteeriumid ja nende osakaal on järgmine:

1) projekti vajalikkus (30 protsenti maksimaalsest koondhindest);

2) projekti teostatavus (30 protsenti maksimaalsest koondhindest);

8

3) projekti jätkusuutlikkus (20 protsenti maksimaalsest koondhindest);

4) projekti ulatus (20 protsenti maksimaalsest koondhindest).

§ 18. Hinnatavad näitajad

(1) Projekti vajalikkust hinnatakse selle järgi, kas projekt on vajalik valdkonna arengu- ja

tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja

riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

(2) Projekti teostatavust hinnatakse selle järgi, kas projekti tegevused sobivad kavandatud

eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastab kavandatud tegevusele ning taotleja

suudab projekti ellu viia.

(3) Projekti jätkusuutlikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd pärast projekti lõppemist on

tagatud projekti tegevuste jätkamine, projekti tulemuste edasine kasutamine ja vajadusel

ajakohastamine ning projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine.

(4) Projekti ulatust hinnatakse selle järgi, kus ja kui laias piirkonnas tegevuste mõju avaldub.

4. peatükk

Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja

tagasinõuete esitamise kord

§ 19. Toetuse saaja ja projektipartneri kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:

1) järgima põhirahastaja tingimusi ja võimalikke § 16 alusel tehtud taotluse rahastamise

otsuses ette nähtud lisatingimusi;

2) tagama kaasrahastuse projekti tegevuste kooskõla atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161

lõikes 4 esitatud kliima- ja energiaeesmärkidega, olulise kahju ärahoidmise põhimõttega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 sätestatud ulatuses ja

kliimakindluse põhimõttega vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C 373/01;

3) esitama KIKile vahe- ja lõpparuanded pärast põhirahastaja poolt vahe- või lõpparuande

aktsepteerimist ning ettemakse kasutamist tõendava kuludokumendi;

4) esitama KIKi nõudmisel projekti kohta dokumente ja selgitusi ning võimaldama KIKi

esindajatel kontrollida projekti tegevusi kohapeal;

5) teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise

süsteemi enampakkumistuludest, vastavalt KIKi juhistele;

6) teatama KIKi viivitamata olulistest asjaoludest, mis võivad takistada projekti

nõuetekohast elluviimist.

§ 20. Muudatused projektis

Põhjendatud juhtudel ja KIKi eelneval kirjalikul nõusolekul võib elluviidavas projektis teha

muudatusi, kui see ei lähe vastuollu põhirahastaja tingimuste ega põhiprojektiga.

§ 21. Maksed ja maksetaotluste menetlemine

(1) Toetus makstakse välja ettemaksetena.

9

(2) Ettemaksetaotlus esitatakse KIKile pärast põhirahastuse taotluse rahuldamise otsuse

jõustumist.

(3) Maksetaotluste menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava

ettemaksetaotluse esitamisest arvates.

(4) Kui maksetaotluse või lõpparuande kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Lisateabe andmise ja puuduste kõrvaldamise aja võrra pikeneb

menetlemise tähtaeg.

§ 22. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud käesoleva määruse alusel saadud toetuse summa tagastama

samadel alustel ja samas proportsioonis põhirahastaja poolt tagasinõutava toetusega.

(2) Lisaks võib toetuse tagasi nõuda, kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud vastavalt § 19

punktis 2 märgitud nõuetele.

(3) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest

tulenevaid kohustusi, nõuab KIK toetuse osaliselt või täielikult tagasi atmosfääriõhu kaitse

seaduse §-s 1821 sätestatud korras.

(4) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses

kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse

rahuldamise otsus täies ulatuses kehtetuks.

(5) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e-

toetuse keskkonna vahendusel. Tähtaegselt tagastamata summale kohaldatakse

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuses märgitud nõuete ja kohustuste täitmise kontrollimine

(1) KIKil on õigus kontrollida projekti elluviimist, sealhulgas investeeringu kasutamist, teha

kohapeal eelkontrolli, järelkontrolli ja vajaduse korral auditeid. Taotleja, projektipartner

ja toetuse saaja on kohustatud esitama kõik KIKi poolt põhjendatult nõutavad dokumendid

ja selgitused ning võimaldama kontrolli kohapeal.

(2) KIKil on õigus kontrollida projekti nõuetekohasust viis aastat, vesiehitise ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatise või hoone rajamisega seotud projekti korral

15 aastat pärast projekti lõppmakse tegemist.

1

Kliimaministri määruse

„Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise kord ja

tingimused valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutusele“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord

valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse (AÕKS) § 161 lõike 3 alusel. Toetuse andmiseks kasutatakse Euroopa Liidu (EL)

heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumisest saadavat tulu. AÕKS § 161 lg 1 kohaselt kajastatakse riigi eelarvestrateegias

enampakkumisest saadud tulu kasutamise kava, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete

sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. AÕKS § 161 lg 3 kohaselt võib

meetme elluviimise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu

kasutamise tingimused ja korra. Riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ elluviimise eest vastutab kliimaminister. Kuna meetme

eesmärk on seotud mitme ministeeriumi valitsemisala valdkondade ja eesmärkidega, kaasati

meetme tingimuste väljatöötamisse teisi ministeeriume.

Meede on loodud, et toetada kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele suunatud projektides

välisallikatest toetuse taotlemisel nõutava omafinantseeringu katmist valitsusasutustele ja

nende hallatavatele asutustel. Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise tingimused

avatud taotlusvoorus, sealhulgas nõuded taotlejale, projektipartnerile ja taotlusele, ning

taotluste menetlemise kord. Eelnõus sätestatakse abikõlblikud toetuse taotlejad,

projektipartnerid ja tegevused ning toetuse piirmäärad ja -mahud. Eelnõukohase määrusega

sätestatakse aruande esitamise ja taotlusvoorus eraldatud toetuste väljamaksmise kord. Juhul

kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, on Keskkonnainvesteeringute Keskusel

(edaspidi KIK) eelnõu järgi õigus väljamakstud toetussumma osaliselt või täielikult tagasi

nõuda.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi kliimaosakonna

peaspetsialist Brit-Beatrice Peri (605 1259, [email protected]),

strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna nõunik Krista Tõnisson (626 0727,

[email protected]) ja kliimaosakonna nõunik Annika Varik (626 2961,

[email protected]). Eelnõu koostamise aruteludes osalesid Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Kristel Reim

(735 4025, [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise

planeerimise juht Martti Kalvik (625 6464, [email protected]) ja strateegiaosakonna

peaanalüütik Mario Lambing (625 6387, [email protected]) ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist

Robert Kond (625 6208, [email protected]). Keskkonnainvesteeringute Keskusest

panustasid määruse eelnõu ja seletuskirja koostamisse ringmajanduse ja ressursisäästu

valdkonnajuht Rita Jürmann (5880 0211, [email protected]), ringmajanduse, ressursisäästu

ja keskkonnateadlikkuse valdkonna projektikoordinaator Sirli Vaksmann (5880 0221,

[email protected]), projektikoordinaator Angelika Verš (5880 0259,

[email protected]) ning toetuste ja teenuste osakonna juht Tanel Oppi (5880 0244,

[email protected]). Rahandusministeeriumist osalesid meetme aruteludel Euroopa Liidu

poliitikatalituse nõunik Mari Lahtmets (5885 1430, [email protected]) ja strateegiatalituse

nõunik Tuuli Levandi (5885 1487, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi

2

tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (626 2948,

[email protected]) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna

jurist Kaido Floren (5880 0232, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on jagatud nelja peatükki.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu § 1 kirjeldab määruse reguleerimisala. Eelnõukohane määrus reguleerib riigi

eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine“

vahendite kasutamist valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste abiga.

Eelnõu § 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki. Eesmärgiks on toetada atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist, aidates kaasa neile

eesmärkidele suunatud välisallikatest rahastatavates projektides nõutava omafinantseeringu

katmisele valitsusasutuste ja nende hallatavatele asutuste poolt. Edaspidi viidatakse tegevusele

sõnaga „kaasrahastamine“. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust avatud

taotlusvoorude kaudu. Toetuse taotlemise eeldusena tuleb arvestada, et projekti tegevused

oleksid kooskõlas “ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega („do no significant harm“)ja taristuga

seotud tegevuste puhul tagataks asjakohaselt kliimakindlus.

Eelnõu §-s 3 määratletakse eelnõus kasutatud terminid.Välisallikateks võivad olla näiteks

Interreg, LIFE, Horizon. Punktis 11 ja 12 nimetatud„kliimakindluse“ ja „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte definitsioonid ja nende järgimisega kaasnevad nõuded on toodud Riigi Tugiteenuste

Keskuse kodulehel 1.

Eelnõu § 4 kohaselt korraldab kliima- ja energiaeesmärkidel välisallikatest rahastatavate

projektide omafinantseeringu katmiseks toetuse andmist Kliimaministeerium. Meetme

rakendusüksuseks on määruse § 4 lõikes 2 määratud KIK. Meede on kehtestatud AÕKS § 161

lõike 3 alusel. Meetme suhtes kehtib Kliimaministeeriumi (varem Keskkonnaministeerium) ja

KIKi vahel 19.02.2020 atmosfääriõhukaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 7 alusel

sõlmitud haldusleping nr 1-6/20/5 (RT I, 21.02.2020, 9). See tähtajatu ja endiselt kehtiv

haldusleping hõlmab erinevaid AÕKS § 161 alusel ellu viidavaid meetmeid. Muu hulgas näeb

selle halduslepingu punkt 1.3 ette, et antavate ülesannete täpsem sisu kehtestatakse

taotlusvoorude läbiviimiseks antavate keskkonnaministri määruste ja investeeringute ning

muude tegevuste rahastamiseks kehtestatavate keskkonnaministri käskkirjadega, milles

nähakse ette ka KIKile antava eraldise kogumaht ning sellest ülesannete täitmiseks vajalik KIKi

administratiivkulude osa, nagu on ette nähtud ka määruse eelnõu § 4 järgnevates lõigetes.

Järelevalvet KIKi tegevuse üle erinevate AÕKSi meetmete rakendusüksuse ülesannete täitmisel

teeb lepingu punkti 4 kohaselt ministeerium.

Enne taotlusvooru avamist kehtestab kliimaminister käskkirjaga meetme „Kliima- ja

energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine“ sees eelarve jagunemise kahe

määruse vahel: avatavaks taotlusvooruks antud määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele

suunatud projektide kaasrahastamise toetamise kord ja tingimused valitsusasutustele ja nende

hallatavatele asutustele“ ning määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide

1 Kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte definitsioon ja juhised Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel

https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded#Kliimakindlus

3

kaasrahastamise kord ja tingimused kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja

teadusasutustele“ vahel. Samuti võib minister käskkirjaga täpsustada avatud taotlusvoorus

toetatavaid valdkondi, eesmärki ja toetuse minimaalset ja maksimaalset määra ja mahtu

määruses sätestatud toetuse minimaalse ja maksimaalse summa piires. Lisaks määratakse

käskkirjaga KIKile meetme eelarvest vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude

katteks. Sealjuures arvestatakse käskkirja koostamisel, et igal aastal ei ole kohustust kasutada

ära kogu riigieelarve strateegiaga määratud aastaeelarvet, vaid vahendeid võib kasutada aastate

lõikes paindlikult, näiteks kanda osa raha edasi järgmisesse aastasse. Tuleb ka arvestada, et

sõltuvalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist tegelikult saadavast

kauplemistulust võib meetme konkreetse aasta eelarvemaht osutuda väiksemaks riigi

eelarvestrateegias kajastatust, mistõttu võib muutuda ka taotlusvooru eelarve.

2. peatükk. Toetuse andmine avatud taotlusvoorus

1. jagu. Üldnõuded

Eelnõu § 5 sätestab taotlejad, võimalikud projektipartnerid ning taotleja ja projektipartneri

kohustused. Taotlejateks võivad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.

Projektipartneriteks võivad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud

omavalitsused ja nende hallatavad asutused, riiklikud kõrgharidusasutused ning positiivselt

evalveeritud teadusasutused 2.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded toetuse saajale analoogselt teiste toetusmeetmetega.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetuse maksimaalsed lubatud osakaalud projekti eelarvest ning

minimaalne ja maksimaalne toetusmaht projekti kohta. Valitsusasutustele ja nende hallatavatele

asutustele omafinantseeringu kohustust kaasrahastamise toetuse summast ei ole määratud ehk

toetuse osakaal põhirahastaja poolt katmata omafinantseeringu osast võib olla kuni 100%. Juhul

kui projektis on mitu osapoolt ning mõni neist ei ole valitsusasutus ega tema hallatav asutus,

tuleb vastavalt kulude jaotusele valitsusasutuse või tema hallatava asutuse ja partneri vahel

partnerile toetuse andmisel lähtuda talle määruses ette nähtud omafinantseeringu määrast.

Paragrahvi lõige 1 sätestab, et toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ning maksimaalne

summa 500 000 eurot, kuid kliimaminister võib täpsustada toetuse piirmäärasid antud

vahemikus käskkirjaga enne taotlusvooru avamist. Täpsustused esitatakse KIKi kodulehel

hiljemalt taotlusvooru avamisel.

Eelnõu § 8 käsitleb kulude abikõlblikkuse perioodi.Projekti abikõlblikkuse periood on

ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning toetuse saajal tekivad projekti

tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud ja nende eest tasutakse. Projekti abikõlblikkuse

periood vastab põhirahastaja määratud abikõlblikkuse perioodile. Tulenevalt heitkogustega

kauplemise süsteemi enampakkumistulu kasutamise korrast, mille kohaselt peavad

kauplemisperioodi 2021–2030 tulust eraldatud vahendid olema kasutatud hiljemalt

2033. aastaks, ei saa projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hiljem kui 31.12.2032.

Lõppkuupäeva sätestamisel arvestati puhverajaga enampakkumistulu kasutamise tähtaja

suhtes.

Eelnõu § 9 sätestab, et kulu loetakse abikõlblikuks, kui kulu on abikõlblik põhirahastaja

tingimustel. Määrusega ei kehtestata lisatingimusi kulude abikõlblikkusele, vaid abikõlblikeks

loetakse kõik kulud, mis on abikõlblikud kaasrahastatavas projektis.

2 Positiivselt evalveeritud teadusasutuste loetelu https://etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-

evalveerimine/

4

2. jagu. Kaasrahastamise tingimused

Eelnõu §-s 10 sätestatakse meetme tingimused. Esimeses lõikes nähakse ette, et taotleja saab

tulla meetmest toetust taotlema enne, kui ta on esitanud rahastamistaotluse põhirahastajale.

Selline tegevuste järjestus annab riigile võimaluse vajadusel suunata projektide sisu ning

vähendada koormust riigieelarvele, kinnitades omafinantseeringu olemasolu asutustele, kes

oleks omafinantseeringu katet vastasel juhul küsinud riigieelarvest. Põhjendatud juhul võib

KIK taotluse vastu võtta ka siis, kui taotleja on juba esitanud põhirahastajale taotluse.

Teises lõikes tuuakse välja, et KIKil on õigus teha ettepanekuid projekti sisu muutmiseks, et

projekt oleks rohkem kooskõlas kliima- ja energiaeesmärkidega. Ettepanekuid tehakse

e-toetuse infosüsteemi kaudu.

Kolmanda lõiguga kinnitatakse, et kui projektil on Eestis mitu osapoolt ehk partnerit, tuleb

partneritel kokku leppida, kes on põhipartner. Ühe projekti kohta saab taotluse esitada vaid üks

partneritest ehk põhipartner.

3. peatükk. Taotlemine ja hindamine

1. jagu. Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine

Eelnõu § 11 sätestab taotluste esitamise ja esmase vastavuskontrolli nõuded. Esimese lõike

kohaselt korraldab KIK sobivate projektide leidmiseks taotlusvooru ning kuulutab selle välja

hiljemalt 30 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega.

Teise lõike kohaselt esitatakse taotlus KIKile e-toetuse keskkonna vahendusel ja selle

allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt. Kui taotlejal ei ole esindajat, kes saaks

taotlust digitaalselt allkirjastada, siis toetust taotleda ei saa. Kogu ülejäänud suhtlus projektiga

seoses toimub e-toetuse keskkonnas ja e-toetuse kaudu edastatud dokumendid loetakse kätte

toimetatuks. Vastava nõusoleku ja e-posti aadressi annab taotleja taotlemise käigus. Sama

keskkond on KIKis kasutusel ka teiste meetmete puhul. Pikemas plaanis aitab spetsiaalne

IT-platvorm hoida ühes kohas koos projektiga seotud dokumente ja sellega hoitakse kokku

projekti haldamiseks kuluvat aega nii taotleja, toetuse saaja kui ka KIKi seisukohast.

Kolmas, neljas ja viies lõik sätestavad vormilised (lõige 3) ja sisulised (lõige 4) nõuded taotluse

kohta, samuti nähakse ette, et taotleja on kohustatud esitama taotlusega koos kõik vajalikud

lisadokumendid, mis aitavad kaasa taotluse nõuetele vastavuse hindamisele. KIK kontrollib

taotluse vastavuse kontrollimisel ja menetlemisel, kas taotlus vastab kõikidele nõuetele ja kas

esitatud on kõik vajalikud dokumendid.

Eelnõu § 12 kehtestab taotluste menetlemise korra. Üldjuhul on taotluse menetlemiseks ette

nähtud 80 tööpäeva, kuid põhjendatud juhtudel võib KIK menetlusaega pikendada.

Eelnõu § 13 kirjeldab vormi- ja sisunõuetele vastavuse kontrolli, selles etapis taotlust

hindepunktide alusel ei hinnata. KIK kontrollib taotleja, projektipartneri ja taotluse vastavust

vorminõuetele ning hindab taotluse sisunõuetele vastavust § 11 lõike 4 alusel. Kui taotlejat,

projektipartnerit või taotlust vastavuse kontrollil vormi- ja sisunõuetele vastavaks ei loeta,

lõpetatakse taotluse menetlemine ja KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui taotlus,

projektipartner ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, esitab KIK taotluse

hindamiskriteeriumide alusel hindepunktide andmiseks hindamiskomisjonile.

5

Eelnõu § 14 kirjeldab taotluste hindamist hindamiskriteeriumide alusel. Paragrahvides 17 ja 18

sätestatud hindamiskriteeriumide alusel hindab taotlusi hindamiskomisjon. Hinnatavad näitajad

koos kriteeriumide kohaldamise selgituste ning hindepunktidega on toodud eelnõu lisas.

Hindamiskomisjoni koosseisu moodustab KIK. Hindamiskomisjoni kaasatakse eksperte

ministeeriumidest ning taotlusvooru spetsiifikat arvestades võib komisjoni kaasata ka teisi

asjatundjaid väljastpoolt ministeeriume. Juhul kui selgub mõne komisjoni liikme seotus mõne

taotlusega, tuleb antud liikmel end selle taotluse hindamisest taandada. Kui komisjoni töös tuleb

ette taotlus, mis vajab eksperdi kaasamist väljastpoolt komisjoni, võib komisjon seda teha.

Vajaduse korral annab KIK taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse hindamiskriteeriumide alusel hindamise juhendi, hindamislehe vormid ja komisjoni

töökorra kinnitab KIK.

Eelnõu § 15 sätestab rahastamise otsuse tegemise tingimused. Taotluste hindamise tulemusena

§ 14 alusel moodustatakse pingerida, kus kõige rohkem punkte saanud taotlus on kõige ees.

Rahastamisotsus tehakse vaid taotluste kohta, mis on saanud vähemalt 60% koondhindest.

Rahastamisotsuseid tehakse kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Kolmanda lõike kohaselt ei kuulu rahastamisele projektid, mis on saanud hindamiskriteeriumi

„projekti vajalikkus“ alusel 0 punkti. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti vajalikkust

prioriteetsete kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks ja see on kõige olulisem näitaja selles

meetmes, arvestades, et ülejäänud tingimused on suuresti sõltuvad põhirahastaja tingimustest.

Neljanda lõike kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse rahaline maht ületab

taotlusvooru eelarve vaba jäägi või kõik tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud

toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Taotleja peab sellisel

juhul esitama korrigeeritud taotluse.

Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluste rahuldamise otsuste, otsuste kehtetuks tunnistamise ja

otsuste muutmise kord.

2. jagu. Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

Eelnõu §-des 17-18 kehtestatakse hindamiskriteeriumid, nende osakaalud ja iga kriteeriumi all

hinnatavad näitajad. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse KIKi kodulehel. Kriteeriumid on

piisavalt paindlikud, et valida väga erinevate projektide hulgast välja suurima mõju ja

potentsiaaliga projektid.

Esimeseks kriteeriumiks on projekti vajalikkus, mille all hinnatakse projekti mõju kliima- ja

energiaeesmärkide ja kohustuste täitmisele eri sektorites ja valdkondades (transport, metsandus,

maakasutus, hooned, energeetika, tööstus, jäätmed, põllumajandus, kestlik toidusüsteem).

Projekti vajalikkus võib ilmneda mõjust kasvuhoonegaaside heite vähendamisele või

kliimamuutustega kohanemisele.

Teiseks kriteeriumiks on projekti teostatavus, mille kaudu hinnatakse, kas projekti tegevused

aitavad kaasa eeldatava tulemuse saavutamisele, valitud on õiged meetodid tulemuse

saavutamiseks, projekti eelarve on realistlik ning projekti eestvedaja on eeldatava tulemuse

saavutamiseks võimeline.

Kolmanda kriteeriumina hinnatakse projekti jätkusuutlikkust – kas projekt lõppeb

lõpptulemusega, projekti tulemuste kasutamist (sh vajadusel ajakohastamist) jätkatakse

edaspidi kindlasti ja projektiga luuakse kindlad eeldused jätkutegevusteks.

6

Neljanda kriteeriumina hinnatakse projekti ulatust ehk kas projekti mõju avaldub üle riigi,

mingis suuremas piirkonnas või Eesti riigi maismaapiiri aladel, tegevus toimub Euroopa Liidu

missioonides osalevates kohalikes omavalitsustes (Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Rakvere

linn, Saue linn, Viimsi vald) või nad on sellesse kaasatud või on mõju lokaalne ja avaldub

mingis väikses piirkonnas (ühe kohaliku omavalitsuse piirides).

4. peatükk. Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja tagasinõuete esitamise

kord

Eelnõu § 19 sätestab toetuse saaja kohustused.Toetuse saaja on kohustatud lähtuma

põhirahastaja tingimustest, arvestades samal ajal määruse §-s 16 sätestatud taotluse rahuldamise

otsuses toodud võimalike lisatingimustega.Toetuse saaja peab tagama, et projektis ette nähtud

tegevused ei kalduks kõrvale atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja

energiaeesmärkidest, järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ning tagatud on kliimakindlus

juhul, kui tegevus puudutab taristut.

Toetuse saajal tuleb pärast põhirahastaja poolt vahe- ja lõpparuande aktsepteerimist esitada

vahe- ja lõpparuanne ning ettemakse kasutamist tõendavad kuludokumendid ka KIKile. Vahe-

ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonnas ning lisadokumendina esitatakse põhirahastaja

aktsepteeritud vahe- või lõpparuanne.

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti elluviimist toetatakse

heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest. Toetuse saaja on kohustatud

viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti toetab Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemi enampakkumistuludest“.

Tähtis on ka toetuse saaja kohustus informeerida KIKi kõikidest projekti käigus ilmnenud

olulistest asjaoludest. See võimaldab KIKil viivitamata reageerida, kui projekti elluviimine ei

ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse

saaja kohustuste täitmist.

Eelnõu § 20 näeb ette, et toetuse saaja võib teha projektis muudatusi, kui muudatused ei lähe

vastuollu põhirahastaja tingimustega, põhiprojekti sisu ei muutu ning muudatustest on

teavitatud KIKi e-toetuse keskkonna kaudu.

Eelnõu § 21 sätestab maksete ja maksetaotluste menetlemise korra. Esimene lõige näeb ette, et

toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksetena. Ettemaksete tegemise graafik sätestatakse

pärast rahastamise otsust, arvestades seejuures põhirahastuse väljamaksete ajakava ja sellega

seotud tingimusi. Toetuse saamiseks tuleb toetuse saajal esitada väljamaksetaotlus pärast seda,

kui põhirahastajalt on saadud rahastamise otsus.

Neljas lõige näeb ette, et maksetaotluse menetlemise tähtaega võib pikendada, kui aruandes või

maksetaotluses on puudusi, mille toetuse saaja peab kõrvaldama, näiteks kui KIK küsib toetuse

saajalt projekti elluviimist puudutavaid lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused. Esimeses lõikes märgitakse, et

juhul kui põhirahastaja ei aktsepteeri mingeid projekti kulusid või nõuab toetuse tagasi, tuleb

toetuse saajal toetus samas proportsioonis ja samadel alustel tagasi maksta ka KIKile. Teises

lõigus sätestatakse, et KIKil on õigus nõuda toetust tagasi ka juhul, kui projekti tegevused ei

ole lähtunud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja

7

energiaeesmärkidest, tagatud ei ole kliimakindlus või lähtutud ei ole „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttest.

Enne toetuse tagasinõudmist kuulatakse toetuse saaja ära ehk antakse talle võimalus

tagasinõudeotsuse kohta vastuargumendid esitada. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või

kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saadetakse toetuse saajale arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks haldusmenetluse seaduse § 40 kohaselt. Esitatavate väidete tõendamiseks tuleb

lisada asjakohased dokumendid.

Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma

tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Toetuse

tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele

kuuluv toetus. Toetuse tagasinõudmise otsus on sundtäidetav atmosfääriõhu kaitse seaduse §

1821 lõike 3 kohaselt ja täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See

tähendab, et kui toetust 60 päeva jooksul otsuse avaldamisest e-toetuse keskkonnas tagasi ei

maksta, annab KIK otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse KIKi tehtava järelevalve alused. Riikliku rahastamise süstemaatiline

ja põhjalik järelevalve on väga oluline avalike vahendite nõuetekohase ja efektiivse kasutamise

tagamiseks. KIK teeb järelevalvet töökorralduse ja -plaanide ning riskianalüüside ja kogemuste

põhjal. Järelevalve käigus uuritakse projektide hanke- ja raamatupidamisdokumente, küsitakse

selgitusi ja tehakse muid järelevalvetoiminguid. Kui

tuvastatakse nõuete rikkumine, kaalub KIK selle alusel toetuse tagasinõudmist. On olnud

juhtumeid, kus järelevalve tulemusel on esitatud avaldus politseile kriminaalmenetluse

alustamiseks.

Lõige 1 võtab kokku KIKi õigused ning taotleja, projektipartneri ja toetuse saaja kohustused

kontrolli tegemisel. Tegemist on seni kehtinud põhimõtetega, mis nüüd määruses sõnastatakse.

Lõige 2 sätestab, millal KIKi kontrollimise õigus kehtib, lähtudes projekti tulemi säilitamise

kohustusest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse

ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu

direktiivi 96/61/EÜ, ja otsusega (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside

heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega

muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ.

Eelnõu alusel ei anta riigiabi, kuna toetust antakse majandustegevusega mittetegelevatele

valitsusasutustele või nende hallatavatele asutustele.

4. Määruse mõju

Eelnõu avaldab mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme eesmärk on toetada valitsusasutusi ja

nende hallatavaid asutusi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamises, tagades nõutava

omafinantseeringu katmise välisallikatest rahastatavate projektides. Meetmest kavandatud

tegevused avaldavad mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, energiatõhususe

suurendamisele, taastuvenergia osakaalu suurendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele

Eestis.

8

Esitatavaid projektitaotlusi hinnatakse määruses sätestatud üldiste kriteeriumide ja määruse

lisas 1 kinnitatud täpsemate hindamiskriteeriumide alusel.

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele, riiklikele kõrgkoolidele ning positiivselt evalveeritud teadusasutustele.

Määruses sätestatud põhimõtted muudavad vahendite jaotamise läbipaistvamaks. Meede aitab

täita AÕKSi § 161 lõike 4 kohast eesmärki vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust

kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need

kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning täpse

taotlusvooru eelarve kinnitab minister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiskulud

kaetakse ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud,

milleks kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ vahendeid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile

Kultuuriministeeriumile ning Keskkonnainvesteeringute Keskusele.