Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/46-3 |
Registreeritud | 08.05.2024 |
Sünkroonitud | 09.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tervisekassa |
Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
Vastutaja | Kristina-Valeria Tobias (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pr Riina Sikkut Teie 29.04.2024 nr 1.2-2/46-1 ja
Sotsiaalministeerium 26.04.2024 nr 1.2-2/47-1
[email protected] Meie 08.05.2024 nr 1.5-1/7229-1
Määruste eelnõude kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Kooskõlastame Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja
ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise
ulatus ja kord" määruse muutmise eelnõu, „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule
tervishoiuteenuste osutamine“ määruse eelnõu ning „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste
osutamise korraldamine“ määruse eelnõu muudatusettepanekutega.
Juhime tähelepanu määruse muutmise eelnõu „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava
tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja
kord" § 1 punktile 2.
Selgitus:
Tänane eelnõu sõnastus reguleerib ära väljasaadetavate isikute tervisekontrolli teostamise
Tervisekassa valitud tervishoiuteenuse osutamise partneri poolt. Ent kinnipidamiskeskuses võivad
olla määruse „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ eelnõu
seletuskirja1 alusel ka teatud juhtudel rahvusvahelise kaitse taotlejad või sissesõidukeelu otsusega
välismaalased. Väljasaadetavaid võib eraldi rõhutada, kuivõrd nad on peamised
kinnipidamiskeskuses olevad isikud.
1 Seletuskirja lk 3
Ettepanek:
Välistamaks olukorda, kus kinnipidamiskeskuses olevatele isikutele ei ole tagatud ravi
Tervisekassa poolt valitud tervishoiuteenuse osutaja kaudu sätte puuduliku ulatuse tõttu, teeme
ettepaneku muuta määruse § 1 punkti 2 järgnevalt:
„paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
(2) Väljasaadetava ja teiste kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikute tervisekontrolli teeb
tervishoiuteenuse osutaja, kellega Tervisekassa on sõlminud lepingu vangistusseaduse § 49 lõike
4 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 1 alusel, tingimustel ja korras.“
Selgitus:
Arvestades eeltoodut, juhime tähelepanu ka määruse eelnõu „Vanglas ja arestimajas
tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ sõnastusele. Tagamaks arvestamine
kinnipidamiskeskusega, on vaja läbivalt viidata ka kinnipidamiskeskusele.
Ettepanek:
Teeme muudatusettepaneku muuta määruse pealkirja ja iga määruse lõiget, asendades „vanglas ja
arestimajas“ kinnipidamiskeskust arvestava versiooniga „vanglas, arestimajas ja
kinnipidamiskeskuses“.
Juhime tähelepanu määruse eelnõu „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule
tervishoiuteenuste osutamine“ §-le 6.
Selgitused:
Leiame, et § 6 lõikest 1 punktis 2 tuleks võtta välja „vanglast leitud ja seal vanglas kinni peetavale
isikule määratud ravimite esmane visuaalne tuvastamine“. Olukord, kus vangla töötaja leiab mõne
tableti, mida ta ei suuda iseseisvalt tuvastada, ei ole mõistlik rakendada selleks täiendavalt
tervishoiutöötajaid. Tervishoiuteenuse osutamine ei ole asjaolu tuvastamine, kas mõni
vanglatöötaja poolt leitud objekt on ravim või mitte. See ei ole mõistlik tervishoiutöötaja aja
kasutus ega ole ka tervishoiuteenus.
Leiame, et määruse § 6 lõige 1 punkt 7 tuleb välja võtta. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 teeb
kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks tervishoiutöötaja. Küll aga TTOS § 131 lõige 2 näeb
ette, et töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst. Seega VangS § 37 lõige 3 viitab
töötervishoiuarstile, kelle teenuse olemasolu ei taga Tervisekassa. Vanglas üldkorras
tervishoiuteenust osutava arsti määrata ei ole see, kas isik võib teha tööd või mitte. Selleks on vaja
eraldi töötervishoiu arsti, mille korraldamine on vangla enda teha, kui vangla soovib kinnipeetavaid
isikuid saata tööle, s.t. teenus ei ole kinnipeetavale vajaminev ega vältimatu. Kui vangla soovib, et
sellist teenust osutaks sama tervishoiuteenuse osutaja, kes osutab teenust Tervisekassa
korraldamisel, on sellise teenuse korraldamine vangla ning tervishoiuteenuse osutaja omavaheline
kokkulepe, mille osaline ei peaks olema Tervisekassa.
Leiame, et määruse § 6 lõige 1 punkt 8 tuleb välja võtta. Kinnipeetavale toidukava koostamine ei
ole tervishoiuteenus. VangS § 47 lõige 2 sõnastuse alusel vangla toidukava koostamist ja
toitlustamist jälgib tervishoiutöötaja, s.t. tervishoiutöötajaga võib kooskõlastada asjaolu, kas
kinnipeetaval on tuvastatud tervislikult talumatusi, mistõttu toidukava ei sobi kinnipeetavale.
Sellist kava ei pea koostama tervishoiutöötaja. Vangla enda otsustada on see, millist toitu ta
kinnipeetavale pakub, arvestades tervishoiutöötaja tähelepanekuid kinnipeetava tervise osas.
VangS § 47 lõige 2 ja lõige 3 sisu on piisav, et tagada vajadusel toitlustamise kooskõlastamine
tervishoiutöötajaga ning seda ei ole vaja dubleerida määruse § 6 lõikes 1 punktis 8. Dubleerimine
annab edasi sõnumit nagu ka toidukava koostamine oleks tervishoiuteenus, mis aga ei ole
korrektne.
Leiame, et määruse § 6 lõige 1 punkt 9 tuleb välja võtta. VangS § 671 reguleerib, et joobetunnuste
korral on vanglateenistuse ametnikul õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine
tarvitamine. Lisaks viitab säte ka KorS § 38-41, kus KorS § 40 sätestab selgelt selle, millal joobe
tuvastamine leiab aset tervishoiuteenuse osutaja poolt. Seega ei ole määruse § 6 lõige 1 punkt 9
mõistlik menetlusökonoomiliselt ega anna edasi ka korrektset arusaama, kuivõrd tervishoiuteenuse
osutaja ei ole esmane joobe tuvastaja. Üldine terviseseisundi hindamine leiab aga aset iga
tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu korras, mistõttu ei ole kaineneja joobest tuleneva
terviseseisundi hindamine eraldi välja toomine vajalik ega põhjendatud.
Ettepanekud:
Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 6 lõige 1 punkt 2 järgnevalt:
„2) vanglas kinni peetavale isikule määratud ravimite komplekteerimine ja väljastamine“
Teeme ettepaneku määruse § 6 lõige 1 punkt 7 võtta määruse eelnõust välja.
Teeme ettepaneku määruse § 6 lõige 1 punkt 8 võtta määruse eelnõust välja.
Teeme ettepaneku määruse § 6 lõige 1 punkt 9 võtta määruse eelnõust välja.
Juhime tähelepanu määruse eelnõu „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule
tervishoiuteenuste osutamine“ §-le 8.
Selgitus:
Teeme muudatusettepaneku määruse § 8 lõikest 1 võtta välja viide § 6 lõikele 1. Vastav viide viitab
vanglas aset leidvatele tervishoiuteenuste tegevustele. Samas sätestab määruse § 8 lõige 4 ise
arestimajas aset leidvad tervishoiuteenuste tegevused, mistõttu on viide määruse § 6 lõikele 1
segadust tekitav.
Ettepanek:
Sõnastada määruse § 8 lõige 1 järgnevalt:
„(1) Arestimajas kinni peetavale isikule osutatakse tervishoiuteenuseid ning võimaldatakse
ravimeid ja meditsiiniseadmeid käesoleva määruse § 2 lõike 1, § 5 lõigete 1 ja 2 alusel, arvestades
käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“
Selgitus:
Teeme muudatusettepaneku määruse § 8 lõige 5 punkt 2 osas, kus on tegemist selge eksimusega.
Arestimaja kontrolli kirjeldamisel on punktis kirjeldatud vanglasse saabumisel kaebuste
lahendamist.
Ettepanek:
Sõnastada määruse § 8 lõige 5 punkt 2 nagu on seletuskirjas:
„2) arestimajja saabumise hetkel tervisega seonduvate kaebuste lahendamist.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Banhard
juhatuse liige
Matis Rüütel