Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.1-8/1188-1 |
Registreeritud | 08.05.2024 |
Sünkroonitud | 09.05.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
Sari | 1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes |
Toimik | 1.1-8/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Kelly Otsman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi
osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse
valitsemise kohta 2023.a
Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2
1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ......... 2
1.1. AS Hoolekandeteenused ......................................................................................... 2
2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise
kohta ..................................................................................................................................... 5
2.1. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ........................................................................... 5
2.2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla .............................................................................. 6
2.3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum ...................................................................................... 7
2.4. SA Viljandi Haigla .................................................................................................... 8
2.5. SA Jõgeva Haigla .................................................................................................... 9
2.6. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus .............................................10
2
Sissejuhatus Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide
täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsetavas äriühingus ja riigi
asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta
2023. aastal.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on üks äriühing, AS Hoolekandeteenused on 100%-liselt
riigi omandis. Käesoleval aastal teostab asutajaõigusi Sotsiaalministeerium kuues
sihtasutuses: SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu
Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, SA Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus.
Liikmeõigusi ei teosta Sotsiaalministeerium üheski mittetulundusühingus.
1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide
täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta
1.1. AS Hoolekandeteenused
AS Hoolekandeteenused on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev äriühing, mille
põhitegevus on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste
pakkumine.
Aktsiate arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia kohta Osalus, % Osaluse omanik
133 092 65 100% Sotsiaalministeerium
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud osaluste võõrandamisi, samuti puudusid aruande
esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid
1.1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
AS Hoolekandeteenused põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid
saavutati.
Ettevõtte missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See
tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega
võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks.
Ettevõttes on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega
töötajad, kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara
haldamine, toitlustuskorraldus ning juhtimisteenused.
Ettevõte on suutnud klientide elutingimusi parandada. 2023 aasta lõpuks on reorganiseeritud
teenusekohti 1648-le kliendile. AS Hoolekandeteenused on saanud investeerimiseks ja
muudatuste ellu viimiseks Euroopa regionaalfondist (ERF) ja riigieelarvest sihtfinantseeringuid
ligi 68,5 mln eurot ning lisanud aastatel 2015 kuni 2023 ka omavahendeid 6,6 mln euro
ulatuses.
3
Teenuse nimetus Kohtade arv
31.12.2023
Kohtade arv 31.12.2022
Ööpäevaringne erihooldusteenus 1046 1041
Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga inimestele
12 4
Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele 214 214
Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 72 64
Kogukonnas elamine 380 380
Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 16 10
Igapäevaelu toetamine 6 12
Kokku 1746 1725
Tabel 1: 2023. a osutatavad teenused
Lisaks eelnimetatud erihoolekandeteenustele pakkus ettevõtte loodud sihtasutus Hea Hoog
tööhõiveteenused kuni 600 erivajadusega inimesele. Kuni 100 koha ulatuses pakkus ettevõte
majutusteenust rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja pagulastele Vaos ja Vägeval. Sõmerale ja
Võisikule loodud Ukraina sõjapõgenike majutuskeskustes teenuste osutamine lõppes 2023
aastal. Sõmeral elab üürilisena 121 põgenikku tähtajatu üürilepingu alusel.
1.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
AS Hoolekandeteenused põhikirjaline eesmärk on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude
teenuste osutamine sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise
tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2).
2023. a hinnangu järgi on osaluse säilitamine vajalik AS Hoolekandeteenustes ka järgmistel
perioodidel. Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalikust
huvist lähtuv eesmärk) riigis. Kuna psüühilise erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on
riiklikud teenused ja riik on teinud teenusekeskkonda suuremahulisi investeeringuid, on riigil
otstarbekas korraldada nende pakkumist ise, tagades sellega baastasemel teenuste
kättesaadavuse kogu riigis, asjakohase info teenuste tulude ja kulude ning majandusliku
jätkusuutlikkuse kohta.
AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud
„Heaolu arengukavaga“ ja ning reguleeritud „Sotsiaalhoolekande seadusega“. AS
Hoolekandeteenused on alates asutamisest omanud pikaajalist visiooni ettevõtte ja teenuste
arengust ja hetkel kehtiv strateegia aastateks 2024-2029 2.0. kinnitati ettevõtte nõukogus 28.
novembril 2023.a.
Omanik on sõnastanud ettevõttele ootused tegeleda efektiivse majandustegevusega, et
tagada erihoolekande teenuste areng ja jätkusuutlikkus, täita strateegilised eesmärgid ja olla
eeskujuks juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja ärikultuuri osas. Ettevõttelt eeldatakse
erihoolekandeteenuste pakkumist kokkulepitud mahus ja kvaliteedis, isikukesksete ja
kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste mudelite väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste
jagamist ja ühiskonnas teadlikkuse suurendamist. Samuti on oluline finantseesmärkide
täitmine: igapäevaselt majandada nii, et teenuste osutamisest saadav tulu kataks tegevusega
seotud kulud. Kuna riik omanikuna finantseerib AS-ilt Hoolekandeteenused tellitavaid
teenuseid, on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet ja alles seejärel
minimaalse omakapitali hinna (8,8%) järgimine. Optimaalse omakapitali proportsiooni 90-95%
koguvaradest eesmärk on täidetud.
4
AS Hoolekandeteenused on 2023. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek on 2023
aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande kinnitanud 24.
aprillil.2024.a.
AS Hoolekandeteenused nõukogu on andnud 2. aprillil 2024 toimunud nõukogu koosolekul
2023 majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke
tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku
ootustele ja kehtivale strateegiale.
Ettevõte teenindas 2023. a kokku üle 1800 kliendi 70-s teenuseüksuses ja 12-s sihtasutuse
Hea Hoog töökeskuses üle Eesti. Täistööajale taandatud töötajate arv ettevõttes oli 2023
aastal 840, millest 84% ehk 709 olid klienditöötajad. Ettevõte majandas 2023.aastal hästi.
Müügitulu oli 28,9 miljonit eurot, tegevuskulud 28,4 miljonit eurot ja tegevuskasum ilma
sihtfinantseerimise mõjuta oli 0,5 miljonit eurot. Sihtfinantseerimisega loodud uued
teenusekohad kajastuvad kasumiaruande sihtfinantseerimise tuluna summas 2 miljonit eurot
ja kulud 3,1 miljonit eurot. Kokkuvõttes kujunes konsolideerimisgrupi aruandeaasta
puhaskahjumiks –0,7 miljonit eurot.
Prioriteetsete ülesannetena jätkati ERF-i projektide elluviimist. Aasta jooksul avati viimased
kolm
kaasaegset teenuseüksust ööpäevaringse teenuse klientidele, kokku 60 kliendikohaga.
Sellega on ERF vahenditega toetatud reorganiseerimise teine etapp edukalt lõpetatud.
1.1.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
5
2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide
täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta
2.1. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond
Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPIFond) toetab valdkonna õiglast ja
võrgustikku kaasavat rahastamist. EPIFondi nõukogus kujundatakse valdkonna
rahastuspõhimõtted ning strateegilised suunad. EPIFondi nõukogu on hästi tasakaalustatud,
esindades võrdselt nii riigi kui ka kolmanda sektori huve. EPIFondi tegevus ja sektori
finantseerimise põhimõtted on loonud Eestis laiaulatusliku puuetega inimeste võrgustiku.
2.1.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste
teostamise kohta
EPIFondi põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.
EPIFondi tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu
toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse
aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja
muu vajaliku omandamisel.
EPIFond on vahendanud tegevustoetust puuetega organisatsioonide võrgustikule ning
psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele kogusummas 1 353 449 eurot, viinud edukalt
läbi koostööprojektide taotlusvooru summas 43 000 eurot ja digitugiisikute koolitustsükli, mis
sisaldas endas kolmepäevast koolituslaagrit. Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga
koostatud ja esitatud Erasmus+ kaheaastane rahvusvaheline projekt puuetega inimeste
digipädevuste arendamiseks sai rahastuse ning alustas.
Aastal 2023 jätkati EPIFondi koostöölepinguga LHV pangaga. Läbi LHV koostööleppe on
kogutud üle kaheteist tuhande euro.
Et tagada valdkonna rahastuse läbipaistvus ja andmete analüüsi võimekus rahastatavate
puuetega inimeste organisatsioonide kaupa, on fond arendanud välja ja võtnud kasutusele
avaliku statistikamooduli, mis on oluliselt lihtsustanud organisatsioonidel avalduste esitamist
ja aruandlust ja taganud hea ülevaate erinevate organisatsioonide rahastusest.
2.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
EPIFondi põhikirjaline eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada
ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse
suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2). EPIFond, mille
nõukogus on esindatud nii riigi kui kolmanda sektori esindajad, on olnud riigi tööriist valdkonna
õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi nõukogus on kujundatud valdkonna
rahastuspõhimõtted, mis on tänaseks hästi sissetöötatud ning fondi eraldiseisev
eksisteerimine ei ole enam vajalik.
EPIFondi tegevus jätkub 2025.a lõpuni, misjärel minnakse riigieelarvelise toetuse asemel
2026.a algusest puuetega inimeste valdkonnas üle strateegilise partnerluse mudelile.
2.1.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
6
2.2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara
valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla
tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks
ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
PERH osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele
peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine
kaal ehk CMI PERH-is on 2023. aastal 1,58 (Eesti haiglate keskmine1,20). Vältimatut arstiabi
osutatakse kõikidele abivajajatele. PERH-i koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33
erialakeskusega.
PERH moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA
Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp).
2.2.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste
teostamise kohta
PERH põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.
Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit.
Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks.
Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus
jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud
investeeringud.
Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2023. aastal mõjutas PERH-i ja grupi haiglate poolt
osutatud ravi maht ning ehitusprojektidega seotud sihtfinantseeringud. Suuremad kasvud
tervishoiuteenuste tuludes tulenevad ravi mahu ning teenuse hinna tõusust. Kulude kasvu
mõjutas inflatsioon, mille tulemusena kasvasid põhiteenuste- ja üldhalduskulud ning
tööjõutasude tõus, mis oli tingitud keskmiselt 20% palgakasvust.
Kõrgemat majandusaasta tulemit mõjutab suurelt riigi sihtasutusele kohalduv
arvestuspõhimõte, millest juhindudes sihtfinantseeringud kajastuvad perioodi tulus, kuid
soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasutusele võtust ja
amortisatsioonist.
2023 sealhulgas PERH
2022 sealhulgas PERH
Lühiajaliste kohustuste kordaja
(käibevara/lühiajaliste kohustustega) 1,5 1,5 1,3 1,2
Maksevalmiduse kordaja
(raha/lühiajalised kohustised) 0,3 0,3 0,4 0,3
Netovara suhtarv (netovara/vara) 63,9 %
61,5% 57,4 %
55,9%
Netovõlakoormus ((võlakohustused-
likviidsed varad)/tegevustulud)) 11,2 %
13,3% 14,9 %
17,1%
ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100)
13,5 %
10,9% 3,6 %
3,1%
7
Tabel 2: Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupi majanduslikud näitajad
Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupis jõudsid lõpule suured kinnisvaraarendused, mis suures
osas rahastati välisvahenditest (sihtfinantseering). Laekunud sihtfinantseeringute summad
avaldavad positiivset mõju grupi tuludele ning aruandeaasta tulemile. Struktuurfondidest
ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 2023. aastal oli summas 48,5 mil eurot.
Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2023. aastal ei toimunud. 2023. aastal ei toimunud
varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2023. aastal sai grupp toetusi
ja sihtfinantseeringuid kokku 58,8 (2022: 21,5) miljoni euro ulatuses. Sihtfinantseeringutest
suurima osa moodustas struktuurifondide ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 48,5
miljonit eurot (2022: 13,5). Residentide töötasude sihtfinantseerimine moodustas 2023. aastal
5,5 (2022: 4,7) miljonit eurot.
2.2.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
PERHi põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada
kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni 3 omandamisele
eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga
(RVS § 10 lg 1 p 2).
PERH-i tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.2.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
2.3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on Eesti suurim haigla Tartus, mis toimib Tartu
Ülikooli arstiteaduskonna õppe- ja teadusbaasina. Kliinikum pakub laia valikut
meditsiiniteenuseid, sealhulgas erakorralist abi, operatsioone ja diagnostikat. See on ka juhtiv
teaduskeskus, kus tehakse mitmekülgseid meditsiinilisi uuringuid ning mängib olulist rolli Eesti
tervishoiusüsteemi arengus.
2.3.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste
teostamise kohta
Kliinikumi põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.
Eriarstiabi rahastamise 2023. aasta leping on täidetud nii ravijuhtude kui ka maksumuse osas.
2023. a jooksul suurenes Kliinikumi leping kokku 20 384 (103%) ravijuhtu summas 31 896 tuh
eur (113% võrreldes aasta alguse lepinguga). Kliinikumi turuosa eriarstiabis moodustas 2023.
aastal 23,65 % Tervisekassa vastavast lepingumahust.
Võtmenäitaja 2019 2020 2021 2022 2023
Kliinikumi eriarstiabi turuosa Eesti Tervisekassa eriarstiabi mahust
23,9% 23,8% 24,1% 23,6% 23,65%
Tulu-kulu suhe 1,05 1,02 1,00 1,03 1,03
Investeeringute maht (osakaaluna kogukäibest)
6,90% 9,46% 4% 14% 11,72%
8
Tabel 3: Finantstegevuse võtmenäitajad
2.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
TÜK-i põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle,
kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule
meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning
meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2).
TÜK-i tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2023. a jooksul on toimunud läbirääkimised erinevate osapooltega parima võimaliku
koostöövormi leidmiseks tütarhaiglatega. Tallinna keskuse projekt edeneb plaanipäraselt.
Kasutusloa saamine peaks aset leidma 2024. suvel ja ravitegevust on plaan alustada
01.09.2024. Narva Haiglas toimuvad Kliinikumi arstide ambulatoorsed vastuvõtud. Väljaspool
Tartut tehtud vastuvõttude arv on aasta lõikes kasvanud.
2.3.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
2.4. SA Viljandi Haigla
Sihtasutus Viljandi Haigla on Eesti suurim üldhaigla, mis asutati Vabariigi Valitsuse
20.12.2001.a korraldusega nr 850-k eesmärgiga oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu
kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks
ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale
sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala
Psühhiaatriahaigla ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi
Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. 2018. aastal võrgustas Viljandi haigla
Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja
Narvas.
2.4.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste
teostamise kohta
Sihtasutuse Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid
saavutati.
Üheks olulisemaks eesmärgiks oli jätkata uue haigla- ja tervisekeskuse Tervikum projektiga.
2023. aastal muutus rahastusfond ja ehitaja, projekt jätkub ja Tervikumi valmimine on
kavandatud 2025. a II poolaastasse. Tervikumiga seoses on oluline leida rahastus ka uue
logistikakeskuse ehitamiseks, kuhu paigutada erinevad tugiteenused (sh köök, pesumaja,
majandusladu ja logistika). Oleme esitanud mitmel korral rahastuse saamiseks taotluseid, kuid
see eesmärk on senini jäänud täitmata. Jätkame võimaluste otsimisega.
Haigla on tegelenud PAIK projekti edendamisega ja mobiilsete teenuste kättesaadavuse
parandamisega. Lisaks on Viljandi haigla ülesanne olla üleriigilisel tasandil
kompetentsikeskuseks sõltuvusravi, erihoolekande, kohtupsühhiaatrilise sundravi teenuste
osas.
9
2.4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste
ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine
ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA
Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks
eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla
ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla
eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases
mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid
nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla erihoolekandeteenuseid, nagu
ebastabiilse remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne. Haigla eripäraks
on ka mobiilsete kabinettide olemasolu, millega osutatakse ennetuse-, diagnostilisi-, ja
ambulatoorseid teenuseid Eesti erinevates piirkondades.
SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka
järgnevatel aastatel.
2.4.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
2.5. SA Jõgeva Haigla
Sihtasutus Jõgeva Haigla on asutatud Jõgeva Maavalitsuse poolt 12. detsember 2002.
Sihtasutus alustas tegevust 1. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla
järglasena. Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja
statsionaarseid tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele.
2.5.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste
teostamise kohta
Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid
saavutati. Eelarve tasakaalus hoidmine oli edukas.
Peamised tegevused 2023. aastal eesmärkide saavutamiseks: raviteenuste kvaliteedi jätkuv
tõstmine lähtudes Tervisekassa auditite tulemustest; tervishoiuteenuste arendamine vastavalt
Tervisekassa lepingu võimalustele ja COVID19 laialdasele leviku tingimustele; pidev
osalemine erinevate elanikkonna gruppide COVID 19 vastases vaktsineerimises;
diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine vastavalt võimalustele
(soetati kapitalirendi tingimustel täisdigitaalse röntgenseade); elektrisüsteemi jätkuv
kaasajastamine.
2.5.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal-
ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS §
10 lg 1 p 2).
SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine ka järgnevatel aastatel on vajalik, et tagada
kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele.
2.5.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
10
2.6. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) on Eesti suurim
statsionaarse taastusraviteenuse osutaja, kuid arvestades tegevuse eesmärki pakutakse ka
laia variatiivsust erinevaid Eestis võimalikke taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, olles
sealjuures partneriks nii Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile kui Eesti Töötukassale.
Haigla osutab teenuseid kõigile Eesti elanikele.
2.6.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste
teostamise kohta
HNRK põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati.
2.6.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
HNRK põhikirjaline eesmärk kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate
muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes
(RVS § 10 lg 1 p 2). Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks
võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse
tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt
toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on sihtasutuse tegevuse jätkamine oluline Eesti
taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele kaasa aitamisel, valdkonna teadus- ja
arendustegevuse eestvedamisel ning valdkonna tippspetsialistide ja arstide koolitus ja
arenguvajaduse täitmise kaasa aitamisel.
HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel
aastatel.
2.6.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Rahandusministeerium [email protected]
Meie 08.05.2024 nr 1.1-8/1188-1
Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a
Lugupeetud rahandusminister Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 3 ja 5 alusel esitavad sotsiaalkaitseminister ning terviseminister seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsevas äriühingus ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2023. aastal (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister /* (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a Kelly Otsman 5913 8740 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|