Kiri

1

Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüs

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Olemasolev olukord

Käesolev väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) keskendub tuleohtlike gaaside käitlemise

nõuete muutmisele. Tuleohtlike gaaside, sh veeldatud gaasid, käitlemist reguleerivad mitmed

õigusaktid. Kasutusel olevast seadmest ja käideldavast kogusest sõltub milliste seaduste

nõudeid tuleohtlike gaaside käitlemisele kohaldatakse. Üldjuhul kohalduvad seadme ohutuse

seaduse1 (edaspidi SeOS), ehitusseadustiku2 (EhS) ja kemikaaliseaduse3 (KemS) nõuded.

Tuleohtlike gaaside käitlemisel on tõusetunud kaks suuremat murekohta:

1.1 Tuleohtlike gaaside (lisas 1 on toodud loetelu) alates 5 tonnist käitlemisel tuleb taotleda

KemS kohane käitamisluba. Seda ka juhul, kui vajadus tuleohtlikke gaase kasutada on

kiireloomuline ja lühiajaline (nt planeerimata remonttööd või ootamatu gaasiteenuse katkestus).

Käitamisloa taotlemisel ei tehta kehtivas õiguses ajalist erisust, st ei eristata, kas tuleohtlikku

gaasi kasutatakse püsivalt või ajutiselt. KemS kohase käitamisloa menetlus on aga aeganõudev

protsess – loa taotluse läbivaatamise tähtaeg KemS-i kohaselt on 60 tööpäeva, mida võib

ühekordselt pikendada kuni 30 tööpäeva võrra (kokku teeb see neli ja pool kuud). Loa taotluse

menetlusaeg võib reaalsuses kujuneda pikemaks, sest tihtipeale on tarvis ettevõtjal loa

kontrolliesemeks olevaid dokumente täiendada. Praktikas võib see teatud juhtudel tähendada

seda, et selleks ajaks kui KemS käitamisluba väljastatakse, võib vajadus tuleohtlikku gaasi

lühiajaliselt ja kiireloomuliselt kasutada olla lõppenud.

1.2 Tuleohtlike veeldatud gaaside (LNG, LPG jne) KemS käitamisloa alammäär on 5 tonni (C-

kategooria), mis tähendab, et sellest kogusest alates tuleb taotleda käitamisluba. Käitamisloa

menetluse taotlemisel peab ettevõtja esitama TTJA-le teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaani ning tasuma riigilõivu 640 eurot. 2024. a märtsi seisuga on

C-kategooria ettevõtteid 203.

Sektori huvi on, et tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogus tuleks tõsta 5

tonni pealt 10 tonni peale, sest ettevõtjate väitel üldine ohutase seeläbi ei suurene.

Probleemi 1.1. taustateave

Kehtiv õigus ei näe ette menetlust olukorras, kus tuleohtlikke gaase on vaja käidelda

kiireloomuliselt ja/või ajutiselt. Nii EhS, SeOS kui KemS reguleerivad pigem alaliste

käitlemiskohtade rajamist ja kasutamist.

1 RT I, 10.02.2023, 32 2 RT I, 30.06.2023, 3 3 RT I, 03.02.2023, 5

2

Ehitusseadustiku nõuded

Kui KemS loakohustuslikku käitist planeerima hakatakse, alustatakse EhS-st. EhS 4. ptk seab

nõuded ehitusteatise ja ehitusloa esitamisele. EhS lisas 14 on toodud tabel ehitusteatise,

ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta ning loetelus on toodud ka auditikohustuslik

surveseade, sh soojustorustik, ja hooneväline auditikohustuslik gaasipaigaldis. Lihtsustatult

öelduna, kui tegemist on auditikohustusliku surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku

gaasipaigaldisega, tuleb sõltuvalt tegevusest esitada kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi

KOV) ehitusteatis või ehitusloa taotlus. EhS § 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada

vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita

ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest

ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

EhS § 42 lg 5 kohaselt annab KOV ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast

arvates. Pädev asutus annab aega kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks (antud juhul

Päästeamet (edaspidi PäA)) kuni kümme päeva.

Kui tegemist on auditikohustusliku surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku

gaasipaigaldise püstitamise, rajamise või paigaldamisega, tuleb KOV-ilt taotleda ehitusluba.

Täpsem ülevaade auditikohustusliku surveseadme ja hoonevälise auditikohustusliku

soojustorustiku ehitusteatiste ja ehituslubade esitamisest on toodud käesoleva VTK lisas 2.

Sõltuvalt sellest, kas tegu on ehitusteatise või ehitusloa menetlusega, võib kuluda menetlusele

kas 10 või 30 päeva. See on aga liiga pikk aeg olukorras, kus gaasiveoanum on vaja kasutusele

võtta kiirkorras ja/või lühiajaliselt. Võib juhtuda, et gaasiveoanumat on vaja kasutada üksnes

kaks nädalat ning juhul kui tegemist on EhS kohase ehitusloa menetlusega, ei jõua tõenäoliselt

KOV seda kahe nädalaga ära menetleda, sest PäA peab samuti oma sisendi jõudma anda

tulenevalt tuleohutuse seadusest (TuOS).

TuOS5 § 5 lg 1 kohaselt võib KOV EhS-s sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet

on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on

õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. KOV kooskõlastab EhS-s sätestatud ehitus- või

kasutusteatise menetluses ehitise ehitamise PäA-ga, kui ehitise kohta on õigusaktiga

kehtestatud tuleohutusnõuded ja koos ehitus- või kasutusteatisega on vaja esitada ehitusprojekt.

PäA jälgib planeerimise menetluse staadiumis ka KemS § 32 lg-te 4 ja 6 nõudeid ning kui need

pole täidetud, siis keeldutakse projekti kooskõlastamisest (täpsem kirjeldus KemS nõuete

tutvustavas osas).

Seadme ohutuse seaduse nõuded

Paralleelselt EhS-i menetlusega, mille käigus koostatakse eelprojekt, tuleb menetluse

algusjärgus juba kaasata ka auditikohustusliku surveseadme/gaasipaigaldise (kasutatakse ka

terminit „mahuti“) auditeerija ning läbi viia surveseadme/gaasipaigaldise audit. SeOS-i nõudeid

isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele, seadmetööle ning auditile kohaldatakse mh

suurema kui 0,5-baarise sisemise töörõhuga surveseadmele või ohtliku kemikaali käitlemiseks

kasutatavale surveseadmele olenemata sisemisest töörõhust ja gaasiseadmele.

SeOS § 2 lg 6 kohaselt kohaldatakse SeOS-ist tulenevaid nõudeid täiendavalt ehitustegevust

reguleerivast seadusest tulenevatele nõuetele.

4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/6202/3003/Lisa_1_01072023.pdf# 5 RT I, 16.12.2022, 20

3

SeOS-i § 3 lg 2 kohaselt on surveseade anum või muu seade, milles on ette nähtud rõhu

tekkimine ning gaasiseade on gaasi tootmiseks, töötlemiseks, edastamiseks, ladustamiseks,

kasutamiseks või gaasianumate täitmiseks kasutatav seade või nende süsteem, sealhulgas

küttegaasidest maa-, vedel-, bio- või tööstusgaasi anum, torustik, terminal, täitejaam, tankla või

gaasijaam.

Seadme võib kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse

kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu.

Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja

nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“6 (edaspidi määrus nr 95) § 6 lg 1 p 7

täpsustatakse, et auditi kohustusega seade on surveseade, ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav

anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500.

Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale

gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni

ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“7 (edaspidi määrus nr 87) § 1 p 17

kohaselt on gaasiveoanum gaasi transportimiseks mõeldud mahuti või balloon.

Gaasiveoanumaks määruse 87 tähenduses ei loeta sõidukite kütusepaake. Määruses nr 87 on

kasutusel termin gaasiveoanum, seetõttu kasutatakse siin ja edaspidi läbivalt VTK-s

gaasiveoanuma mõistet, et tagada mõistete ühtsus.

Auditi tulemustest teavitab auditi tegija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi

TTJA), st auditikohustusliku seadme, sh surveseadme/gaasipaigaldise, auditi andmed kantakse

majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“8 alusel loodud tarbijakaitse ja tehnilise

järelevalve ameti infosüsteemi andmekogusse.

Auditikohustusliku gaasiveoanuma nõuete kohaseks kasutamiseks tuleb järgida paralleelselt

EhS ja SeOSi nõuded ning kui need on täidetud, liigutakse edasi KemS nõuete täitmise

juurde.

Kemikaaliseaduse nõuded

KemS reguleerib kemikaali käitlemist ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse

piiramist eesmärgiga kaitsta inimese elu ja tervist, asja ja keskkonda ning tagada kaupade vaba

liikumine. KemS hakkas kehtima aastal 2015, see on ligi 10 aastat tagasi ning selle ajaga on

kemikaalide käitlemise valdkonnas palju muutunud. Teadmised ja oskused kemikaalide

käitlemisest on tõusnud ning kasutatavad tehnoloogiad on muutunud ohutumaks.

KemS § 21 lg 1 kohaselt on käitis ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava

isiku kontrolli all olev ala, kus käideldakse ohtlikku kemikaali ühes või mitmes ehitises, sh selle

juurde kuuluvad või sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid.

KemS kohaselt jagunevad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted kolme kategooriasse.

Sõltuvalt sellest, millist ohtlikku kemikaali ja kui palju ettevõtja käitleb, on ta kas C-, B- või A-

kategooria ettevõte. Tabelis 1 on toodud tuleohtlike gaaside alammäärad ja künniskogused.

6 RT I, 25.01.2022, 3 7 RT I, 25.01.2022, 4 8 RT I, 05.01.2024, 15

4

Tabel. 1 Tuleohtlike gaaside alammäärad ja künniskogused

C-kategooria

alammäär, tonni

B-kategooria

künniskogus,

tonni

A-kategooria

künniskogus,

tonni

Tuleohtlikud gaasid (vt lisa 1

loetelu)

5 10 50

Tuleohtlikud veeldatud

gaasid (k.a LPG) ja veeldatud

maagaas (LNG)

5 50 200

Sõltuvalt kategooriast peavad ettevõtted käitamisloa saamiseks esitama TTJA-le kohustuslikud

dokumendid vastavalt majandus-ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määrusele nr 18 „Nõuded

ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele

ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“9 (edaspidi määrus nr 18):

 A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte

Teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan. Ohutusaruanne sisaldab

ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.

 B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte

Teabeleht, riskianalüüs, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan.

 C-kategooria ohtlik ettevõte

Teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan.

KemS § 24 lg 3 kohaselt peavad käitajad kõikide kategooriate korral koostama ka riskianalüüsi

kokkuvõtte.

Kui A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja nõuded tulenevad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu

ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise

kohta10 (edaspidi SEVESO III direktiiv), siis C-kategooria ohtliku ettevõtte alammäära nõue on

eksisteerinud aastakümneid ja on riigisisene. Kui SEVESO direktiivi esimese versiooni nõudeid

üle võeti, vaadati ka lähiriikide praktikaid (eelkõige Soome) ning võeti sealt eeskuju C-

kategooria ohtliku ettevõtte nõude seadmisel. Vaatamata sellele, et C-kategooria ohtliku

ettevõtte nõue on eksisteerinud aastakümneid, siis C-kategooria ohtliku ettevõtte käitamisloa

kohustuse nõue jõustus 01. jaan 2011. a.

Eraldi vajavad selgitamist ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte planeerimis- ja ehitusloa

menetluses sätestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel. KemS

§ 32 kohaselt peab ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja planeeringu koostamiseks,

projekteerimistingimuste või ehitusloa andmiseks andma piisavat teavet ettevõttest lähtuvate

riskide ja ohtude kohta. Maakasutuse planeerimisel ning projekteerimistingimuste ja

ehituslubade andmisel tuleb arvestada järgmiste käitisest lähtuvate asjaoludega:

1) teha kindlaks doominoefektiga käitised;

9 RT I, 04.06.2021, 19 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

5

2) arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid,

rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse

riski või selle tagajärgede raskust;

3) säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus

kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste

transpordiliinide vahel;

4) kaitsta looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või eriti tundlikke alasid käitise läheduses,

tagades selleks ohutu vahemaa või võttes muid asjakohaseid meetmeid;

5) rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid;

6) tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel avalikkuse ja käitisest

lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine.

Kui tegemist on ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttega, peab maakasutuse planeerimisel

ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel esitama PäAle kooskõlastamiseks üld-

, eri- või detailplaneeringu ning ehitusprojekti:

1) uue käitise asukoha valikul;

2) olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks

tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba;

3) ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna

ehitise kavandamisel.

Kooskõlastamise käigus hindab PäA:

 kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse

tagajärgede raskust,

 kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ning

 kas enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte

asukohajärgsele KOV-ile ja PäA-le esitama lisainformatsiooni ettevõttest lähtuvate

riskide, ohtude, õnnetust ennetavate või asetleidnud õnnetuse leevendavate meetmete

kohta.

PäA kasutab oma kooskõlastuse andmisel PäA, Sisekaitseakadeemia ning Siseministeeriumi

koostöös 2012. aastal koostatud (viimati uuendatud 28.03.2018) metoodikat

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse

tegemine“11. Seega saavad projekteerijad juba planeeringu ja ehitusprojekti koostamisel

arvestada käesolevat metoodikat. Metoodika kasutamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

 on hinnatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikust ettevõttest tulenev risk ja saadud ohuala, mis

on jagatud tsoonideks (I – eriti ohtlik ala, II – väga ohtlik ala ja III – ohtlik ala);

 on määratud ehitiste tundlikkus;

 sõltuvalt tundlikkusest ja tsoonist teeb PäA maatriksi põhjal otsuse.

PäA võib jätta kooskõlastuse andmata, kui planeeringuga või ehitusprojektiga kavandatav

tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja õnnetuse

ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad.

Probleemi 1.2 taustateave

11 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemise metoodika

6

Praegu kohalduvad EhS, SeoS ja KemS käitlejatele, kes käitlevad tuleohtlikke veeldatud gaase

(nt LNG, LPG, jt) alates viiest tonnist ning nõuded aine käitlemiseks on samad, mis 10 tonni

või 25 tonni sama aine käitlejale. Sarnaselt punktis 1.1 kirjeldatule, tuleb ka käesolevas

menetluses järgida nii EhS, SeOS kui ka KemS nõudeid. Kui EhS ja SeOS-i nõuded on täidetud

ning KOV on väljastanud ehitisele kasutusloa ning konkreetses asukohas soovitakse käidelda

ohtlikke kemikaale suuremas koguses kui 5 tonni, pöördub ettevõtja TTJA poole KemS kohase

käitamisloa saamiseks.

Käitajal on võimalik pöörduda käitamisloa taotlusega TTJA poole juba ka peale ehitusloa

saamist, kuid TTJA ei väljasta käitamisluba enne, kui gaasipaigaldis ei ole saanud positiivset

auditit ning ei oma KOV-i kasutusluba. Kui viimased on olemas, väljastab TTJA ka KemS

kohase käitamisloa.

2. Sihtrühm

Sihtrühmad, keda probleem mõjutab on eelkõige:

2.1 gaasiettevõtjad, kes soovivad pakkuda ajutiste gaasimahutite teenust tuleohtlike gaaside

käitlemisel erakorraliste remonttööde jaoks kuni 50 tonni gaasi koguse juures (C-kategooria

ohtlikud ettevõtted) on kuni viis.

2.2 tuleohtlike veeldatud gaaside (nt LNG, LPG, jt) käitlejaid kuni 10 tonni käitlemisel (C-

kategooria alammäär) on 11, kellel on kokku 161 käitist.

2.3 ettevõtjad, kes oma igapäevatöös soovivad gaasi kasutada. Seda numbrit on keeruline

prognoosida.

2.4 surve- ja gaasiveoanumate auditeerijad.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

3.1 Reguleerida 5–50 tonni tuleohtlike gaaside ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamist

ilma käitamisloata, eesmärgiga säilitada ettevõtjate konkurentsivõime ja planeeritavate

tegevuste kooskõla kehtivate nõuetega.

Eesmärk on tuleohtlike gaaside ajutisel käitlemisel tagada kõrgel tasemel ohutus nii inimestele

kui ka keskkonnale ilma praegu kehtiva aeganõudva menetluseta. Kehtiva õiguse juures on

ajutise tuleohtlike gaaside käitlemisel keeruline tagada kooskõla kehtivate EhS ja KemS

nõuetega, kuna menetlusprotsessid on pikad ja aeganõudvad. Seetõttu on vajalik hinnata

kehtivate KemS nõuete asja- ja ajakohasust tuleohtlike gaaside ajutisel käitlemisel erakorraliste

tööde jaoks, sest kehtiv KemS ei erista ajutist ja alalist käitlemist. Kui EhS § 3 lg 4 kohaselt on

ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle

ajavahemiku möödumisel, siis ka see säte ei ole abiks ajutisel tuleohtlike gaaside käitlemisel,

kus tuleohtlike gaaside kasutusperiood on mõned nädalad või paar kuud.

Seega on oluline välja selgitada, kas ja kui palju on võimalik ja vaja muuta kehtivaid nõudeid

tuleohtlike gaaside ajutiseks käitlemiseks erakorraliste tööde jaoks, sh vähendada esitatavate

dokumentide mahtu ja menetlusaja kulu.

3.2 Reguleerida tuleohtlike veeldatud gaaside puhul käitamisloa taotlemise kohustuse

alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale, eesmärgiga säilitada ettevõtjatele

konkurentsivõime, maandada riskid ning tagada tule- ja plahvatusohutu keskkonna kõrge tase.

Hinnata laiemalt muudatuse mõju ühiskonnale, kas ja kui palju tõuseb ohutase ja säilib ohutu

keskkond, kui tõstame alammäära. Kui palju väheneb menetluses olevate järelevalveasutuste

töökoormus ning vabanevat ressurssi saaks kasutada efektiivsemalt, suunates selle

suurõnnetuse ohuga ettevõtetega tegelemisele või teistele järelevalvevaldkondadele.

7

Mõlema kavandatava muudatuse vaates on oluline menetlusaja faktor, kus loa taotluse

läbivaatamise tähtaeg KemS-i kohaselt on 60 tööpäeva (so. 3 kuud), mida võib ühekordselt

pikendada kuni 30 tööpäeva (1,5 kuud) võrra, mis reaalsuses võib tähendada isegi rohkem, sest

tihtipeale on tarvis ettevõtjal loa kontrolliesemes olevaid dokumente täiendada ning kulu

ettevõtjale, milleks on praegu riigilõiv 640 eurot. Kui alammäära tõstetakse, tuleb säilitada

mõistlik tasakaal nii ettevõtjate kui ka riigi vaatest, hinnates kehtivaid nõudeid ja mõju

ühiskonnale kogumis.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõige 1 sätestab, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtluspoliitika

elluviimine, muuhulgas tööstuse valdkonnas, ning tööstusohutuse korraldamine.

KemS reguleerib kemikaali käitlemist ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse

piiramist eesmärgiga kaitsta inimese elu ja tervist, asja ja keskkonda ning tagada kaupade vaba

liikumine.

SeOS eesmärk on tagada seadmete ja nendega seotud protsesside ohutus.

EhS eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna

eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.

TuOS sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja

organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve

teostamise.

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 näeb tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning

õnnetuste tagajärgede ennetamiseks ette jätkuvat asutuste ja erasektori koostööd ennetuse ja

järelevalve osas, mille üks väljund on ka andmete kiirem liikumine asutuste vahel ehk

tööprotsesside kiirendamine ja lühendamine.

5. Tehtud uuringud

Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) tellimusel viis Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2022. a läbi uuringu „Kemikaalivaldkonna

töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine“12, mille tulemused avaldati 2023. a

märtsis. Viidatud uuring ei käsitle otseselt ohtlike kemikaalide, sh tuleohtlike gaaside,

käitlemist, küll aga viidatakse selles uuringus kaudselt käesolevas VTK-s käsitlevale

probleemile ohtlike kemikaalide alammäära ja ajutise käitlemise osas. Täpsemalt tuuakse

uuringus välja, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata kemikaalide riskihindamisele ning riskide

haldamisele ning tõsta tarbijate ja avalikkuse teadlikkust kemikaalide kahjulikest mõjudest ning

nende ohutust käitlemisest.

12 Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine

8

6. Kaasatud osapooled

VTK koostamisel on tehtud koostööd TTJA ja PäA-ga. Informatsiooni küsiti Soome, Rootsi,

Läti, Leedu ja Poola valdkonna kolleegidelt. Soome ja Rootsi edastasid info nõuete kohta, mis

nende riigis kehtivad tuleohtlike gaaside käitlemisel. Lätist, Leedust ja Poolast tagasisidet ei

laekunud.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Ettevõtjate teavitamine JAH

 Rahastuse suurendamine JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

Lisaks VTK-s tehtud regulatiivsetele õigusaktide muutmise ettepanekutele jätkatakse

paralleelselt ka mitteregulatiivsete tegevustega.

7.1 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused on ettevõtjate teavitamine, rahastuse suurendamine,

mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ning senise regulatsiooni parem

rakendamine.

Ettevõtjate teadlikkuse suurendamise üks eesmärk on, et ettevõtjate poolt esitatavad

dokumendid järelevalveasutustele on sedavõrd hea kvaliteediga, et neid ei pea korduvalt

täiendama ja parandama ning sellevõrra vähenevad ka praegu palju pahameelt tekitanud

menetlusajad. Teadlikkuse kasvatamisega tegelevad nii TTJA kui ka PäA igapäevaselt. Läbi

viiakse erinevaid infopäevi ja teadlikkuse tõstmise üritusi, koostatakse juhendmaterjale ning

igapäevaselt nõustatakse ettevõtjaid.

Rahastuse suurendamine on seotud järelevalveasutuste ressursi kasvatamisega. See aitab

kindlasti kaasa infovahetuse tõhustumisele ja menetlusaegade vähenemisele.

Senise regulatsiooni parem rakendamine hõlmab teadlikkuse tõstmist, järelevalveressursside

paremat kasutamist ning toimivate protsesside tõhustamist nii ettevõtjate kui ka

järelevalveasutuste poolt. Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et vaatamata igal aastal

läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe kemikaalide käitlemise

olukord siiski paremaks. Pigem korduvad aastast aastasse samad puudused ja joonistub välja

muster, kus tuleohtlike gaaside käitlejad ei ole või ei soovi olla kursis kehtivate nõuetega.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et jätkatakse

samamoodi nagu siiani. Sellise juhul ei muutu midagi. Ettevõtjad on endiselt rahulolematud,

pikad menetlusajad säilivad ja järelevalveasutused on ülekoormatud.

7.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

9

Punktis 7.1 välja toodud lahendused näitavad, et isegi kui kõigi mitteregulatiivsete lahendustega

jätkata, siis probleemid ei kao, sest kehtiv regulatsioon ei võimalda paindlikkust ega kiiret

reageerimist KemS kohaste käitamislubade menetlustes. Peamiseks probleemiks on käitamisloa

menetluse ajafaktor, mis teeb ohtlike kemikaalide ajutisel käitlemisel erakorraliste tööde

tegemiseks KemS nõuete järgimise keeruliseks.

Seetõttu ei piisa üksnes mitteregulatiivsete meetmete rakendamisest, vaid muuta tuleks kehtivat

seadusandlust.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

5–50 tonni tuleohtlike gaaside ajutisel käitlemisel erakorraliste tööde tegemiseks ja tuleohtlike

veeldatud gaaside alammäära tõstmisel 5 tonni pealt 10 tonni peale konsulteeriti Soome ja

Rootsi kolleegidega.

Riikide valikul oli peamiseks aluseks üks kriteerium, et tegu on Eesti naaberriikidega ning

nimetatud riikides on sarnane ühiskonnakorraldus ja õigussüsteem.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Regulatiivsete meetmete osas näeme järgmiseid võimalusi:

9.1 ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamine tuleohtlike gaaside käitlemisel erakorraliste

remonttööde (nn tööd, mida ei olnud võimalik ette näha) jaoks 5–50 tonni gaasi koguse juures

ilma KemS-i käitamisluba omamata. Luuakse eraldi regulatsioon tuleohtlike gaaside

lühiajaliseks ajutiseks käitlemiseks erakorraliste tööde tegemiseks, ilma käitamisluba omamata.

Võimaldatakse tuleohtlike gaaside ajutist käitlemist erakorraliste tööde tegemiseks

järelevalveasutuste kooskõlastuse või heakskiidu alusel;

9.2 tuleohtlike veeldatud gaaside (nt LNG, LPG, jt) KemS-i käitamisloata käideldava koguse

tõstmine 5 tonni pealt 10 tonni peale, et tuleohtlike gaaside käitlemisel tuleks edaspidi

käitamisloa taotlus esitada alates 10 tonni gaasi koguse käitlemisest. Kui täna käideldakse

tuleohtlikku gaasi koguses 8 tonni ja ettevõtjale on väljastatud käitamisluba, siistulevikus

selliseks tegevuseks enam käitamisluba vaja ei oleks.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Kavandatavad muudatused pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse

normidega.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendusest võimaliku eelnõu

koostamise raames.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Eesmärk on välja töötada eelnõu, millega tehakse vastavad muudatused ajutiste

gaasiveoanumate kasutamise lubamiseks tuleohtlike gaaside käitlemisel erakorraliste

remonttööde (nn tööd, mida ei olnud võimalik ette näha) jaoks kuni 50 tonni gaasi koguse juures

10

ilma KemS-i käitamisluba omamata. Lisaks analüüsida tuleohtlike veeldatud gaaside KemS-i

käitamisloata käideldava koguse alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale.

Eelnõu väljatöötamine algab pärast väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside analüüsimist.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju TTJA, PäA ja KOV-ide töökorraldusele.

Muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt tuleohtlike, sh veeldatud, gaaside

käitlejatest ettevõtjatele.

Muudatused võimaldaksid järelevalveasutustel keskenduda suuremal määral ohtlike ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtjatele ning annavad järelevalveasutustele võimaluse lubada ajutist

tuleohtlike gaaside käitlemist erakorraliste remonttööde tegemiseks tänapäeva kiirelt muutuvas

maailmas.

11.1. Kavandatav muudatus 1 – ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamine

tuleohtlike gaaside käitlemisel erakorraliste remonttööde (nn tööd, mida ei olnud

võimalik ette näha) jaoks 5 kuni 50 tonni gaasi koguse juures ilma käitamisluba

omamata.

Kehtiv KemS ei reguleeri ajutist ohtlike kemikaalide käitlemist. See tähendab, et ei eristata, kas

ohtlikke kemikaale käideldakse kaks nädalat või kaks aastat. Kui käideldav ohtliku kemikaali

kogus ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära, tuleb taotleda käitamisluba. KemS kohase

käitamisloa menetlus võtab minimaalselt aega 2–3 kuud, see aga omakorda tekitab praktikas

olukordi, kus ohtliku kemikaali käitlemiseks on küll esitatud käitamisloa taotlus, aga selleks

ajaks, kui käitamisluba väljastatakse, on kemikaali käitlemine lõpetatud ja ajutine

gaasiveoanum konkreetsest asukohast ära viidud. Üldjuhul on selliseid olukordi harva, sest

ettevõtted, kes gaasi kasutavad, planeerivad oma tegevusi, sh seadmete remont- ja hooldustööd,

kuid neid tuleb siiski ette ning sellisel juhul peaks olema võimalik ettevõttel vastavalt

reageerida ning taotleda kiirkorras pädevatelt asutustelt kooskõlastus või heakskiit.

Lisaks KemS nõuetele tähendab see ettevõte jaoks ka EhS ja SeOS nõuete täitmist. SeOS-i

kohaselt on tegu transporditava gaasiveoanumaga, millele kehtivad auditi nõuded. See

omakorda tähendab, et gaasiveoanuma suhtes tuleb läbi viia audit, millele kulub samuti aega.

Paralleelselt nende tegevustega toimub EhS kohane projekteerimine, ehitusteatise/ehitusloa ja

kasutusteatise/kasutusloa menetlused. Ka EhS kohased menetlused on ajamahukad. Ainuke,

mis nii ajamahukas ei ole, on SeOS auditi läbiviimine.

Seega oleks mõistlik ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamiseks luua erisus KemS ja EhS

kehtivatest nõuetest ning SeOS-i auditikohustus jääks igal juhul alles. Erisuse võimaldamine ei

tähenda, et KemS ja EhS nõuded kogu ulatuses ei kohaldu. See tähendab, et KemS ja EhS

nõuete osas luuakse eriregulatsioon üksnes tuleohtlike gaaside ajutiseks kasutamiseks

gaasiveoanumates erakorraliste remonttööde tegemiseks.

Sarnaselt Eestile ei eristata ka Soomes ja Rootsis ajutist ohtlike kemikaalide käitlemist ning neil

on meiega sarnased mured. Soomes teevad Tukes (ohutus- ja kemikaaliamet) ja Traficom

(transpordi- ja sideamet), kes teostab mh järelevalvet ohtlike vedude üle, tihedat koostööd, et

vältida ohtlike kemikaalide ajutist hoiustamist. Nt kui ohtlikud veod hilinevad, siis asutused

vahetavad infot, et tagada kehtivate nõuete täitmine ja vältida nn ajutist kasutamist. Rootsis on

sarnane süsteem, et järelevalveasutused teevad omavahel tihedalt koostööd, vältimaks ohtlike

kemikaalide ebaseaduslikku kasutamist.

Soome ja Rootsi erinevus seisneb lubade väljastajates. Kui Soomes on üleriigiliseks asutuseks

Tukes, kes väljastab ohtlike kemikaalide käitamislube, nii nagu Eestis väljastab lube TTJA, siis

Rootsis väljastavad vastavaid lube kohalikud omavalitsused. Eesti ja Soome ohtlike

11

kemikaalide regulatsioonid on võrreldavad ehkki Soomes on ohtlike kemikaalide käitlejatel neli

kategooriat, Eestis aga kolm (A-C). Rootsis on ohtlike kemikaalide käitlejatel kaks kategooriat

(madalama ja kõrgema taseme käitised), see tuleneb SEVESO III direktiivist ja riigisiseselt ei

ole täiendavaid kategooriaid loodud.

Tulenevalt eeltoodust ja pidevalt muutuvast majanduskeskkonnast, mida ettevõtetel ei ole

võimalik alati ette planeerida, tuleb KemS-is võimaldada ajutise gaasiveoanuma

kasutamist erakorraliste ja ettenägematute remonttööde jaoks TTJA ja PäA

kooskõlastuse või heakskiidu alusel ilma KemS-i kohase käitamisloata.

11.1.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju ettevõtjale

Positiivse mõjuna jäävad gaasiettevõtjal ära käitamisloa menetlusega kaasnevad kulud, kui

tegemist on esmakordse käitamisloa taotlejaga ja konkreetses asukohas ei ole KemS-i kohast

käitamisluba. Otsese kuluna saab välja tuua riigilõivu, mis on 640 eurot. Kaudse kuluna

käitamisloa menetluses esitatavate dokumentide ettevalmistamisele ja menetlusele kuluv aeg.

Tõsi on see, et teatava suurusega tasu tuleb ka ajutise gaasiveoanuma kasutamise lubamisel

erakorraliste remonttööde jaoks, kuid see summa on kindlasti väiksem kui 640 eurot. Seda

põhjusel, et menetluses esitatavate dokumentide hulk ja maht on väiksemad.

Negatiivse mõjuna on tõenäoline, et ka gaasiettevõtjal läheb ajutise gaasiveoanuma kasutamise

loa menetlusega ajaliselt kiireks, kuna lühikese aja jooksul tuleb gaasiveoanuma suhtes lasta

teha audit (auditi tegijaid on Eestis 3) ja taotleda KemS-i kohane luba/kooskõlastus. See eeldab

ettevõtjalt kiiret, asja- ja ajakohast reageerimist.

Summeerides mõju gaasiettevõtjale, on pigem mõju positiivne, sest tulud, mis ajutiste

gaasiveoanumate kasutamisele võtmisest saadakse, on suuremad nii rahalises kui ka ajalises

mõõtmes. Ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamine võimaldab ettevõtetel kiirelt

muutuvas maailmas aja- ja asjakohaselt reageerida.

Mõju surve- ja gaasiveoanumate auditeerijatele on negatiivne, sest auditi läbiviimiseks on vähe

aega ja reageerida tuleb loetud tundide/päevade jooksul.

11.1.2. Muudatusega kaasnev mõju järelevalveasutustele ja KOV-idele

Järelevalveasutustele (TTJA ja PäA) kaasnev mõju on pigem negatiivne, kuna teatud perioodil

võidakse esitada mitu ajutiste gaasiveoanumate kasutamise taotlust, mida tuleb kiirkorras

menetleda, sest luba ajutiseks käitlemiseks on vaja kiiresti (loetud päevade või tundidega). See

võib aga tekitada olukorra, kus teatud perioodil prioriteetsed ja pooleliolevad menetlused jäävad

mingiks ajaks kõrvale.

Mõju KOV-idele on positiivne, sest ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamise korral on

kavatsus see menetlus luua väljapoole EhS-i ja piirduda üksnes KOV-i teavitamisega, mis

ilmselgelt vähendab nende töökoormust. TTJA teavitab kooskõlastuse/heakskiidu menetlusest

KOV-i, et ajutist lahendust soovitakse lühiajaliselt nende territooriumil kasutada ning KOV

saab vajadusel reageerida.

11.2. Kavandatav muudatus 2 – tuleohtlike veeldatud gaaside (nt LNG, LPG, jt) KemS-

i käitamisloata käideldava koguse (alammäär) tõstmine 5 tonni pealt 10 tonni peale.

KemS seab käitamisloa kohustuse alates 5 tonnist tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisele.

Ettevõte peab esitama käitamisloa taotluse, mis sisaldab teabelehte, riskianalüüsi ja ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaani ning riskianalüüsi kokkuvõtet. Viidatud dokumentide

12

koostamisel lähtutakse määruses nr 18 sätestatust. Lisaks eelnevale tuleb KemS § 24 lg 3

kohaselt koostada ja esitada TTJA-le ka riskianalüüsi kokkuvõte.

Sõltumata sellest, kas käitamisloata käideldava koguse alammäär on 5 tonni või 10 tonni, ei

muutu sellest SeOSi auditi nõuete kohaldamine, kuna tegu on igal juhul auditikohustusliku

seadmega ning sellisel juhul kohalduvad ka EhS nõuded. Seetõttu keskendutakse selle

muudatuse juures KemS nõuetele. Saamaks paremat ülevaadet olukorrast, mis juhtub siis, kui

käitamisloa käideldava koguse alammäär tõsta 5 tonni pealt 10 tonni peale, tuuakse käesolevas

punktis (lisaks lähiriikide praktikatele ja Eestis läbiviidud järelevalvetulemustele) eraldi välja

maa-ala planeerimise ja ohuhinnangu aspektid, mis on määrava tähtsusega üldise ohutaseme

vaatest.

11.03.2024 seisuga käideldakse Eestis tuleohtlikke veeldatud gaase 203 käitises, mis on

määratletud C-kategooria ohtlikuks ettevõtteks. Neist 82 on mootorikütuse tanklad (edaspidi ka

tanklad) ning 121 muud vedelgaasipaigaldisega (edaspidi ka gaasipaigaldised) käitised. Kui

käitamisloa alammäära tõsta 5 tonni pealt 10 tonni peale, kaob käitamisloa omamise kohustus

138 juba käitamisloaga käitisel (s.o 58 tanklat ning 80 vedelgaasipaigaldisega käitist) ehk alles

jääks 65 käitist, kes käitlevad tuleohtlikke veeldatud gaase kokku üle 10 tonni ja alla 50 tonni.

50 tonni on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskoguseks.

Lähiriikide praktikad

Kui vaadata lähiriikide praktikaid, siis ohtlike kemikaalide käitlemine suurõnnetuse ohuga

ettevõtetes on reguleeritud EL-i üleselt SEVESO III direktiiviga ning viidatud õigusaktis

eristatakse madala ja kõrgema tasandi käitiseid. Punktis 11.1 on viidatud, et Soomes on ohtlike

käitiste kategooriaid neli ja Rootsis kaks. Soomes väljastab ohtlike käitiste lube üleriigiline

asutus Tukes, Rootsis teeb seda KOV. Eesti regulatsioon ohtlike kemikaalide käitlemisel

sarnaneb rohkem Soome kui Rootsiga. Üldine läbiv põhimõte on, et käitamisloa menetlemise

tasu määratakse proportsionaalselt sellele kuluva aja ja ametniku töömahuga. Kui Eestis ja

Soomes on riigilõiv kindlaks määratud üleriigiliselt, siis Rootsis võib see sõltuvalt KOV-ist

erineda.

PäA ning TTJA järelevalvetulemuste ülevaade

PäA ning TTJA tanklate ja gaasipaigaldiste järelevalvemenetluste andmed on toodud tabelis 2

ja graafikul 1.

Tabel 2. PäA ja TTJA järelevalvemenetluste andmed tanklates ja gaasipaigaldistes

ajavahemikul 2018-2023

KOKKU 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Käitiste arv 108 134 155 165 177 209

Kontrollide arv 54 43 38 40 66 44

KemS puudused 16 19 21 23 51 27

Ettekirjutused 3 2 3 7 27 10

Kontrollitud

objektidest heas

seisukorras

70% 56% 45% 43% 23% 39%

Õnnetused 3 5 5 0 3 3

Graafik 1. Veeldatud tuleohtlike gaaside järelevalve tulemused

13

Peamised järelevalvemenetluste käigus tuvastatud puudused:

- puudus käitamisluba;

- personali koolitamine ja õppuste läbiviimine: juhendamisi/koolitusi/õppusi ei ole läbi viidud hädaolukorra

lahendamise plaanis kehtestatud korras;

- dokumendid: aegunud KemS-i kohased kohustuslikud dokumendid;

- ettevõtte vastavus hädaolukorra lahendamise plaanile või teistele kohustuslikele dokumentidele, vastuolud

tegelikkusega;

- kemikaali hoiukohad: puuduvad tulekustutid või olid olemas ja kontrollimata, ohtlike kemikaalide ühtesobivus

ei ole tagatud, ohtliku kemikaali hoiukohas põlevmaterjal (niitmata muru), kõrvaliste isikute juurdepääs mahutile

ei olnud tõkestatud (sh turvapiirde piisavus, st otsasõit ei ole välistatud), kuigi dokumentatsioonis oli viide, et on

aiaga piiratud, mahutite vallitusala katkine, suitsetamine ohtlike kemikaalide hoiukoha läheduses, gaasi maha

laadimisel protseduuri reeglite eiramine, balloonikapp asub mahuti kõrval, mahuti vahetusläheduses parkla/puu.

PäA poolt nii gaasipaigaldiste kui ka tanklates läbi viidud järelevalve tulemustest nähtub, et

ajas on heas seisukorras kontrollitud gaasipaigaldiste ja tanklate protsent vähenenud. Kui aastal

2018 kontrolliti 17 gaasipaigaldist ja neist heas seisukorras oli 59%, siis 2023. aastal kontrolliti

24 gaasipaigaldist ja vastav number oli 33%. Puudused aastate lõikes on jäänud samaks.

Peamised puudused on seotud personali koolitamise ja õppuste läbiviimisega,

mittenõuetekohaste kohustuslike dokumentidega, sh ettevõtte tegeliku mittevastavusega

dokumentides (hädaolukorra lahendamise plaan, riskianalüüs) sätestatuga, kemikaali

hoiukohtadega (ohtlike kemikaalide ühtesobivus ei ole tagatud, tulekustutid puuduvad või

kontrollimata, mahutile juurdepääs ei ole tõkestatud, jne).

Sarnane tendents jätkub ka tanklate järelevalvemenetlustes. Kui 2018. a kontrolliti 18 tanklat

ning neist heas seisukorras oli 83%, siis 2023. a kontrolliti 19 tanklat ning heas seisukorras

tanklaid oli üksnes 42%. Nii nagu gaasipaigaldiste järelevalvemenetlustes, on ka tanklate

järelevalvemenetlustes peamised puudused seotud personali koolitamise ja õppuste

läbiviimisega, kohustuslike dokumentide ja hoiukohtade mittevastavusega. Esmapilgul võib

tunduda, et personali koolitamine ja õppuste läbiviimine ei ole oluline puudus. Samas, kui

108

134

155 165

177

209

54

43 38 40

66

44

16 19 21 23

51

27

3 2 3 7

27

10 0

10 20 30 40 50 60 70 80 90

100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200 210 220

2018 2019 2020 2021 2022 2023

K äi

ti st

e ar

v Veeldatud tuleohtlike gaaside järelevalve tulemused

Käitiste arv Kontrollide arv KemS puudused Ettekirjutused

14

töötajad ei ole teadlikud, kuidas ohtlikke kemikaale käidelda, võib õnnetuse tekkimise

tõenäosus olla kõrgem ning tagajärgede raskus ja ulatus suurem.

Kui gaasipaigaldiste õnnetusi on juhtunud kuue aasta jooksul kaks, siis tanklate õnnetusi on

ajavahemikul 2018-2023 toimunud kokku 16. Ainult 2021. aastal ei toimunud tanklates ühtegi

õnnetust. Tanklates toimunud õnnetused on peamiselt olnud tulekahjud või reostused, mille

suurem kahju on tänu kiirele reageerimisele suudetud ära hoida.

TTJA gaasipaigaldiste järelevalvemenetlustest nähtub, et 2018. a viidi läbi 19 menetlust ja

puudusi tuvastati kuues kohas. Seega 68 % kontrollitud käitistest olid heas seisukorras.

Hilisematel aastatel on TTJA ressurss kulunud suures osas käitamislubade menetlemisele, sest

käitiste arv on kuue aastaga peaaegu kahekordistunud ning sellest tulenevalt on

järelevalvemenetluste läbiviimiseks jäänud varasemast olulisemalt vähem aega. Viimase 6 aasta

jooksul (aastatel 2018-2023) on tuleohtlikke veeldatud gaase käitlevate käitiste arv suurenenud

108 pealt 209 peale (kasv 93,5%), s.h mootorikütuste tanklate arv on suurenenud 45 pealt 81

peale (kasv 80%), muude gaasipaigaldiste arv on suurenenud 63 pealt 128 peale (kasv 103%).

Käitamislubade menetluses maa-ala planeerimine ja ohuhinnang

Väga suurt mõju omab käitamisloa menetluses maa-ala planeerimine ja ohuhinnang, mille

käigus hinnatakse riskide realiseerumise tõenäosust ja nende laiemat mõju keskkonnale (KemS

§ 32).Saamaks paremat ülevaadet, mis juhtub üldise ohutaseme, ennekõike ohualaga, kui tõsta

alammäära 5 tonni pealt 10 tonni peale, on vaja analüüsida viit tuleohtlike veeldatud gaaside

ohustsenaariumi. Käesolevas VTK-s analüüsime survemahuti keeva vedeliku paisuva aurupilve

plahvatust ((KVPAP) ehk BLEVE13 - arvutatakse ainult maapealsetele survemahutitele

(soojuskiirgus)), sest survemahuti BLEVE korral avaldab käideldava ohtliku kemikaali kogus

kõige enam mõju ohuala suurusele survemahuti BLEVE korral.

Tuleohtlike veeldatud gaasidena kasutatakse Eestis peaasjalikult LPG-d ja LNG-d. Tulenevalt

asjaolust, et maagaas on vedelal kujul

-162 °C juures ja LNG-d hoiustatakse krüogeenses mahutis, on BLEVE stsenaariumi

realiseerumine ülimalt ebatõenäoline LNG survemahuti korral, seetõttu BLEVE stsenaariumit

LNG survemahuti korral ei käsitleta. Tulenevalt eeltoodust, käsitletakse antud VTK raames

käideldava ohtliku kemikaali koguse muutmisest tulenevaid BLEVE ohualade muutusi

ainult LPG korral.

LPG ohualade arvutamiseks kasutati US EPA14 (Ameerika Ühendriikide

Keskkonnakaitseagentuur) vabavaralist programmi ALOHA (versioon 5.4.7)15. Arvutuste

meteoandmed on võetud Keskkonnaagentuuri kodulehelt16. BLEVE ohualade suurust ilmastik

ei mõjuta, mistõttu mudeli jaoks võeti 30 aasta (1991-2020) Eesti keskmine õhutemperatuur 6,4

°C, Eesti keskmine tuulekiirus 3,7 m/s ning Eesti keskmine suhteline õhuniiskus 82%.

LPG koosneb propaani ja butaani segust, mis võib olenevalt otstarbest ja aastaajast sisaldada

propaani ja butaani erinevates vahekordades: propaani 60-100%, butaani 0-40%. ALOHA

kemikaalide andmebaas ei sisalda seguna LPG-d, mistõttu ohuala arvutused on tehtud

propaaniga. Propaani tihedus 15 °C kraadi juures on 510 kg/m3. Kui LPG koosneb propaani ja

butaani segust vahekorras 60%/40%, siis on LPG tihedus 15 °C kraadi juures 536 kg/m3. Kuigi

viimasel juhul oleks LPG kaal 5% suurem, kui LPG koosneks 100%-liselt ainult propaanist,

13 Ingl. k. Boiling Liquid Expanding Vapour Explosion 14 Ingl. k. United States Environmental Protection Agency 15 https://www.epa.gov/cameo/aloha-software 16 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/

15

siis antud VTK jaoks ei ole see oluline, kuna ohualade suuruse muutuses võrreldakse erinevust

5 ja 10 tonni käideldava ohtliku kemikaali vahel.

Tabelis 3 on esitatud erineva ruumalaga survemahutites hoiustatavad LPG kogused, võttes

arvesse, et survemahuti täiteaste on 85%. LPG koguste kaupa on ALOHA-ga välja arvutatud

BLEVE stsenaariumi korral soojuskiirguse ohualade raadiused inimestele ja ehitistele, samuti

plahvatuse tulekera läbimõõt ning selle ajaline kestus. Tabelis 3 esitatud andmed on

visualiseeritud graafikul 2. Inimesele mõjuva soojuskiirguse ohualad on jagatud kolmeks:

1) eriti ohtlik ohuala Re – soojuskiirguse 25 kW/m2 korral tekivad katmata nahale 10 sekundi

jooksul sügavad põletushaavad;

2) väga ohtlik ohuala Rv – soojuskiirguse 10 kW/m2 korral tekib katmata nahale 5 sekundi

jooksul tugev valuaisting ning 14 sekundi jooksul 2. astme põletus. 60 sekundi jooksul võib

taoline soojuskiirgus olla inimesele potentsiaalselt surmav;

3) ohtlik ohuala Ro – soojuskiirguse 8 kW/m2 korral tekib katmata nahale 7 sekundi jooksul

tugev valuaisting ning 20 sekundi jooksul 2. astme põletus.

Ehitiste osas hinnatava soojuskiirguse 37 kW/m2 korral võib see süüdata põlevmaterjale ning

inimestele on 10 sekundi jooksul 1% tõenäosus hukkuda (1 minuti jooksul on tõenäosus

hukkuda 100%).

Tabel 3. LPG survemahutite suurused, LPG kogused ning vastavad soojuskiirguse ohualad

survemahuti BLEVE stsenaariumi korral

LPG koosneb 100%-liselt propaanist Soojuskiirguse ohualade raadiused, m Tulekera

läbimõõt,

m

Tulekera

kestus,

sek

Survemahuti LPG

kogus, t

Inimene Ehitis

Läbimõõt, m

Pikkus, m

Täiteaste,

%* Maht, L

25 kW/m2

(Re)

10 kW/m2

(Rv)

8 kW/m2

(Ro)

37 kW/m2

(ehitis)

0,75 2,38 85 1050 0,465 68 111 124 55 45 4

1,25 2,20 85 2700 1,197 92 150 167 74 62 5

1,25 3,95 85 4850 2,150 111 180 202 89 75 6

1,25 5,22 85 6400 2,837 122 197 221 97 82 7

1,25 7,46 85 9150 4,056 136 221 247 109 92 7

1,25 9,21 85 11300 5,009 146 236 264 116 99 8

2,00 4,77 85 15000 6,649 160 259 289 127 109 8

2,00 5,41 85 17000 7,535 166 269 301 132 114 8

2,00 6,37 85 20000 8,865 175 284 317 139 120 9

2,00 7,19 85 22600 10,017 182 295 330 145 125 9

2,00 9,55 85 30000 13,297 199 323 361 158 137 10

* Nõue tuleneb majandus- ja taristuministri 03.07.2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja

gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ §-st 59.

Graafikul 2 on visualiseeritud survemahuti BLEVE ohualade (Re, Rv, Ro) ning BLEVE käigus

tekkiva tulekera raadiuste muutused erinevate LPG koguste korral. Graafikul on esitatud ka

maapealse survemahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest, mis on ära nimetatud

järgmises tabelis17.

Tabel 4. Maapealse survemahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest

Jrk. nr. Väline objekt Gaasi maksimaalne kogus

mahutis, tonni

17 Mahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest on kehtestatud majandus- ja taristuministri 03.07.2015. a

määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning

gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 16 lõikega 2.

16

≤ 5 > 5 … < 50

Üksikelamu 3 meetrit 35 meetrit

Naaberkinnisasja piir, v.a naaberkinnisasja omaniku nõusolekul,

magistraaltänav, gaasi ladustamisega mitteseotud hooned 5 meetrit 10 meetrit

Ridaelamu, kaksikelamu, liiklussõlm 15 meetrit 50 meetrit

Korterelamu, kool, hotell, kaubanduskeskus, toitlustusasutus, kino, turg 50 meetrit 100 meetrit

Ravi- või hooldusasutus (haigla, vanadekodu, sanatoorium) 300 meetrit 300 meetrit

Graafik 2. Survemahuti BLEVE ja tulekera ohualade raadiuste muutused erinevate LPG koguste

korral ning survemahutite minimaalsed kaugused välistest objektidest

Ohualade arvutustest on näha, et kuigi kaks korda suurema koguse (10 tonni võrduses 5

tonniga) LPG käitlemisel on soojuskiirguse ohualade suurenemine 25%, siis eriti ohtliku ohuala

läbimõõt suureneb 72 m, väga ohtliku ohuala läbimõõt suureneb 118 m, ohtliku ohuala läbimõõt

suureneb 132 m ning ohuala läbimõõt ehitistele suureneb 58 m. BLEVE käigus tekkiva tulekera

läbimõõt suureneb 21% ehk 26 m.

Kui vedelgaasipaigaldis asub piirkonnas, kus on hõre asustus ning lähiümbruses ei ole teisi

vedelgaasi käitlemisega seotud hooneid/rajatisi, siis ei pruugi suurem ohuala tuua kaasa

võimalikke täiendavaid potentsiaalse õnnetusjuhtumi realiseerumisega kaasnevaid kahjusid

inimtervisele, varale või keskkonnale. Samas tiheasustusega või suure liiklustihedusega

17

piirkondades avaldub suurema mõjuga ohuallikast õnnetuse realiseerumisel sellest tulenev

mõju kaugemale ning on suurem tõenäosus, et eriti ohtlikkusse ohualasse jääb rohkem inimesi,

kes võivad viga saada või hukkuda ning ehitisi/rajatisi, millega võib kaasneda ulatuslik varaline

kahju või tulenevalt doominoefektist kaasneda ka õnnetuse täiendav eskaleerumine.

Tõstes tuleohtlike veeldatud gaaside C-kategooria ohtliku ettevõtte käitamisloa alammäära 5

tonni pealt 10 tonni peale:

 Suurenevad LPG käitlemisel BLEVE realiseerumisel soojuskiirguse eriti ohtliku, väga

ohtliku ja ohtliku ohuala raadiused igas suunas 25% ehk vastavalt 36 m, 59 m ja 66 m võrra.

Ehitisi ohustava soojuskiirguse ohuala raadius suureneb igas suunas samuti 25% ehk 29 m

võrra.

Tabel 5. BLEVE soojuskiirguse ohualad 5 t ja 10 t LPG käitlemisel Soojuskiirgus

kW/m2

Ohuala läbimõõt 5 t

korral

Ohuala läbimõõt 10

t korral

Eriti ohtlik ohuala, Re 25 292 m 364 m

Väga ohtlik ohuala, Rv 10 472 m 590 m

Ohtlik ohuala, Ro 8 528 m 660 m

Ehitisi ohustav ohuala 37 232 m 290 m

Joonis 1. Näide soojuskiirguse ja tulekera ohualade suurenemisest tiheasustusega piirkonnas (mõõtkava

1:2369)

 Kui puudub vajadus taotleda C-kategooria ohtliku ettevõtte käitamisluba, puudub 5 kuni 10

tonni tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejal kohustus hinnata ohtliku kemikaali käitlemisest

tulenevaid ohte, s.h arvutada ohualasid. Gaasipaigaldisele küll kehtivad sel juhul jätkuvalt

SeOS-ist tulenevad survemahuti minimaalsed kaugused välistest objektidest, surveseadme

auditikohustus ning TuOS-ist tulenevad üldised tuleohutusnõuded. Graafikult 2 nähtub, et

survemahutile kehtestatud minimaalsed kaugused välistest objektidest on väiksemad, kui

inimestele ja ehitistele mõju avaldavate soojuskiirguse ohualad, v.a minimaalne kaugus

ravi- või hooldusasutusest, kus see on 300 m ning BLEVE ohtlik ohuala on suurem kui 300

m alates 7,5 t LPG käitlemisest. Tulenevalt eeltoodust, puudub õiguslik alus maakasutuse

planeeringute ning ehitusloa menetlemisel nõuda ohtliku kemikaali käitlejalt ohualade

18

arvutusi, mistõttu ei hinnata ka suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ning

õnnetuse ennetamiseks kavandatavate meetmete piisavust. Samuti ei hinnata suurõnnetuse

riski suurenemist või õnnetuse tagajärgede raskust 5 kuni 10 t tuleohtliku veeldatud gaasi

käitleja ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel.

 Ohtliku kemikaali käitlejal puudub kohustus käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda

jääda võivate isikute teavitamine (vt tabelit 6). Kui täna puudub selline kohustus alla 5 t

tuleohtliku veeldatud gaaside käitlejal, siis 5 tonni LPG käitlemisel tähendab see ohtliku

ohuala suuruseks 528 m, mis 10 tonni LPG käitlemisel suureneb 660 m suuruseks ohualaks.

Tabel 6. Rahvaarv elukoha ja päevase asukoha järgi käitiste kõige suuremas ohualas, kus

käideldakse tuleohtlikku veeldatud gaasi vahemikus 5 kuni 10 tonni

Rahvaarv elukoha järgi Rahvaarv päevase asukoha

järgi

Tanklad 42 036 232 620

Muud gaasipaigaldised 4 907 20 443

KOKKU 46 943 253 063

Tabelist 6 nähtub, et peaasjalikult paiknevad tanklad tiheasustusega piirkondades, kus

rahvaarv elukoha järgi ja päevase asukoha järgi BLEVE soojuskiirguse ohtliku ohuala18

sees on oluliselt suurem, kui see on muude gaasipaigaldiste korral, mis eelkõige paiknevad

hajaasustusega piirkondades. Seega suurõnnetuse realiseerumisel avaldab kõige suuremat

mõju inimelule käitise paiknemine just tiheasustusega piirkonnas. Käitamisloa alammäära

tõstmisel jääb potentsiaalsest ohust, ja kuidas ohuolukorras käituda, teavitamata elukoha

järgi ca 47 tuhat inimest. Lisaks viibib päevase asukoha järgi 5 kuni 10 tonni tuleohtlikku

veeldatud gaasi käitlevate C-kategooria ohtlike ettevõtete ohualades ca 253 tuhat inimest.

 Puudub kohustus hinnata doominoefekti võimalust ja mõju.

 Puudub võimalus nõuda olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmete rakendamist

võimaliku suurõnnetuse mõju ennetamiseks või selle tagajärgede leevendamiseks.

 PäA keskendub tuleohutusnõuete järgimise kontrollimisel eelkõige hoonetele, mistõttu

jääksid need gaasipaigaldised tõenäoliselt välja ka tuleohutusnõuete täitmise

kontrollimiseks riikliku järelevalve alt.

Viimase viie aasta jooksul kontrollis PäA ohuprognoosi alusel kõiki tanklaid ja

vedelgaasipaigaldisi ning selgelt joonistub välja, et vedelgaasipaigaldiste ja eriti tanklate

järelevalves korduvad aastast aastasse samad puudused, millele tähelepanu juhitakse ja

mida lahendatakse.

Arvestades eeltoodut ja üldist ohutaseme märkimisväärset tõusu, teeme ettepaneku mitte

tõsta tuleohtlikke veeldatud gaaside C-kategooria alammäära 5 tonni pealt 10 tonni peale.

11.2.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju ettevõtjale

Ettevõtjatele kaasnev mõju oleks positiivne, sest ära jäävad kulud käitamisloa taotlemisel, kui

tuleohtlikke veeldatud gaase käideldakse alla 10 tonni. Tasuma ei pea riigilõivu, mis on 640

eurot, ja koostama ajamahukat kohustuslikku dokumentatsiooni (teabeleht, riskianalüüs,

18 Käitistes annab reeglina kõige suurema BLEVE soojuskiirguse ohtliku ohuala suuruse tsisternauto veomahuti

BLEVE, millega transporditakse käitisesse tuleohtlikku veeldatud gaasi, kus ohuala raadius on keskmiselt 400 m

suurune (läbimõõt 800 meetrit).

19

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ja riskianalüüsi kokkuvõte), mille rahaline kulu võib

ulatuda mitme tuhande euroni.

11.2.2. Muudatusega kaasnev mõju järelevalveasutustele ja KOV-idele

Järelevalveasutustele kaasnevat mõju on keeruline hinnata. Ühelt poolt peaks vähenema

ettevõtete hulk, kes käitamisluba taotlevad ning seeläbi väheneb ka järelevalveasutuste

töökoormus. Samas kaasneb laiem mõju, kui tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisel peab

käitamisloa taotlema alates 10 tonnist käitlemisest. Üldine ohupilt ja -tase muutuvad

märgatavalt ning ohutaset samal tasemel tagada ei suudeta.

Mõju KOV-idele puudub, kuna sõltumata KemS käitamisloa kogusest, on EhS mõistes tegu

auditikohustusliku surveseadme, sh soojustorustik, ja hoonevälise auditikohustusliku

gaasipaigaldisega. See tähendab, et ettevõte peab igal juhul esitama EhS kohased dokumendid.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatusega 11.1 kaasneb nii gaasiettevõtjatele kui ka auditi teostajatele täiendav

halduskoormus, kuna ajutise gaasiveoanuma kasutamise lubamisega tuleb ettevõtetel teha

täiendavaid investeeringuid ajutiste lahenduste kasutusele võtmiseks. Ühtlasi tuleb ettevõtetel

end kurssi viia uute nõuetega, mis ajutistele lahendustele kehtestatakse, aga see mõju on pigem

vähene.

Muudatusega 11.2 ei kaasne ettevõtjatele mõju.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatuse 11.1 rakendamine ei too riigile ega kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavaid

tulusid ega kulusid, kuna ühel juhul on plaanis asendada käitamisloa (C-kategooria) riigilõiv

640 eurot kooskõlastuse või heakskiidu riigilõivuga, kuid see summa jääb kindlasti väiksemaks,

kui nimetatud 640 eurot. Seega täiendavaid tulusid riigieelarvesse ei laeku.

Muudatuse 11.2 puhul väheneks riigieelarvesse laekuvate tulude arv, sest tuleohtlike gaaside

käitamisloa koguse tõstmisel 5 tonni pealt 10 tonni peale, ei peaks enam alates 5 tonnist

tuleohtlike gaaside käitlemisel käitamisluba taotlema. Kui paljusid ettevõtteid see tulevikku

vaatavalt puudutaks, on hetkel keeruline prognoosida.

Järelevalvekohustuste muutmisel arvestatakse juba olemasolevate tööjõuressurssidega ja

täiendavaid tööjõukulusid ette ei nähta.

14. Edasine mõjude analüüs

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitavad lahendused

1. Ajutiste gaasiveoanumate kasutamise lubamine tuleohtlike gaaside käitlemisel

erakorraliste remonttööde jaoks kuni 50 tonni gaasi koguse juures ilma käitamisluba

omamata.

2. Tuleohtlike veeldatud gaaside KemS-i käitamisloata käideldava koguse tõstmine 5 tonni

pealt 10 tonni peale.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

JAH

20

15.3 Selgitus Kemikaaliseaduse kohase käitamisloa menetluse nõuded on reguleeritud

kemikaaliseaduse 3. peatükis, mistõttu uue seaduse väljatöötamine ei ole

vajalik.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Muudatused 1-2 eeldavad kemikaaliseaduse muutmist ja täiendamist. Muudatus 1 eeldab ka

ehitusseadustiku lisa 1 muutmist.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Eesti Gaasiliidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Kaupmeeste Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Suurusega Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Inspecta Estonia OÜ-le ja Tehnoaudit

OÜ-le.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Mõjude hindamine viiakse läbi eelnõu koostamise raames.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu õiguslikke valikuid

kajastavat kontseptsiooni ei

koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

II kvartal 2024

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg II-III kvartal 2025

22. Vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed Merike Ring

Merike.Ring@mkm.ee

21

Lisa 1

Tuleohtlikud gaasid, sh veeldatud gaasid

LNG – veeldatud maagaas (Liquefied Natural Gas) on krüogeenne vedelik, mille saamiseks

alandatakse maagaasi temperatuuri atmosfäärirõhu juures tasemele -161,7°C.

CNG – surumaagaas ehk surugaas (Compressed Natural Gas) on maagaas, mida kasutatakse

autokütusena, mis on enam kui 200 korda kokkusurutud (gaasilises olekus rõhu all kuni 20 000

kPa).

LPG – veeldatud naftagaas, nim ka vedelgaasiks ja autogaasiks (Liquefied Petroleum Gas) on

propaani, butaani ja teiste gaaside segu, mille saamiseks gaasi jahutatakse või survestatakse

toatemperatuuril (21–23°C) rõhuga ca 0,7MPa.

LBM – veeldatud biometaan (Liquefied Biomethane) on biokütus, mida toodetakse orgaaniliste

jäätmevoogude, näiteks orgaaniliste majapidamis- ja tööstusjäätmete, sõnniku ja reoveesette

töötlemisel. Bio-LNG valmistamiseks eraldatakse metaan süsinikdioksiidist ja muudest

kriitilistest komponentidest ning seejärel veeldatakse. See vedeldamisprotsess suurendab

energiatihedust 600 korda ja muudab biokütuse ideaalseks raskeveokite ja meretranspordi

jaoks.

LBG – veeldatud biogaas (Liquefied Biogas) on praktiliselt identne veeldatud maagaasiga

(LNG), mistõttu muutub see ka -162 °C juures vedelikuks ning omab samu omadusi, nagu

kompaktsus ja puhas põlemine. Kuid lisaboonusena on LBG veelgi säästvam kütus kui

veeldatud maagaas, sest selle tootmiseks ei ole vaja kaevandada fossiilseid ressursse.

CBM – surubiometaan (Compressed Biomethane) on biometaaniga sama kütteväärtusega 200-

220 bar rõhu all kokku surutud fossiilne maagaas.

Biometaan – Biogaasist saab biometaan süsihappegaasi tehnilise eemaldamise järel.

Biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus kodumaine taastuvkütus

(metaani CH4 sisaldus >97%), mis saadakse biogaasi puhastamisel ja CO₂ eraldamisel

biogaasist.

Biogaas – on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50–70%

metaanist (CH4), 30–40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4,

H2S. Biogaasi toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest,

põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist.

22

Lisa 2

Väljavõte ehitusseadustiku lisast 1

Tegevus/

hoone

Püstitamine

Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Osa

asendamine

samaväärsega

Lammutamine

Auditikohustuslik

surveseade, sh

soojustorustik Ehitusluba Ehitusteatis Puudub Puudub Ehitusluba

Hooneväline

auditikohustuslik

gaasipaigaldis Ehitusluba Ehitusluba Puudub Puudub Ehitusteatis