Kiri

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Hea planeeringuala naaber

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu

eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

08.05.2024 nr 9-3.2/DP-20-015

Vastavalt planeerimisseaduse §-le 82 suunas Tartu linn avalikule väljapanekule Aruküla tee 30

krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise

protsessi, et välja selgitada kõikide huvitatud või puudutatud isikute seisukohad

planeeringulahenduse osas ning tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse

leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

DP eskiislahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek toimub 23.05 - 21.06.2024. DP

eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõuga paberkujul on võimalik tutvuda infokeskuses Tartu

raekoja esimesel korrusel, digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel www.tartu.ee:

https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-20-015

Arvamusi on võimalik esitada posti teel, e-postiga või veebikeskkonnas: https://tartu.ee/et

/planeerimine-info#planeeringute-avalikustamine

Palume korteriühistute esindajatel teavitada kõikide korterite omanikke. Juhul kui korterite

omanikud soovivad olla eraldi kaasatud ja saada teateid planeeringu avalikustamisest jms, palume

saata vastavad kontaktid.

Detailplaneeringu eskiislahenduse lühitutvustus

Parima võimaliku keskkonda sobiva kaasaegse ruumilise terviklahenduse tagamiseks viidi

planeeringu algatamise järgselt läbi kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav

planeeringuvõistlus. Planeering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ja

planeeringuvõistluse tulemustele.

Kruntide moodustamine ja ehitusõigus

Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada 6 korterelamumaa krunti ning 2 tee- ja tänavamaa

krunti.

Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja.

Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 421 m², absoluutkõrgus 43.70 kruntidel Pos 1-4

ja 45.60 Pos 5-6. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse

miljöösse sobiv. Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest. Hooned ja rajatised

projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm

ruumielementidega.

Haljastus ja vertikaalplaneerimine

.

Haljastus ja vertikaalplaneerimine

Arvestades ala asumist Emajõe üleujutusohuga alal, tuleb ehitamiseks maapinda tõsta -

minimaalne lubatud maapinna absoluutkõrgus on 34.4 m ning hoonete minimaalne lubatud null-

tasand 34.7 m.

Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate

kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Lisaks

on planeeringus sätestatud, et krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala,

projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, projekteerida tuleb

kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Rohevõrgu toimimiseks peab

haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast

vähemalt 25%.

Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Ala keskele on kavandatud

veekogu, kuhu juhitakse nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi.

Ala äärealadelt tuleb vesi kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse

ojadesse ja kraavidesse juhtida. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal

paiknevate kinnistute sademevee ja pinnavee juhtimine planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi.

Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata planeeritud veekogusse ning

lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas. Pinnavee lammialale liikumise

tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide

ja tiigiga ühendada.

Liikumisvõimalused

Juurdepääs on kavandatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga

planeeritud avalikult tänavamaalt Klaose tänav T17, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt

Aruküla teele.

Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonetevahelisele alale on

planeeritud kõnniteed, mis on ühendatud nii uue tänavamaaga kui ka Aruküla teega.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse

projekteerimise käigus vastavalt EVS 843:2016. Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne

arv ja krundisisene logistika. Parklad tuleb rajada haljastusega liigendatuna.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

KSH aruande eelnõu toob välja eeldatavad mõjud ning esitab ettepanekud ja soovitused, mis

aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid.

Mõju looduskeskkonnale

Planeeringuala lääne- ja lõunaosas tuleb maapinda tõsta kuni 3 m, ala idaservas on maapinna

kõrgus minimaalse lubatud kõrguse lähedane. Vundamentide alt tuleb välja kaevata mulla-, täite-

ja turbakiht või rajada ehitised liivakivisse süvistatud vaialustele. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on puittaimestiku likvideerimine vältimatu. Arvestades, et alal on valdavalt vähese

väärtusega taimestik, siis on eelkõige oluline pöörata tähelepanu uue haljastuse rajamisele ning

detailplaneeringus on antud suunised haljastuse kavandamiseks projekteerimisel.

Kõige olulisem on mõju veerežiimile ning läheduses asuvale püsielupaigale, mille seisund sõltub

veerežiimist. Planeeringuala jääb püsielupaigast vee liikumise suuna mõttes ülesvoolu, seega on

sellel alal toimuvad tegevused püsielupaiga seisundi suhtes olulised. Detailplaneeringu

elluviimisel ala põhjaveerežiimi ei mõjutata. Pinnaveerežiim on seotud alal väljakiilduva

põhjavee, koguneva sademevee ja Emajõe üleujutusveega.

Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine

Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine

Emajõe suunas, et vesi jõuaks lammialale. Selleks tuleb ürgoru nõlval kogutav vesi kraavide ja

torude abil ala lõunaosas suunata Emajõe poole. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu

rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele

olukorrale võimalikult lähedane.

Ehitustegevusest otseselt mõjutatud ala jääb kaitsealuste liikide leiukohtadest piisavalt kaugele,

mistõttu on välistatud taimede ja kasvukoha otsene hävimine ehitustöödel. Püsielupaiga piiride

muutmisel tehtud ekspertiisi hinnangul peaks 50 m olema piisav vältimaks tee rajamisega

kaasnevat võimaliku kuivenduse mõju jõudmist elupaika. Planeeritud tee asukoht arvestab, et tee

muldkeha ei ulatuks püsielupaiga alale ega kaasneks seega ehitustegevust ja lokaalset mõju

veerežiimile lähemal kui 50 m kaugusel kaitsealuste liikide leiukohtadest.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Üleujutusohuga alal ehitamine on paratamatult seotud võimaliku mõjuga inimeste heaolule ja

varale. Negatiivse mõju esinemine ei ole välistatud, kuid üldplaneeringus esitatud tingimuste

järgimine vähendab tõenäosust negatiivsete tagajärgede esinemiseks.

Planeeringuala on Eesti pinnase radooniriski kaardi põhjal kõrge radooniriskiga ala ja Tartu linn

on ära nimetatud keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 kõrgendatud radooniriskiga maa-

alade loetelus. Kõrgendatud radooniriskiga alal on asjakohane teha pinnaseõhu radoonisisalduse

mõõtmised või rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt piisava varuga, ilma pinnaseõhu

radoonisisaldust mõõtmata.

Lisaks teeb aruande eelnõu järgmised ettepanekud:

Arvestades ala pinnase niiskustingimusi ja alal olemasolevaid veejuhtmeid tuleb maapinna

täitmisel arvestada, et veekeskkonnale avalduva mõju vältimiseks tuleb alustada maapinna täitmist

kõrgemalt alalt (eelkõige ala idaküljes) ja liikuda madalama ala suunas, tagades seejuures pidevalt

vee ärajuhtimise. Tööde algusjärgus tuleks ala kagunurka rajada kraavile settetiik heljumi

vähendamiseks. Vajadusel on täiendavalt võimalik kasutada heljumi levikut takistavaid kardinaid

settetiigi väljavoolul. Pinnasetöid tuleb vältida Emajõe suurvee perioodil ning konkreetse aasta

oludega arvestades lõpetada tööd suurveeperioodile eelnevalt, et üleujutusveega kaasa kanduv

heljumi kogus oleks võimalikult väike.

Alale kavandatud veekogusse on võimalik suunata vaid puhas sademevesi haljasaladelt ja

katustelt.

Ala ehitusgeoloogiliste tingimuste ja üleujutusohu tõttu kaasneb tavapärase ehitustegevusega

võrreldes suurem täitepinnase vajadus. Loodusressursside kasutamise seisukohast tuleks eelistada

vaivundamenti, mille korral on väljakaevatava ja tagasitäidetava pinnase kogus väiksem.

Võimalikult suures mahus ära kasutada teistelt ehitusobjektidelt saadavat täitepinnast, et vältida

uute ressursside kasutusele võtmist. Teistelt ehitusobjektidelt saadava täitepinnase puhul tuleb

arvestada, et maapinna tõstmiseks kasutatava pinnase ohtlike ainete sisaldus peab vastama

vähemalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ sätestatud piirarvule, aga soovitatavalt sihtarvule.

Detailplaneeringus oleks asjakohane lisada viide keskkonnaministri 03.02.2011 määrusele nr 10,

mis kehtestab Aruküla käpaliste püsielupaiga (KLO3001215) kaitsekorra.

Projekteerimisel tuleb teha pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised ja arvestada tulemustega

ehitustegevuse kavandamisel või rakendada ennetavalt radoonikaitsemeetmeid.

Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete

Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete

rakendamisel eeldatavalt olulist kahjulikku keskkonnamõju planeeringu elluviimisega ei kaasne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Vuks

Juhataja

Janne Schasmin

736 1261 [email protected]

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Hea planeeringuala naaber

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu

eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

08.05.2024 nr 9-3.2/DP-20-015

Vastavalt planeerimisseaduse §-le 82 suunas Tartu linn avalikule väljapanekule Aruküla tee 30

krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu.

Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise

protsessi, et välja selgitada kõikide huvitatud või puudutatud isikute seisukohad

planeeringulahenduse osas ning tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse

leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

DP eskiislahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek toimub 23.05 - 21.06.2024. DP

eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõuga paberkujul on võimalik tutvuda infokeskuses Tartu

raekoja esimesel korrusel, digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel www.tartu.ee:

https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-20-015

Arvamusi on võimalik esitada posti teel, e-postiga või veebikeskkonnas: https://tartu.ee/et

/planeerimine-info#planeeringute-avalikustamine

Palume korteriühistute esindajatel teavitada kõikide korterite omanikke. Juhul kui korterite

omanikud soovivad olla eraldi kaasatud ja saada teateid planeeringu avalikustamisest jms, palume

saata vastavad kontaktid.

Detailplaneeringu eskiislahenduse lühitutvustus

Parima võimaliku keskkonda sobiva kaasaegse ruumilise terviklahenduse tagamiseks viidi

planeeringu algatamise järgselt läbi kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav

planeeringuvõistlus. Planeering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ja

planeeringuvõistluse tulemustele.

Kruntide moodustamine ja ehitusõigus

Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada 6 korterelamumaa krunti ning 2 tee- ja tänavamaa

krunti.

Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja.

Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 421 m², absoluutkõrgus 43.70 kruntidel Pos 1-4

ja 45.60 Pos 5-6. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse

miljöösse sobiv. Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest. Hooned ja rajatised

projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm

ruumielementidega.

Haljastus ja vertikaalplaneerimine

.

Haljastus ja vertikaalplaneerimine

Arvestades ala asumist Emajõe üleujutusohuga alal, tuleb ehitamiseks maapinda tõsta -

minimaalne lubatud maapinna absoluutkõrgus on 34.4 m ning hoonete minimaalne lubatud null-

tasand 34.7 m.

Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate

kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Lisaks

on planeeringus sätestatud, et krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala,

projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, projekteerida tuleb

kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Rohevõrgu toimimiseks peab

haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast

vähemalt 25%.

Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Ala keskele on kavandatud

veekogu, kuhu juhitakse nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi.

Ala äärealadelt tuleb vesi kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse

ojadesse ja kraavidesse juhtida. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal

paiknevate kinnistute sademevee ja pinnavee juhtimine planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi.

Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata planeeritud veekogusse ning

lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas. Pinnavee lammialale liikumise

tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide

ja tiigiga ühendada.

Liikumisvõimalused

Juurdepääs on kavandatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga

planeeritud avalikult tänavamaalt Klaose tänav T17, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt

Aruküla teele.

Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonetevahelisele alale on

planeeritud kõnniteed, mis on ühendatud nii uue tänavamaaga kui ka Aruküla teega.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse

projekteerimise käigus vastavalt EVS 843:2016. Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne

arv ja krundisisene logistika. Parklad tuleb rajada haljastusega liigendatuna.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

KSH aruande eelnõu toob välja eeldatavad mõjud ning esitab ettepanekud ja soovitused, mis

aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid.

Mõju looduskeskkonnale

Planeeringuala lääne- ja lõunaosas tuleb maapinda tõsta kuni 3 m, ala idaservas on maapinna

kõrgus minimaalse lubatud kõrguse lähedane. Vundamentide alt tuleb välja kaevata mulla-, täite-

ja turbakiht või rajada ehitised liivakivisse süvistatud vaialustele. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on puittaimestiku likvideerimine vältimatu. Arvestades, et alal on valdavalt vähese

väärtusega taimestik, siis on eelkõige oluline pöörata tähelepanu uue haljastuse rajamisele ning

detailplaneeringus on antud suunised haljastuse kavandamiseks projekteerimisel.

Kõige olulisem on mõju veerežiimile ning läheduses asuvale püsielupaigale, mille seisund sõltub

veerežiimist. Planeeringuala jääb püsielupaigast vee liikumise suuna mõttes ülesvoolu, seega on

sellel alal toimuvad tegevused püsielupaiga seisundi suhtes olulised. Detailplaneeringu

elluviimisel ala põhjaveerežiimi ei mõjutata. Pinnaveerežiim on seotud alal väljakiilduva

põhjavee, koguneva sademevee ja Emajõe üleujutusveega.

Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine

Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine

Emajõe suunas, et vesi jõuaks lammialale. Selleks tuleb ürgoru nõlval kogutav vesi kraavide ja

torude abil ala lõunaosas suunata Emajõe poole. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu

rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele

olukorrale võimalikult lähedane.

Ehitustegevusest otseselt mõjutatud ala jääb kaitsealuste liikide leiukohtadest piisavalt kaugele,

mistõttu on välistatud taimede ja kasvukoha otsene hävimine ehitustöödel. Püsielupaiga piiride

muutmisel tehtud ekspertiisi hinnangul peaks 50 m olema piisav vältimaks tee rajamisega

kaasnevat võimaliku kuivenduse mõju jõudmist elupaika. Planeeritud tee asukoht arvestab, et tee

muldkeha ei ulatuks püsielupaiga alale ega kaasneks seega ehitustegevust ja lokaalset mõju

veerežiimile lähemal kui 50 m kaugusel kaitsealuste liikide leiukohtadest.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Üleujutusohuga alal ehitamine on paratamatult seotud võimaliku mõjuga inimeste heaolule ja

varale. Negatiivse mõju esinemine ei ole välistatud, kuid üldplaneeringus esitatud tingimuste

järgimine vähendab tõenäosust negatiivsete tagajärgede esinemiseks.

Planeeringuala on Eesti pinnase radooniriski kaardi põhjal kõrge radooniriskiga ala ja Tartu linn

on ära nimetatud keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 kõrgendatud radooniriskiga maa-

alade loetelus. Kõrgendatud radooniriskiga alal on asjakohane teha pinnaseõhu radoonisisalduse

mõõtmised või rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt piisava varuga, ilma pinnaseõhu

radoonisisaldust mõõtmata.

Lisaks teeb aruande eelnõu järgmised ettepanekud:

Arvestades ala pinnase niiskustingimusi ja alal olemasolevaid veejuhtmeid tuleb maapinna

täitmisel arvestada, et veekeskkonnale avalduva mõju vältimiseks tuleb alustada maapinna täitmist

kõrgemalt alalt (eelkõige ala idaküljes) ja liikuda madalama ala suunas, tagades seejuures pidevalt

vee ärajuhtimise. Tööde algusjärgus tuleks ala kagunurka rajada kraavile settetiik heljumi

vähendamiseks. Vajadusel on täiendavalt võimalik kasutada heljumi levikut takistavaid kardinaid

settetiigi väljavoolul. Pinnasetöid tuleb vältida Emajõe suurvee perioodil ning konkreetse aasta

oludega arvestades lõpetada tööd suurveeperioodile eelnevalt, et üleujutusveega kaasa kanduv

heljumi kogus oleks võimalikult väike.

Alale kavandatud veekogusse on võimalik suunata vaid puhas sademevesi haljasaladelt ja

katustelt.

Ala ehitusgeoloogiliste tingimuste ja üleujutusohu tõttu kaasneb tavapärase ehitustegevusega

võrreldes suurem täitepinnase vajadus. Loodusressursside kasutamise seisukohast tuleks eelistada

vaivundamenti, mille korral on väljakaevatava ja tagasitäidetava pinnase kogus väiksem.

Võimalikult suures mahus ära kasutada teistelt ehitusobjektidelt saadavat täitepinnast, et vältida

uute ressursside kasutusele võtmist. Teistelt ehitusobjektidelt saadava täitepinnase puhul tuleb

arvestada, et maapinna tõstmiseks kasutatava pinnase ohtlike ainete sisaldus peab vastama

vähemalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ sätestatud piirarvule, aga soovitatavalt sihtarvule.

Detailplaneeringus oleks asjakohane lisada viide keskkonnaministri 03.02.2011 määrusele nr 10,

mis kehtestab Aruküla käpaliste püsielupaiga (KLO3001215) kaitsekorra.

Projekteerimisel tuleb teha pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised ja arvestada tulemustega

ehitustegevuse kavandamisel või rakendada ennetavalt radoonikaitsemeetmeid.

Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete

Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete

rakendamisel eeldatavalt olulist kahjulikku keskkonnamõju planeeringu elluviimisega ei kaasne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Vuks

Juhataja

Janne Schasmin

736 1261 [email protected]