Õigusakti eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Juriidilise isiku trahvimäärade

muutmise väljatöötamise kavatsus

Esitame arvamuse avaldamiseks alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse,

tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Lisad: juriidilise isiku trahvimäärade VTK

Lisaadressaadid:

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigikogu

Eve-Ly Kübard 611 3065

[email protected]

Meie 02.07.2021 nr 1.1-10.1/5036-1

1

01.03.2021

Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse,

vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Karistusseadustik (KarS) võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril.

KarSi §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo eest sanktsioonimäärade

kavandamisel tuleb lähtuda. KarS § 47 lg-s 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest

määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500 kuni 50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades

inflatsiooni ja elatustaseme tõusu, on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning

trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000

kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti karistusmäär 400 000

euroni. KarSi § 47 lg 2 muutmisega seoses ei ole eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust

süstemaatiliselt analüüsitud ning kobarseadusena muudatusi menetletud. Seepärast jääb

valdkonnaseaduste muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks.

Analüüsivajadusele on Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude

kooskõlastuskirjades.1

Arvukatest eriseadustest, mille välja töötamine ja vastu võtmine jäid 2000. aastate esimesse

poolde, samasse aega KarSi koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määra

valikul on valdavalt otsustatud maksimaalse määra kasuks. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000

krooni (3200 eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes tänaseni, määra ei ole

tõstetud. Nii sätestati näiteks 2002. a vedelkütuse erimärgistamise seaduses (edaspidi VKEMS)

ja 2003. a vedelkütuse seaduses (edaspidi VKS) ühtemoodi kõigi väärteokoosseisude puhul

1 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9

Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061

2

juriidilise isiku trahvimääraks maksimaalne lubatud määr 50 000 krooni. 2002. a

alkoholiseaduses (edaspidi AS) nähti erinevate väärtegude eest ette rahatrahvid määraga

20 000, 30 000 ja 50 000 krooni. 2004. a tolliseadusest (edaspidi TS) leiab valdavalt

maksimaalse lubatud trahvimääraga väärteokoosseisud, kuid on ka koosseise määradega

10 000-40 000 krooni. 2005. a tubakaseaduses (edaspidi TubS) on kõikide väärtegude puhul

otsustatud maksimaalse määra kasuks, erandiks on kaks väärteokoosseisu määradega 20 000 ja

30 000 krooni. 2002. a kehtinud maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) on trahvimäärad

50 000, 40 000, 20 000 ja 7000 krooni.

Nimetatud kuuest eriseadusest kahes, ASis ja MKSis, on karistussätetes sanktsioonimäärasid

tõstetud. MKS on hea näide sellest, kuidas eriseaduses on karistusmäära tõstetud kooskõlas

KarSi § 47 muutmisega. Muudatus MKS §-des 153¹ ja 153² tehti 2007. a KarSi muutmise

käigus, rahatrahv tõsteti 500 000 kroonini (32 000 eurot). Teisi MKSi väärteokoosseise siiski

ei muudetud ning sanktsioonimäärad jäeti 2002. a tasemele. 2015. a KarSi revisjoniga seoses

MKSis sanktsioonimäärasid ei tõstetud.

2015. a KarSi revisjoni käigus tõsteti ASis trahvimäära ainult ühes karistussättes. Alkohoolse

joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest (§ 67) võib senise 3200 euro asemel määrata

juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 10 000 eurot. AS on erandlik veel selle poolest, et 2018. a

tõsteti ASi kõikides väärteokoosseisudes (v.a. § 59), mis näevad ette juriidilise isiku vastutuse,

trahvimäärasid. Varem kehtinud maksimaalne määr 3200 eurot asendati 5000 euroga ning

madalam määr 2000 eurot asendati 3000 euroga. Sanktsioonimäär 1300 eurot jäi AS §-s 59

muutmata.

VKSi on aastatel 2018 ja 2020 lisatud kaks uut väärteokoosseisu, mille karistusmäärad on

vastavalt 5000 ja 10 miljonit eurot. Teistes koosseisudes ei ole aastast 2002 muudatusi tehtud,

st et nendes on maksimaalne karistusmäär endiselt 3200 eurot. Samamoodi on TSis, TubSis ja

VKEMSis maksimaalne sanktsioonimäär püsinud 3200 euro piiril.

On kaheldav, kas tänases Eestis täidab juriidilise isiku puhul paarituhande euro suurune

rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest

hoiduma. Näiteks rahvusvahelise kaubanduse või kütuse käitlemisega seotud tegevusaladel

võivad ettevõtjate kaubakäibed ja kasumid olla väga suured, st et ka kauba Eestis turule

laskmise või importimisega kaasnev tasumisele kuuluv maksusumma on märkimisväärne.

Maksude tahtlik tasumata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Kuna karistus

peab samaaegselt olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav, siis peab seadus võimaldama

määrata rahatrahvi, mis arvestab rikkumise tulemusel saadud varalist kasu. Karistus peab selle

kasu kõrvaldama. Eeltoodut arvestades tuleb kõrgendatud maksuriskiga aktsiisikaupade ning

tollivaldkonda kuuluvates eriseadustes juriidilise isiku karistusmäärade tõstmist pidada

põhjendatuks.

Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida

lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne

kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud

3

väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine). Sellise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette

Euroopa Liidu õigus2 ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)

tasandi rahvusvahelised kokkulepped3. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite

halduskoostöö tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise

vajaduse4. Täna on juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot.

Käesolevas väljatöötamiskavatsuses ei käsitleta füüsilise isiku rahatrahvi määrasid, kuna

muudetavates eriseadustes on kasutusel KarS § 47 lg-ga 1 lubatud maksimaalne määr, milleks

on 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Selleks, et iseloomult sarnase reguleerimisalaga ning sarnase valdkonna mitmetes eriseadustes

ei oleks põhjendamatuid erinevusi sanktsioonimäärades, ei muudeta viidatud seadusi (AS,

MKS, TS, TubS, VKEMS või VKS) eraldi eelnõudega, vaid muutmisettepanekud on koondatud

ühte väljatöötamiskavatsusse, mille kooskõlastamisele järgneb ühe eelnõu väljatöötamine.

2. Sihtrühm

Sanktsioonimäära tõstmine mõjutab järgmisi isikute rühmi:

1. Juriidilised isikud, kes panevad toime ASis, MKSis, TSis, TubSis, VKEMSi või VKSis

sätestatud väärtegusid. Esineb üksikuid rikkumisi. Sihtrühm on väike.

Maksualase teabevahetuse seaduses (MTVS) teabeandjana määratletud isikud. Teabevahetuse

takistamisega seotud väärteomenetlusi (MKS § 1553) seni algatatud ei ole.

Väärteostatistika kohta vt väljatöötamiskavatsuse osa „II Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid“.

2. Kohtuvälised menetlejad

Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet, valla- ja

linnavalitsused.

3. Kohtud

Kohtuid puudutab sanktsioonimäärade tõstmine juhul, kui väärteootsused kaevatakse edasi

kohtusse. Väärteomenetlejatelt saadud andmetele tuginedes saab väita, et ASi, MKSi, TSi,

TubSi, VKEMSi ja VKSi alusel tehtud väärteootsustest jõuab kohtusse mõni üksik kaasus

aastas.

2 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL ja selle muudatused on üle võetud maksualase teabevahetuse seadusega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020007) 3 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil:

https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika/maksualane-teabevahetus 4 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel

aadressil: https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680

4

Kolmes kohtuastmes (v.a. halduskohtud) on kokku 215 kohtunikku5. Kõik kohtunikud

väärteoasju ei menetle, teemade jaotus on kohtute sisemise töökorralduse küsimus. Seepärast

ei ole teada täpset kohtunike arvu, keda seadusemuudatus võiks puudutada.

4. Kaitsjad

Kaitsjaid puudutab sanktsioonimäära tõstmine siis, kui menetlusosaline soovib kasutada

õigusabi. Väärteomenetluse seadustiku § 20 lg 1 järgi võib menetlusaluse isiku või süüdlase

kaitsja olla advokaat või magistrikraadiga jurist. Eesti Advokatuuril on liikmeid ligi 1000.

Riiklikult tunnustatud õigusõppe magistrikraadiga juriste kordades rohkem.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis

karistusena täidaks nii üld- kui eripreventiivset eesmärki. Muudatuste eesmärgiks on muuta

juriidiliste isikute poolt aktsiisikauba ebaseaduslik käitlemine ja tollialased rikkumised sellise

tagajärjega tegudeks, mille eest määratavate trahvide suurus oleks selges seoses õigusrikkumise

objektiks oleva kauba väärtuse või maksmata jäänud maksude summaga. Sanktsiooni

ülemmäära tõstmisel seaduses saavad väärteomenetlejad karistuse suuruse määramisel suurema

kaalutlusruumi.

Maksuhaldurite piiriülese halduskoostöö kontekstis on oluline tagada Eesti õigussüsteemi

kooskõla rahvusvahelise õiguse nõuetega ning parem tasakaal erinevate riikide

karistuspoliitikas. Maksualane teabevahetus hõlmab piiriüleselt tegutsevaid isikuid, mistõttu on

oluline, et Eestist ei saaks riik, kuhu suunata oma tegevus põhjusel, et siin on kohustuste

täitmata jätmisele minimaalsed karistuslikud tagajärjed. Sellele vaatamata tuleb iga

õigusrikkumise kaalu ja sellele vastavat rahatrahvi määra hinnata konkreetse juhtumi asjaolude

pinnalt. Eesmärgiks ei ole senise dialoogi asendamine väärteomenetlustega.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Väljatöötamiskavatsus puudutab kuue seaduse vastutuse peatükke, mis sisaldavad paragrahve

väärteokoosseisu kirjelduste ning karistusmääradega. Kavandatavad muudatused puudutavad

ainult juriidilise isiku vastutust.

Allpool on toodud loetelu seaduste paragrahvidest, mida väljatöötamiskavatsus hõlmab ning

iga seaduse juures on ära toodud ka pädevad kohtuvälised menetlejad.

Alkoholiseaduse §-d 53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 64, 65, 66, 67, 68.

5 Riigikohtu kohtunike arv on 19 (KS § 25 lg 3). Maakohtu kohtunikke on 150, Ringkonnakohtu kohtunikke 46

(justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47).

5

Kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus-

ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning valla- või linnavalitsus (AS §

73).

Maksukorralduse seaduse §-d 153¹, 154, 154¹, 155¹, 155², 155³, 156, 156¹.

Riiklike maksude puhul on kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude

puhul valla- või linnavalitsus (MKS § 162 lg 2, § 5 ).

Tolliseaduse §-d 69–77.

Maksu- ja Tolliamet on ainuke kohtuväline menetleja (TS § 79).

Tubakaseaduse §-d 39, 39¹, 40, 41, 42, 43, 45, 50.

Kohtuvälised menetlejad on valla- või linnavalitsus, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Terviseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TubS § 51 lg-d

1–4).

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-d 6², 6³ ja 65.

Kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet (VKEMS § 64 lg 2).

Vedelkütuse seaduse §-d 30, 31, 31¹, 31², 31³, 32, 32¹, 32².

Kohtuvälised menetlejad on Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Keskkonnaamet (VKS § 35 lg 1).

Kehtiva regulatsiooni kohta vt ka väljatöötamiskavatsuse osa „1. Probleemi kirjeldus ja selle

tekke põhjus“.

5. Tehtud uuringud

Väljatöötamiskavatsusele ei ole eelnenud uuringuid ega analüüse, kuid väljatöötamiskavatsuse

algatamise vajaduse otsustamiseks ning väljatöötamiskavatsuse koostamise raames on viidud

läbi väikesemahulisi analüüse väärteostatistika kohta.

2019. aastal analüüsiti väärteomenetluse portaalis kajastatud andmeid kõnesoleva kuue seaduse

(AS, MKS, TS, TubS, VKEMS, VKS) alusel menetletud juriidiliste isikute väärtegude kohta.

Vaadeldi aastate 2015–2018 andmeid. Kohtuvälised menetlejad on Maksu- ja Tolliamet,

Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet ning valla- ja linnavalitsused.

Valla- ja linnavalitsuste menetluste kohta on statistika puudulik, kuna vaid üksikud valla- ja

linnavalitsused on liitunud väärteomenetluse portaaliga, ülejäänud töötlevad andmeid oma

registrites. E-toimikus on aastatel 2015–2018 valla- ja linnavalitsuse kohta kajastatud

6

andmetest näha, et menetletud ei ole juriidilise isiku väärteoasju TubSi alusel, kuid on

menetletud kaks ASi väärtegu. Maksimaalne määratud rahatrahv oli 520 eurot.

Vaadeldaval perioodil ei ole Politsei- ja Piirivalveamet menetlenud ühtegi juriidilise isiku

väärteoasja VKSi ja VKEMSi alusel. ASi alusel menetleti kuus väärteoasja, millest kolm anti

menetlemiseks üle Maksu- ja Tolliametile. Politsei- ja Piirivalveameti menetletud ASi

rikkumise asjades karistati juriidilist isikut kahel juhul rahatrahviga 100 eurot ning kolmanda

kaasuse puhul 500 eurot. Politsei alustas menetlust kahel korral juriidilise isiku suhtes ka TubSi

alusel, kuid menetlus anti üle Maksu- ja Tolliametile.

Vaadeldaval perioodil ei ole Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Terviseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet ühtegi juriidilise isiku

väärteoasja menetlenud.

Maksuõigusrikkumiste, aktsiisikauba käitlemise nõuete eiramise ja tollieeskirjade rikkumise

asjades on menetlemise põhiraskus Maksu- ja Tolliametil. Allpool on toodud tabel, milles on

kajastatud 2015–2018. a Maksu- ja Tolliameti menetletud juriidiliste isikute toime pandud

väärtegude arv seaduste lõikes ning minimaalne ja maksimaalne määratud trahvisumma.

ASi, TSi, TubSi, VKEMSi ja VKSi nõuete rikkumisi juriidilise isiku poolt, millele peab

järgnema väärteomenetlus, tuleb aastas ette üksikutel kordadel. Vaadeldaval perioodil jäi see

aasta kohta 2–7 kaasuse vahele. Seadusega lubatud maksimaalset rahatrahvi ei ole määratud

kordagi. Suuremad trahvid määrati VKSi alusel, kuna kütusega seotud väärtegudega kaasneb

suur majanduslik ning keskkonnarisk. Ligi 90% juhtudel oli tegemist VKS § 32 väärteoga, mis

seisneb nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslikus käitlemises.

Seadus Väärtegude arv

2015-2018

Minimaalne

trahvisumma

Maksimaalne

trahvisumma

AS 17 100 1500

MKS 504 40 30 000

TS 10 200 1600

TubS 15 100 1500

VKEMS 15 200 1600

VKS 29 200 3000

Ülaltoodud tabelis eristub teistest seadustest MKS nii rikkumiste mahu kui maksimaalse

määratud trahvisumma poolest. Nelja aasta jooksul on toime pandud 504 maksualast väärtegu.

Valdavalt on tegemist maksukohustuse varjamise või tagastusnõude alusetu suurendamisega

(MKS § 153¹) või maksuhalduri tegevuse takistamisega (MKS § 154). Rahatrahv 30 000 eurot

§ 153¹ toime panemise eest on erandlik, valdavalt jäävad trahvisummad 500–3000 euro vahele.

7

6. Kaasatud osapooled

Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisse on kaasatud Sotsiaalministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine EI

 Muu (palun täpsusta) EI

Kuna karistatavad teod ning sanktsioonimäärad saab Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt

kindlaks määrata vaid seadusega, siis ei ole mitte ühegi ülaltoodud mitteregulatiivse meetmega

võimalik probleemi lahendada ja soovitud eesmärgini jõuda.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Välisriikide regulatsioone ei ole analüüsitud, kuna väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud

probleemkohtade lahendamine on siseriikliku tähendusega küsimus.

Maksuhaldurite piiriülest koostööd tagavad trahvimäärad Euroopa Liidu liikmesriikides on

väga erinevad ning Eesti rahatrahvi maksimumsuurus on sageli teiste riikide miinimummääraga

samas suurusjärgus. Näitlikustamaks olukorda võib välja tuua, et piiriüleste skeemide esitamata

jätmise eest saab Hollandis määrata kuni 870 000 euro suuruse rahatrahvi, Itaalias 31 500 euro

suuruse rahatrahvi ja Saksamaal 25 000 euro suuruse rahatrahvi6.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Juriidilise isiku sanktsioonimäärade tõstmisel ei ole riigis ühtset kokkulepitud metoodikat ega

juhendi vormis koostatud soovitusi, millest lähtuda. Seepärast võrreldi käesoleva

väljatöötamiskavatsuse koostamisel neid eriseadusi, mille vastutuse peatükis on viimastel

6 Piiriüleste skeemide alast teabevahetust puudutavat statistikat on koondanud rahvusvaheline

konsultatsiooniettevõte Deloitte: https://www.inrev.org/system/files/2020-04/DAC6%20country-

specific%20penalties%20and%20penalty%20mitigation%20survey%20%28Deloitte%29.pdf

8

aastatel sanktsioonimäärades muudatusi tehtud. Allpool on toodud näiteid eriseadustest, kus

juriidilise isiku trahvimäärad on oluliselt kõrgemad, kui tavapärane 3200 eurot.

Karistusseadustik

§ 108. Varavastane süütegu sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil – 10 000

eurot;

§ 157. Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine – 32 000 eurot;

§ 2241. Autoriõiguse rikkumine – 6400 eurot;

§ 279. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamine – 16 000 eurot;

§ 3342. Euromüntidega sarnanevate medalite ja märkide käitlemine – 20 000 eurot;

§ 336. Võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine – 5000 eurot;

§ 372. Tegevusloata ja keelatud majandustegevus – 32 000 eurot;

§ 398. Siseteabe väärkasutamine – 400 000 eurot;

§ 3981. Turumanipulatsioon – 400 000 eurot.

Relvaseadus

§ 8916. Sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona kohta andmete

esitamata jätmine – 20 000 eurot.

Autoveoseadus

§ 53. Tasulise veoseveo korraldamine tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga

– 13 000 eurot;

§ 61. Tegevusloa ärakirjale, juhitunnistusele ja veoloale kantud nõuete rikkumine – 6400

eurot;

§ 66. Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuete rikkumine – 32 000 eurot.

Keskkonnaseire seadus

§ 20. Keskkonnaohust ja olulisest keskkonnahäiringust teavitamata jätmine – 32 000 eurot.

Pakendiseadus

§ 29. Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmine – 32 000 eurot.

Reklaamiseadus

§ 34. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine – 50 000 eurot;

§ 35. Kaupade ja teenuste reklaami piirangute ning nõuete rikkumine – 50 000 eurot.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

Kõik sanktsioonid on 400 000 eurot, va üks, mis on 32 000 eurot.

Arvestades olulise või suure tervise-, majandusliku- või keskkonnakahju tekkimise riski, mis

võib kaasneda maksude (n aktsiisid) maksmata jätmisega või kvaliteedile mittevastava kauba

(n kütus, alkohol, võltsitud ravimid) kasutamise või tarbimisega, peab sanktsiooni ülemmäär

olema piisavalt kõrge mõjusa karistuse määramiseks ning karistuse üld- ja eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks. Seda arvestades ning lähtudes ka viimastel aastatel eriseadustes tehtud

9

sanktsioonimäärade muutmise praktikast, saab kõnesoleva kuue seaduse sanktsioonimäärade

tõstmiseks välja pakkuda lahenduse, kus teod jagatakse teo ebaõigussisu arvestades kolme

gruppi. Kõige suuremat kahju põhjustavate tegude maksimaalne sanktsioonimäär on 100 000

eurot. Väärteod, millega kaasnev kahju on oluline, seotakse sanktsioonimääraga kuni 50 000

eurot ning teod, mille ebaõigussisu ei ole suur, seotakse kuni 5000 euro suuruse

sanktsioonimääraga.

100 000 eurot 50 000 eurot 5000 eurot

ALKOHOLISEADUS

§ 53. Alkoholi käitlemise

korra rikkumine

§ 61. Sularahata

arveldamise nõude

järgimata jätmine

§ 55. Puskariaparaadi

valmistamine, hoidmine,

edasitoimetamine,

omandamine ja

edasiandmine

§ 54. Käitlemiseks

mittelubatud alkoholi

hoidmine ja

edasitoimetamine

§ 62. Alkohoolse joogi

jaemüügil tehingu

fikseerimata jätmine

§ 58. Saatedokumendi

puudumine

§ 64. Alkoholi hoidmine

või ladustamine kioskis või

tänava- või turukaubanduse

müügikohas

§ 59. Saatedokumendi

kontrollimomendil

esitamata jätmine

§ 65. Alkohoolse joogi

jaemüügil kehtivate

piirangute ja keeldude

rikkumine

§ 60. Saatedokumendi

koostamata jätmine

§ 66. Alkohoolse joogi

kohaleveoteenuse

osutamisel kehtivate nõuete

rikkumine

§ 67. Alkohoolse joogi

käitlemisel vanusepiirangu

rikkumine

§ 68. Alkohoolse joogi

müümine joobeseisundile

viitavate tunnustega isikule

MAKSUKORRALDUSE SEADUS

§ 1531. Maksukohustuse

varjamine ja tagastusnõude

alusetu suurendamine

§ 154. Maksuhalduri

tegevuse takistamine

§ 156. Mõõturi või tõkendi

rikkumine

§ 1553. Teabevahetuse

takistamine

10

§ 1541. Aktsiisiga

maksustatavate kaupadega

seotud eeskirjade rikkumine

§ 1551. Aktsiisilaopidaja ja

registreeritud kaubasaaja

kohustuste täitmata jätmine

§ 1552. Ebaseaduslikud

toimingud aktsiisivabalt

sisseveetud

mootorikütusega

TOLLISEADUS

§ 69. Kauba ebaseaduslik

Eestisse või Eestist välja

toimetamine

§ 72. Ebaseaduslikud

toimingud Eestis oleva

kaubaga

§ 75. Transpordivahendiga

seotud tollialaste

õigusaktide rikkumine

§ 70. Ebaseaduslikud

toimingud Eesti ja

liiduvälise riigi vahel

kaubaga, mille suhtes

kehtivad keelud ja

piirangud

§ 73. Vabatsoonis kehtivate

nõuete rikkumine

§ 76. Tollitõkendi

rikkumine

§ 71. Ebaseaduslikud

toimingud liidu

liikmesriikide vahel

kaubaga, mille suhtes

kehtivad keelud ja

piirangud

§ 74. Kauba ladustamise

nõuete rikkumine

§ 77. Ebaseaduslikud

toimingud tollijärelevalve

all oleva veosega

TUBAKASEADUS

§ 39. Tubakatoote ja

tubakatootega seonduva

toote käitlemise korra

rikkumine

§ 40. Sigarettide, sigarite ja

sigarillodega kauplemine

ettenähtust kõrgema hinnaga

§ 50. Suitsetamiskoha

piiramise nõude rikkumine

§ 391. Tubakatoote

registreerimisele

esitatavate nõuete

rikkumine

§ 41. Tubakatoote ja

tubakatootega seonduva

toote käitlemisel kehtivate

erinõuete rikkumine

§ 42. Spondeerimispiirangu

rikkumine

§ 43. Tubakatoote ja

tubakatootega seonduva

11

toote müügiedenduse keelu

rikkumine

§ 45. Tubakatoote ja

tubakatootega seonduva

toote käitlemisel

vanusepiirangu rikkumine

VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMISE SEADUS

§ 63. Lisaainete

ebaseaduslik eemaldamine

erimärgistatud

vedelkütusest ja selle

tulemusena saadud

vedelkütuse käitlemine

§ 62. Erimärgistatud

vedelkütuse ebaseaduslik

kasutamine

§ 65. Erimärgistatud

diislikütuse ebaseaduslik

müük

VEDELKÜTUSE SEADUS

§ 30. Tegevuskoha

varjamine

§ 31. Saatedokumendi,

vastavussertifikaadi ja

vastavusdeklaratsiooni

puudumine

§ 32. Nõuetele

mittevastava vedelkütuse

ebaseaduslik käitlemine ja

sellega toimingute

tegemine heakskiitmata

viisil

§ 311. Kütuse laoarvestuse

pidamise kohustuse

rikkumine

§ 312. Teavitamiskohustuse

rikkumine kütuse

võõrandamise korral

§ 313. Kütuse väljastamine

laoarvestuses kajastamata

isikule

§ 321. Kütuse soetamine

registreeringuta isikult

§ 322. Kütuse vedu kütuse

käitlemise andmekogu

kandeta

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

12

Rahvusvaheline õigus ega ka Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt väärteo eest juriidilisele

isikule mõistetava rahatrahvi suurust. Küll aga pannakse mitmetes ELi õigusaktides

liikmesriikidele kohustus näha ELi määruse või direktiivi nõuete rikkumise korral ette

sanktsioonid, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Sarnastest

kriteeriumitest tuleb lähtuda ka OECD teabevahetuse mudelite rakendamisel halduskoostöös

kolmandate riikide maksuhalduritega.

Allpool on toodud tabel ELi õigusaktidega, milles selline kohustus on liikmesriikidele pandud

ning vastav Eesti õigusakt, kus väärteokoosseis ja sanktsioonid on ette nähtud. Tabelis on

toodud ainult viited eriseadustes sätestatud väärteokoosseisudele, KarSi kuriteokoosseise

tabelis ei kajastata.

ELi õigusakti pealkiri Artikkel Eesti õigusakt,

karistussätted

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101)

Art 42 TS §§ 69-77

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest

välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT

L 309, 25.11.2005, lk 9–12)

Alates 3. juuni 2021 - Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1672, mis käsitleb

liitu toodava või liidust välja viidava sularaha

kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L 284,

12.11.2018, lk 6–21)

Art 9

Art 14

TS § 69

TS § 69

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete

tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate

liikmesriikide õigus- ja haldusnormide

ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ETL L 127,

29.04.2014, lk 1–38), muudetud komisjoni

delegeeritud direktiiviga 2014/109/EL (ELT

L 360, 17.12.2014, lk 22–27).

Art 23 TubS §§ 39-50

Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64,

11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega

2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29),

(EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10),

(EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21),

(EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3),

(EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13)

Art 25a MKS § 1553

13

ja (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–

48).

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

 Muudatusest mõjutatud sihtrühm: laiemalt kõik äriühingud, kitsamalt rahvusvahelise

kaubanduse ning aktsiisikauba käitlemisega tegelevad äriühingud ning MTVSis sätestatud

teabeandjad

 Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja

ettevõtete tegevus

 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta

Sihtrühmana on vaadeldavad kõik äriühingud, kellel tekib oma tegevuse tagajärjel

maksuarvestuse pidamise ning maksude tasumise kohustus. Eestis on ligi 200 tuhat

registreeritud äriühingut, kuid äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise aktiivsuse järgi

saab otsustada, et aktiivselt tegutsevad nendest umbes pooled. Kitsam sihtrühm puudutab

alkoholi-, kütuse- ja tubakatoodete käitlejaid ning kauba impordi ja ekspordiga tegelevaid

ettevõtteid.

MKS § 155³ väärteokoosseis puudutab isikuid, kellel on MTVSi kohaselt kohustus koguda ja

esitada Maksu- ja Tolliametile järgmiseid andmeid: finantskontode ja nende omanike kohta

(kõik Eestis tegutsevad finantsasutused7), kontsernide maksuandmete kohta (paar Eesti

asukohaga suurkontserni8) ning piiriüleste skeemide kohta (maksunõustajad, advokaadid,

maksumaksjad9). Maksuhaldurite piirülese teabevahetuse eesmärk on agressiivse

maksuplaneerimise vastu võitlemine ning maksudest kõrvalehoidumise vähendamine.

Trahvimäärade suurendamine üldpreventiivse meetmena omab positiivset mõju

ettevõtluskeskkonnale ning on üks vahend ausa konkurentsikeskkonna tagamisel. Viimane on

riigi ülesanne.

Arvestades kõikide äriühingute koguarvu, siis on mõjutatav sihtrühm, st juriidilised isikud, kes

panevad toime AS, MKS, TS, TubS, VKEMS ja VKS rikkumisi, väike. Soovimatuid

kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt

ei kaasne muudatusega olulist mõju.

7 Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad Eesti finantsasutused: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0,

sh kindlustusseltsid: https://www.fi.ee/et/kindlustus-0 ning Rahapesu Andmebüroo järelevalve all olevad

finantsteenuseid osutavad isikud: https://www.politsei.ee/et/juhend/rahapesu-andmebueroo-jaerelevalvetegevus 8 Aastase müügikäibe lävendi 750 miljonit eurot ületavad vaid 1-2 Eestis asuva peakorteriga suurkontserni. 9 Puudutab isikuid, kes töötavad välja piiriüleseid skeeme, mis kannavad maksudest kõrvalehoidumise riski või

finantskontode alasest teabevahetusest kõrvalehoidumise riski või mille abil on võimalik peita vara tegeliku

kasusaaja isikut. Üldjuhul ei puuduta ainult kohalikul turul tegutsevaid maksumaksjaid. 2021. aastast

rakendunud aruandlusega on märtsi alguse seisuga laekunud teavet mõnekümne skeemi kohta.

14

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Kavandatavad muudatused ei too kaasa halduskoormuse suurenemist ettevõtetele ega

kodanikele.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatuste rakendamisega ei ole kohtuväliste menetlejate kulude kasvu väärteomenetluse

läbiviimisel ette näha võrreldes hetkeolukorraga.

Ideaalne ja soovitav on olukord, kus juriidilised isikud väärtegusid toime ei pane. Kui seda

siiski tehakse ning järgneb väärteovastutus ja kohtuväline menetleja määrab rahatrahvi, ei saa

seda pidada planeeritud ja eeldatavaks riigi tuluks. Seaduses trahvimäärade ülemmäära

tõstmisega seoses saab vaid teoreetiliselt rääkida riigi tuludest, kuna reaalselt määratavad

trahvid ei pruugi seaduse jõustumisel kasvada. Seaduse trahvimääradel on üldpreventiivne

eesmärk. Trahvi suuruse otsustab väärteomenetleja asjaolusid ning halduspraktikat arvestades.

14. Edasine mõjude analüüs

Edasise mõjude analüüsi vajalikkus selgub pärast kooskõlastusringilt tagasiside ja arvamuste

saamist.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Ainuke võimalik lahendus on õigusliku regulatsiooni muutmine. ASis, MKSis, TSis, TubSis,

VKEMSis ja VKSis tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi ülemmäärasid.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

X

15.3 Selgitus Väljatöötamiskavatsusega ei kavandata kontseptuaalseid muudatusi ning

kuna muudatuste maht ei ole suur, siis puudub vajadus seaduse

terviktekstide koostamiseks.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Alkoholiseadus, maksukorralduse seadus, tolliseadus, tubakaseadus, vedelkütuse

erimärgistamise seadus ja vedelkütuse seadus.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamisele ministeeriumidele ning arvamuse

avaldamiseks ametitele, kes on kõnesoleva kuue seaduse alusel väärtegude kohtuvälised

menetlejad.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

15

Eraldi põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni koostamine ei ole

vajalik, kuna tegemist ei ole

põhimõtteliste muudatustega

karistusõiguses. Järgmise

sammuna töötatakse välja eelnõu.

20. Eeldatav eelnõu kooskõlastamise aeg 04.–07.2021

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2022

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Eve-Ly Kübard, nõunik, tolli- ja

aktsiisipoliitika osakond,

Rahandusministeerium

tel: 611 3065

e-post: [email protected]

Triinu Täht, nõunik, rahvatervise

osakond, Sotsiaalministeerium

tel: 626 9142

e-post: [email protected]

Rein Vaks, energiaturgude

valdkonnajuht,

energeetikaosakond, Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium

tel: 625 6347

e-post: [email protected]