Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Maarja Krais-Leosk

Eesti Puuetega Inimeste Koda

[email protected]

Toompuiestee 10

10137, Tallinn

Teie 30.04.2024 nr 27

Meie 09.05.2024 nr 11-1/1233-2

Vastus pöördumisele seoses töövõimetoetuse

ümberarvutamisega

Austatud Maarja Krais-Leosk

Tänan Teid ettepaneku eest! Teie arutluskäik on mõistetav, kuid soovime rõhutada, et töövõimetoetuse vähendamise eesmärk

ei ole inimest töötamise eest karistada. Riik ei soovi demotiveerida vähenenud või puuduva

töövõimega inimeste töötamist ning väärtustab nende panust töö- ja ühiskonnaellu, kuid me ei näe

siinkohal peamise motivaatorina töövõimetoetust.

Töövõimetoetuse eesmärk on tagada sissetulek inimestele, kellel töövõime hindamise tulemusena

on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ning kelle sissetulek on selle tõttu vähenenud või üldse

puudub. Töövõimetoetuse vähendamise tingimuste kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et

inimesele makstakse töövõimetoetust siis, kui ta pole võimeline ise endale piisaval määral elatist

teenima - ei suuda tervisekahjustuse tõttu töötada ja sissetulekut teenida samaväärselt terve

inimesega. Võttes arvesse, et töötamine peab olema tulusam kui mittetöötamine, vähendatakse

toetust aeglasemas tempos võrrelduna töötasu tõusuga (suhtes 1:2). Seadusandja leidis, et 90-

kordse töövõimetoetuse päevamäära suuruse (alates 01.04.2024 1851,30 eurot) sissetuleku korral

hakkab vähenema inimese vajadus töövõimetoetuse järgi, sest ta suudab teenida endale

sissetulekut samaväärselt terve inimesega. Seega ei vähendata toetust proportsionaalselt osa

ulatuses, mis 90-kordset päevamäära ületab, vaid üksnes poolega sellest osast. Eeltoodust

tulenevalt ei maksta töövõimetoetust, kui osalise töövõime korral eelneva kuu sissetulek ületab

2554,79 eurot ning puuduva töövõime korral ületab 3085,50 eurot (1. aprillil 2024 indekseeritud

päevamäärade puhul). Kui järgnevatel kuudel on sissetulek madalam, jätkatakse töövõimetoetuse

maksmist automaatselt.

Juhul, kui inimesel on tuvastatud ka puude raskusaste, säilib õigus puudetoetusele, mille eesmärk

on hüvitada puudest tekkivad lisakulutused. Vähenenud ja puuduva töövõimega inimestele

pakutav tugi ei ole vaid rahaline. Töölkäimise toetamiseks ja lihtsustamiseks ning sellega seotud

kulude vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid tööturuteenuseid, nagu tööalane

rehabilitatsioon, töölesõidutoetus, töökoha kohandamine ning töötamiseks vajaliku abivahendi

võimaldamine. Eesmärk on soodustada inimeste tööl püsimist, osalise töövõimega mittetöötavate

inimeste tööellu naasmist või tööle saamist toetavate teenuste saamises osalemist.

2 (2)

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 (punkt 3.1.7) näeb ette, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium analüüsib ja teeb 2026. aasta septembriks ettepanekud

töövõimetoetuse tingimuste aja- ja asjakohasuse kohta pakutava sotsiaalkaitse piisavuse ja

vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasatuse soodustamiseks. 2024. aasta sügisel

hakkame koostama lähteülesannet analüüsi tellimiseks, siis me kindlasti kaasame teid ning

oleme ette tänulikud koostöö ja kõikide mõtete eest.

Loodan, et meie vastus aitas olukorda selgitada ning kui teil on eeltooduga seoses täiendavaid

küsimusi, siis olen meeleldi valmis vastama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulla Saar

tööala asekantsler

Ilona Säde

[email protected]