Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine

Ajaloolised looduslikud pühapaigad Antsla vallas

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,

ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised

rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks

võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad

maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks

on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest

ja ravitsemisest.

Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all muinsuskaitse või looduskaitse objektidena (Lisa 1).

Informatsiooni leiab nende kohta Kultuurimälestiste registrist: https://register.muinas.ee/ või EELIS

infolehelt: https://eelis.ee/. Teistele looduslikele pühapaikadele, mis pole riikliku kaitse all (Lisa 2),

soovitame kohaliku kaitse staatust. Informatsiooni nende kohta saab FSC looduslike pühapaikade

kaardilt:

https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338

b2196ac

Paljud mitte-kaitsealused pühapaigad on kajastatud ka maa-ameti pärandkultuuri kaardikihil:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur

Ristipuud ja -metsad leiab maa-ameti ristipuude kaardikihil:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ristipuud

Tänapäeva Antsla vald paikneb pooleldi Urvaste kihelkonna piirides, väiksemas osas Karula ja Rõuge

kihelkonnas ning minimaalselt riivab Sangaste kihelkonda. Ajalooliste looduslike pühapaikade

arengukava raames on võetud eesmärgiks kogu Eesti alal looduslike pühapaikade inventeerimine

(rohkem informatsiooni: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-ja-looduslikud-

puhapaigad). Paraku pole üheski Antsla vallaga seonduvas kihelkonnas inventuure veel toimunud.

Inventuuri tulemusena saab põhjaliku andmestiku looduslike pühapaikade olemuse, asukoha, seisundi

ja piiride kohta. Mitte-kaitse aluste pühapaikadest saab hetkeseisus täiendavaid andmeid

pärandkultuuri kaardilt, ristipuude kaardilt, lisaks Karula rahvuspargis ala Kohapärimuse

kaardirakendusest ja Urvaste kihelkonna pühapaiku kirjeldatakse muude pärimuspaikade hulgas 2010.

aastal Valdo Valperi koostatud raamatus „Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ

kohapärimus“. Antsla valla pühapaikade seas on arvukamad ohvriallikad ja -kivid. Paljud pühad puud

on kahjuks aja jooksul hävinud. Kagu-Eestile iseloomulik ristipuude traditsioon on levinud ka Antsla

valla territooriumil ja mitmel pool on teede ääres üksikud ristipuud või mitmete ristipuudega

ristimetsad. Nendest suurima Piirivariku ristimetsa muinsuskaitse alla võtmine on ametil pooleli. Tuleb

ka meeles pidada, et senine andmestik, eriti ristipuude osas, on lünklik ja tulevikus võib ilmneda veelgi

pühapaiku, mis väärivad kohalikku kaitset.

Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks

nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse

parandamine. Kohalik kaitse ristipuude puhul peaks tähendama metsamajandamise keelu ristimetsade

alal, et säiliksid ristipuud ja neid ümbritsevad puud alana, kuhu tulevikus on jätkuvalt võimalik

matuseriste teha. Üksikute ristipuude säilitamine ilma ümbritseva metsa kaitsmiseta pole otstarbekas,

sest tuultele avatud ristipuud üldjuhul murduvad paari aasta jooksul. Ristimetsade ümber peaks olema

puhvertsoon (mälestiste puhul on see üldiselt 50 m), mis säilitab ristimetsa oma miljöös ja kaitseb

ristimetsi tuulemurru eest. Vastavalt ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu soovitusele

peaks igasugune puude lõikus olema ristimetsas keelatud. Puhvertsoonis on lubatud ainult

sanitaarraie, kuid on keelatud rasketehnika kasutamine ja töid võib teostada ainult külmunud maaga,

käsitsi ning välistada elusate puude vigastamine. Pühaks peetud kividele on kõige ohtlikum

maaparandus ja muud maastiku tugevalt mõjutavad tegurid (ehitus, karjäärid). Allikate kaitse puhul

tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast, ehitus jm), kuid lisaks

arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei kuivendaks allikat.

Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali –

seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või

teeviitadega. Lisaks otseselt pühaks peetud loodusobjektidele on Antsla vallas veel kive, puid ja allikaid

ning alasid, mis on seotud rahvapärimusega. Ka nende kaitsele ja säilimisele tuleb senisest enam

tähelepanu pöörata.

Lisaks tabelis „Lisa 2“ välja toodud pühapaikadele käsitletakse raamatus „Metsast leitud kirik. Mõtsast

löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ (Valper 2010) veel pühapaiku, mille puhul pole paraku teada nende

tänapäevane seisund ja kohati ka täpne asukoht. Osade pühapaikade puhul viitab juba pärimus, et

tegemist on hävinud looduslike pühapaikadega, aga teiste puhul võib eeldata, et need on ka tänapäeva

maastikul säilinud:

1) Tilsu jalakas Lümatu külas;

2) ohvrikivi Härjakuru mäel Kirikukülas;

3) ohvrikoht Koigu külas Märdäni talu juures;

4) Käüsü Paabumäe ohvrikivi Urvaste külas;

5) Lauri ohvripaik ahervarss Tamme-Lauri tamme lähistel;

6) Sastavi mets koos ristipuudega Urvaste külas;

7) Rauskapalu ristimets Lümatu;

8) Ukukivi Lümatu külas;

9) Vana-Antsla vallamaja juures olnud Kumeruspettäi;

10) Oina läte koos pühakohaga Uue-Antsla külas.

Lisa 1. Antsla vallas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad, mis on riikliku kaitse all.

Nimetus Asukoht Paiga olemus ja seisund

Ohvriallikas "Silmaläte"

(mälestis nr 13677)

Visela küla Allikas on alles, aga paiga loodusliku seisundit

on kahjustanud tuulemurd ja selle järel

toimunud lõikus. Oluline on allika ümbruses

metsa taastumine, sh tuleks ära hoida allika

lähiümbruse ja juurdepääsutee võsastumine.

Ohvriallikas "Põrguläte"

(mälestis nr 13676)

Visela küla Allikas on veerohke ja allika ümbrus heas

korras.

Ohvrikivi (mälestis nr 13673) Urvaste küla Ohvrikivi ja selle lähiümbrus on heas korras.

Küll on halvas seisus mälestise lähistele viiv

tee.

Ohvriallikas "Silmaveeallikas"

(mälestis nr 13672)

Urvaste küla Allikas on ummistunud ja piirkond

võsastunud. Oluline on allika ümbruses metsa

taastumine ja piirkonna heakorrastatus.

Ohvriallikas (mälestis nr

13671)

Urvaste küla Allikas on veerohke ja heas korras, kuid

tuulemurd piirkonnas muudab allika

külastamise keeruliseks. Soovitatav on

tuulemurru koristus.

Rahvapärimustega seotud

kivi

"Lootuskivi" (13657) – tegelik

nimi „Lootsikukivi“

Säre küla Ohvrikivi on heas korras, olles vahepeal

ümbritsetud veega ja vahepeal mitte.

Piirkonna loodusliku ilmet on kahjustanud

läheduses toimunud metsalõikus.

Rahvapärimustega seotud

kivi

"Valgehobuse kivi" (13667)

Kirikuküla

Kivi on heas olukorras ja kergesti ligipääsetav

ning aktiivses kasutuses.

Tamme-Lauri tamm

(looduskaitse nr

KLO4000427)

Urvaste küla Tamm ja selle ümbrus on heakorrastatud.

Lisa 2. Antsla vallas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad, mis pole riikliku kaitse all.

Nimetus Asukoht Seisund/maakasutus

Pulsti pärn ja pühapaik

(pärandkultuuriobjektid

143:PUU:001 ja

143:MTH:008)

Kikkaoja küla Pärn ja kivirehi olevat olnud hiiekohal. Pärn

on seotud Rootsi kuninga pärimusega. Puu

üks haru on hävinud, kuid teine alles.

Märdeläte

(pärandkultuuriobjekt

143:ALL:003)

Ähijärve küla Allikas on meestele ravivee võtmise kohaks.

Allikast veevõtmist soovitas paljudele

abiotsijatele Kaika Laine. Allika vooluvee hulk

on küll väike, kuid allikas ja selle piirkond on

heas seisus. Allikat kaitseb paiknemine

Karula rahvuspargis.

Annõläte

(pärandkultuuriobjekt

143:ALL:002)

Ähijärve küla Allikas on naistele ravivee võtmise kohaks.

Allikast veevõtmist soovitas paljudele

abiotsijatele Kaika Laine. Allikas ja selle

piirkond on heas seisus. Allikat kaitseb

paiknemine Karula rahvuspargis.

Sälgüsmägi

(pärandkultuuriobjekt

843:KIM:001)

Toku küla Pärimuse järgi olnud mäel ohvrikivi ja

palvetamiskoht. Lisaks jaanitulede ja kiige

koht. Mäge on kahjustanud nõukogude ajal

kruusa võtmine. Pühapaika võib ohustada

metsalõikus.

Viirapalu ristipuud

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:005)

Viirapalu küla Tsooru-Krabi teel Viirapalus peale Peedu talu

paremat kätt metsatukk mitmete

ristipuudega, enamus männid, üks kuivanud

ristikuusk. Üldiselt on metsa seisund hea, v-a

üraskikahjustused.

Viirapalu ristimänd

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:004)

Viirapalu küla Tsooru-Vana-Roosa teel üksik mänd lageraie

langil vanade ristidega.

Saarjärve ristimänd 1

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:002)

Ähijärve küla Üksik mänd suhteliselt hiljuti tehtud ristiga

Suure ja Väikse Saarejärve vahelise tee

ääres.

Saarjärve ristikask

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:001)

Ähijärve küla Kask kahe ristiga Saarjärve bussipeatuse

teeristis.

Priidu talu ristikuusk

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:008)

Jõepera küla Karula rahvuspargis Jõepera külas Käomäe

läheduses Priidu talu vana tee ääres

ristikuusk.

Kikkasilla ristimänd

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:009)

Jõepera küla Lüllemäe-Litsmetsa teel Jõeperal Mõisamäe

ja Priidu taluteede ristumiskohas ristimänd.

Tsooru ristimänd

(pärandkultuuriobjekt

142:RIP:003)

Tsooru küla Ristimänd Tsooru järve kagukaldal kulgeva

tee servas.

Piirivariku ristimets

(pärandkultuuriobjekt

843:RIP:001)

Uhtjärve küla Arvukate ristipuudega ristimets, mille kaitse

alla võtmise menetlus käib. Ristimetsa on

kahjustanud metsamajandamine, osad

ristipuud asuvad lageraie langil. Osaliselt

asub ristimets hästi säilinud.

Tarvastu talu ristikuusk

(pärandkultuuriobjekt

843:RIP:002)

Ruhingu küla Vaabina-Ruhingu teel peale Ruhingut

Tarvastu talu juures kahe suure ristiga kuusk.

Kuusk on kuivanud.

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lp Avo Kirsbaum Teie 20.05.2022 nr 7-1/1/520

[email protected] Meie 21.06.2022 nr 5.1-17.5/1006

Antsla Vallavalitsus

Antsla valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kooskõlastamine

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas 07.06.2022 toimunud koosolekul Antsla valla

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning Antsla valla üldplaneeringu

eelnõude kooskõlastuse taotlust.

Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise eelnõu.

Muinsuskaitseamet, lähtudes Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõust ning tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-

12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, otsustas:

kooskõlastada Antsla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu, kuid palub eelnevalt täiendada kultuuripärandi käsitlust.

Soovitame tuua ptk 7.9 eraldi välja mitte kaitsealune arheoloogiapärand ja lisada järgnev

ülevaade: „Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus

toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta,

tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks.

Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik

vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid

seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja

arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu

läbiviimise vajaduse kohta, kui:

▪ algatatakse detailplaneeringut;

▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette

nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad

2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel

küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna

nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest

muust andmebaasist.

Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatakse hiljemalt

17.06.2022.

Lisada lk 25 Mõju kultuuripärandile ka mõju arheoloogiatundlikutele aladele.

Lisada ptk 9.1.6 meetmed arheoloogiatundlike alade kaitseks.

Palume eemaldada lk 72 olev tekst: XX sajandi arhitektuuripärandi objekti kustutamine

nimekirjast tuleb lahendada koostöös Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondlike uuringute nimekirjad on loodud inventeerimiste

tulemusel ja sealt objekti ei kustutata.

Antsla valla üldplaneeringu eelnõu.

Muinsuskaitseamet, lähtudes Antsla valla üldplaneeringu eelnõust ning tuginedes

muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele, otsustas: Muinsuskaitseamet kooskõlastab

Antsla valla üldplaneeringu, kuid palub eelnevalt täiendada kultuuripärandi käsitlust.

Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist:

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste

säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui

ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele

on määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada

või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste

registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,

projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.

Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja

leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel

avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on

võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates

kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool

mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka

kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb:

KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH

nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud

arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise

kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta,

kui:

▪ algatatakse detailplaneeringut;

▪ kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette

nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad

2022. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel

küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna

nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest

muust andmebaasist.

Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatakse hiljemalt

17.06.2022.

Soovitame tuua ptk 4.1 eraldi välja looduslikud pühapaigad, mis (paljud neist tuntud ka hiie-

nimeliste paikadena) on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,

ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks

pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid,

künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on

suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest,

palvetamisest ja ravitsemisest ning need on olulised pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi

kandjad.

Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt

on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende

külastatavuse parandamine.

Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid

paljud veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse

muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsuskaitseameti koordineerimisel

toimuvad üle-eestilised pühapaikade inventuurid, mille kohta leiab rohkem informatsiooni

Muinsuskaitseameti koduleheküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-ja-

looduslikud-puhapaigad.

Informatsiooni valla looduslike pühapaikade kohta leiab:

▪ Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist:

https://register.muinas.ee/ - mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“.

▪ Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/.

▪ Kaitsealused ja mitte-kaitsealused on pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja

looduslike pühapaikade kaardil:

https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c

07acc46c338b2196ac .

▪ Paljud mitte-kaitsealused pühapaigad on kajastatud ka Maa-ameti pärandkultuuri

kaardikihil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur sh looduslike

pühapaikade inventuuri tulemused;

Soovitame lisada ptk 4.1.2 Kohaliku tasandi kultuuripärand tingimuste juurde:

Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja

rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda

ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb

kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja

ümberehitamise küsimustesse;

Palume lisada kohaliku tasandi kultuuripärand nimekirjas välja toodud objektidele täpne

aadress, et neid oleks võimalik kaardilt paremini leida;

Eemaldada riikliku kaitse lõpetamise ettepanek Tsooru mõisa pargi osas. Mälestisena kaitse

lõpetamiseks esitada Muinsuskaitseametile eraldiseisev vastavasisuline taotlus;

Lisada kultuurimälestised väärtuste ja piirangute kaardile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Pettai

Võrumaa nõunik

Tel 5306 8625

[email protected]

Lisa: Antsla valla looduslikud pühapaigad