Eelnõu kooskõlastamiseks

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU

06.05.2024

Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu

ja vormi nõuded

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 146 lõike 4 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses

sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik,

vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel

ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel

erialal õppiv isik (edaspidi koos vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku ja

töötaja suhtes, kes puutub oma tööülesannete käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu

või kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne on tegeleda kinnipeetava, arestialuse,

vahistatu või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7 punkti 9 ja määruse lisas 1

„Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu“

psüühiliste haiguste kohta sätestatut.

(2) Vanglas sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule tehakse terviseuuringuid töötervishoiu

ja tööohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

2. peatükk

Tervisenõuded

§ 2. Tervise üldnõuded

(1) Vanglateenistuse ametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma

vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada

ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.

(2) Vanglateenistuse ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes

tingimustes ja olukordades:

1) kõrge vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne

pinge ja stress;

2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired;

3) ebaühtlane füüsiline koormus;

4) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine;

5) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;

6) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht;

7) relva kandmine ja kasutamine;

8) sidevahendite kasutamine;

9) töö kuvariga.

§ 3. Nägemisnõuded

(1) Vanglateenistuse ametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele:

1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas;

2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine.

(2) Vanglateenistuse ametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille.

§ 4. Kuulmisnõuded

(1) Vanglateenistuse ametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel

ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid.

(2) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriva isiku nõutav kuulmine

on tervisekontrollil ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui

30 dB (0–30 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 40 dB (0–40 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz

ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000,

2000 Hz ja 60 dB (0–60 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz.

(3) Perioodilises tervisekontrollis on vanglateenistuse ametniku nõutav kuulmine vajaduse

korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB)

sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui

60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.

§ 5. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired

(1) Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu,

mida tuleb vanglateenistuse ametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1.

(2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse

võtmise või vanglaametniku erialale õppima asumise.

(3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused

on tagatud ning vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole

vanglateenistuse ametnikul esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel, võib

vanglateenistuse ametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui tervisekontrollis on

tal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.

3. peatükk

Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli kord

§ 6. Tervisekontrolli tegija

(1) Tervisekontrolli teeb Terviseameti väljaantud töötervishoiu tegevusluba omav

tervishoiuasutus või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst, kes

kaasab psühhiaatri ning vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste.

(2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping vangla, Justiitsministeeriumi või

Sisekaitseakadeemia ja lõikes 1 nimetatud tegevusluba omava tervishoiuasutuse või

töötervishoiuarsti vahel.

§ 7. Tervisekontrolli perioodilisus

(1) Vanglateenistuse ametnik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima iga kolme aasta

järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.

(2) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõikes 1 nimetatud

vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli sagedust.

(3) Vangla direktoril, Justiitsministeeriumil või Sisekaitseakadeemial on õigus muuta lõikes 1

sätestatud tervisekontrolli sagedust vanglateenistuse ametniku, tema struktuuriüksuse juhi või

töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud ettekande alusel.

(4) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriv isik peab määruses

ettenähtud tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne vanglateenistusse võtmist

või õppima asumist. Vanglateenistuses olev ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli käesoleva

määruse alusel ja kellel on kehtiv tervisetõend, ei pea vanglaametniku erialale õppima asudes

läbima uuesti tervisekontrolli.

(5) Isik, kes on läbinud tervisekontrolli vanglaametniku erialale õppima asudes, ei pea

vanglateenistusse võtmisel läbima vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, kui kontrollist on

möödunud vähem kui kolm aastat ja isikul on kehtiv tervisetõend ning kui teenistusse võttev

asutus ei otsusta teisiti. Isikut teenistusse võttev asutus võib saata isiku enne teenistusse võtmist

tervisekontrolli, et veenduda tema nõuetele vastavuses ka teenistusse võtmise ajal.

§ 8. Tervisekontrolli tegemise kord

(1) Tervisekontrolli tulemusena teeb tervisekontrolli tegija kindlaks, kas vanglateenistuse

ametnikul esineb või ei esine lisas 1 sätestatud tervisehäireid.

(2) Vanglateenistuse ametniku suunab tervisekontrolli vangla, Justiitsministeerium või

Sisekaitseakadeemia. Vanglaametniku erialale õppima asuda soovija suunab tervisekontrolli

vangla Justiitsministeeriumi korralduse alusel.

(3) Tervisekontroll tehakse tööajal.

(4) Vanglateenistuse ametnikul peab tervisekontrolli tulles kaasas olema isikut tõendav

dokument ning alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid: prillid, kontaktläätsed, kuulmise

abivahend jms.

(5) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst täidab määruse lisas 2 toodud tervisekontrolli

kaardi esimese osa „Üldandmed”.

(6) Tervisekontrolli kaardi teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon” täidab vanglateenistuse

ametnik ning kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga töötervishoiuarsti juuresolekul.

(7) Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli käigus tehakse järgmised terviseuuringud:

1) antropomeetria;

2) vere kliiniline analüüs;

3) veresuhkru ja kolesterooli määramine;

4) uriini analüüs;

5) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine;

6) toonaudiomeetria;

7) elektrokardiogramm (EKG);

8) spiromeetria;

9) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine;

10) kopsude radiograafiline uuring, välja arvatud juhul, kui isikule on kopsude radiograafiline

uuring tehtud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud korras ja eelmisest uuringust on möödunud vähem kui üks aasta.

(8) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata vanglateenistuse

ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud.

(9) Tervisekontrolli käigus nõustatakse vanglateenistuse ametnikku tervishoiualaselt.

(10) Tervisekontrolli läbinud vanglateenistuse ametniku kohta koostab töötervishoiuarst

määruse lisas 3 toodud tervisetõendi, mis sisaldab otsust vanglateenistusse sobivuse kohta.

(11) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab vanglateenistuse ametnikule tema

tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab

vanglateenistuse ametnikult selle kohta tervisetõendile allkirja.

(12) Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli suunanud asutusele.

4. peatükk

Kulude hüvitamine

§ 9. Tervisekontrolli kulude hüvitamine

Vanglateenistuse ametniku määruses ettenähtud tervisekontrolli kulud tasub tema

tervisekontrolli suunanud asutus.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 10. Tervisekontrolli tegemine ja nõuete kohaldamine

(1) Vanglateenistuse ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli enne käesoleva määruse

jõustumist, suunatakse tervisekontrolli tema järgmise tervisekontrolli aja saabumisel.

(2) Vanglateenistuse ametniku puhul, kes oli 26. jaanuari 2013. aasta seisuga vanglateenistuse

ametikohal, on määruse lisas 1 nimetatud värvitaju häired suhteliseks vastunäidustuseks.

Madis Timpson

justiitsminister

Tõnis Saar

kantsler

Lisa 1 Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu

Lisa 2 Tervisekontrolli kaart

Lisa 3 Tervisetõend

Justiitsministri määrus

„Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja

vormi nõuded“

Lisa 1

Vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu

Meditsiinilised vastunäidustused:

A – absoluutne vastunäidustus;

B – suhteline vastunäidustus, vajadusel eriarsti konsultatsioon.

Meditsiiniline vastunäidustus Meditsiiniline

vastunäidustus

PSÜÜHILISED HAIGUSED

Orgaanilised, sh sümptomaatilised psüühikahäired A

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või

käitumishäired A

Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A

Meeleoluhäired: A

- bipolaarsed ja maniakaalsed meeleoluhäired A

- muud meeleoluhäired B

Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired B

Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega

seotud käitumissündroomid B

Raskekujulised isiksus- ja käitumishäired A

Sõltuvus alkoholist, kannabioididest, opioididest, stimulaatoritest,

rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest

lahustitest

A

NÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED

Närvisüsteemi orgaanilised haigused püsivate ja väljendunud

funktsioonihäiretega (sclerosis multiplex, epilepsia, Parkinsoni

tõbi)

A

Peaaju, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi orgaanilised või

traumaatilised kahjustused liikumis-, koordinatsiooni- ja

tundlikkushäiretega

A

ALLERGILISED HAIGUSED B

VERE- JA VERELOOMEELUNDITE HAIGUSED B

ONKOLOOGILISED HAIGUSED

Healoomulised ja pahaloomulised kasvajad B

Pahaloomulised kasvajad pärast radikaalset ravi B

Lümfogranulomatoos ja leukeemia B

NAKKUSHAIGUSED

Tuberkuloos (aktiivsed vormid sõltumata lokalisatsioonist) A

HINGAMISTEEDE HAIGUSED

Bronhiaalastma B

Krooniline obstruktiivne või restriktiivne kopsuhaigus väljendunud

hingamisfunktsiooni langusega A

SEEDEELUNDITE HAIGUSED

Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand B

Teised seedeelundite kroonilised haigused (sh pankreatiit,

haavandiline koliit) B

KUSEELUNDITE HAIGUSED

Kroonilised neeruhaigused neerupuudulikkuse nähtudega B

VERERINGEELUNDITE HAIGUSED

Südame (endo-, müo- ja perikardi) haigused ägedas faasis või

funktsiooni halvenemisega (sh müokardiit, perikardiit, endokardiit,

kardiomüopaatia)

B

Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike),

mis põhjustavad sümptomeid või funktsiooni halvenemist B

Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinud

südamerikke või südame isheemiatõve tõttu B

Hüpertooniatõbi B

Südame rütmihäired B

Südame isheemiatõbi B

Perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused B

ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED

Insuliinsõltuv suhkurtõbi (I tüüp) B

Insuliinsõltumatu suhkurtõbi (II tüüp) B

Komplitseeritud rasvumus – kehamassiindeks >35, kaasub

hüperlipideemia, arteriaalne hüpertensioon või muu tervisehäire,

mis on seotud rasvumusega

A

Teised endokrinoloogilised haigused tugevate funktsioonihäiretega B

LIHAS- JA LUUKONNA- NING SIDEKOEHAIGUSED

Kutsetööd takistavate püsivate funktsioonihäiretega lihas- ja

luukonna-, liigese- ja sidekoehaigused või traumajärgsed

kahjustused

A

SILMA- JA SILMAMANUSTE HAIGUSED

Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi A

Muud silmahaigused, mis häirivad nägemisfunktsiooni A

Värvitaju häired A

Vaatevälja ahenemine A

KÕRVA- JA NIBUJÄTKEHAIGUSED, KUULMISHÄIRED

Eelneval tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi A

Perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud

normi B

Püsivad tasakaaluhäired, sh Méniére´i haigus A

MUUD TERVISEHÄIRED

Ebaselge etioloogiaga teadvusekaotuse hood A

Kaasasündinud anomaaliad väljendunud funktsioonihäirega A

Ulatuslike operatsioonide (sh koos elundi kõrvaldamisega)

tagajärjed, mis takistavad kutsetööd A

Muud akuutsed või kroonilised haigused, kaasasündinud

väärarendid või arenguhäired, mis takistavad kutsetööd A

Justiitsministri määrus

„Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja

vormi nõuded“

Lisa 2

TERVISEKONTROLLI KAART

I. Üldandmed

Ees- ja perekonnanimi: ________________________________________________________

Isikukood:

Elukoht: ____________________________________________________________________

Telefoninumber: _____________________________________________________________

Ametikoht: _________________________________________________________________

Tööandja nimi/nimetus, aadress: _________________________________________________

Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur: ____________________________________

Kaasnevad ohutegurid: ________________________________________________________

Töö laad (vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, muu):

Töö kirjeldus: _______________________________________________________________

Varasemad tööandjad:

Tööandja

nimi/nimetus Ametikoht

Töösuhte

algus ja lõpp

Tööga kaasnevad

ohutegurid

II. Töötaja tervisedeklaratsioon

JAH EI Täpsustus (millal)

Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli

seoses kutsetööga?

Kas Teil on arstliku ekspertiisikomisjoni poolt

määratud püsiva töövõime osalist kaotust / puuet?

Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus?

Kas Teil on varem tervisekontrolli põhjal määratud

tööpiiranguid?

Kas olete viibinud haiglaravil viimase 5 aasta

jooksul?

Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või

töövõimetuslehel?

Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma

tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga?

Kas olete hetkel suitsetaja?

Kas olete suitsetanud?

Kas tarvitate regulaarselt ravimeid?

Kas olete kasutanud narkootilisi aineid?

Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi? JAH EI Täpsustus (millal

ja mis haigus)

Kopsuhaigused, sh tuberkuloos

Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma

Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame

piirkonnas, rütmihäired

Kõrgenenud vererõhk

Mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi,

sapikivitõbi

Maksahaigused, sh kollatõbi

Neeru-kuseteede haigused, sh neerukivitõbi

Suhkurtõbi

Verehaigused, sh kehvveresus

Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud

Liigesehaigused (põletik)

Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress,

depressioon

Krambihood, teadvuse kaotuse hood

Tasakaaluhäired

Sagedased peavalud, migreen

Kõrvahaigused, sh kuulmislangus

Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik

Silmahaigused, sh värvipimedus

Nahahaigused, sh ekseem

Luumurrud

Operatsioonid

Muud kroonilised haigused

Kinnitan andmete õigsust ja luban info saamiseks kõigi tervisehäirete kohta esitada

päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja tervisekassale.

Allkiri: Kuupäev:

Justiitsministri määrus

„Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja

vormi nõuded“

Lisa 3

TERVISETÕEND

Isiku ees- ja perekonnanimi:

Isikukood:

Asutus, millele tervisetõend esitatakse:

OTSUS:

Tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et vanglateenistuse ametnikule pandud

kohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid ei esine/esineb.

Järgmise tervisekontrolli aeg: ___________________________________________________

Piirangud ja ettepanekud:

1. Piirangud töötamisel: _______________________________________________________

2. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks:

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

Tervishoiuteenuse osutaja ees- ja perekonnanimi:

Kontaktandmed (asutus, telefoninumber):

“ “ “ “ . a

(arsti allkiri)

tempel

Olen tutvunud tervisekontrolli arstliku läbivaatuse, terviseuuringute tulemuste ja otsusega

ning neid on mulle selgitatud.

“ “ “ “ . a

__________________

(isiku allkiri)

Justiitsministri määruse „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli

kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse uus määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Kuni 31.03.2024. a kehtinud

Vabariigi Valitsuse 30.11.2000. a määrus nr 384 „Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ja

vanglaametnikukandidaadi terviseuuringute tegemise tingimused, perioodilisus ja kord“

muutus vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(264 SE) vastuvõtmise ja jõustumisega alates 01.04.2024. a kehtetuks, kuna muutus selle

määruse aluseks olnud volitusnorm.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud vanglate osakonna nõunik Keili Kondike-

Neiland ([email protected]; 5191 2037). Määruse eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari

Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Varem kehtestas vangistusseaduse kohaselt vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega.

Sarnaselt sisaldus politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) säte, mille järgi politseiametniku

tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestas

Vabariigi Valitsus määrusega. Alates 01.07.2022. a sätestab PPVS § 71 lõige 4, et nimetatud

korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

Tervisenõuete kehtestamisel või muutmisel võetakse alati aluseks töötervishoiuarstide

soovitused, nemad on kõige pädevamad otsustama, millistele tervisenõuetele peab mingil

ametikohal olev teenistuja vastama. Ettepanek anda tervisenõuete kehtestamise volitus

ministritele tuli eriteenistuste ühtlustamise töörühmalt ning vastavad muudatused tehti ka

teistes seadustes.1 Nii on praegu lisaks politseiametnikele kehtestatud tervisenõuded

siseministri määrusega ka päästeteenistujatele ja Kaitsepolitseiameti ametnikele. Kuna

kõnesolevad tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm kehtivad

üksnes vanglateenistuse ametnikele, tehti analoogne muudatus ka nende nõuete puhul ning need

kehtestatakse justiitsministri määrusega. Kuna nõuded ei puuduta teiste haldusalade ametnikke,

ei ole vaja neid kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega.

01.04.2024. a jõustus vangistusseaduse muudatus, mille kohaselt edaspidi kehtestab

vanglateenistuse ametniku tervisenõuded valdkonna eest vastutav minister, kelleks on

justiitsminister. Kuivõrd vangistusseaduse muudatusega ei muudetud volitusnormi sisu ega

ulatust, siis muutus üksnes määruse andja. Seetõttu ei ole kõnesolevas eelnõus sisulisi

muudatusi, vaid seni kehtinud Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse uuesti ministri

määrusena.

1 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE,

seletuskiri, lk 59: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015-95a394631bbb

Määrus koosneb viiest peatükist ja kolmest lisast.

Paragrahv 1 reguleerib määruse kohaldamist. Lõikes 1 on välja toodud isikud, kellele

laienevad kehtestatavad tervisenõuded.

Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud

tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse

§ 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal

teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv

isik (edaspidi koos vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku ja töötaja suhtes, kes

puutub oma tööülesannete käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või

kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne on tegeleda kinnipeetava, arestialuse, vahistatu

või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7 punkti 9 ja vanglateenistuse ametniku

teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelus (lisa 1) psüühiliste haiguste kohta

sätestatut.

Paragrahvid 2–4 sätestavad tervise üldnõuded, mis ei erine politsei ja piirivalve seaduse alusel

politseiametnikule kehtestatutest.

Paragrahv 5. Määruse lisas 1 tuuakse välja terviseprobleemid, mille korral on meditsiiniliselt

vastunäidustatud vanglateenistuse ametnikuna töötamine. Meditsiinilised vastunäidustused

jagatakse absoluutseteks ja suhtelisteks vastunäidustusteks. Kui absoluutse vastunäidustuse

puhul on vanglateenistuse ametnikuna töötamine välistatud, siis suhtelise vastunäidustuse

esinemise korral hindab eriarst, kas tervisehäire on selline, mis takistab isikul

teenistuskohustusi täita.

Lõikes 3 kehtestatakse kaalutlusruum olukorras, kus vanglateenistuses oleval ametnikul on

absoluutse vastunäidustuse ilmnemise korral võimalik tööd jätkata. Sättes on loodud võimalus

jätkata teenistust ka pärast seda, kui vanglateenistuse ametnikul on tuvastatud meditsiiniline

vastunäidustus. Sama kaalutlusotsuse tegemise võimalus on ette nähtud ka päästeteenistujate2

ning politseiametnike3 tervisenõuete ja tervisekontrolli puhul. Kui tegemist on teenistujaga,

kellel on spetsiifiline vanglateenistuse jaoks oluline kompetents, aga mingis osas mittevastavus

tervisenõuetele, siis on vaja teha kaalutlusotsus, arvestades nii teenistuja tööülesandeid ja nende

senist täitmist kui ka tervisehäiret, selle progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise

võimalusi. Selleks on sätestatud teenistuses jätkamise kohta kaalutlusotsuse tegemise võimalus,

kui vanglateenistuse ametnikul ilmneb tervisekontrollis meditsiiniline vastunäidustus. Sätte

eesmärk on vähendada tervisenõuetele mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamist, kui

tervisehäire on adekvaatse raviga kontrollitav ning võimaldab teenistusülesandeid ohutult täita.

Teenistuse jätkamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

 tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst annab loa teenistuses jätkata;

 tagatud on töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ning

 vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole ametnikul

esinenud takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel.

2 Siseministri 15. veebruari 2011. a määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise

ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023015 3 Siseministri 20. juuni 2022. a määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning

tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/122062022023

Enne otsuse tegemist on vaja põhjalikult analüüsida vanglateenistuse ametniku tööülesandeid

ja võimalikke riske ning vanglateenistuse ametniku tööülesannete täitmist tervisekontrollide

vahelisel ajal. Tervisekontrolli tegev arst võtab otsuse tegemisel aluseks teenistuja üldise

terviseseisundi, treenituse, kaasuvad haigused, tööalased nõuded ja tööülesannetega

toimetuleku. Tervisehäire kulg võib inimestel olla erinev ja oleneda paljudest teistest teguritest,

mistõttu on otsuse tegemisel oluline arvestada individuaalsete asjaoludega. Peale meditsiiniliste

nõuete täitmise peab ka vanglateenistuse ametniku vahetu juht kinnitama, et vanglateenistuse

ametnikul ei ole töö tegemisel esinenud takistusi, ning asutusel peab olema võimalik tagada

vanglateenistuse ametnikule töötervishoiuarsti nõutud töötingimused. Säte puudutab ainult

teenistuses olevaid vanglateenistuse ametnikke. Kui absoluutne vastunäidustus tuvastatakse

isikul enne vanglateenistusse astumist, siis ei saa ta vanglateenistuse ametnikuna tööle asuda,

kuivõrd vanglateenistusel ei ole võimalik hinnata, kas vastunäidustus takistab töö tegemist.

Paragrahv 6. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst. Kuna tervisekontrolli üks eesmärk on

hinnata üldisemalt inimese vaimse seisundi sobivust selleks tööks ja selline hindamine ei eelda

alati psühhiaatrilist kontrolli, toimub tervisekontrollis vaimse seisundi üldine hindamine ja

testide tegemine. Psühhiaatriline kontroll ei ole kohustuslik, aga kui tervisekontrolli tegija leiab,

et terviseseisundi täpsustamiseks on vaja suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele

uuringutele (sh psühhiaatrilisele uuringule), siis on seda võimalik teha § 8 lõike 8 alusel, mis

sätestab, et terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata

vanglateenistuse ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud.

Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli tegemise kord sarnaneb politseiametnike

tervisekontrolli korraga. Ametnikku kontrolli saatev asutus sõlmib tervisekontrolli tegijaga

lepingu.

Paragrahv 7. Vanglateenistuse ametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel, kui

töötervishoiuarst ei ole meditsiinilise näidustuse tõttu määranud teisiti. Ametniku teenistus- või

õppekohaks olev asutus võib põhjendatud juhul saata ametniku tervisekontrolli varem kui

tavapärasel ajal, näiteks põhjendatud kahtluse korral, et ametnik ei pruugi vastata kehtestatud

tervisenõuetele. Näiteks võib ametniku struktuuriüksuse juhil olla teavet, mis viitab ametniku

kuulmise või nägemise halvenemisele. Sellisel juhul on põhjendatud kahtluste kõrvaldamiseks

ametnikku uuesti kontrollida.

Tervisekontroll tuleb isikul läbida ka enne vanglaametniku erialale õppima asumist, et välistada

hilisem teenistuses jätkamise võimatus. Kui vanglaametniku eriala lõpetava isiku

tervisekontrollist ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat ja tema tervisetõend kehtib, siis

üldjuhul ei pea isik vanglateenistusse võtmisel tervisekontrolli uuesti läbima. Samas jäetakse

määruses asutusele võimalus isik siiski tervisekontrolli saata, et veenduda tema nõuetele

vastavuses. Asutus peab olema veendunud, et isik vastab teenistusse võtmise ajal kehtivatele

nõuetele.

Erand nähakse ette vanglateenistuses juba töötavatele ametnikele, kes soovivad asuda õppima

vanglaametniku erialal. Kui ametnik on vanglateenistuses olles tervisekontrolli läbinud ja tal

on kehtiv tervisetõend, siis ei pea ta õppima asumisel kontrolli uuesti läbima. Väljastpoolt

vanglateenistust vanglaametniku erialale õppima asujat eristatakse (võimalus saata

tervisekontrolli) vanglateenistusest õppima asujast seetõttu, et teisel juhul on isik

vanglateenistusele teada.

Paragrahv 8. Sätestatakse uuringud, mille läbimine on vanglateenistuse ametnikule

kohustuslik, et selgitada välja, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine määruses

sätestatud tervisehäireid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 30.10.2003. a

määrusest nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult

kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude

radiograafilise uuringu tegemise kord“ tulenevalt tuleb vähemalt üks kord aastas teha

radiograafiline uuring vanglaametnikele ning valve- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad

vahetult kokku arestialuste, vahistatute või kinnipeetavatega. Vanglaametnikud ning valve- ja

tervishoiutöötajad, kes peavad radiograafilise uuringu tegema iga aasta möödumisel, määrab

vangla direktor tulenevalt sotsiaalministri määrusest käskkirjaga. Kui vanglateenistuse

ametnikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud, siis tervisekontrolli käigus seda uuringut

ei korrata.

Paragrahv 9. Vanglateenistuses töötava ametniku tervisekontrolli kulu kannab vangla või

Justiitsministeerium vastavalt sellele, kus asutuses ametnik teenistuses on ja kes ta kontrolli

suunas. Sisekaitseakadeemias töötava vanglaametniku suunab tervisekontrolli

Sisekaitseakadeemia.

Vanglaametniku erialale õppima asuja suunab tervisekontrolli vangla, olles selleks saanud

Justiitsministeeriumilt kirjaliku korralduse koos isikute nimekirjaga. Vastav korraldus antakse

justiitsministri 04.08.2008 määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale

Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete

täitmise kord“ kohaselt.

Paragrahv 10. Vanglateenistuse ametnik suunatakse kõnesoleva määruse alusel

tervisekontrolli tema tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõju on väike, sest volitusnormi muudatusest tulenevalt muutub üksnes määruse andja,

mitte sisu ega ulatus.

Vanglateenistuse ametnikele kehtestatakse tervisenõuded ja sätestatakse sellised tervisehäired,

mille esinemise korral ei saa isik töötada vanglateenistuses. Määrusega kehtestatakse ka

uuringud, mis viiakse läbi selleks, et selgitada välja, kas isikul esineb teenistusse võtmist

välistavaid tervisehäireid.

Sihtrühm. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna muudatused mõjutavad vaid vanglateenistuse

ametnikke. Määrus avaldab mõju Eesti vanglatele, st mõjutatud on kolm valitsusasutust

(Tallinna Vangla, Tartu Vangla ja Viru Vangla), mis kokku moodustavad alla 5% kõikidest

valitsusasutustest.

Kaasnev mõju. Mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele. Ühtlustatakse

vanglateenistuse ametnikule ja politseiametnikule kehtivad tervisenõuded. Terviskontrolli

käigus on võimalik selgitada välja, kas isikul esineb mõni tervisehäire, mis oleks vastunäidustus

vanglateenistuse vastutusrikkal ametikohal töötamiseks. See omakorda aitab vältida teenistuses

oleku ajal tõsise tervisehäire ilmnemist, mis võiks ohtu seada vangla julgeoleku ja kaudsemalt

riigi sisemise rahu (nt kui ametnikule endale teada olev tervisehäire avalduks kinnipeetava

vanglavälise saatmise ajal).

Eelnõu mõjutab üksnes vanglateenistust, puudutades üksnes personali, ega mõjuta teisi

valdkondi. Eelnõu ei mõjuta majandust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Samuti ei ole vaja

määruse rakendamiseks kavandada tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõustumine on piisav, sest määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks vanglatele ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Sotsiaalministeerium Siseministeerium Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks justiitsministri määruse eelnõu „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Arvamuse palume esitada kahe nädala jooksul pärast saatmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson minister Lisad: justiitsministri määruse eelnõu ning seletuskiri Lisaadressaadid: Tartu vangla Tallinna vangla Viru Vangla Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Meie 09.05.2024 nr 8-1/4100-1

Keili Kondike-Neiland 51912037 [email protected]