Riigikohus_arvamus

Kadri Nõmm

Riigikohus

[email protected]

Teie 06.05.2024 nr 5-24-5/4

Meie 09.05.2024 nr 9-2/240739/2402737

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas nr 5-24-5

Lugupeetud Riigikohtu esimees

Palusite arvamust Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 29 lg 5 kooskõla kohta põhiseaduse ja

Euroopa Liidu õigusega. Küsisite, milline oleks õiguslikud tagajärjed 2024. a Euroopa Parlamendi

valimistele, kui Riigikohus peaks jõudma järeldusele, et see norm ei ole kooskõlas põhiseaduse

ja/või Euroopa Liidu õigusega.

Leian, et EPVS § 29 lg 5, lg 3 p 3 ning lg 4 p 2 (edaspidi ka: kautsjoninõue) on põhiseadusega

kooskõlas. Kautsjoninõue ei piira ülemääraselt Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise

õigust. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on kautsjon viis kuupalga alammäära ehk 4100

eurot. Need erakondade valimisnimekirjad ja üksikkandidaadid, kes koguvad üleriigiliselt

vähemalt 5% häältest, saavad kautsjoni tagasi. Euroopa Parlamendi valimistel on üks

valimisringkond ja Eestist valitakse seitse saadikut. Valituks osutumiseks on vaja märgatavalt

suuremat häältesaaki kui 5%. Kautsjoninõude eesmärk on vältida olukorda, kus liialt paljud

hääletajad jäävad esinduseta, sest nende hääled läksid nimekirjale või üksikkandidaadile, kes

Euroopa Parlamenti ei pääse.

I Kokkuvõte asjaoludest

1. Riigikohtule on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse on esitanud erakond, kes

soovis EP valimistel registreerida täisnimekirja (üheksa kandidaati), kuid maksis kautsjoni ainult

kahe kandidaadi esitamist katvas ulatuses. Erakond peab kautsjoninõuet põhiseadusega vastuolus

olevaks.

II Põhiseaduslikkuse järelevalve alustamise lubatavus

EL õiguse kohaldamine ja põhiseaduslikkuse järelevalve

2. EL õiguse esimuse põhimõttest tulenevalt jääb EL õigusega vastuolus olev liikmesriigi

õigusnorm kohaldamata, kui Euroopa Liidu õiguse säte on kehtiv ning kohaldub konkreetses asjas

2

vahetult (omab vahetut õigusmõju).1 Iga riigisisene kohus peab oma pädevuse piires tema

menetluses olevas kohtuvaidluses jätma kohaldamata iga riigisisese õigusnormi, mis on vastuolus

vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga ning kui vahetut mõju ei ole, siis siiski tõlgendama

riigisisest õigust võimalikult suures ulatuses (vt tõlgendamise piiride kohta EKo 16.06.2005, C-

105/03 Pupino) EL õigusega kooskõlas nii, et see võimaldaks tagada EL õiguse normi eesmärgile

vastava tulemuse.2 Ka Riigikohus on selleks kohustatud – isegi kui õigusnormi kohaldamata

jätmise küsimus kerkib alles Riigikohtus (sh juba alustatud põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluses). EL õiguse efektiivse kohaldamise nõudest tuleneb sealjuures, et kui kohaldamata

jätmise aluste olemasolu on ilmselge, siis tuleb kohtul seda teha viivitamatult isegi siis, kui ühtaegu

on tekkinud küsimus sellest, kas sama norm on põhiseadusega kooskõlas. Lisaks on liikmesriik

ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalsuskohustusest tulenevalt kohustatud viima oma siseriikliku

õiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla.3 Kui normi ei kõrvaldata õiguskorrast juba pelgalt

tulenevalt EL õigusega vastuolust (näiteks seetõttu, et norm laieneb ka olukordadele, mida EL

õigus ei reguleeri), siis on normi põhiseaduspärasuse küsimus võimalik tõstatada õiguskantsleril

(abstraktse normikontrollina). Õiguskantsler võib seda põhimõtteliselt teha ka olukorras, kus

kohus on EL õigust puudutavas ulatuses küsinud eelotsust Euroopa Kohtult.4

3. EL parlamendi valimisi peamiselt reguleeriva õigusakti5 (nn 1976 Act) art 8 lg 1 sätestab,

et: „Kui käesoleva akti muudest sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse igas liikmesriigis

valimismenetlust siseriiklike õigusnormidega.“ Selle normi eesmärk on olnud sätestada mitte-

ühtlustamise põhimõte (non-harmonization principle) nendes Euroopa Parlamendi valimisi

puudutavates küsimustes, mida EL tasandil ei ole veel ühtlustatud.6 Teisisõnu, kui EL õigus mingit

Euroopa Parlamendi valimisega seotud aspekti ei reguleeri, siis sõltub selle kujundamine

riigisisesest õigusest. Seega tuleb välja selgitada, kas EL õiguse normid laienevad

kandideerimisõigust piiravale kautsjoninõudele.

4. ELPH art 39 lg 1 sisaldab erilist võrdsuspõhiõigust, keelates erineva kohtlemise

kandideerimisnõuete esitamisel. Praegune kautsjoninõue kohaldub ühtmoodi nii Eesti Vabariigi

kodanikele kui EL teiste liikmesriikide kodanikele. ELPH art 39 lg 2 sätestab: „Euroopa

Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.“

5. Kui Euroopa Kohtu püsiv praktika ei võimalda ELPH art 39 lõikele 1 tuginemist olukorras,

kus enda õigusi kaitseb isik, kes soovib hääletada selles EL liikmesriigis, mille kodanikuks ta ise

on,7 siis art 39 lõikele 2 tuginemist on Euroopa Kohus pidanud ka selles olukorras võimalikuks.8

1 EKo 15.07.1964, 6-64 – Costa vs E.N.E.L.; 24.06.2019, C-573/17 – Popławski; V. Skouris. Der Vorrang des

Europäischen Unionsrechts vor dem nationalen Recht. Unionsrecht bricht nationales Recht. – Europarecht 2021, lk 3

jj (sh allmärkus nr 7). 2 EKo, C-573/17 – Popławski resolutsiooni p 2. 3 Vt ka U. Lõhmus. Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004. – Juridica 2006/I,

lk 9 jj. 4 Siinkohal ei vaja lahendust küsimus, kas Euroopa Kohus peaks jätkama menetlust juhul, kui Riigikohus tunnistab

normi juba kehtetuks põhiseadusvastasuse tõttu. 5 Konsolideeritult kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01976X1008(01)-

20020923. 6 H.-J. Blanke, S. Mangiameli (toim). Treaty on the Functioning of the European Union – A Commentary. Vol I:

Preamble, Articles 1-89. Springer 2021. Lk 547. 7 EKo C-650/13, Delvigne p 42 jj. Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole antud juhul ükski erakonna esitatud

kandidaatidest mõne teise EL riigi kodanikuks. Samas on kaebajaks erakond, mille liikmeteks võivad olla ka mõne

teise EL liikmesriigi kodanikud (erakonnaseaduse § 5 lg 1). Euroopa Kohtu praktikast ei ole aga üheselt selge, kas

sellest asjaolust tuleneb piisav seos EL õiguse nende normide kohaldamisega. Kui kaebus oleks esitatud kodanike

erinevat kohtlemist väites, siis selles küsimuses võiks olla vaja küsida Euroopa Kohtu eelotsust. 8 Samas, p 44 jj.

3

6. Euroopa Liidu õiguses Euroopa Parlamendi valimisi puudutavate normide erinevad

keeleversioonid võimaldavad nende tähendusvälja sisustada erinevalt. Näiteks Euroopa Liidu

põhiõiguste harta art 39 lg 2 sõnastus asjassepuutuvas osas on inglise keeles: „by direct universal

suffrage“, prantsuse keeles „suffrage universel direct“. Nendes keeltes eristatakse mõisteid

suffrage ja election/élection. Viimane on kasutuses ELPH art 39 pealkirjas. 1976 Act9

inglisekeelse versiooni art 1 lg 3 kasutab korraga mõlemat järgmises konstruktsioonis: „Elections

shall be by direct universal suffrage […]“. Eestikeelses versioonis on „otsestel ja üldistel

valimistel“ ning saksakeelses versioonis „in allgemeiner, unmittelbarer, freier und geheimer

Wahl“. Eesti- ja saksakeelsetes tekstides on üldisuse nõue seotud valimiste mõistega üldiselt (mida

on kasutatud ka artikli pealkirjades). Selline sõnastus ei tee vahet hääleõigusel ja

kandideerimisõigusel. Inglise- ja prantsusekeelsetes versioonides on üldisuse nõue seotud

mõistega suffrage (mis erineb mujal kasutatud valimiste mõistest). Sõnastikud seovad mõiste

suffrage tähenduse hääleõigusega. Samas näiteks Veneetsia Komisjoni (ametlikult Euroopa

Nõukogu komisjon "Demokraatia õiguse kaudu") käsitlustes mainitakse mõistet suffrage siiski ka

kandideerimisõigusega seoses.10 1976 Act art 8 lg 1 sätestab, et: „Kui käesoleva akti muudest

sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse igas liikmesriigis valimismenetlust siseriiklike

õigusnormidega.“ See õigusakt ei sisalda kautsjoninõuet otseselt puudutavaid sätteid. Teisest

küljest sisaldab aga seegi üldisuse põhimõtet (inglise keeles art 1 lg 3: „Elections shall be by direct

universal suffrage […]“ ning eesti keeles „Valimised on otsesed, üldised […]“) . See võimaldab

tõstatada küsimuse, kas EL õigusnormid kaitsevad üldisuse põhimõtet ka kandideerimisõiguse

puhul või mitte, ning kui kaitsevad, siis kas nendes sätestatud üldisuse põhimõttega on vastuolus

analüüsitav kautsjoninõue. Seega võib kahelda, kas tegemist on olukorraga, kus EL õigust võib

selles küsimuses käsitada kui acte clair ehk niivõrd selget tõlgendust, et selles küsimuses eelotsuse

küsimust esitama ei pea.11

Asjassepuutuvad normid

7. Kui Riigikohus peab siiski võimalikuks jätkata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust,

hinnates normide vastavust põhiseadusele, tuleb kohtu algatatud konkreetses normikontrollis

järgnevalt hinnata vaidlustatud normide asjassepuutuvust.

8. EPVS § 29 lg 5 on asjassepuutuv norm. Antud juhul on põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlust alustatud erakonna kaebuse alusel. Asjassepuutuv norm on seetõttu ka EPVS § 29 lg 3

p 3, mis kohustab erakonda kandidaatide registreerimiseks esitamisel esitama kautsjoni tasumist

tõendava maksekorralduse koopia. Kui need normid on õigusvastased erakonna puhul, siis on need

õigusvastased ka üksikkandidaadi puhul. See tähendab, et seotud sätteks on EPVS § 29 lg 4 p 2,

mis paneb (EPVS § 29 lg 3 punktiga 3) samasuguse maksekorralduse koopia esitamise kohustuse

üksikkandidaadile.

III Kautsjoni maksmiseks kohustava normi põhiseaduspärasus

Piiratav põhiõigus

9. EPVS § 29 lg 5, lg 3 p 3 ning lg 4 p 2 kohustavad erakonda ja üksikkandidaati kandma

enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina

9 Konsolideeritult kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01976X1008(01)-

20020923. 10 Vt nt Veneetsia Komisjon. Electoral Law. 03.07.2013. Lk 11. 11 Acte clair kontseptsiooni kohta vt EKo C-283/81, CILFIT.

4

summa, mille suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga

registreerimiseks esitatud isiku kohta. Kautsjoninõue piirab kandideerimisõigust. Küsimus on aga

selles, kas see on põhiseaduse alusel põhiõigusena kaitstav. Põhiseadus ega Eesti Euroopa Liitu

kuulumise aluseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS) ei reguleeri

otsesõnu Eestist Euroopa Parlamenti liikmete valimist.

10. Valimiste üldisuse põhimõtte sätestab Riigikogu valimiste puhul PS § 60. Olen aga

seisukohal, et see säte ei saa kuidagi laieneda Euroopa Parlamendi valimistele. Nimelt ei ole

Euroopa Parlamendi valimine kõrgeima riigivõimu teostamine PS § 56 tähenduses. PS § 56

sätestab, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu

valimisega (p 1) ja rahvahääletusega (p 2). Välireklaami keelu põhiseaduspärasust käsitlenud

Riigikohtu lahendis on muuhulgas laused, milles laiendatakse PS § 56 mõjuala ka Euroopa

Parlamendi valimistele (RKÜKo 01.07.2010 3-4-1-33-09 p 40). Selles küsimuses jäid kuus

riigikohtunikku eriarvamusele, asudes seisukohale, et: „Põhiseaduse §- d 57 ja 60 reguleerivad

valimisõigusi üksnes Eesti riigivõimu teostamisel. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2, mille

kohaselt Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades

liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei toonud muudatusi põhiseaduse §-de 57 ja 60

kohaldamisse. Euroopa Parlamenti Eestist valitud isikud ei teosta Eesti riigivõimu. Õiguslikus

mõttes nad esindavad Euroopa Liidu ühishuvi […]“.1 Hiljem on ka õiguskirjanduses asutud

eriarvamust toetama.12 Pean neid seisukohti hästi põhjendatuks. Euroopa Parlament on

kollegiaalorgan, mis koosneb ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest valitud liikmetest. Kui

kunagi arutati Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi valimistel ka teiste EL riikide kodanikele

valimisõiguse andmist väljaspool enda kodukohariiki, siis pareeriti mõne liikmesriigi väited, et

see laiendamine on nende põhiseadusega vastuolus, just sellega, et EP ei ole ühegi liikmesriigi

organ ja seega ei saa liikmesriigi põhiseadus kuidagi piirata sellist valimisõiguse laiendamist.13

11. Eesti Vabariigi põhiseadus saab seega määrav olla üksnes seni, kuni EL tasandil pole

vastavat küsimust ühtlustatud (põhimõtteliselt sama tuleneb juba ka põhiseaduse täiendamise

seaduse §-st 2). Seni saab kandideerimisõiguse EP valimistel toetada üldisele

võrdsuspõhiõigusele, mida kaitseb PS § 12. Üldisest võrdsuspõhiõigusest (PS § 12) ja erakonna

puhul lisaks ka erakonnavõrdsuse põhimõttest (PS § 48 lg 1) tuleneb, et kõigile kandidaatidele ja

erakondadele tuleb tagada Euroopa Parlamendil võrdsed võimalused (arvestada saab ka PS §-ga

10, mis sätestab põhiõiguste arenguklausli). Tagatud peavad olema ühelt poolt võrdsed võimalused

olemasolevatele erakondadele ning teiselt poolt ka võimalus uute erakondade tekkeks ja nende

võrdsed võimalused konkureerimaks juba esinduskogusse pääsenud erakondadega. Uutele

tulijatele reaalse võimule pääsemise võimaluse loomisega täidab riik ka enda ülesannet ergutada

ühiskonnaliikmete poliitilist aktiivsust.

3.2. Põhiõiguste piirangu põhiseaduspärasus

12. Kautsjoninõude põhiseadusvastasust ei tingi see, et selle suurus on EPVS § 29 lõikes 5

seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga. See võimaldab tagada, et

kautsjoni suurus oleks suhtes üldise elukallidusega. Erakond on väitnud, et selle suuruse

määramise kaudu on valitsusel võimalik tõrjuda poliitilisi oponente valimistel osalemast. Esiteks

on see võrdlemisi vähetõenäoline, sest seda määra arvestatakse ühiskonnaelus ka paljudes teistes

küsimustes (põhjendamatult kõrgel määral oleks kahtlemata märkimisväärne negatiivne mõju

12 A. Mõttus. PS § 56 komm 22. – Teoses: U. Lõhmus (peatoim). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. 2022,

Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 13 H.-J. Blanke, S. Mangiameli (toim). Treaty on the Functioning of the European Union – A Commentary. Vol I:

Preamble, Articles 1-89. Springer 2021. Lk 556.

5

majandusele ja tööhõivele). Ning pealegi on selle olukorra realiseerumise tõenäosus isegi suurem

juhul, kui kautsjoni suurus ei oleks seotud mõne üldisema elukallidust arvestava määraga, vaid

oleks otse Riigikogu poolt (võimukoalitsiooni häältega) kehtestatav.

13. Üldist võrdsuspõhiõigust piirav kautsjoninõue peab sisuliselt vastama põhiseaduse §-le 11,

mille kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et piirangul peab olema põhiseadusega

lubatud (legitiimne) eesmärk ning piirangu intensiivsus peab olema selle eesmärgi kaalu

arvestades õigustatud (proportsionaalne).

14. Kautsjoni maksmise nõudel on legitiimne eesmärk. Kautsjoninõude kehtestamisel lähtuti

soovist mitte killustada poliitilist maastikku. Peeti oluliseks seda, et valimistel ei pihustuks hääled

liialt paljude erakondade ja kandidaatide vahel ja et liialt suur osa hääli ei läheks kaotsi. See on nii

ka Euroopa Parlamendi puhul. Nõustun siinkohal ka Vabariigi Valimiskomisjoni antud kohtuasjas

esitatud arvamuses väljatoodud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite asjakohasusega.

15. Tagamaks erakondadele võimalikult võrdseid kandideerimistingimusi, tegin 13.06.2019

Riigikogule ettekande, milles muuhulgas palun kaaluda kautsjoninõudest loobumist ning pakkusin

üksikkandidaatide puhul välja kautsjoni asendamist näiteks teatud hulga toetusallkirjade kogumise

nõudega. Kandideerimisõigust kõige paremini kaitsvaks lahenduseks oleks tegelikult jätta

kandidaatidele mitu alternatiivset võimalust enda tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks (mõnel

kandidaadil võib seda olla lihtsam teha kautsjoni makstes, mõnel allkirju kogudes). See, mis on

soovitatav, ei pruugi aga olla põhiseadusega nõutav.

16. Kautsjoni suurus Euroopa Parlamendi valimisel on küll viis korda kõrgem kui Riigikogu

valimistel, aga samas on jagatavaid mandaate EP valimistel ainult 7 ning sisult on EP valimised

seetõttu lähedasemad isikuvalimistele. See tähendab, et mittetõsise kandideerimise ärahoidmise

vajadus on ka suurem kui Riigikogu valimistel. Iseenesest on erakonna tõsiseltvõetavus tuletatav

ka sellest, et erakonnal peab olema vähemalt 500 liiget. Samas aitab kautsjoni nõue kaasa sellele,

et erakond hindaks realistlikult, mitmel kandidaadil ligikaudu võiks olla valituks osutumise

võimalus – see aitab ühtlasi kaasa, et valimiskampaanias saaks piisavalt sõna need inimesed, kes

lõpuks ka esindavad valijaid Euroopa Parlamendis. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr

113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ punkti 1 kohaselt on 2024. a kuupalga alammäär 820

eurot. Seega on kautsjon iga kandidaadi kohta 4100 eurot. Kui erakond esitab maksimaalse lubatud

arvu kandidaate (9), tuleb tasuda kautsjoni 36900 eurot. Kui jagada see summa minimaalselt

nõutava erakonna liikmete arvuga (500), siis on see summa 73.80 eurot. See summa ei pea aga

kogunema ainult liikmemaksudest. Samuti ei pea erakond esitama täisnimekirja. Siinkohal toon

välja, et Rahvusringhääling ei erista enam täisnimekirjaga erakondi ja erakondi, mis täisnimekirja

esitanud ei ole.14 Sellises suuruses kautsjoni maksmine peaks olema ka üksikkandidaadile

jõukohane, kui tal on lootust valituks osutumiseks vajalikku toetust saada.

17. Mõnel kandidaadil võib küll raha maksmise asemel olla lihtsam näidata oma

tõsiseltvõetavust allkirju kogudes (kui kehtiv seadus selle alternatiivina ette näeks). Samas võib

olla ka vastupidi, eriti kui kandidaat ise on majanduslikult väga heal järjel. See on ka põhjus, miks

nõustun Vabariigi Valimiskomisjoni antud kohtuasjas esitatud arvamusega, et kautsjoninõue ei

pruugi tagada, et mittetõsist kandideerimist üldse ei oleks. See ei tähenda aga siiski, et meede üldse

ei toimi, sest võib arvata, et kautsjoninõudeta oleks mittetõsist kandideerimist veel enam.

Veneetsia Komisjon on pealegi leidnud, et kautsjoninõue paistab sealjuures olevat efektiivsem kui

14 Küll aga on selline eristamine jätkuvalt võimalik eraõiguslike isikute poolt. Samas on erakonnal, kes leiab selle

olevat enda õiguste rikkumise, võimalik ka pöörduda õiguskaitseorganite poole.

6

allkirjade kogumine.15 Muidugi lisab Veneetsia Komisjon kohe seejärel, et kautsjon ja kautsjoni

tagasimaksega seotud nõutava toetuse määr ei tohi olla ülemääraselt suured.16

18. Piirangut leevendab, et EPVS § 77 näeb ette, et üksikkandidaadile või erakonnale

makstakse kautsjon tagasi, kui üksikkandidaat või erakond kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5%

häältest. Euroopa Parlamendi valimistel on üks valimisringkond ja Eestist valitakse seitse saadikut.

Valituks osutumiseks on vaja märgatavalt suuremat häältesaaki kui 5%.17 See tähendab, et

kautsjoninõude suurus ja tagasimakse tingimused ei ole ülemääraselt koormavad.

19. Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole usaldusväärset ja terviklikku ülevaadet küsimuses,

millistes teistes EL liikmesriikides on esitatud kandidaatide registreerimise eeldusena kautsjoni

nõue.18 Samas ei ole võrdlus teiste liikmesriikidega antud asjas niikuinii määrav (kuni EL õigus

seda küsimust ei reguleeri). Kui EL tasandil peetakse nii suurt kautsjoni vastuvõetamatuks, siis on

sellele võimalik reageerida EL õiguse ühtsustamisega (ELTL art 22 annab selleks iseenesest

õigusliku aluse) – nagu on juba nt tehtud valimiskünnisega (vastav õigusakt ei ole küll veel

jõustunud).

IV Riigikohtu otsuse mõju valimiste korraldamisele

20. Riigikohus palus arvamust ka mõju kohta Euroopa Parlamendi valimistele juhul, kui

Riigikohus peaks jõudma järeldusele, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 29 lg 5 ei ole

kooskõlas põhiseaduse ja/või Euroopa Liidu õigusega (edaspidi: õigusvastasus).

21. Kui Riigikohus peaks jõudma järeldusele, et EPVS § 29 lg 3 p 3 ning lg 5 on õigusvastased,

siis tuleb vastata küsimustele, kas see tähendab, et a) kandidaatide registreerimiseks esitamiseks

tuleb anda uus tähtaeg (ennistamine) ning b) (sh sõltumata vastusest eelmisele küsimusele) edasi

tuleb lükata valimiste toimumise aeg.

22. EPVS § 29 lõikes 2 sätestatud kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaeg

(20.04.2024) on praeguseks möödunud. Möödunud on ka puuduste kõrvaldamiseks seadusega

sätestatud tähtaeg (27.04.2024, vt EPVS § 30 lg 6) ning kandidaatide registreerimise tähtaeg

(30.04.2024; vt EPVS § 31 lg 1).

23. Iseenesest on võimalik, et kautsjoni maksmise kohustuseta või kautsjoni väiksema suuruse

korral leidunuks veel inimesi, kes oleks end registreerinud (need, keda heidutas seda tegemast

kautsjoni senine suurus). Kohtulahendist tulenevat soodsat tagajärge ei pea aga tagasiulatuvalt

laiendama ka neile inimestele, kes oma õigust teostama ja õiguste kaitsele (tähtaegselt) asunud ei

ole. See tähendab, et normide õigusvastasust tuvastavast kohtuotsusest ei tulene tingimata, et

kandidaatide esitamise tähtaeg tuleks ennistada (see sõltub hoopis sellest, kui pikk aeg

kandidaatidele kampaania tegemiseks jääb). Piisaks, kui tagantjärgi registreeritaks kaebuse

esitanud erakonna kõik kandidaadid. Ühtlasi tuleneb sellest ka, et riik ei ole omal algatusel

kohustatud makstud kautsjoni tagasi maksma nendele isikutele, kes veel kohtusse pöördunud ei

ole – siiski ei ole välistatud sellise nõude tulevikus esitamine riigivastutuse seaduse alusel.

15 Vt nt Veneetsia Komisjon. Electoral Law. 03.07.2013. Lk 23. 16 Samas. 17 Vt näiteks https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html ja http://ep2014.vvk.ee/voting-results.html. 18 EL ametlikul veebilehel on küll olemas koht, milles on esitatud kandideerimistingimusi, aga see ei ole ühtlustatud

selliselt, et saaks kindel olla, et olemasolev kautsjoni nõue oleks seal välja toodud (nt Eesti puhul ei olegi, samas on

lingid Eesti veebilehtedele, kust see info on leitav): https://europa.eu/youreurope/citizens/residence/elections-

abroad/european-elections/index_en.htm#inline-nav-10.

7

24. Valimiste toimumise aja edasilükkamise vajadus võib tuleneda sellest, et kuni kohtu

otsuseni ei ole selgust selles, millised kandidaadid valimistel osalevad. See mõjutab nii valimiste

korraldamist (eelkõige kandidaatide nimekirja esitamist) kui ka kandidaatide võimalusi

valimisteks ette valmistuda ja enda seisukohti tutvustada (nt valimisdebattides osalemine on

seotud kandidaadiks olekuga19). Valimiste edasilükkamise vajadus sõltub ajahetkest, mil selles

küsimuses lõplik kohtuotsus tehtud saab ning seetõttu ei ole selles küsimuses võimalik praegusel

ajahetkel arvamust avaldada.

25. Veel enne tuleb aga lahendada küsimus, kas EL õigus edasilükkamist Riigikohtu otsusega

üldse võimaldab. Euroopa Parlamendi valimiste kuupäevad tulenevad Euroopa Parlamendi

valimisi reguleerivast EL õigusakti20 art 10 lõikest 1 (viieaastase vahemiku osas ka art 11 lõikes

2) ja on sellest lähtuvalt kinnitatud EL Nõukogu poolt ajavahemikuna 06-09.06.2024.21 Seega

sõltub EL õiguse tõlgendamisest, kas ajavahemiku edasilükkamine on võimalik kandidaatide

õiguste tagamiseks. Üldiselt võib valimistega seoses ilmselt pidada õiguse üldpõhimõtteks, et

olulise valimistega seotud õigusrikkumise korral toimub uuesti hääletamine (nii näeb ka RKVS §

71 lg 1 ette kordushääletamise, kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud

valimisjaoskonna, valla, linna või valimisringkonna hääletamistulemused kehtetuks). Seega võib

põhimõtteliselt sama järeldada olukorras, kus õigusrikkumine jääb valimist ettevalmistavasse aega

ja uuesti hääletamise asemel piisab valimiste toimumise edasilükkamisest. Võib aga kahelda, kas

tegemist on olukorraga, kus EL õigust võib selles küsimuses käsitada kui acte clair ehk niivõrd

selget tõlgendust, et selles küsimuses eelotsuse küsimust esitama ei pea.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liina Lust-Vedder 693 8429

[email protected]

19 Vt nt https://info.err.ee/1609274355/euroopa-parlamendi-valimiskampaania-kajastamise-kord-err-is. 20 Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev otsus ja akt (20. september 1976), mida

on muudetud nõukogu 25. juuni ja 23. septembri 2002. aasta otsustega. Konsolideeritult kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01976X1008(01)-20020923. 21 Tegelikult ei jääda juba praegu Eestis selle ajavahemiku raamesse. RKVS § 37 lg 1 punktide 1, 3 ja 4 kohaselt

toimub teatud viisil hääletamine alates kuuendast päevast enne valimispäeva. Seetõttu algavad valimised Eestis juba

03.06.2024. Ka RKVS § 71 lg 1 kohane kordushääletus võib toimuda sellest ajaraamist väljaspool.