Aiapidajate Klubi_avaldus

3-24-690 määrus.pdf

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn

Haldusasja number 3-24-690

Haldusasi Lev Pylkini kaebus kaupade Eestisse toomise ja

isiklikus aiapidamises kasutamise võimaldamiseks

Menetlusosalised Kaebaja Lev Pylkin

Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Kärt

Aavel

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit

Sullakatko

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus Lev Pylkini määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Lev Pylkini määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.03.2024

määrus muutmata.

Selgitus

Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja

§ 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 31.01.2024 läbivaatuse akti nr 24LА0150342-1, mille

kohaselt saabus Venemaalt Narva piiripunkti jalakäijana Lev Pylkin, kes soovis deklareerida

järgmist kaupa: püünised Kotofei 15 tk, Tšistõi Dom 5 tk, Mr. Mouse 15 tk; väetised 33

Bogatõrja 18 tk, Bitoksibatsillin 50 tk, Diatomit 11 tk, Serebromedin 9 tk, Trihoderma Veride

50 tk. Kuna tollil on kahtlus, et nende kaupade sissevedu võib olla keelatud, on kaup

eksperthinnanguks ja menetluse alustamise otsustamiseks kinni peetud.

2. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teatas 01.02.2024 kirjas MTA-le, et 33 Bogatõrja,

Bitoksibatsillin ja Diatomit on taimekaitsevahendid, mida ei tohi Eestisse tuua.

Taimekaitseseaduse (TaimKS) § 62 lg 1 kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta,

kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1107/2009 kohaselt. Toodete pakendil on viited taimekaitselisele kasutuseesmärgile.

3-24-690

2(5)

Preparaadid ei ole Eestis taimekaitsevahendina registreeritud ja seega neid riiki lubada ei tohi

(sõltumata kogusest).

3. Terviseamet teatas 06.02.2024 MTA-le, et püünised Kotofei ja Tšistõi Dom ei sisalda

atraktanti. Seega ei kuulu need biotsiidide hulka ja neid võib lubada vabasse ringlusesse. Mr.

Mouse sisaldab 3% atraktandina toitu ja kuulub biotsiidide hulka. Vastavalt biotsiidiseaduse

(BS) § 8 lg-le 3 on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on saanud

asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. Biotsiidil Mr.

Mouse puudub luba või registreerimistunnistus, mistõttu ei saa seda lubada vabasse ringlusesse.

4. MTA teatas 19.02.2024 kirjas L. Pylkinile, et PTA ning Terviseameti vastuste kohaselt on

lubatud Eestisse toimetada ainult püüniseid Kotofei ja Tšistõi Dom. Ülejäänud biotsiidid ja

taimekaitsevahendid on võimalik Venemaale tagasi toimetada. Samuti on võimalus esitada

taotlus kauba riigi omandisse üle kandmiseks ning hävitamiseks.

5. Lev Pylkin esitas Tallinna Halduskohtule 07.03.2024 kaebuse, milles selgitas, et deklareeris

31.01.2024 Narva tollipunktis enda isikliku aiapidamise tarbeks mõeldud kaubad. Pärast

läbivaatust üks osa kaubast vabastati ja ta tasus selle eest käibemaksu, aga osa kaubast peeti

kinni. Kaebaja soovib võimalust kasutada neid kaupu isiklikus aiapidamises.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 21.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

Kaebuse rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline. Kaebaja deklareeritud taimekaitsevahendi

Eestisse toomine ei ole TaimKS § 62 lg 1 kohaselt võimalik, sest selleks ei ole antud määruses

(EÜ) nr 1107/2009 ettenähtud luba. Preparaat ei ole Eestis taimekaitsevahendina registreeritud

ning seega ei tohi seda riiki lubada (sõltumata kogusest). Püünis Mr. Mouse sisaldab 3%

atraktandina toitu ja kuulub seega biotsiidide hulka. BS § 8 lg 3 järgi on biotsiidi lubatud Eestis

kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse

BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. Kuna biotsiidil Mr. Mouse luba või registreerimistunnistus

puudub, ei saa seda lubada vabasse ringlusesse. Piirangud nende kaupade importimisele

tulenevad seadusest ja Euroopa Liidu määrusest, mistõttu ei saa kohus teha ettekirjutust lubada

kaebajal neid Eestisse tuua. Kauba väärtus on ca 100 eurot ning kaebajale on antud võimalus

kaubad tagasi Venemaale toimetada, mistõttu on kaebusega kaitstava õiguse riive

väheintensiivne.

7. Lev Pylkin esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

21.03.2024 määruse peale.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei lubatud kaebajal kui hobiaednikul tuua kolmandast riigist

väikeses koguses oma aiapidamises kasvatatavate taimede seemneid ja mulla viljakust

turgutavaid preparaate. PTA põhjendab seda Euroopa Liidu direktiividega. Lähemal uurimisel

selgub, et need direktiivid käivad põllumajandustootmise ja -tootja kohta.

8. Põllumajandus- ja Toiduamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Taimekaitsevahendi mõiste on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 2 lg-s 1. Sellest sättest

tuleneb, et taimekaitsevahenditena mõistetakse mis tahes tooteid, mis koosnevad toimeainetest,

taimekaitseainetest või sünergistidest või sisaldavad neid ning on ette nähtud ühel selles sättes

kirjeldatud kasutusalal. Kaebaja soovis tuua Venemaa Föderatsioonist Eestisse tooteid 33

Bogatõrja, Bitoksibatsillin ja Diatomit, mis on nende pakenditel sisalduva tooteinfo kohaselt

käsitatavad taimekaitsevahenditena. Kõik nimetatud preparaadid sisaldavad toimeaineid,

taimekaitseaineid või sünergiste ning kõikide viidatud toodete pakenditel on viited määruse

(EÜ) nr 1107/2009 art 2 lg-s 1 toodud taimekaitselisele kasutuseesmärgile. Nt toote 33

Bogatõrja koostises sisalduvad järgmised toimeained: Bacillus subtilis, Bacillus licheniformis,

Bacillus thuringiensis jt). Pakenditel oleva teabe kohaselt on Bitoksibatsillin mõeldud

3-24-690

3(5)

kasutamiseks määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 2 lg 1 punktis „a“ nimetatud kasutusalal ja 33

Bogatõrja määruse art 2 lg 1 punktis „b“ nimetatud kasutusalal. Diatomit kasutusala hõlmab

art 2 lg 1 punktides „a“ ja „b“ nimetatud kasutusalasid, kuivõrd tegemist on nii nälkjate, tigude

ja sipelgate tõrjevahendiga kui ka mullaparandajaga.

TaimKS § 62 lg 1 kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud

taimekaitsevahendi luba määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 art

28 lg 1 kohaselt ei lasta taimekaitsevahendit turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei

ole selleks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 luba andnud. „Turulelaskmine“ on

määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 3 p 9 kohaselt „taimekaitsevahendi valdamine ühenduse

territooriumil müümise eesmärgil, kaasa arvatud müügiks või muul viisil tasuta või tasu eest

üleandmiseks pakkumine, samuti selle müük, levitamine või muul viisil üleandmine, aga mitte

tagastamine eelmisele müüjale. Vabasse ringlusse laskmine ühenduse territooriumil on

samaväärne turulelaskmisega käesoleva määruse tähenduses.“ Seejuures suunatakse vabasse

ringlusesse liiduväline kaup, mis on mõeldud liidu turule viimiseks või kavandatud

erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) art 201 lg 1). Seega, kui isik toob

taimekaitsevahendi liiduvälisest riigist, mis on kavandatud eraviisiliseks kasutamiseks, siis

määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses on vabasse ringlusse laskmise puhul tegu

taimekaitsevahendi turulelaskmisega, milleks peab määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 28 lg 1 ning

TaimKS § 62 lg 1 kohaselt olema liikmesriigi luba. Eestis turule lastud taimekaitsevahendid on

kantud taimekaitsevahendite registrisse. Vaidlust ei ole selles, et tooted 33 Bogatõrja,

Bitoksibatsillin ja Diatomit ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse, s.o neile ei ole

kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 luba antud. Seetõttu ei saanud nimetatud tooteid

sõltumata kogusest ja eraviisiliseks kasutamiseks mõeldud otstarbest Eestisse lubada. TaimKS

§ 88 lg 4 kohustab ka MTA-d taimekaitsevahendi liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel

vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuriga kontrollima, kas taimekaitsevahend on kantud

taimekaitsevahendite registrisse. Juhud, millal ei pea taimekaitsevahendi luba olema, on

TaimKS § 62 lg 2 kohaselt sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 28 lg-s 2. Siinses asjas

erandeid ei esine: art 28 lg 2 p „a“ ei kohaldu, kuna vaidlusalused tooted ei kuulu põhiaine

kriteeriumi alla; p „b“ ei kohaldu, kuna taimekaitsevahendeid ei soovitud riiki tuua ja kasutada

teadus- ja arendustegevuse eesmärgil; p-d „c“ ja „d“ ei kohaldu, kuna taimekaitsevahendeid oli

plaanis kasutada Eestis; ning p „e“ ei kohaldu, kuna vaidlusalustele toodetele ei ole antud

paralleelse kaubanduse luba ja paralleelkaubanduse loa alusel saab kaup liikuda üksnes

Euroopa Liidu siseselt (määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 52). TaimKS-st ega määrusest (EÜ) nr

1107/2009 ei tulene erisusi taimekaitsevahendite liiduvälisest riigist Eestisse toomiseks ega

taimekaitsevahendite kasutamiseks sõltuvalt sellest, kes ja mis otstarbel taimekaitsevahendit

kasutab, s.o kas taimekaitsevahendit kasutab põllumajandustootja oma ettevõtluses või

füüsiline isik oma isiklikus hobiaianduses. Õigusaktid ei näe ette võimalust tuua Eestisse

erakasutuse eesmärgil ka väikseid koguseid taimekaitsevahendite registrisse kandmata

taimekaitsevahendeid. Taimekaitsevahendite kasutamisele on sätestatud piirangud tulenevalt

asjaolust, et sellega võivad kaasneda riskid ja ohud inimestele, loomadele ja keskkonnale, eriti

kui vahendid lastakse turule ilma ametlike katsete ja lubadeta ning kui neid kasutatakse valesti

(määruse (EÜ) nr 1107/2009 preambula p 7). Määruse (EÜ) nr 1107/2009 preambula p 24

kohaselt peavad lubade andmist reguleerivad sätted tagama range kaitsestandardi. Eriti tuleks

taimekaitsevahendite lubade andmisel arvestada, et inimeste ja loomade tervise ja keskkonna

kaitsmise eesmärk on alati tähtsam kui eesmärk parandada taimekasvatust. Seetõttu tuleks enne

taimekaitsevahendite turulelaskmist tõendada, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud

ning need ei avalda mingit kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele, sealhulgas

haavatavatele elanikkonnarühmadele, ega mingit lubamatut mõju keskkonnale. Enne vahendi

turule lubamist tuleb läbi viia põhjalik riskianalüüs, mille käigus hinnatakse näiteks toimeaine

3-24-690

4(5)

ja taimekaitsevahendi identsust, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, toksikoloogilisi omadusi ja

käitumist keskkonnas.

9. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et sisseveo keeld puudutab ainult põllumajandustootjaid ja nende

toodete turustajaid.

BS § 1 lg-s 11 viidatakse, et biotsiidi ja biotsiididega töödeldud toote turul kättesaadavaks

tegemise ja kasutamise nõuded ja tingimused on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 528/2012 (biotsiidimäärus). BS § 1 lg 12 näeb ette, et seda seadust

kohaldatakse biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemisele ja

kasutamisele juhtudel, mida ei ole reguleeritud biotsiidimäärusega. Vastavalt BS §-le 51

kasutatakse BS-s termineid biotsiidimääruse tähenduses, kui BS-s ei ole sätestatud teisiti. Seega

on jäetud võimalus defineerida BS-s mõisteid biotsiidimäärusest erinevalt. Seda on ka tehtud –

BS § 8 lg 1 kehtestab biotsiidi turul kättesaadavaks tegemise mõiste laiemalt, kui seda teeb

biotsiidimäärus. Nii peetakse BS-i kohaselt biotsiidi turul kättesaadavaks tegemiseks ka selle

importi ja ladustamist, välja arvatud juhul, kui ladustamisele järgneb selle eksport või ringlusest

kõrvaldamine. Seega on BS-i kohaselt turul kättesaadavaks tegemise mõistega hõlmatud

igasugune import, olenemata sellest, kas tegemist on kaubanduslikul või mittekaubanduslikul

eesmärgil toimuva impordiga. BS § 8 lg 3 kohaselt on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks

teha ja kasutada, kui see on saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või

biotsiidimääruse kohaselt. BS § 432 sätestab, et korrakaitseorganil on õigus kehtiva turustusloa

või registreerimistunnistuse puudumise korral keelata biotsiidi import ühenduse

tolliterritooriumile ja müük. Neil põhjusil on toote Mr. Mouse Eestisse importimine keelatud

ka juhul, kui tegemist ei ole kaubanduslikul eesmärgil importimisega.

Taimekaitsevahendi vabasse ringlusse lubamise eelduseks on asjaolu, et see on kantud

taimekaitsevahendi registrisse. Registrisse kandmise eelduseks on see, et taimekaitsevahendile

on antud turule laskmise luba. Määruse nr 1107/2009 art 3 p 9 sätestab, et vabasse ringlusse

laskmine ühenduse territooriumil on samaväärne turulelaskmisega. Sama määruse art 28

sätestab, et taimekaitsevahendit ei lasta turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole

selleks kooskõlas selle määrusega luba andnud. Kuivõrd siinsel juhul ei olnud kinni peetud

taimekaitsevahenditele luba antud, ei olnud nende vabasse ringlusse lubamine võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus, PTA ja MTA on asjakohaselt ning piisavalt

näidanud, et kaebaja ei tohtinud Eestisse tuua kaupu, mille MTA kinni pidas. Ringkonnakohus

ei pea vajalikuks halduskohtu kaevatavas määruses ning määruskaebusele esitatud vastustes

toodud põhjendusi täies ulatuses korrata.

11. BS § 8 lg 3 kohaselt on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on

saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. TaimKS

§ 62 lg 1 kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud

taimekaitsevahendi luba määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 art

28 lg 1 kohaselt ei lasta taimekaitsevahendit turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei

ole selleks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 luba andnud. Sama määruse art 28 lg-s 2

sätestatud erandite tegemise alused puudusid. Vaidlust pole selles, et kinni peetud tooted pole

saanud asjakohaseid lube ning neid pole kantud taimekaitsevahendi registrisse, s.o nende

ohutus pole seaduses ettenähtud korras tõendatud. Tähtsust pole sellel, et keelatud kauba

3-24-690

5(5)

kogused olid suhteliselt väikesed ja need olid kaebaja sõnutsi mõeldud hobiaianduses n-ö

omatarbeks.

12. Halduskohus võis kaebuse tagastada, kuna asjaolud on selged ning kohustamisnõude

rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline. Vaidlusaluse kauba maksumust ja kauba

kinnipidamise mõju kaebajale arvestades on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega.

(allkirjastatud digitaalselt)

E-kiri.eml