Käskkiri

KÄSKKIRI

09.05.2024 nr 1.1-1/24/30

Terviseameti vara kasutamise, käsutamise

ja arvestuse ning

vara asutusesisese kasutamise korra

kinnitamine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019. a käskkirja „Sotsiaalministeeriumi

valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord“ punkti 1.5. alusel:

1. Kinnitan Terviseameti vara kasutamise, käsutamise ja arvestuse ning vara asutusesisese

kasutamise korra.

2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 14.05.2020. a käskkirja nr 1.1-1/20/25

„Terviseameti väikevara mahakandmise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisa: Terviseameti vara kasutamise, käsutamise ja arvestuse ning vara asutusesisese kasutamise

kord

Lisa

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori käskkirjaga

Terviseameti vara kasutamise, käsutamise ja arvestuse ning

vara asutusesisese kasutamise kord

1. Üldsätted

1.1. Terviseameti vara kasutamise, käsutamise ja arvestuse ning vara asutusesisese kasutamise korra

(edaspidi kord) eesmärk on määrata Terviseameti (edaspidi amet) siseselt vara arvele võtmise

tingimused, vara arvestuse töökorraldus, vara kasutusse andmise ja võõrandamise tingimused, vara

üleandmise täpsem korraldus ning asutusesisene kasutamine osas, mida ei reguleeri riigivaraseadus,

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri, Sotsiaalministeeriumi valitsemisel

oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord, Terviseameti ametiautode, ametisõitudeks isiklike

sõiduautode ja ühistranspordi kasutamise kord, Terviseameti tööriietuse ja varustuse kasutamise kord

või muu õigusakt.

1.2. Vara käesoleva korra tähenduses on ametile kuuluv põhivara, väheväärtuslik vara, vallasvara, varu

ja sularaha (edaspidi ühiselt nimetatud vara).

1.3. Väheväärtuslik vara on vara, mis ei ole põhivara ja mille soetusmaksumus on vahemikus 1000 kuni

9999,99 eurot.

1.4. Väikevara on vara, mille soetusmaksumus on alla 1000 euro.

1.5. IT vara käesoleva korra tähenduses on riistvara, muud seadmed ning komponendid, abimaterjalid

ja tarvikud, terviklikud infosüsteemid, vahendikomplektid ja tarkvara (sh mobiiltelefonid, välised

kõvakettad, mälupulgad).

1.6. Vara võib olla ühiskasutuses olev vara või konkreetse teenistuja kasutuses olev vara.

1.7. Ühiskasutuses olevat vara on lubatud kasutada kõigil ameti teenistujatel.

1.8. Konkreetse teenistuja kasutusse antud vara on lubatud kasutada vastaval teenistujal.

1.9. Vara eest vastutaja käesoleva korra tähenduses on Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP)

varade moodulis vara kaardile määratud teenistuja, kes vastutab konkreetse vara olemasolu, säilimise

ja sihipärase kasutamise eest. Vara eest vastutaja täidab käesoleva korra punktis 3.5. sätestatud

kohustusi.

1.10. Vara kasutaja käesoleva korra tähenduses on teenistuja, kes vara teenistusülesannete täitmisel

kasutab. Vara kasutaja täidab käesoleva korra punktis 3.6. sätestatud kohustusi.

2. Vara arvele võtmine

2.1. Vara arvele võtmist korraldab üldosakonna haldusvaldkond.

2.2. Struktuuriüksus, kes hangib vara, kohustub teavitama haldusvaldkonda hangitava vara arvele

võtmise vajadusest.

2.3. Ametis võetakse arvele põhivara. Lisaks põhivarale võetakse arvele ja peetakse bilansivälist

arvestust järgmise vara osas:

2.3.1 väheväärtuslik vara (inventar, bürooseadmed, IT vara, töövahendid ja muud asutuse tegevuseks

vajalikud varad), mille kasutusiga on üle ühe aasta, välja arvatud mööbel, mille osas ametis

bilansivälist arvestust ei peeta;

2.3.2 ametile kuuluvad töövahendid ning muu väikevara, mille osas on põhjendatud bilansivälise

arvestuse pidamine sõltumata vara maksumusest.

2.4. Ameti vara võetakse arvele järgmiselt:

2.4.1. Riigitöötaja Iseteenindusportaali varade moodulis (edaspidi RTIP) – põhivara, väheväärtuslik

vara ja väikevara, v.a. p 2.4.2 sätestatud vara;

2.4.2. laoprogrammis (edaspidi laoprogramm) – tööriided, isikukaitsevahendid, bürootarbed.

2.5. Vara arvele võtmise algatab haldusjuht vastavalt punktis 2.4. sätestatud vara jaotusele järgmiselt:

2.5.1. RTIPi kantava vara korral avab iga vara kohta vara kaardi, millele kannab vara asukoha,

ostudokumendi numbri, unikaalse inventarinumbri, vara eest vastutaja ja muu varaga seonduva

vajaliku info, manusena ostuarve ning korraldab vara markeerimise inventarinumbriga. Vara arvele

võtmise RTIPis kinnitab vastutaja.

2.5.2. Laoprogrammi kantava vara korral sisestab laoprogrammi vara nimetuse, andmed vara

maksumuse, müüja, ostudokumendi numbri ja vara asukoha kohta.

2.6. Ametis on vara eest vastutajateks:

2.6.1 haldusjuht – ühiskasutuses olev vara, IT vara (v.a. Tehiku poolt ameti kasutusse antud vara);

2.6.2. laborijuhataja – rahvatervise laboris kasutusel olev vara;

2.6.3. struktuuriüksuse juht – struktuuriüksuse kasutuses olevad struktuuriüksuse ülesannete

täitmiseks vajalikud seadmed ning IT tarkvara, sh tarkvara arendused ja tarkvara litsentsid, mis on

valdkonna põhises kasutuses ja vastava valdkonna vastutusel.

3. Vara kasutusse ja vastutusele andmine ning vara kasutamine

3.1. Vara kasutusse ja vastutusele andmise ja muutmise toimingud RTIPis ja laoprogrammis algatab

haldusjuht.

3.2. RTIPis arvel oleva vara kasutusse või vastutusele võtmise kohta annab vara kasutaja või vara eest

vastutaja RTIPis vara kaardil vastava kinnituse.

3.3. Laoprogrammis oleva vara kasutusse andmise ja kasutaja määramise kohta teeb haldusjuht vastava

märke.

3.4. Muu arvel mitteoleva vara kohta kasutusse ja vastutusele andmist ei vormistata.

3.5. Vara eest vastutaja kohustub:

3.5.1. informeerima koheselt peale vara hankimist haldusvaldkonda vara arvele võtmise vajadusest;

3.5.2. teadma vara asukohta ja kasutajat;

3.5.3. korraldama vara kalibreerimise või taatlemise, mille puhul see on nõutav;

3.5.4. tagama teenistuja teenistusest lahkumisel vara korrektse tagastamise;

3.5.5. informeerima koheselt haldusvaldkonda vara kadumisest või kahjustumisest;

3.5.6. osalema aastainventuurides ja erakorralistes inventuurides.

3.6. Vara kasutaja kohustub:

3.6.1. vara kasutusse saamisel mõistliku aja jooksul veenduma selle töökorras olekus;

3.6.2. kasutama vara heaperemehelikult, säästlikult ja sihtotstarbeliselt;

3.6.3. mitte andma vara edasi kasutamiseks kolmandatele isikutele;

3.6.4. kasutamise lõppedes tagastama vara samas seisukorras nagu ta selle oma kasutusse sai,

arvestades normaalset kulumist;

3.6.5. teatama tõrgetest vara töös vastutajale, kes korraldab tõrke põhjuse väljaselgitamise, vara

tehnilise hoolduse (sh kalibreerimise, valideerimise) ja võimalusel selle remondi.

3.7. Ametil on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige töö- või teenistussuhte lõppemisel või

juhul kui peaks ilmnema vara mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine.

3.8. Kui vara kasutaja ei ole kasutanud vara kooskõlas käesoleva korraga (sh on lubanud vara kasutada

kolmandatel isikutel), siis eeldatakse väljaspool tööruume varale tekitatud kahju korral teenistuja süüd.

3.9. Kui vara on vara kasutaja süül kahjustunud, sh hävinud, kohustub vara kasutaja hüvitama tekitatud

kahju arvestades avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Vara

kahjustumisel lähtutakse vara väärtuse määramisel vara turuväärtusest hindamise hetkel. Vara

hüvitamise ja hüvitatava vara väärtuse hindamise korraldab vara eest vastutaja. Vajadusel tellib vara

eest vastutaja ekspertiisiakti vara vigastuse suuruse, põhjuse, parandamise võimalikkuse või vara

turuväärtuse hindamiseks. Ekspertiisiakti eest tasub pool, kelle süül toimus vara kahjustamine.

4. Vara arvestuse pidamine

4.1. Vara üle peab arvestust üldosakond.

4.2. Vara olemasolu ja vara kohta peetavaid andmeid kontrollitakse aastainventuuri käigus.

Aastainventuuri läbiviimisel järgitakse inventuurikomisjon avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhendis ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud

nõudeid.

4.3. Aastainventuuri teostamiseks moodustab peadirektor inventuurikomisjoni.

4.4. Inventuurikomisjon peab aastainventuuri läbiviimisel veenduma vara olemasolus ja selle

seisukorras ning vara vajalikkuses. Vajadusel tuleb vara kasutajal kinnitada, et vara on nõuetekohaselt

säilinud.

4.5. Aastainventuuri lõppakti kinnitab peadirektor.

4.6. Sularaha osas viiakse kaks korda aastas läbi erakorraline inventuur. Muu vara osas võib vastavalt

vajadusele peadirektori otsusel läbi viia erakorralisi inventuure, sh juhtumil, kus toimub

struktuuriüksuste kolimine.

5. Vara mahakandmine

5.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha järgmistel juhtudel:

5.1.1. vara ei ole ametile vajalik või vara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid

ameti hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või

võõrandada;

5.1.2. vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel

kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.

5.2. Vara mahakandmise viib läbi haldusjuht järgmiselt:

5.2.1. RTIP-is arvel oleva vara kohta algatatakse mahakandmise akt, millele lisatakse põhjendus vara

mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varast pärast selle maha kandmist. Võimalusel lisatakse

akti juurde dokumentaalsed tõendid vara seisukorra kohta (fotod, hinnangud vmt). Vara mahakandmise

kooskõlastab vara eest vastutaja ja kinnitab peadirektor.

5.2.2. Laoprogrammis arvel oleva vara kohta algatatakse mahakandmise akt, millele lisatakse

põhjendus vara mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varast pärast selle maha kandmist.

5.3. Maha kantud vara hävitamise, sh utiliseerimise korraldab üldosakonna haldusvaldkond, tehes seda

võimalikult soodsalt ja keskkonnasäästlikult.

5.4. Vara utiliseerimise kohta tehakse mahakandmise aktile märge ning võimalusel lisatakse

utiliseerimist tõendavad dokumendid.

6. Vara võõrandamine, kasutusse andmine ja üleandmine

6.1. Vara võõrandamise või asutuste vahelise kasutusse andmise või üleandmise korrale korraldab

haldusjuht.

6.2. Vara võib võõrandada, kasutusse ja üle anda riigivara seaduses sätestatud aluste olemasolul ning

nimetatud viisidel (võõrandamise ja kasutusse andmise korral avalikul enampakkumisel,

valikpakkumisel või otsustuskorras).

6.3. Vallasvara väärtusega kuni 30 000 eurot võõrandamise otsustab peadirektor käskkirjaga, milles

märgitakse põhjendused ja selgitused vara võõrandamise, sh võõrandamise viisi, vara väärtuse, vara

omandaja või kasutaja jmt oluliste asjaolude kohta.

6.4. Vallasvara väärtusega kuni 30 000 eurot antakse teisele riigiasutusele üle või kasutusse ameti ja

vastava asutuse kokkuleppel.

6.5. Vara võõrandamise, kasutusse või üleandmise kohta algatatakse RTIPis vastav otsus ja akt. Otsuse

kooskõlastab vara eest vastutaja.

7. Erisused varu, sularaha ja krediitkaartide puhul

7.1. Varuna käesolevas korras käsitletakse ameti omandis olevat kuivtoiduvaru ja isikukaitsevahendeid.

Varuna käesoleva korra mõttes ei käsitleta riigi tervishoiuvaru.

7.2. Kuivtoiduvaru võetakse arvele SAPis. Arvele võtmise korraldab arve alusel Riigi Tugiteenuste

Keskuse raamatupidamine. Kuivtoiduvaru eest vastutab haldusjuht.

7.3. Isikukaitsevahendid võetakse arvele Excelis. Isikukaitsevahendite arvestust peab finantsjuht.

Isikukaitsevahendite eest vastutab tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna juhataja.

7.4. Varu inventeerimine toimub käesoleva korra 4. peatükis sätestatud korras.

7.5. Varu tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui see on osaliselt või täielikult hävinud,

riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.

7.6. Varu kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kohta koostatakse otsus Deltas, milles

märgitakse põhjendus varu mahakandmise kohta ning selgitus, mis saab varust pärast selle maha

kandmist. Otsuse allkirjastab peadirektor.

7.7. Tööpäeva jooksul kasseeritud sularaha hoiustatakse peale tööpäeva lõppu seifis. Seifis hoiatava

sularaha maksimaalne limiit on 1200 eurot, mille täitumisel viiakse sularaha panka. Sõltumata summast

viiakse sularaha panka iga aasta viimase tööpäeva lõpus.

7.8. Sularaha inventeerimine toimub käesoleva korra 4. peatükis sätestatud korras.

7.9. Ameti krediitkaart võimaldatakse teenistujale juhtudeks, mil kulutuse eest puudub võimalus tasuda

tavapärase pangaülekande teel. Krediitkaardi saamise taotlus koos vajaduse põhjendusega esitatakse

finantsjuhile.

7.10. Krediitkaarti on lubatud kasutada üksnes tööülesannete täitmisega seotud kulutuste eest

tasumiseks. Sularaha väljavõtmine krediitkaardiga ei ole lubatud.

7.11. Teenistuja, kelle käsutuses on krediitkaart (edaspidi kaardivaldaja), vastutab selle säilimise ja

sihipärase kasutamise eest ning on kohustatud hüvitama kaardi mittesihipärase kasutamisega või muul

viisil asutusele tekitatud kahju.

7.12. Kaardivaldaja teenistus- või töösuhte lõppemisel kohustub ta kaardi finantsjuhile tagastama.

7.13. Krediitkaardi kasutamise järgselt esitab kaardivaldaja kuluaruande RTIPi majanduskulude

moodulis võimalusel viie tööpäeva jooksul kaardi kasutamisest, lisades aruandele kulu tõendavad

dokumendid (kulutšekid, arved).