KINNITATUD
Kaitseliidu ülema
KAITSELIIT
Peastaap
SÕDURIOSKUSTE KURSUS KAITSELIIDUS
Õppekava
Tallinn/Alu 2020
Õppekava koostajad (2017)
Auaste ja nimi
Struktuuriüksus
Ametikoht
Mjr Ain Tiidrus
Kaitseliidu peastaap
Staabiohvitser
St-vbl Gaido Nurmsalu
Kaitseliidu peastaap
Staabiallohvitser
Andrus Männiste
Kaitseliidu peastaap
Spetsialist
Ümberhindajad (2020)
Auaste ja nimi
Struktuuriüksus
Ametikoht
Kpt Rene Toomse
Kaitseliidu peastaap
G7 staabiohvitser
Lisaks osalesid ülevaatamisel või andsid ekspertarvamuse (2020)
Auaste ja nimi
Struktuuriüksus
Ametikoht
Mjr Ahto Alas
Kaitseliidu kool
SJÕ ülem
Mjr Sulev Taimur
Valgamaa malev
Staabiülem
Kpt Aigar Allika
Kaitseliidu Peastaap
Pioneeriohvitser
Kpt Marek Leiner
Pärnumaa malev
S2
Ltn Märt Reedi
Tartu malev
Kompaniiülem
N-ltn Martin Link
Sakala malev
Kompaniiülem
N-ltn Villu Jõemets
Viru malev
Kompaniiülem
St-vbl Ivo Kask
Kaitseliidu kool
Veebel
V-vbl Kaido Arulepp
Põlva malev
Instruktor
V-vbl Andrus Aruots
Lääne malev
Instruktor
V-vbl Mehis Oidsalu
Kaitseliidu kool
Instruktor
V-vbl Urmas Pindis
Võrumaa malev
Instruktor
V-vbl Taavi Vaher
Kaitseliidu kool
Instruktor
Vbl Renee Aluste
Harju malev
Instruktor
Vbl Märt Erm
Harju malev
Kompaniiveebel
Vbl Priidik Hänni
Harju malev
Kompaniiveebel
Vbl Ermo Karilaid
Kaitseliidu kool
Instruktor
Vbl Oscari Moks
Sakala malev
Kompaniiveebel
Vbl Tõnis Otstavel
Rapla malev
Kompaniiveebel
Vbl Reimo Reitsnik
Tallinna malev
VGR kontaktisik
Vbl Henno Rüütel
Saaremaa malev
VGR kontaktisik
Vbl Lauri Tanner
Kaitseliidu kool
Instruktor
Vbl Kaido Toomemägi
Sakala malev
Instruktor
N-vbl Margus Tepner
Pärnumaa malev
VGR kontaktisik
N-vbl Siim Tischler
Järva malev
Instruktor
V-srs Kalev Kundla
Alutaguse malev
VGR kontaktisik
N-srs Ako Säälik
Jõgeva malev
Jaoülema abi
Pr. Nele Pernits
Kaitseliidu kool
Haridustehnoloog
Kooskõlastajad
Auaste ja nimi
Struktuuriüksus
Ametikoht
Kol Eero Rebo
Kaitseliidu peastaap
Ülem
Kol-ltn Avo Veske
Kaitseliidu peastaap
G7 osakonna ülem
Kol-ltn Alari Saega
Kaitseliidu kool
Pealik
Ümberhindamine
Jrk.
Ümberhindajad
Ümberhindamise raporti
kinnitamise kuupäev, kuu ja aasta
SISSEJUHATUS
Sõdurioskuste kursus on esimene samm võitlejaks kujunemisel Kaitseliidus. Enne allüksuse väljaõppesse sisenemist peab iga kaitseliitlane omandama sõduri baasoskused. Käesolev Sõdurioskuste kursus on aluseks võitlusvõimelise üksuse loomisel. Ilma nende oskusteta ei ole võimalik luua edukat jagu, rühma ega kompaniid või malevkonda.
Kursus on täies mahus kohustuslik Kaitseliidu tegevliikmetele, kes hakkavad kuuluma sõjaaja koosseisus lahing- ja lahingtoetusüksustesse, ning kes ei ole läbinud kaitseväeteenistust. Teistel liikmetel (Naiskodukaitsejad, noor-, toetaja- ja auliikmed, formeerijad, küberkaitse jne) on soovitatav kursus läbida vähemalt valikuliselt ainete kaupa, kuid soovijatel on alati õigus läbida kogu kursus.
Kaitseliidu laiapindsuse printsiip nõuab ka palju toetavaid tegevusi, nagu elanikkonna kaitse, luuretegevus tsiviilkeskkonnas, formeerimine, logistika, avalikud suhted jne. Kuid ka nende erialade inimestel on vaatamata otsese lahingulise ülesande puudumisel, kasulik omandada sõduri baasoskused, et tõsta oma ellujäämisvõimet rasketes tingimustes.
Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus on vastavuses kursusega Sõduri baasoskuste kursus (SBK) Kaitseväes. Olles küll metoodiliselt ja struktuuriliselt pisut erinev, katab see kursus kõik SBK teemad ja kohati rohkemgi. Erisused on tingitud kaitseliitlaste piiratumast ajakasutusest väljaõppele kui seda on ajateenijatel.
Õppekava on viidud Kaitseväega ühtsesse formaati vastavalt sõjalise väljaõppe eeskirjale.
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Sisukord 4
Õppekava – Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus 5
1. Sihtrühm 5
2. Eesmärk 5
3. Taotletav pädevus 5
4. Õpiväljundid 5
5. Sisu ja maht 5
Tabel 1. SOKkl õppekava maht 5
Tabel 2. Õppeaine – Riigikaitse alused 6
Tabel 3. Õppeaine – Sideõpe 6
Tabel 4. Õppeaine – Tagalaõpe 7
Tabel 5. Õppeaine – Relva- ja laskeõpe 8
Tabel 6. Õppeaine – Sõjatopograafia 10
Tabel 7. Õppeaine – Välioskused 10
Tabel 8. Õppeaine – Pioneeriõpe 12
Tabel 9. Õppeaine – Vastaseõpe I 13
Tabel 10. Õppeaine – Lahingumeditsiin 14
Tabel 11. Kontrollharjutus – sõdurioskuste rada 14
6. Kavandamine 15
7. Läbiviimine 15
Tabel 12. Kursuse laskemoona ja imitatsioonivahendite soovituslik kulu 15
Tabel 13. Õppe läbiviijatel esitatavad nõuded 16
8. Läbivad teemad 16
9. Õppekavale õppima asumise nõuded 16
Tabel 14. SOKkl õppekavale õppima asumise nõuded 16
10. Vastuvõtukatsed 16
11. Hindamine 17
Tabel 15. Hindamiskriteeriumid 17
12. Väljastatavad dokumendid 17
13. Õppevara 18
14. Lühendid 19
15. Ümberhindamine 19
16. SOKkl õppekava lisad 19
Lisa 1 – Kontrollharjutuse näidis 20
Lisa 2 – Muudatused 2020 22
ÕPPEKAVA – SÕDURIOSKUSTE KURSUS KAITSELIIDUS
1. Sihtrühm
Kaitseliidu liige
2. Eesmärk
Kursuse õppekava loob eelduse kursuslase teenimiseks Kaitseliidus sõjaaja ametikohal ning osalemiseks järgnevatel väljaõppetsükli kursustel.
3. Taotletav pädevus
Kursuse läbinu on võimeline tegutsema lahinguväljal üksi ja lahingupaari koosseisus ning sisenema allüksuse taseme kursusele.
4. Õpiväljundid
Sõdurioskuste kursuse õppekava läbimise järel kursuslane:
4.1. teab Eesti riigikaitse ülesehitust, sellega seotud organisatsioonide rolle ja riigikaitsega seotud õigusakte, tunneb ohutuseeskirju ja keskkonnahoidu ning sooritab rivivõtteid;
4.2. käsitleb jao sidevahendeid ja peab sidet kehtestatud protseduure järgides;
4.3. käsitleb jao varustust ja transpordivahendeid ohutult ja eesmärgipäraselt;
4.4. käsitleb ohutult ja efektiivselt isiklikku teenistusrelva, käsigranaate ning tunneb jao relvastuses olevaid kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi;
4.5. orienteerub maastikul topograafilise kaardi ja kompassiga, koostab tulekaarti;
4.6. läheneb vastasele varjatult, liigub üksi või lahingupaarilisega vastase efektiivse tule all ning hävitab vastast distantsilt ja tagab oma lahinguvalmiduse igas olukorras;
4.7. kasutab allüksuse miine, kaevub, rakendab lõhkekeha leidmise protseduure ja kasutab gaasimaski;
4.8. oskab tuvastada vastast lahinguväljal ja eristab omasid vastastest;
4.9. annab esmaabi ja käsitleb kannatanut lahingolukorras.
5. Sisu ja maht
5.1. Kursuse õppekava maht on 10 nädalavahetust, soovituslik nädalavahetuse keskmine lähiõppe tundide maht on 22 akadeemilist tundi. Iga õppeaine kohta on iseseisva õppe materjalid kas e-õppe portaalis ILIAS või muul viisil tehtud kursuslastele kättesaadavaks. Kursuslased peavad omandama iseseisva õppematerjali enne ainekursuse algust, et seeläbi vähendada lähiõppes loengu vormi ja viia rõhuasetus praktilistele harjutustele.
5.2. Iseseiva õppe mahud on hinnangulised; lähiõppe mahud soovituslikud.
5.3. Kursust võib läbi viia ka järjestikku päevadel õppegrupile sobivuse korral.
Tabel 1. SOKkl õppekava maht
Jrk nr
Õppeained / KV aine-kood
Iseseisev õpe
Lähi- õpe
Hinda- mine
1.
Riigikaitse alused
JU 5.5; MA 1.2
4
9
E
2.
Sideõpe
JU 5.10
2
5
E
3.
Tagalaõpe
LT 4.1
1
4
E
4.
Relva- ja laskeõpe
TU 3.5; TU 3.6; TU 3.7
4
82
E
5.
Sõjatopograafia
JU 5.2; MA 1.2
6
16
E
6.
Välioskused
MA 1.2; MA 1.3; MA 1.5; KA 6.4;
KA 6.9
2
30
E
7.
Pioneeriõpe
MA 1.6; MA 1.7; KA 6.6; KA 6.8
4
26
E/ME
8.
Vastaseõpe
KA 6.3
4
4
E
9.
Lahingumeditsiin
LT 4.3
2
10
E
10.
Kontrollharjutus
–
–
25
ME
Õppetunde kokku:
29
211
Kursuse kogumaht
240 akadeemilist tundi
Tabel 2. Õppeaine – Riigikaitse alused
Õppeaine nimetus
Riigikaitse alused
Maht
13 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele ülevaade Eesti riigikaitse ülesehitusest, Kaitseliidu rollist (sh karjäärivõimalustest Kaitseliidus),
ülesannetest ja nende täitmise põhimõtetest, valdkonda reguleerivatest õigusaktidest
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. nimetab riigikaitses osalevad peamised organisatsioonid, nende põhiülesanded ja selgitab Kaitseliidu rolli selles;
2. nimetab riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise sõjaõiguse allikaid ning rakendab olukordade lahendamisel neis kajastatud nõudeid;
3. täidab ohutust ja keskkonnakaitset reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. sooritab rivilisi võtteid paigal ja liikumisel üksi ning üksuse koosseisus.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Riigikaitse korraldus; KV ja KL ülesehitus ja ülesanded. Sõda ja hajutatud lahingutegevus.
Teenistus Kaitseliidus.
1
2
–
2.
KV/KL õigusaktid, eeskirjad, seadusandlus. Kohustused ja õigused. Jõukasutusreeglid.
Vormikandmise eeskiri.
1,5
1,5
–
3.
Rahvusvaheline sõjaõigus
1
0,5
–
4.
Ohutuseeskiri ja keskkonnakaitse
0,5
1
–
5.
Rivilised võtted
–
–
4
Tunnid:
4
5
4
Kokku:
13 akadeemilist tundi
Tabel 3. Õppeaine – Sideõpe
Õppeaine nimetus
Sideõpe
Maht
7 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised ja oskused käsitseda varustuses olevaid sidevahendeid ja pidada sidet kehtestatud
protseduure järgides
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. nimetab sidepidamise viise ja vahendeid;
2. käsitseb Kaitseliidu varustuses olevaid sidevahendeid vastavalt kehtestatud nõuetele;
3. loob kahepoolse side traat- ja raadiosidevahenditega;
4. koostab ja edastab teateid kasutades NATO kuuldekoodi ning järgides sideprotseduure.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Sidevahendid Kaitseliidus, sidepidamise eeskiri, sidepidamise viisid, ettekannete vormid, vahendid ja
protseduurid.
2
2
–
2.
Sideühenduse loomine,
kasutades raadiojaama ja välitelefoni.
–
–
3
Tunnid:
2
2
3
Kokku:
7 akadeemilist tundi
Tabel 4. Õppeaine – Tagalaõpe
Õppeaine nimetus
Tagalaõpe
Maht
5 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised ja oskused kasutada individuaalset ja allüksusele määratud tehnikat ja varustust
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. käsitseb individuaalset lahing- ja välivarustust ning väljastatud vahendeid heaperemehelikult ja ohutult vastavalt ettenähtud nõuetele;
2. kasutab allüksuse varustuses olevaid majutus- ja transpordivahendeid vastavalt kehtestatud nõuetele;
3. tunneb üksikvõitleja peidiku rajamise põhimõtteid ja oskab koostada peidikupassi.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Jao telgi püstitamine, maskeerimine ja tuleohutus.
–
–
2
2.
Allüksusele määratud transpordivahendi mehitamine, ohutustehnika ja koormamise
põhimõtted.
–
–
1
3.
Üksikvõitleja peidiku rajamise põhimõtted.
1
1
–
Tunnid:
1
1
3
Kokku:
5 akadeemilist tundi
Tabel 5. Õppeaine – Relva- ja laskeõpe
Õppeaine nimetus
Relva- ja laskeõpe
Maht
86 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised ja oskused käsitseda ning kasutada ohutult ja taktikaliselt õigesti isiklikku teenistusrelva ja käsigranaate ning tutvustada allüksuse relvastuses olevaid
kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. käsitseb teenistusrelva ohutult igas olukorras ja rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid;
2. tabab sihtmärke erinevates taktikalistes olukordades;
3. tegutseb taktikaliselt mõistlikult varjet otsides, tõrkeid eemaldades ja salve vahetades;
4. sooritab positiivselt Kaitseliidu relvaeksmi;
5. nimetab allüksuse relvasüsteemide põhiosad, tehnilis- taktikalised andmed ja sooritab ettenähtud lahtivõtmised ja kokkupanekud;
6. käsitseb ohutult ja seab töökorda allüksuse relvastuses oleva kuulipilduja ja tankitõrjerelva;
7. käitleb ohutult käsigranaati ja tabab sellega sihtmärki.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Automaadi testid nr 1, 2 ja 3, kontrollküsimustega testid e- õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Automaatrelva väljaõpe
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Ainekava tutvustus (õpiväljundite tutvustamine, testid).
Käsitulirelvade ajalugu, erinevad relvasüsteemid
0,5
1
–
2.
Ohutu relvakäsitsemise
põhimõtted
–
1
–
3.
Automaatrelva tutvustus. Kasutatava laskemoona omadused. Põhilaskeasendid.
Salvevahetuse drillid
0,5
6
–
4.
Relva hoolduseks lahtivõtmine. Relvahoolduse põhimõtted
–
2
–
5.
Ballistika alused. Sihtimine
mehaaniliste sihikutega
–
6
–
6.
Levinumad tõrked ja nende kõrvaldamine
–
2
–
7.
Laskeharjutused A1–A12
–
–
38
8.
Testid 1–3
–
–
10
9.
Kaitseliidu relvaeksam
1
1
–
Tunnid:
3
19
48
Kokku:
70 akadeemilist tundi
Kuulipilduja väljaõpe
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Relva tutvustus. Relva osad. Vintraua vahetus.
–
1
–
2.
Lindi laadimine. Sihikute seadmine. „Lae ja pane valmis!“, „ Lae tühjaks ja näita ette!“ Lamades laskeasend. Kuulipilduri
ja abi ülesanded, laskmine ja lahingpaari koostöö.
–
1
1
3.
Tõrke kõrvaldamine.
–
–
0,5
4.
Laskeharjutus KP.1
1,5
Tunnid:
–
2
3
Kokku:
5 akadeemilist tundi
Tankitõrje-granaadiheitja väljaõpe
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Relva tutvustus. Relva osad. Laskemoonatüübid, lisavarustus.
–
1
–
2.
Põlvelt laskeasend. Granaadiheituri ja abi ülesanded, laskmine ja lahingupaari koostöö.
–
1
1
3.
Ohutuskontroll, tõrke eemaldamine.
–
–
0,5
4.
Laskeharjutus TTG VK.1
–
1,5
Tunnid:
–
2
3
Kokku:
5 akadeemilist tundi
Käsigranaadi väljaõpe
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Treening- ning lahingugranaadi tutvustus ja tüübid. Granaadi
välimised osad, ohutud kaugused. Granaadi ettevalmistamine.
1
–
0,5
2.
Tegevus granaadi kukkumisel
viskekohta
–
–
0,5
3.
Käsigranaadi viskeharjutused KG.1, KG.2
–
–
4
Tunnid:
1
–
5
Kokku:
6 akadeemilist tundi
Kokku
Relvaväljaõpe
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Automaatrelva väljaõpe
3
19
48
2.
Kuulipilduja väljaõpe
–
2
3
3.
Tankitõrje-granaadiheitja väljaõpe
–
2
3
4.
Käsigranaadi väljaõpe
1
–
5
Tunnid:
4
23
59
Kokku:
86 akadeemilist tundi
Laskemoona ja imitatsioonivahendite kulu
1.
Laskemoon: automaat ja kuulipilduja kursuslase kohta
500 tk (413+20% varuks)
2.
Laskemoon: alakaliiber tankitõrje relv kursuslase kohta
3 tk
3.
Lahingranaadid kursuslase kohta
1 tk
4.
Paukmoon kursuslase kohta
60 tk
5.
Õppekäsigranaadid kursuslase kohta
3 tk
Tabel 6. Õppeaine – Sõjatopograafia
Õppeaine nimetus
Sõjatopograafia
Maht
9 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele oskused ja teadmised kaartide
eesmärgipäraseks kasutamiseks ning orienteerumiseks maastikul topograafilise kaardi ja kompassiga
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. eristab erinevaid kaardi tüüpe, mõõtkavasid, koordinaatide süsteeme ja kaardil olevat informatsiooni;
2. kasutab abivahendeid kaardil olevate andmete lugemiseks (suunad, kaugused, kõrgused);
3. määrab koordinaate kaardilt ja maastikult;
4. valmistab kaardi ette välitingimustes kasutamiseks;
5. liigub kaardi ja kompassi abil määratud kohta.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Sõjatopograafia
6
8
–
2.
Test
–
1
–
3.
Väliharjutused/maastikul orienteerumine
–
–
7
Tunnid:
6
9
7
Kokku:
22 akadeemilist tundi
Soovitus: soovituslik on minimaalselt 4 tundi praktilist orienteerumist kohaliku orienteerumisklubi üritustel – tuua tõend osalemise kohta (osalustasu kviitung vms). Soovitatav on kokku leppida kohaliku orienteerumisklubiga koondarve tasumiseks maleva poolt vastavalt kursuslaste osalemisele.
Tabel 7. Õppeaine – Välioskused
Õppeaine nimetus
Välioskused
Maht
32 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised ja oskused sõduri ülesannete
täitmiseks lahinguväljal, isikliku ja allüksuse varustuse käsitsemiseks ning enese eest hoolitsemiseks välitingimustes
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. valmistab ette oma varustust ja relvastust vastavalt määratud ülesandele;
2. maskeerib ennast ning oma varustust olukorrale sobivalt;
3. rakendab sobivaimaid üksiksõduri liikumisviise, individuaalselt ja lahingupaari koosseisus, päeval ja
öösel, jõudes vastase positsioonist tapva lasu ja/või granaadiviske kaugusele;
4. osutab sihtmärke ja täidab tulejuhtimiskäsklusi, kasutades ja mõistes heli- ja visuaalsete signaalide tähendust ning rakendades sobivaimat tulerežiimi;
5. mõsitab ja kasutab käemärke ning peab kinni kehtestatud heli- ja valgusedistsipliinist;
6. varjub sobivalt maa- ja õhuohu, kaudtule vahendite tule ja pimedal ajal valgustuse korral;
7. valib taktikalisest olukorrast lähtuvalt sobivaima positsiooni;
8. määrab silma järgi või abivahendeid kasutades objektide kaugusi;
9. koostab määratud positsiooni kohta iseseisvalt tulekaardi;
10. rajab määratud positsioonile iseseisvalt puhkekoha;
11. täidab tunnimehe ülesandeid valvepostil ning tuvastab isikud lahingutunnust ja tunnussõna kasutades;
12. hoolitseb iseseisvalt isikliku hügieeni eest ja hooldab varustust välitingimustes;
13. kasutab ohutult priimust ja piirituspõletit ning valmistab
toitu välitingimustes.
Õppepimeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid ja/või e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Välioskused
2
–
30
Tunnid:
2
–
30
Kokku:
32 akadeemilist tundi
Laskemoona ja imitatsioonivahendite kulu:
1.
Paukmoon kursuslase kohta
120 tk
2.
Valgusrakett kursuslase kohta
1 tk
3.
Õppekäsigranaadid jao kohta
2 tk
4.
Lõhkepakett jao kohta
5 tk
Tabel 8. Õppeaine – Pioneeriõpe
Õppeaine nimetus
Pioneeriõpe
Maht
30 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised ja oskused allüksuse kasutuses olevate miinide ja lõhkevahendite kasutamiseks, erinevate tõkete ja kaitserajatisi ehitamiseks ning tegevuseks
mineeritud alal
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. paigaldab iseseisvalt ja nõuetele vastavalt kaitselaengu, signaal-, külg- ja roomikumiini;
2. tunneb lõhkevate ja mittelõhkevate tõkete rajamise põhimõtteid, meetodeid ja märgistusnõudeid;
3. tuvastab mineeritud maa-ala ja võimaliku isevalmistatud lõhkekeha ning rakendab ettenähtud protseduure olukorra kontrollimiseks, märgistamiseks ja ettekandmiseks;
4. sooritab A-kategooria lõhkaja eksami;
5. rajab ja maskeerib üksiksõduri kaitserajatisi vastavalt kehtestatud nõuetele;
6. kasutab väljastatud imitatsioonivahendeid ohutult ja eesmärgipäraselt;
7. kasutab gaasimaski nõuelete vastavalt ja tunneb teisi
kaitsevahendeid TBK ohu eest kaitsmiseks.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Õppeaine hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Miiniõpe: tankimiin, kaitselaengud, külgmiinid, signaalmiin ja rahvusvahelised
nõuded mineerimisele
1
1
3
2.
Tõkestamine: lõhkevad ja mittelõhkevad tõkked.
Mittelõhkevad jalaväevastased tõkked: spiraalokastraat, lõiketraat, komistustõke, siil, ratsu.
Lõhkevad tõkked: miinivälja rajamise meetodid ja märgistus
(malelaud, rivimeetod, skeemita)
–
1
3
3.
Kindlustamine: laskepesa
ehitamine, maskeerimine ja liivakottide kasutamine
–
–
3
4.
Lõhkekehade liigitus ja isevalmistatud lõhkekehad. Isevalmistatud lõhkekehade ja lõhkemata lõhkekehade leidmise
protseduur (4C).
–
1
2
5.
Tegevus miiniväljale sattudes
–
–
1
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
6.
TBK-kaitsevahendid
2
–
3
7.
Imitatsioonivahendid
–
–
1
8.
A-kategooria lõhkaja kursus
1
3
4
Tunnid:
4
6
20
Kokku:
30 akadeemilist tundi
Arvestuslik lõhkematerjali ja imitatsioonivahendite kulu:
1.
Lõhkeaine kursuslase kohta
65 g
2.
Kapseldetonaator kursuslase kohta
2 tk
3.
Tõmbesüütur kursuslase kohta
1 tk
4.
Süütenöör kursuslase kohta
1 m
5.
Signaalmiin kursuslase kohta
0,25 tk
6.
Pisargaas/pipragaas jao kohta
1 kanister
7.
Pürotehniline miin jao kohta
5 tk
8.
M52B treeningmiin jao kohta
10 tk
9.
M21 treeningmiin jao kohta
5 tk
10.
M13 treeningmiin jao kohta
1 tk
11.
M14 treeningmiin jao kohta
4 tk
Soovitus: Gaasimaski õppes kasutage vana telki gaasilises keskkonnas harjutamiseks. Lisaks gaasimaski pähepanekule gaaside keskkonnas harjutage ja torbiku vahetust ja vee joomist gaasilises keskkonnas.
Tabel 9. Õppeaine – Vastaseõpe I
Õppeaine nimetus
Vastaseõpe I
Maht
4 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised vastase kuni rühma suuruste üksuste tüüpstruktuuridest, nende relvastusest, vahenditest ja taktikast ning oskused ohu tuvastamiseks ja eristamiseks
omadest lahinguväljal
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. tunneb ära ja eristab vastase rühma tasemel enamkasutatavaid relvasüsteeme ja tehnikaühikuid;
2. tunneb vastase relvastuse ulatus ja mõju;
3. eristab vastase isikkoosseisu ja maaväe tehnikat KV ja
liitlaste võitlejatest ja tehnikast.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Vastase peamine lahingtehnika ja relvastus – nende mõju,
vormid, struktuurid ja peamised rivistused
2
3
–
2.
KV, KL ja liitlaste peamine
lahingtehnika ja vormid
2
1
–
Tunnid:
4
4
–
Kokku:
8 akadeemilist tundi
Tabel 10. Õppeaine – Lahingumeditsiin
Õppeaine nimetus
Lahingumeditsiin
Maht
12 akadeemilist tundi
Eesmärk
Anda kursuslasele teadmised ja oskused, mis võimaldavad iseseisvalt ja üksuse koosseisus erinevates taktikalistes olukordades anda esmaabi lahingkannatanule abi tule all faasis, taktikalise abi faasis ja abi evakuatsioonil faasis
rakendades ABCDE algoritmi
Õpitulemused
Õppeaine läbimise järel kursuslane:
1. valib õiged esmaabivõtted lahingkannatanu käsitlemisel;
2. rakendab esmaabivõtteid abi tule all faasis, taktikalise abi faasis ja abi evakuatsioonil faasis vastavalt
ABCDE algoritmile erinevates taktikalistes olukordades ja keskkonna tingimustes;
3. käsitleb kannatanut säästvalt vastavalt vigastustele;
4. rakendab erinevaid transpordi võtteid kannatanu evakueerimiseks.
Õppemeetodid
Iseseisev õpe, loengud, harjutused
Hindamismeetodid
Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Lahingumeditsiin
2
2
8
Kokku:
12 akadeemilist tundi
Tabel 11. Kontrollharjutus – Sõdurioskuste rada
Õppeaine nimetus
Kontrollharjutus
Maht
25 akadeemilist tundi
Eesmärk
Kinnistada ja hinnata kursuslaste teadmiste ja oskuste taset ning luua võimalused nende parandamiseks
Õpitulemused
Kontrollharjutusel kursuslane:
1. demonstreerib omandatud välioskusi;
2. demonstreerib relva ohutut käsitlemist;
3. demonstreerib omandatud pioneerioskusi;
4. liigub maastikul kaardi ja kompassiga ettenähtud aja jooksul ettenähtud punkti;
5. loob kahepoolse side ja edastab sõnumi, järgides sideprotseduure;
6. avastab ja tuvastab erinevad ohud lahinguväljal;
7. annab elupäästvat esmaabi.
Õppemeetodid
Harjutused
Hindamismeetodid
Testid
Sisu ja maht
Teemad
Iseseisev õpe
Lähiõpe
Klassiõpe
Väliharjutus
1.
Sõdurioskuste rada
–
–
25
Kokku:
25 akadeemilist tundi
Vaata ka Lisa 1 – Kontrollharjutuse näidis
6. Kavandamine
6.1. Sõdurioskuste kursus (SOKkl) võib toimuda nädalavahetustel või väljaõpegrupile sobivuse korral järjestikku päevadel. Igal juhul tuleb läbiviimine kavandada selliselt, et õppekavas määratud õpiväljundid jääksid samaks.
6.2. SOKkl kavandatakse nii, et väljaõpe areneks loogiliselt, liigutakse lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale, üksikoskuste omandamiselt tegevusteni meeskonna koosseisus.
6.3. Ülemate või oluliste kõne- ja tugiisikute tunnid planeeritakse ja korraldatakse selliselt, et nende tunnid toetavad õppekavas määratud õpiväljundite täitmist (nt üksuse ülema tund ja enesetutvustus toimub õppekavas ettenähtud teemat käsitledes).
6.4. Puuduste ja võlgnevuste likvideerimise võimaldamine on kursuseülema kohustus, mida peab vajadusel toetama juurde antud isikkoosseisu abil, lisavahenditega või muul viisil selleks, et õppekava eesmärk saaks täidetud.
7. Läbiviimine
7.1. Kursuseülem vastutab väljaõppe korraldamise ja tulemuste eest. Väljaõppe läbiviija kujundab alluvate hoiakud, väärtushinnangud ja käitumisnormid. Väljaõppe läbiviijad peavad kujundama alluvates otsustamisjulgust, initsiatiivi ja sihikindlust.
7.2. Läbiviimise põhimõtted. Kursus viiakse läbi lähiõppena, mida toetab iseseisev õpe. Iga õppeaine kohta on iseseisva õppe materjalid kas e-õppe portaalis ILIAS või muul viisil kursuslastele kättesaadavaks tehtud.
7.2.1. Soovituslik nädalavahetuse keskmine õppetundide maht on 22 akadeemilist tundi.
7.2.2. Sõdurioskuste kursus on eeldusõpe järgmise taseme ehk jao väljaõppe kursusele (VÜT1) edasiliikumiseks.
7.2.3. Õppetöö läbiviimiseks on soovitatav vähemalt üks instruktor 10 kursuslase kohta. Kursuslase individuaalvarustus ja jao varustus peab vastama varustustabelile ja kursuslaste arvule.
7.3. Kursuslased kannavad ja kasutavad kursusel individuaalvarustust. Kursuslasel peab minimaalselt olema väljastatud: välivorm vastavalt aastaajale, automaatrelv, kiiver, jalaväerakmed, jalaväelabidas, toidutegemise vahendid, 24h toidupakk (hädaolukorraks), veepudel, telkmantel, seljakott, magamiskott, rullmatt, individuaalne meditsiinikomplekt (MK-1), kaitseprillid, kuulmiskaitsmed.
Tabel 12. Kursuse laskemoona ja imitatsioonivahendite soovituslik kulu
Kursuslase kohta
Jao suuruse grupi kohta
Laskemoon (automaat, kuulipilduja)
500 tk
Lõhkepakett
5 tk
Laskemoon (tankitõrjerelva alakaliiber)
3 tk
Pürotehniline miin
5 tk
Lahinggranaat
1 tk
M52B-treeningsütik
1 tk
Lõhkeaine
65 g
Pisar/pipragaas, kanister
1 tk
Kapseldetonaator
2 tk
Süütenöör
1 m
Tõmbesüütur
1 tk
Paukpadrun
220 tk
Signaalmiin
0,25 tk
Valgusrakett
1 tk
Õppegranaat
4 tk
7.4. SOKkl õppe läbiviijatele on kehtestatud nõuded, mis on välja toodud allolevas tabelis.
Tabel 13. Õppe läbiviijatel esitatavad nõuded
Formaalharidus
Vähemalt keskharidus
Erialased eeldused
Vanemallohvitseri kursus ja/või eriala spetsialist
Hoiakud
Missiooniteadlikkus, usaldus, avatus, kogukondlikkus ja jätkusuutlikkus
Isikuomadused
Instruktoritel peab olema motiveeriv, hoiakuid kujundav ning jõukohast õppekeskkonda loov roll. Lisaks psühholoogiline valmisolek, kohusetundlikkus, hea koormustaluvus, pingetaluvus, algatusvõime, iseseisvus, otsustusvõime, juhi omadused,
abivalmidus, hea suhtlusoskus, empaatiavõime.
8. Läbivad teemad
8.1. Kursuse läbivateks teemadeks on individuaalsete sõdurioskuste arendamine, ohutuseeskirja, vormikandmiseeskirja, rivilise käitumise, keskkonnakaitsenõuete ja enesedistsipliini järgimine.
8.2. Hoiakute kujundamine ja kasvatustöö. Sisemäärustiku ja struktuuriüksuse sisekorra järgimine. Sisemäärustikus ja struktuuriüksuse sisekorras sätestatu on tihedalt seotud teenistusega. Kursuslasele saavad hoiakud ja normid loomuomaseks vaid instruktorite ja pealike pideva järelevalve, juhendamise ja eeskuju kaudu.
8.3. Üldkehalise ettevalmistuse vajalikkust ja tähtsust teadvustatakse tegevuste käigus ning praktiseeritakse väliharjutustel, arvestades seejuures individuaalset füüsilist võimekust. Väljaõppe intensiivsuse juures vältida võimalikku ülekoormust ja vigastusi.
8.4. Keskkonnakaitse. Väärtustatakse puhast keskkonda ja järgitakse tekkiva prügi, sh keskkonnaohtlike jäätmete käitlemise korda ning väeosa/maleva/asutuse ja sõjaväeliselt korraldatud üksuste harjutusvälja(de) ja välilasketiiru(de) kasutamiseeskirjas sätestatud keskkonnakaitsenõudeid, juhtides neile tähelepanu kõikidel tegevustel.
8.5. Tervis ja ohutus. Kõikidel tegevustel juhitakse tähelepanu töökeskkonnale ja - võtetele, et hoida enda ja alluvate füüsilist ja vaimset tervist (õige riietus, töövõtted, hügieen jne).
9. Õppekavale õppima asumise nõuded
Tabel 14. SOKkl õppekavale õppima asumise nõuded
Ametikoht/liikmestaatus
Kaitseliidu liige
Formaalharidus
Ei kehtestata
Eelduskursused
Esmaabi põhikursus Kaitseliidus1, mootorsõidukijuhi või relvaloa esmaabi koolitus tunnustatud koolitaja poolt viimase 3 aasta
jooksul
Hoiakud
Missiooniteadlikkus, usaldus, avatus, kogukondlikkus,
jätkusuutlikkus ja heaperemehelik ringikäimine Kaitseliidu varaga
Isikuomadused
Psühholoogiline valmisolek, kohusetunne, hea koormustaluvus, pingetaluvus, algatusvõime, iseseisvus, otsustusvõime
10. Vastuvõtukatsed
Puuduvad. Kursuslane peab vastama Kaitseliidu liikmetele esitatavatele nõuetele.
1 Kaitseliidu ülema käskkiri 28.02.2020 nr K-7-1/20/5450V
11. Hindamine
11.1. Kontrolli ja hindamise eesmärk on toetada kursuslase arengut ehk anda tagasisidet tema arengu kohta, innustada ja suunata kursuslast sihikindlalt õppima, toetada kursuslase enesehinnangu kujunemist ja suunata kursuslast täiendamist vajavate teemade valikul.
11.2. Kursuslasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ja oma soorituse tulemuse kohta.
11.3. Kursusel hinnatakse iga kursuslase sooritusi hindamislehe alusel, mida täidavad läbiviijad. Saadud hinnang kajastub kursuse lõpus väljaantava tunnistuse lisas.
11.4. Iga õppeetapi alguses viiakse läbi teadmiste kontroll eelmises etapis õpitu kohta. Teadmiste kontrolli tulemusi hinnatakse vastavalt Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtestatud hindamiskriteeriumitele.
Tabel 15. Hindamiskriteeriumid
Hinne
Sooritusprotsent
0 ehk „puudulik“
0–50%
1 ehk „kasin“
51–60%
2 ehk „rahuldav“
61–70%
3 ehk „hea“
71–80%
4 ehk „väga hea“
81–90%
5 ehk „suurepärane“
91–100%
11.5. Jooksev kontroll toimub kogu kursuse ajal (kontrollküsimused, tegevuse jälgimine ja vajaduse korral tegevuse korrigeerimine). Puuduliku hinde parandamine ja testi järelsooritus on võimalik kokku leppida läbiviiva personaliga.
11.6. Kursuse algul toimub kehaliste võimete kontroll KV kehtestatud kehaliste võimete kontrolltesti alusel, et anda hinnang kursuslase võimekusele osaleda kursuse praktilises tegevuses. Antud test ei ole hinnatav ega määrav kursuse läbimiseks.
11.7. Kursuse kontrollharjutus ehk „Sõdurioskuste rada“ toimub tegevuskontrollina. Kontrollharjutus viiakse läbi 25-tunnise taktikalise harjutusena, millega kinnistatakse ja kontrollitakse kursuse jooksul omandatud teadmisi ja oskusi.
11.8. Kontrollharjutus viiakse läbi maastikul katkematu väliharjutusena (vastavalt KV
„Sõjalise väljaõppe eeskirjale“ ja „Sõjalise väljaõppe korraldus Kaitseliidus – juhisele“), milles kursuslased demonstreerivad erinevates eelnevalt omandatud oskusi ja teadmisi kontrollpunktides/õppekohtades. Kursuslased liiguvad- orienteeruvad maastikul taktikaliselt jalgsi lahingupaaris 10–25 km. Sõltuvalt harjutuse ülesehitusest ja kontrollpunktides/õppekohtades läbiviidavatest ülesannetest võivad kursuslased neid sooritada individuaalselt. Harjutus peab sisaldama ühe ööbimispeatuse ja mitte vähem kui 5 kontrollpunkti/õppekohta.
11.9. Harjutuse ja kontrollpunkti/õppekoha sisu peab vastama eelnevalt õpitule. Kursuslastele saata ka hindamislehed, mille põhjal nad saavad ette valmistada või panna üles ILIASesse „Kontrollharjutuse ülesehituse ja hindamislehtede näidised“ (vt allpool). Sõdurioskuste raja läbimist hinnatakse mitteeristavalt. Sõdurioskuste rajale pääsemiseks peavad kõik ainekontrollid olema sooritatud vähemalt hindele „1“.
12. Väljastatavad dokumendid
Kursuse lõpetajale väljastatakse Kaitseliidu maleva tunnistus koos lisaga (soorituste leht). Osaliselt kursuse läbinule väljastatakse vaid lisa. Osaliselt kursuse läbinu saab läbitud ained üle kanda järgmisele kursusele järgneva kolme aasta jooksul.
13. Õppevara
13.1. Õppetööks sobilik õppevara ja soovitatav kirjandus:
Kaitseliidu arvutivõrgu väljaõppe osakonna ühiskettal (G7\avalik\väljaõppe alusdokumendid, õppematerjalid_õppekavad\SOK_õppematerjal) asub ajakohane õppematerjal. Samuti on õppematerjal kättesaadav nii läbiviijatele kui ka kursuslastele e- õppeportaalis ILIAS.
13.2. Muu kasutatav dokumentatsioon ja õppematerjal:
Kaitseliidu Peastaap, Kuulipilduja KSP-58 instruktori käsiraamat, 2017 Kaitseliidu seadus. – Riigi Teataja I, 20.03.2013, 1
Kaitseliidu ülema 18.12.2018 käskkiri nr K-7-1/18/28194V „Sõjaväelise väljaõppe korraldus Kaitseliidus (juhendi) kinnitamine“
Kaitseministri 07.09.2006 käskkiri nr 317 „Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika kinnitamine“
Kaitseväe Akadeemia 2019. Jagu/rühm püsitoimingud
Kaitseväe Akadeemia, Kuulipilduja MG3 instruktori käsiraamat, 2002 Kaitseväe Akadeemia, Laskuri maastikuraamat, 2018
Kaitseväe Akadeemia, VF Relvajõudude vormid, auastmed ja eraldusmärgid (CD-ROM), 2008
Kaitseväe juhataja 02.01.2019 käskkiri nr 1 „Käsigranaadi viskeharjutused. Ohutuseeskiri 2.6“
Kaitseväe juhataja 03.03.2019 käskkiri nr 58 „Sõjaväelise väljaõppe-eeskirja kinnitamine, käskkirjade kehtetuks tunnistamine“
Kaitseväe juhataja 03.07.2017 käskkiri nr 150 „Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskirja kinnitamine, käskkirjade muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Kaitseväe juhataja 08.01.2020 käskkiri nr 4 „Kaitseväe rivieeskiri“
Kaitseväe juhataja 10.06.2019 käskkiri nr 142 „Sõduri baaskursuse õppekava“ Kaitseväe juhataja 11.01.2017 käskkiri nr 7 „Automaatrelva baasõppe ainekava“
Kaitseväe juhataja 14.02.2019 käskkiri nr 45 „Käsigranaadi DM 61 ohutusjuhendi kehtestamine“
Kaitseväe juhataja 21.01.2015 käskkiri nr 15 „Kaitseväe ja Kaitseliidu lõhkeväljaõppe eeskiri“
Kaitseväe juhataja 21.03.2019 käskkiri nr 94 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“
Kaitseväe juhataja 25.10.2017 käskkiri nr 227 „Kaitseväe sõjaaja struktuuri sõjalise maakaitse koosseisu arvatavate täiendavate kergejalaväekompaniide (sisekaitse) võimekirjeldus“
Kaitseväe juhataja 30.01.2019 käskkiri nr 33 „Õpikogemuste eeskirja kehtestamine“ Kaitseväe juhataja 31.07.2019 käskkiri nr 183 „Laskeväljaõppe eeskiri”
Kala, V; Peets, A. (1995). Sõjatopograafia. Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, Tallinn Konts, Peep; Lepik, Irje; Moora, Harri jt. (2002). Keskkonnakaitse kaitsejõududes.
Käsiraamat. Säästva Eesti Instituut, Tallinn
Kosk, H; Mäemurd, S. (Õhutõrjedivisjon). Õhuründevahendite käsiraamat, 2005.
Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo
Maaväe staap, Taktikaline vastane „Punane“ (AK), 2009
NATO (2019). APP-06 D, NATO terminite ja definitsioonide kogumik
Orru, Hans jt (koost; 2016). Töökeskkonna ohutegurid Eesti Kaitseväes, nendest tulenevad terviseriskid ning kuidas nende eest kaitsta. Töötervishoiu ja tööohutusalane käsiraamat. Tartu Ülikool, Eesti Kaitsevägi
Riigikaitse seadus, Riigi Teataja I, 12.03.2015, 1 Scoutspataljon, Carl-Gustav, 2013
Uibopuu, Lembit-Olev. (toim, 2003). Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat. Kaitsejõudude Peastaap, Tallinn
(Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid)
14. Lühendid
KL – Kaitseliit KV – Kaitsevägi
SOKkl – Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus TBK – tuuma, bioloogia, keemia
VÜT1 – Väikeüksuse taktika kursus 1. tase (maakaitsejagu)
15. Ümberhindamine
Õppekava ajakohasuse kohta antakse tagasisidet iga väljaõppetsükli/-aasta hindamisetapis. Ümberhindamist viiakse läbi vajadusel või mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Ümberhindamise tulemustega kava peab olema elektrooniliselt kättesaadav kõikidele kursuse läbiviimisega seotud inimestele. Ümberhindamise põhiliseks alusinfoks on kursuseülema ja kursuse instruktorite koostatud täiendus- ja muudatusettepanekud. Ümberhindamist viib läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond (G7).
16. SOKkl õppekava lisad
Lisa 1. Kontrollharjutuse näidis Lisa 2. Muudatused 2020
LISA 1 – KONTROLLHARJUTUSE NÄIDIS
Üldine näidiskirjeldus:
Kontrollharjutus koosneb 5–10 hinnatavast teemast:
1. Varustuse kontroll
2. Maskeerimine ja varjumine
3. Relva ohutu käsitlemine, võimalusel laskeharjutus
4. Käemärgid ja signaalid
5. Sihtmärgi osutamine ja tulejuhtimise käsk
6. Side loomine ja ettekande tegemine
7. Lamades laskepesa rajamine
8. TLKK (TCCC) ülesanne
9. Vastase tundmine (pildid tehnikast distantsil, binokliga vaatamine)
10. Topograafiaoskus (läbivalt punktist punkti liikudes)
Varustuse kontrollis tuleb veenduda, et kõigil on kaasas vajalik varustus.
Topograafiat hinnatakse sellega, et antakse järgmise punkti asukoht erinevaid meetodeid kasutades: koodipunkt, suund ja kaugus, koordinaadid, asukohakirjeldus. Enne liikuma asumist kontrollib punktis olev instruktor, kas kursuslane on märkinud kaardile õige asukoha. Kursuslane kirjeldab, millist marsruuti ta planeerib kasutada.
Näited:
Start–2 6965 8260 pinnasteede rist
2–3 1300 m 37–50 varemed, suunaparand puudub
3–4 68107840 sihtide rist
4–5 CD –41–35 lagendiku nurk. Maantee nr 11 ületamine, kohustuslik kasutada viadukti ruudus 68 76
5–6 AB –24+19 pinnastee, Rabametsa terviseraja sildi alt mööda pinnasteed ida suunas 1600 m 59–00, siis 250 m 08–00 mööda üherealist kruusateed kuni pinnasteede ristini, siis 850 m 13–00 mööda pinnasteed
6–7 CD +057+009 väike lagendik ja valla piir. Maantee nr 11 ületamisel kohustuslik kasutada viadukti ruudus 7277
7–8 EF –19+04 kaherealise kruusatee ja pinnastee rist 8 – Finiš 70408358 relvapunkriesine
Vastane. Kursuslase ees on 10 pilti vastase tehnikast, mida ta peab ~10 m kauguselt vaatama binokliga (8x) ning 30 max punktist saama 16 punkti. 1 pilt 3 punkti. Pilt A3-lehel.
Hindamine on mitteeristav. Tulemus on kas arvestatud või mittearvestatud iga ülesande puhul vähemalt 50% õigesti sooritatud tegevuste või tulemuse nõutud standardile vastavuse korral.
LISA 2 – MUUDATUSED 2020
Täienduse/muudatuse koht õppekavas
Täienduse/muudatuse sisu
Üldiselt
Õppekava on viidud võimalikult sarnasesse formaati Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirjaga. Lisatud KV koodid.
Seoses rõhuasetusega hajutatud lahingutegevusele vajas õppekava analüüsi ja muudatusi, et tagada SOKkl lõpetanu sujuv üleminek jao kursusele.
Muudatused töötas läbi sama töögrupp, kes koostas allüksuste õppekavad. See tagab ühtsuse ja järjepidevuse, et SOKkl lõpetanu saab sujuvalt edasi minna jao kursusele.
Peamised muutused:
• Muudetud on õppeainete järjekorda õppekavas nende soovitatava toimumise või alguse järjekorras. Lisatud on teemasid ja ümber vaadatud kontakttundide mahud.
• Õpiväljundeid on oluliselt täiendatud
• Oluliselt on tõstetud iseseisva õppe mahtu ja kavas on viia ettevalmistav teooria võimalikult suures mahus ILIASse.
• Lisatud on kuluva laskemoona ja imitatsioonivahendite arvestuslik hulk ainete ja õppekava kohta.
Kokku suurenes kontaktõppetundide maht 211-ni (oli 195), iseseisev õpe 29 tunnini (oli 3,5 tundi).
KV ja KL reguleerivad õigusaktid
Nimi muudetud: Riigikaitse alused. Teema hõlmab tunduvalt rohkem kui vaid õigusakte, sh riigikaitse ülesehitust, teenistust
ja karjääri Kaitseliidus jms. Vastavalt on suurenenud ka aine maht.
Tagalaõpe
Lisatud on üksikvõitleja peidiku rajamise teooria.
Relva ja laskeõpe
Lisatud on kuulipilduja ja TT-granaadiheitja õpe baastasemel ja laskeharjutus, et võimaldada nende relvade kasutamine jao kursusel ilma erialakursust läbimata. Veel on lisatud käsigranaadi õpe ja heite harjutus, mis on soovitatav viia läbi pioneeriõppega samal nädalavahetusel. Lisatud on KL relvaeksam, mis annab eelduse kursuse lõpetajal taotleda
teenistusrelv kodusele hoiule.
Sõjatopograafia
Sisuliselt muutusteta; suurendatakse on suurendatud iseseisva õppe mahtu, sh tungivalt on soovituslik saata kursuslased praktiseerima orienteerumisklubide korraldatavatele
orienteerumispäevadele.
Välioskused
Sisuliselt muutusteta; lisandusid drillid kaudtule, käsigranaadi ja õhuohu korral, samuti ettevalmistused lahinguks. On vähendatud kontakttundide arvu iseseisva õppe mahu
suurendamise arvelt.
Pioneeriõpe
On tõstetud praktiliste harjutuste mahtu ja lisatud TBK ja muude lõhkekehade käsitlemise õpe.
Taktikalise vastase õpe
On ümber nimetatud Vastaseõppeks. Lisatud on vastase relvad, nende mõju, muu peamine lahingtehnika ja ka peamised rivistused. On lisatud ka omade relvastus ja tehnika, et oleks tagatud eristamine – vastased omadest. On suurendatud
kontakttundide mahtu ja lisatud iseseisev õpe ILIASse.
Lahingumeditsiiniõpe
Täiendatud on teooriat ja suurendatud praktiliste harjutuste mahtu.
Kontrollharjutus
Sisulisi muudatusi ei ole. Lisatud on näidiskirjeldus.