Avaldus

1

UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI

INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT

1. UURIMISTÖÖ ANDMED

Uurimistöö täielik nimetus: Inimvara säilitamine kaitsejõududes

Uurimistöö toimumiskoht: Eesti Vabariik, Kaitsevägi

2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED

2.1. Vastutav uurija

ees- ja perekonnanimi: Eleri Lillemäe

teaduslik kraad: MA

amet: kaitseanalüüsi grupi juhataja-teadur

töökoht: Kaitseväe Akadeemia, rakendusuuringute osakond

töökoha aadress: Riia 12, Tartu 51010

telefoninumber: 717 6266

e-post: [email protected]

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

2.2.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja

on uurimistöö korraldamisega nõus:

ees- ja perekonnanimi: brig-kin Vahur Karus

amet: Kaitseväe Akadeemia ülem

töökoht: Kaitseväe Akadeemia

töökoha aadress: Riia 12, Tartu 51010

kuupäev: kuupäev digiallkirjas

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

2.3. Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus: Tartu Ülikool

volitatud isiku ees- ja perekonnanimi: Ragne Kõuts-Klemm

amet: instituudi juhataja

töökoht: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut

töökoha aadress: Lossi 36, Tartu 51003

kuupäev: kuupäev digiallkirjas

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

2.3.1. Vastutav uurija

ees- ja perekonnanimi: Kairi Kasearu

teaduslik kraad: PhD

amet: asejuhataja õppetöö alal, empiirilise sotsioloogia professor

töökoht: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut

töökoha aadress: Lossi 36, Tartu 51003

telefoninumber: 737 5932

e-post: [email protected]

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

2

2.3.2. Kaastöötajad

ees- ja perekonnanimi: Liina-Mai Tooding

teaduslik kraad: PhD

amet: vanemkonsultant

töökoht: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut

töökoha aadress: Lossi 36, Tartu 51003

telefoninumber: 737 5932

e-post: [email protected]

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

2.3.3. Kaastöötajad

ees- ja perekonnanimi: Elen Lina

teaduslik kraad: BA

amet: analüütik

töökoht: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut

töökoha aadress: Lossi 36, Tartu 51003

telefoninumber: 5919 1363

e-post: [email protected]

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

2.3.4. Kaastöötajad

ees- ja perekonnanimi: Hanna Kerstina Kartau

teaduslik kraad: BA

amet: analüütik

töökoht: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut

töökoha aadress: Lossi 36, Tartu 51003

telefoninumber: 5616 0310

e-post: [email protected]

allkiri: allkirjastatud digitaalselt

3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE

Allikas: Uurimistööl eraldi finantsallikas puudub.

Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises

ulatuses): Uuringu läbiviijatele lisatasu ei maksta, uuringuga seotud tööd viiakse läbi

põhitööaja sees.

Uuritavatele kompensatsiooni maksmine: Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta, kuid

antakse tagasisidet uuringu tulemuste kohta statistiliste ülevaadete näol.

4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST

Viimase kümne aasta vaates on Eesti kaitseväes läbi viidud neli suuremat uuringut töötajate

töörahulolu ja Kaitseväe kui tööandja atraktiivsuse uurimiseks: 2015., 2018. ja 2020.

Kaitseväe pühendumuse ja töörahulolu uuringud ja 2022. aastal Kaitseväe atraktiivsuse

uuring.

2015. aastal viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ koostöös

Kaitseministeeriumiga läbi uuringu, mis analüüsis Kaitseväe teenistujate tööga rahulolu ning

3

pühendumust lähtudes 2015. aastal välja töötatud avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu

analüüsimise metoodikast. Sama metoodikat kasutati ka järgnevates 2018. ja 2020. aasta

Kaitseväe pühendumuse ja töörahulolu uuringutes. 2015. aasta uuringu tulemusena leiti, et

Kaitseväe teenistujate tööga rahulolu ja pühendumus on üldiselt hea võrreldes avaliku

teenistuse keskmisega. Eriti hinnati tööandja mainet, juhtimist ja kolleegide vahelist koostööd.

Nõrkused esinesid informatsiooni kättesaadavuses, töö eesmärgipärasuses ja füüsilises

töökeskkonnas.

2018. aastal viis Tripod Grupp OÜ koostöös Kaitseministeeriumiga läbi 2015. aasta

uuringuga sarnase uuringu. Eesmärkideks oli leida, kui oluliseks peavad töötajad erinevaid

hea töökoha omadusi, hinnata töötajate rahulolu töökoha erinevate omadustega, saada

ülevaade töötajate üldrahulolu ja pühendumust kirjeldavatest hoiakutest organisatsiooni

suhtes ja hinnata töörahulolu muutuse dünaamikat võrdluses eelmise, 2015. aasta uuringuga.

Tulemusena leiti, et Kaitseväe töötajate rahulolu oli langenud võrreldes 2015. aastaga.

Institutsiooni tugevustena toodi välja töö mõttekus, rolli selgus, tööalane kogukond ja vahetu

juhtimine. Arenguvajadused olid töö paindlikkus, karjäärivõimalused, tasustamine ja töö- ja

eraelu tasakaal. Kaitseväe maine tööandjana oli parem kui üldiselt avalikus teenistuses, aga

pakutavad arenguvõimalused, informeeritus, rolli selgus, töö paindlikkus ja töö- ja eraelu

tasakaal olid kehvemad.

2020. aastal viis Tripod Grupp OÜ kolmandat korda läbi avaliku teenistuse pühendmuse ja

rahulolu analüüsimise metoodikale tugineva uuringu, sarnanedes nii 2015. kui ka 2018. aastal

läbiviidud uuringuga. Tulemusena leiti, et Kaitseväe teenistujate rahulolu tööga oli paranenud

võrreldes 2018. aastaga. Üldine rahulolu oli Kaitseministeeriumi valitsemisala

koondkeskmise ligidal ja avaliku sektoriga võrreldes kõrgem. Samuti olid paranenud tööalane

pühendumus ja tööandja soovitusindeks. Lahkumise kaalumine oli aga endiselt võrdlemisi

kõrge. Tugevustena toodi välja kolleegide vahelised suhted, töö mõttekus, paindliku tööaja

võimalused ja töö-eraelu tasakaal. Väljakutseteks olid karjäärivõimalused, info liikumine ja

töötasu. Nendes valdkondades oli olukord küll paranenud võrreldes 2018. aastaga, aga see jäi

endiselt maha avaliku teenistuse keskmisest.

Alates 2016. aastast on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut (TÜ ÜTI) koostöös

Kaitseväe Akadeemiaga uurinud süsteemselt ajateenijaid ja reservväelasi, kuid

tegevväelastele ei ole seni tähelepanu pööratud. Küll aga viis 2022. aastal TÜ ÜTI

Strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus läbi uuringu, mille raames keskenduti

nooremale vanusegrupile eesmärgiga selgitada välja Kaitseväega erineva kokkupuute ja

seotusastmega noorte arvamused ja seisukohad Kaitseväe kui tööandja atraktiivsuse suhtes.

Tulemusena leiti, et gümnaasiumiõpilastel ei olnud veel välja kujunenud selget seisukohta

tegevteenistusse astumise suhtes. Ajateenijatest soovisid vaid mõned tegevteenistusse astuda,

eriti need, kes olid motiveeritud ja hea keeleoskusega. Leiti, et tegevteenistusse astutakse kas

kindla plaaniga või eneseleidmise eesmärgil.

Täiendavalt on tegevväelaste rahulolu uuritud ka alljärgnevate lõputööde raames:

1. Õsso, J. (2012). Kaitseväeteenistusest lahkumise põhjused lahkumisankeetide

põhjal. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

2. Adoson, R. (2021). EKV tegevväelaste töömotivatsioon: väliste

motivatsioonitegurite osatähtsus ja seos tööga seotusega. Kaitseväe Akadeemia.

3. Ausmees, H. (2022). Tegevteenistujate arusaam kaitseväe põhiväärtustest.

Kaitseväe Akadeemia.

4

4. Olesk, A. (2022). Töökeskkonna stressorid ning tööstressi seos läbipõlemisega 1.

ja 2. jalaväebrigaadi ning KVA tegevväelaste näitel. Kaitseväe Akadeemia.

5. Onton, E.-L. (2023). Kaitseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide-ülene

atraktiivne väärtuspakkumine teenistujale. Tallinna Tehnikaülikool.

6. Toomla, M. (2023). Personali voolavus Eesti õhuväe nooremohvitseride seas ning

sellest tingitud väljakutsed. Tallinna Tehnikaülikool.

Rahvusvahelisel tasandil on personali hoidmist kaitsejõududes uuritud varasemalt mitmetest

erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt, sealhulgas näiteks erinevate programmide ja rahaliste

preemiate mõju (Hoglin et al., 2011; Joffrion & Wozny, 2015); välismissioonide mõju

(Vasterling et al., 2015; Griffith, 2022; Berdndtsson & Österberg, 2023, Andres et al., 2012)

ja perekondlike tegurite mõju (Woodall et al., 2023) personali hoidmisele ja värbamisele.

NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (Science & Technology Organization, edaspidi

NATO STO) raamistikus on käsitletud võrdlevalt tegevväelaste värbamist ja säilitamist

kaitsejõududes uurimisrühma HFM-107 poolt. Uurimisrühm HFM-107 tegutses aastatel

2003-2005 ning selle fookuses oli erinevate riikide personalistrateegiate ja -meetmete võrdlus

koos vastava kirjanduse ülevaatega, kuid uurimisrühma töö ei hõlmanud rahvusvahelise

võrdleva küsitlusuuringu läbiviimist (NATO RTO, 2007). Uurimisrühma töös osalesid

Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Ühendkuningriigid, Belgia, Kanada, Saksamaa, Türgi ja

Holland.

Teemaga on tegelenud ka teine NATO STO uurimisrühm SAS-128, mis hõlmas uuringut

reservväelaste suurema kaasamise kohta kaitsejõududes eesmärgiga leevendada

personalipuudust ja uurimisrühma töös osalevate riikide poolt personalipuuduse probleemide

lahendamisel kasutatud parimate praktikate tuvastamist (NATO STO, 2021).

5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS

Käesolev uuring on seotud NATO STO uurimisrühma HFM-318 „Inimvara säilitamine

kaitsejõududes“ („Personnel Retention in the Armed Forces“) tööga. Uurimisrühma eesmärk

on käsitleda kaitsejõududes esinevaid personali hoidmise küsimusi ja viia sealjuures läbi

empiiriline uuring, mis tagaks teaduspõhise ja andmetel tugineva lähenemise personali

hoidmise küsimustele rahvusvaheliselt võrdlevas vaates. Uurimisrühmas osalevad riigid on:

Eesti, Soome, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Saksamaa, Sloveenia, Rumeenia,

Ühendkuningriigid, Kanada ja Ameerika Ühendriigid.

Personali hoidmise küsimused on Eesti kaitseväes oluliseks teemaks. Riigikaitse arengukava

2022-2031 sätestab ühe eesmärgina mõnesaja inimese võrra tegevväelaste arvu tõstmise, kuid

selle eesmärgi täitmiseks on oluline ka olemasolevat personali hoida ja säilitada.

Rahvusvahelise võrdleva uuringu läbiviimiseks on NATO STO uurimisrühm töötanud välja

küsitluse, mis viiakse igas riigis läbi vastavas riigikeeles. Pärast küsitlusperioodi tõlgib iga

riik andmestiku tagasi inglise keelde ning moodustatakse ühisandmestik võrdlevate

analüüside teostamiseks. Uurimistöö käigus selgitatakse välja kaitsejõudude personali

hoidmist ja lahkumist mõjutavad mõjutegurid erinevates riikides ja pakutakse lahendusi

parimate praktikate, poliitikate ja strateegiate osas, mis aitaksid tõsta kaitsejõududes personali

hoidmise määra.

5

Selleks, et pakkuda Eesti kaitseväele mitmekülgset sisendit personali hoidmise küsimuses, on

Eesti-poolne uurimisrühm lisanud NATO STO uurimisrühma poolt väljatöötatud ankeedile

täiendavaid küsimusi. Lisatud küsimuste peamine eesmärk on uurida Eesti kontekstile

spetsiifilisi küsimusi lähemalt, näiteks kaitsetahet ja seda mõjutavaid tegureid. Lisaks on

nende küsimuste üldistatud analüüsiga võimalik Eestil toetada NATO STO uurimisrühma eri

riikide tulemuste võrdlemisel ja võimalike erisuste/sarnasuste selgitamisel, kuid Eesti-

spetsiifilisi toorandmeid ei jagata teiste NATO STO uurimisrühma liikmesriikidega.

Lisaks tegevväelastele on Eesti kaitseväes tööl märkimisväärne hulk tsiviilteenistujaid, kellel

on kõigil riigikaitselise kohustusega ametikoht ja kes panustavad samuti oma tööga

riigikaitsesse ja on oluliseks toeks Kaitseväe igapäevasele toimimisele. Kuigi NATO STO

uurimisrühma fookuses on kaitsejõudude tegevväelased, kaasatakse Eestis eelpool toodust

tulenevalt uuringusse lisaks tsiviilteenistujad. Rahvusvahelisse ühisandmestikku lisatakse

andmete võrreldavuse tagamiseks vaid Eesti tegevväelaste andmed.

Uurimistöö väljunditeks on:

1. Eestikeelne raport, suunatud peamiselt Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate

asutuste sisemiseks kasutamiseks, sisaldab andmeid nii Eesti kontekstispetsiifiliste

küsimuste kui ka NATO STO võrdlevate küsimuste kohta.

2. Ingliskeelne raport, suunatud NATO liikmes- ja partnerriikidele, sisaldab andmeid

NATO STO võrdlevate küsimuste lõikes.

3. Ingliskeelsed teaduspublikatsioonid ja konverentsiettekanded.

6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG

08.2024-12.2025

Uuringu täpsem ajakava:

 August 2024: ankeedi programmeerimine

 September 2024: küsitluse läbiviimine elektrooniliselt LimeSurvey keskkonnas

 Oktoober – detsember 2024: andmete puhastamine, analüüs ja Eesti andmete põhjal

eestikeelse raporti kirjutamine

 Jaanuar 2025 – detsember 2025: võrdlev analüüs teiste NATO STO uurimisrühmas

osalevate riikidega, uuringu aruande ja teaduspublikatsiooni kirjutamine

7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS

Kutse osalemaks uuringus edastatakse kõikidele Eesti kaitseväe tegev- ja tsiviilteenistujatele

(n=4000). Kutse edastatakse teenistujate e-mailidele läbi Kaitseväe keskse meililisti,

kordusteade uuringus osalemiseks saadetakse kaks nädalat pärast esimese uuringus osalemise

kutse saatmist.

8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS

Uuringus kutsutakse Kaitseväe tegevväelasi ja tsiviilteenistujaid osalema e-kirja teel. E-kiri

sisaldab esmast infot uuringu kohta (vt Lisa 6). Samas e-kirjas on link, mis suunab

LimeSurvey keskkonda küsimustikule vastama. Täpsem info uuringu kohta on toodud

6

elektroonilise ankeedi esimesel leheküljel (vt Lisa 7). Uuringus osalemise nõusolekuks

loetakse küsimustikule vastamine. Küsitluses osalemine on vabatahtlik ja anonüümne.

Uuringus kasutatav ankeet

Uuringus kasutatakse NATO STO töörühma HFM-318 poolt väljatöötatud rahvusvahelist

personali hoidmise ja toetamise ankeetküsitlust. Lisaks rahvusvahelistele küsimustele on

ankeeti täiendatud Eesti kontekstispetsiifiliste küsimustega. Küsitlusankeedis on eristatud

NATO STO uurimisrühma poolt väljatöötatud küsimused tähisega „NATO“ ja Eesti-poolse

uurimisrühma küsimused tähisega „KV“ (vt Lisa 8). Rahvusvahelise ankeedi ja Eesti-poolse

uurimisrühma poolt väljatöötatud lisaküsimused on paigutatud ankeeti läbisegi, et küsimuste

järjekord järgiks vastaja jaoks loogilist temaatilist ülesehitust.

Teatud küsimused ankeedis ei ole võrdsel määral Kaitseväe tegevväelastele ja

tsiviilteenistujatele vastamiseks sobilikud tulenevalt erisustest töö iseloomus. Sellest

tulenevalt küsitakse osasid küsimusi vaid tegevväelastelt ja osasid vaid tsiviilteenistujatelt.

Elektroonilises keskkonnas luuakse selle jaoks vastavad suunamised. Küsitlusankeedis on

tegevväelastele esitatavad küsimused eristatud tähisega „TV“ ja tsiviilteenistujatele esitatavad

küsimused eristatud tähisega „TT“, mõlemale sihtgrupile sobivad küsimused on eristatud

tähisega (TV+TT).

Ankeet jaguneb kaheksaks temaatiliseks alaosaks ja nende üldeesmärgid on sõnastatud

alljärgnevalt:

1. Tööalane profiil: eristada tegevväelastest ja tsiviilteenistujatest vastajaid ning

vastajate struktuuriüksused, mille abil luua elektroonilises küsitluskeskkonnas

suunamised ja mille lõikes teostada hiljem andmeanalüüs.

2. Organisatsiooniline sobivus ja kuuluvus: uurida vastajate tunnetatud sobivust

organisatsiooniga, sh organisatsioonilist pühendumust ja rahulolu

organisatsioonipoolse toetusega.

3. Tööalane sobivus ja kuuluvus, rahulolu: uurida vastajate üldist rahulolu oma tööga,

ametialast sobivust ja meeskondlikku kuuluvustunnet.

4. Töö- ja isikliku elu tasakaal, perekond: uurida rahulolu peredele suunatud

toetustega, töö- ja isikliku elu tasakaalu ning valmisolekut kriisi- ja sõjaajaks.

5. Tasustamine, tunnustamine, üldine heaolu: uurida rahulolu personaliteenustega,

tasustamise ja tunnustamise süsteemiga, sh rahulolu palga ja hüvedega, tajutud töö

pingelisust ja läbipõlemist.

6. Rotatsioonid ja välismissioonid: uurida rahulolu Kaitseväes kehtiva

rotatsioonisüsteemiga ja välismissioonidel viibimisega, sh hinnata rotatsioonisüsteemi

ja välismissioonide mõju pereelule.

7. Karjäär ja edasised plaanid: teada saada rahulolu karjäärivõimaluste ja karjääri

edenemisega ning kaardistada edasised karjäärialased kavatsused, sh Kaitseväes tööle

jäämist ja töölt lahkumist mõjutavad tegurid.

8. Sotsiaaldemograafiline profiil: kaardistada vastajate sotsiaaldemograafiline profiil ja

uurida seeläbi taustategurite mõju erinevatele personali hoidmise ja säilitamise

aspektidele.

7

Uuringu andmete käsitlemine

Uuritavate poolt täidetud ankeedid salvestuvad küsitluskeskkonda, millele on juurdepääs vaid

Kaitseväe Akadeemia vastutaval uurijal. Küsitluskeskkonnast laetakse tulemused küsitluse

lõppedes alla. Kaitseväe Akadeemia teostab esmase tulemuste tehnilise kontrolli ja tagab

avatud vastuste anonüümuse. Seejärel edastab Kaitseväe Akadeemia allalaetud andmed TÜ

ühiskonnateaduste instituudi antud projektis andmetöötlusega tegelevatele isikutele.

Andmete järelkontrolli eest vastutab TÜ ühiskonnateaduste instituut, kes kontrollib ja

puhastab andmed ning annab need siis üle Kaitseväele. Andmestikke säilitatakse Kaitseväe

serveris tähtajatult, et võimaldada varasemate ja võimalike järgnevate aastate sarnaste

uuringute tulemustega võrdlemine. Andmestike säilitamise ning teadustöö ja tudengitööde

kirjutamise eesmärgil kasutamiseks andmete väljastamise eest vastutab Kaitseväe Akadeemia

rakendusuuringute osakond.

Uuringuga saadud andmestike ja tulemuste põhifookus on kahene. Tervikküsitlus koos Eesti

konteksti käsitlevate lisaküsimustega, mis täiendavad NATO STO uurimisrühmas

väljatöötatud küsimusi, on mõeldud Kaitseväe ja teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala

asutuste siseseks kasutuseks. Uuringu tulemusi ja selle põhjal valminud analüüse kasutatakse

ennekõike inimvara osas tagasiside ja aruandluse esitamiseks Kaitseväe juhtkonnale,

personalivaldkonna eest vastutavatele Kaitseressursside Ametile ja Kaitseministeeriumile.

Kooskõlastatult Kaitseväega on võimalik tulemuste põhjal valminud analüüse esitleda ka

konverentsidel, publikatsioonides ja muudes väljaannetes ning kasutada kogutud andmeid

tudengitööde kirjutamiseks. Andmeid kasutatakse teaduslikel eesmärkidel ja viisil, mis ei

võimalda tuvastada uuringus osalenud isikuid. Analüüsid teostatakse üldistatud kujul

statistiliste üldnäitajate kindlakstegemiseks.

NATO STO uurimisrühmas väljatöötatud küsimusi jagatakse NATO STO vastavas töörühmas

osalevate riikide esindajatega, et moodustada riikideülene võrdlev andmestik. Andmestik ei

sisalda isikuid tuvastada võimaldavaid andmeid, sh ei sisaldu ühisandmestikus üheski riigis

kogutud vabavastused. Ühisandmestikule on ligipääs kõikide osalejariikide esindajatel, kes

osalevad uurimisrühma töös. Iga uurimisrühma töös osaleja säilitab ühisandmestikku oma

institutsiooni turvatud serveris lähtudes vastava institutsiooni ja riigi andmekaitse nõuetest.

Ühisandmestikku ei jagata uurimisrühma väliste isikutega. Andmeid kasutatakse teaduslikel

eesmärkidel ja viisil, mis ei võimalda tuvastada uuringus osalenud isikuid. Analüüsid

teostatakse üldistatud kujul statistiliste üldnäitajate kindlakstegemiseks. Ühisandmestik

kustutakse pärast töörühma raporti ja teadusartiklite ilmumist kolme aasta jooksul.

9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS

Uuringus kogutakse andmed isikustamata kujul, elektroonilises küsitluskeskkonnas ei

salvestata vastaja IP-aadresse ega muud isikut tuvastada võimaldavaid tehnilisi andmeid.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, uuringus osalemisest loobumine on lubatud igas

küsitlusetapis. Uuringu läbiviimisel selgitatakse anonüümsuse ja vabatahtlikkuse printsiipe

küsitluse sissejuhatuses. Küsimustikule vastamist loetakse uuringus osalemise nõusolekuks.

Küsitlus sisaldab mõningaid avatud küsimusi, mille puhul palutakse küsimustiku

sissejuhatavas tekstis mitte avaldada teavet, mis võib võimaldada tuvastada kindlaid isikuid

või Kaitseväe juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud või

riigisaladusega kaitstud teavet. Kõikide avatud küsimuste juurde on lisatud ka sellekohane

8

meeldetuletav tekst. Andmete järelkontrolli käigus kontrollitakse vabade vastuste sisu ja

vajadusel anonüümitakse kaudset isikute tuvastamist võimaldavad kohad.

Uuringu läbiviijad ei näe, et käesolev uurimistöö võiks tuua kaasa füüsilist või vaimset kahju.

10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST

HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL

Sama uuringu jaoks ei ole eelnevalt luba taotletud. NATO võrdleva uuringu raames taotleb

iga uuringus osalev riik eetika komitee loa oma vastava riigi komiteelt.

11. LISADE NIMEKIRI (lisad on esitatud eraldi dokumentidena):

11.1 Uuringu läbiviija(te) CV(d)

Lisa 1. Eleri Lillemäe

Lisa 2. Kairi Kasearu

Lisa 3. Liina-Mai Tooding

Lisa 4. Elen Lina

Lisa 5. Hanna Kerstina Kartau

11.2 Teised uuritavale esitatavad dokumendid

Lisa 6. Uuringus osalemise kutse

Lisa 7. Küsimustiku sissejuhatus

Lisa 8. Küsitlusankeet

9

Kasutatud kirjandus:

Andres, M., Moelker, R., & Soeters, J. (2012). The work–family interface and turnover

intentions over the course of project-oriented assignments abroad. International Journal of

Project Management, 30(7), 752–759. https://doi.org/10.1016/j.ijproman.2012.01.006

Berndtsson, J., & Österberg, J. (2023). A question of time? Deployments, dwell time, and

work-life balance for military personnel in Scandinavia. Military Psychology, 35(2), 157-168.

Griffith, J. (2022). War and Commitment to Military Service: Deployment and Combat

Experiences Associated With Retention Among Army National Guard Soldiers. Armed

Forces & Society, 48(4), 735-759. https://doi.org/10.1177/0095327X211017281

Hoglin, P., Sturrock, A., Brezzo, P., & Goble, D. (2011). Military retention bonuses: Fact and

fiction. Australian Defence Force Journal, (186), 38-50.

Joffrion, J., & Wozny, N. (2015). Military retention incentives: Evidence from the Air Force

Selective Reenlistment Bonus. Upjohn Institute Working Papers.

https://doi.org/10.17848/wp15-226

NATO RTO. (2007). Recruiting and Retention of Military Personnel: Final Report of

Research Task Group HFM-107.

NATO STO. (2021). Modelling Personnel Flows and Identifying Potential Solutions to

Recruiting and Retention Challenges: Final Report of the NATO SAS-128 Research Task

Group.

Vasterling, J. J., Proctor, S. P., Aslan, M., Ko, J., Jakupcak, M., Harte, C. B., ... & Concato, J.

(2015). Military, demographic, and psychosocial predictors of military retention in enlisted

army soldiers 12 months after deployment to Iraq. Military medicine, 180(5), 524-532.

Woodall, K. A., Esquivel, A. P., Powell, T. M., Riviere, L. A., Amoroso, P. J., Stander, V. A.,

& Millennium Cohort Family Study Team. (2023). Influence of family factors on service

members' decisions to leave the military. Family Relations, 72(3), 1138-1157.