Kiri

Projekti koosseis: Seletuskiri:

1. Üldosa

2. Tehnilised lähteandmed

3. Arhitektuurne lahendus

4. Konstruktsioonilahendus

5. Sise- ja välisviimistlus

6. Veevarustus ja kanalisatsioon

7. Küte ja ventilatsioon

8. Elektrivarustus

9. Korrosioonikaitse ja puidu antiseptimine

10. Jäätmekäitlus ja keskkonnakaitse osa. Haljastus

11. Energiatõhususe miiinimumnõuded.

12. Radoonikaitse

13. Tulekaitseabinõud

14. Tehnilised näitajad

15. Pindade koondtabel

16. Teadmiseks omanikule

17. Normdokumendid

Lisad:

1. Korraldus ja projekteerimistingimused

2. Transpordiameti kiri

3. Energiamärgise arvestus

4. Asendiskeem

5. Maatüki info

6. Krundi ortofoto

7. Tuletõrje veevõtukoha skeem

8. Ventseade andmed

9. Soojuspump

10. Projekteeritav kogumismahuti

11. Piiriprotokoll

12. Geodeetiline plaan M 1:500

Graafiline osa:

1. Asendiplaan M 1:500 AS-1

2. Koordinaatide skeem M 1:500 AS-2

3. Vundamendi plaan M 1:100 AR-1

4. Põhiplaan M 1:100 AR-2

5. Katuse plaan M 1:100 AR-3

6. Lõige A-A M 1:100 AR-4

7. Vaade läänest M 1:100 AR-5

8. Vaade lõunast M 1:100 AR-6

9. Vaade idast M 1:100 AR-7

10. Vaade põhjast M 1:100 AR-8

11. Akende spetsifikatsioon M 1:50 AR-9

12. Uste spetsifikatsioon M 1:50 AR-10

13. Värav ja piirdeaed M 1:25 AR-11

. Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 1 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

Seletuskiri

Uue üksikelamu juurde

1. Üldosa

Antud projekti arhitektuur-mahulise ning plaanilise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud

projekteerimistingimustest nr 2311002/02296 ja Saue Vallavalitsuse korraldusest nr 526. Projekti

aluseks oleva projekteerimistingimustega on määratud kinnistuõigus, juurdepääsud ning

hoonestusala suurus.

Projekt vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”.

Ehitise tehnilised andmed vastavad majandus- ja taristuministri 5 juuni 2015. aasta määrusega nr 57

"Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" kehtestatud nõuetele. Projekti koostamisel

arvestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded”.

Projekti koostamisel on jälgitud olemasolevaid võimalusi, kehtivaid projekteerimisnorme, head

ehitustava ning Tellijate erisoove, kasutades kaasaegseid materjale ja tehnilisi lahendusi.

Käesoleva projekti aluseks on järgmised normdokumendid:

- Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

- Majandus- ja Taristuministri 05.06.2015.a. kehtestatud määrus nr. 57 "Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused"

- Majandus- ja Taristuministri 01.07.2015.a. jõustunud määrus nr 51/02.06.2015 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.a. jõustunud määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“

- EVS 812-3:2018 (Ehitiste tuleohutus; osa 3: Küttesüsteemid)

- EVS 812.6 -2012 (Ehitiste tuleohutus; osa 6: Tuletõrje veevarustus)

- EVS 812-2:2014 (Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid)

- EVS 812-7:2018 – (Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded)

Tabel projekteerimistingimuste nõuete täitmise kohta.

Lubatud Projekteeritud

Maksimaalne eluhoone ehitisealune pind (m2) 250.0 138,0

Tulepüsivusaste TP-3 TP-3

Katuste kalded 0-45 24

Maksimaalne korruselisus 2 1

Hoonete arv krundil 3 1

Soklijoone suurim kõrgus maapinnast 40 cm 40 cm

Maksimaalne eluhoone kõrgus(m) 9 5,7

Parkimiskohad 3 3

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 2 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

2. Tehnilised lähteandmed

Kasutatud normdokumendid

- EVS-EN 1990:2002+A1:2006 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused

- EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused.

- EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007+AC:2009+AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

- EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus

Elamu eluiga on projekteeritud vähemalt 50 aastat.

Hoonete kasuskoormused:

Hoone kasutuskoormused on valitud vastavalt kasutamise iseloomult A klassist (majapidamis- ja

elamispinnad) ja vahelagede ning põrandate projekteerimise koormuseks qk=2,0kN/m2 ja

Qk=2,0kN.

Katused on määratud H klassi, kuhu pääseb hooldus ja remonttööde tegemiseks.

qk=1,5kN/m2 ja Qk=1,5kN

Lumekoormus maapinnale sk=1,25 kN/m2

Tuulekoormus - maastikutüüp II ja tuulekiiruse baasväärtus vref=23 m/s

Piirdekonstruktsioonide mürapidavused:

Elamu on projekteeritud heliklassi C vastavalt INTA 122/19. Nõuded helipidavusele vastavalt

standardi EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Elumajade

vaheseintele esitatavatele nõuetele akustiliste tingimuste klass C: Rw ≥ 55 dB, hoone vaheseinte

helipidavus 43dB ja Ln,w=48dB. Järelkõla kestvus T(s)=1,3 sagedusel 500-2000Hz.

Hoone piirdekonstruktsioonidega on tagatud eluruumides normidekohane helikindlus.

Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivus:

Välissein: U = 0,17 W/m²K

Katuslagi: U = 0,10 W/m²K

Põrand pinnasel: U = 0,10 W/m²K

Välisuks: U = 1,0 W/m²K

Aknad: U = 0,8 W/m²K

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 3 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

Arhitektuurne lahendus

3.1 Asendiplaaniline lahendus

Uus üksikelamu (otstarve 11101) on projekteeritud Paju-Allika kinnistul, Kaasiku külas, Saue

vallas, Harjumaal. Krundi omanik on Tarmo Paju. Katastriüksuse tunnus on 72501:001:0906.

Projekteerimise aluseks on Saue Vallavalitsuse 31.05.2023.a. korraldus nr. 526, Transpordiameti

kiri ja geodeetilise töö andmed. Geoalus on tehtud 18.03.24 a. OÜ K&J poolt. Samuti on arvestatud

tellijapoolseid soove.

Uue üksikelamu projekt vastab 1.07.2015 jõustunud Ehitusseadustikule 1.07.2015 (vastu võetud

11.02.2015) ja majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

esitatud nõuetele.

Krunt on hoonestamatta. Hoone paigutamisel krundile on lähtutud projekteerimistingimustega

ettenähtud hoonestusalast. Kinnistu põhjaküljel kulgeb elektri õhuliin kaitsevööndiga (2+2 m liini

teljest). Ehitusõigusi kitsendab 11381 Munalaskme-Laitse riigitee 30 m kaitsevöönd.

Projektiga soovitakse krundile püstitada ühekordne üksikelamu. Krunt on tasapinnalise reljeefiga

Krundi pindala on 2,2 ha.

Juurdepääs kinnistule on lahendatud 11381 Munalaskme-Laitse riigiteelt. Asendiplaanile on

kantud nõuetekohane nähtavuskolmnurk. Ristmiskoht peab olema valmis ehitatud ja

Transpordiametile üle antud enne kinnistule hoone ehitamise alustamist. Tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Transpordiamet ja Saue Vallavalitsus on huvitatud isikut teavitanud teeliiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta kohustusi riigitee põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal.

Sisepääsutee ja parkimisala tuleb katta asfaltiga ja killustikuga.

Elamu 0.00 = 33.70. Krundile on projekteeritud parkimis kohad (3).

Veevarustus on planeeritud projekteeritava puurkaevu kaudu, kanalisatsioon on projekteeritud

reokanalisatsiooni mahuti 10 m3 kaudu. Krundile on projekteeritud vee- ja kanalisatsiooni

torustikud, elektriliitumiskilp, madalpingekaabel, puit- ja võrkpiirdeaed väravaga. Piire ei tohi olla

läbipaistmatu ning kõrgem kui 2 m.

Olmejäätmete kogumiseks on projekteeritud betoonalus prügikonteinerile sissesõidu ääres.

Krunt kaetakse ühtlaselt murukattega. Hoone katuselt ja kõvakattega teedelt-platsidelt kogunev

sademevesi immutub teekattekallete kaudu oma krundi piires. Sademevett mitte juhtida

vallamaa-alale ja kõrvalasuvatele kruntidele.

Vt. ka lehte AS-4-01.

3.2.Arhitektuurne lahendus

Projekteeritava üksikelamu arhitektuurne lahendus vastab projekteerimistingimustele

nõuetele. Uus üksikelamu on projekteeritud 1- kordne ning viilkatusega, katuse kalle 24 kraadi.

Maja ruumide kõrgused on 2.7 0 m ning madala pööninguga. Maja katuseharja kõrgus

maapinnast on 5,7 m.

Peasissepääs hoonesse toimub läänest. Lõuna- ja idapoolsel küljel elamule on projekteeritud

lahtine puitterrass.

Üksikelamu esimesel korrusel on projekteeritud elutuba, köök, kolm magamistuba, esik, WC,

koridor, vannituba, tehnoruum, garderoob, terrass.

Vt. ka lehti AR-5-01 ... AR-6-05.

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 4 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

4. Konstruktiivne lahendus 1 PROJEKTEERIMISE ALUSED

Aluseks võetud normdokumentide loetelu

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. 07. 2015 määrus nr 97. Nõuded ehitusprojektile.

Redaktsioon 01.03.2021.

• EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused

• EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused

• EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1 Üldsätted

• Betoon ja raudbetoon Projekti ehituskirjeldus ja joonised BÜ3 2006

Koormused

• Kasuskoormused

- Pinnad grupp C4 - qk = 5,0 kN/m², Qk = 4,0 kN

• Omakaalukoormused vastavalt konstruktsioonimaterjalide mahukaaludele ja ristlõigetele.

• Koormuste tähtsamad osavarutegurid

Konstruktsiooni või -elemendi purunemine, stabiilsuskadu jms, kus määrav on materjali tugevus;

- Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,sup= 1,20

- Alalised koormused (konstruktsiooni või -elementi kontrollida ainult alaliskoormuse ebasoodsast

mõjust lähtudes)

γG,sup= 1,35

- Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ,sup= 1,50

- Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,inf= 1,0

Pinnasega seonduvad konstruktsioonielemendid, kui määravaks saab nende vajumine:

- Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,sup= 1,0

- Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ,sup= 1,3

- Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG,inf= 1,0

Üksikelamu üldstabiilsus ja ruumiline jäikus tagatakse kandeseinte ja vahelagede koostööga.

Kandekonstruktsioonide skeem

Elamu on 1-kordne. Vertikaalkoormuseid võtavad vastu puitkarkassist välisseinad paksusega 331

mm, puitkarkassist siseseinad paksusega 152 mm, madalvundament. Materjalide iseloomustus:

Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206:2014+A1:2016/AC:2019 Betoon.

Spetsifitseerimine, toimivus,tootmine ja vastavus. Betooni veetiheduse margi W määramisel on lähtutud SniP

2. 03. 01-84 pt. 2.3 määratlustest.

Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused on määratud vastavalt standardile. Betoonimassi

maksimaalne vesi-tsemendisuhe, minimaalne tsemendi sisaldus ja õhu sisaldusprotsent määratakse tarindi

keskkonna ja külmakindluse klassist lähtuvalt.

Vundamendi sarrustamisel on kasutatud terast B500. Müüritised tehakse (laotakse ja sarrustatakse) kehtivate

või seletuskirjas mainitud määruste, normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides projekteerija ning

müürikivi kohaseid valmistaja nõudeid ja juhiseid.

Puitonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse puitu niiskusesisaldusega 15...20%. Saematerjal peab

kuuluma vähemalt tugevusklassi C18.

Katusekonstruktsioonis paiknev puitmaterjal peab olema immutatud; kasutatav puit kuulub 3.riskiklassi.

Puittarindite toetamisel raudbetoonkonstruktsioonidele paigaldatakse toepinna alla mittemädanev

niiskustõkend.

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 5 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

4.1 Vundamendid

Elamu vundament on rajatud vastavalt:

Vundamendi paiknemise sügavus on 0.10 m. Sokkel moodustatakse L-plokkidest: h=500 mm,

l=500 mm. Soojustuse paksus – 100 mm EPS120 terve perimeetri ulatuses. Vundamendi

soojustuseks on 300 mm paksune EPS200 kiht. Sokkli kõrgus on 400 mm, sokkel krohvida.

Kamina ja korstne all näha ette raudbetoonist tugevdusplaadid.

Terrassi postvundament = raudbetoonist postid 150*150 mm + monoliitsest betoonist

vundamenditaldmik 400*150 mm + killustikalus 200 mm;

4.2 Seinad

Elamu välisseinte konstruktsioon on vastavalt:

A) Välissein VS-1 331 mm = = voodrilaud 18 mm + distants liist 25 mm + tuuletõkkeplaat 12

mm + puitkarkass 50*200 mm + kivivill 200 mm + puitkarkass 50*50 mm + kivivill 50 mm

+ aurutõkke kile + 2*kipsplaat;

Elamu siseseinte konstruktsioon on vastavalt:

A) Sisesein SS-1 152 mm = 2*kipskartongplaat 13 mm + ehituspapp + puitkarkass 50*100 mm

+ kivivill 100 mm + ehituspapp + 2*kipskartongplaat 13 mm.

.

4.3 Laed ja põrandad

Elamu vahelaed on vastavalt:

A) Pööningu puitvahelagi = puistevill 200 mm + puitfermid 75*200 mm sammuga 600 mm +

soojustus puistevill 200 mm + aurutõkke kile 0,2 mm + metallkarkass + 2*kipsplaat;

B) Põrandakonstruktsioon = põrandakattematerjal 10 mm + betoon C25, 100 mm +

põrandaküttetorud 20 mm + armatuurvõrk 5*150*150 mm + armatuurraud 12 mm ja rangid

+ radoonitõkke kile + soojustus EPS 100 plaat 3 tk*100 mm + tihendatud killustik 300 mm

+ pinnas.

4.4 Katus

Elamu katusekonstruktsioon on vastavalt:

Katuse kalle on 24 kraadi = Ruukki katuseprofiilplekk + roovitus + juhtlatt25*50 mm +

aluskate + laudis 25 mm + katuse puitfermid 75*200 mm sammuga 600 mm.

4.4 Muud konstruktsioonid

Elamu aknaraamid on plastikust 3*klaaspakett argooniga.

Põrandale paigaldatakse vastavalt sisekujundusele kas parkett või keraamiline plaat.

Välisuks: soojustatud energiasäästlikud uks.

Elamu välistrepp on betoonist ja terrass on puidust.

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 6 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

5. Sise- ja välisviimistlus

Üksikelamu siseviimistluses on projekteeritud kipsplaat. Seinad sanitaarruumides – OSB plaat,

hüdroisolatsiooni kiht pluss glasuurplaat. Elamu tsokli välisviimistluses on projekteeritud krohv

tumehalli värvi, RAL 7016. Hoone katusekatteks on kasutatud Ruukki katusekiviprofiilplaate

tumehalli värvi, RAL 7016.

Seinade välisviimistluses on voodrilaud valget värvi.

Aknad on plastikust tumehalli värvi, RAL 7016 (3*klaaspakett argooniga), siseuksed on puidust,

hoone välisuks metallist tumehalli värvi, RAL 7016.

WC-s ja vannitoas on projekteeritud keraamilistest plaatidest põrandad. Eluruumides on

puitpõrandad. Tehnoruumis on betoonpõrand või keraamilistest plaatidest põrand.

6.Veevarustus ja kanalisatsioon

Hoone VK osa on projekteeritud vastavalt standarditele:

- EVS 835:2022 Hoone veevärk ja EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk.

- EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

Elamu veevarustamine on planeeritud projekteeritava puurkaevu kaudu. Kaevu hooldusalas (R10

m) reostusallikaid ja kanalisatsiooni trasse on keelatud.

Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ligikaudsed vooluhulgad: projekteeritav veevarustuse

ligikaudne vooluhulk on max. 0,3 m3/ööpäevas, kanalisatsiooni ligikaudne vooluhulk on max. 0,3

m3/ööpäevas. Joogivesi peab vastama joogivee kvaliteedinõuetele. Tarbevee soojendamine toimub

õhk-vesi soojuspumba kaudu.

Veetorustikud ehitada joogiveele lubatud plasttorudest Ø16x2mm Ø20x2, Ø25x2,3 Ø32x2,9 ja

40x3,7mm. Torustikud paigaldada hoone keskmise pikiseina konstruktsiooni sisse ja põranda alla.

Torudele on ette nähtud soojus- ja kondensaadivastane isolatsioon.

Torustikud tuleb ehitada kihtseintorudest (alupex) Ø20x2,25, 25x2,5 ja 40x4,0mm. Seinte ja

põrandakonstruktsioonide sisse jäävatele torustikele ei tohi jääda lahtivõetavaid liitmikke.

Kanalisatsioonitorustikud paigaldada põranda alla ja seinte sisse.

Kanalisatsioonitorustikud ehitada PVC plasttorudest Ø50; Ø75 ja Ø110mm. Torustike

vundamentidest läbiminekul peab torustikule paigaldama kanalisatsioonitorust jämedam hülsstoru,

selliselt, et vundament vajumisel ei saaks torule toetuda.

Elamu kanalisatsioon on lahendatud projekteeritava sertifitseeritud kogumismahuti kaudu

mahuga 10 m3.

Elamu heitveed on ette nähtud juhtida kogumismahutisse. Heitvee puhastamise vajadus puudub.

Kinnistule on projekteeritud sisene kanalisatsiooni torustik De110 alates hoonest kuni mahutini.

Torustikud ja olulisemate veetarbijate paiknemine: veetrass sisestatud honesse, millest läheb

köögikraani, WC-sse ja vannitoas. Keskmine veetarbimine ühe kuu jooksul on 10 m3.

Kogumismahuti paigaldamise korral dokumenteerida mahuti seisukord paigaldamisel ning esitada

kasutusloaga mahuti sertifikaat, tootejoonis, paigaldusjuhend.

Torustike ja olulisemate vett tarbivete või kanaliseerimist vajavate seadmete paiknemine: köögis

asub köögikraan ja nõudepesumasin, WC-s asuvad WC pott ja kranikaus, vannitoas on kraanikaus,

vann, duššikabin, WC-pott. Pesumasin asub tehnoruumis.

Tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga on projekteeritud vähemalt 50 aastat.

Kõik ehitatavad püstikud tuleb varustada puhastusluukidega, püstik P1K

kompensatsioonimuhviga, tuletõkkepiiretest läbiminekul tuletõkkemansetiga.

Püstikud tuleb lõpetada tuulutuspeaga katusel. Tehnoruumi põrandas peab kasutama kuiva

haisulukuga trappi. Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 7 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

7. Küte ja ventilatsioon

Hoone küte, ventilatsioon ja suitsueemaldus on projekteeritud vastavalt standarditele:

- EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutuse OSA 2. Küttesüsteemid

- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

- EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid.

- EVS-EN 15251 klass II.

Üksikelamu kütmine toimub õhk-vesisoojuspumba kaudu. Soojuspumba mark on Daikin

Altherma 3; 6 kW . Elamule on projekteeritud põrandaküte . Kütte liik on õhksoojus. Tehnoruumide

vajadus: tehnoruum. Kütte süsteemi iseloomustus ja küttekehade põhimõtteline paiknemine: elutoas

on projekteeritud kamin-ahi. Elamus on ette nähtud soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem Flexit

Nordic S2 L. Ventilastiooniseadmete õhuvõtt ja väljavise on projekteeritud läbi välisseina

õhuvõturesti -ja väljaviskeresti kaudu. WC, vannitoa, tehnoruumi ventileerimine toimub

ventilatsioonitorude ja akende kaudu.

Soojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid" ja tehnoseadmete müra ei tohi ümbruskonna elamualadel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Õhk-

vesisoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määrustes toodud nõudeid. Vastavalt sellele

reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval

maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid müra

vähendamiseks.

8. Elektrivarustus

Elamu liitumine piirkonna elektrivõrguga toimub vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud

tehnilistele tingimustele ja liitumislepingule. Hoone liitumispunkt on projekteeritud posti külge

sissesôidu tee kôrvale. Kasutatav pingesüsteem on 3*220/380 V ja lubatud lepingus vastavalt

peakaitsmed automaatlülitil on 3*20A.

Liitumispunktiks on liitumiskilbi tarbija toitekaabli klemmid. Liitumiskilbist tuuakse hoonetesse

projekteeritav maaalune 0,4 kV kaabel.

Hoone peajaotuskilp paikneb tehnoruumis. Elektrikilbis peab olema pealüliti, liigpinge kaitse,

väljuvate liinide kaitselülitid ja vajalikud rikkevoolu kaitsed. Kilbi kaitseaste vähemalt IP31 ja

avatud uksekorral IP20. Rühmaliinid paigaldada kaabliga PPJ, või samaväärsega süvistatud

paigaldusviisiga.

Elektriseadmete maandamine teha kaablite maandussoone kaudu, millised elektrikilbis

ühendada kilbi maanduslatiga.

Elektripaigaldisele ehitada maandusseade. Maanduriks paigaldada toitekaabli kõrvale 0,25 m

kaugusele paljas vaskjuhe Cu 25 mm2. Hoone sisene elektrivarustus lahendatakse spetsialisti poolt

eraldi projektiga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

9.Korrosioonikaitse ja puidu antiseptimine

Kõik kandvad puitkonstruktsioonid on antiseptitud.

Kivi- ja puitpindade omavahelised seosed on teostatud tõrvapapikihil.

Vihmaveetorud-rennid on valmistatud PVC plekist.

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 8 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

10. Jäätmekäitlus ja keskkonnakaitse osa.

Haljastus

Hoone ehitusega ei kaasne looduse reostusohtu. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Saue Valla

Jäätmehoolduseeskirjast.

Ehitus-, lammutus ja olmejäätmed veetakse ära litsenseeritud prügifirma poolt vastavalt lepingule.

Prügikonteiner asub ettenähtud platsil betoonalusel. Keelatud on jäätmete ja olmeprügi põletamine

kinnistul. Biolagunevad jäätmed kompostitakse selleks ettenähtud kohas.

Ehitustööde lõpus esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete üleandmise kohta. Dokumendil näidata

võimalikult täpselt tekkinud jäätmete liigid, kuid kindlasti eraldi välja tuua ohtlike jäätmete osakaal.

Näidata dokumendil ka jäätmete päritolu (kinnistu aadress).

Haljastus. Krundil istuda ja säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ning hinnata vajadusel

naaberkinnistutelt ulatuva kõrghaljastuse kärpimise või raie vajadust. Olemasoleva kõrghaljastuse

juurestiku kaitsealaks planeerida vähemalt 2 meetrit. Ehitusalasse jäävate puude (v.a viljapuud) raie

kooskõlastada Saue Valla keskkonnanõunikuga. Kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte

päikesevalguse eest. Sademevett mitte juhtida kõrvalasuvatele kruntidele.

Kinnistul vajalikud raietööd, sh võsa eemaldamine, tuleb teha lindude pesitsusperioodi välisel ajal,

st perioodil 1. august – 15. märts.

11.Energiatõhususe miiinimumnõuded.

Hoone projekt vastab V V määrusele nr 63/11.12.2018 "Hoone energiatõhususe

miiinimumnõuded".

Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

- väikemajades kuni 120 m2 miinimumnõue on 165 kWh/m2 aastas ruutmeetri kohta;

- Ridaelamus 120-220 m2 - 140 kWh/m2;

- Paariselamus 220 m2 - 100 kWh/m2.

Energiatõhususarvu arvutamiseks summeritakse tarnitud energia ja energiakandjate

kaalumistegurite korrutised.

Suvise ruumitemperatuuri loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui

150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini.Ruumide ülekuumenemise väitimiseks

tuleb eelistada ehituslikkelahendusi ( päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite

massivsus) ja ruumide tuulutamist.

Väikemajad on temperatuurikontrollist vabastatud järgmiste tingimuste samaaegsel täitmisel:

1. lääne- ja lõunapoolsete välisseinte üle ühe ruutmetri suurustel aknapindadel kasutatakse

päikesekaitseklaase;

2. elu ja magamistubade lääne-ja lõunapoolsete akende klaasiosa pind on maksimaalselt

30% ruumi lääne- ja lõunapoolsete välisseinte pinnast;

3. elu ja magamistubades on avatavate akende pind vähemalt 5% nende ruumide

põrandapinnast.

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud.

Ruumide soojuslikku mugavuse tagamiseks ei väi piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5

vatti ruutmetri ja kraadi kohta.

Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine

optimaalses tööpirkonnas.Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes

paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas. Välissein : U = 0,17 W/m2K

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 9 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

Esimese korruse põrandakonstruktsioon: U = 0,10 W/m2

Välisuks: U=1,00 W/m2K

Aken: U=0,80 W/m2K; Katusekonstruktsioon:U = 0,10 W/m2K

12. Radoonikaitse

Pinnase radooni emissiooni tasemeks loetakse ühe meetri sügavusel mõõdetud pinnase poorides

oleva õhu radoonisisaldus. Vastavalt pinnases oleva õhu radoonisisaldusele klassifitseeritakse

pinnas madala, normaalse, kõrge ja ülikõrge radoonisisaldusega pinnaseks.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on Kaasiku külas kõrge radoonitase (50-150

Bq/m3). Planeeritaval alal on vajalik rakendada radooni vähendamise meetmeid.

Eluhoone projekteerimisel rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise

takistamiseks vastavalt standardile EVS 840:20017 ’’ Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes’’.

Tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade,

pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooni vältimiseks 1.korrusel valatakse betoonpõrand.

Radoonitõkke kile paigaldatakse betooni kihi alla. (RMB 400), kile liitekohad ja praod hoolikalt

tihendatakse.

13.Tulekaitse abinõud Üksikelamu tuleohutuse osa koostamisel on tuginetud:

1. Tuleohutuse seadus 05.05.2010.

2. Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

3. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

4. Siseministri 2. septembri 2010. a määruse nr 44 «Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded»

5. SiM määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (01.03.2021).

Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid:

1. EVS 812-2:2014; EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid.

2. EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid.

3. EVS 812-6:2012+A1:2013; EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+AC:2017– Ehitiste tuleohutus:

Tuletõrje veevarustus.

4. EVS 812-7:2018– Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine

projekteerimise ja ehitamise käigus.projekteerimise ja ehitamise käigus.

Projekteeritud hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 .

Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub.

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub.

Eripõlemiskoormus – hoonetele TP3 1-2 kor. Nõudeid ei esitata.

Hoone otstarve: 11101 – üksikelamu.

Tuletundlikkus:

Seinte ja lagede tuletundlikkus I-se kasutusviisiga ehitistes ( klass TP-3) peab olema D-s2,d2

(seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjaliga). Välisseina välispind ja

õhutuspilu välispind peab olema D-s2,d2. Õhutuspilu sisepind – nõue puudub.

Välisseina soojustusmaterjali tuletundlikkus peab olema D, d0.

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 10 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

Katusekatte tuletundlikus – BROOF.(t2-t4) nõuetele.

Terrassi põranda tuletundlikkus on DFL- s1. Kaablite tuletundlikus – Dca-s2,d2. Tehnoruumi

põranda tuletundlikkus on DFL- s1; seinte ja lae tuletundlikkus on B-s1,d0.

Ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus:

Üksikelamus on paigaldatud soojusvahetusega ventilatsioonisüsteem, mis asub tehnoruumis.

Ventilatsiooni tuleohutusega seonduva automaatika toimimiskindlus tuleb tagada sõltumatult

väljastpoolt saadavast energiast või kindlustatud energiavarustuse seadmega. Automaatika tuleb

hoida tegutsemisvalmina regulaarse kontrolli- ja hooldussüsteemi rakendamisega.

Ventilatsioonikanalid tehakse vähemalt A2-sl,d0 tuletundlikkusega ehitusmaterjalidest.

Köögi väljatõmbekanalit ei projekteerita, on projekteeritud filtriga õhupuhasti.

Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt

EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-sl,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib

kasutada painduvaid kanaleid.

Elamule on projekteeritud katuse kalle 24°. Korstna kõrgus on määratud nii, et korstna ülaserva ja

katuse pinna lühim kaugus on vähemalt 0,8 m (EVS 812-3;2018 - Küttesüsteemid).

Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud

küttekolde pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral olla üle 80 C.

Üksikelamu kütmine toimub tehnoruumi kaudu (elektrivõimsus max.6 kw ). Kütte liik on

õhksoojus. Tehnoruumide vajadus: tehnoruum.

Kütte süsteemi iseloomustus ja küttekehade põhimõtteline paiknemine: elutoas on projekteeritud

kamin-ahi. Hoone kütteseadmete arv on kaks.

Majale on projekteeritud üks Fibo moodulkorsten, mis sobib küttekolletele, millede väljastav

heitgaasi temperatuur on kuni 400 C(lühiajaliselt kuni 1000 C – tahmapõleng). Korstna

temperatuuri klass on T400.

Moodulkorstna paigaldamisel lähtuda tootjapoolsest paigaldusjuhendist. Korstnate läbiviigud vahe-

ja katuslaest teostada vastavalt tootja poolt antud juhistele. Arvestada tuleb korstna

temperatuuriklassiga ning vahelae ja katuse konstruktsiooniga.

Erinevatel korstnatel on erinevad ohutuslahendused. Puidust elementide paigaldamine vastu

korstnat peab olema reguleeritud tootejuhendist.

Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende

temperatuur ei tõuseks üle 80 C . Kui arvutusega või muul viisil ei ole tõestatud muud, arvestatakse,

et põlevmaterjalidest ehitisosade temperatuur ei tõuse üle 80 C juhul, kui need paigutada vähemalt

100 mm kaugusele korstna välispinnast põlemisgaaside maksimaaltemperatuuri 350 C puhul.

Väga oluline on jälgida, et korstna temperatuuriklass ei oleks väiksem kütteseadme väljundgaaside

temperatuurist. Kui korstna temperatuuriklass on väiksem kütteseadme väljundgaaside

temperatuurist, siis selline korsten ei pea kõrgele kuumusele vastu ja põleb läbi ning sellest

tulenevalt võib tekkida tulekahju. (EVS 812-3:2018)

Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse

nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt

50 mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale.

Puhastustööde jaoks jäetakse luukide ette vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väikseimaks tahmaluugi

suuruseks on 65*130 mm. Luugid peavad olema tihedalt suletavad ja selliselt riivistatud, et äkiline

ülerõhklõõris neid ei avaks.

Suitsu- ja soojuse eemaldamine: ruumi ülemises kolmandikus paiknev aken, luuk või uks- avatav või ohutult purustatav

põrandapinnast käeulatuses (Vt. AR-5-01).

Pääsud pööningule, katusele:

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 11 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

- pääs pööningule – pööninguukse kaudu väljas, mille minimaalmõõtmed on 60*80 cm;

- pääs katusele – kohtkindla katuseredeli kaudu.

Küttesüsteemide teenindamiseks paigaldada katusele teenindussillad ja –platformid,

statsionaarne katuseredel.

Tuletõrjeveevarustussüsteemi lahendus.

Tuletõrje juurdesõit hoonele on Munalaskme-Laitse riigiteelt.

Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui on täidetud

tingimus: erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Naaberhooned asuvad kaugemal kui 40 (50 m).

Vajaliku täiendava tuletõrjevee saab olemasolevast tuletõrjereservuaarist, mis asub krundi ääres

2700 m kaugusel aadressil Laitse küla, Kastani tee 3.

Tuletõrjereservuaar peab vastama Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“muutmine

(12.12.2022).

Kustutusvee vooluhulk 10 l/sek vähemalt 3h jooksul.

Juurdepääsutee on killustikukattega ja laiusega 3,5 m, kandevõime vähemalt 25 t.Kustutusvee

vooluhulk 10 l/sek vähemalt 3h jooksul.

Naaberkinnistute ehituste tulepüsivusklass on TP-3.

Lähtudes eluhoonete paigutusest asendiplaanil on hoonetevaheline ohutuskuja laius üle 8 m.

Evakuatsioonilahendus:

- evakueeruvate inimeste arv – alla 30;

 evakuatsiooniteede arvutus – evakuatsioonitee maksimaalpikkus ei ületa 30 m ning

umbalast 15 meetrit;

- hädaväljapääsud – avatavad aknad, mille valgusava kõrgus on vähemalt 600 mm ja

laius 500 mm.

Tulekahjusignalisatsioon – autonoomne tulekahjusignalisatsiooni andur paigaldada I-se

kasutusviisiga ehitistes vähemalt igasse elamistuppa.

Kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb hoonesse paigaldada vähemalt üks

autonoomne vingugaasiandur, järgides tootja juhiseid.

14.Tehnilised näitajad:

Krundi pind 2,2 ha

Üksikelamu

Ehitisealune pind 138,0 m2

Maapealse osa alune pind 138,0 m2

Maapealsete korruste arv 1

Maaaluste korruste arv 0

Absoluutne kõrgus 39,0 m

Kõrgus 5,7 m

Hoone pikkus 15,0 m Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 12 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

Hoone laius 10,5 m

Sügavus 0

Suletud netopind 113,5 m2

Köetav pind 113,5 m2

Maapealse osa maht 579,0 m3

Maht 579,0 m3

Tehnopind 6,4 m2

Eluruumide pind 107,1 m2

Mitteeluruumide pind 0

Üldkasutatav pind 0

Hoone tubade arv 4

Köökide arv 1

Rõdude ja lodžade pind 0

Hoone tualettruumide arv 2

Hoone tulepüsivus klass TP-3

Üksikelamu nurgakoordinaadid:

1. x = 6562194,18 y = 519802,20

2. x = 6562209,03 y = 519800,08

3. x = 6562207,76 y = 519791,17

4. x = 6562200,58 y = 519792,19

5. x = 6562200,37 y = 519790,71

6. x = 6562198,39 y = 519790,99

7. x = 6562198,60 y = 519792,47

8. x = 6562192,91 y = 519793,29

Piirdeaja koordinaadid:

9. x = 6562213,83 y = 519764,42

10. x = 6562219,37 y = 519803,41

Puurkaevu koordinaadid:

11. x = 656204,41 y = 519814,17

Kogumismahuti koordinaadid:

12. x = 6562215,27 y = 519794,30

15. Elamu pindade koondtabel

Eluruumide

pind

Tehnopind Suletud

netopind

Üldkasutatav

Pind

Elutuba 26,5 26,5

Köök 13,7 13,7

Magamistuba 14,6 14,6

Magamistuba 11,7 11,7

16. Teadmiseks omanikule

1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise

alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3

päeva enne töödega alustamist ""ehitamise alustamise teatis"". Põhjendatud juhul võib ehitusloa

kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1),

(2), § 43 lg (1)) 2.Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel

võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest

või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 3.Eramu valmimisel taotleda kasutusluba.

4.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/

14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“

Salvkaevu puhul on tegu ehitusteatisega:„6.Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku

§ 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või

täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 7.Valminud väikeehitise

kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu“

17. Käesoleva projekti aluseks on järgmised normdokumendid: EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused.

EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 a. kehtestatud määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”;

Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, 16.05.2017;

MKM 05.06. 2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;

Ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri 01.01.2019.a. jõustunud määrus nr 63/11.12.2018 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“;

Majandus- ja Taristuministri 01.07.2015.a. jõustunud määrus nr 51/02.06.2015 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“;

MTM nr 85„Eluruumile esitatavad nõuded“(vastu võetud 02.07.2015, jõustunud 06.07.2015);

Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõude“

SiM määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (01.03.2021).

EVS 812-3:2018 (Ehitiste tuleohutus; osa 3: Küttesüsteemid);

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 14 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

Magamistuba 10,6 10,6

Garderoob 3,2 3,2

Esik 6,3 6,3

WC 1,2 1,2

Tehnoruum 6,4 3,4

Koridor 12,5 12,5

Vannituba 6,8 6,8

Kokku

107,1 6,4 113,5

EVS 812-6:2012 (Ehitiste tuleohutus; osa 6: Tuletõrje veevarustus).

EVS 835:2014 Hoone veevärk ja EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk.

EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.

EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.“

Keskkonnaregistri määrus „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“. Vastu võetud 16.12.2016 nr 71

Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

EVS 840:2017 ’’Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes’’.

EVS-HD 60364-1:2008/A11:2017.Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,

üldiseloomustus, määratlused.

EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

Keskkonnaministri 31.07.2019 a määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“

Uue üksikelamu eelprojekt Töö nr 0824

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika Leht 15 Lehti 15

Diplomeeritud arhitekt, tase 7, J. Truusa, 58227060 25.04.2024

GSPublisherVersion 0.0.100.100

10,003

30,209

40,000

10,377

15,000 10,015

9,000 5,000

14,106

50,000

3,062

21,290

21,049

72501:001:0907 Kaasiku kergtee L15

72501:001:0905 Loksu

29701:001:0078 11381 Munalaskme-Laitse tee

72501:001:0906 Paju-Allika

35.04

35.03

35.02

34.88 34.83

34.82

34.64

34.68

34.62

34.51

34.49

34.43

34.37

34.38

34.23

34.37 34.32

34.15 34.14

33.23 34.21

33.37

34.42

33.65 34.59

34.07 34.85

34.23

34.31

34.28

34.96 34.19

33.87

33.63

33.55

3 3.

26

33.20

33.86 33.26

33.04

H E

34.08

X= 6562250

Y= 519750

33.93

33.41 33.30

32.91

32.80

33.00

33.48

33.67

33.46

33.27 33.07

32.78

32.81

32.63

32.42

32.84

32.40

32.47

32.24

32.66 32.93

32.80

33.24

33.28 32.95

32.97

32.76

32.89

32.86

33.29

32.76

32.54 32.54

A

A

Munalaskme-Laitse tee

34.0

33.5

33.0

32 .5

el. õhuliin 0.4 kV

OÜ K&J

pinnas

prpjekteeritav kogumismahuti

2

С

33.30

32.95

PK

A

Harjumaa, Saue vald, Kaasiku küla, Paju-Allika

Jelena Truusa

AS-1 Asendiplaan

Tarmo Paju Arhitekt

Uus üksikelamu29.03.2024 Eelprojekt

Aadress

Tel. 55664816 Tel. 58227060

M 1:500

Tellija

Topo-geodeetilise alusplaani koostaja on 18.03.2024 a

TEHNILISED NÄITAJAD:

Krundi pind 2,2 ha

Üksikelamu

Ehitisealune pind 138,0 m2 Maapealse osa alune pind 138,0 m2 Maapealsete korruste arv 1 kor. . Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 39,0 m Kõrgus 5,7 m Hoone pikkus 15,0 m Hoone laius 10,5 m Sügavus 0 Suletud netopind 113,5 m2 Köetav pind 113,5 m2 Maapealse osa maht 579,0 m3 Maht 579,0 m3 Tehnopind 6,4 m2 Eluruumide pind 107,1 m2 Üldkasutatav pind 0 Mitteeluruumi pind 0 Tubade arv 4 Köökide arv 1 Rõdude ja lodžade pind 0 Tualettruumide arv 2 Tulepüsivus klass TP-3

EKSPLIKATSIOON:

1. Projekteeritav üksikelamu 2. Naabrielamu 3. Projekteeritav värav 4. Projekteeritavad parkimis kohad 5. Projekteeritav betoonalus prügikonteinerile 6. Projekteeritav puurkaev 7. Projekteeritav reovee kogumismahuti 8. Projekteeritav võrkpiirdeaed 9. Projekteeritav puitpiirdeaed

i = 0.02

bet. äärekivi 200(h) x 80 x 1000 mm

i = 0.02

tihendatud paekillustik (segu nr. 3(1)), 200mm dreenliiv, 200mm, Kf = 2 m/ööp, tihendustegur Kt = 0,98

pinnas, min. tihendustegur Kt = 0,95

Teekatte lõige

killustik

34.43 34.4833.40

33.85 33.26

34.43 11381 Munalaskme-Laitse tee

krundipiir

R10,00

projekteeritav nähtavuskolmnurk

Tabel projekteerimistingimuste nõuete täitmise kohta

Lubatud Projekteeritud

Maks. elamu ehitisealune pind,m2 250,0 138,0

Maks. abihoonete ehitisealune pind,m2 150,0 -

Katuste kalded 0-45 24

Korruselisus (elamu/abihoone) 2/1 1/-

Parkimiskohtade arv

Kõrgus maapinnast (elamu/abihoone)

3 3

9,0/6,0 5,7/-

LK projekteeritav liitumiskilp

TINGMÄRGID:

projekteeritav teekate (asfalt, killustik)

krundipiir

piiranguvööndid

projekteeritav kanalisatsiooni ühendus

betoonalus prügikonteinerile

käsitletav hoone

V 38.40

38.42

projek. kõrgusmärk ol.olev kõrgusmärk

lubatav ehitusala

parkimis koht W

projekteeritav veeühendus

K

projekteeritav ehitis

projekteeritav elektri madalpingekaabel

hoone peasissepääs

R40,00

projekteeritav piirdeaed

D projekteeritav drenaažitorustik

Elektriõhuliin kaitsevööndiga 2+2 m

W

V

K

Kill

D

D D

D

D

LK

0.000= 33.70

2

1

3

4

5

6

9

8

8

8

33.30

33.28

33.30

33.27

33.20

33.07

W

x=6562246,2 y=519787,11

1

B

7.00

80.00 m

7

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 30.04.2024 nr 428478

Meie 08.05.2024 nr 7.1-2/24/7422-2

Paju-Allika kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Kaasiku küla

Paju-Allika kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 428478).

Kinnistu (katastritunnus 72501:001:0906) asub riigitee nr 11381 Munalaskme-Laitse tee (edaspidi

riigitee) km 5,102-5,301 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu koos selle juurde kuuluvate rajatiste (piirdeaed, kogumismahuti)

ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Jelena Truusa FIE koostatud projekt „Uue üksikelamu

eelprojekt. Töö nr 0824“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

kirjaga 15.05.2023 nr 7.1-2/23/10265-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: 15.05.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/10265-2 väljastatud

nõuetele vastav ristmik peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne mistahes

hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 428478) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 0824_EP_AR-3-01_seletuskiri

- Lisa 2. 0824_EP_AS-4-01_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]