Kiri

Saatja: "Nele Väits" <[email protected]>

Saadetud: 17.05.2022 12:24

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>

Teema: Dokumendi nr 16-7/18-0437-064 edastamine

Manused: Nimetu manus 00642.png; kiri_digiallkirjaga_16-7_18-0437-064.asice

Lugupeetud menetlusosaline

Edastame Teile dokumendi 16-7/18-0437-064, millega palume seisukohta Pakri Energiasalv

OÜ hoonestusloa muutmise taotlusele.

Lugupidamisega

Nele Väits

ehituse tegevusõiguse talituse

peaspetsialist

+372 667 2151 | [email protected]

www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine

Eelprojekt

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Reg. Nr. 1 14107173

Esindaja: Peep Siitam e-post: [email protected]

Peatöövõtja: Osaühing Corson Reg. Nr. 10006729 MTR: EP10006729-0001 Ööviiuli, Kabila küla, Saue vald, Harjumaa Projektijuht: Toomas Liiv, PhD, Volitatud ehitusinsener, tase 8, Sadamaehitus

- kutsetunnistus nr. 131040 /allkirjastatud digitaalselt/

Tel. +372 565 3373 e-post: [email protected]

Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Töö nr: 2202

Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava

tehissaare projekteerimine Staadium: Eelprojekt Versioon: 2

TALLINN 17.01.2022

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 2 / 27

1. SISUKORD

1. ASENDIPLAAN..................................................................................................................... 5

1.1. Vastavus detailplaneeringule .......................................................................................... 5 1.2. Kai projekteerimine ........................................................................................................ 5 1.3. Tehissaar ......................................................................................................................... 6 1.4. Vee erikasutusluba .......................................................................................................... 6 1.5. Olemasolev olukord ........................................................................................................ 6

1.5.1. Olemasolevad rajatised ja ehitised .......................................................................... 6 1.5.2. Olemasolev haljastus .............................................................................................. 6 1.6.3. Projekteeritav lahendus ........................................................................................... 6

1.7. Ehitised töövõtu alal ....................................................................................................... 6 1.8. Vertikaalplaneering ......................................................................................................... 6 1.9. Teed, platsid ja liikluskorraldus ...................................................................................... 6 1.10. Haljastus ja heakorrastus alal .......................................................................................... 6 1.11. Tehnilised näitajad .......................................................................................................... 6 1.12. Arvutuslik laev ................................................................................................................ 7

2. KASUTATUD LÄHTEANDMED JA EHITUSNORMID ................................................... 8

3. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ........................................................................................ 11

3.1. Üldist ............................................................................................................................. 11 3.2. Koormused .................................................................................................................... 11 3.3. Pinnaskonstruktsioonid ................................................................................................. 11

3.3.1. Täide ..................................................................................................................... 11 3.4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid ........................................................................ 12

3.4.1. Mõõtmetolerantsid ................................................................................................ 12 3.4.2. Tarindid ja nende valmistamine ............................................................................ 12 3.4.3. Nõuded betoonkonstruktsioonide valmistamisel .................................................. 14

3.5. Teraskonstruktsioonid ................................................................................................... 15 3.5.1. Jälgitavad seadused, normid, eeskirjad ja nõuded ................................................ 15 3.5.2. Nõuded materjalidele ja keevisele ning keevitustöödele ...................................... 15 3.5.3. Teraskonstruktsioonide valmistamine ja tolerantsid ............................................. 17 3.5.4. Teraskonstruktsiooni elementide pinnatöötlus ja markeerimine .......................... 17 3.5.5. Kontroll tehases .................................................................................................... 18 3.5.6. Toodete juurde kuuluv dokumentatsioon.............................................................. 18 3.5.7. Paigaldamine ......................................................................................................... 19 3.5.8. Koostetolerantsid ja kontroll ehitusplatsil ............................................................ 19

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KIRJELDUS ............................................................... 20

4.1. Kai ................................................................................................................................. 20 4.2. Tehissaar ....................................................................................................................... 20 4.3. Veehaare ....................................................................................................................... 21

5. TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................ 22

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 3 / 27

6. ELEKTRIPAIGALDISED ................................................................................................... 23

7. KESKKONNAKAITSE MEETMED ................................................................................... 24

7.1. Tööd ehitusobjektil ....................................................................................................... 24 7.2. Üldised leevendusmeetmed tööde läbiviimiseks .......................................................... 24 7.3. Tööohutuse alased määrused ........................................................................................ 25 7.4. Ehitusjäätmete käitlemine ............................................................................................. 25

8. JOONISTE LOTELU ........................................................................................................... 27

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 4 / 27

Peaprojekteerija Corson OÜ Koostatavad ehitusprojekti osad: Sadamarajatiste osa

Köite nr. Köite nimetus Vastutav isik I Sadamarajatiste osa. Seletuskiri ja joonised. Toomas Liiv

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 5 / 27

1. ASENDIPLAAN

Käesolev projekt on osa Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni jaama (PHAJ) projektist ja käsitleb ainult tehissaare ja veehaarde projekteerimist. PHAJ juhtimishoone, torustike ja maapealsete rajatiste kohta koostatakse eraldi projekt ja taotletakse ehitusload. Käesoleva projektiga taotletava ehitusloa piiriks on veehaarde šahti vertikaalse osa ülemine „krae“.

Projekteeritud tehissaar asub Paldiski põhja sadama kõrval Paldiski linnas.

Ehitustööde käigus rajatakse raudbetoon elementidest kai, mille esine sügavus on 8,1 m. Tehissaare ülemine kõrgusmärk on +3,0m. Kai pikkus on 84,0 m.

Tehissaare külgede pikkused on 116,9 m ja 189,8 m. Tehissaare küljed on projekteeritud graniitkividest, mille läbimõõt jääb vahemiku 1,9 m kuni 2,33 m. Graniitkividest külgede nõlvus on 1:2.

Tehissaarele on projekteeritud veehaare.

1.1. Vastavus detailplaneeringule Eelprojekt on koostatud vastavuses detailplaneeringuga. Lähteülesanne

Sadama projekteerimisel kavandatavad peamised tööd:

 Projekteerida kai;

 Projekteerida tehissaar;

Nõuded kontseptsiooni ja põhiprojekti koostamiseks:

1.2. Kai projekteerimine

 Kavandamisele kuuluva kai projekteeritav kasutusiga on vähemalt 50 aastat.

 Kaile mõjuvad koormused:

o ühtlaselt jaotatud kasuskoormus on vähemalt 25

o Pollari punktkoorus 400kN

 Venderdus kavandada silendervenedrusena, kavandada kaile ohutusredelid. Rattapiire kavandada kuumtsingitud ja ümarterasest.

 Kai katend kavandada asfaldist.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 6 / 27

1.3. Tehissaar

 Tehissaarele mõjuvad koormused

o ühtlaselt jaotatud kasuskoormus on vähemalt 75

1.4. Vee erikasutusluba Vee erikasutus luba projektile on taotlemisel. Menetlus on algatatud ja keskkonnamõjude hindamine on lõpetatud.

1.5. Olemasolev olukord

1.5.1. Olemasolevad rajatised ja ehitised Projekteeritaval alal puuduvad olemasolevad rajatised ja ehitised.

1.5.2. Olemasolev haljastus Projekteeritaval alal puudub haljastus.

1.6.3. Projekteeritav lahendus

1.7. Ehitised töövõtu alal Lahendatakse eraldi projektiga.

1.8. Vertikaalplaneering Projekteeritava tehissaare kõrgusmärk +3,00m. Selleks et sademeveed juhtida merre on kai pinnale antud tõus 0,01.

1.9. Teed, platsid ja liikluskorraldus Juurdepääs projekteeritavale alale on mööda S.Julajevi teed. Perspektiivselt on ettenähtud ligipääs S.Juajevi teelt saarele rajatud tammi.

1.10. Haljastus ja heakorrastus alal Projekteeritaval alal puudub haljastus.

1.11. Tehnilised näitajad

Ehitisealune pind (m2) Kõrgus / Sügavus (m) Pikkus (m) Laius (m)

Kai 420,0 +3,0 / -8,10 84,0 5,0

Tehissaar 22187,6 +3,0 189,8 116,9

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 7 / 27

1.12. Arvutuslik laev Akvatooriumi sügavuseks on tellija ja projekteerija omavahelisel läbirääkimise tulemusel otsustatud panna laevatatavale alale -8,10 m. Seega võib akvatooriumisse siseneda laev, mille süvis ei ületa 6,6 m

Arvutuslik laev on kuivlasti laev.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 8 / 27

2. KASUTATUD LÄHTEANDMED JA EHITUSNORMID

Projekteerimisel ja ehitustöödel tuleb järgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad vahendid ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme kuivõrd need ei lähe vastuollu eelnimetatutega. Projekteerimisel on täiendavalt lähtutud järgmistest väljaannetest:

 Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and waterways” EAU Ernst & Sohn 2004;

 Maritime Works Recommendations ROM 0.2-90, Actions in the Design of Maritime and Harbour Works, Puertos del Estado, Madrid April 2000;

 Maritime Works Recommendations ROM 0.5-94, Geotechnical Recommendations for the Design Maritime and Harbour Works Pueros del Estado, Madrid 1995;

 A Code of practice for the Design, Constraction of Marinas and Yacht Harbours In conjunction with The Marina Operations Manual;

 PIANC eeskirjad;

 Ehitusseadustik;

 Betoonitööde juhised B ja BY;

 RIL juhendid;

 ET, ETF ja RATU kartoteegid;

 RT kaardid;

 EEI eeskirjad;

 Üldised ehitustööde kvaliteedinõuded RYL: TarindiRYL2010, InfraRYL2015 ja MaaRYL2010;

 Hea ehitustava.

Ehitusprojekti dokumentatsiooni koostamise on kasutusel alljärgnevad lähteandmed:

 Konsultatsioonileping 2202 ja selle lisad;

 Fichtner Consulting Engineers, Paldiski PHES – Estonia Pre-Feasibility Study;

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 9 / 27

 Fichtner Consulting Engineers, Geological investigations & Design works for the Paldiski 500MW Pumped Hydro Energy Storage Project:

 Paldski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine Skepast&Puhkim OÜ töö nr. 2017-0075

 Eesti Geoloogiakeskus 2017 töö Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste tingimuste uuring

Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud järgmistest ehitusnormidest:

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 97 (vastu võetud 17.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“.

Koormused

 EVS-EN 1990:2002 + A1:2006 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;

 EVS-EN 1991-1-1:2002 + NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;

 EVS-EN 1991-1-2:2004 + NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus;

 EVS-EN 1991-1-3:2006 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;

 EVS-EN 1991-1-4:2005 + NA:2007 + AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;

 EVS-EN 1991-1-5:2004 + NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus;

 EVS-EN 1991-1-6:2005 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused;

 EVS-EN 1991-1-7:2006 + NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused;

 EVS-EN 1991-3:2006 + NA:2008 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 3: Kraana- ja masinakoormused.

Konstruktsioonid

 EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus;

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 10 / 27

 EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA:2007 + AC:2010 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele;

 EVS-EN 1992-1-2:2005 + NA:2008 + AC:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivus;

 EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine;

 EVS-EN 1993-1-1:2005 + NA:2006 + AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;

 EVS-EN 1993-1-2:2006 + NA:2007 + AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivus;

 EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine;

 EVS-EN 1090-2:2018 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele;

 EVS-EN ISO 12944 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega;

 EVS-EN ISO 5817: 2014 Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited (välja arvatud kiirguskeevituse meetodid). Kvaliteeditasemed keevitusdefektide järgi.

Geotehnika

 EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad;

 EVS-EN 1997-2:2007 + NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 11 / 27

3. EHITUSKONSTRUKTSIOONID

3.1. Üldist Joonised ja seletuskiri täiendavad vastastikku teineteist ja moodustavad ühtse terviku. Vasturääkivuste korral on seletuskiri prevaleeriv. Ehitustööde teostamisel juhindutakse MaaRYL2010 ja Tarindi RYL2010, ka siis, kui konkreetsele peatükile pole seletuskirjas viidatud.

3.2. Koormused Lumekoormus

 Maapinna lumekoormuse normisuurus on 1,25 .

Kasuskoormus

 Ühtlaselt jaotatud koormus tehissaare pinnal on 75,0 .

 Ühtlaselt jaotatud koormus kai pinnal on 25,0 .

Keskkonnaklassid

 Ilmastikumõjudele alluvad betoon ja raudbetoonkonstruktsioonid – klass XS3 ja XF4 vastavalt ENV 206.

 Kõik mitte sissebetoonitavad vees ja pritsmete tsoonis paiknevad teraskonstruktsioonid – klass C5-M, vastavalt ISO/FDIS 12944-2;

3.3. Pinnaskonstruktsioonid

3.3.1. Täide Pinnas tihendada kihtide kaupa tiheduseni 95% Proctori teimi järgi.

Täited katendite all tehakse dreneerivast liivast klass 2 ja killustikust vastavalt MaaRYL 2010 pt.223 nõuetele.

Täitetöödel juhinduda: MaaRYL 2010 pt.223 Täitetööd nõuetest ja juhistest

Samuti järgida: RIL 132-2000 Pinnasetööde seletuskiri hoonete ehitamisel

RIL 126-2020 Ehituste ja kruntide kuivendustööd – juhised

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 12 / 27

3.4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid

3.4.1. Mõõtmetolerantsid Kõik betoon- ja raudbetoontarindid peavad olema projekteeritud, valmistatud ja ehitatud (paigaldatud) vastavuses kehtivatele seadustele, normidele, standarditele ja üldtunnustatud nõuetele, samuti ka projekteerija ja järelvalvet teostava ametiisiku juhistele.

Suurimad lubatavad hälbed kohapeal valatavatele tarinditele:

 Suurim telgede hälve ± 10 mm;

 Suurim kõrgushälve ± 5 mm;

 Suurim kõrgushälve taldmikele ja vundamentidele + 10 mm või -15 mm;

 Suurim paiknemis- ja mõõtehälve ± 10 mm;

 Avade suurim paiknemishälve ± 15 mm;

 Üksiku sarrusvarda suurim paiknemishälve (minimaalne kaitsekiht peab olema tagatud) ± 15 mm.

Konstruktsioonielementide mõõtmete täpsus peab olema vastavuses järgmistele nõuetele:

 RakMK B4;

 RT 02-10102 klass (kohapeal valatud);

 SBK 1.20 klass N (tehasetooted).

Nõuete erinevuse korral ülaltoodud normide, standardite ning seletuskirja vahel on käesolev seletuskiri primaarne.

3.4.2. Tarindid ja nende valmistamine Üldist

 Elemendid peavad vastama kõigile sellekohastele eeskirjadele ja instruktsioonidele, samuti täitma kõiki projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Betoon

 Vastavalt konstruktsiooni joonistele peab betoon olema vähemalt klass C35/45 raskebetoon. Väliskeskkonnas betoon, mis on ilmastiku mõju all, peab sisaldama õhu poore tekitavat lisandit (heaks kiidetud kliendi ja projekteerija poolt), mis tagab kaitse pooride suhte 0,2 betoonile C30/37 … C35/45 ja mahulise õhusisalduse 4 … 6%. Toodete omaduse, nagu tugevuse,

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 13 / 27

ilmastiku- ja korrosioonikindlus peavad tellija nõudel olema katseliselt ja arvutuslikult tõendatud;

 Veega kokku puutuva betooni valmistamisel kasutada graniitkillustikku;

 Vesi-tsement tegur tuleb hoida võimalikult madal – w/c<0,45. Tsemendi hulk betoonis peab olema vähemalt 350 kg/m3;

 Poore tekitava lisandi betooni tugevust vähendav mõju peab olema tsemendi hulga määramisel arvesse võetud ja vesi-tsement tegur hoitud võimalikult madal;

 Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlane kogu toote ulatusel ja mahu kahanemine viidud miinimumi;

 Ehitaja peab valima sellise valu meetodi, et veealuse betoonivalu puhul tagatakse kõik eelmainitud betooni omadused. Oluline on, et betooni ei valataks läbi vee, vaid betoonipumba otsik asub raketise põhjas. Sellega tagatakse, et võimalikult vähe betooni lahjeneb vette.

 Tootja peab teadustama tellijat vajaliku külmakindluse tagamiseks kasutatavast meetodist ja esitama testide tulemused tellijale.

Terasosad betoonelementidele

 Vastavalt konstruktioonijoonistele;

 Sarrustamise, sidemete, taridetailide ja ankrute teras peab vastama kehtivatele normidele ja nõuetele ning konstruktsioonijoonistele. Tellija nõudel tuleb esitada sertifikaadid kõigile terastele, mis on kasutatud sarruseks ja koormusi kandvateks kinnitusteks;

 Raudbetoondetailide välisõhuga kokku puutuvad ja piiretes sisse jäävad terasosad peavad olema kas roostevabast või kuumtsingitud terasest.

Sarrus ja sissevalatud kinnituselemendid

 Tarindid peavad olema sarrustatud vastavalt tööjoonistele. Sarrusvardad peavad paiknema täpselt joonisel näidatud kohas (vt. lubatud hälbed) ja fikseeritud liikumise vastu betoonimise ja tihendamise ajaks;

 Kõik sisse valatud kinnituselemendid, mis pole vajaliku betooni kaitsekihiga, peavad olema roostevabast terasest AISI 304 või kuumtsingitud vähemalt 80 m paksuse kihiga ja seejärel värvitud keskkonnaklassile C5-M vastava värvikihiga nii, et kruntvärvi kihi paksus on 80 m ja kattevärvikihtide paksus 240 m;

 Kõik teised ilma betooni kattekihita teraselemendid tuleb tehases puhastada ja kruntida;

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 14 / 27

 Sarruse tugistus (samuti ka kasutatavad distantsi hoidjad) peavad olema kavandatud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud nõutav kaitsekiht ning betooni pinna kvaliteet;

 Ilmastiku mõju all olevatel pindadel peab kaitsekihi paksus olema vähemalt 40 mm, nominaal 50 mm;

 Tööde teostaja peab tegema kontrollmõõtmisi terase paiknemise kohta ilmastikukindlatel toodetel ja esitama aruanded mõõtmistulemuste kohta tellijale sellekohasel nõudmisel.

3.4.3. Nõuded betoonkonstruktsioonide valmistamisel Pinnad

 Tarindite nähtavad pinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi. Nähtavale jäävad pinnad peaksid vastama kõrgeima klassi nõuetele ning kaetavad pinnad võivad olla sellest ühe klassi võrra väiksemad.

Praod ja vigastused

 Tarindeid tohib koormata betooni 70% tugevuse saavutamisel nimitugevusest, tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla tarindi või tema osa tunnistamine kasutuskõlbmatuks.

Vormi õli

 Vormi õli, vaha ja nakkumist takistav materjal toote vormimisel ei tohi kahjustada elemendi pinda. Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni.

Vorm

 Vormid peavad olema valmistatud korduvkasutavatena ja sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse.

Betoneerimine

 Konsistents ja värvus. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest ei ole lubatud;

 Betooni tihendbetooni valmistamisel kasutada miksereid, et oleks tagatud betooni segunemine enne vibreerimist, vältides võimaluse korral pindvibraatorite kasutamist;

 Tarindite pealispind viimistleda: vetikaalpinnad „terashõõrdena“ ja horisontaalpinnad „puuhõõrdena“.

Betoonkonstruktsioonide hooldus

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 15 / 27

 Maksimaalne temperatuur esimese 2 … 3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C, edaspidi +60°C. Vajadusel betoonimassi hautada veega;

 Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena (ruumitemperatuuri) kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Vajaduse korral jätkata kastmist 10 päeva jooksul;

 Enne töödega alustamist tuleb tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu betooni kaitsmine üle soojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus.

Betoontoodete kvaliteedi kontroll

 Tootja peab esitama tellija poolsel nõudmisel tootes kasutatud materjalide ja tugevusomaduste kohta, ning mõõtude vastavuse kohta, kõik sellekohased protokollid.

3.5. Teraskonstruktsioonid

3.5.1. Jälgitavad seadused, normid, eeskirjad ja nõuded Tehnilise ülesande kohaselt ette nähtud teraskonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga. Arvestada tuleb, et joonised ja seletuskiri moodustavad ühtse terviku, kuid vasturääkivuste korral määrab tellija konsulteerides projekteerijaga täitmisele kuuluva interpretatsiooni.

3.5.2. Nõuded materjalidele ja keevisele ning keevitustöödele Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN 1993-1-1:2005/A1:2014 esitatud nõuetele. Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad vastama standardi EVS-EN 10025-1:2006 nõuetele.

Terased on tähistatud vastavalt standardile EVS-EN 10027-1:2016. Ülaltoodud nõuetele vastavaid teraseid võib asendada teiste rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele vastavate samaväärsete või paremate materjalidega. Terase klassi muutmine ei ole lubatud.

Terasmaterjalidega peab kaasas olema materjali sertifikaat vastavalt standardile EVS-EN 10204:2004. Sertifikaadis peavad kajastuma tarnitava partii omadused. Terase pind peab vastama standardi EVS-EN 10163:2005 nõuetele. Keeviskonstruktsioonide teraste maksimaalne lubatav süsinikekvivalents ei tohi ületada lubatut (CEV < 0,41 terastel S235 ning S275 ja CEV < 0,43 terastel S355).

Kõik antud mõõtmed on teoreetilised temperatuuril +20 C.

Terastoodete mõõtmed ja massid peavad vastama järgmistele standarditele:

 kuumvaltsitud lehtteras EN 10029 või EN 10051;

 kuumvaltsitud I- ja H-profiilid EN 10034;

 kuumvaltsitud nurkterased EN 10056;

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 16 / 27

 sulundterased EN 10248;

 külmalt painutatud ja keevitatud toruprofiilid EN 10219-2.

Keevisliited

Keevisliidete arvutamisel lähtutakse kõigi õmblusetüüpide puhul põhimaterjali tugevusest. Keevisõmblused on vaja teha vastavalt põhimaterjalile vastavate omadustega ja olema kooskõlas vastavate Euroopa standardite nõuetega. Keevitusmaterjalid peavad olema sobivad keevitusprotsessi, keevitatava materjali ja keevitusmeetodi seisukohalt. Kui ühendatakse kahte erinevat terast, siis valitakse keevitusmaterjalid tugevama terase järgi.

Keevitustöödel tuleb järgida EVS-EN 1090-2:2018 nõudeid. Keevitajad peavad olema kvalifitseeritud standardi EVS-EN ISO 9606-1:2017 kohaselt:

 Keevitusmeetodid ja protseduurid peavad vastama standardile EVS-EN ISO 15607:2019 ja projekti nõuetele;

 Keeviste põhimaterjal peab vastama keevitatavate elementide materjalile;

 Keevisliidetes kasutatakse üldiselt keevitusklassi C (SFS-EN 25817). Keevisliidete tegemisel järgitakse RIL 90 punkti 4.34 ja kontrollimisel punkti 5.14;

 Armatuuri sisemised keevisliited tehakse vastavalt SFS 1251 standardi nõuetele;

 Keevisliidete kvaliteet peab vastama standardile EVS-EN ISO 3834-3:2006;

 Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavatele töövõtetele saavutamaks keevisühenduste nõutavat tugevust;

 Keevitatavad elemendid peavad olema kuivad ja puhtad. Kui materjalide temperatuur on alla +5°C, tuleb vajaduse korral kasutada eelsoojendust. Ümbritseva õhu temperatuur tuleb hoida üle -5°C;

 Keevise kõrgust, mis on antud joonisel, ei tohi vähendada. Samas tuleb vältida ühendatavate elementide keevisega läbilõikamist. Kui joonisel pole antud keevise pikkust, tuleb keevitada kogu ühendatava elemendi pikkuses.

Poltliited

Kõikidel poltidel peab olema mutter ja vedruseib või vastavalt lukkmutter ja seib. Polt peab ulatuma üle mutri minimaalselt 1,5-kordse keerme sammu ulatuses.

Mutrite ja seibide kombinatsioonina võib kasutada:

 Vedruseib (DIN 127) + tavaline mutter (DIN 934-8);

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 17 / 27

 Tavaline seib (DIN 125) + lukkmutter (DIN 980-8 või DIN 985);

 Tavaline seib (DIN 125) + vedruseib (DIN 127) + tavaline mutter (DIN 934-8).

Väliruumis kõik kinnitusvahendid roostevabast terasest (tähistatud ka RVT või RV).

3.5.3. Teraskonstruktsioonide valmistamine ja tolerantsid Elemendid peavad vastama kõigile sellekohastele eeskirjadele ja instruktsioonidele, samuti täitma kõiki projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Toodete valmistamisel tuleb järgida

 EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine“ kehtestatud nõudeid;

 EVS-EN 1090-2:2018 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“ juhiseid;

 Samuti järgida TarindiRYL2010 31 „Terastarinditööd“ juhiseid;

 Gaasi- või mehaanilisel lõikamisel tekkivad teravad servad ja kraadid tuleb siluda.

Elementide ühendamine konstruktsiooniosaks tuleb kavandada selliselt, et valmis-konstruktsiooni mõõtmehälbed oleksid võimalikult väikesed.

Kuumvaltsitud profiilide ja -lehtede ning külmtöödeldud keevisprofiilide tolerantsid peavad olema vastavuses standardite nõuetega.

Kui joonistel pole nõutud teisiti, peavad hälbed jääma tööde eri staadiumites vastavaks normaalklassile standardi EVS-EN 1090-2:2018 järgi, kusjuures suurim lubatav hälve toote pikkusmõõtes ei tohi ületada 5 mm.

Lisaks sellele ei tohi toote alg(läbi)paine olla suurem, kui on toodud Soome Ehitusseadustiku osas B7.

Üldiselt peavad keeviskonstruktsioonid vastama standardi SFS 3200 punkti 4.27 nõuetele, juhul kui pole kokku lepitud teisiti.

3.5.4. Teraskonstruktsiooni elementide pinnatöötlus ja markeerimine Terasosade pinnad peavad vastavalt EVS-EN 12944-2:2000 järgi määratud keskkonnaklassile olema korrosioonivastaselt töödeldud standardis EVS-EN ISO 12944-5:2019 antud värvkattesüsteemiga ja/või kuumtsingitud.

Kõik kaipealsed teraselemendid, mis pole vajaliku betooni kaitsekihiga, peavad olema roostevabast terasest AISI 304 või kuumtsingitud vähemalt 80 m paksuse kihiga ja seejärel värvitud keskkonnaklassile C5-M vastava värvikihiga nii, et kruntvärvi kihi paksus on 80 m ja kattevärvikihtide paksus 240 m.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 18 / 27

Ilma värvkatteta kuumtsingitud teraselementide tsingikihi paksus 300 m, vastavalt keskkonna saasteklassile C5-M.

Kõik valmistooted tuleb varustada kokkulepitud markeeringuga. Markeering kantakse tootele kinnitatud metallist lehele või tembeldatakse nähtavale kohale.

3.5.5. Kontroll tehases Konstruktsioonide terasosad tuleb kontrollida enne ehitusplatsile saatmist. Tootja esitab enne valmistamise algust tellijale tehasesisese kvaliteedikontrolli kavandi. Kontrollimisel tuleb põhitähelepanu pöörata vastutusrikastele elementidele. Kvaliteedikontrolli aluseks on Soome Ehitusseadustiku osa B7 peatükk 11.5.

Kõikide inspekteerimiste ja kontroll-mõõtmiste kohta koostatakse vastav aruanne. Need aruanded ja testide tulemused esitatakse tellijale tema nõudmisel.

Keevisühendused kontrollitakse vastavuses EVS-EN 1090-2:2018, kuid mitte vähem kui on nõutud konstruktsiooniosa või tootejoonisel. Mittekvaliteetsed või projektile mittevastavad liited või nende osad eemaldatakse, keevitatakse uuesti ja kontrollitakse. Kõigi paranduste puhul peavad olema täidetud algsele õmblusele esitatavad nõuded.

Keevisühenduste kvaliteeti hinnatakse EVS-EN ISO 5817:2014 kohaselt. Kui kõrvalekalded on piirmääradest suuremad, tuleb iga juhtumit hinnata eraldi. Hindamise aluseks on liite funktsioon. Sellest sõltuvalt otsustatakse, kas keevisliite võib vastu võtta või mitte. Viltulõikeid võib korrigeerida sirgekskäiamisega juhul, kui põhimaterjal (ristlõige) pole vähenenud üle 5%.

Mittepurustava kontrolli meetodite nõutav sagedus teraskonstruktsioonidel on järgmine:

 Välisvaatlus tuleb läbi viia 100% liidetest;

 Täiendav kontroll muude mittepurustavate meetoditega tuleb läbi viia vähemalt 5% kõigist keevistest (keevise pikkusest), kui ei ole märgitud muud;

 Peakandetalade jätkamisel põkkõmblusega 100% liidetest (juhul kui põkkõmblusele lisaks on kasutatud täiendavalt jätkulappe siis 5 esimest liidet ja edasi 20 % keevistest);

 Teraskonsoolidel 5 esimest sama tüüpi konsooli ja edasi 20 % konsoolidest;

 Kontrollitavad liited valitakse juhuslikult, kuid jälgides, et seejuures liidete kuju, materjali liikide, keevitusmaterjalide ja keevitajate osas oleks tehtud võimalikult lai valik. Kui kontrolli käigus avastatakse vigu siis suurendatakse antud tüübi liidete puhul kontrolli ulatust kahe kordseks.

Mõõtmistel tuleb järgida standardi SFS 3200 punkt 5 nõudeid.

3.5.6. Toodete juurde kuuluv dokumentatsioon Tootmise lõpus esitab valmistaja kande- ja sarruskonstruktsioonide kohta järgmised dokumendid:

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 19 / 27

 Keevitajate kvalifikatsiooni tõendavad sertifikaadid;

 Toimivusdeklaratsioon;

 Akti kontrollmõõtmiste kohta.

Tellija nõudmisel tuleb toodete valmistajal esitada täiendavalt:

 Kasutatud materjalide sertifikaadid;

 Akti katsetestide tulemuste kohta;

 Ülesmõõtmis- (teostus-) joonised.

3.5.7. Paigaldamine

Teraskonstruktsioonide paigaldamisel tuleb järgida EVS-EN 1090-2:2018 nõudeid. Samuti tuleb juhinduda TarindiRYL 2010 pt. 62-63 juhistest.

Konstruktsiooniosade püsivus montaaži ajal peab olema tagatud. Konstruktsioon peab olema võimeline vastu võtma kõiki montaažikoormusi, kaasa arvatud montaažiseadmest tulenevad koormused ja lõpetamata konstruktsioonile mõjuv tuulekoormus. Abikonstruktsioonide liited peavad vastama vastavate standardite nõuetele ega tohi nõrgestada alalisi konstruktsioone ega halvendada nende ekspluatatsiooniomadusi.

Konstruktsioone võib püstitamisel deformeerida, kui see on hädavajalik ja ei tekita tarindis lubamatuid pingeid.

3.5.8. Koostetolerantsid ja kontroll ehitusplatsil Vajalik järgida tuleb EVS-EN 1090-2:2018 nõudeid.

Monteeritud konstruktsiooni kontroll peab haarama kandevõime, töökindluse, funktsionaalsuse ja ehituse teostamise seisukohalt tähtsamate hälvete kontrolli. Kontrolli tulemused ning kõik vajalikud parandused ja täiendused dokumenteeritakse.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 20 / 27

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KIRJELDUS

Projekteeritud rajatiste eeldatav eluiga on 50 aastat.

4.1. Kai Kai kogupikkus on 84 m (joonise EK-4-01) . Kai asub projekteeritud tehissaare kagu küljel. Kai on projekteeritud raudbetoon L-elementidest (joonis EK-6-01). Elementide peale valatakse ääretala. Ääretala ankurdatakse tehissaarde. Kai elementide alt tuleb eemaldada mudanepeenliiv ja elemendid toetada moreenile.

Kai pinna kõrgusmärk on +3,0 m.

Kai pind on projekteeritud asfaldist. Kai pinna kihid on:

1. AC 12 surf AKÖL 20 <900a/ööp, h=5 cm (45% tardkivimit) GC80/20, Fl25, LA3, F4 2. AC 20 base AKÖL 20 <900a/ööp, h=5 cm GC85/20, C50/30, LA35, F2, Fl20, f4

3. paekivist killustikalus, põhi fr32/64, h=25 cm , kiilekillustiku fr8/16 või 12/16 mm kulu 25

GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4; aluse elastsusmoodul Emin=150 MPa

Kai pinna kihid on esitatud joonisel EK-6-01.

Kaile on ettenähtud paigaldada silindervendrid. Kaile tuleb paigaldada rattapiirded ja kaks päästeredelit.

4.2. Tehissaar Projekteeritud tehissaare pindala on 22000 m2. Tehissaare küljepikkused on vastavalt 189,8 m ja 116,9 m. Tehissaare pinna kõrgusmärk on +3,0 m. Tehissaar on toodud joonisel EK-4-01. Tehissaare küljed, va külg kus asub element kai, ehitatakse graniitkividest, mille läbimõõt on 1,91 m kuni 2,33 m . Graniitkive on ettenähtud paigalda kaks kihti. Graniitkivide all on ettenähtud paigaldada filterkihina kaks kihti graniitkive, mille läbimõõt on 0,55m kuni 0,66 m. Selle alla on projekteeritud 4. tugevusklassi geotekstiil. Tehissaare külgede nõlvus on 1:2. Tehisaare külje tüüp lahendus on toodud joonisel EK-6-02. Perspektiivselt on ettenähtud ligipääs tehissaarele S.Juajevi teelt saarele rajatud tammi kaudu. Kai ja tehissaare rajamine toimub kahes etapis. Esmalt rajatakse piki kavandatava tehissaare perimeetrit karjäärimurrust kehand, mille väliskülg kindlustatakse. Tehissaare kehand on kavas rajada sorteerimata karjäärimurrust, milles on kuni 500 mm suuruseid kive. Peene fraktsiooni hulk merre uputatavas materjalis on alla 15%. Tehissaare rajamisega samal ajal toimub kaiseina rajamine. Teises etapis täidetakse tekkinud bassein peenema, geotehniliselt sobiva täitematerjaliga (näiteks liivaga).

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 21 / 27

4.3. Veehaare Tehissaarele ja selle esisele merealale on projekteeritud veehaare. Veehaarde rajatised on toodud joonistel EK-4-01 ja EK-6-03. Kombineeritud vee sissevõtt-väljalask koosneb kokku kuuest eraldi veehaardetornist, mis võimaldavad võtta salvesti tööks vajalikku vett 11,00 m kuni 16,00 m. sügavuselt Vesi lastakse merre tagasi samadest tornidest. Tornid paigaldatakse mere põhja ankurdatud raudbetoonplokkidele, mis asetsevas mere põhjal orienteeruvalt 30 meetri sügavusel. Kõik salvesti veehaardetornid varustatakse kalatõkkega. Tõkke trellide vahekaugus on umbes 60 mm. Vastav voolukiirus enne kalatõket on umbes 0,15 m/s, et eelkõige noorkalad pääseksid veehaardest salvesti tööle hakkamisel välja. Kalade ligimeelitamise vähendamiseks võib paigaldata täiendavaid kalade hirmutamise süsteeme, näiteks stroboskoobi valgus, infraheli või õhumullkardin. Veehaardesse tuleb kaaluda süsteemi paigaldamist, mis takistab salvesti ohutut töötamist ohutada võivat bioloogilist saastumist. Kõik veehaardetornid on ühendatud saarel asuva betoonrajatisega klaasplastist (GRP) torude abil. Toru läbimõõt on 3,3 m ja see võimaldab salvesti täiskoormusel töötamise ajal voolamise kiirust alla 2 m/s. Torud paigaldatakse ankruplokkidele, mis toestavad toru kõiki individuaalseid sektsioone ja kõik torupõlvi. Kõikide torude otsas asuvad varjud võimaldavad individuaalse toru hooldus- ja remonditööde tegemiseks sulgeda. Kõikide veehaardetornide individuaalne vooluhulk koondatakse tehissaarel sisse rajatava raudbetoonist kollektorisse. Betoonrajatis on projekteeritud umbes 70 m pikkusena, mis koosneb kuuest vee sissevõtu- väljalaskeavausest ja sellele järgnevast kooniliset kambrist, mille kaudu juhitakse vesi turbiinidele viivasse vertikaalsesse torusse, mis ei ole selle projekteerimistöö mahus. Selleks, et võimaldada toru remonti on kollektori lõppu ette nähtud alla alastav vari. Kollektori põhja kõrgusmärk on -11,0 ja puhaskõrgus 5,5 meetrit.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 22 / 27

5. TEHNOVÕRGUD

Tehissaarele ei ole kavandatud veevarustust ega ka kanalisatsiooni. Ülejäänud tehnovõrgud nagu küte- ja ventilatsioon, jahutus jne ei ole hüdrotehnilise ehitise mõistes asjakohased.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 23 / 27

6. ELEKTRIPAIGALDISED

Tehissaare kaile nähakse ette laevade toitekilp. Lisaks varustatakse elektriga veehaarde varjasid. Peakilp on kavandatud juhtimishoonesse ja see lahendatakse hoone projektiga. Tehissaare elektrivarustuse liitumispunkt asub Põhjasadama 6 KV alajaamas.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 24 / 27

7. KESKKONNAKAITSE MEETMED

7.1. Tööd ehitusobjektil Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitses tulenevaid piirangutega.

Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele.

Ehitusel hõivatud töölised peavad olema läbinud vastava koolituse adekvaatseks tegutsemiseks võimalikus avariiolukorras. Samuti peab sadamas pidevalt olema koheseks kasutuseks piisav kogus võimaliku õlireostuse likvideerimise vahendeid ning tulekustutusvahendeid.

Vähendamaks sadama ehituse aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest, heast ehitustavast.

Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne.

Tööde teostamisel on töövõtja kohustatud arvestama ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus jms.

Eritööde teostamisel kasutatakse oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid.

Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju.

7.2. Üldised leevendusmeetmed tööde läbiviimiseks KMH aruandest tulenevad leevendusmeetmed ja nende asjakohasus.

1. Tehissaare ja Paldiski väikelaevade sadama ehitustegevusega kaasneva heljumi edasikandumise tõkestamiseks tuleb projekti(de)s ette näha võimalused setteekraanide paigaldamiseks ja neid tööde perioodi jooksul kasutada.

Tööde teostamise loogikast (esmalt rajatakse heljumi mitte tekitavast jämematerjalist tamm) tulenevalt ei ole setteekraanide kasutamine vajalik. Kui tööprojektiga muudetakse tööde teostamise metoodiket tuleb setteekraanide kasutamist kaaluda.

2. Karbilistest ja vetikatest põhjustatud bioloogiliste ummistuste vältimiseks või likvideerimiseks sobivaima lahendusvariandi leidmiseks tuleb pädeva spetsialisti poolt KMH menetlusest sõltumatult koostada uuring. Vajadusel tuleb uuringus kajastada ka veekeskkonnale ohtlike ühendite kasutamise leevendusmeetmeid, et vältida negatiivset mõju merevee kvaliteedile ja veeorganismidele väljaspool PHAJ rajatist.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 25 / 27

Uuring vajadus ja ulatus lahendatakse tööprojektis.

3. Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks ei tohi allpool veepiiri ehitustöid teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.

Kui töid soovitakse teha suurema tuulekiirusega (näiteks lõunatuule korral, mis ei tekita olulist hoovust) siis tuleb teha uus matemaatiline modelleerimine, millega tõestatakse et heljumi levik ei ületa lubatud piire.

4. PHAJ veehaare ja Paldiski väikesadam on projekteeritud A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Palsteve OÜ eriti ohtlikku alasse. Kemikaaliseadus95 kehtestab erinõuded ehitiste projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb planeerimise käigus säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade vahel.

Tööde tehnoloogia valikul on arvestatud Kemikaaliseaduse seadusest tulenevate nõuete täitmisega (ei tehta lõhketöid jms).

Avarii korral tuleb sellest viivitamatult teavitada Keskkonnainspektsiooni ja Päästeametit. Laeva tehnilise korrasoleku ja meeskonna kvalifikatsiooni eest vastutab töö teostaja.

7.3. Tööohutuse alased määrused Tööde teostamisel peetakse kinni kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest, mis peavad olema nähtaval ka tööde teostamise kohas.

 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrusega nr 176.

7.4. Ehitusjäätmete käitlemine Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõust.

Ehituskulude minimiseerimiseks on kasulik, et ehitustöid teostav organisatsioon püüaks enne tööde algust võimalikult täpselt arvestada kasutatavate materjalide koguseid, mida ehitusplatsile kohale toimetatakse. Sellest hoolimata võib ehitustööde käigus tekkida veel lisaks jäätmeliike, mille orienteeruvad mahud peaksid jääma alla 10 m3.

Ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette nähtud.

Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid ja betoon), raudbetoon- ja betoondetailid ning kile.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 26 / 27

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, metall- ja puittalad jne).

Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Jäätmete taaskasutamisel on eelistatav pingerida järgmine: korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena, energiakasutus (põletamine).

Jäätmete taaskasutamise eeldused:

 jäätmete liigiti kogumine ja kohtsortimine;

 jäätmete segunemise vältimine;

 tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega.

Projekt eeldab, et ehitaja arvestab ülaltoodud soovitustega ja jäätmekogused, mis ei allu ülaltoodud toimingutega antakse üle vastavatele volitatud jäätmekogumise firmadele.

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama

kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri

Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 27 / 27

8. JOONISTE LOTELU

Nr .

Joonise tähis Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

Muudatu s

Muudatuse kuupäev

PLAANID

1. 2202_EP_EK-4- 01_v02_asendiplaan

Asendiplaan 11.01.2022 15.04.2022

LÕIKED

2. 2202_EP_EK-6- 01_v01_kailoige

Kai lõige 1-1 17.01.2022

3. 2202_EP_EK-6-02_v01_loige2 Lõige 2-2 18.01.2022

4. 2202_EP_EK-6-03_v02_loige3 Lõige 3-3 17.01.2022 15.04.2022

Corson OÜ

Energiasalv Pakri OÜ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine

Asendiplaan

2202 EP EK 4-01 v01 1:500

Kristin Liiv 11.01.2022

Kristin Liiv

Toomas Liiv

1. Koordinaadid L-EST'97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.

1 Koordinaadi number ja tähis

0,00

-8,10

-9,20

Muutuv

MÄRKUSED: 1. Lõike asukoht on toodud joonisel EK-4-01

Corson OÜ

Energiasalv Pakri OÜ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine

Lõige 1-1

2202 EP EK 6-01 v01 1:100

Kristin Liiv 17.01.2022

Kristin Liiv

Toomas Liiv

+3,00 Kalle 0,01

+0,90 +0,70

-8,90

0,00

+3,00

-7,95

MÄRKUSED: 1. Lõike asukoht on toodud joonisel EK-4-01

Corson OÜ

Energiasalv Pakri OÜ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine

Lõige 2-2

2202 EP EK 6-02 v01 1:100

Kristin Liiv 17.01.2022

Kristin Liiv

Toomas Liiv

Veehaarde pikilõige

merepõhi

TäitealaVärav

Sulundsein

Olemasolev merepõhi

Palgitõke

MÄRKUSED: 1. Lõike asukoht on toodud joonisel EK-4-01

Corson OÜ

Energiasalv Pakri OÜ

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine

Lõige 3-3

2202 EP EK 6-03 v02 1:1000

Kristin Liiv 18.01.2022

Kristin Liiv

Toomas Liiv

0,00 3,00

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 1

Energiasalv Pakri OÜ Rae tn 38, Paldiski linn, Lääne-Harju vald 76806

Reg. Nr: 14107173

Esindaja: Peep Siitam e-post: [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a,Tallinn 10122 [email protected]

Lp. Liina Roosimägi Ehituse tegevusõiguse talituse juhataja [email protected]

Hoonestusloa (TTJA 28.09.2019 otsus nr 16-3/18-0437-059) muutmise taotlus avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega ja hüdroakumulatsioonijaama veehaardega

Käesolevaga esitame hoonestusloa muutmise taotluse Paldiski linna kavandatava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja selle teenindamiseks vajaliku tehissaare rajamiseks.

Käesolev taotlus on koostatud Veeseaduse § 225 alusel ja TTJA 28.09.2019 otsuses nr 16-3/18- 0437-059 sõnastatud kohustuste alusel.

Üldinformatsioon

Olemasolev hoonestusluba on väljastatud avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega – Paldiski lahte Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni jaama (PHAJ) koosseisu kuuluva veehaarde, selle torustiku ja tehissaare rajamiseks. Rajatise kasutamise otstarbeks on määratud nr 23029 – muu energiatööstuse rajatis.

Paldiski linna rajatakse hüdroakumulatsioonijaam võimsusega orienteeruvalt 500 MW, mis koosneb 500-600m sügavusel graniidikihis asuvast maa-alusest reservuaarist, mis mahutab kuni 12 tunni vee koguse, seda maapinnaga/merega ühendavast vee-šahtist, turbiinisalist, sissepääsu- ja ventilatsiooni- jt tehnoloogilistest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 2

jaama teenindavatest tehnorajatistest. Jaama maismaa osa asub Paldiski linna territooriumil kinnistutel Pallase tn 16 ja 18.

Pumphüdroakumulatsioonijaama tööpõhimõte seisneb merepõhja ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on madal ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse merest läbi turbiinide maa-alusesse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas olevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest maa- alusesse reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre.

Veehaare on osa kavandatavast elektri tootmise taristust, mis varustab pumphüdroakumulatsioonijaama veega või mille kaudu toimub jaamast vee väljamine.

Tehissaare eesmärk on veehaarderajatiste kaitsmine lainete ja jää purustava mõju eest ning ligipääsu võimaldamine veehaarde kontrollrajatistele. Saarele on kavandatud ka sadama kai ehitusaegseks materjalide transpordiks ja tehissaare teenindamiseks ekspluatatsiooni faasis.

Selgituseks, et käesoleva hoonestusloa aluse projektlahenduse ehitusloa piiriks on veehaaarde šahti vertikaalse osa ülemine krae.

Hoonestusloa muutmise põhjendus

TTJA 28.09.2019 otsuse nr 16-3/18-0437-059 p 2 kohustas arendajat ehitusprojekti koostamisel läbi viima täiendava keskkonnamõju hindamise, kuna PHAJ maa-aluse kompleksi keskkonnamõju ei olnud võimalik KMH täpsusega hinnata hoonestusloa ja detailplaneeringu KMH raames PHAJ (maa-aluse osa) tehnoloogilise lahenduse ja seotud täiendavate geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringute puudumise tõttu. Lisaks sätestas sama otsuse p 6 kohustuse hoonestusloa tingimuste muutmiseks vastalt veeseaduses sätestatule, kui pump- hüdroakumulatsiooni(elektri)jaam projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt KMH aruandes käsitletud alternatiiv 1-le – mida on projekteerimisel baaslahendusena arvestatud.

Seoses Paldiski hüdroakumulatsioonijaama esialgse ehitusprojekti valmimisega ja sellele projektlahendusele läbi viidud keskkonnamõju hindamisega on tekkinud muudatusi ja täiendusi ka käesoleva hoonestusloaga lubatud ja reguleeritud tegevusele. Projektlahendus koostati esialgse hoonestusloa keskkonnamõju hindamise põhialternatiivile. Esialgse hoonestusloa taotlemisel alternatiiv nr 2 käsitletud võimalikku lahendust projekteerimisse ei võetud. Projekteerimisele ei kuulu detailplaneeringukohane väikelaevade sadam – selle sadama rajamise korraldusega ja kõige sinna juurde kuuluvaga tegeleb Lääne-Harju vald.

Projekteerimisest

Konsortsium FICHTNER GmbH & Co. KG Saksamaalt ja Inseneribüroo Steiger OÜ Eestist koostasid PHAJ projekti konseptuaalse lahenduse. Maismaale (nii maa peale kui ka maa alla) jäävate rajatiste ehitusprojekti koostamine toimus AS Connecto juhtimisel. Veehaarde ehitamiseks on valminud eelprojekt Osaühing Corsoni inseneride juhtimisel (Lisa 1) ja

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 3

ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamiseks koostas Skepast&Puhkim OÜ töö 2019-0068 „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine (KMH) ehitusprojekti koostamise käigus“. Ehituse projekteerimise etapid:

Ehitusgeoloogilised uuringud: Uuringud viidi läbi Inseneribüroo Steiger OÜ poolt koostatud ehitusgeoloogiliste uuringute puuraukude projekti (töö nr 19/2578) alusel.

Eelprojekt: koostatud eelprojektiga on projekteerija ja arendaja vastavalt kehtivale DP-le välja valinud PHAJ põhimõttelise lahenduse. Eelprojekti kohaselt rajatakse PHAJ Paldiski linna Ida tänav 2 ja Lõuna tänav 5 kinnistutele ning jaama veega varustamiseks vajalik 129 x 202 m suurune tehissaar ja veehaare rajatakse Paldiski lahte (varasemates etappides alternatiiv 1). Eelprojekti põhjal koostati KMH programm ja osa projekteerimise käigus läbi viidud uuringutest (vt ptk 2.2). Seega on alternatiiv 1 välja valitud projekteerija poolt, kui tehniliselt sobiv. Seetõttu ei käsitleta KMH aruandes varasemat alternatiiv 2-e.

Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringud (FEED) (edaspid tekstis lühidalt FEED) koostatati ehitusgeoloogiliste uuringute tulemuste ja eelprojekti põhjal. Võrreldes eelprojektiga on lisatud tehniline kirjeldus koos järgmiste täiendustega: 6 veereservuaari asemel kasutatud 10 veereservuaari ja üks abišaht veereservuaari juurde pääsemiseks. KMH programmis kavandatud tegevus (punkt 1, lk 7) jaotatud kahte etappi: 1. etapp (6 kaverni ehk kogu ehituse raames väljakaevatav maht 2,8 milj.bm3) ja 2. etapp (koos 1.etapiga ca 5,5 milj.bm3). PHAJ planeeritud salvestusmahule 6 GWh vastab 10 projekteeritud suurusega kaeveõõnt, 1. etapi salvestusmahule 4 GWh aga 6 kaeveõõnt. Kaeveõõnte mõõdud, asetus, arv ja ehitamise tingimused selgitati pärast KMH programmi kinnitamist teostatud ehitusgeoloogiliste uuringutulemuste selgumist. Selgus, et projekti jaotamine etappideks pole tehniliselt ja majanduslikult mõistlik, mistõttu ehitatakse korraga välja kõik 10 kaeveõõnt. KMH aruandes esitatud kavandatud tegevus on vastavuses kõigi varasemate dokumentidega, eelkõige kehtestatud detailplaneeringu ja selle KSH-ga ning hoonestusloa ja selle KMH-ga.

Täiendused on tehtud projekteerija ja aredaja koostöös optimaalse lahendusvariandi väljatöötamiseks. FEED on KMH aruande koostamise aluseks.

Inseneribüroo Steiger OÜ on alustanud PHAJ pealmaa veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevee kogumise, käitlemise ning tehnoloogilise vee võtu ning käitluse projekti koostamist.

Projekteerimise ja mõju hindamise aluseks olevad uuringud

Keskkonnamõju hindamisel uuriti põhjalikumalt pumphüdroakumulatsioonijaama maa-aluse osa ja sellega seotud veehaardesüsteemi toimimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh kalastikule avalduda võivat mõju. Täpsemalt viidi läbi Paldiski lahe merepõhja pindmiste setete uuring, Paldiski lahe kalastiku uuring ning tuvastati võimaliku mõju puudumine meresiia populatsioonile. Lisaks tehti mitmeid geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi ning hüdrodünaamilisi uuringuid ning hinnati lõhketöödega kaasnevat seismikat.

 Ehitusgeoloogiline uuring, OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. Uuringu eesmärk oli geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja geotehniliste parameetrite määramine PHAJ arendamiseks ning kristalse aluskorra kivimite omaduste määramine killustiku tootmise

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 4

eesmärgil. Uuringu käigus puuriti kolm puurauku PAL-1, PAL-2 ja PAL-3 puursüdamiku saamise eesmärgil. Puuragud PAL-Well-1 ja PAL-Well-2 puuriti settekivimite hüdrogeoloogilisteks uuringuteks.

 Hüdrogeoloogiline uuring ja põhjavee modelleerimine, OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. Uuringu lähteülesanne kooskõlastati Põhjaveekomisjoniga (Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 178). Uuringu käigus tutvuti varasema andmestiku ja kirjandusega ning töötati läbi Paldiskis olevate puurkaevude andmed. Puuraukudest teostati pumpamistestid ja puuraukude geofüüsikalised mõõtmised ning võeti veeproovid piirkonna tarbe- ja tootmisvee puurkaevudest. Arvestati, et PHAJ ehitamisel rajatakse paralleelselt maksimaalselt 6 šahti. Leiti, et põhjavee sissevool šahtidesse on väiksem kui modelleeritud 500 m3/ööpäevas šahti kohta ja maksimaalne šahti kaevandamise aeg jääb alla kahe aasta. Töötati läbi kaks erinevat stsenaariumi šahtidesse juurdevoolava põhjavee kohta. Uuringu aruanne kooskõlastati Põhaveekomisjoniga (Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 186).

 PHAJ rajamisel teostatavate lõhketööde seismika hinnag, OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 20/3161. Uuringu eesmärk on hinnata PHAJ rajamiseks kasutatavate lõhketöödega kaasnevate maavõngete võimalikku mõju maapealsetele hoonetele ja rajatistele. Uuringu raames teostati PAL-1 puuraugu (750 m) seismiline profileerimine maavõngete sumbumise hindamiseks, PHAJ hõlmatud maa-alal paiknevate hoonete ja rajatiste kaardistamine ning ohutute laengute ja kauguste hinnang lähtuvalt lähimatele hoonetele ja rajatistele kehtestatud piirnormidest.

 PHAJ veevõtu ja väljalasu hüdrodünaamiline analüüs, Corson OÜ töö nr 2002. Töö eesmärk on hinnata PHAJ töötsükli mõju mere hüdrodünaamiliste protsessidele matemaatilise modelleerimise kaudu. Töö käigus on modelleeritud veevõtu ja -heite mõju ja selle ulatus merevee protsessidele ja veevõtu ja heite mõju ja selle ulatus heljumi liikumisele. Lisaks on kontrollitud setete liikumist veevõtu olukorras PHAJ suudme kinni uhtumise seisukohalt. Töö käigus on modelleeritud hoovused ja heljumi liikumine kahe tuule suuna (loode ja lõuna) tormi ja tavaolukorra korral.

 Merepõhja pindmiste setete uuring, Eesti Geoloogiateenistus 2019. Uuringu eesmärk on määrata põhjasetete koostis, paksus ja leviku Paldiski lahes PHAJ veevõtutoru piirkonnas. Uuringu tulemused on aluseks PHAJ veevõtutoru projekteerimise käigus tehtavale setete modelleerimisele ning teistele KMH protsessis tehtavatele analüüsidele.

 Eksperthinnag merevee hapnikusisalduse, keemiliste ja organoleptiliste näitajate muutumise kohta PHAJ rajamisel, Tartu Ülikool 2020. Töö eesmärgiks oli hinnata PHAJ mõju kasutatava merevee hapnikusisaldusele ning keemiliste ja organoleptiliste näitajate muutumisele. Töö käigus koostati vajalike alusandmete saamiseks uuring, millega määrati puuraugust PAL1 võetud kolme proovi keemiline koostis ning teostati kivimiproovidega leostuskatsed.

 Kalastiku uuring Paldiski lahes, et hinnata PHAJ rajamise mõju meresiia populatsioonile, TÜ Eesti mereinstituut, töö nr 2019_68AT-2. Uuringu käigus viidi läbi seirepüügid kudemisküpsete merisiigade tabamiseks ja koelmualade ligikaudse paiknemise kindlaksmääramiseks. Püütud kalad analüüsiti hiljem laboratoorsetes tingimustes vastavalt Läänemere rannikukalastiku ja siiglaste kohta ette nähtud standardmetoodikale (Thoresson 1993). Siigade päritolu täpsemateks määranguteks eraldati kalade koljudest kuulmekivikesed ehk otoliidid, millele teostati hilisem laboratoorne mikrokeemilise koostise analüüs.

 Ekspertarvamus PHAJ veehaarde kõrguse muutumise ja väikelaevade sadama rajamise mõjust kalastikule, TÜ Eesti mereinstituut 2020.

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 5

 Paldiski lahes Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) projekti keskkonnamõju hindamise raames kahe suure merevee tarbimisega Läänemere äärse ettevõtte veevõtu lahenduste uuringu läbiviimine, Markus Vetemaa ja Liivika Näks 2020.

 Mürauuring, sh mürataseme modelleerimine ja vajadusel leevendavate meetmete täpsustamine, Kajaja Acoustics OÜ 2020.

PHAJ riskianalüüs, FICHTNER GmbH & Co 2020.

Indutseeritud seismilisuse uuring, Rock Mechanics Consulting Finland Oy.

Asjakohased KMH järeldused

 Paldiski PHAJ rajamine on kooskõlas piirkonna arengukavade ja planeeringutega.  kõige suuremat tähelepanu vajavad kavandatava tegevuse võimalikud ehitusaegsed

mõjud põhjaveele ja käitamisaegsed mõjud merekeskkonnale.  Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ning asukohast Pakri loodusala ja Pakri

linnuala suhtes (väljaspool Natura-alasid) võib väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala kadu ja killustamist ning sellist mõju veevarudele, mis võiks ohtu seada alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade säilimise ja heaolu.

 Võimalikud mõjud merepõhjaelustikule on seotud merepõhja elustiku ja elupaikade hävimisega merre kavandatava tehissaare ja veehaardetorustiku all ning heljumi levikuga. Suurem osa tehissaare alla jäävast põhjast on ilma taimestikuta madala liigirikkusega ning madala looduskaitselise väärtusega pehme (liivane) põhi. Tehissaare rajamise tõttu loodusliku merepõhja elupaiga kadumise mõju ei ohusta piirkonna põhjakoosluste, bioloogilise mitmekesisuse ja merepõhjaga seotud ökoloogiliste protsesside jätkusuutlikkust.

 Ehitusaegne mõju kalastikule ja kalapüügile on ebaoluline.  Tehissaare ehitusetapis avalduvad veelindudele suhteliselt väikesel alal olulised

negatiivsed mõjud, mis Pakri lahe piirkonna väärtust rändel olevate ja talvituvate veelindude jaoks olulisel määral ei halvenda. Mõjud on pöörduvad, pärast ehitusperioodil lõppu olulised häiringud lakkavad.

 Pakri laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu tuleb PHAJ rajamise käigus arvestada merenavigatsiooniga seotud kitsendustega. Kavandatav tehissaar ja veehaarderajatis jäävad mõlema alternatiivi rakendumisel Paldiski sadama akvatooriumist, lähedalolevast ankrualast ning laevade liikumise trajektoorist väljapoole, looduslikult madala veega alale, mistõttu olulist mõju laevaliiklusele tehissaare ehitusel ei ole.

 Karbilistest ja vetikatest põhjustatud bioloogiliste ummistuste vältimiseks või likvideerimiseks sobivaima lahendusvariandi leidmiseks tuleb pädeva spetsialisti poolt KMH menetlusest sõltumatult koostada uuring.

 Tehissaare mõju lainetuse väljadele on lokaalne ning piirdub kavandatava tehissaare lähema ümbrusega. Kuna tehisaare küljed (nõlvad) on kavandatud rajada kaldpinnalistena, siis ei teki neist märkimisväärset laine tagasipeegeldumist. Tehissaare tuule poolt varjatud küljel vähenevad lainekõrgused märkimisväärselt.

 PHAJ töötamine ei too eeldatavasti kaasa Pakri lahe ökoloogilise seisundiklassi halvenemist, sest leevendusmeetmete rakendamisel ei mõjuta PHAJ töötamine oluliselt ökoloogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi klassi kvaliteedielemente.

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 6

 Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks ei tohi allpool veepiiri ehitustöid teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.

 Kavandatav tehissaar ei takista Paldiski Põhjasadama laevaliiklust. PHAJ veevõtutoru asukoht meres tuleb vastavalt tähistada, et vältida selle kahjustamist. Tehissaare ja veevõtutoru asukoht tuleb kanda merenavigatsiooni kaartidele.

Hoonestusloa muudatustest

Ehitusprojekti KMH esimeses etapis teostati Saksa projekteerimisettevõtte FICHTNER poolt eskiisprojekti optimiseerimine ja koostati eelprojekt, mille käigus täpsustati nõlvade kaldeid ja paiknemist merepõhjal. Eelprojekti materjalid avaldatakse koos ehitusloa taotlus(te)ga. Koormatava ala kohta on valminud eelprojekt Osaühing Corson töö 2202 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine“ (Lisa 1) ja Keskkonnamõjude hindamine Skepast&Puhkim OÜ töö 2019-0068 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine (KMH) ehitusprojekti koostamise käigus“.

Kehtivas hoonestusloas on maksimaalne ehitisealune pind arvestades alternatiiv nr 2 jaoks vajalikku pinda koos varuga kokku 120 000 m2. Eskiisprojektis oli tehissaare veepealne tasapinnaline osa pindalaga ca 26 000 m2 ( küljepikkustega 129 x 202 m), arvestades ka nõlvusi oli tehissaare pindala mere põhjas ca 77 000 m2. Koos mere põhjas paikneva torustikuga ja ajutise ehitusaegse maismaaühendusega (tammiga) oli eskiislahenduse järgi kogu veehaarde mere põhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 84 000 m2.

Täpsustatud projekti järgi on tehissaare veepealne osa külgede pikkustega 116,9 m ja 189,8 m, mida ümbritseb vee all 1:2 nõlvusega killustiku tugivall. Lisaks on tehissaarele ette nähtud raudbetoon elementidest 84 m pikkune kai, mille akvatooriumi sügavus on 81 m. Veepealse ehitusala pind on kokku 22 607,6 m2. Esitatud arvväärtused on projektlahenduse põhjal antud suure täpsusastmega, kuid palume otsustajal vastavaid ehitusaluse ala pindala kirjeldavaid arvväärtuseid siin ja edaspidi arvestada asjakohase ja sobiva täpsusastmega.

Ehitusprojekti KMH koostamisel läbi viidud kalastikuuringute tulemusena selgus vajadus oluliselt vähendada veehaarde sissevõtuava võre pinnal tekkivat vee voolukiirust ja võrede sammu. Hüdrauliliste arvutuste täpsustamisel uuendati võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeid rakendades ja seejuures tagades ka jaama efektiivsust vastavalt ka projektlahendust.

Esialgses hoonestusloas koosnes veehaare kuni 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevatest võredest ja kambritest, mis olid paigutatud rajatavale tehissaarele ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 toru) läbimõõduga 3 m ja veevõtusügavusega kuni 30 meetrit. Merevee maksimaalne veevõtu ja ka väljalaske vooluhulk oli kuni 120 m3/s. Torustiku maksimaalne ehitusalune pind oli 6000 m2.

Uuendatud projektlahenduses on ette nähtud 6 võrakujuliselt merepõhjas asuvat veevõtu/väljalaske toru 3,3 m läbimõõduga ja veevõtusügavusega 10-15 m (vt Lisa 1). Kalastiku kaitseks vajalik voolukiiruste vähendamine veevõtu ava ees tähendas ka torustiku läbi mõõdu

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 7

suurendamist.Veevõtuavadele projekteeritud kalatõkke trelliavade suurus on umbes 6 cm. Vastav voolukiirus enne kalatõket on umbes 0,15 m/s ja torus 2,2 m/s. (ca 18,8 m3/s). Seejuures jääb summaarne veevõtu ja väljalaske vooluhulk summaarselt samaks – s.o. kuni 120 m3/s. Kuigi keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete rakendamisel püüti veevõtutorude lahendus paigutada võimalikult kompaktselt, suurenes siiski ka veehaarde torustike ehitusalune pind – ca 2 korda.

Koormatava ala pindala ehitusprojekti alusel on 31 956 m2, millele lisandub veehaarde torustike alune pind 12 108 m2, so kokku 44 064 m2.

Lisaks on täpsustunud ka avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitise veepealse osa ja veealuse osa pindala ja koordinaadid.

Koormatava ala korrigeeritud koordinaadid merealal on:

Jrk. nr X Y 1 6579836.22 502165.07 2 6579960.16 502114.79 3 6579969.22 502111.79 4 6579984.81 502115.80 5 6579990.01 502124.74 6 6580022.57 502228.87 7 6580024.64 502238.82 8 6580024.47 502243.72 9 6580022.93 502247.72 10 6580020.11 502252.53 11 6580016.92 502254.75 12 6580011.47 502257.32 13 6579840.56 502325.29 14 6579833.07 502328.01 15 6579823.54 502325.79 16 6579814.94 502319.78 17 6579810.19 502309.55 18 6579812.19 502296.23 19 6579816.84 502288.08 20 6579824.37 502284.38 21 6579793.59 502206.22 22 6579791.22 502199.32 23 6579793.85 502189.44 24 6579798.33 502180.78 25 6579812.25 502175.08 26 6579801.34 502147.91 27 6579791.80 502132.69 28 6579700.90 502097.07 29 6579705.15 502087.14 30 6579730.65 502063.98 31 6579750.20 502044.49

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 8

32 6579758.50 502037.57 33 6579781.07 502028.53 34 6579791.85 502027.81 35 6579819.72 502027.81 36 6579853.89 502027.59 37 6579863.82 502031.84 38 6579823.41 502122.32 39 6579828.35 502143.27

Muu oluline täpsustav info

Vastavalt kehtiva hoonestusloa tingimustele (p 3) tuleb projekteerimisel läbi viia põhjalik riskianalüüs, koostada hädaolukorra lahendamise plaan ja ehitise likvideerimiskava.

TTJA-le on hoonestusloa omaniku poolt edastatud 12.11.21 kirjaga nr 16-6/19-2442-382 Paldiski PHAJ kavandamise ja teostamise riskide maandamise, ohtude kõrvaldamise ning osalise või täieliku sulgemise korraldamise kava, mis on muhulgas ehitise likvideerimiskava hoonestusloa tähenduses.

Kuna ehitise kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat ja eeldatavasti ka rohkem, on asjakohane ehitise sulgemisega kaasnevaid mõjusid hinnata ning vastavalt korrigeerida ka likvideerimiskava ca 5-10 aastat enne ehitise eeldatavat sulgemist.

Eelprojektile koostati FEED-I koostamisel ka riskianalüüs ning neid järgneb vastavalt ehitusprojekti koostamisel erinevatele osadele erinevates projekteerimise staadiumites veel mitmeid, kaasates selleks eriosade insenere, kes töötavad läbi iga võimaliku õnnetusjuhtumi stsenaariumi ja näevad ette vastavad leevendusmeetmed. Vastavad ohutushinnangud ja plaanid edastatakse TTJA-le Ehitisregistri kaudu jooksvalt koos vastavate täpsustatud eriosade ehituslubade taotlustega. Vastavalt riskianalüüside koondtulemusele ja ette nähtud leevendusmeetmetele koostatakse koostöös Päästeametiga enne ehitise kasutuselevõtmist ka hädaolukorra lahendamise plaan: vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.07.2018 määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ § 2 lõikele 2 tuleb hädaolukorra lahendamise plaan koostada ulatusliku tööstusõnnetuse kohta. Esialgne ohutusanalüüs on tehtud juba detailplaneeringu ja esialgse eskiisprojekti koostamisel, milles välja toodud võimalikke õnnetusohte, leevendusmeetmeid jms kohustuslikke ohutustingimusi on ka vastavalt projekteerimise etapile ja täpsusastmele ka arvesse võetud. Olulisemad riskianalüüsis identifitseeritud avariiriskid on: kaevandatud materjalid ladustamine; šahti varing; allmaarajatise üleujutus; käitise tulekahju; ventilatsiooni katkemine allmaarajatises; suurõnnetus Alexela Terminali territooriumil; suurõnnetus Paldiski Põhjasadama territooriumil. Suurõnnetuse tekkimise tõenäosust hinnati riskianalüüsis väga väikeseks.

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus

OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 9

Lisad

Lisa 1. Informatiivne projektmaterjal - Osaühing Corson töö 2202 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine“ (2022)

Eraldiseisva failina.

Peep Siitam

Juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

Adressaatide nimekiri:

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected]

Päästeamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Paldiski Sadamate AS [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Nimekirja alusel 16.05.2022 nr 16-7/18-0437-064

Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa muutmiseks seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb esitatud hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ning loa tingimuste muutmise üle. Kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotluseid menetletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lg 1 kohaselt samas § toodud erisustega veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218-229 alusel.

TTJA andis 28.08.2019 otsusega nr 16-3/18-0437-059 hoonestusloa Energiasalv Pakri OÜ-le (registrikood 14107173) Paldiski linna, Paldiski lahte 500 MW võimsusega pump- hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ) tehissaare ning veehaardetoru rajamiseks. PHAJ hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (viidaga 16-3/18-0437).

Väljastatud hoonestusloa aluseks olev PHAJ koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500–600 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises

Hoonestusloa andmisele eelnes keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlus. TTJA tunnistas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 9 lg 1, § 22 lg 5-7 alusel PHAJ keskkonnamõju aruande (koostaja Skepast & Puhkim OÜ, registrikood 11255795, töö nr 2017-0075 koos lisadega) nõuetele vastavaks 10.06.2019 otsusega nr 16-3/18-0437-052 (edaspidi I KMH).

PHAJ hoonestusloa andmise otsuse kohaselt määrati hoonestusala vastavalt KMH aruande alternatiivi 2 elluviimiseks. Selle kohaselt oli suure tehissaare veepealse osa suuruseks 57 242 m2, koos veealuse osaga 100 000 m2. Veehaarde rajatise suuruseks määrati 4000 m2 (torustiku maksimaalse ehitusaluse pinnaga kuni 6000 m2). Veehaarde torustik koosnes kuuest torust pikkusega 300 m ja ühe toru läbimõõduks oli määratud kuni 3 m. Hoonestusloa andmise otsuses on määratud, et ehitusprojekti koostamise käigus tuleb läbi viia täiendav KMH ja juhul kui PHAJ projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt KMH aruandes käsitletud alternatiivile

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

1, siis muudetakse hoonestusloa tingimusi.

Energiasalv Pakri OÜ esitas 20.04.2022 taotluse hoonestusloa muutmiseks, kuna PHAJ maa- aluse kompleksi KMH täiendava hindamise aluseks olev esialgne ehitusprojekt koostati vastavalt I KMH aluseks olevale alternatiivile 1 (koostanud OÜ Corson, hoonestusloa muutmise taotluse lisa 1). Kõnealuse projekti osas on koostatud KMH (Skepast & Puhkim OÜ töö 2019-0068 „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus“), mis on tunnistatud nõuetele vastavaks TTJA 29.04.2022 otsusega nr 16-12/19-2442-432 (edaspidi ehitusprojekti KMH, kättesaadav TTJA avalikus dokumendiregistris dokumendi viitega 16-3/18-0437-051).

Ehitusprojekti KMH koostamisel läbi viidud kalastiku uuringute tulemusena selgus vajadus oluliselt vähendada veehaarde sissevõtu ava, võre pinnal tekkivat vee voolukiirust ja võrede sammu. Hüdrauliliste arvutuste täpsustamisel uuendati võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeid rakendades ja seejuures tagades ka jaama efektiivsust.

Esialgses hoonestusloas koosnes veehaare kuni 20 m sisese läbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevatest võredest ja kambritest, mis olid paigutatud rajatavale tehissaarele ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 toru) läbimõõduga 3 m ja veevõtusügavusega kuni 30 meetrit. Merevee maksimaalne veevõtu ja ka väljalaske vooluhulk oli kuni 120 m3/s.

Uuendatud projektlahenduses on ette nähtud 6 võrakujuliselt merepõhjas asuvat veevõtu/väljalaske toru 3,3 m läbimõõduga ja veevõtusügavusega 10-15 m (vt Lisa 1). Kalastiku kaitseks vajalik voolukiiruste vähendamine veevõtu ava ees tähendas ka torustiku läbimõõdu suurendamist. Veevõtuavadele projekteeritud kalatõkke trelliavade suurus on umbes 6 cm. Vastav voolukiirus enne kalatõket on umbes 0,15 m/s ja torus 2,2 m/s. (ca 18,8 m3/s). Seejuures jääb summaarne veevõtu ja väljalaske vooluhulk summaarselt samaks – s.o. kuni 120 m3/s. Kuigi keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete rakendamisel püüti veevõtutorude lahendus paigutada võimalikult kompaktselt, suurenes siiski ka veehaarde torustike ehitusalune pind ca 2 korda.

Täpsustatud projekti järgi on tehissaare veepealne osa külgede pikkustega 116,9 m ja 189,8 m (eelnevalt 129 x 202 m), mida ümbritseb vee all 1:2 nõlvusega killustiku tugivall. Veepealse ehitusala pind on kokku 22 607,6 m2 (varasema projekti kohaselt 26 000 m2 ja mere põhjas ca 77 000 m2). Koormatava ala pindala ehitusprojekti alusel on 31 956 m2, millele lisandub veehaarde torustike alune pind 12 108 m2, so kokku 44 064 m2.

VeeS § 225 lg 1 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel hoonestusloa tingimusi muuta ning § 225 lg 3 alusel on pädeval asutusel õigus keelduda hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused (VeeS § 223).

Palume seisukohta, kas teie pädevusvaldkonnas esineb keeldumisaluseid Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa nr 16-3/18-0437-059 muutmiseks.

Lugupidamisega

2

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: kehtiv hoonestusluba hoonestusloa muutmise taotlus adressaatide nimekiri

Nele Väits +372 667 2151 [email protected]

3