Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-7/24/6609-2 |
Registreeritud | 08.05.2024 |
Sünkroonitud | 10.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-7 Maavara geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa alane kirjavahetus |
Toimik | 7.1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Tiit Harjak
Transpordiamet
Teie 17.04.2024 nr 7.1-7/24/6609-1
Meie 08.05.2024 nr 14-3/24/8148-2
Vastus selgitustaotlusele veeseaduse § 186 lg 2
kohta
Austatud Tiit Harjak
Esitasite Keskkonnaametile 17.04.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/6609-1 selgitustaotluse,1 milles
palute selgitust kehtiva veeseaduse (edaspidi VeeS) § 186 lg 2 rakendamise kohta.
Keskkonnaamet vastab Teie selgitustaotlusele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) §-s 6 sätestatud tähtaja jooksul.
Olete seisukohal, et maaomaniku nõusolek või mitte nõusolek antakse peale vee erikasutusloa
taotluse menetlusse võtmist Keskkonnaameti poolt, kui on selgunud tegevused milleks vee
erikasutusluba taotletakse ning selgitate, et esinenud on pöördumisi, kus maaomaniku
nõusolekut taotletakse ilma kavandatud tegevuse näitamiseta.
Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek (VeeS § 186
lg 2). Vee erikasutusõiguse aluseks oleva veeloa taotlemiseks peab loa taotleja esitama
Keskkonnaametile VeeS § 190 ja keskkonnaseaduse üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 lg-s
1 ja lg-s 7 nimetatud andmed. KeÜS § 42 lg 7 alusel on keskkonnaminister 23.10.2019 vastu
võtnud määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise
kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56), mis täpsustab,
et vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeloa) taotlus koosneb VeeS § 190 lg-s 1 ning
määruse nr 56 3. peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest (määrus nr 56 § 8).
Vastavalt määruse nr 56 § 9 p-le 1 esitatakse sõltuvalt vee erikasutuse liigist veekasutuse ja
veeheite kohta KeÜS § 42 lg-s 3 nõutud lisad, arvestades VeeS § 186 lg-s 2 ning § 190 lg-s 4
sätestatud eristustega maaomaniku kirjaliku nõusoleku esitamise kohustusest.
Seega on VeeS § 186 lg-s 2 nimetatud maaomaniku nõusoleku esitamise kohustus juhul, kui
tegevust kavandatakse võõral maatükil, loa taotlejal juba taotluse esitamisel.
Juhul, kui taotlusel puudub VeeS § 186 lg 2 kohane maaomaniku nõusolek, siis võib
Keskkonnaamet käsitleda taotlust puudustega olevaks haldusmenetluse (edaspidi HMS) § 15
tähenduses.
Maaomanikuks, kelle nõusolekut vee erikasutuseks võõral maatükil VeeS § 186 lg 2 järgi
küsitakse, võib olla nii füüsiline või juriidiline isik või haldusorgan. Seejuures ei ole
maaomaniku nõusolek VeeS § 186 lg 2 tähenduses võrdsustatav haldusorgani kooskõlastuse või
arvamusega HMS § 16 lg 1 tähenduses. Seega ei ole Teie poolt kirjeldatud juhtudel tegemist
1 Registreeritud dokumendisüsteemis numbriga 14-3/24/8148.
2 (2)
Transpordiameti kui haldusorgani kooskõlastusega HMS § 16 lg 1 mõttes, vaid Transpordiamet
annab nõusoleku või keeldub nõusoleku andmisest kui maaomanik, kelle maatükil soovitakse
hakata tegelema vee erikasutusega.
Juba veeloa taotluse esitamisel peab taotleja märkima ära, mis tegevust taotletakse ehk taotluse
selgelt sõnastatud sisu ja kavandatava tegevuse iseloomustus (KeÜS § 42 lg 1 p-d 3 ja 6).
Järelikult ei selgu tegevused, milleks luba taotletakse pärast Keskkonnaameti poolt taotluse
menetlusse võtmist ehk haldusmenetluse jooksul, vaid juba taotluse esitamise etapis. Juhul, kui
nõusoleku taotleja vastavat teavet ei esita, võib Keskkonnaameti hinnangul maaomanik ise
küsida teavet tegevuste kohta, mida tema maal kavandatakse ning mis põhjusel VeeS § 186 lg
2 kohast nõusolekut küsitakse.
Keskkonnaamet keeldub veeloa andmisest, kui veeloa taotlejal ei ole tegevuskoha maaomaniku
nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (VeeS § 192 lg 2). Seega ka juhul,
kui taotlus on siiski juba menetlusse võetud, kuid VeeS § 186 lg-s 2 nimetatud nõusolekut ei
ole esitatud, ei saa Keskkonnaamet veeloa taotlust rahuldada.
Keskkonnaamet lähtub haldusmenetluse läbiviimisel eesmärgipärasuse põhimõttest, mille järgi
tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Seega on
põhjendatud küsida VeeS § 186 lg 2 kohast nõusolekut juba enne taotluse menetlusse võtmist,
et vältida perspektiivitut ja isikule kurnavat haldusmenetlust, mis lõppeks keelduva haldusakti
andmisega (VeeS § 192 lg 2). Selgitame, et veeloa andmise menetluse raames võib isikul olla
kohustus esitada näiteks uuringuid (VeeS § 190 lg 3) või kanda keskkonnamõju hindamisega
seotud kulud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, edaspidi
KeHJS, § 8 lg 2). Seega ei ole mõistlik ega taotleja huve arvestav viia haldusmenetlus läbi
olukorras, kus tegevuskoha maaomanik ei ole taotletava tegevusega nõus.
Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et VeeS § 186 lg 2 kohast maaomaniku
nõusolekut on põhjendatud küsida enne taotluse menetlusse võtmist, sest juba siis on teada,
millist tegevust veeloa alusel ellu viia kavatsetakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Vaidla
juhataja
Õigusosakond
Hanna Maria Kokla +37256860102
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|