rajamise alad. Eriplaneeringu taotluste täienduses kirjeldatud ala nr 2a, ala nr 2b ja ala nr 3
kattuvad osaliselt maakonnaplaneeringus kavandatud potentsiaalsete tuuleparkide rajamise aladega.
Planeeringualal kehtivad Sonda valla üldplaneering (kehtestatud 07.02.2004) ja Lüganuse valla
üldplaneering (kehtestatud 17.03.1999). Nimetatud üldplaneeringutes ei ole antud
taastuvenergeetika sealhulgas tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ja tingimusi, samuti pole välja
selgitatud tuulikute rajamiseks sobilikke alasid.
Koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringuga on kavandatud määrata potentsiaalsed
tuuleparkide rajamiseks sobilikud alad. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on võimalik
väljaspool üldplaneeringuga määratud sobilikke alasid tuuleparke kavandada eriplaneeringuga.
Arvestades Lüganuse valla üldplaneeringu heakskiidumenetluse käigus üleskerkinud täiendavaid
asjaolusid, sh ulatuslikku teavitamisvajadust (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri nr. 6-
1/3-260) on võimalik, et üldplaneeringu kehtestamine võib jääda 2024. a teise poolde. Ühtlasi
soovivad KOV EP taotlejad selgitada välja tuuleparkide sobivust osaliselt aladele, mis jäävad
väljaspoole menetluses oleva üldplaneeringuga määratletud põhimõtteliselt sobivaid alasid
tuuleenergeetika arendamiseks. Seetõttu on, hoolimata asjaolust, et tuuleparkide kui olulise
ruumilise mõjuga ehitiste asukohtade valikuga on tegeletud ka koostatavas üldplaneeringus,
otstarbekas ja hetkel ainuvõimalik algatada tuuleparkide rajamiseks KOV EP.
Planeerimisseaduse § 95 lõike 1 kohaselt koostatakse KOV EP olulise ruumilise mõjuga ehitise
püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekiri“ punktist 4 on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark, mis koosneb vähemalt 30
meetri kõrgustest elektrituulikutest.
KOV EP koostamisel leitakse taotluses toodud aladel tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku
taristu püstitamiseks sobivad asukohad planeeringualal ning seejärel määratakse valitud
asukohtades ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud
asjakohased ülesanded. Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse keskkonnatingimustest ja -
piirangutest ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest, sotsiaalsetest
aspektidest, kohalikest huvidest ja väärtustest, tuulepargi püstitamise tehnilistest ja majanduslikest
eeldustest ning teistest asjakohastest kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta tuuleparkide
püstitamiseks sobivate alade valikul. Tuulepargi püstitamiseks sobiv ala peab arvestama erinevate
kehtivate väärtuste ja piirangutega, kuid olema ka sobilik ja tasuv tuulepargi rajamiseks.
Kohalik omavalitsus võib PlanS § 951 lõike 1 alusel tuuleparki kavandava eriplaneeringu
koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku
otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks
projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused.
Planeerimisseaduse § 95 lõike 5 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel
kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on
kohaliku omavalitsuse eriplaneering. KOV EP ja KSH väljatöötamise raames hinnatakse ka
planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid.
Arvestades eeltoodud asjaoludega ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §
22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 95 lõiked 1, 2, 5 ja 6 ning § 96 lõiked 1 ja 4,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 ning