vaie RTK 09.04.2024 otsusele

Riigi Tugiteenuste Keskus 09.05.2024
[email protected]

Vaide esitaja: Aktsiaselts Rakvere Haigla
registrikood 10856624

Esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe
Advokaadibüroo Küllike Namm
elektronpostiaadress [email protected]

Vaie 09.04.2024 Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusele nr 11.2-46/24/280 ja taotlus haldusakti viivitamatuks täitmise peatamiseks

I Faktilised asjaolud ja sissejuhatus

1. 07.03.2022 esitas Aktsiaselts Rakvere Haigla (edaspidi ka Vaide esitaja) Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) taotluse meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames (taotluste esitamise tähtaeg oli 27.jaanuar 2022 ning projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäevaks oli 31.12.2023) projekti „Toimepidevuse tagamine ja isolatsioonipalatite loomine Rakvere Haiglas“ rahastamiseks ja taotles muu hulgas toetust summas 80 000 eurot tegevuse „valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ (projekti tegevuse nr 2) elluviimiseks, mis hõlmas ühe generaatori ostmist ja generaatori paigaldamisega seotud elektritööde teostamist.

2. 21.03.2022 tegi RTK tegi toetuse saaja projekti taotluse osas rahastamisotsuse, millega eraldas muu hulgas 80 000 eurot tegevuse nr 2 elluviimiseks ja generaatori ostmiseks.

3. Aktsiaselts Rakvere Haigla sõlmis seejärel elektriprojekti koostamise lepingu, järgnes ehitusprojekti koostamine (põhiprojekt „Rakvere Haigla elektritoite varustuskindluse parandamise ja garanteeritud toitesüsteemi projekt“ (puudutas maakaabelliini rajamist väljaspool haigla hoonet) ja selle lõppakt kinnitati 4.07.2023.a.), ehitusloa taotlemine, lisarahastuse otsimine ning asuti läbi viima ehitustööde tellimise ja generaatori ostmise avatud hankemenetlust.

4. Avatud hankemenetlusega riigihange nr 262744 nurjus 02.05.2023, kuna ei esitatud ühtki pakkumist. Lahendus tuli leida kiiresti, kuivõrd projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäev oli 31.12.2023, ohus oli haigla vana generaatori töökindlus ja efektiivsus, mistõttu oli uute varugeneraatorite saamise vajadus seda kiireloomulisem.

5. Seejärel korraldas AS Rakvere Haigla projekti elluviimiseks riigihanke nr 265007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 1 alusel (teade avaldati 18.05.2023), edastades pakkumuse esitamise ettepaneku kolmele ettevõttele Alekter OÜ, META INVEST OÜ ja OÜ Oom Konsult mille tulemusena sõlmiti 18.06.2023 ehituse töövõtuleping META INVEST OÜ-ga.

6. AS Rakvere Haigla soetaski 2023.a. kokku kaks generaatorit – ühe RTK projekti raames ja teise Terviseameti rahastusega, kasutusluba on väljastatud 11.12.2023.

7. 09.04.2024 tegi RTK otsuse 100 %-lise finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta, millisega luges mitteabikõlblikuks kuluks 68 686 eurot; vähendas kuludokumendis tunnusega 12 riigihankega nr 265007 seotud abikõlblikku kulu 57 164,60 euro võrra ning nõudis Aktsiaseltsilt Rakvere Haigla tagasi kuludokumendi tunnusega 4 alusel väljamakstud toetuse summas 11 521,40 eurot (edaspidi otsus).

8. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda: haldusakti kehtetuks tunnistamist (p 1), haldusakti osa kehtetuks tunnistamist (p 2) ning ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (p 3).

9. Otsuse kohaselt on otsust võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates vaide esitamisega RTK-le ning sellest johtuvalt on vaie esitatud õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul.

10. Vaide esitaja leiab, et otsus ei ole põhjendatud ega õiguspärane, rikutud on uurimispõhimõtet, teostatud ei ole kaalutlusõigust, kohaldatud on põhiseadusega vastuolus olevat normi. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist, ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ja toetuse väljamaksmiseks. Samuti taotleb vaide esitaja otsuse täitmise peatamist kuni käesoleva vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.

II Vaide põhjendused

11. Otsus on õigusvastane, kuivõrd haldusakti ei ole seaduse nõuete kohaselt motiveeritud. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Vaide esitaja leiab, et käesoleval juhul ei ole nimetatu tema jaoks mõistetav, arvestades otsuses märgitut.

12. Otsuses on märgitud haldusakti andmise õiguslikuks aluseks perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja 22² lg 1.

13.  Otsuses viidatud STS § 45 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad, et  finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks (p 2) või kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust (p 3).

14. Ühendmääruse § 4 defineerib mitteabikõlbulikud kulud, millisteks on nt laenuintress, rahatrahv, menetluskulud, mitterahalised kulud, kindlustusmaksed, palgalisa, juhtimiskulu, käibemaks jne. Kulu, mis kanti seoses toimepidevuse tagamisega AS-is Rakvere Haigla eesmärgiga tagada COVID-19 kriisiks valmisolek ja haiglavõrgu jätkusuutlikkus, ning mis koosnes generaatori soetamise ja sellega seonduvate ehitustööde maksumusest, ei ole ühendmääruse tähenduses mitteabikõlbulik kulu ning otsus on selles osas ebaseaduslik.

15. Otsuses ei ole viidatud õigusaktile, milline õigustaks lugeda abikõlbulik kulu mitteabikõlbulikuks üksnes põhjusel, et RTK tuvastas väidetavalt RHS nõuete rikkumise.

16. Lisaks näeb STS § 45 lg 1 p 3 kohaldamine ette seda, et samaaegselt oleks tuvastatud nii kohustuse või nõude täitmatajätmine ning selle mõju kulu abikõlbulikkusele. Käesoleval juhul ei ole RTK tuvastanud ei kulu mitteabikõlbulikkust ega väidetava kohustuse või nõude täitmatajätmise mõju kulu abikõlbulikkusele. Seega on otsus põhjendamatu ning alusetu.

17. STS § 46 lg 1 sätestab, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.

18. Otsuses puudub igasugune argumentatsioon selle kohta, miks ei ole RTK hinnangul võimalik väidetava kohustuse või nõude täitmatajätmise rahalise mõju suurust hinnata, mistõttu on alusetu ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni tegemine, kuivõrd vastava määruse kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

19. Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

20. Viidatud norm kordab üle STS § 46 lg 1 sätestatut, millise kohaselt tuleb esmalt tuvastada toetuse saaja poolt oma kohustuste eiramine ning selle rahalise mõju suuruse tuvastamise võimatus, misjärel võib toetust vähendada sõltuvalt rikkumise raskusest. Otsuses toodud paljasõnaline väide, et „kuivõrd toetuse saaja piiras RHS-i rikkumise tõttu pakkujate osalemist riigihankel nr 265007, ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta oleks riigihanke nr 265007 korraldanud konkurentsile avatud hankemenetlust kasutades, seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1 rikkumine omab rahalist mõju ning tegemist ei olnud üksnes formaalse rikkumisega“, on sedavõrd üldsõnaline, et see ei täida STS § 46 lg 1 ega ühendmääruse § 21 lg 1 kohaldamise eeldusi.

21. Käesoleval juhul on oluline viidata, et Vaide esitaja taotles meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames projekti „Toimepidevuse tagamine ja isolatsioonipalatite loomine Rakvere Haiglas“ toetust summas 80 000 eurot tegevuse „valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ (projekti tegevuse nr 2) elluviimiseks, mis hõlmas generaatori ostmist. RTK rahuldas Vaide esitaja vastava taotluse ja eraldas muu hulgas 80 000 eurot tegevuse nr 2 elluviimiseks ja generaatori ostmiseks. Vaide esitaja sõlmis 18.06.2023 ehituse töövõtuleping META INVEST OÜ-ga, millise kohaselt oli haigla elektri varustuskindluse tagamiseks vajalike ehitustööde, sh kuid mitte ainult generaatorseadmete (2 tk) tarne, paigaldamise ja seadistamise, teostamise maksumuseks 171 155,45 eurot. Seega oli kogu projekti maksumuseks 171 155,45 eurot (2 generaatorit), millest 68 686 eurot oli RTK eelarvest, 77 940 eurot oli Terviseameti toetus ning 24 529,45 eurot tasus Vaide esitaja ise oma eelarvest.

22. Eeltoodust nähtub, et RTK toetus moodustas üksnes 40% kogu projekti maksumusest ning seega ei ole mingisugustki alust väita, et „kui pakkujate ring oleks võinud olla suurem, oleks keegi potentsiaalsetest pakkujatest võinud riigihankele esitada odavama hinnaga pakkumuse, mistõttu loetakse hankelepingu odavama hinnaga sõlmimise võimalust tõenäolise/potentsiaalse/võimaliku kahju tekitamiseks Euroopa Liidu eelarvele“. Seega Euroopa Liidu eelarve tõenäoline/potentsiaalne/võimalik mõjutamine on käesoleval juhul välistatud ning puudub igasugune alus taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja finantskorrektsiooni tegemiseks. Kuivõrd otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise eeldused on tuvastamata ja tõendamata, on tegemist ebaseadusliku otsusega, mis tuleb tühistada.

23. HMS § 54 tuleneb, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

24. Riigikohtu praktikas on peetud akti tühistamise aluseks haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-08, p 19).

25. Käesoleval juhul ei nähtu otsusest, et RTK oleks tuvastanud või tõendanud otsuse aluseks märgitud õigusaktides sätestatud eelduste täitmine ning otsuse sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav.

26. AS Rakvere Haigla on endiselt seisukohal, et ta ei eksinud menetluse valikul. RHS § 49 lg 1 p 1 sätestab, et hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. Lisaks RHS § 49 lg 1 p-le 1 oli antud juhul riigihanke nr 265007 korraldamine kasutades väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kooskõlas ka RHS § 49 lg 1 p-ga 3, kuivõrd väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 korraldamise ajal esinesid ülemaailmsed generaatorite tarneraskused, mis olid toetuse saajale ettenägematud, kuid hankeleping oli projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise tõttu ja vanade generaatorite töökindluse vähesuse tõttu vaja sõlmida kiiresti.

27. AS Rakvere Haigla on seisukohal, et otsuses loetletud erinevused riigihanke esialgsetest tingimustest - 1) hankeobjekti töömaaga tutvumise kohustus muudeti vabatahtlikuks; 2) kvalifitseerimistingimuste puudumine hankepassis ja 3) projektijuhi kaasamise kohustuse puudumine – ei ole käsitletavad riigihanke esialgsete tingimuste olulise muutmisena RHS § 49 lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu esines avatud hankemenetluse käigus pakkumiste esitamata jätmise tõttu põhjendatud alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ei tohi hankija kindlasti hankelepingu eset põhiosas muuta. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hankelepingu eset põhiosas ei muudetud.

28. AS Rakvere Haigla on kogu menetluse kestel selgitanud ning esitanud ka vastavad tõendid (kirjavahetus pakkujatega), et avatud hankemenetlus nurjus tulenevalt ülemaailmsest generaatorite tarneraskustest, mitte hanketingimustes sätestatud nõuete tõttu.

29. Vaide esitaja on RTK-le esitanud kirjavahetused kahe pakkujaga. OÜ Oom Konsult 17.05.2023 e-kirjas on viidatud, et nende „partner nõrkvoolutöödel ütles ära“, mis omakorda selgitab OÜ Oom Konsult poolt pakkumise mitteesitamist. Samuti esitas Vaide esitaja RTK-le kirjavahetuse KEK Elekter OÜ-ga, kes selgitas hankemenetluses mitteosalemist sellega, et „generaatorite tarnija ei suuda esitatud tähtaegadest kinni pidada ja sellest tulenevalt ei saa ka meie hanke tingimusi täita“. Seega on vaide esitaja tõendanud, et avatud hankele ei esitatud pakkumisi mitte rangete hanketingimuste tõttu, vaid eelkõige ülemaailmse generaatorite tarneraskuse tõttu.

30. Nimetatule on viidatud ka Vaide esitaja ja META INVEST OÜ vahel 31.10.2023 sõlmitud töölepingu muudatuses (lisa 1), millisest tuleneb, et Töövõtja on esitanud 09.10.2023.a Tellijale taotluse Lepingu eritingimuste punktist 3.1. tuleneva tähtaja pikendamiseks kuni 15.12.2023.a. seoses Lepingu alusel Töövõtja poolt tarnimisele ja paigaldamisele kuulunud elektrigeneraatoriseadmete tarneprobleemidega, milliseid Töövõtja on täpsustanud oma 31.10.2023.a seletuskirjas ja selle lisadena Tellijale esitatud dokumentides. Töövõtja poolt tellijale esitatud dokumentidest nähtub, et Töövõtja on teinud endast mõistlikult oleneva elektrigeneraatorseadmete õigeaegseks tarneks ja paigaldamiseks ehk esitanud enda poolt tellimuse päev peale Lepingu sõlmimist, mistõttu Töövõtjal puudus mõistlik vajadus kahelda tarne õigeaegses ja kohases toimumises. Lepingu täitmise käigus sai Töövõtjale oktoober 2023.a alguses teatavaks, et tootjatehas ei teosta tema tellimust tähtaegselt (Lepingu lisaks oleva algse detailse tööde teostamise ajagraafiku kohaselt oleks uute seadmete paigaldamine pidanud toimuma perioodil 25.09.2023- 29.10.2023) ning on selle täitmise lükanud edasi veebruarisse 2024.a, milline asjaolu on tingitud väidetavast elektrigeneraatorite tellimusmahtude tõusmisest ja sellest tulenevast tootmisjärjekorra pikenemisest. Viimati kirjeldatud sündmustega ei saanud ega pidanud saama Töövõtja lepingu sõlmimisel arvestada, pidades mh silmas seda, et Töövõtja esitas tellimuse läbi tehase volitatud Eesti edasimüüja, kelle parimate teadmiste kohaselt oleks esialgselt pidanud tellimus saama täidetud õigeaegselt. Töövõtja ja tema lepingupartneriks olev elektrigeneraatorite Eesti territooriumil volitatud edasimüüja tegid seejärel endast oleneva, leidmaks Tellija jaoks võimalikke alternatiivseid lahendusi, tagamaks tellija eesmärgi, so Tellijale kuuluva haigla elektri varustuskindluse projekti elluviimise tagamine Lepingu sõlmimise aluseks olnud toetusprojekti abikõlbulikkuse perioodil ehk 2023.a jooksul, täitmine, millise tulemusena leiti edasimüüja, kellel on võimalik teostada Töövõtjale Lepingust tulenevatele miinimumtingimustele vastavate seadmete müük ja tarne 2023.a jooksul, eeldatavasti hiljemalt 06.12.2023.a peale mida teostatakse Töövõtja poolt seadmete paigaldus ja muud Lepingu kohased paigaldusjärgsed tegevused ning toiminud, mistõttu on Tellija hinnangul põhjendatud Lepingust tuleneva ehitustööde teostamise tähtaja pikendamine kuni 15.12.2023.a. Seadmete müüja vahetumise tulemusena tarnib Töövõtja Tellijale kahest seadmest ühe asemel parema (võimsama) ja seeläbi kallima seadme kui Lepingus kokkulepitud minimaalsetele tehnilistele tingimustele vastav seade ning teise seadmena Lepingu kokkulepitud tingimustele tehnilistelt parameetritelt vastava samaväärse seadme, võimsama seadme kallima maksumuse lisandkulu kannab Töövõtja ehk muudatuse tulemusena ei lisandu Tellijale lisakulusid. Kokkuleppe kohaselt oli Töövõtja kohustatud lõpetama Töö ja andma selle Tellijale üle hiljemalt 15.12.2023.

31. Eeltoodu kinnitab veelkordselt, et hankemenetluse ajal valitses ülemaailmne kriisiolukord , mis tulenes COVID-19 pandeemiast, 2022 veebruaris alanud sõjast ja energiakriisist, mis omakorda tõi kaasa rahvusvahelise generaatorite tarnekriisi, millise tegelikku ulatust ei saanud Vaide esitaja toetustaotluse esitamisel 2022 märtsis ette näha ega sellega arvestada, kuigi ka taotluses oli viidatud generaatorite tarneraskustele. Kuivõrd isegi generaatorite tehased ei väljastanud tarnekinnitusi, siis ei saanud ka Aktsiaselts Rakvere Haigla kujunenud olukorda ette näha ega seda ennetada. Lisaks tuleb arvestada, et enamus Eesti haiglatest soovis sama meetme raames varugeneraatoreid soetada samas ajavahemikus, mis oluliselt raskendas pakkuja leidmist. Otsuses on viidatud kolmele haiglale, kel õnnestus generaatorid enne abikõlbulikkuse perioodi lõppu hankida, kuid generaatorite hankimisest oli huvitatud oluliselt suurem hulk raviasutustest, kellel see tarneraskuste tõttu eelduslikult ei õnnestunud (vastasel juhul oleks otsuses olnud viiteid oluliselt suuremale hulgale edukaks osutunud hankemenetlustele).

32. Otsuse tegemisel ei teostatud kaalutlust.
HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning lg 2 tuleneb, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuse tegemisel ei tohi piirduda kaalutlusnormi formaalse täitmisega (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-49-02, 3-3-1-66-02).

33. Käesoleval juhul puuduvad otsuses mistahes kaalutlused. RTK on seisukohal, et tal ei olegi kaalutlusõigust, kuna väidetavalt esineb ühendmääruse § 222 lõikes 1 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu kohaldab rakendusüksus RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1 rikkumise eest 100%-list finantskorrektsiooni määra.

34. RTK leiab, et STS ja selle alusel antud ühendmäärus kasutab termineid „tehakse“, „vähendatakse“ ja „kohaldatakse“, siis näitab see seda, et erinevalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusest ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest, ei ole RTK-l enam kaalutlusõigust küsimuses, kas tagasinõue üldse teha või mitte, kui toetuse saaja on rikkunud RHS-ist tulenevat kohustust ja esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Vaide esitaja sellise käsitlusega ei nõustu ja jääb juba varem avaldatud seisukoha juurde, et ka rahaline mõju või selle kaasnemise oht on täies mahus tõendamata. Arvestades RTK poolt antud toetuse vähest osakaalu (40%) kogu projekti maksumusest (vt vaide p 21, 22), siis on põhjendatud väita, et hanke valik ei avaldanud rahalist mõju Euroopa Liidu eelarvele. Isegi, kui mõni hüpoteetiline pakkuja oleks teinud uues (avatud) hankemenetluses vms soodsama pakkumise, ei oleks see eelduslikult saanud olla lausa 60% võrra soodsam, kuivõrd selles ulatuses tasuti projekti eest teistest vahenditest (Terviseamet ja Vaide esitaja ise).

35. Vaide esitaja on seisukohal, et toetuse tagasiküsimine ehk 100 %-line finantskorrektsioon ei ole põhjendatud arvestades seda, et: projekti raames tehtud tööd olid abikõlbulikud, toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt – tänaseks on soetatud kaks varugeneraatorit – üks RTK projekti raames ja teine Terviseameti rahastusega, need on haigla igapäevatöös hädavajalikud ja reaalses kasutuses, kasutusluba on väljastatud 11.12.2023; RTK oli hankija tegevusega kursis läbi struktuuritoetuse e-toetuse keskkonna ning riigihangete registri, kus hangete juurde oli pandud vaatleja staatusesse RTK hankespetsialist, kes ei tõstatanud küsimust menetlusliigi valiku ega õiguspärasuse kohta; rahalisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt, säästlikult ning tähtaegselt; hankija ei ole käitunud pahauskselt; avatud hankele (262744) ei esitatud ühtegi pakkumist mitte rangete hanketingimuste, vaid hanke läbiviimise ajal valitsenud generaatorite tarneraskuste tõttu, milline takistus oleks esinenud ka uue avatud hanke korraldamisel; keegi potentsiaalsetest pakkujatest ei ole hankemenetlusi vaidlustanud ega esitanud ka küsimusi, seega pole alust väita, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus piiras konkurentsi või soodustanud isikute ebavõrdset kohtlemist; toetuse tagasiküsimata jätmisel on olulik avalik huvi – toetuse tagasimaksmine pärsiks oluliselt Aktsiaselts Rakvere Haigla tegevust, s.o tervishoiuteenuse osutamine abivajajatele; Aktsiaselts Rakvere Haigla edasine tegevuse jätkamine on vältimatult vajalik avalikes huvides, et säiliks patsientide ravi Lääne-Virumaal.

36. Vastavalt kohtupraktikale peaks rakendusüksus kaaluma ka võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja olulisust.1 Käesoleval juhul tuleb mh arvestada seda, et ükski huvitatud isik hanketeadet ega hankedokumente ei vaidlustanud.

37. Eeltoodust tulenevalt ei piisa toetuse tagasinõudmiseks sellest, et RTK tugineb üksnes riigihangete seaduse rikkumisele, vaid RTK peab kaaluma ja põhjendama, miks eelviidatud asjaolud ei ole piisavad, et toetust mitte tagasi nõuda.2

38. RTK on lisanud, et kuivõrd toetuse saaja tegi väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 pakkumuse esitamise ettepaneku küll kolmele ettevõttele, kuid pakkumuse esitas nendest ainult üks ettevõte – META INVEST OÜ, siis seega puudus riigihankel nr 265007 konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine, ning „seetõttu, isegi kaalutlusõiguse olemasolu korral jõuaks rakendusüksus ikkagi järeldusele, et 100%-line finantskorrektsiooni määr on antud juhtumi asjaolusid arvestades rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalne“. Tegemist ei ole sisulise kaalutlusõiguse teostamisega – otsuses puudub sisuline analüüs, põhjendused ja erinevate huvide kaalumine, mis võimaldaks väita, et 100 %-line finantskorrektsioon on käesoleval juhul tehtud kaalutletult. Otsuses esitatud paljasõnaline väide kaalutlusõiguse teostamise kohta ei ole veenev ega täida kaalumiskohustust ega vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Tegemist on täies mahus motiveerimata sedastusega, mis on lubamatu.

39. Ühendmääruse § 22² lg 1 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega.
Juhul, kui lähtuda RTK seisukohast, et ühendmääruse § 22² lg 1 ei võimaldagi kaalutlusõigust, siis tuleb vastav säte jätta kohaldamata põhiseadusega vastuolu tõttu. Nimelt ühendmääruse § 22² lg 1 kohaselt järgneb 100%-line finantskorrektsioon igal juhul, kui RTK leiab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mille sõlmimiseks puudus riigihangete seaduses alus, kusjuures justnimelt selle asjaolu tuvastamine on äärmiselt hinnanguline ja subjektiivne – tuleb tuvastada, kas avaliku hanke tingimusi muudeti oluliselt või mitte, kas esines äärmine vajadus RHS § 49 lg 1 p 3 mõttes või mitte jne. On aga ilmne, et need olukorrad võivad olla väga erinevad ning ka õigushüve kahjustamise määr on väga erinev. Ometigi järgneb ühendmääruse § 22² lõike 1 sõnastuse järgi täiesti erinevatele olukordadele üks ja sama sanktsioon – 100%-line finantskorrektsioon.

40. Lisaks tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 ei näe ette konkreetsete rikkumiste puhul kehtivaid konkreetseid finantskorrektsiooni määrasid, vaid sätestab üldpõhimõtted, millest lähtudes peavad liikmesriigid tegema rikkumiste korral korrektsioone. Toetuse vähendamise otsus puudutab toetuse saamisel eeskirju rikkunud isikut. Seejuures on EL-i määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõike 2 kohaselt liikmesriikidel kohustus võtta arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldada eelnevale vastavalt proportsionaalseid korrektsioone. Selleks et finantskorrektsiooni otsus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega seotud rahalist mõju liidu eelarvele (määruse EL nr 1303/2013 põhjendus 72).

41. STS2014−2020 § 46 lõikes 2 on volitatud Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse, kuid selles jäetakse reguleerimata, millest juhindudes Vabariigi Valitsus need protsendid kehtestab. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ja Riigikogu määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda kohustuse alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, kohustuse suuruse arvestamise aluste kehtestamises või muus, mis tagab selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagab isikute võrdse kohtlemise (RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03, p 19, RKPJKo 1.07.2008, 3-4-1-6-08, p 41, RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 33).

42. Finantskorrektsioon on oma olemuselt alusetult saadud soodustuse tagastamine ehk olukorra nn heastamine (EKo 1.10.2020, C-743/18, LSEZ SIA Elme Messer Metalurgs). Kui tekitatud kahju on võimalik kindlaks määrata ning heastamine toimub vastavalt tekitatud kahju suurusele, ei pruugi olla vajalik seaduse tasandil kohustuse ulatust uuesti reguleerida (vt ka RKHK 20.03.2020, 3-18-1537/47, p 20). Seevastu juhtudel, kui finantskorrektsiooni määrad kehtestatakse rikkumiste eeldatavast mõjust lähtudes, on need hinnangulised. Need otsused toovad kaasa intensiivse omandipõhiõiguse riive, sest ka vähendamise määra viieprotsendiline erinevus võib tähendada väga suurt summat.

43. Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud konkreetseid finantskorrektsiooni määrasid − see on jäetud liikmesriikide ülesandeks. Samuti pole Riigikogu finantskorrektsiooni määrasid kehtestanud seadusega, vaid delegeerinud volituse ulatust sätestamata nende määrade kehtestamise Vabariigi Valitsusele.

44. Asjaolu, et finantskorrektsiooni üldpõhimõtted tulenevad Euroopa Liidu õigusest, ei vabasta riiki kohustusest järgida rikkumistele vastavaid finantskorrektsiooni määrasid kehtestades põhiseaduse põhimõtteid. Ühendmääruse § 22² lõige 1, mis annab rakendajale õiguse kohaldada 100 %-list finantskorrektsiooni ilma kaalutlusõiguseta, on vastuolus PS §-dega 11 ja 113.

45. Tulenevalt eeltoodust, on Vaide esitaja seisukohal, et ühendmääruse § 22² lõige 1 ei kuulu kohaldamisele, kuivõrd Vaide esitaja ei ole ebaõiget menetlust valinud, samuti vastava normi vastuolu tõttu PS-ga.

III Taotlus otsuse viivitamatuks täitmise peatamiseks

46. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Lähtudes analoogiast halduskohtumenetlusega, tuleb ka vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamisel võtta arvesse seda, kas haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õigused või avalik huvi on haldusakti peatamata jätmisel pöördumatult kahjustatud või mitte, või toob endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik. Nagu eelnevalt viidatud, toob otsuse täitmine kaasa rasked majanduslikud tagajärjed Vaide esitajale ning seeläbi ka kogu Laane-Virumaa elanikkonnale, kes saavad tervishoiuteenust justnimelt Rakvere Haigla AS-is ja millise teenuse igapäevane osutamine on majanduslikult raskes olukorras paratamatult häiritud või pärsitud. Eelviidatud tagajärgede kõrvaldamine ei ole peale asja lahendamist enam võimalik.

47. Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-3-1-59-14 p 11 tuleneb, et kolleegium on oma praktikas esialgse õiguskaitse kohaldamist pidanud vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 3), kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16) ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01). Eelviidatud lahendi p-des 3 ja 5 leidis kolleegium, et haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. /…/ Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. /…/ Kohus ei pea kahjuliku tagajärje ohuga arvestama siis, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse /…/ Lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-59-14 p 12 on Riigikohus märkinud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtu­menetluse ajal.

48. Lähtudes eeltoodust, tuleb otsuse täitmine viivitamatult peatada kuni käesoleva vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.

III Kinnitus

49. Vaide esitaja kinnitab, et käesolevas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

50. Vaide esitaja soovib olla ära kuulatud enne vaide lahendamist vaiet lahendava organi poolt.

IV Taotlused

1. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HMS §-dest 71 lg 1, 72 lg 1 p 1, 3 palun rahuldada Aktsiaselts Rakvere Haigla vaie ning tunnistada 09.04.2024.a Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus nr 11.2-46/24/280 kehtetuks ning teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks ja toetuse väljamaksmiseks.

2. Samuti palun viivitamatult peatada 09.04.2024.a Riigi Tugiteenuste Keskuse otsuse nr 11.2-46/24/280 täitmine kuni käesoleva vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.


Aktsiaselts Rakvere Haigla eest ja nimel
Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Nele Tammemäe
vandeadvokaat

Riigi Tugiteenuste Keskus 09.05.2024
[email protected]

Vaide esitaja: Aktsiaselts Rakvere Haigla
registrikood 10856624

Esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe
Advokaadibüroo Küllike Namm
elektronpostiaadress [email protected]

Vaie 09.04.2024 Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusele nr 11.2-46/24/280 ja taotlus haldusakti viivitamatuks täitmise peatamiseks

I Faktilised asjaolud ja sissejuhatus

1. 07.03.2022 esitas Aktsiaselts Rakvere Haigla (edaspidi ka Vaide esitaja) Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) taotluse meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames (taotluste esitamise tähtaeg oli 27.jaanuar 2022 ning projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäevaks oli 31.12.2023) projekti „Toimepidevuse tagamine ja isolatsioonipalatite loomine Rakvere Haiglas“ rahastamiseks ja taotles muu hulgas toetust summas 80 000 eurot tegevuse „valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ (projekti tegevuse nr 2) elluviimiseks, mis hõlmas ühe generaatori ostmist ja generaatori paigaldamisega seotud elektritööde teostamist.

2. 21.03.2022 tegi RTK tegi toetuse saaja projekti taotluse osas rahastamisotsuse, millega eraldas muu hulgas 80 000 eurot tegevuse nr 2 elluviimiseks ja generaatori ostmiseks.

3. Aktsiaselts Rakvere Haigla sõlmis seejärel elektriprojekti koostamise lepingu, järgnes ehitusprojekti koostamine (põhiprojekt „Rakvere Haigla elektritoite varustuskindluse parandamise ja garanteeritud toitesüsteemi projekt“ (puudutas maakaabelliini rajamist väljaspool haigla hoonet) ja selle lõppakt kinnitati 4.07.2023.a.), ehitusloa taotlemine, lisarahastuse otsimine ning asuti läbi viima ehitustööde tellimise ja generaatori ostmise avatud hankemenetlust.

4. Avatud hankemenetlusega riigihange nr 262744 nurjus 02.05.2023, kuna ei esitatud ühtki pakkumist. Lahendus tuli leida kiiresti, kuivõrd projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppkuupäev oli 31.12.2023, ohus oli haigla vana generaatori töökindlus ja efektiivsus, mistõttu oli uute varugeneraatorite saamise vajadus seda kiireloomulisem.

5. Seejärel korraldas AS Rakvere Haigla projekti elluviimiseks riigihanke nr 265007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 1 alusel (teade avaldati 18.05.2023), edastades pakkumuse esitamise ettepaneku kolmele ettevõttele Alekter OÜ, META INVEST OÜ ja OÜ Oom Konsult mille tulemusena sõlmiti 18.06.2023 ehituse töövõtuleping META INVEST OÜ-ga.

6. AS Rakvere Haigla soetaski 2023.a. kokku kaks generaatorit – ühe RTK projekti raames ja teise Terviseameti rahastusega, kasutusluba on väljastatud 11.12.2023.

7. 09.04.2024 tegi RTK otsuse 100 %-lise finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta, millisega luges mitteabikõlblikuks kuluks 68 686 eurot; vähendas kuludokumendis tunnusega 12 riigihankega nr 265007 seotud abikõlblikku kulu 57 164,60 euro võrra ning nõudis Aktsiaseltsilt Rakvere Haigla tagasi kuludokumendi tunnusega 4 alusel väljamakstud toetuse summas 11 521,40 eurot (edaspidi otsus).

8. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda: haldusakti kehtetuks tunnistamist (p 1), haldusakti osa kehtetuks tunnistamist (p 2) ning ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (p 3).

9. Otsuse kohaselt on otsust võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates vaide esitamisega RTK-le ning sellest johtuvalt on vaie esitatud õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul.

10. Vaide esitaja leiab, et otsus ei ole põhjendatud ega õiguspärane, rikutud on uurimispõhimõtet, teostatud ei ole kaalutlusõigust, kohaldatud on põhiseadusega vastuolus olevat normi. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist, ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ja toetuse väljamaksmiseks. Samuti taotleb vaide esitaja otsuse täitmise peatamist kuni käesoleva vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.

II Vaide põhjendused

11. Otsus on õigusvastane, kuivõrd haldusakti ei ole seaduse nõuete kohaselt motiveeritud. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Vaide esitaja leiab, et käesoleval juhul ei ole nimetatu tema jaoks mõistetav, arvestades otsuses märgitut.

12. Otsuses on märgitud haldusakti andmise õiguslikuks aluseks perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja 22² lg 1.

13.  Otsuses viidatud STS § 45 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad, et  finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks (p 2) või kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust (p 3).

14. Ühendmääruse § 4 defineerib mitteabikõlbulikud kulud, millisteks on nt laenuintress, rahatrahv, menetluskulud, mitterahalised kulud, kindlustusmaksed, palgalisa, juhtimiskulu, käibemaks jne. Kulu, mis kanti seoses toimepidevuse tagamisega AS-is Rakvere Haigla eesmärgiga tagada COVID-19 kriisiks valmisolek ja haiglavõrgu jätkusuutlikkus, ning mis koosnes generaatori soetamise ja sellega seonduvate ehitustööde maksumusest, ei ole ühendmääruse tähenduses mitteabikõlbulik kulu ning otsus on selles osas ebaseaduslik.

15. Otsuses ei ole viidatud õigusaktile, milline õigustaks lugeda abikõlbulik kulu mitteabikõlbulikuks üksnes põhjusel, et RTK tuvastas väidetavalt RHS nõuete rikkumise.

16. Lisaks näeb STS § 45 lg 1 p 3 kohaldamine ette seda, et samaaegselt oleks tuvastatud nii kohustuse või nõude täitmatajätmine ning selle mõju kulu abikõlbulikkusele. Käesoleval juhul ei ole RTK tuvastanud ei kulu mitteabikõlbulikkust ega väidetava kohustuse või nõude täitmatajätmise mõju kulu abikõlbulikkusele. Seega on otsus põhjendamatu ning alusetu.

17. STS § 46 lg 1 sätestab, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.

18. Otsuses puudub igasugune argumentatsioon selle kohta, miks ei ole RTK hinnangul võimalik väidetava kohustuse või nõude täitmatajätmise rahalise mõju suurust hinnata, mistõttu on alusetu ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni tegemine, kuivõrd vastava määruse kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

19. Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

20. Viidatud norm kordab üle STS § 46 lg 1 sätestatut, millise kohaselt tuleb esmalt tuvastada toetuse saaja poolt oma kohustuste eiramine ning selle rahalise mõju suuruse tuvastamise võimatus, misjärel võib toetust vähendada sõltuvalt rikkumise raskusest. Otsuses toodud paljasõnaline väide, et „kuivõrd toetuse saaja piiras RHS-i rikkumise tõttu pakkujate osalemist riigihankel nr 265007, ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta oleks riigihanke nr 265007 korraldanud konkurentsile avatud hankemenetlust kasutades, seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1 rikkumine omab rahalist mõju ning tegemist ei olnud üksnes formaalse rikkumisega“, on sedavõrd üldsõnaline, et see ei täida STS § 46 lg 1 ega ühendmääruse § 21 lg 1 kohaldamise eeldusi.

21. Käesoleval juhul on oluline viidata, et Vaide esitaja taotles meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames projekti „Toimepidevuse tagamine ja isolatsioonipalatite loomine Rakvere Haiglas“ toetust summas 80 000 eurot tegevuse „valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ (projekti tegevuse nr 2) elluviimiseks, mis hõlmas generaatori ostmist. RTK rahuldas Vaide esitaja vastava taotluse ja eraldas muu hulgas 80 000 eurot tegevuse nr 2 elluviimiseks ja generaatori ostmiseks. Vaide esitaja sõlmis 18.06.2023 ehituse töövõtuleping META INVEST OÜ-ga, millise kohaselt oli haigla elektri varustuskindluse tagamiseks vajalike ehitustööde, sh kuid mitte ainult generaatorseadmete (2 tk) tarne, paigaldamise ja seadistamise, teostamise maksumuseks 171 155,45 eurot. Seega oli kogu projekti maksumuseks 171 155,45 eurot (2 generaatorit), millest 68 686 eurot oli RTK eelarvest, 77 940 eurot oli Terviseameti toetus ning 24 529,45 eurot tasus Vaide esitaja ise oma eelarvest.

22. Eeltoodust nähtub, et RTK toetus moodustas üksnes 40% kogu projekti maksumusest ning seega ei ole mingisugustki alust väita, et „kui pakkujate ring oleks võinud olla suurem, oleks keegi potentsiaalsetest pakkujatest võinud riigihankele esitada odavama hinnaga pakkumuse, mistõttu loetakse hankelepingu odavama hinnaga sõlmimise võimalust tõenäolise/potentsiaalse/võimaliku kahju tekitamiseks Euroopa Liidu eelarvele“. Seega Euroopa Liidu eelarve tõenäoline/potentsiaalne/võimalik mõjutamine on käesoleval juhul välistatud ning puudub igasugune alus taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja finantskorrektsiooni tegemiseks. Kuivõrd otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise eeldused on tuvastamata ja tõendamata, on tegemist ebaseadusliku otsusega, mis tuleb tühistada.

23. HMS § 54 tuleneb, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

24. Riigikohtu praktikas on peetud akti tühistamise aluseks haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-08, p 19).

25. Käesoleval juhul ei nähtu otsusest, et RTK oleks tuvastanud või tõendanud otsuse aluseks märgitud õigusaktides sätestatud eelduste täitmine ning otsuse sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav.

26. AS Rakvere Haigla on endiselt seisukohal, et ta ei eksinud menetluse valikul. RHS § 49 lg 1 p 1 sätestab, et hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. Lisaks RHS § 49 lg 1 p-le 1 oli antud juhul riigihanke nr 265007 korraldamine kasutades väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kooskõlas ka RHS § 49 lg 1 p-ga 3, kuivõrd väljakuulutamiseta riigihanke nr 265007 korraldamise ajal esinesid ülemaailmsed generaatorite tarneraskused, mis olid toetuse saajale ettenägematud, kuid hankeleping oli projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise tõttu ja vanade generaatorite töökindluse vähesuse tõttu vaja sõlmida kiiresti.

27. AS Rakvere Haigla on seisukohal, et otsuses loetletud erinevused riigihanke esialgsetest tingimustest - 1) hankeobjekti töömaaga tutvumise kohustus muudeti vabatahtlikuks; 2) kvalifitseerimistingimuste puudumine hankepassis ja 3) projektijuhi kaasamise kohustuse puudumine – ei ole käsitletavad riigihanke esialgsete tingimuste olulise muutmisena RHS § 49 lg 1 p 1 tähenduses, mistõttu esines avatud hankemenetluse käigus pakkumiste esitamata jätmise tõttu põhjendatud alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ei tohi hankija kindlasti hankelepingu eset põhiosas muuta. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hankelepingu eset põhiosas ei muudetud.

28. AS Rakvere Haigla on kogu menetluse kestel selgitanud ning esitanud ka vastavad tõendid (kirjavahetus pakkujatega), et avatud hankemenetlus nurjus tulenevalt ülemaailmsest generaatorite tarneraskustest, mitte hanketingimustes sätestatud nõuete tõttu.

29. Vaide esitaja on RTK-le esitanud kirjavahetused kahe pakkujaga. OÜ Oom Konsult 17.05.2023 e-kirjas on viidatud, et nende „partner nõrkvoolutöödel ütles ära“, mis omakorda selgitab OÜ Oom Konsult poolt pakkumise mitteesitamist. Samuti esitas Vaide esitaja RTK-le kirjavahetuse KEK Elekter OÜ-ga, kes selgitas hankemenetluses mitteosalemist sellega, et „generaatorite tarnija ei suuda esitatud tähtaegadest kinni pidada ja sellest tulenevalt ei saa ka meie hanke tingimusi täita“. Seega on vaide esitaja tõendanud, et avatud hankele ei esitatud pakkumisi mitte rangete hanketingimuste tõttu, vaid eelkõige ülemaailmse generaatorite tarneraskuse tõttu.

30. Nimetatule on viidatud ka Vaide esitaja ja META INVEST OÜ vahel 31.10.2023 sõlmitud töölepingu muudatuses (lisa 1), millisest tuleneb, et Töövõtja on esitanud 09.10.2023.a Tellijale taotluse Lepingu eritingimuste punktist 3.1. tuleneva tähtaja pikendamiseks kuni 15.12.2023.a. seoses Lepingu alusel Töövõtja poolt tarnimisele ja paigaldamisele kuulunud elektrigeneraatoriseadmete tarneprobleemidega, milliseid Töövõtja on täpsustanud oma 31.10.2023.a seletuskirjas ja selle lisadena Tellijale esitatud dokumentides. Töövõtja poolt tellijale esitatud dokumentidest nähtub, et Töövõtja on teinud endast mõistlikult oleneva elektrigeneraatorseadmete õigeaegseks tarneks ja paigaldamiseks ehk esitanud enda poolt tellimuse päev peale Lepingu sõlmimist, mistõttu Töövõtjal puudus mõistlik vajadus kahelda tarne õigeaegses ja kohases toimumises. Lepingu täitmise käigus sai Töövõtjale oktoober 2023.a alguses teatavaks, et tootjatehas ei teosta tema tellimust tähtaegselt (Lepingu lisaks oleva algse detailse tööde teostamise ajagraafiku kohaselt oleks uute seadmete paigaldamine pidanud toimuma perioodil 25.09.2023- 29.10.2023) ning on selle täitmise lükanud edasi veebruarisse 2024.a, milline asjaolu on tingitud väidetavast elektrigeneraatorite tellimusmahtude tõusmisest ja sellest tulenevast tootmisjärjekorra pikenemisest. Viimati kirjeldatud sündmustega ei saanud ega pidanud saama Töövõtja lepingu sõlmimisel arvestada, pidades mh silmas seda, et Töövõtja esitas tellimuse läbi tehase volitatud Eesti edasimüüja, kelle parimate teadmiste kohaselt oleks esialgselt pidanud tellimus saama täidetud õigeaegselt. Töövõtja ja tema lepingupartneriks olev elektrigeneraatorite Eesti territooriumil volitatud edasimüüja tegid seejärel endast oleneva, leidmaks Tellija jaoks võimalikke alternatiivseid lahendusi, tagamaks tellija eesmärgi, so Tellijale kuuluva haigla elektri varustuskindluse projekti elluviimise tagamine Lepingu sõlmimise aluseks olnud toetusprojekti abikõlbulikkuse perioodil ehk 2023.a jooksul, täitmine, millise tulemusena leiti edasimüüja, kellel on võimalik teostada Töövõtjale Lepingust tulenevatele miinimumtingimustele vastavate seadmete müük ja tarne 2023.a jooksul, eeldatavasti hiljemalt 06.12.2023.a peale mida teostatakse Töövõtja poolt seadmete paigaldus ja muud Lepingu kohased paigaldusjärgsed tegevused ning toiminud, mistõttu on Tellija hinnangul põhjendatud Lepingust tuleneva ehitustööde teostamise tähtaja pikendamine kuni 15.12.2023.a. Seadmete müüja vahetumise tulemusena tarnib Töövõtja Tellijale kahest seadmest ühe asemel parema (võimsama) ja seeläbi kallima seadme kui Lepingus kokkulepitud minimaalsetele tehnilistele tingimustele vastav seade ning teise seadmena Lepingu kokkulepitud tingimustele tehnilistelt parameetritelt vastava samaväärse seadme, võimsama seadme kallima maksumuse lisandkulu kannab Töövõtja ehk muudatuse tulemusena ei lisandu Tellijale lisakulusid. Kokkuleppe kohaselt oli Töövõtja kohustatud lõpetama Töö ja andma selle Tellijale üle hiljemalt 15.12.2023.

31. Eeltoodu kinnitab veelkordselt, et hankemenetluse ajal valitses ülemaailmne kriisiolukord , mis tulenes COVID-19 pandeemiast, 2022 veebruaris alanud sõjast ja energiakriisist, mis omakorda tõi kaasa rahvusvahelise generaatorite tarnekriisi, millise tegelikku ulatust ei saanud Vaide esitaja toetustaotluse esitamisel 2022 märtsis ette näha ega sellega arvestada, kuigi ka taotluses oli viidatud generaatorite tarneraskustele. Kuivõrd isegi generaatorite tehased ei väljastanud tarnekinnitusi, siis ei saanud ka Aktsiaselts Rakvere Haigla kujunenud olukorda ette näha ega seda ennetada. Lisaks tuleb arvestada, et enamus Eesti haiglatest soovis sama meetme raames varugeneraatoreid soetada samas ajavahemikus, mis oluliselt raskendas pakkuja leidmist. Otsuses on viidatud kolmele haiglale, kel õnnestus generaatorid enne abikõlbulikkuse perioodi lõppu hankida, kuid generaatorite hankimisest oli huvitatud oluliselt suurem hulk raviasutustest, kellel see tarneraskuste tõttu eelduslikult ei õnnestunud (vastasel juhul oleks otsuses olnud viiteid oluliselt suuremale hulgale edukaks osutunud hankemenetlustele).

32. Otsuse tegemisel ei teostatud kaalutlust.
HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning lg 2 tuleneb, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusotsuse tegemisel ei tohi piirduda kaalutlusnormi formaalse täitmisega (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-49-02, 3-3-1-66-02).

33. Käesoleval juhul puuduvad otsuses mistahes kaalutlused. RTK on seisukohal, et tal ei olegi kaalutlusõigust, kuna väidetavalt esineb ühendmääruse § 222 lõikes 1 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu kohaldab rakendusüksus RHS § 15 lg 2 ja § 49 lg 1 rikkumise eest 100%-list finantskorrektsiooni määra.

34. RTK leiab, et STS ja selle alusel antud ühendmäärus kasutab termineid „tehakse“, „vähendatakse“ ja „kohaldatakse“, siis näitab see seda, et erinevalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusest ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest, ei ole RTK-l enam kaalutlusõigust küsimuses, kas tagasinõue üldse teha või mitte, kui toetuse saaja on rikkunud RHS-ist tulenevat kohustust ja esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Vaide esitaja sellise käsitlusega ei nõustu ja jääb juba varem avaldatud seisukoha juurde, et ka rahaline mõju või selle kaasnemise oht on täies mahus tõendamata. Arvestades RTK poolt antud toetuse vähest osakaalu (40%) kogu projekti maksumusest (vt vaide p 21, 22), siis on põhjendatud väita, et hanke valik ei avaldanud rahalist mõju Euroopa Liidu eelarvele. Isegi, kui mõni hüpoteetiline pakkuja oleks teinud uues (avatud) hankemenetluses vms soodsama pakkumise, ei oleks see eelduslikult saanud olla lausa 60% võrra soodsam, kuivõrd selles ulatuses tasuti projekti eest teistest vahenditest (Terviseamet ja Vaide esitaja ise).

35. Vaide esitaja on seisukohal, et toetuse tagasiküsimine ehk 100 %-line finantskorrektsioon ei ole põhjendatud arvestades seda, et: projekti raames tehtud tööd olid abikõlbulikud, toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt – tänaseks on soetatud kaks varugeneraatorit – üks RTK projekti raames ja teine Terviseameti rahastusega, need on haigla igapäevatöös hädavajalikud ja reaalses kasutuses, kasutusluba on väljastatud 11.12.2023; RTK oli hankija tegevusega kursis läbi struktuuritoetuse e-toetuse keskkonna ning riigihangete registri, kus hangete juurde oli pandud vaatleja staatusesse RTK hankespetsialist, kes ei tõstatanud küsimust menetlusliigi valiku ega õiguspärasuse kohta; rahalisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt, säästlikult ning tähtaegselt; hankija ei ole käitunud pahauskselt; avatud hankele (262744) ei esitatud ühtegi pakkumist mitte rangete hanketingimuste, vaid hanke läbiviimise ajal valitsenud generaatorite tarneraskuste tõttu, milline takistus oleks esinenud ka uue avatud hanke korraldamisel; keegi potentsiaalsetest pakkujatest ei ole hankemenetlusi vaidlustanud ega esitanud ka küsimusi, seega pole alust väita, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus piiras konkurentsi või soodustanud isikute ebavõrdset kohtlemist; toetuse tagasiküsimata jätmisel on olulik avalik huvi – toetuse tagasimaksmine pärsiks oluliselt Aktsiaselts Rakvere Haigla tegevust, s.o tervishoiuteenuse osutamine abivajajatele; Aktsiaselts Rakvere Haigla edasine tegevuse jätkamine on vältimatult vajalik avalikes huvides, et säiliks patsientide ravi Lääne-Virumaal.

36. Vastavalt kohtupraktikale peaks rakendusüksus kaaluma ka võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja olulisust.1 Käesoleval juhul tuleb mh arvestada seda, et ükski huvitatud isik hanketeadet ega hankedokumente ei vaidlustanud.

37. Eeltoodust tulenevalt ei piisa toetuse tagasinõudmiseks sellest, et RTK tugineb üksnes riigihangete seaduse rikkumisele, vaid RTK peab kaaluma ja põhjendama, miks eelviidatud asjaolud ei ole piisavad, et toetust mitte tagasi nõuda.2

38. RTK on lisanud, et kuivõrd toetuse saaja tegi väljakuulutamiseta riigihankes nr 265007 pakkumuse esitamise ettepaneku küll kolmele ettevõttele, kuid pakkumuse esitas nendest ainult üks ettevõte – META INVEST OÜ, siis seega puudus riigihankel nr 265007 konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine, ning „seetõttu, isegi kaalutlusõiguse olemasolu korral jõuaks rakendusüksus ikkagi järeldusele, et 100%-line finantskorrektsiooni määr on antud juhtumi asjaolusid arvestades rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalne“. Tegemist ei ole sisulise kaalutlusõiguse teostamisega – otsuses puudub sisuline analüüs, põhjendused ja erinevate huvide kaalumine, mis võimaldaks väita, et 100 %-line finantskorrektsioon on käesoleval juhul tehtud kaalutletult. Otsuses esitatud paljasõnaline väide kaalutlusõiguse teostamise kohta ei ole veenev ega täida kaalumiskohustust ega vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Tegemist on täies mahus motiveerimata sedastusega, mis on lubamatu.

39. Ühendmääruse § 22² lg 1 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega.
Juhul, kui lähtuda RTK seisukohast, et ühendmääruse § 22² lg 1 ei võimaldagi kaalutlusõigust, siis tuleb vastav säte jätta kohaldamata põhiseadusega vastuolu tõttu. Nimelt ühendmääruse § 22² lg 1 kohaselt järgneb 100%-line finantskorrektsioon igal juhul, kui RTK leiab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel on sõlmitud hankeleping, mille sõlmimiseks puudus riigihangete seaduses alus, kusjuures justnimelt selle asjaolu tuvastamine on äärmiselt hinnanguline ja subjektiivne – tuleb tuvastada, kas avaliku hanke tingimusi muudeti oluliselt või mitte, kas esines äärmine vajadus RHS § 49 lg 1 p 3 mõttes või mitte jne. On aga ilmne, et need olukorrad võivad olla väga erinevad ning ka õigushüve kahjustamise määr on väga erinev. Ometigi järgneb ühendmääruse § 22² lõike 1 sõnastuse järgi täiesti erinevatele olukordadele üks ja sama sanktsioon – 100%-line finantskorrektsioon.

40. Lisaks tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 ei näe ette konkreetsete rikkumiste puhul kehtivaid konkreetseid finantskorrektsiooni määrasid, vaid sätestab üldpõhimõtted, millest lähtudes peavad liikmesriigid tegema rikkumiste korral korrektsioone. Toetuse vähendamise otsus puudutab toetuse saamisel eeskirju rikkunud isikut. Seejuures on EL-i määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõike 2 kohaselt liikmesriikidel kohustus võtta arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldada eelnevale vastavalt proportsionaalseid korrektsioone. Selleks et finantskorrektsiooni otsus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvestada rikkumise raskust ja sellega seotud rahalist mõju liidu eelarvele (määruse EL nr 1303/2013 põhjendus 72).

41. STS2014−2020 § 46 lõikes 2 on volitatud Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse, kuid selles jäetakse reguleerimata, millest juhindudes Vabariigi Valitsus need protsendid kehtestab. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamise võib delegeerida täidesaatvale võimule, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ja Riigikogu määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda kohustuse alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, kohustuse suuruse arvestamise aluste kehtestamises või muus, mis tagab selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldab kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagab isikute võrdse kohtlemise (RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03, p 19, RKPJKo 1.07.2008, 3-4-1-6-08, p 41, RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 33).

42. Finantskorrektsioon on oma olemuselt alusetult saadud soodustuse tagastamine ehk olukorra nn heastamine (EKo 1.10.2020, C-743/18, LSEZ SIA Elme Messer Metalurgs). Kui tekitatud kahju on võimalik kindlaks määrata ning heastamine toimub vastavalt tekitatud kahju suurusele, ei pruugi olla vajalik seaduse tasandil kohustuse ulatust uuesti reguleerida (vt ka RKHK 20.03.2020, 3-18-1537/47, p 20). Seevastu juhtudel, kui finantskorrektsiooni määrad kehtestatakse rikkumiste eeldatavast mõjust lähtudes, on need hinnangulised. Need otsused toovad kaasa intensiivse omandipõhiõiguse riive, sest ka vähendamise määra viieprotsendiline erinevus võib tähendada väga suurt summat.

43. Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud konkreetseid finantskorrektsiooni määrasid − see on jäetud liikmesriikide ülesandeks. Samuti pole Riigikogu finantskorrektsiooni määrasid kehtestanud seadusega, vaid delegeerinud volituse ulatust sätestamata nende määrade kehtestamise Vabariigi Valitsusele.

44. Asjaolu, et finantskorrektsiooni üldpõhimõtted tulenevad Euroopa Liidu õigusest, ei vabasta riiki kohustusest järgida rikkumistele vastavaid finantskorrektsiooni määrasid kehtestades põhiseaduse põhimõtteid. Ühendmääruse § 22² lõige 1, mis annab rakendajale õiguse kohaldada 100 %-list finantskorrektsiooni ilma kaalutlusõiguseta, on vastuolus PS §-dega 11 ja 113.

45. Tulenevalt eeltoodust, on Vaide esitaja seisukohal, et ühendmääruse § 22² lõige 1 ei kuulu kohaldamisele, kuivõrd Vaide esitaja ei ole ebaõiget menetlust valinud, samuti vastava normi vastuolu tõttu PS-ga.

III Taotlus otsuse viivitamatuks täitmise peatamiseks

46. HMS § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Lähtudes analoogiast halduskohtumenetlusega, tuleb ka vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamisel võtta arvesse seda, kas haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õigused või avalik huvi on haldusakti peatamata jätmisel pöördumatult kahjustatud või mitte, või toob endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik. Nagu eelnevalt viidatud, toob otsuse täitmine kaasa rasked majanduslikud tagajärjed Vaide esitajale ning seeläbi ka kogu Laane-Virumaa elanikkonnale, kes saavad tervishoiuteenust justnimelt Rakvere Haigla AS-is ja millise teenuse igapäevane osutamine on majanduslikult raskes olukorras paratamatult häiritud või pärsitud. Eelviidatud tagajärgede kõrvaldamine ei ole peale asja lahendamist enam võimalik.

47. Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-3-1-59-14 p 11 tuleneb, et kolleegium on oma praktikas esialgse õiguskaitse kohaldamist pidanud vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 3), kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16) ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01). Eelviidatud lahendi p-des 3 ja 5 leidis kolleegium, et haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. /…/ Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. /…/ Kohus ei pea kahjuliku tagajärje ohuga arvestama siis, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse /…/ Lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-59-14 p 12 on Riigikohus märkinud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtu­menetluse ajal.

48. Lähtudes eeltoodust, tuleb otsuse täitmine viivitamatult peatada kuni käesoleva vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.

III Kinnitus

49. Vaide esitaja kinnitab, et käesolevas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

50. Vaide esitaja soovib olla ära kuulatud enne vaide lahendamist vaiet lahendava organi poolt.

IV Taotlused

1. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HMS §-dest 71 lg 1, 72 lg 1 p 1, 3 palun rahuldada Aktsiaselts Rakvere Haigla vaie ning tunnistada 09.04.2024.a Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus nr 11.2-46/24/280 kehtetuks ning teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks ja toetuse väljamaksmiseks.

2. Samuti palun viivitamatult peatada 09.04.2024.a Riigi Tugiteenuste Keskuse otsuse nr 11.2-46/24/280 täitmine kuni käesoleva vaide rahuldamiseni või juhul, kui vaiet ei rahuldata, kuni kohtulahendi jõustumiseni.


Aktsiaselts Rakvere Haigla eest ja nimel
Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Nele Tammemäe
vandeadvokaat