Transpordiamet

[email protected]

Valge tn 4 Tallinn

11413, Harju maakond

09.05.2024 nr 11.2-37/24/462

Registrikood: 70001490

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse

taotluse rahuldamise käskkirja muutmise

kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme

„Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Maantee rekonstrueerimine või

uuendamine“ raames finantskorrektsiooni otsuse Transpordiameti (edaspidi toetuse saaja, tellija

või hankija) projekti „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu ehitus“

(toetuste registris nr 2014-2020.10.01.20-0051, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses

29.07.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirja nr 1-7/20-018-TI (edaspidi

taotluse rahuldamise otsus).

Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi (09.03.2022–

20.06.2023) lõpparuande nr JKS-49/2022 ning projektiauditi (11.05.2023–10.11.2023)

lõpparuande nr CF-199/2023 kohaselt tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Riigitee nr 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 ehitus“ viitenumbriga 217433

(edaspidi riigihange nr 217433) korraldamisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020

kehtinud redaktsioon, edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus

antud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 2 751 626,08 eurot, sh

toetuse summas 1 679 740,86 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, § 49 lõige 2,Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

1 Alates 01.04.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud

redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 22 lõige 14 ja majandus- ja taristuministri 03.10.2014

määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme

määrus) § 32 lõige 1 ja § 35, taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 „Projekti rahastamise tingimused“

(edaspidi lisa 1) punktid 10 ja 16, auditi lõpparuanded nr JKS-49/2022 ja nr CF-199/2023 ning

projekti raames esitatud riigihankega nr 217433 seotud kuludokumendid.

1 Toetuse saaja on riigihankes nr 217433 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga

hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja avaldas 23.12.2019 hanketeate riigihanke nr 217433 rahvusvahelise avatud

hankemenetlusena läbi viimiseks. Riigihanke nr 217433 raames esitati neli pakkumust (sh üks

ühispakkumus). Menetluse tulemusena sõlmis hankija2 edukaks tunnistatud ühispakkumuse

esitanud pakkujatega GRK Eesti AS3 ja GRK Infra Oy (edaspidi ka töövõtja) 20.05.2020

ehitustööde tellimiseks lepingukokkuleppe nr 1-9/20/1046-14 (edaspidi hankeleping)

maksumusega 51 177 952 eurot5 (käibemaksuta) ja tööde täitmise tähtajaga 25.11.2022.

Riigihanke nr 217433 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva hankelepingu projekti

(edaspidi ka HD II) osa 2 „Eritingimused“ (edaspidi osa 2) punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt peavad

olema töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud:

-(i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa panga poolt või

-(ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu

liikmesriigi panga poolt, millel on vähemalt reiting A3 vastavalt Moody’s reitingule pankade

finantsnäitajate kohta.

Rahandusministeeriumi läbiviidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi ning projektiauditi raames

auditeeriti mh riigihanke nr 217433 läbiviimise õiguspärasust. Auditite lõpparuannete nr JKS-

49/2022 olulise tähelepaneku punktis 4.2.1 ja nr CF-199/2023 olulise tähelepaneku punktis 4.1

leidsid audiitorid, et HD II osas 2 tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud

endale õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti panga tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti

pank vastab Moody’s A3 reitingule või mitte. Audiitorid märkisid, et ebavõrdselt on koheldud

kõiki neid ettevõtjaid, kes oleksid soovinud esitada mõne välisriigi tagatise väljastaja tagatisi, kuid

tagatist väljastaval asutusel puudus konkreetne reiting, võrreldes nende ettevõtjatega, kellel oli

võimalik esitada mõne Eesti asutuse tagatis, mille puhul reitingu nõuet ei seatud. Audiitorite

hinnangul polnud õige kohelda ettevõtjaid erinevalt, küsides ühel juhul Moody's A3 reitingu

olemasolu, teisel juhul mitte. Audiitorid olid arvamusel, et hankijal tulnuks säärase reitingu

küsimisel ettevõtjad võrdsustada – asjakohaseks ei saa pidada erisuste seadmist vaid välisriigi

ettevõtjatele.

Audiitorid leidsid, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused tagatiste osas on

pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki ettevõtjaid

võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi

2 Lepingu sõlmimise hetkel kandis asutus nime Maanteeamet. 3 Lepingu sõlmimise hetkel oli ettevõtte GRK Eesti AS nimeks GRK Infra AS. 4 Lepingu number Riigihangete registri andmete põhjal. 5 Hankelepingu tegelik maksumus 45 860 434,67 eurot (käibemaksuta).

pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks.

Audiitorid olid seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult

piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja ei nõustunud audiitoritega ning juhtis tähelepanu asjaolule, et lepingu tingimusse on

sisse kirjutatud tellija diskretsioon ehk täitmis- ja ettemakse tagatis pidi lepingu täitmisel olema

tellija poolt aktsepteeritud. Seega ei saanud pakkuja hankemenetluse ajal ette näha, millist täitmis-

või ettemakse tagatist hankija aktsepteerib. Eelnevast lähtuvalt leidis toetuse saaja, et tegemist ei

ole tingimusega, mille alusel pakkuja langetab enda hankes osalemise otsuse. Hankest huvitatud

isikutel oli võimalus teha hankemenetluse ajal ettepanekuid lepingu tingimuste muutmiseks, juhul,

kui nad pidasid neid piiravaks ja see oleks takistanud neil hankemenetluses osalemist.

Toetuse saaja märkis, et lepingu täitmine pärast hankemenetluse läbiviimist allub eraõigusele, v.a

riigihangete seadusest tulenev lepingu muutmise piirangutega arvestamise kohustus. Toetuse saaja

oli seisukohal, et hankija jaoks on lepingu täitmise ajal primaarne see, et tema nõuded oleks tagatud

parimal viisil. Eesti pankade puhul on hankijal veendumus, et Finantsinspektsioon on kindlaks

teinud, et krediidiasutusel on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja et ta vastab

õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Välisriikides võivad olla nõuded pankade asutamiseks

leebemad, mistõttu peab olema hankijal võimalik veenduda, et välisriigi panga poolt väljastatud

tagatis on kasutatav. Toetuse saaja leidis, et Moody´se reitingu nõue ei olnud pakkujaid piirav ning

lepingu täitjal oli võimalik lepingu täitmisel esitada ka mõne teise tellija poolt aktsepteeritava

samaväärse reitinguga finantseerimisasutuse garantiikiri (nt Standard & Poor’s või Fitch). Toetuse

saaja oli arvamusel, et selline tõlgendus on nii lepingu kui RHS § 123 lg 1 punktiga 7 kooskõlas,

kuna tegemist ei ole olulise muudatusega.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Meetme määruse § 32 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-s 24 sätestatud kohustuste

täitmise. Vastavalt STS § 24 punkti 18 ja § 26 koosmõjule on toetuse saaja kohustatud järgima

riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Taotluse rahuldamise

otsuse lisa 1 punkti 10 kohaselt on toetuse saaja riigihangete seaduse mõistes hankija ja kohustatud

projekti elluviimisel järgima riigihangete seaduses toodud nõudeid.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud.

Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et riigihankes nr 217433 seatud hankelepingu täitmise

tingimused, mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise ja

ettemakse tagatise, mis on väljastatud tellija poolt aktsepteeritava: 1) tellija asukohamaa panga

poolt või 2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi panga

(edaspidi ka välisriigi pank) poolt, millel on vähemalt reiting A3 vastavalt Moody’s reitingule

pankade finantsnäitajate kohta, kohtlevad ettevõtjaid ebavõrdselt ning on ebaproportsionaalsed ja

pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei ole andnud kõnealuse tingimuse kaudu

võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes oleksid soovinud esitada

välisriigi panga, kellel puudus konkreetne nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s A3), tagatisi.

Rakendusüksus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et HD-s seatud tingimust saab pidada

ebaproportsionaalseks juhul, kui tingimuse sõnastus võimaldab ettevõtjaid alusetult ebavõrdselt

kohelda või on seatud tingimusega soovitud eesmärki võimalik saavutada ka ettevõtjaid vähem

piiravamal moel. Igasuguste HD-s olevate tingimuste seadmiseks peavad hankijal esinema

objektiivsed ja kehtiva õigusruumiga kooskõlas olevad põhjused, mida peab olema võimalik

faktiliselt kontrollida. Rakendusüksus tugineb seatud tingimuse proportsionaalsuse hindamisel

eelkõige hankija selgitustele tingimuse seadmist õigustavate põhjuste kohta ning kontrollib

esitatud selgituste kooskõla muude asjasse puutuvate faktiliste asjaoludega. Toetuse saaja poolt

esitatud selgitused ei võimalda rakendusüksuse hinnangul asuda muule seisukohale, kui auditite

lõpparuannetes on audiitorid välja toonud.

Aktsepteerides Eesti panga väljastatud tagatisi, mille puhul panga reitingut ei nõutud, on ilmne, et

Moody’s A3 reitingu olemasolu ei olnud tagatise andja puhul vältimatult vajalik. Rakendusüksus

nendib, et hankija on HD II osas 2 tagatiste tingimuste sätestamisel jätnud hankelepingu täitjale

valiku tagatise väljastaja valimiseks, kuid see ei õigusta piirava ja ebaproportsionaalse tingimuse

seadmist ning ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Vaidlusaluse tingimusega pidid potentsiaalsed

pakkujad arvestama juba pakkumuse esitamise hetkel ning sellest lähtuvalt hindama, kas neil on

võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes nr 217433 osaleda. Rakendusüksuse

hinnangul on toetuse saaja tekitanud seatud hankelepingu täitmise tingimuste tõttu eelisseisundi

nendele ettevõtjatele, kellel oli võimalik või mistahes põhjustel otstarbekas hankida ja esitada

hankija asukohamaa panga poolt väljastatavaid tagatisi, kuivõrd sellisel juhul ei tulnud arvestada

pangale antud reitinguagentuuri (Moody’s) finantstugevuse reitinguga (A3).

Rakendusüksus märgib, et pangad (edaspidi ka krediidiasutused) peavad täitma Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevaid tingimusi krediidiasutuste

kapitalinõuete kohta ja seega krediidiasutuste maksevõimelisus ei tohiks oluliselt erineda. Toimib

ühtne pangajärelevalve mehhanism (nn SSM - (EL) 1024/2013), mille kohaselt krediidiasutuste

järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank6. Ka kolmandate riikide krediidiasutusi loetakse EL-

is asuvate ja tegevusloa saanud krediidiasutustega ekvivalentseteks, kui selle riigi regulatsioone ja

järelevalvet loetakse ekvivalentseks EL-i omadega (näiteks Šveits). Seega tagatise õigusjõud ei

ole ühelgi juhul konkreetses seoses selle väljastanud krediidiasutuse registreerimise või

tegutsemise asukohast, mistõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul asjakohane seada välisriigi

pankade suhtes Eesti pankadest rangemaid nõudeid ning sellest lähtuvalt puudub sisuline õigustus

pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks.7

6 Ühtse järelevalvemehhanismi eesmärk on tagada pankade ühtne tugev kapitalijärelevalve Euroopa Keskpanga ja riikide järelevalveasutuste koostöös. 7 Täiendavalt märgib rakendusüksus, et 2014.a on loodud pangandusliit, mille liikmeteks on kõik euroala liikmesriigid. Euroalasse mittekuuluvad EL-i liikmesriigid saavad pangandusliiduga ühineda, seades sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. Selleks, et kõrvaldada liikmesriikide vahelised õiguslikud erinevused, tagada tarbijate samal tasemel kaitse ning võrdsed võimalused pankadele kogu El-s on kehtestatud ühtsed eeskirjad. Krediidiasutuste järelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank koostöös riiklike järelevalveasutustega. Ühtse järelevalvemehhanismi peamised eesmärgid on: tagada Euroopa pangandussektori tõhustatud järelevalve kooskõlas ühtse kõrgetasemeliste standardite ja nõuete kogumiga, tagada Euroopa pangandussektori töökindlus ning toetada finantsstabiilsust ja finantssektori integratsiooni euroalal ja ühtsel turul tervikuna. Vt lähemalt: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/banking-union/ .

Rakendusüksuse hinnangul väärib märkimist, et praktikas kasutavad Eesti pakkujad pigem Eesti

pankade teenuseid ning välisriigi pakkujad pigem oma asukohamaa pankade teenuseid, millest

võib järeldada, et kui hankelepingu tingimus seab töövõtja tagatisi väljastavale pangale

õigusvastased piirangud, laieneb ebavõrdne kohtlemine ka pakkujatele endile. Antud riigihanke

puhul oli tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, mille puhul tuleb välispakkujate huvi

hankes osalemise vastu eeldada ning sellest eeldusest lähtuvalt ka riigihanke alusdokumentides

tingimused kehtestada. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul vaidlusaluse tingimuse

tõttu eelisseisundis hankija asukohariigist pärit pakkujad, kes olid Eesti Vabariigis registreeritud

panga kliendid juba enne riigihanke nr 217433 menetluse algust. Eelduslikult on sellistel

pakkujatel nõutava tagatise saamine nii ajaliselt kui menetluslikult lihtsam kui välisriigist pärit

pakkujatel. Juhul, kui välispakkuja oleks soovinud esitada tellija asukohamaa panga väljastatud

tagatist (nt pakkujal puudus võimalus esitada välisriigi panga, kellel puudus konkreetne

nõuetekohane reiting (vähemalt Moody’s A3), tagatisi), oleks pidanud nad esmalt tegema endale

piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni ja tegema läbi

potentsiaalse kliendiks saamise menetluse, mistõttu on nad võrreldes Eestist pärit pakkujatega

eelduslikult ebavõrdsemas seisus.

Seega võib vaidlusalust tingimust pidada nõudeks, mis küll ei pruugi välistada välisriigi pakkujate

osalemise hankes, kuid seab siiski välisriigi pakkujatele takistuse hankel osalemiseks. Olenemata

sellest, et pakkujal võib olla võimalik esitada vähemalt Moody’s A3 reitingule vastava panga

väljastatud tagatised, ei saa väita, et välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes

on eeldatavalt mõne Eesti panga kliendid või kelle osas on Eesti pankadel lihtsam informatsiooni

hankida. Eelnevast järeldub, et eelkõige Eesti pakkujad olid paremas olukorras võrreldes teiste

hankest huvitatud isikutega.

Riigihangete seaduse võrdsuspõhimõtte kohaselt ei tohi võrreldavaid olukordi käsitleda erinevalt

ega erinevaid olukordi ühtemoodi, välja arvatud siis, kui selline erinev käsitlemine on objektiivselt

põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankes tähendab eelkõige seda, et pakkujatel

peavad olema võrdsed võimalused (sh ei ole mõnele pakkujale loodud ebakohast eelist), kui nad

valmistavad ette oma pakkumusi, ja selle eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate

ettevõtjate vahel terve ja tegeliku konkurentsi arengut. Tõelise konkurentsi tekkeks tuleb pakkujaid

kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine riigihangete

läbiviimisel on oluline, et aidata kaasa konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele8. Kehtestatud

tagatiste nõue aga ei ole eelpool nimetatud riigihangete seaduse üldpõhimõttega kooskõlas.

Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need

peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada

selliste ettevõtjate osalemist hankes, kes on tegelikult võimelised hankelepingut täitma. Nii

riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete

teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab

olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita,

mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Käesoleval juhul on hankija välistanud selliste

potentsiaalsete pakkujate riigihankes osalemise, kes oleksid olnud suutelised hankelepingut

edukalt täitma, kuid kes soovisid või kellel oli võimalik või otstarbekas esitada täitmistagatis ja

ettemakse tagatis, mis olid väljastatud välisriigi panga poolt, millel puudus nõutud reiting või ei

vastanud see hankija poolt seatud nõudele. Rakendusüksuse hinnangul oli toetuse saajal võimalus

8 Euroopa Kohus C-243/89, Komisjon vs Taani (Storebaelt), p 33.

sõnastada hankelepingu täitmise tingimused selliselt, et need oleks olnud hankest huvitatud isikute

suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad.

Antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatise tingimusi ei oleks sellisel viisil kehtestatud,

siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 217433 osalejate hulka ning edukaks ja

soodsamaks pakkumuseks oleks võinud kujuneda mõne teise pakkuja pakkumus. Rakendusüksuse

hinnangul on toetuse saaja objektiivsete põhjendusteta piiranud pakkujate ringi ja kohelnud

potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et riigihanke reeglite ja

üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk

teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute

õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et pakkujad ei saanud hankemenetluse ajal ette näha,

millist täitmistagatist või ettemakse tagatist hankija aktsepteerib. Tulenevalt hanke

alusdokumentidest oli potentsiaalsetele pakkujatele teada, et hankija aktsepteerib üksnes neid

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi pankasid, millel on

vähemalt A3 Moody’s reiting ning tellija asukohamaa pankade korral ei ole oluline, millisele

reitingule pank vastab. Rakendusüksus märgib, et asjaolu – pakkujatel on võimalus

hankemenetluses teha ettepanekuid lepingu tingimuste muutmiseks – ei välista seda, et mõni

hankest huvitatud isik, kellel ei olnud võimalust saada tagatisi kõnealustes lepingutingimustes

nõutud pankadest, jättis antud tingimuse (A3 Moody’s reiting) tõttu pakkumuse esitamata. Toetuse

saaja hankijana vastutab tema korraldatud riigihanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei

saa lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid õigusvastastele hankelepingu tingimustele

tähelepanu juhtimata (ei teinud ettepanekut nende muutmiseks).

Rakendusüksus selgitab vastuseks toetuse saajale, et vastavalt riigihangete seaduse § 4 punktile 17

on riigihanke alusdokumendid kõik hankija koostatud dokumendid, milles sätestatakse riigihanke

üksikasjad, sh hankelepingu tingimused. RHS § 110 lõike 3 kohaselt kinnitab pakkuja oma

pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Seega

ei saa pakkuja esitada oma pakkumuses erinevaid ega täiendavaid hankelepingu tingimusi,

mistõttu on hankija kohustatud järgima, et hankelepingu tingimused oleksid kooskõlas

riigihangete seadusega, sh proportsionaalsed ja kohtleksid ettevõtjaid võrdselt (RHS § 3 punkt 2).

Antud juhul olid eelisseisundis Eesti pankadele tugineda soovivad pakkujad, kuivõrd nende puhul

Moody’s (A3) reitingule vastavust ei nõutud.

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole ringtee nr 2 teelõigu (km

68,00-85,00) ehitustööde hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust hanke läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud

ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning

kohustust kohelda kõiki isikuid võrdselt.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse9 § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes nr 217433 pakkujate ring, kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja

milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks hankelepingu täitmise

tingimuste seadmisel täitmistagatise ja ettemakse tagatise osas järginud RHS-i. Kuivõrd

hanketingimused (sh HD II osas 2 toodud tingimused) on kõikidele huvilistele kättesaadavad ilma

hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste

tingimuste tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega ei ole täielikult

tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu finantshuvisid on

kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse vähendamiseks tehtava

finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult ühendmäärus.

Ühendmääruse § 22 lõike 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10

protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete

rikkumine, mida ei ole lõigetes 2-11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete

korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist

lihtsustatud korras teenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise

raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus peab otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks

rakendada 5%-list finantskorrektsiooni määra.

Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et riigihangete registri vahendusel on

tuvastatav, et riigihanke nr 217433 raames esitati riigihanke alusdokumentidele neli vastavat

pakkumust. See tähendab, et hankes oli tagatud minimaalne konkurents ja erinevate pakkumuste

võrdlemine, mistõttu on põhjendamatu kohaldada kõige rangemaid 10- ja 25- protsendi määrasid.

Samas tuleb arvestada, et hankelepingu täitmiseks on seatud tingimused, mis kohtlesid pakkujaid

9 Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 tunnistanud Vabariigi

Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Riigikohus on sama otsuse punktis 93 selgitanud, et ühendmääruse § 25 lg 5 kehtetuks tunnistamine [kohtuotsuses] viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamise. Kui [ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamiseks] rakendussätet ei ole, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest (õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld) lähtudes toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normid. Võttes arvesse eespool viidatud Riigikohtu seisukohta ning asjaolu, et TTJA tegi toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse 29.07.2020 ja seetõttu kehtiva ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 1 antud juhul kohaldada ei saa, lähtub rakendusüksus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse redaktsioonist, mis kehtis kuni 8. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal.

erinevalt/ebavõrdselt, polnud proportsionaalsed ja piirasid põhjendamatult pakkujate juurdepääsu

hankele. Seega on rikutud riigihangete seaduses sätestatud üldpõhimõtteid, eelkõige RHS § 3

punkti 2. Ei saa välistada, et riigihanke alusdokumente lugedes võisid osad hankest huvitatud

isikud loobuda riigihankel osalemisest, sest neil puudus võimalus esitada nõutud tingimustega10

täitmistagatist ja ettemakse tagatist. Seetõttu puudub kindlustunne, et pakkujate ring ei oleks

võinud olla laiem ning seega ka hankemenetluse lõpptulemus teistsugune, s.t toetuse saaja oleks

võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel.

Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list

finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskusega.

Ühendmääruse seletuskiri selgitab mh, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral

tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks

rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema.

Rakendusüksus märgib, et eelnevat toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi

nr С(2019) 345211 (edaspidi EK juhend) punkti 2.1 alapunkt 11, mille kohaselt loetakse

rikkumiseks selliste lepingu täitmise tingimuste kasutamine, mis ei ole teiste juhendis nimetatud

õigusnormi rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu

piiravad ja vastavatele rikkumistele rakendatakse 10%-list korrektsioonimäära. Juhtumil, mil

kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli

siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse ja vastasid kvalifitseerimistingimustele,

võimaldab EK juhend rakendada 5%-list korrektsioonimäära.

Samuti ka käesoleva otsuse andmise ajal kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 punkt 4 ja 223 lg 2 punkt

1 näevad koosmõjus ette eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 5%-lise finantskorrektsiooni määra

kohaldamist.

Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsioon, kui RHS rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju liidu eelarvele.

Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud

finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad

vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06

jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole

kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud

konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.

Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb

lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja

10 Tagatiste väljastajate osas. 11Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks

finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme

kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada.

Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade eiramine

kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema

majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema

tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et nõutud ei

ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus

Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid

60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C-406/14 punktis

44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt

analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre,

C-465/10, EU:C:2011:867, punkt 47).

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 217433 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis

kogumaksumusega 55 032 521,60 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihanke nr 217433 abikõlblikest kuludest

mitteabikõlblikuks 5% ehk 2 751 626,08 eurot (5%*55 032 521,60), sh Ühtekuuluvusfondi toetus

1 679 740,86 eurot ja omafinantseering 1 071 885,22 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 29.07.2020 taotluse rahuldamise otsust nr 1-7/20-018-TI ning vähendab mitteabikõlbliku

summa ulatuses projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.04.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 16.04.2024.

Toetuse saaja esitas 16.04.2024 vastuskirjaga nr 1.7-5/242108-5 oma seisukohad ja vastuväited

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta, mis kordavad peaasjalikult hankija varasemaid

seisukohti. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda esitatud argumendid käesoleva otsuse punktis 1

käsitletud rikkumise asjaolusid ega selle osas tehtud järeldusi.

Rakendusüksus peab vajalikuks finantskorrektsiooni otsuse eelnõule saadetud vastuskirjast välja

tuua järgnev:

Toetuse saaja oli seisukohal, et hankelepingu täitmise riskide maandamiseks vaidlusaluse Moody’s

A3 reitingu nõude esitamisega välisriigi ettevõtjatele ei ole Transpordiamet seadnud nende jaoks

olulisi takistusi, mis vastaks RHS § 3 punkti 2 rikkumisele.

Lisaks märkis toetuse saaja, et teatud juhtudel võib hankelepingu täitmine olla raskendatud

välisriigi ettevõtetel, kui hankija asukohamaal registreeritud ja samas riigihankes osaleval

ettevõttel, kuid Transpordiamet ei ole antud nõudega otseselt takistanud teise riigi ettevõtetel

vaidlusaluses riigihankes osalemist. Sedavõrd, kui vaidlusalused tingimused ei kujuta endast teise

liikmesriigi (või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis) ettevõtte jaoks olulisi takistusi,

siis ei ole tegemist ka diskrimineerimisega RHS § 3 punkti 3 kohaselt.

Eelnevast tulenevalt jäi toetuse saaja menetluses antud varasemate seisukohtade juurde ning ei

nõustunud audiitorite esitatud seisukohtadega ega finantskorrektsiooni otsuse eelnõus sedastatuga.

Rakendusüksus selgitab, et hankelepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad hankija

põhjendamatuid eelistusi, võivad ettevõtjad pakkumuse esitamisest loobuda ja seega õigusvastaste

tingimuste kehtestamine võib endaga kaasa tuua konkurentsivõimeliste pakkujate tõrjumise.

Käesoleval juhul on toetuse saaja kehtestanud välisriigi krediidiasutustele kõrgemad nõuded, kui

Eesti krediidiasutustele ning sellest lähtuvalt kohelnud ettevõtjaid erinevalt, takistades kaupade ja

teenuste vabaliikumist.

Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et Euroopa Liidu riigihangete regulatsiooni eesmärk on

tagada eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse

põhimõtted ning nendest tulenevad võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse

tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. RHS § 1 kohaselt on riigihangete

seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,

isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine

riigihankel. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb hankijatel riigihangete korraldamisel järgida

muuhulgas ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega tuleb tingimused sõnastada selliselt,

et pakkujad saaksid hankes osaleda võrdsetel alustel, sh välisriigi pakkujad võrdselt asukohariigi

pakkujatega. Üldpõhimõtteid tuleb järgida nii alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete kui ka

rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul. Kuna rahvusvahelist piirmäära ületavate

hangete puhul eeldatakse välismaiste pakkujate huvi hankes osalemise vastu, tuleb selliste hangete

läbiviimisel hankijal mh lisaks jälgida, et hankes seatud (sh hankelepingu täitmise) tingimused

oleksid kehtestatud ka sellest eeldusest lähtuvalt.

Seades täitmistagatise ja ettemakse tagatise väljastavatele välisriigi pankadele piirangud (vähemalt

Moody’s A3 reiting), on toetuse saaja piiranud ühtlasi riigihankes osalejate ringi (eelkõige

välisriigi pakkujate osas), sest ettevõtjatel (sh väiksema suurusega ettevõtjatel), kes soovisid

esitada välisriigi panga tagatisi, ei pruugi olla hankija nõutud reitingut (Moody’s A3) omavate

pankade garantiikirjad kättesaadavad või võib osutuda kogu protsess (kui ei ole tegemist nn

„kodupangaga“) liiga aeganõudvaks ja keerukaks, et ettevõtja jõuaks RHS § 110 lõikest 3

tulenevalt pakkumuse esitamise hetkeks veenduda hankija seatud tingimuse täitmise

võimalikkuses või jõuaks esitada nõutud tagatisi hankelepingus sätestatud tähtaegadeks. Seega on

toetuse saaja mainitud potentsiaalseid pakkujaid kohelnud põhjendamatult ebavõrdselt, võrreldes

nende ettevõtjatega, kes soovisid või kellel oli võimalik esitada Eesti krediidiasutuste tagatisi.

Rakendusüksuse hinnangul tasub siinkohal märkida, et nii riigihanke nr 217433 korraldamise ajal

kui ka käesoleva finantskorrektsiooni otsuse koostamise hetkel ei oma kõik Eesti pangad Moody’s

A3 või paremat reitingut12.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja esitanud objektiivseid argumente, millest lähtuvalt

võiks jõuda järeldusele, et tellija asukohamaa krediidiasutuste eelistamine oli põhjendatud ning

toetuse saaja eesmärgi täitmine ei olnud võimalik pakkujaid vähempiiravamal moel, mistõttu on

rikutud RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhjendamatult piirava

tingimuse kehtestamisega ei kasuta hankija ka efektiivselt ära turul olevat konkurentsi RHS § 3

punkti 3 mõistes, kuivõrd piirava tingimuse tõttu saab hankes osaleda vähem pakkujaid.

Rakendusüksus rõhutab, et antud juhul ei ole võimalik välistada, et õiguspäraste hankelepingu

tingimuste korral oleks võinud hankes osaleda potentsiaalseid pakkujaid rohkem ja hanke tulemus

võinuks kujuneda teistsuguseks, mh võinuks hankelepingu hind kujuneda madalamaks.

Struktuurivahenditest rahastatud projektis on rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul oluline

toimida igakülgselt kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidega. Antud juhul on tegemist

RHS § 3 punkti 2 rikkumisega, mis võis tekitada kahju (s.t selle mõju ei saa välistada) Euroopa

Liidu eelarvele. Järelikult ei saa riigihankereeglite rikkumise tõttu kogu projekti kulu

abikõlblikuks pidada ning esineb õigustatud alus finantskorrektsiooni tegemiseks.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu ehitus“

raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 2 751 626,08 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus

kokku moodustab 1 679 740,86 eurot ja omafinantseering 1 071 885,22 eurot;

2. vähendada riigihanke „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km

68,0-85,0 ehitus“ viitenumbriga 217433 seotud abikõlblikke kulusid projektis 5% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 1 679 740,86 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 1 679 740,86 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole

SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400

(BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082909. Selgituseks märkida projekti ja otsuse

number;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Ehitamine“ summas 2 751 626,08 eurot;

6. muuta taotluse rahuldamise otsuse lisa 1 punkte 1 ja 3 järgmiselt:

6.1 „1. Maksimaalsed abikõlblikud kulud, mida toetuse suuruse arvutamisel arvesse võetakse

on 53 836 754,34 eurot“;

6.2 „2. ÜF-st antava toetuse maksimaalne suurus on 32 864 856,80 eurot“.

12 Rakendusüksus märgib, et krediidiasutused ei pruugi omada üldse krediidireitingut. Rakendusüksusele on teada, et näiteks Swedbank AS-le ei ole kinnitatud eraldi krediidireitingut. Krediidireitingut omab tema emaettevõte Swedbank AB (public), mida ei saa omistada Swedbank AS-le, sest hinnang kehtib ainult hinnatud ettevõttele. Swedbank AB (public) kehtivale krediidireitingule saab viidata, kui seaduses, määruses või muudes tingimustes (nt riigihangetes) on see lubatud. Riigihanke nr 217433 alusdokumendid vastavasisulist võimalust ette ei näe.

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Kliimaministeeriumile STS-i

ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kersti Metsalo

663 2026

[email protected]