Pöördumise edastamine

Vabariigi Valimiskomisjon
Lossi plats 1a
15165
Tallinn

TALINNA LINNAVOLIKOGU KESKERAKONNA FRAKTSIOONI PÖÖRDUMINE
19.04.2024

Tallinna linnapea salajaste valimiste alusprintsiipide rikkumistest

Asjaolud
1. 14. aprillil toimus Tallinna Linnavolikogu erakorraline istung, kus valiti Tallinnale uus linnapea.
2. Linnapea valimiseks viis linnavolikogu läbi kolm vooru, kuna 1. ja 2. voorus ei saanud linnapea kandidaat vajalikku häälteenamust, s.o 40 poolthäält. Volikogus on kokku 79 kohta. 1. voorus oli hääletuskastis 40 sedelit, millest 38 oli poolthäält ja kaks sedelit olid kehtetud. 2. voorus oli hääletuskastis 40 sedelit, millest poolthääli oli 39 ja üks sedel oli kehtetu. 3. voorus oli kastis 41 sedelit ja kokku sai linnapea kandidaat 41 poolthäält.
Hääletamise salajasus ja valimiste vabadus
3. Linnapea valimine toimus viisil, mis mõjus häirivalt ja mis vajab meie arvates nii õiguslikku kui eetilist hinnangut ja seda eelkõige Tallinna linna elanike huvides.
4. Salajase hääletamise põhimõttest tulenevalt ei tohiks kellelgi olla võimalik teada saada, kuidas linnavolikogu liige hääletas. Valimiste vabaduse põhimõte on, et valija saab oma valiku teha vabatahtlikult, mitte surve tulemusena.
5. Linnapea valimise 2. ja 3. voorus tekkis kahtlus, et valimiste vabadust ja hääletamise salajasuse printsiipi rikuti. Enne hääletust selgus, et vähemalt osade linnavolinike suhtes oli rakendatud survet – kohustust oma täidetud hääletussedelit pildistada ja siis kontrollimiseks esitada. Taoline tegevus oli sedavõrd silmapaistev ja massiline, et hääletamiskomisjoni esimees juhtis toimuvale tähelepanu ja palus jälgida valimiste salajasuse nõuet. Märkus jäeti tähelepanuta.
6. Volikogu liige Taavi Aas intervjuus Postimehele tõi eraldi välja: „Mina tegin oma sedelist pildi“. Samas intervjuus tunnistas sedeli pildistamist ka volikogu liige Argo Luude. Põhjenduseks tuuakse välja, et tehti seda selleks, et kui keegi kahtlustaks, oleks kohe vastus ette näidata. Postimees tõi välja, et pildistajaid oli veelgi.1 Ka kohapeal olevatest fotograafides üks jäädvustas Igor Gräzinit oma sedelist pilti tegemas (lisad 5-6). Käesolev viitab selgelt, et volikogu liikmetele oli avaldatud survet – volikogu liikmed viitasid vajadusele vältida kahtlustust, et nad ei toetanud linnapeakandidaati. Samas on vabariigi valimisteenistus viimati 28.02.2024 Eesti Rahvusringhäälingus väljendanud seisukohta, et valimissedeli pildistamine ja selle teistele demonstreerimine läheb valimise salajasuse põhimõttega vastuollu2.
7. Hääletamisvoorude vahel volikogu esimees korduvalt võttis ja pikendas vaheaegasid, mille käigus volikogu liikmeid kutsuti fraktsioonide ruumidesse. Tuginedes hiljem ilmnenud asjaoludele, on eluliselt usutav, et neid vaheaegu võeti selleks, et välja selgitada sedeleid rikkunuid volinikke, mõjutada nende käitumist ja kokku leppida, kuidas kodeerida võimalus tuvastada volinike hääletamise valikuid. Arvestades, et eri voorudes olid erinevad hääletustulemused, tekib kahtlus, et survestamine oli ka tulemuslik.
8. Lisaks eeltoodule tekitas linnavolikogu liikme Urmo Saareoja 3. voorus antud poolthääl küsimuse, kas tegemist oli vabatahtliku valikuga hääletada linnapea kandidaadi poolt või tegi ta seda isiku mõjutusel, kellest tal on teenistuslik sõltuvus. Teadaolev fakt on, et linnapea kandidaat helistas algselt valimisest mitte osa võtta otsustanud linnavolikogu liikmele ja mõjutas teda nii, et viimane saabus linnavolikogu majja, andis oma poolthääle linnapea kandidaadile ja lahkus samas. Toimunut nägid lisaks selles vahetult osalenud inimestele paljud samal ajal linnavolikogu ruumides viibinud. U. Saareoja on Tallinna linna hallatava asutuse Lauluväljaku Sihtasutuse juhataja. Voliniku võimalikku mõjutamist näitab ka see fakt, et oma esimesel tööpäeval kutsus uus linnavalitsus linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogudest ja juhatustest tagasi kõik Keskerakonda kuuluvad linnavolikogu liikmed, v.a. U. Saareoja, kes oli oma sõnade järgi erakonnast linnapea valimise päeval välja astunud ja teatanud poliitikast lahkumisest.
9. Toimunu kohta sooviti linnavolikogu istungil esitada protest, mille vormistamiseks palus linnavolikogu liige lisaaega. Seda aega linnavolikogu esimees ei võimaldanud. Kiiruga kirjalik protest valimiste salajasuse põhimõtte rikkumise kohta siiski vormistati ja anti istungi juhatajale üle, kes pani protesti rahuldamise hääletamisele. See lükati linnapea valimisel osalenud linnavolikogu liikmete poolt üksmeelselt tagasi ning istungi juhataja kuulutas linnapea valituks.
10. Hiljem sedelite üle vaatamise käigus selgus, et enne kolmandat vooru oli igale fraktsioonile antud suunis, kuidas oma sedeleid märgistada. Hääletas neli fraktsiooni ja oli vastavalt ka neli erinevat märgistusmeetodit – väike rist kasti erinevas nurgas (Lisad 1-4).
11. Kui lugeda kokku sedelid erinevate märgistustega ja võrrelda need numbrid fraktsioonide liikmete arvuga, saab teha järeldusi sellest, mis fraktsioon millist märgistust kasutas ning kuidas hääletas.
12. Tänu sellele oli võimalik näiteks ka eraldi tuvastada Urmo Saareoja sedel, kuna ainult sellel sedelil oli kasutatud tavaline rist kasti keskel (lisa 4). Teadaolevalt Urmo Saareoja jõudis hääletusele viimasel hetkel ning ei osalenud hääletusvoorude vahelistes läbirääkimistel, kus jagati suuniseid fraktsioonidele.
13. Käesolev viitab selgelt hääletamise salajasuse printsiibi rikkumisele. See omakorda tähendab, et saadikud polnud oma hääletamises ja mandaadi teostamises vabad, kuna teadsid, et hiljem on võimalik sedeleid kontrollida ja märgistuse järgi tuvastada, kust hääled kaduma läksid. Teisisõnu, selline teadmine võis survestada saadikuid hääletama ettenähtud suunitluste järgi, kartuses, et vastasel juhul võivad kas saadikule endale või fraktsioonile järgneda sanktsioonid.
14. Õigusekspert Paloma Krõõt Tupay tõi meedias välja, et n-ö mustrite loomine võib tekitada olukorra, kus inimesel tekib surve kindlat moodi valida, mis oleks omakorda salajasuse rikkumine. Näiteks tõi Tupay välja, et häälte salajasus ei tähenda lihtsalt kabiinis hääletamist, vaid selle juurde kuulub ka asjaolu, et iga saadik saab hääle vabalt anda ilma, et ta tunneks, et selle võivad järgneda poliitilised karistused.3
15. Ka üks Eesti põhiseaduse autoritest Liia Hänni tõi välja, et selline sedelite märgistamine võib päris kindlasti olla salajasuse põhimõtte rikkumine. Ta ei välistanud ka võimalust, et antud kaasuses võiks olla algatatud uurimine. Muuhulgas tõi Liia Hänni välja, et hääletamise salajasuse põhimõte tähendab seda, et inimene peab saama hääletada vabalt, ilma et keegi tema tahet kontrolliks. Tema sõnul on see üks demokraatia aluspõhimõte, kuivõrd hääletamise teel moodustatakse oma riigis demokraatlikult võimu ja kui inimesed ei saa vabalt oma tahet avaldada, siis järelikult võib inimeste tahtega manipuleerida. Sellepärast on see põhimõte väga oluline.4
16. Mitmed õiguseksperdid viitasid ka 2016. aasta presidendivalimistele, kus tekkis kaudne surve, sest valimiskogu liikmed hakkasid oma hääli sotsiaalmeedias jagama ja näitama, kelle poolt nad hääletasid, et tõestada, et nemad pole rikutud hääli andnud. Sellist käitumist mõistsid hukka Vabariigi Valimiskomisjon, õiguskantsler, samuti tolleaegne Justiitsminister Urmas Reinsalu.
17. Vabariigi Valimiskomisjon tõi välja, et salajasuse põhimõtte rakendamine on ka hääletaja ülesanne. Vastuolu salajasuse põhimõttega võib tekkida oma valikut kolmandatele isikutele avalikustades, kuna võib seada surve alla teised hääletajad, kellelt võidakse oodata sedasama.5
18. 2016. aastal tõite õiguskantsler välja, et Presidendivalimised on Põhiseaduse kohaselt salajased, mis omakorda tähendab, et igaüks peab saama hääletada oma südametunnistuse järgi. Samuti mainis õiguskantsler, et hääletajat ei tohi seada olukorda, kus ta peab täidetud hääletussedeli avaldama. Salajasuse põhimõte nõuab seda, et hääletajatele on loodud tegelik võimalus jätta valik enese teada. Lisaks pöörasite tähelepanu olulisele asjaolule, kui täidetud sedeli avaldamist hukka ei mõisteta, viib see lõpuks salajasuse põhimõtte murdmiseni, sest valiku mitteavaldamine muutub sisuliselt võimatuks. Seda eriti olukorras, kus valijate arv on suhteliselt väike ja ka mõnede täidetud hääletussedelite avaldamine võib seada ohtu teiste hääletajate õiguse salajasusele.6
19. Ka tolleaegne justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et hääletajate survestamine hääletussedeli pildistamiseks on otseses vastuolus põhiseadusega. Urmas Reinsalu kutsus ka eraldi üles kõiki kandidaate koheselt teatama, et nad välistavad häälte saamise taoliste surveabinõude kaudu.7



Tulenevalt eespool kirjeldatust on meil järgmised küsimused:
1. Kas on tõenäoline, et Tallinna linnapea valimiste raames rikuti salajase hääletamise printsiipi?
2. Kas kirjeldatud asjaolud ja protseduur võivad viidata võimalikule saadikute survestamisele ja mõjutamisele hääle andmisel, luues olukorra, kus nende vaba tahte avaldamine ei olnud tagatud?
3. Meie arvates on toimunu sedavõrd kahetsusväärne, kuna tekitab selgusetuse, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Palume seisukohta ka selle kohta, kas tegemist oli pelgalt poliitilise protsessiga või on siin ületatud kui mitte rohkem, siis vähemalt valimiste heade tavade ja euroopalike kommetega kooskõlas olev käitumismall.
4. Tallinna Põhimääruse § 281 lg 14 sätestab, et kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil. Seda õigusnormi on tõlgendatud esmakordselt sellisel viisil, et isiku valimisi võib samal istungil läbi viia kindlaks määramata arv. Kindlaksmääramata hääletamise arvuga võib aga omakorda mõjutada valimistulemusi. Soovime teada Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangut sellele.




Lugupidamisega
Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon

/allkirjastatud digitaalselt/
Anastassia Kovalenko-Kõlvart






Lisade loetetlu:
Lisad 1-4: pildid kolmanda hääletusvooru sedelitest
Lisad 5-6: jäädvustus Igor Gräzinist, kes oma sedelit pildistas