Ettepanek

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

[email protected]

Meie 09.05.2024 nr 6-1/221434/2402739

Ettepanek viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla

Lugupeetud Riigikogu esimees

Õiguskantsleri poole pöördus puuduva töövõimega inimene, kes jäi pärast töösuhte lõppemist ilma

töövõimetoetusest, sest talle maksti ühel kalendrikuul lisaks eelmise kuu töötasule välja ka

töösuhte lõpetamisel ettenähtud tasud: sellesama kuu töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu.

Töövõimetoetust makstakse töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel ja selle eesmärk on

pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimese töötamise ja töölesaamise

toetamine ning talle sissetuleku tagamine (TVTS § 1 lg 1, § 11). Töövõimetoetuse maksmisega

tagatakse inimesele tema põhiõigus saada töövõimetuse korral riigilt abi (Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 28 lõige 2).

Kui vähenenud töövõimega inimene töötab ja tema brutosissetulek kuus ületab 1851 eurot ja 30

senti, siis vähendatakse talle makstavat töövõimetoetust (TVTS § 13 lõige 3).

Mõnikord teeb tööandja töötajale ühes kuus väljamakse mitme kuu eest. Kui seda arvesse ei võeta,

vähendatakse inimesele makstavat töövõimetoetust. Riigikogu on otsustanud, et kui inimese

sissetulek on ühes kuus suurem seetõttu, et talle on makstud puhkusetasu, haigushüvitist, ajutise

töövõimetuse hüvitist või et talle makstava tasu või hüvitise väljamaksmise aega on temast

olenemata põhjusel muudetud, siis töövõimetoetust ei vähendata (TVTS § 13 lõige 31). Need

erandid ei hõlma praegu olukorda, kus inimene on saanud ühes kuus mitme kuu töötasu selle tõttu,

et ta on sellel kuul töölt lahkunud: näiteks siis, kui ta on tavapäraselt saanud eelmise kuu eest

töötasu järgmise kuu alguses, kuid lahkunud töölt samal kuul ning saanud ka selle kuu eest töötasu

ja muud töösuhte lõpetamisel ettenähtud tasud, sealhulgas saamata jäänud puhkusetasu. Seda,

kuidas inimene ebaõiglaselt kahju saab, näitlikustab tabel leheküljel 5.

Leian, et vähenenud töövõimega inimeste erinevale kohtlemisele ei ole mõistlikku õigustust ja see

ei ole kooskõlas PS § 28 lõikega 2 ja § 12 lõikega 1.

Teen Riigikogule ettepaneku viia TVTS § 13 lõiked 3 ja 31 kooskõlla PS § 28 lõikega 2 ja

PS § 12 lõikega 1 osas, milles need näevad ette töövõimetoetuse vähendamise olukorras, kus

inimesele makstakse ühes kuus mitme kuu töötasu ja tasu kasutamata jäänud puhkusepäevade eest

selle tõttu, et tema töösuhe lõppes sellel kuul.

2

Töövõimetoetuse vähendamine

1. Alates 1. aprillist 2024 on puuduva töövõimega inimese töövõimetoetuse suurus keskmiselt

617,10 eurot kuus, osalise töövõimega inimese puhul on see keskmiselt 351,75 eurot kuus

(TVTS § 13 lõige 2). Toetust vähendatakse, kui inimese ühe kuu brutosissetulek on suurem kui

1851,30 eurot (90 x 20,57 eurot; TVTS § 13 lõige 3). Kui puuduva töövõimega inimese

brutosissetulek on ühes kuus 3085,50 eurot [617,10 – (3085,50 – 1851,30) / 2=0] või rohkem, siis

talle töövõimetoetust ei maksta. Osalise töövõimega inimesele ei maksta töövõimetoetust siis, kui

tema brutosissetulek kuus on 2554,79 eurot [351,75 – (2554,79-1851,30)/ 2=0] või rohkem.

2. Töövõimetoetuse maksmise kuu on kalendrikuu, mille eest toetust makstakse

(TVTS § 13 lg 4). Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest

jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks (TVTS § 17 lg 1). Näiteks makstakse septembrikuus

inimesele välja augustikuu toetus.

3. TVTS § 13 lõike 5 kohaselt arvutab inimese sissetuleku (väheste seaduses sätestatud

eranditega) Eesti Töötukassa, lähtudes Maksu- ja Tolliametile esitatud sotsiaalmaksu andmetest.

Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning lõike 12 kohaselt esitab tööandja need

andmed Maksu- ja Tolliametile töötasu maksmise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Seega kui tööandja teeb puuduva töövõimega inimesele väljamaksed juulis, siis tuleb tööandjal

need deklareerida 10. augustiks. Kuna ka töövõimetoetus peab olema välja makstud hiljemalt

10. kuupäevaks, saab Eesti Töötukassa toetuse maksmisel arvestada inimese teenitud

sissetulekuga alles septembris, mil on teada, et tööandja sääraseid makseid oma töötajale juulis

tegi. Seepärast vähendatakse mitte inimese juulikuu, vaid augustikuu toetust, ning augustikuu

toetus makstakse välja septembris.

Töövõimetoetuse vähendamata jätmine

4. Mõnel kuul võib inimese sissetulek ühekordselt suureneda, näiteks siis, kui talle makstakse

korraga välja kahe kuu töötasu või töötasu ja puhkusetasu. Vältimaks sellisel juhul

töövõimetoetuse ebaõiglast vähendamist, täiendas Riigikogu TVTS § 13 lõikega 31 (seaduseelnõu

468 SE seletuskirja lk 3, eelnõu kohaselt oli algselt tegemist TVTS § 13 lõikega 51; 641 SE

seletuskirja lk 18 ja 19). See säte võimaldab Eesti Töötukassal maksta inimesele töövõimetoetust

arvestusega, et osa inimese ühe kuu sissetulekust on saadud mitme kuu eest.

5. Näiteks kui inimese brutotöötasu oli juulikuus 1000 eurot (netotasuna on see 902 eurot)

ning samal kuul maksti talle puhkusetasu augustikuu eest samuti 1000 eurot, tuleks

TVTS § 13 lõike 3 järgi vähendada inimesele makstavat töövõimetoetust 74,35 euro võrra, kuna

tema juulikuu sissetulek ületas 1851,30 euro piiri (töölepingu seaduse (TLS) § 70 lõike 2 esimese

lause järgi makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse

algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti). Kui aga juulikuus makstud

puhkusetasu lugeda augustikuu tasuks, siis töövõimetoetust ei vähendata, sest juulikuu eest

makstud tasu jääb alla 1851,30 euro.

6. TVTS § 13 lõikes 31 sätestatud erandeid ei kohaldata automaatselt, vaid inimene peab

ümberarvestuse tegemiseks esitama Eesti Töötukassale taotluse ja taotluse sisu kinnitava

dokumendi (nt tööandja tõendi, et töötasu väljamaksmise kuupäeva muudeti või et inimesele

maksti puhkusetasu).

Töövõimetoetuse vähendamine töösuhte lõpetamisel

7. Kui vähenenud töövõimega inimene on saanud ühes kuus mitme kuu töötasu selle tõttu, et

ta on töölt lahkunud, siis ei võeta arvesse seda, et väljamaksed võivad olla tehtud mitme kuu eest

3

(TVTS § 13 lõiget 31 ei kohaldata). Niisugusel juhul vähendatakse inimese töövõimetoetust TVTS

§ 13 lõike 3 alusel sellisel määral, et inimene võib ühes kuus jääda toetusest ilma.

8. Näiteks kui puuduva töövõimega inimene sai juulikuu alguses juunikuu eest brutotöötasu

1000 eurot, juulikuu lõpus töölt lahkumisel töötasu juulis tehtud töö eest 1000 eurot ning saamata

jäänud puhkusetasu 600 eurot, siis vähendatakse tema augustikuu töövõimetoetust 374,35 euro

võrra. See toetuse summa makstakse talle välja septembris. Nii laekub inimesele augustis

töövõimetoetus juulikuu eest 617,10 eurot ja septembris augustikuu eest vaid 242,75 eurot.

Põhiõigus riigi abile töövõimetuse korral

9. Põhiseaduse § 28 lõige 2 kohustab riiki andma inimesele töövõimetuse korral abi.

Riigikogul on õigus otsustada, mis liiki ja kui suurt abi tuleb inimesele osutada. Riigikogu

otsustamisõigus ei ole siiski piiramatu. Abi andmisel tuleb arvestada riigi võetud rahvusvahelisi

kohustusi (vt nt Riigikohtu otsuse 5-20-3 p 43), näiteks parandatud ja täiendatud Euroopa

sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga sätestatut. Töövõimetuse korral inimesele

antav abi peab olema mõistlikus seoses töötasuga ning igal juhul ületama elatusmiinimumi

(parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 12 tõlgendus).

10. Samuti tuleb Riigikogul arvestada PS § 12 lõikega 1, mille järgi ei või Riigikogu sätestada

selliseid abi andmise reegleid, mis võimaldavad kohelda sarnases olukorras olevaid inimesi

põhjendamatult erinevalt (erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus).

Vähenenud töövõimega inimeste erinev kohtlemine töövõimetoetuse maksmisel

11. Praegusel juhul kohtleb riik (tulenevalt TVTS § 13 lõigetest 3 ja 31) töövõimetoetuse

maksmisel erinevalt:

1) töötavaid vähenenud töövõimega inimesi, kellele makstakse ühes kuus nii töötasu kui ka

puhkusetasu, ja

2) vähenenud töövõimega inimesi, kellele tööandja maksab ühes kuus eelmise kuu töötasu ja

töösuhte lõpetamisel ettenähtud tasud: selle kuu töötasu ja tasu kasutamata jäänud puhkuse eest.

12. Esimese rühma puhul on tegemist olukorraga, kus puhkusetasu saamise kuupäeva lepivad

tööandja ja töötaja omavahel kokku (TLS § 70 lõige 2). TVTS § 13 lõige 31 võimaldab lugeda

tööandja makstud tasud mitme kuu eest saadud tasudeks. Selle tõttu ei pruugi sellesse rühma

kuuluva inimese ühe kuu sissetulek ületada 1851,30 eurot või see ületab seda vähem kui siis, kui

ta oleks sellesama sissetuleku saanud ühes kuus. Seega inimesele makstavat töövõimetoetust ei

vähendata või vähendatakse vähem kui teise rühma inimeste töövõimetoetust.

13. Teise rühma puhul on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale

väljateenitud, kuid veel maksmata summad (TLS § 84 lõige 1). Sellisel juhul kohaldatakse

TVTS § 13 lõiget 3 (lõiget 31 ei kohaldata) ning arvestatakse, et kõik need tasud on inimene saanud

ühe kuu eest. Kui need tasud kokku ületavad 1851,30 eurot, siis inimese töövõimetoetust

vähendatakse või jäetakse see maksmata.

14. Erinev kohtlemine seisneb selles, et ühel juhul näeb seadus ette võimaluse lugeda ühes

kuus saadud tasud mitme kuu sissetulekuks, aga teisel samasugusel juhul mitte. Halvemini

koheldakse neid vähenenud töövõimega inimesi, kelle puhul ei arvestata asjaolu, et ühes kuus

maksti neile tasu mitme kuu töö eest ja neile maksti tasu ka kasutamata puhkusepäevade eest, sest

sellel kuul inimese töösuhe lõpetati.

4

Erineva kohtlemise põhiseadusvastasus

15. Vähenenud töövõimega inimeste erinevat kohtlemist on õigustatud sellega, et töösuhte

lõpetamisel töötaja soovil või kokkuleppel tööandjaga ei ole töösuhte viimasel päeval makstavas

lõpparves võimalik eristada töötasu ja muid tasusid ega arvestada töötasu teise kuu sissetulekute

hulka. Erinevat kohtlemist on põhjendatud ka sellega, et lõpparve saamisel on vähenenud

töövõimega inimese sissetulek piisavalt suur, et tagada endale inimväärne äraelamine. Seega võib

erineva kohtlemise eesmärk olla riigi raha kokkuhoid ja toetuse maksmise administreerimise

lihtsus.

16. Kuna tööandja peab teadma lõpparve kujunemise aluseid ja seda, mille eest ta töötajale

raha maksis, on võimalik töötasu ja teisi tasusid lõpparves eristada. Seadusega on sätestatud, et

tööandja peab andma töötajale andmed, kuidas tema töötasu on arvutatud ja makstud, kui töötaja

seda soovib (TLS § 28 lõike 2 punkt 12). Inimene saab tööandja teatisega Eesti Töötukassale

tõendada, et talle maksti ühes kuus nii töötasu (TLS § 33 lõige 1) kui ka töölepingu lõppemisel

sissenõutav tasu (TLS § 84 lõige 1). Tööandja saab need andmed esitada inimesele makstud

tasuliikide (nt töötasu, saamata jäänud puhkusetasu) kaupa. Lisaks võib inimene vajadusel esitada

saadud tasude kohta pangakonto väljavõtte.

17. Uue erandi sätestamine ei tee toetuse administreerimist keerukamaks, sest ka TVTS § 13

lõike 31 järgi peab töötaja tõendama asjaolusid, mis tingisid ühes kuus mitme kuu tasu saamist.

Puudub mõistlik põhjus, miks ühel juhul on peetud õiglaseks arvestada osa ühes kuus saadud tasu

teise kuu sissetulekuks ja sellega on muudetud toetuse maksmise administreerimine

keerulisemaks, aga teisel samasugusel juhul mitte.

18. Õiguskantslerile on selgitatud ka seda, et kui inimene saab töösuhte lõppemisel ühes kuus

mitme kuu töötasu, siis võimaldab eelnevalt saadud sedavõrd suur sissetulek inimesel toime tulla

riigi abita. Teisisõnu on leitud, et riik ei pea vähenenud töövõimega inimest aitama siis, kui tal on

piisav sissetulek. Seega on erinevat kohtlemist õigustatud sellega, et inimene ei vaja toimetulekuks

riigi abi.

19. Niisugune selgitus ei arvesta seda, et TVTS § 13 lõige 31 juba reguleerib olukordi, kus

Riigikogu on otsustanud, et kuigi inimese sissetulekust piisab tema toimetulekuks, tema

töövõimetoetust siiski ei vähendata. Nii võtab Eesti Töötukassa TVTS § 13 lõikes 31 ettenähtud

juhtudel arvesse töötasu maksmise tegelikke asjaolusid ning maksab töövõimetoetuse välja nii,

nagu inimene oleks osa ühe kuu sissetulekust saanud sellel kuul, millal ta selle välja teenis või

mille eest ta puhkusetasu sai. Sellisel juhul ei pruugi Eesti Töötukassa inimese töövõimetoetust

vähendada. Erineva kohtlemise tagajärg on, et teisel juhul peab inimene ühes kuus saadud

suuremast sissetulekust ära elama ka mitu järgmist kuud, sest tema töövõimetoetust vähendatakse,

esimesel juhul sellist vajadust pole. Puudub mõistlik põhjus, miks ühel juhul on peetud õiglaseks

lähtuda toetuse maksmisel tegelikest asjaoludest, teisel samasugusel juhul aga mitte.

20. Neid inimesi, kellele tavaliselt makstakse töötasu kuu alguses ja kes lahkuvad töölt kuu

lõpus, ei saa olla väga palju. Kuna seaduses on juba sissetuleku saamise kuu arvestuse kohta ette

nähtud erandid ja selleks on vajalikud rakendused loodud, siis ei too veel ühe erandi lisamine kaasa

administreerimise suurt ümberkorraldamist ega sellega seotud kulutusi. Samas võib uue erandi

lisamata jätmine tuua kaasa selle, et samasuguses olukorras olev vähenenud töövõimega inimene,

kes töölt lahkub, kaotab märkimisväärse osa talle makstavast toetusest.

Tabelis on esitatud näide, kuidas kahe kuu töötasu maksmine ühes kuus mõjutab töövõimetoetuse

saamist, kui inimese sissetulek on 1000 eurot kuus ja töösuhte lõpetamisel makstud tasud on kokku

1600 eurot.

5

Tabel. Töövõimetoetuse suuruse erinevus sõltuvalt töötasu laekumise ajast

Töötasu

maksmise

aeg

Töölt

lahkumise

aeg

Tegelik sissetulek

(brutopalk,

eurodes) juulis

koos

töövõimetoetusega

Tegelik sissetulek

(brutopalk,

eurodes) augustis

koos

töövõimetoetusega

Tegelik

sissetulek

(eurodes)

septembris

koos

töövõime-

toetusega

Kokku

sissetulek

(eurodes)

juulist

septembrini

kuu

algus, nt

01.07

kuu lõpp,

nt 31.07 2600 + 617,101 617,102 242,75 4076,95

kuu

algus, nt

01.07

järgmise

kuu algus,

nt 01.08

1000 + 617,103 1600 + 617,104 617,10 4541,30

21. Toodud näites on selgelt näha, et vähenenud töövõimega inimesele riigi antava abi suurus

on ebaproportsionaalselt erinev sõltuvalt sellest, kas ühes kuus laekunud töötasusid pidada ühe

kuu eest saadud tasuks või mitme kuu tasudeks.

22. Pole ühtegi mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks TVTS § 13 lõikes 31 nimetatud juhtudel

ei pea riik kulu kokku hoidma, kuid töösuhte lõpetamisel ettenähtud töötasu ja kasutamata puhkuse

eest ettenähtud tasu väljamaksmisel peab seda tegema, ning seeläbi eelistama ühe vähenenud

töövõimega inimeste rühma huve teise vähenenud töövõimega inimeste rühma huvidele. Seega ei

ole praegusel juhul töövõimetoetuste maksmise süsteemi lihtne administreerimine ega riigi raha

kokkuhoid piisavalt kaalukad argumendid, mis õigustaksid selliste tagajärgedega erinevat

kohtlemist sõltuvalt sellest, kas töösuhte lõpetamise tõttu laekub neile ühes kuus töötasu kahe kuu

eest või mitte.

23. Kuigi Riigikogul on majandus- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste langetamisel avar

otsustusruum, ei anna see Riigikogule õigust sarnases olukorras olevaid inimesi põhjendamatult

erinevalt kohelda. Seda enam, et töövõimetoetuse maksmisega täidab riik PS § 28 lõikes 2

sätestatud kohustust.

24. Leian, et olukorras, kus vähenenud töövõimega inimese töövõimetoetust vähendatakse

selle tõttu, et ta on töösuhte lõppedes saanud ühes kuus mitme kuu töötasu, on vastuolus

PS § 28 lõikes 2 sätestatud põhiõigusega saada töövõimetuse korral riigilt abi ja PS § 12 lõikes 1

tagatud võrdsuspõhiõigusega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise Kärt Muller 693 8412; Merle Malvet 693 8426;[email protected]

1 Juunikuu töötasu (brutosumma) 1000 + juulikuu töötasu koos töösuhte lõpetamisel saadud tasude ja hüvitistega

(sealhulgas puhkusetasu, brutosumma) 1600 = 2600 + töövõimetoetus 617,10 eurot; kokku = 3217,10 eurot. 2 Töötasu augustikuus ei ole, ainus sissetulek on töövõimetoetus 617,10 eurot. 3 Juunikuu töötasu (brutosumma) 1000 + töövõimetoetus 617,10; kokku = 1617,10 eurot. 4 Juulikuu töötasu (brutosumma) koos töösuhte lõpetamisel saadud tasude ja hüvitistega (sealhulgas puhkusetasu,

brutosumma) 1600 + töövõimetoetus 617,10; kokku = 2217,10 eurot + 1 päeva töötasu, mis on makstud augustikuu

alguses.