Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-12/603-1 |
Registreeritud | 10.05.2024 |
Sünkroonitud | 13.05.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Toimik | 1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Kultuurkapital, Riigikogu kultuurikomisjon |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Kultuurkapital, Riigikogu kultuurikomisjon |
Vastutaja | Karoliina Lorenz |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Eesti Kultuurkapital
[email protected] 10.05.2024 nr 1-12/603-1
Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja
rajamise toetamise ettepaneku esitamine
Eesti Kultuurkapitali seaduse (edaspidi KultKS) § 11 lg 22 alusel võib Kultuurkapitali nõukogu
kultuuriministri ettepanekul piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral otsustada ühe riiklikult
tähtsa kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult
tähtsate kultuuriehitiste valmimist. Sama paragrahvi lõike 2 4 alusel peab kultuuriminister saama
ettepanekule enne selle esitamist Kultuurkapitali nõukogule Riigikogu kultuurikomisjoni
heakskiidu.
Käesolevaga esitab kultuuriminister eespool nimetatud ettepaneku Eesti Rahvusringhäälingu uue
telemaja ehituse rahastamise toetamise kohta riiklikult tähtsa kultuuriehitisena.
Järgnevalt on esitatud KultKS-s sätestatud vajalikud andmed KultKS § 11 lg 22 sätestatud
kultuuriehitise kohta:
1) KultKS § 11 lg 23 alusel peab ehitis olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev
riiklikult tähtis objekt.
Vabariigi Valitsuse 18.11.2021. a kinnitatud „Kultuuri arengukava 2021-2030“ peab oluliseks
Eesti meediamaastiku arendamist. Arengukavas on toodud välja, et Eesti meediasüsteem peab
olema mitmekesine, koosnedes elujõulistest üleriiklikest ja kohalikest meediainstitutsioonidest, nii
erameediast kui ka avalikku teenust pakkuvatest väljaannetest, kanalitest ja platvormidest, nii
mitmekesisest erialameediast kui ka laiemale publikule suunatud üldhuvimeediast, nii suurtest
levikanalitest kui ka sõltumatutest sisutootjatest. Meediapoliitika eesmärk on erinevate
institutsioonide täiendavus ning vastastikku kasulik koosmõju.
Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) on loodud seadusega avalikes huvides avalik-õigusliku
meediaorganisatsioonina, mis tagab tema sõltumatuse. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4 ja 5
määratlevad ERR-i eesmärgid ja ülesanded, mis kogumis on suunatud Eesti kultuuri ja ajaloo
audiovisuaalsele jäädvustamisele, selle vahendamisele üldsusele ja säilitamisele. ERR-is toodetud
ja edastatud saadete näol on tegemist audiovisuaalkultuuriga, olgu tegemist kontsertide või
etenduste salvestistega, dokumentaal- ja mängufilmidega või päevakajaliste ja uudistesaadetega.
Need audiovisuaalkultuuri parimad saavutused säilivad ERR-i arhiivis Eesti kultuuri ajaloona.
Selleks, et täita seadusandja püstitatud eesmärke ja ülesandeid ning teha seda kvaliteetselt,
kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades ja tarbijaharjumusi arvestades, on vaja kaasaegsetele
2 / 5
nõuetele vastavaid tingimusi. Kvaliteetset programmi toota, seda vahendada Eesti üldsusele kõigil
kaasaegsetel platvormidel ja tehnilisi viise kasutades, loodud kultuuriväärtusega teoseid
arhiveerida ja säilitada on võimalik, kui sisu loomist ei takista seaduse nõuetele vastavate ohutute
tingimuste puudumine ja ressursi jaotamine võttekohtade hankimiseks.
Kvaliteetselt toodetud tele- ja raadioprogrammide tootmine ja edastamine on kogu Eesti
avalikkuse huvides. Sõnavabadust ja arvamuste paljusust on võimalik saavutada ainult vaba ja
mitmekesise ajakirjandusliku sisu, sh teleajakirjanduse tootmisega. Selleks, et kultuur oleks
ühiskonda ühendav, on vaja seda igapäevaselt ka audiovisuaalkujul luua ja edastada. Selleks
vajaliku ökosüsteemi toimimine ei ole võimalik ilma kvaliteetsete ja tänapäeva nõuetele vastavate
tingimusteta. Kaasaegsed stuudiokompleksid annavad võimaluse ka ERR-i poolt avalikkusele
suunatud suurprojektide korraldamiseks (nt Eesti Laul vmt) mitte vaid salvestatava ja edastatava
saatena, vaid avalikkusele suunatud kontserdina. Suurenevad koostöövõimalused
etendusasutustega (nii kontsertide vm teoste esituste salvestamine nii fondisalvestiste eesmärgil
kui ka kultuurisaadete tootmiseks ja edastamiseks) ja teiste kultuuriasutustega (nt laulupeo
ettevalmistuses klippide tootmine jmt).
Eeltoodust lähtuvalt on ERRi uus telemaja ehitis, mis on kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke
täitev riiklikult tähis objekt.
2) KultKS 11 lg 25 alusel tuleb ettepanekus esitada võimalikult täpne ülevaade planeeritud
ehitisest, selle funktsioonidest, kultuuripoliitilisest olulisusest, kavandatud tegevustest,
kooskõlast muude õigusaktidega ja ehitamise ajagraafikust.
Uue telemaja rajamine
2003. aastal koostas KPMG Estonia „Ühtse rahvusringhäälinguorganisatsiooni moodustamise
otstarbekuse uuringu“, mis oli aluseks ERR-i tekkimisele Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni
liitmise teel. KPMG uuringu lõppjäreldus: „Rahvusringhäälingu edasise arengu alternatiivide
analüüsi järeldusena tuvastasime, et tasakaalustades majandusliku aspekti väärtusaspektiga, on
tegutsemine ühtse organisatsioonina parim organisatsiooniline lahendus pikemas perspektiivis.
Ühendamise tingimusteks on uue ringhäälinguhoone ehitamine ning selle varustamine kaasaegse
tehnoloogiaga.“
ERR-le kuuluv olemasolev telemaja võeti kasutusele aastal 1965, hoone brutopind on ca 25 000
m2, hoone on tänaseks täielikult amortiseerinud. Aastatel 2012-2014 rekonstrueeriti raadiomaja.
Hoones asuvad tänaseks kõik ERR-i raadiojaamad koos vajaliku tehniliste ruumide ja stuudiotega
ning suur osa arhiivist. Aastatel 2014-2017 rekonstrueeriti vana raadiomaja, tänane uudistemaja.
Hoones asub tänaseks ühendatud uudistetoimetus, suured helisalvestusstuudiod, administratsioon.
2014.a. valmis RKAS-i analüüs, mille kohaselt on uue telekompleksi rajamine võrrelduna
olemasoleva rekonstrueerimisega arvutatuna 30 aastale ligi poole odavam. Viidatud RKAS-i
analüüsi aluseks võttes, otsustas 16.12.2014 ERR-i nõukogu: „Tellida linnaehituslik analüüs
selgitamaks välja, kas soovitava ruumiprogrammiga telekompleksi rajamine on vana ja uue
raadiomaja vahelisele alale teostatav“. 2015.a. koostati põhjalik uue telekompleksi
ruumiprogramm, mis sai aluseks edasisele planeerimisele ja projekteerimisele. Ruumiprogrammi
valmides telliti selle põhjal linnaehitusliku mahu lahendus ning alustati Tallinna
Linnaplaneerimise Ametiga läbirääkimisi võimaliku ehitusmahu üle. Läbirääkimised lõppesid
3 / 5
positiivselt 2016. aasta veebruaris, kui vastavalt linna peaarhitekti büroo poolt koostatud
linnaehituslikule ja arhitektuursele analüüsile esitas Linnaruumi OÜ lahenduse kohta maketi, mille
planeeringute läbivaatamise eelkomisjon heaks kiitis.
Võttes aluseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsuse ning ERR-i mahueskiisi, valmisid 2016.
aasta sügiseks OÜ Arhitektuuriväljad (koostaja Leele Välja) poolt muinsuskaitse eritingimused,
mis andsid kindluse, et ERR-i poolt planeeritud ruumiprogramm on realiseeritav. Muinsuskaitse
eritingimused võeti aluseks arhitektuurivõistluse läbiviimisel.
ERR koostöös RKAS-ga kuulutas 18.12.2018 välja avatud ideekonkurssi „Eesti
Rahvusringhäälingu uue telemaja arhitektuurivõistlus“. Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli
valida sobivaim arhitektuurne lahendus ERR-i uue telemaja rajamiseks, arvestades selle
kasutusfunktsiooni ja asukohta Tallinna kesklinnas ning olemasoleva hoonete kompleksi keskel.
Konkursi tingimuste kohaselt pidi uus telemaja olema arhitektuurselt kõrgetasemeline ja sobima
linnaehituslikult antud asukohta. Eesmärgi täitmiseks pidi lahendus olema realistlik ning
optimaalsete kuludega rajatav, arvestama muinsuskaitse eritingimustega, mugav ja funktsionaalne
lõppkasutajale, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega. Uue telemaja rajamisega
koondab ERR kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, moodustades olemasolevate raadio- ja
uudistemajaga ühtse terviku. 16.04.2019 kuulutati uue telemaja ideekonkursi võitjaks kõigile
nõutud tingimustele vastav kavand nimega „Roheline lina“, mille autor on Kadarik Tüür
Arhitektid.
Uue telemaja projekteeritud arhitektuurne lahendus
ERR uus telemaja on kavandatud kinnistule, mis on juba hoonestatud Rahvusringhäälingu teiste
majadega. F.R.Kreutzwaldi tänava ääres paikneb 5-korruseline ERR Uudistemaja, mis on ehitatud
1949.a. raadiomajaks ja rekonstrueeritud uudistemajaks 2017.a. Gonsiori tänava ääres asub 10-
korruseline ERR raadiomaja, mis on ehitatud 1972.a. Uus hoone asetub olemasolevate hoonete
vahele ja tema kaudu seondub organisatsiooni majastik ühtseks kompleksiks. Teenindav transport
pääseb hoonele ligi Gonsiori tänavalt ja F.R.Kreutzwaldi tänavalt. Hoone teeninduspääsud on
pööratud Gonsiori tn poole. Pääs parkimistasandile hoone keldris avaneb Gonsiori tn. poole.
Bussidele ja taksodele on kavandatud kaks ajutise seismise kohta F.R.Kreutzwaldi tänava ääres.
Hoone peasissepääs on pööratud Kreutzwaldi tänava äärde rajatavale platsile. Hoone ette on
kavandatud väike sissepääsuväljak, mis seob raadiomaja valge saali aluse kaudu ka raadiomaja
olemasoleva sissepääsu. Üle Gonsiori tänava seondub rajatav plats ka Politseipargiga.
Hoone on liigendatud mahtudeks, mis on samas suuruskategoorias ümbritsevate hoonetega. Hoone
peasissepääs ja väljak moodustavad koos fuajeega ühe seotud ruumilise kooste. Fuajee ulatub läbi
3 korruse. Maja ülesehitus lähtub stuudiote logistilisest skeemist etteantud ümbrikus. Piiravatest
raamidest ja keerukast programmist kasvab välja ülejäänud hoone struktuur. Hoone mahtu on
katsutud lihtsustada ja üldistada. Mahuliselt koosneb hoone Kreutzwaldi tänavaga risti paigutatud
plokkidest, mis on teineteisega ligistikku. Mahud sekundeerivad olemasoleva raadiomaja
geomeetrilistele vormidele. Samas toimub uue telemaja kaudu linnaehituslik üleminek Gonsiori
tänava äärse raadiomaja vabamahu ja F.R.Kreutzwaldi tänava perimetraalse hoonestuse
printsiipide vahel. Samas on naaberhoonete isolatsiooninõuete tagamiseks olnud tarvis hoone
mahtu lõikuda nii Raua Põigu kui F.R.Kreutzwaldi tänava poolt. Soov säilitada hoone
funktsionaalsus on sundinud täitma praktiliselt kogu lubatud ehitusõiguse ning see väljendub
4 / 5
rahutus vormikäsitluses nois osutatud paigus. Ülemiste kontoritasandite vahele tekkib
multifunktsionaalne sisehoov, mida saab tarvidusel kasutada ka saadete tegemisel.
Maa-aluses -1. korrusel paiknevad parkimine, tehnilised ruumid ning laopinnad. Samuti trepikojad
ning liftišahtid pääsemaks ülemistele korrustele. Esimesele ehk tänavatasapinna korrusele on
ettenähtud hoone esinduslik fuajee koos ootealaga, mis on ligipääsetav F.R.Kreutzwaldi tn poolt.
Fuajeega on seotud Kreutzwaldi tänavafassaadi avanev kohvik, millel on ühtlasi oma
sissepääs.Lisaks paiknevad esimesel korrusel telestuudiod ning stuudioid teenindavad ruumid.
Esimese korruse kaudu on ühendatud ERR raadiomaja fuajee ja rajatava telemaja fuajee. Hoone
edelanurgast algab allasõidu-pandus, mis viib autod keldritasandi parklasse. Edelanurgast toimub
ka hoone varustamine suuremõõtmeliste esemete – dekoratsioonide, tehnika ja mööbliga.
Teisel korrusel paiknevad stuudiote tööd toetavad teletehnilised ruumid – režiiruumid,
inseneriruumid, aparaadiruumid ning stuudiote personali tööruumid. Samuti jätkub teisel tasandil
hoone fuajee. Teise korruse tasandil ühendub hoone Uudistemajaga ja ka raadiomajaga.
Olemasolev ühendusgalerii rekonstrueeritakse 29 meetri ulatuses raadiomaja poolt vaadates ning
Uudistemaja pool rajatakse uus galerii olemasolevast lääne poole.
Kolmandal korrusel paiknevad hoone ventilatsioonikambrid, serveriruum ja hulk tööruume – IT-
osakond, väljastusala ja pooled montaažiruumid.
Neljandast kuuenda korruseni asuvad toimetuste tööruumid. Neljandal korrusel on ka teine pool
montaažiruume.
Projekteeritud uue telemaja tehnilised andmed:
Ehitusalune pind 4961m2
Korruselisus 6/-1
Hoone suletud netopind: Maapealne 12469m2, maa-alune 4546m2
Hoone suletud brutopind: Maapealne 14455m2, maa-alune 4879m2
03.12.2019 sõlmis ERR projekteerimistööde lepingu Kadarik ja Tüür arhitektuuribürooga.
13.01.2020 taotles ERR projekteerimistingimusi Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt, vastavalt
eelnevalt koostöös valitud protsessimudelile. 12.02.2020 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet
ettepaneku jätkata protsessi detailplaneeringuga. 09.04.2020 esitas ERR detailplaneerimise
algatamise taotluse linnavalitsusele.
10.05.2023 kehtestas linnavalitsus ERR-i uue telemaja detailplaneeringu.
Paralleelselt detailplaneeringu koostamisega valmis ka hoone ehitusprojekt. 26.02.2024 väljastas
Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusloa uue telemaja ehitamiseks.
Uue telemaja ehituse maksumus
08.03.2023 sõlmis ERR käsunduslepingu RKAS-iga uue telemaja ehituse ja omanikujärelevalve
riigihangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Rahvusvahelise riigihanke dokumendid on
valmis ning hange ootab väljakuulutamise eelduseks olevat rahastusotsust.
Telemaja ehitusmaksumuseks on kalkuleeritud koos käibemaksuga (22%) 77 062 000 eurot.
Kalkulatsiooni on üle vaadanud ja kinnitanud ka RKAS.
5 / 5
Kultuurkapitalilt taotletakse ehitusmaksumuse katteks kuni 62 miljonit eurot.
Ülejäänud osa ehitusmaksumusest kaetakse omafinantseeringuga. Selleks kasutatakse vahendeid,
mis saadakse olemasoleva telemaja müügist ning ERR-ile kuulunud ja võõrandatud Tuisu tänaval
asunud kinnistute müügist saadud vahendite jääki.
Vajadus Kultuurkapitali vahenditest jaotub aastate vahel:
2025 – 2027 a´ 8 mln eurot aastas;
2028 – 2030 a´ 9 mln eurot aastas;
2031 11 miljonit eurot aastas;
Kokku 62 mln eurot.
Ehitusmaksumuses sisaldub osaliselt kohtkindel tehnika maksumusega kuni 16 000 000 eurot.
Ehitusmaksumust ületava kohtkindla tehnika soetusmaksumuse katab ERR varasematel
perioodidel kogunenud tulemi arvelt.
Mööbel ja muu sisseseade, sh teletööks vajalikud liigutatavad seadmed, kogumaksumusega kuni
12 600 000 eurot osaliselt liisitakse, osaliselt kasutatakse juba varem hangitud seadmeid või
soetatakse eelarvest ERR-ile iga-aastaselt eraldatava investeeringutoetuse sihteraldise arvelt.
KultKS § 11 lg 24 alusel esitas kultuuriminister ettepanku Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja
rajamise rahastamise heakskiitmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile. Kultuurikomisjon kiitis
29.04.2024 toimunud istungil ministri ettepaneku heaks.
Eeltoodule tuginedes teeb kultuuriminister Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku
otsustada Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja kui riiklikult tähtsa kultuuriehitise
rajamise rahastamine summas kuni 62 miljonit eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
kultuuriminister
Teadmiseks/sama:
Riigikogu kultuurikomisjon
Karoliina Lorenz 59092864