Väikehange "Vaimse tervise toetusmeetmete (2021-2023) korralduse analüüs ning mõõdikud mõju hindamiseks"

1

Väikehange „Vaimse tervise toetusmeetmete (2021-2023) korralduse analüüs ning mõõdikud

mõju hindamiseks“

Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Kaidy Aljama, telefon 59137973, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine:

- Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah

2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikehange dokumentides mõnele standardile, tehnilisele

tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2.2. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid

materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

2.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja

toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või

rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning

võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne

võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest

ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust

võimekusest ja elukohast.

2.4. Hanke objekt on „Vaimse tervise toetusmeetmete (2021-2023) korralduse analüüs ning mõõdikud mõju hindamiseks“. 2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid:

2.2.1.1 hinnata kahe toetusmeetme, psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse ning vaimse tervise teenuse toetuse, senist toimivust ja korraldust neid kasutanud kohalikes omavalitsustes ning esmatasandi tervisekeskuses.

2.2.1.2 luua poliitikakujundajale mõõdikud vaimse tervise teenuse edasiseks hindamiseks, sh alused baastasemete seadmiseks ning väljund- ja tulemusindikaatorite kavandamiseks ja kasutamiseks

2.2.2 Hankeobjekti olulisemad tingimused on toodud Lisas 1 (tehniline kirjeldus).

2.5. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on seitse kuud lepingu sõlmimisest. Tegevuste indikatiivsed tähtajad on:

Juuni 2024 – pakkumiste esitamine, hindamine, lepingu sõlmimine Juuli kuni november 2024 – regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised andmekogumise ja analüüsi täpsema sisu ja suuna osas

1 Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2

Detsember I pool 2024 – töö esmase versiooni esitamine, tagasisidestamine tellija poolt Detsember II pool 2024 – lõppraporti valmimine Jaanuar 2025 – avalik tutvustamine kuni kahel korral.

2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikehanke lisas 5.

3. Pakkuja meeskonnale esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt neli liiget

(projektijuht, küsitlusjuht, kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik), kelle täpsemad nõuded on toodud lisas 1. 3.1.1. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu

teiste uurimismeeskonna liikmete kohta. 3.2 Pakkuja peab esitama meeskonnaliikmete allkirjastatud CVd ja asjakohaste publikatsioonide

loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõendavad nõutud pädevuste ja kogemuste olemasolu.

4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-

posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Täidetud pakkumuse vormi (lisa 3) 4.2.2. Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele juhul kui

pakkuja kaasab alltöövõtja(d) (vt punkti 3. „Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu.

4.2.3. Analüüsi eesmärk ja sisukirjeldus, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. 4.2.4. Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt

hõlmatakse. 4.2.5. Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega koos peamiste

vastutajatega ja iga olulisema tegevuse eelarvega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma.

4.2.6. Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus. 4.2.7. Meeskonnaliikmete rollide jaotus vabas sõnastuses ja nende CVd. 4.2.8. Koostöö ja ootused hankijale, võimalusel kajastatuna nädala täpsusega ka tegevuskavas.

4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 6.06.2024 kell

23.59. 4.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.7. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused nende esitamise tähtpäeva järgsel tööpäeval

ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija

pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi

omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud pakkumiskutse lisas 4.

3

5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes Lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumitest.

6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva

jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

Väikehanke dokumendi lisad:

Lisa 1. Hanke objekti tehniline kirjeldus

Lisa 2. Toetusmeetmete taotlejate näidis aruandevorm

Lisa 3. Pakkumuse vorm

Lisa 4. Hindamiskriteeriumid

Lisa 5. Töövõtulepingu eritingimused

4

Lisa 1 väikehankele

Väikehange „Vaimse tervise toetusmeetmete korralduse analüüs“

Tehniline kirjeldus

1. Olukorra kirjeldus

Aprillis 2021 valitsuse poolt vastu võetud „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku

tingimustes2“ nägi kriisist väljumise meetmena ette esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste

mahu suurendamist. Vaimset tervist puudutavate teenuste kättesaadavuse parandamise vajadus

kohalikes omavalitsustes (KOV) ilmnes kevadel Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabi läbiviidud

küsitlusuuringust3, kust selgus, et 72% omavalitsuste hinnangul on vaimse tervise abi vajadus

koroonakriisis kasvanud. Vajalikuks peeti psühholoogilise abi pakkumist omavalitsuse korraldamisel,

kuid murekohaks spetsialistide nappust. Kõige enam vajasid küsitluse tulemuste põhjal abi lapsed,

pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid olid seotud peretülide ja -vägivallaga.

2021. aasta sügisel käivitati esmakordselt KOV-idele suunatud taotlusmeede vaimse tervise teenuse4

ning KOV-idele ning esmatasandi tervisekeskustele suunatud psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse

rahastamiseks5, et toetada mittekliinilise abi pakkumist paikkonnas. Toetusmeetmete toetuse andmise

määruseid uuendatakse igal aastal, sest eelarve sõltub riigieelarvelistest vahenditest ning annab ruumi

tingimuste parendamiseks.

Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi

toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Lisaks on meetmete eesmärk täita

tühimikku teenustele ligipääsus, pakkuda teenuseid inimesele võimalikult kiirelt ja kodu lähedal. See

lähenemine aitab vähendada vaimse tervise teenuste ravijärjekordi tervishoiusüsteemis. Praktikas on

toetusmeetme toimimise perioodil KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks on

pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, vaimse tervise kriisinõustamist, hingehoidlikku

nõustamist, grupiteraapiat lapsevanematele (sh suitsiidsete laste vanematele), tugigruppe,

kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat ja mänguteraapiat. Toetusmeetmed on KOV-ide

poolt hästi vastu võetud ning huvi ning vajadus nende järgi kasvab. Samas oli taotluste põhjal näha, et

KOV taotleb sageli neid teenuseid, mille osas on teenusepakkujad teinud eel- või müügitööd, mis näitab

seda, et KOVidel puudus võimekus lähtuda teenuste planeerimisel ja pakkumisel eelkõige oma

elanikkonna vajadustest.

2021. aasta (september- detsember) eelarve oli kokku 500 000 eurot. 2021.aastal rahastati vaimse

tervise teenuse toetuse ning psühholoogi palga-ja juhendamistoetuse meetmetest 23 (29%) kohaliku

omavalituse (sh 1 esmatasandi tervisekeskuse) (joonis 1) taotluseid summas 106 186,94 eurot (21%).

Kasutamata jäänud vahendid kandsid taotlejad tagasi.

2 Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes (2021) 3 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Küsitlustulemuste ülevaade (2021) 4 Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal (2023) 5 Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal (2023)

5

Joonis 1. Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus ning vaimse tervise teenuse toetuse

rahastusotsused taotlejate arvu järgi 2021. aastal maakondade lõikes.

2022. aasta eelarve kokku oli 1 377 320,55 eurot. 2022. aastal rahastati vaimse tervise teenuse toetuse

ning psühholoogi palga-ja juhendamistoetuse meetmetest 41 (52%) kohaliku omavalituse (sh 3

esmatasandi tervisekeskuse) (joonis 1) taotluseid summas 1 121 696,95 eurot (81%), millest reaalselt

aruannete alusel kasutati ära 901 263,84 eurot (65%). Kasutamata jäänud vahendid kandsid taotlejad

tagasi.

6

Joonis 2. Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus ning vaimse tervise teenuse toetuse rahastusotsused

taotlejate arvu järgi 2022. aastal maakondade lõikes.

2023. aasta eelarve kokku oli 2 223 123,71 eurot, millest 23 715 eurot olid RTK kulud. 2023. aastal

rahastati vaimse tervise teenuse toetuse ning psühholoogi palga-ja juhendamistoetuse meetmetest 48

(62%) kohaliku omavalituse (sh 3 esmatasandi tervisekeskuse) (joonis 1) taotluseid summas 2 132 464

eurot (97%), millest reaalselt aruannete alusel kasutati ära 1 883 582,26 eurot (86%). Kasutamata

jäänud vahendid kandsid taotlejad tagasi.

(joonis 2).

Joonis 3. Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus ning vaimse tervise teenuse toetuse

rahastusotsused taotlejate arvu järgi 2023. aastal maakondade lõikes.

7

Siiski on veel arenguruumi – kõikidel KOV-idel ei ole veel piisavalt kogemusi iseseisvalt oma elanike

vaimset tervist toetavaid psühhosotsiaalseid teenuseid terviklikult kavandada ja pakkuda. 2022. a lõpus

viis Sotsiaalministeerium läbi küsitluse KOV-ide seas, kust ilmnes, et teenuste planeerimisel ei osata

lähtuda tegelikust vajadusest ning keeruline on saada kätte teenusepakkujatelt vajalikke dokumente, et

tõendada piisava kvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu teenuse pakkumiseks. Kohalikud

omavalitsused tõid välja, et vajavad vaimse tervise teenuste planeerimiseks, korraldamiseks ja

elluviimiseks täiendavaid ressursse - raha, spetsialiste, koolitusi, supervisioone, kovisioone ja

võrgustikukohtumisi. Ehk KOV-ide vajaduste ampluaa kvaliteetseks teenusepakkumiseks on lai ning

teenuste korraldamisel on vaja senisest paremat selgust ja süsteemsust.

2. Analüüsi eesmärgid

Oleme ehitamas jätkusuutlikku vaimse tervise teenuste süsteemi lähtuvalt rahvusvaheliste

organisatsioonide soovitustest, mis mh näevad ette kogukondlike teenuste määra olulise suurendamise

eriarstiabi ehk kliiniliste teenuste kõrval6. Tegemist on optimaalse lahendusega, kuidas madala

lävendiga ja ravieelsed teenused teha inimestele nende elukoha lähedal kättesaadavaks ning sellega

ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ja vähendada survet tervishoiusüsteemis

pakutavatele spetsialiseeritud teenustele. Ka Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023-

20267 näeb ette KOV-idele mõeldud toetusmeetmete edasiarendamist elanikele vaimse tervise toe ja

teenuste kättesaadavuse parandamiseks, mille teostamiseks vajame täiendavat informatsiooni.

Uuringu eesmärk on hinnata kahe toetusmeetme, psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse ning vaimse

tervise teenuse toetuse, senist toimivust ja korraldust, sh hinnata teenuseosutajate tagasisidet.

Uuringu tulemusena peab tekkima ülevaade psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse ning vaimse

tervise teenuse toetuse rakendamisest, nende teenuste osutamise protsessist ja korraldusest kohalikes

omavalitsustes ja esmatasandi tervisekeskustes, kus neid meetmeid rakendati. Samuti on

poliitikakujundajale vajalik ülevaade kohaliku omavalitsuse ja esmatasandi tervisekeskuse rollist

teenuste pakkumisel ning teenuseosutajate hinnang senisele teenuste korraldamise mudelile ja

koostööle KOV-ga.

Lisaks on vaja – arvestades vaimse tervise teenuse osutamise senist tagasiside süsteemi ja kogemusi

– luua lõplik süsteem, mis võimaldaks edaspidi kõige paremini seirata kohalikul tasandil vaimse tervise

teenuse kättesaadavuse trende ja tulemuslikkust. Selleks tuleb analüüsi käigus välja selgitada ja

pakkuda selleks täpseimad mõõdikud (tunnused), nende võimalikud baastasemed, väljundid ja ka

võimalikud tulemusindikaatorid.

Uuringu tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil hinnata seniste toetusmeetmete asjakohasust,

planeerida edasisi arendusi ning seirata edaspidi nende tulemuslikkust, osana eesmärgist tagada

jätkusuutlik ja süsteemne vaimse tervise teenustega kaetus kohalikul tasandil.

2.1 Analüüsi peamised uurimisülesanded ja -teemad

Uuring peab analüüsina võtma kokku vaimse tervise toetusmeetmete korralduse ning välja töötama

mõõdikud mõju hindamiseks, tuues sealhulgas välja järgmised aspektid:

Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus, mille taotlejad on olnud kohalikud omavalitsused ja

esmatasandi tervisekeskused:

- Toetusmeetmete raames teenuste osutamise protsess. Kirjeldada teenuse tervikprotsessi

ja sisu, näidata, kas esineb varieeruvust (nt piirkondade vm lõikes), kuidas teenusele

suunatakse, palju on kohtumisi, mis ajaperioodi jooksul, milliste vahedega, alustamise-

6 World mental health report: Transforming mental health for all (WHO, 2022) 7 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026 (2022)

8

lõpetamise kriteeriumid, kuidas toimub hinnastamine? Lisaks taustale kirjeldada psühholoogi

palga- ja juhendamistoetuse osas vähemalt 2 tüüpilise kliendi persoona ja teekond. Vähemalt

1 kliendi teekond peab kirjeldama eelistatult venekeelse kliendi persoonat ja teekonda. Sellise

persoona puudumisel mõne teise enam esineva muukeelse persoona ja teekond.

- Millist tagasisidet kogutakse teenuse osutajatelt teenuse korralduse (sh koostöö

esmatasandi tervisekeskustega) hindamiseks? Kuidas seda tehakse ja saadud andmeid

analüüsitakse-kasutatakse?

- Millist tagasisidet kogutakse teenuse saajatelt teenuste korralduse, kvaliteedi

hindamiseks? Kuidas seda kogutakse ja saadud andmeid analüüsitakse-kasutatakse?

- Millist väärtust loob psühholoog-nõustaja, kes töötab esmatasandi tervishoius?

- Millised on puudujäägid psühholoog-nõustaja teenuste planeerimisel, pakkumisel ja

hindamisel?

- Milline on meetmete seotus esmatasandi tervishoiuteenustega?

- Muud aspektid pakkuja ettepanekul, mida siinkohal mainitud ei ole, kuid võiks uuringus

lisandväärtust luua.

Vaimse tervise teenuse toetus, mille taotlejad on olnud kohalikud omavalitsused:

- Toetusmeetmete raames teenuste osutamise protsess. Kirjeldada teenuse tervikprotsessi

ja sisu, näidata, kas esineb varieeruvust (nt piirkondade lõikes), kuidas teenustele

suunatakse, palju on kohtumisi, mis ajaperioodi jooksul, milliste vahedega, alustamise-

lõpetamise kriteeriumid, kuidas toimub hinnastamine? Lisaks taustale kirjeldada enam levinud

vaimse tervise teenuse vähemalt 2 tüüpilise kliendi persoona ja teekond. Seejuures vähemalt

1 kliendi teekond peab kirjeldama eelistatult venekeelse kliendi persoonat ja teekonda. Sellise

persoona puudumisel mõne teise enam esineva muukeelse persoona ja teekond.

- Millist tagasisidet kogutakse teenuse osutajatelt teenuse korralduse (sh koostöö KOV-

ga,) hindamiseks? Kuidas seda tehakse ja saadud andmeid analüüsitakse-kasutatakse?

- Millist tagasisidet kogutakse teenuse saajatelt teenuste korralduse, kvaliteedi

hindamiseks? Kuidas seda tehakse ja saadud andmeid analüüsitakse-kasutatakse? Kuidas

seda edaspidi paremini, üle-riigiliselt teha (sh hinnata teenusesaajate rahulolu)?

- Kuidas toimis toetuse saamise tingimusena ette nähtud aruandlus /andmete tulevane

teekond (vt Lisa 3 vorm)? Kuidas peaks täiendama andmete tulevast teekonda ning

andmekoosseisu, et see annaks edaspidi sisendit teenuse osutamise seireks nii teenuse

osutajale, KOV-ile kui riigile?

- Milline on meetmete seotus teiste KOV teenustega?

- Millised on puudujäägid vaimse tervise teenuste planeerimisel, pakkumisel ja

hindamisel?

- Analüüsida, millised on regionaalsed eripärad, kuidas KOV-id planeerivad vaimse tervise

teenuseid? Milline on teenuste kvaliteet? Kas planeeritakse ja pakutakse teenuseid inimeste

vajadustest lähtuvalt?

- Muud aspektid pakkuja ettepanekul, mida siinkohal mainitud ei ole, kuid võiks uuringus

lisandväärtust luua.

3. Andmekogumise metodoloogiad

Tellija hinnangul eeldab uuring eelkõige kvalitatiivsete, võibolla ka täiendavate kvantitatiivsete andmete

kogumist, lõpliku valiku teeb ja tegevuskava koostab pakkuja. Igal juhul tuleb arvestada mõlemat laadi

andmete analüüsimise vajadusega.

3.1 Kvantitatiivandmete kogumine ja analüüs

Kvantitatiivandmete kogumisel ja analüüsis tuleb lähtuda peatükis 2 toodud eesmärkidest ja peamistest

uurimisküsimustest, mida pakkuja võib täiendada, põhjendades täienduste lisaväärtust pakkumuses.

Välja tuleb valida ja täiendavalt pakkuda küsimused kujul, mis võimaldavad hiljem nende statistilist

9

analüüsi. Osaliselt on kvantitatiivandmed osutatud teenuste kohta olemas vastavalt

aruandlusvormidele. Täiendava(te) küsitlus(t)e kavandamisel tuleb pakkujal arvestada tulemuste

üldistatavuse saavutamist vastavalt valitud sihtrühmale ning kirjeldada pakkumuses, kuidas seda

tehakse (valimi disain, s.h vajalik valimialus ja kavandatav lõppvalimi suurus, värbamis- ja

küsitlusmetoodika, vastajate kaalumine, selle põhjendus ja metoodika, jms). Valmis tuleb vajadusel olla

küsimustike tõlkimiseks vene keelde. Küsimustikud koos pöördumiskirjaga vastaja(te) poole tuleb enne

küsitlustöid kooskõlastada hankijaga.

Tulemused tuleb lõppraportis lisaks kirjeldavale analüüsile esitada tellijaga kokkulepitud küsimustes ka

Eesti kaardil maakonna täpsusega (sarnaselt siinse lähteülesande ptk 1 toodud kaartidele).

3.2 Kvalitatiivandmete kogumine ja analüüs

Kvalitatiivanalüüsi andmete kogumisel ja analüüsis tuleb samuti lähtuda peatükis 2 toodud eesmärkidest

ja peamistest uurimisküsimustest, mida pakkuja võib täiendada, põhjendades täienduste lisaväärtust

pakkumuses. Kvalitatiivandmed tuleb koguda süvaintervjuude kaudu (keskmine kestus 90 minutit),

analüüsi sihtrühmadelt (vt ptk 3.3). Lubatud on kavandada ka täiendavaid intervjuusid väiksemates

gruppides (nt 2-4 osalejat) või fookusgruppe (5-9 osalejat) jt, kui need pakkuja arvates aitavad oluliselt

kaasa uuringu eesmärkide saavutamisele. Pakkumuses tuleb siis selgelt välja tuua, millist lisaväärtust

need pakkuja arvates annavad ja kuidas need läbi viiakse. Täiendavaid grupiintervjuusid ei ole lubatud

teha tellija poolt kavandatud süvaintervjuude arvelt (ehk nende ette nähtud minimaalset arvu

vähendades) ning nende läbiviimine ei tohi pikendada uuringu teostamise perioodi.

Uurimiseesmärkidest lähtuvalt tuleb vastavalt koostada poolstruktureeritud intervjuude kavad. Valmis

tuleb olla ka variatsioonideks poolstruktureeritud intervjuude küsimustikes vastavalt iga sihtrühma

alagrupi eripäradele (nt töökohustused vaimse tervise teenuste osutamisel), samuti venekeelsete

süvaintervjuude läbiviimiseks, kui selgub, et mõnes piirkonnas ei ole võimalik eestikeelset valimi

kriteeriumile vastavat osalejat värvata, kuid venekeelset on.

Poolstruktureeritud küsimustike ja analüüsi detailsus peab välja tooma kõigi sihtrühmade vaatenurgast

olulised nüansid vastavalt uurimisteemadele ja -küsimustele, samuti osapoolte ettepanekud süsteemi

täiendamiseks. Nii intervjuudes kui analüüsides on seetõttu oluline märgata ja kajastada, millised on

vastaja seosed meetmetega ning tema teenuse piirkonnast, kohustustest (sh töökohast ja

ametipositsioonist) jt tunnusest tulenevad erinevused vastajate kogemustes ja hinnangutes. Lisaks, kui

intervjueerija märkab intervjuu käigus vastaja pakutavaid olulisi teemasid, mida poolstruktureeritud

intervjuu küsimustik (või uurimisteemad) ei kajasta, siis tuleb ka need teemad salvestada ning analüüsis

kajastada (vajadusel lülitada need teemad tellijaga kooskõlastatuna ka järgmiste, veel läbi viimata

süvaintervjuude küsimustikesse). Pool-struktureeritud intervjuude kavad koos pöördumiskirjaga

intervjueeritava(te) poole tuleb enne intervjuude läbiviimist kooskõlastada hankijaga.

Eeltoodust tulenevalt soovib tellija, et töövõtja kasutaks analüüsi alusena mitte üldiseid märkmeid või

kokkuvõtteid intervjuudest, vaid olulisi detaile märgata võimaldavaid salvestusi. Intervjuud võib läbi viia

kas telefoni/videokõne teel või silmast-silma, nii nagu vastajale on mugavam. Anonümiseeritud

transkriptsioonide ega salvestuste üleandmine tellijale ei ole kohustuslik. Küll jääb tellijale töö

teostamise ja kvaliteedi järelevalve aspektist õigus veenduda vähemalt salvestiste olemasolus ning

vajadusel ka nende tegeliku kestuse, sisu jm vastavuses tellija lähteülesandele või töövõtja poolt

teostatud analüüsile. Ehk juhul kui tellijal on töö kvalitatiivosa analüüsi hankenõuetele vastavuses

pretensioone, mis on töövõtjale ka kirjalikult esitatud, on tellijal õigus töövõtja tööruumides vastastikku

kokkulepitud ajal tutvuda kas salvestuste või transkriptsioonide olemasoluga, vajadusel ka nende sisuga

määral, mis on vajalik, et anda hinnang, kas teostatud analüüsi puudused võivad tuleneda ebapiisavast

või ebaõigest kvalitatiivandmestikust. Seejärel on tellijal õigus otsustada, kas hindamise osana kogutud

kvalitatiivandmestiku põhjal on sama töövõtja suuteline teostama hanke nõuetele vastava analüüsi või

mitte. Viimasel juhul on tellijal vajadusel õigus tellida juba kogutud andmete põhjal uus analüüs

kolmandalt osapoolelt, kuna spetsiaalselt hindamise eesmärgi saavutamiseks kogutud andmete

10

varalised õigused kuuluvad tellijale. Lisaks sätestab leping täpsemalt kõigi hindamise käigus loodud

andmestike, sh kvalitatiivosa salvestiste hävitamise tingimused töövõtja poolt pärast seda, kui tellija on

tööd aktiga vastu võtnud.

Tellija edastab 2021.–2023. aasta mõlema teenuse osutajate aruanded (aruande näidisvorm lisa 2) ning

Sotsiaalministeeriumi poolt 2022. aastal läbiviidud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete küsitlustulemuste

kokkuvõtte edukale pakkujale peale lepingu sõlmimist.

3.3 Analüüsi sihtrühmad ja valimid

Käesolev analüüs ei näe ette teenusesaajate poole pöördumist. Teenuste olulisteks osapoolteks ja

uuringu sihtrühmadeks seekord on teenuseosutajad, kes esitavad ka oma tegevusest kokkulepitud

aruandluse KOV-idele, samuti KOV esindajad, kes selle protsessi eest vastutavad ning Riigi

Tugiteenuste Keskuse koordinaatorid, kes koguvad teenuste aruandluse kokku KOV-idelt. Oluline

osapool on poliitikakujundajana ka Sotsiaalministeerium.

Uuringu valimid tuleb koostada vastavalt valitud metoodikatele ja peamistele sihtrühmadele, arvestades

info kogumise vajadust üle-eestiliselt. Rasvases kirjas on allpool toodud süvaintervjuude peamised

sihtrühmad ning sulgudes tellija poolt soovitav minimaalne intervjueeritavate arv. Intervjueeritavate

alagruppe ja intervjuude osakaale võib pakkuja pakkumuses muuta, põhjendades tehtud muudatuste

vajalikkust ning säilitades peamised sihtrühmad ja neis ette nähtud minimaalse intervjuude üldarvu.

Lubatud on kavandada ja pakkuda ka suuremat intervjuude arvu, põhjendades nende vajalikkust ja/või

lisaväärtust oma pakkumuses ning näidates vastavalt, keda lisaks kaasata soovitatakse või millist

alagruppi võiks alltoodust rohkem intervjueerida.

Tellija huvi on varieeruvus gruppides, regioonides (sh nii eesti- kui venekeelsete teenuseosutajate ja -

saajate vaates, vt ka teenusesaaja profiili nõudeid), KOV-des, esmatasandi tervisekeskustes.

1. Poliitikakujundajad, valdkonna eksperdid jt osapooled (kokku vähemalt 4)

- Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna spetsialist(id)

- Riigi Tugiteenuste Keskuse vaimse tervise teenuse toetuse koordinaatorid

2. Psühholoogi palga-ja juhendamistoetus (kokku vähemalt 13)

- esmatasandi tervisekeskused (3)

- kohalikud omavalitsused (5)

- teenuseosutajad (5)

3. Vaimse tervise teenuse toetus (kokku vähemalt 18)

- kohalikud omavalitsused (10)

- teenuseosutajad (8)

3.4. Uuringuinstrumentaarium

Kogu uuringuks vajaliku instrumentaariumi valmistab ette töövõtja (s.h nii lõplikud küsitlusankeedid kui

pool-struktureeritud küsimustikud intervjuude läbiviimiseks). Intervjuud poliitikakujundajatega, samuti

tellija poolt mõlema meetme kohta tehtud ja üleantavad 2022. a uuringutulemused koos siinse

lähteülesande uurimisküsimustega annavad töövõtjale selleks põhjaliku alusmaterjali.

Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajate intervjuude küsimustikud eelnevat tellijaga kooskõlastamist ei

vaja, kuid tuleks saata vastajatele ette tutvumiseks vähemalt 5 tööpäeva, et nad saaksid põhjalikumalt

intervjuuks valmistuda. Ülejäänud sihtrühmade küsimustikud, samuti küsitlusankeedid tuleb enne

intervjuudega alustamist tellijaga kooskõlastada, et tellija saaks veenduda kõigi vajalike teemade

kaasamises, nähes tellija tagasisideks ette samuti vähemalt 5 tööpäeva.

Valmis tuleb olla ka selleks, et süvaintervjuudele vastajad lisavad intervjuu käigus mõne uue teema, kui

nende arvates esitatavad küsimused nimetatud kahe toetusmeetme korraldamise kogu probleemide

11

spektrit ei kata, ning tellijaga kooskõlastatult tuleb töövõtjal siis vajadusel neist lähtuvalt intervjuu

küsimustikke ka täiendada.

4. Uuringu meeskond

Pakkuja peab koostama analüüsi läbiviimiseks meeskonna, kuhu tööde mahtu, erinevaid metoodikaid

ja ajakava arvestades peab kuuluma minimaalselt 4 inimest: projektijuht, küsitlusjuht,

kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik. Lisaks tuleb vajadusel kaasata eelnevate

vastavate pädevuste ja kogemustega intervjueerijaid ja/või moderaatoreid (nt kui on vaja kas

täiendavaid vene keele oskuse pädevusi, kui analüütik keskendub andmete analüüsile, mitte nende

kogumisele jms). Kõik uuringumeeskonna liikmed peavad omama terviklikku sisulist ülevaadet projekti

eesmärkidest, metoodikatest ja soovitud tulemustest.

Projektijuht koordineerib uurimismeeskonna tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga ning vastutab

projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku vahel

informatsiooni, korraldades mh nii esmakohtumise kui kõik järgnevad vajalikud vahekohtumised

uuringumeeskonna ja tellija vahel ning osaledes neis ise aktiivselt. Projektijuht korraldab ka kõigi

kohtumiste protokollide või memode koostamise uuringumeeskonna mõne liikme poolt ning selle, et

neis kajastatud info jõuaks kõigi vajalike osapoolteni. Projektijuht jälgib, et ette nähtud tööde tulemuseks

oleks kõigi meeskonnaliikmete panusena loodud ühtne ja loogiline tervik.

Nõuded: Projektijuhilt nõutakse vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu

juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid,

mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuring ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise

kogemust) viimase viie aasta jooksul.

Küsitlusjuht vastutab andmete kogumise korraldamise, sh valimite ettevalmistamine ning valimi

isikutega kontakteerumise, nende värbamise ning muud küsitlustööde kvaliteetseks läbiviimiseks

vajalike tegevuste eest. Vajadusel osaleb küsitlusjuht tellija ja eduka pakkuja esma- ja vahekohtumistel,

samuti annab küsitlusjuht vastavalt küsitlustööde käigule olulise sisendi vahearuandesse ning

vastavasse metoodika peatükki lõpparuandesse (või koostab need ise).

Nõuded: Küsitlusjuhil peab olema vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu

juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid,

mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuring ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise

kogemust) viimase viie aasta jooksul.

Kvantitatiivanalüütik vastutab uuringus hõlmatud teenuste kohta olemasolevate ja vajadusel

täiendavalt kogutavate kvantitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning esitlemise

eest. Koostöös küsitlusjuhiga kavandab ta vajadusel küsitluste metoodika ja valimi disaini vastavalt

uuringu sihtrühmadele. Kvantitatiivanalüütiku üheks oluliseks ülesandeks sel juhul on ka lõplike

küsimustike koostamine eesti ja vene keeles ning nende kooskõlastamine tellijaga. Kvantitatiivanalüütik

pakub kõigi kvantitatiivandmete põhjal välja ka vaimse tervise teenuse edasiseks seireks sobiva

peamiste mõõdikute süsteemi, mis võimaldaks edaspidi jälgida vaimse tervise teenuse peamisi trende

ja tulemuslikkust. Selleks tuleb analüüsi käigus välja selgitada ja pakkuda mõõdikute baastasemed,

väljundid ja ka võimalikud tulemusindikaatorid. Vajadusel valideerib analüütik süsteemi enne lõpliku

versiooni esitamist vaimse tervise teenuste ekspertidega. Kokkuleppel esitleb kvantitatiivanalüütik eesti

keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga.

Nõuded: Kvantitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe

tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna kvantitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase

viie aasta jooksul.

Kvalitatiivanalüütik vastutab uuringu kvalitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning

esitlemise eest. Koostöös küsitlusjuhiga kavandab ta intervjuude läbiviimiseks vajaliku metoodika ja

valimi disaini vastavalt uuringu sihtrühmadele. Kvalitatiivanalüütiku üheks oluliseks ülesandeks on

12

esmalt lõplike pool-struktureeritud küsimustike koostamine eesti ja vajadusel ka vene keeles ning nende

kooskõlastamine tellijaga. Ta viib ise või (venekeelse) intervjueerija/moderaatori abil läbi (süva-

)intervjuud ja jälgib, et need salvestatakse ja säilitatakse nõuetekohaselt. Kui analüütik ei intervjueeri

vene keeles ise, koostab ta siiski analüüsi ka venekeelsete intervjuude põhjal (lastes need vajadusel

tõlkida eelnevalt eesti keelde), osana terviklikust intervjuude analüüsist. Kvalitatiivanalüütik osaleb ka

mõõdikute süsteemi koostamises, andes sellesse sisendit kvalitatiivselt kogutud info põhjal, s.h

vajadusel aidates valideerida mõõdikute süsteemi koostöös vaimse tervise teenuse ekspertidega (nt

viies läbi vastava arutelu, fookusgrupi vms, analüüsides saadud tagasisidet ning panustades mõõdikute

lõpliku versiooni valmimisse). Kokkuleppel esitleb analüütik eesti keeles uuringu peamisi tulemusi.

Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga.

Nõuded: Kvalitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe

tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna kvalitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase

viie aasta jooksul.

Pakkuja esitab pakkumuses analüüsirühma täieliku nimekirja koos rollidega. Iga analüüsirühma liikme

kohta on pakkumusse lisatud antud isiku poolt allkirjastatud CV. Täiendavate liikmete (intervjueerijad,

moderaatorid, assistendid jt) korral tuleb CV-s välja tuua kõik nende tegevusteks vajalikud pädevused

(s.h venekeelsete tegevuste puhul vene keele oskus vähemalt suhtlustasandil) vähemalt kahes

uuringus viimase viie aasta jooksul, kus nad on vastavat rolli täitnud. Pakkumuses esitatud

uuringumeeskonna liikmetel tuleb väikehanke võitmise korral arvestada uuringu ajakava jooksul

vajaduse korral kohtumistega Sotsiaalministeeriumi kontaktisiku ja ekspertidega. Ehk tellijal on õigus

sisuliste küsimustega pöörduda otse tegevus- ja ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole või nõuda

nende osalemist kohtumistel, kui vaatamata tellija suhtlemisele projektijuhiga tekib projektiga ajalisi

tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks

vastutajateks või läbiviijateks.

5. Ootused pakkumusele

Hindamisel annab lisapunkte, kui pakkujal on hankija arvates asjakohane visioon mõõdikute

väljatöötamisest tulenevalt võimalikest aluseks olevatest andmetest ning see visioon on pakkumuses

kirjeldatud tellijale arusaadava tervikuna.

Uuringu eesmärk peab pakkumuses olema lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult (sh pakkuja

poolne hindamisaluste defineerimine). Pakkuja võib välja pakkuda täiendusi metoodikates ja/või

sihtrühmades tingimusel, et kõik tellija poolt minimaalselt vajalikuks peetud sihtrühmad on tehnilises

kirjelduses ette nähtud ulatuses kaasatud.

Pakkuja esitab pakkumuse selliselt, et see võimaldab tellijal hinnata, et pakkumuse esitamiseks on

pakkuja läbi mõelnud kõik olulised etapid, nende teostamiseks vajalikud metoodilised ja

organisatoorsed meetmed ning pakkujal on võimekus alustada pärast lepingu sõlmimist tellitud

töödega. Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb eraldi välja tuua uuringu võimalikud riskid ja

uuringu käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada,

samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate

probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad.

13

Lisa 2

väikehankele

Näidis aruandevorm 2021-2023.aastal

Periood Teenuseosutaja Kohtumisi Nõustatud inimesi

Teenusekulu Täpsustus (vajaduse korral)

Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga:

Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt)

Kuupäev

14

Lisa 3 väikehankele

Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid.

6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

15

Lisa 4 väikehankele

Hindamiskriteeriumid Väikehange „Vaimse tervise toetusmeetmete korralduse analüüs“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine

1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja

väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.

Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti):

1.2. Tehniline lahendus (70 punkti):

i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 15 punkti

ii. Analüüsi metoodikate kirjeldus – 25 punkti

iii. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 15 punkti

iv. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide

maandamise plaan – 15 punkti

2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt

kollektiivselt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning

esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku

põhjenduse.

3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda.

4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse

hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid).

5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega

pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „ii.

analüüsi metodoloogia kirjeldus“eest suurim arv väärtuspunkte. Kui hindamiskriteeriumi ii..

punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud

kõrgem punktisumma alakriteeriumi i. („pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui

ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks

liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel

liisuheitmise juures viibida.

1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti

Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt:

1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30);

2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste

pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus:

(jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (30). Tulemus

ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

16

2. Tehniline lahendus – 70 punkti

Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse

väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatud

hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga.

Maksimaalne punktide arv on 70.

2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 15 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi.

15 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust.

10 punkti

Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.

5 punkti

Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega.

1 punkt

2.2. Analüüsi metoodika kirjeldus – max. 25 punkti

Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Sealhulgas on:

a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada;

b) kirjeldatud andmekogumise meetodid; c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted; d) kirjeldatud mõõdikute väljatöötamise esmane visioon

Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid.

25 punkti

Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata.

18 punkti

Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija ootustele.

10 punkti

Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata.

1 punkt

17

2.3. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava8 – max. 15 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d) koos detailse tegevuste eelarvega. Suuremate tegevuste juures on välja toodud hinnad koos ja ilma käibemaksuta. Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt.

15 punkti

Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised.

7 punkti

Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine.

1 punkt

2.4. Projektiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide

maandamise plaan9 – max. 15 punkti

Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud).

15 punkti

Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised.

7 punkti

Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud.

1 punkt

8 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust. 9 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest.

18

Lisa 5

väikehankele Töövõtulepingu projekt

TÖÖVÕTULEPINGU NR {regNumber} ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt seitsme kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele

lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.

E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kaidy Aljama, tel 59137973,

epost- [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], epost- [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus

19

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]