LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS_vastus

Ilmar-Erik Aavakivi

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS

[email protected]

Teie 16.02.2024 nr

Meie 10.05.2024 nr 6-1/240467/2402744

Ehitusseadustiku § 31 lõike 6 vastavus põhiseadusele

Austatud Ilmar-Erik Aavakivi

Palusite õiguskantsleril hinnata, kas ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõige 6 ja selle rakendamine

vastab põhiseadusele (PS) ning kas see võtab arvesse puuetega inimeste õiguste konventsioonist

(PIÕK) tulenevaid kohustusi.

EhS § 31 lõige 6 näeb ette, et kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamuse andja ei ole

kümne päeva jooksul pärast eelnõu talle saatmist arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Tänan Teid oluliste küsimuste eest.

Sellega, et riik või kohalik omavalitsus loeb pelgalt e-kirja ärasaatmisega inimesele olulise teate,

haldusakti või küsimuse edastatuks, on probleeme. Inimene ei pruugi ametlikku kirja tegelikult

õigeaegselt kätte saada. Juhtisime sellele Riigikohtu tähelepanu (õiguskantsleri arvamus

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas nr 5-24-1, punktid 25-37; Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 18.04.2024 otsus nr 5-24-1, punkt 98), dokumentide kättetoimetamise

teoreetiline käsitlus on avaldatud Juridicas. Peale selle on õiguskantsleril tulnud inimesi aidata

üksikjuhtumitel, näiteks trahviteate elektroonilise kättetoimetamisega seoses.

Haldusakti kättetoimetamise kohta kehtivad rangemad nõuded kui menetlusteatele, millega

teavitatakse võimalusest esitada arvamus ehk inimese ärakuulamise kohta. See tagab, et inimene

saab enda õigusi kaitsta ka juhul, kui ta pole mingil põhjusel e-kirja kätte saanud või kui ta on

loobunud ärakuulamise käigus arvamuse esitamisest.

EhS § 31 lõike 6 põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et see säte reguleerib teiste

haldusorganite ning kinnisasja omaniku ja naabrite teavitamist projekteerimistingimuste andmise

kavatsusest ja nende ärakuulamist. Projekteerimistingimustega ei piirata vahetult inimeste õigusi,

sellega üksnes kujundatakse järgnevat ehitusloa menetlust. Seetõttu ei saa normi pidada isiku

menetlusõigusi liialt piiravaks.

Kui linn või vald peab vajalikuks sundvalduse seadmist, siis tuleb seda teha eraldi menetluses

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. Sundvalduse seadmise

menetluses tuleb inimene alati üles leida, üksnes e-kirja saatmisest ei piisa.

2

Eeltoodut arvestades leian, et EhS § 31 lõige 6 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Puuetega inimeste kaitse konventsioon näeb ette, et inimest tuleb olenemata tema puude raskusest

pidada teovõimeliseks ja anda talle võimalus omi asju ise ajada. Inimesel, kellel eestkostet tarvis

ei ole, kuid kes soovib, et näiteks tema e-kirjad võtaks vastu tema esindaja, on võimalus suunata

oma e-posti aadressile tulevad kirjad otse abilisele.

Lisaks võib selguda, et inimene, kes mõnes varasemas haldusmenetluses vajas esindaja abi, ei

soovi enam esindajat või koguni solvub selle peale, et tema ea või puude tõttu talle erilist

tähelepanu pööratakse või keegi veel asjasse pühendatakse. Sestap kehtib kord, et inimene peab

enda esindajale konkreetses haldusmenetluses andma volikirja. Volituse võib inimene igal ajal

tagasi võtta. Järelikult ei saa ka Teie kirjeldatud juhtumil nõuda, et linn lähtuks uues,

projekteerimistingimuste menetluses volitusest, mis kehtis 2022. aastal teistsuguses menetluses.

Kui vald või linn siiski teab, et inimene ei pruugi elektrooniliselt saadetud kirja kätte saada ja on

kasutanud sarnastes asjaajamistes esindaja abi, tuleks hea halduse vaimus korraldada dokumendi

edastamine talle muul moel või selgitada võimalusel välja, kas inimesel on endiselt varem

määratud esindaja.

I. Menetlusnormide põhiseaduspärasus

1. Põhiseaduse §-d 13 ja 14 kohustavad riiki kehtestama põhiõiguste kaitseks vajaliku

õigusraamistiku ja kohased menetlused. Riigikogu ongi seda teinud ja on sätestanud

ehitusseadustikus projekteerimistingimuste menetlusnormid.

2. Projekteerimistingimuste menetluse nõuded on sätestatud EhS §-s 31. Selle paragrahvi

lõike 3 järgi tuleb menetlusse kaasata taotluses märgitud kinnisasja omanik, kui tema ei ole taotlust

esitanud, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 31 lõikes 3 nimetatud

isikutele tuleb anda võimalus esitada enne projekteerimistingimuste andmist oma arvamus

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1).

3. Kuigi inimesel on õigus nõuda ärakuulamist, ei pea ta enne haldusakti andmist arvamust

avaldama. Sellega on kooskõlas ka EhS § 31 lõikes 6 olev eeldus, et kui arvamuse andja ei ole

tähtajaks oma arvamust väljendanud ega tähtaja pikendamiseks soovi avaldanud, siis järelikult ei

soovi ta projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.

4. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb järgida menetlustähtaegu, mille sätestab EhS § 31

lõige 2. Projekteerimistingimused tuleb anda 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Kui otsustatakse avatud menetluse kasuks, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul

taotluse esitamise päevast arvates. Seaduses sätestatud aja jooksul tuleb koostada

projekteerimistingimuste eelnõu ning anda isikule võimalus esitada selle kohta arvamus. Seadus

näeb ette, et arvamuse avaldamiseks annab linn või vald aega kuni kümme päeva. EhS § 31 lõige

2 lähtub üldisest haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttest, mis näeb ette, et arvamuse

andjale antakse võimalus oma arvamust avaldada enne haldusakti andmist.

5. Ehitusseadustiku seletuskirja (lk 64) kohaselt sooviti EhS § 31 lõikega 6 takistada

projekteerimistingimuste menetluse venimist kooskõlastamise või arvamuse andmise tõttu. Sellist

eesmärki saab pidada põhiseaduspäraseks.

3

II. Vastandlike huvide arvestamine

6. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada võimalikke vastandlikke huve ning

leida isikute õiguste vahel mõistlik tasakaal. Arvesse tuleb võtta projekteerimistingimuste taotleja

huve, aga ka nende isikute huve, keda projekteerimistingimuste andja peab kaasama. Kuivõrd

projekteerimistingimused tuleb anda menetluses, milleks on seadusega ette nähtud tähtaeg, siis on

põhjendatud, et seaduses kehtestatakse tähtaeg ka arvamuse esitamiseks. Arvamuse andmisega

ühe osapoole huvides venitamine võib menetlust pikendada. Seega on põhjendatud ka see, et kui

ettenähtud aja jooksul arvamust ei anta, siis eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust

esitada.

7. EhS § 31 lõige 6 näeb ühtlasi ette, et arvamuse andja saab kümne päeva jooksul

haldusorganile teatada, kui ta soovib seisukoha kujundamiseks pikemat tähtaega. See tähendab, et

kui inimesele ei piisa kümnest päevast projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamuse

esitamiseks, siis on tal võimalik saada ajapikendust. Ajapikenduse soovist tuleb teatada kohalikule

omavalitsusele. Kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel (nt haiglaravil viibimise tõttu) mööda

lastud, siis saab taotleda tähtaja ennistamist (vt HMS § 34).

III. Volitus inimese esindamiseks

8. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat (HMS § 13 lg 1).

Esindusõigus tuleb anda kirjaliku volitusega (HMS § 13 lg 2). HMS § 25 lõige 21 sätestab, et kui

menetlusosalisel on esindaja või ta on määranud kellegi dokumente vastu võtma, võib dokumendi

kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning sellega

loetakse dokument ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. See tähendab, et kui menetlusosaline

kasutab haldusmenetluses esindajat, siis tuleb haldusorganil toimetada dokumendid alati esindaja

kätte, ja kui seda peetakse vajalikuks, siis võib dokumendid toimetada kätte ka menetlusosalisele

endale. Seda põhimõtet järgib ametiasutus (HMS § 13 lõiget 2 arvestades) üksnes sel juhul, kui

inimene on ametiasutusele oma esindajast ja temale antud volituse tähtajast ning esindusõiguse

ulatusest teatanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-20-2559, punktid 14 ja

15).

9. Märkisite, et esitasite volikirja viimati 2022. aastal muu haldusmenetluse raames.

Projekteerimistingimuste menetlus on uus haldusmenetlus, millesse Teie esindatav kaasati

esmakordselt. Ka projekteerimistingimuste menetluses on inimesel õigus kasutada esindaja abi,

kuid esindajast tuleb teada anda kohalikule omavalitsusele.

10. PIÕK artikli 12 kohaselt on puuetega inimestel õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades

teistega võrdsetel alustel. See tähendab, et puudega inimene peab ise saama oma elu puudutavate

küsimuste üle otsustada, kuid teda võivad otsuste tegemisel abistada usaldusväärsed isikud. PIÕK

põhimõtte järgi peaks inimene saama ennast teostada ilma esindajata. Selle eesmärgiga ei ole

kõnealune EhS § 31 lõige 6 vastuolus.

11. Ärakuulamisõiguse tagamiseks piisab sellest, et haldusorgan saadab isikule e-kirja, ilma et

peaks tingimata veenduma teate kättesaamises (vt HMS § 25 lg 3). Niisiis ei pea e-kirja saaja

teatama ametiasutusele e-kirja kättesaamisest ning arvamuse avaldamise tähtaeg hakkab kulgema

e-kirja saatmisest, mitte inimese antud vastusest, milles ta ütleb, et on kirja kätte saanud

(võrdluseks HMS § 27 lg 2 punkt 2 kohane dokumendi kättetoimetatuks lugemine).

12. Rangem teate kättetoimetamise nõue on kehtestatud nendeks juhtumiteks, kui

haldusmenetluse tulemusena soovitakse kinnisasjale seada sundvaldus või omand võõrandada.

Kuigi linna saadetud e-kirjas teavitati Teie esindatavat EhS § 26 lõike 5 alusel ühtlasi sellest, et

projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise

4

vajaduse, ei ole see veel teade selle menetluse alustamise kohta. Sundvalduse seadmine on

eraldiseisev haldusmenetlus, mille menetluskord on sätestatud KAHOS-e 8. peatükis. KAHOS §

39 lõige 3 näeb ette, et kinnisasja omanikku tuleb kõigepealt teavitada sundvalduse seadmise

menetlusest. Seejärel on kinnisasja omanikul õigus nelja nädala jooksul pärast teate kättesaamist

esitada sundvalduse seadmise kohta oma arvamus (KAHOS § 39 lõige 4). Kuna sundvalduse

seadmine toob kaasa isiku õiguste ulatuslikuma piirangu, on põhjendatud ka nõue, et teate saatja

peab veenduma, et isik on saadetud teate kätte saanud. EhS § 31 lõike 6 kohaselt piisab teate

kättesaamise eeldamisest.

Leian, et EhS § 31 lõige 6 ei ole Teie avalduses toodud asjaoludel põhiseadusega vastuolus.

Olemasolevast teabest lähtudes pole ka alust arvata, et seaduse rakendamine viiks vältimatult

põhiseadusvastase lahenduseni.

Isikul on võimalik oma õigusi kaitsta ka siis, kui ta mingil põhjusel ei saanud oma arvamust esitada

haldusmenetluse ajal. Ta võib oma seisukohad esitada ka projekteerimistingimuste vaidlustamisel

vaide- ja halduskohtumenetluses. Ka nendes menetlustes on inimesel võimalik kasutada esindajat

(HMS § 13, halduskohtumenetluse seadustiku § 31).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ivika Nõukas 693 8418 [email protected]

Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]