Kooskõlastus

OÜ Raid Invest , tel 5109000, e-post:[email protected], www.raidinvest.ee

Kasepõllu maaüksuse detailplaneering

Objekti asukoht: Luunja vald, Sirgu küla, Kasepõllu Joonise nimetus: planeeringulahendust illustreeriv joonis

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr : 9/14

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Kasepõllu maaüksuse detailplaneering

Objekti asukoht:

Luunja vald, Kasepõllu Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

9/14 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 9/14

Asukoht: Luunja vald Sirgu küla

Kasepõllu maaüksuse

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Huvitatud isik: OÜ Kasepõllu

/Veikko Viks/

Tartu 2006-2023

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ..........................................3

2 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................3

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ......................................................4

4 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA

LINNAEHITUSLIKUD SEOSED ............................................... ...................................5

4.1 Planeeringuala ja selle mõjuala maastiku- ja kultuuriväärtuste analüüs……………6

4.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele……………………………………………7

4.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused……………………………9

5 PLANEERIMISE LAHENDUS ....................................................................................11

5.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine ........................................................................... 11

5.2 Krundi ehitusõigus.........................................................................................................12

5.3Krundi hoonestusalade piiritlemine...............................................................................12

5.4 Tänavate maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus.........................................................13

5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted..............................................................................14

5.6 Ehitistevahelised kujad.................................................................................................14

5.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad.............................................................................15

5.8 Keskkonnatingimused. planeeringuga kavandatava elluviimiseks...............................17

5.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõudete seadmine......................................................20

5.10 Servituutide vajaduste määramine..............................................................................22

5.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused...............................................23

5.12 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus........................................................................................................................23

5.13 Planeeringu rakendamise võimalused........................................................................24

6 KOOSKÕLASTUSED, ARVAMUSED JA KOOSTÖÖ .................................................26

JOONISED

Situatsiooni joonis ......................................................................................................... 27

Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste joonis ................ 28

Olemasolev olukord, M 1:1000 ...................................................................................... 29

Põhijoonis , M 1:1000 ................................................................................................. 30

Tehnovõrgud, M 1:1000 ............................................................................................... 31

.........................

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Luunja vallavolikogu 25.05.2006 aasta

otsus nr 5-14.1 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine Kasepõllu

maaüksusele“. Detailplaneeringu ala hõlmab Luunja vallas Sirgu külas Kasepõllu

kinnistut. Planeeringuala suuruseks on ca 8,34 ha.

Detailplaneering algatati eesmärgiga moodustada Sirgu külas, Kasepõllu maaüksusele

üksikelamute krundid ja muuta maa sihtotstarvet.

Detailplaneering algatati ja menetlust alustati sh (keskkonnamõju hindamise menetlus)

arvestusega, et kahe katastriüksuse ( nii Kavastu teelt vasakule kui paremale jäävatele

katastriüksustele - 43201:002:0037 ja 43201:002:0038) peale koostatakse tervikuna üks

detailplaneering, mille käigus moodustatakse planeeringualale kokku 19 elamukrunti.

Käesolev detailplaneering on koostatud vaid katastriüksuse 43201:002:0038 ulatuses.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ BROM Maamõõtmine

(litsents nr. EG-10009077-0001) poolt 8-10.11.2006 mõõdistatud digitaalne alusplaan

täpsusastmega M 1:500 ja täiendav geodeetiline mõõdistus OÜ Maainsener (2016, töö

nr 4509)- mõlemad tööd on BK77 kõrgussüsteemis. Planeeringuala kõlvikuline

koosseis on mõõdistatud OÜ Maainsener poolt 05.03.2019 (Töö nr MK 5040).

2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:

-Luunja valla üldplaneering (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a

määrusega nr 8-1);

- Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-

4/29);

- Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

- Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

- Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 4

17.10.2019 määrus nr 50);

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

-Kasepõllu kinnistu detailplaneeringuga kaasnevad keskkonnamõjud– Ekspertarvamus,

2008;

- Kasepõllu kinnistu keskkonnamõju hindamine 2010, Alkranel OÜ;

- Kasepõllu kinnistu , Sirgu küla, Luunja vald, Tartumaa mullastiku uuring , 2016 OÜ

Rakendusgeoloogia;

-Sirgu külas Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu rohevõrgustiku analüüs ja

eksperthinnang (OÜ Lemma töö jaanuar 2022);

-Kasepõllu maaüksuse miljööväärtusliku maastiku analüüs ja eksperthinnang (AB Artes

Terrae OÜ töö nr 21135MT1);

Nimetatud dokumentide sisu täies mahus käesolevas töös üle ei korrata, tööd on

tervikuna lisatud planeeringu lisade kausta.

3 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Luunja vallas Sirgu külas. Maa-ala piirneb põhjast Luunja-

Kavastu-Koosa kõrvalmaanteega nr 22250, lõunast Emajõega. Planeeringuala vahetus

läheduses paiknevate maaüksuste puhul on tegemist maatulundusmaadega, millel

paiknevad üksikelamud ning nende abihooned.

Kasepõllu katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Kasepõllu katastriüksuse kõlvikuline koosseis on maakatastri (2019.a) andmetel:

-haritav maa 2,30 ha;

-looduslik rohumaa 0,26 ha;

-muu maa 5,78 ha.

Detailplaneeringu koostamise hetkel antud maa-alal hoonestus puudub. Maa-alal asub

osalist kõrghaljastust Emajõe ääres (üksikud lehtpuud), riigi maantee poolne ala on

kõrghaljatsuseta. Planeeringuala Emajõe poolne ala on kõrgvee perioodil üleujutatav.

Olemasolev maapinna lang on Luunja-Kavastu-Koosa kõrvalmaanteest Emajõe suunas.

Maapinna absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 30.00 kuni 38.50, mis teeb

planeeringualal suhteliseks kõrguste vaheks 8,5 m. Planeeringualal asub paadikanal

(EHR kood 220799472) ja väike tiik.

Maanteelt Emajõe suunas on „Kasepõllu kinnistu juurdepääsutee eelprojekti“

(projekteerija A.Grigorjev,06.04.2015) ja transpordiameti poolt väljastatud

teehoiuvälise tegevuse loa nr 15-00074/341 alusel rajatud krundi sisene teelõik.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Vaade planeeringualale õhust (2018) Foto 1

4 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja

linnaehituslikud seosed

Planeeringuala jääb riigitee 22250 Luunja-Kavastu-Koosa ja Emajõe vahelisele alale.

Kontaktvööndi riigiteeäärsete kinnistute struktuur on üsna korrapäratu.

Esineb ajaloolisi talukohti, kuid kõrvuti nendega on mitmed väiksemad elamukrundid.

Näiteks asuvad Sirgu külas planeeringuala läheduses sarnastel aladel mitmed

maaüksused, mille pindalad on väiksemad kui ajaloolistel talukruntidel (nt Jürka mü-

2749m², Pärnaõie mü-1701m², Sillaotsa mü-1686m², Nõmme mü-2200m² jne).

Piirkonnas ei ole välja kujunenud väga kindlat krundi suuruse mõõtu, mida pidada

piirkonnale ainuomaseks.

Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet) Tabel 1

Maaüksuse nimi Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus

Andsina maatulundusmaa 2,05 ha

Sonni maatulundusmaa 4,86 ha

Aljaku maatulundusmaa 19 402 m²

Aiandi maatulundusmaa 2,22 ha

Hoonestus Emajõe kallastel paikneb väga erinevatel kaugustel. Esineb nii ajaloolisi

talukohti ning ka nõukogude perioodil rajatud elamuid ja nende abihooneid. Näiteks

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

planeeringualast ca 50-100m kaugusel asuvate maaüksuste Männi ja Sirgulaane

hoonestus paikneb jõest ca 100m kaugusel.

Läheduses paiknev hoonestus on väga erineva arhitektuuriga - valdavalt viilkatustega

elamud ja abihooned. Ühtseid arhitektuurseid tunnuseid, iseloomulikku hoonestuslaadi

või ehitustavasid ei ole piirkonna hoonestuses välja kujunenud. Ühise tunnusena võib

läheduses asuvate hoonete puhul välja tuua kõrge viiluga (ca 40-45 kraadised) katuste ja

looduslike viimistlusmaterjalide kasutusi (puit, kivi jms) .

Olulisemad sotsiaalobjektid nagu näiteks kool, lasteaed, raamatukogu, mitmed

ettevõtted ja poed paiknevad planeeringualast ca 2 km kaugusel Luunja alevikus.

Kagu/lõuna suunas asub planeeringuala piiril Suur Emajõgi.

Planeeringualale lähim bussipeatus „Kalda“ asub planeeringualast ca 300 m kaugusel.

Muust liiklusest eraldatud kergliiklusteede lahendus lähipiirkonnas käesoleval hetkel

puudub.

Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad kehtestatud ning koostamisel olevad

planeeringud millega arvestada. Planeeringualast ca 100m kaugusel kirde suunas

Hundiuru kinnistul on 21.12.2022.a kehtestatud detailplaneering, mille eesmärgiks on

kinnistule ehitusõiguse määramine, kinnistu jagamine (perspektiivse kergliiklustee

võimaldamiseks riigitee äärde), tehnovõrkude, juurdepääsude, ehitusõiguse ja haljastuse

lahendamine.

Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on kujutatud

joonisel 2.

4.1 Planeeringuala ja selle mõjuala maastiku- ja kultuuriväärtuste analüüs

Planeeringuala paikneb piirkonnas, mis on maakonnaplaneeringuga määratud

väärtuslikuks maastikuks ja üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks alaks.

Liigilt üldisematest planeeringutest tulenevad olulisemad tingimused on loetletud

järgnevas peatükis (ptk 4.2).

Väärtuslik maastik, kuhu ka käesoleva detailplaneeringu ala kuulub, paikneb Emajõe ja

22250 Luunja-Kavastu-Koosa maantee vahelisel alal.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Miljööväärtuslikku maastikku iseloomustavaks omaduseks antud alal on selle

asundustaludele omane rütmiline asustusstruktuur. Asundustalud moodustati

arvestusega, et iga talu lähikonnas on talu põllud, heina- ja karjamaad. Talud paiknesid

avaral põllumaastikul, mida piiritlesid metsatukad. Planeeringuala kontaktvöönd on

asustatud ahelküla stiilis ( Artes Terrae OÜ „ Kasepõllu maaüksuste miljööväärtusliku

maastiku analüüsi ja eksperthinnang“, töö nr 21135MT1).

Ahelküla erinevus sarnasest ridaja ülesehitusega ridakülast seisneb eelkõige tiheda

hoonestusega külaala puudumises. Kui ridakülas paiknevad õued üsna tihedalt üksteise

kõrval, siis ahelkülas asuvad õued üksteisest kaugemal ning nende vahele jäävad

suuremad ja väiksemad põllu- ja heinamaatükid ja koplid. Ahelküla ei ole siiski nii hõre

nagu hajaküla. Ahelkülad kujunesid eelkõige 19. ja 20. sajandil, varem esines neid

harva (Gea Troska. Eesti külad XIX sajandil. Eesti Raamat 1987). Paljudel kinnistutel

on jõe poolses osas oma tiik või kanal (vt joonis 2).

Loodusväärtuste mõttes on oluline ka jõeäärne metsavöönd, mis on selles asukohas

kasvama hakanud juba I Vabariigi perioodil, mistõttu võsastunud heinamaa asemel on

välja kujunenud metsakooslus (Luunja valla väärtusliku maastiku „Emajõgi Luunjast

Kastreni“ täpsustamine ning kaitse ja kasutustingimuste väljatöötamine. Minea

Kaplinski-Sauk. 2022).

Maantee ja Emajõe äärsel ala on pinnas kohati liigniiske ja lisaks puistutele esineb

võsastunud alasid ning lagedamaid niidu/lammialasid Emajõe kallastel.

4.2 Vastavus liigilt üldisematele planeeringutele

Üldplaneering. Planeeritaval alal kehtib Luunja valla üldplaneering. Üldplaneering

määrab planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa ja metsamajandusmaa (skeem 1).

Planeeringuala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringuala

asub miljööväärtusega alas „Kastre mnt ja Suure-Emajõe vaheline ala“, kus

ehitustegevuses peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt (Skeem 1)

Skeemil 1-kollane viirutus tähistab reserveeritud elamumaad, mis on ühtlasi ka

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja roheline värvus tähistab metsamajandusmaad,

mis on ka rohevõrgustiku ala

Üldplaneeringujärgsed ehitusalad ja rohevõrgustik on määratud põhimõttel, et

kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja et roheline võrgustik

jääks toimima.

Planeeringu koostamisel on läbi viidud mullastiku uuring ning muutunud on ka

Kasepõllu katastriüksuse kõlvikute koosseis. Selle tulemusel on (üldplaneeringus

fikseeritust erinevalt) selgunud alluviaalsete soomuldade leviku täpne piir ning

katastriüksuse kõlvikute koosseis.

Detailplaneering järgib üldplaneeringu põhimõtteid.

Maakonnaplaneering. Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+.

Maakonnaplaneering määrab ala maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku

„Emajõgi Luunjast Kastreni (M4)“ koosseisu. Maastik „Emajõgi Luunjast Kastreni“ on

määratud väärtuse järgi I klassi: kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

säilinud alad. Maastiku kategooriaks on määratud maakondliku tähtsusega ala.

Maastiku väärtuse tüübiks on määratud identiteediväärtus: maastiku ja/või seal

leiduvate loodusobjektide või ajalooliste ehitiste olulisus kohalike elanike arvates.

Maakonnaplaneeringuga seatud tingimused maastikuliste väärtuste tagamiseks, mida

tuleb käesolevas detailplaneeringus arvesse võtta:

* maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate

heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine detailplaneeringutes;

* lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamine;

* kohaliku omavalitsuse väljastatavates projekteerimistingimustes ehitiste maastikulise

sobivuse nõuete sätestamine;

* hajaasustuses uute hoonete ehitamine eelkõige endiste taluõuede alale.

Eeltoodust tulenevalt vastab detailplaneering üldplaneeringule ning planeeringu

koostamisel järgitakse kehtiva Luunja valla üldplaneeringu ning Tartumaa

maakonnaplaneeringu suuniseid maastikuliste väärtuste säilimise tagamiseks.

4.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide

saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine,

tehnovõrkude, juurdepääsu ja haljastuse lahendamine.

Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei

toimu üldplaneeringu muutmist.

Planeeritud ehitusõigus arvestab Sirgu külas väljakujunenud hoonestuspõhimõtetega, st

lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja looduse säästmise

põhimõttest. Lisanduv hoonestustihedus on valitud hajaasustusse sobivalt, kuna

elamukruntide suurused on 10416m²-27246m².

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele kõrghaljastuse rajamiseks. Emajõest kuni

ehituskeeluvööndini ei ole kavandatud piirdeid, hooneid jms, sellele alale rajatakse

puisniit.

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral, sest planeeritud krundid paiknevad looduskaunis kohas jõe

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

läheduses. Ala on määratud miljööväärtuslikuks alaks ja väärtuslikuks maastikuks, mis

kinnitab, et tegemist on ka väärtusliku elukeskkonnaga.

Samuti asub planeeringuala püsikattega riigimaantee ääres, mis loob hea ühenduse

sotsiaalse taristuga. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on

positiivne mõju majandusele.

Planeeringu koostamise käigus on planeeringu tööversioonile koostatud Sirgu külas

Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu rohevõrgustiku analüüs ja eksperthinnang (OÜ

Lemma töö jaanuar 2022). Töös käsitleti detailplaneeringu lahendust, millega oli

planeeringualale kavandatud kokku 7 üksikelamu krunti. Planeeringulahenduse edasise

välja töötamise käigus arvestati eelnimetatud töös antud soovitusi ning vähendati veelgi

planeeritavate elamukruntide arvu ning planeeritavat hoonestust.

Planeeringu lahendus ei katkesta rohekoridori.

Rohevõrgustiku vabaõhu puhke funktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega

aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku

taristuga looduslikes puhke piirkondades. Kasepõllu detailplaneeringute alal olulist

puhkemajanduslikku funktsiooni ei ole eelnimetatud eksperthinnangu ega ala

puudutavate eelnevate tööde käigus tuvastatud.

Puuduvad avatud vaated teelt jõele või puhkemajanduslik taristu.

Planeering ei halvenda jõe kallasraja toimimist. Kallasrada on planeeringus näidatud

säilitatavana ka ümber paadikanali. Slipi kavandamine loob uue võimaliku paatide

veeskamise koha piirkonda.

Puhkemajanduslikku väärtust omab kindlasti rohekoridori tuumaks olev Emajõgi, mis

on laevatatav veekogu. Samas ei muuda planeeringute elluviimine vaateid jõelt

kaldaaladele, sest antud lõigus on jõe kaldad kaetud puudega. Seega ei avalda

planeeringu rakendamine mõju rohevõrgustiku puhkemajanduslikule väärtusele.

Planeeringuga on hoonestus kavandatud rohekoridori äärealale ning hoonestusalade ja

Emajõe vahelise ala laius on u 100 m. Arvestades, et tegu on veekogu kaldaalaga ning

vastaskaldal puuduvad häiringut põhjustavad objektid veekogu ääres, siis on oodata, et

koridor jääb sihtliigiks olevate ulukite jaoks toimima ka planeeringu elluviimisel.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvat elamute ning loodusliku keskkonna vahel.

5 Planeerimise lahendus

5.1. Planeeritava ala kruntideks jagamine

Planeeritavale alale on kavandatud krundid, mille piirid, pindalad ja sihtotstarbed on ära

toodud planeeringu põhijoonisel.

Planeeringuga nähakse ette Kasepõllu maaüksuse jagamine nii, et moodustuvad- 4

üksikelamu krunti, 2 transpordi maa krunti -üks juurdepääsu tee jaoks ja teine

perspektiivse riigitee äärse kergliiklustee jaoks, 1 puurkaevu ehitamiseks ette nähtud

krunt ja 1 veekogude maa.

Maakasutuse koondtabel Tabel 2

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi

aadress

Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Krundi

aadress/Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

Krundi

pindala

Kasepõllu 100%

maatulundusmaa

8,34a Pos 1 100% EP 10504m²

Pos 2 100% EP 10416m²

Pos 3 100% EP 27246m²

Pos 4 100% EP 19863m²

Pos 5 100% LT 5282m²

Pos 6 100% OV 100m²

Pos 7 100% LT 848m²

Pos 8 100% V 9101m²

Märkused: EP-üksikelamu maa;

LT-tee-ja tänava maa-ala;

OV-vee tootmise ja jaotamise ehitiste maa;

V- veekogude maa.

Kruntide pindalad on planeeringus määratud ligikaudsena ja pindalasid võib

mõõtmistäpsuse eesmärgil täpsustada maamõõdutööde teostamisel. Moodustatavate

kruntide piirid on graafiliselt kujutatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

5.2. Krundi ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

1) planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarve;

2) hoonete suurim lubatud arv krundil;

3) hoonete maksimaalne lubatud kõrgus;

4) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala.

Elamukruntidele antakse ehitusõigus- ühe üksikelamu (kood 11101) ja ühe abihoone

(kood 12744) ehitamiseks.

Pos 5, Pos 7 teede maa-aladele ja Pos 8 veekogude maa kruntidele hoonestust ei

kavandata.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on esitatud hoonete võimalik asukoht

kruntidel planeeritud hoonestusalana, st et planeeritud hooneid võib ehitada ainult

joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi ehitusõigusele.

Lisaks eelnimetatud hoonetele on kruntide hoonestusaladele lubatud ehitada kuni 20m²

suuruseid ja kuni 5m kõrguseid abihooneid (nt kasvuhooneid, laste mängumaju jms ).

Hoonestusaladele hoonete paigutamisel tuleb paigutada põhihooned erinevatel kruntidel

üksteise suhtes nihkesse (näiteks mitte vastastikku üle tänava asuvate fassaadidega),

tekitades niiviisi parema haljaasustusse sobiva hoonestuse.

Planeeringus näidatud võimalike hoonete kuju ja asukoht on illustratiivsed. Hoonete

täpne kuju, suurus ja paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

Kruntide ehitusõigus on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

5.3. Krundi hoonestusalade piiritlemine

Uushoonestusalade piiritlemisel on lähtutud Luunja-Kavastu-Koosa kõrvalmaantee

paiknemisest, kinnistul lasuvatest kitsenduse ulatusest, maaüksuse geoloogilistest

eripäradest, reljeefist, tuleohutuskujadest ja planeeringu alusdokumentides esitatud

nõuetest ning järeldusest. Olulisimad piirangud maantee poolses küljes onngi tingitud

riigitee mõjudest ning krunti läbiva elektri õhuliini paiknemisest. Pos 1 krundi

hoonestusala paigutamisel on arvestatud ka krundi läänepiiril kasvavat väga kõrget

kuusehekki, mis tekitab krundile pika varjulisa ala õhtupäikese suunas. Planeeritud

hoonestusalade omavaheline kaugus 40m tagab hajaasustusele iseloomuliku hoonete

vahelise vahekauguse ja hoonete hõreda paigutuse. Planeeringuala naaberkruntide

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

poolsetele külgedele on samuti hoonestusalade planeeritud vahekauguseks kruntide

piiridest 20m.

Uushoonestuslalad on seotud mõõtekettidega krundi piiridest ja näidatud põhijoonisel

(joonis 4).

5.4 Tänavate maa-alad, liiklus ja parkimiskorraldus

Planeeringualale on kavandatud juurdepääs olemasolevast asukohast.

Planeeritava koormuse lisandumine antud teelõigule ei tekita riigiteele ega selle

ristumiskoha läbilaskevõimele koormust, mis tingiks riigiteel ümberehituste vajadusi.

Planeeringualalt väljasõidunähtavused mõlemas suunas on piisavad.

Planeeringuala sisese teemaa-ala laiuseks on ette nähtud 10 m, millest 4,25m

moodustavad pinnatud freesasfaldiga kaetud sõidutee ning kõnnitee. Lahenduse

koostamisel on võetud aluseks Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruses nr

106 „Tee projekteerimise normid“ sätestatud projekteerimisnormid ning arvestatud

asjaolu, et planeeringu menetluse käigus on planeeritud elamukruntide arv vähenenud

4-le ja seeläbi on Pos 5 tee perspektiivsete kasutajate arv seeläbi oluliselt vähenenud.

Tee on kavandatud sõidukite ja jalgsi liiklejatele ühiskasutusse ja tähistatakse hooviala

liiklemist reguleerivalt. Parkimiskorraldus planeeringualal on lahendatud kinnistute

siseselt. Parkimiskohtade täpne paigutus ja juurdepääsud kruntidele määratakse

projekteerimise käigus, kui on teada hoonete arhitektuurne lahendus, sissepääsude

täpsed asukohad ning garaazide paiknemine. Detailplaneering näeb ette, et igale

elamule tuleb tagada kaks parkimiskohta, mis võivad asuda nii avatud parkimisalal kui

ka garaazides.

Luunja–Kavastu-Koosa kõrvalmaanteega paraleelselt on planeeritud Pos 7

liiklusmaakrunt perspektiivse kergliiklustee tarvis. Planeeritud perspektiivne

kergliiklustee on ette nähtud laiusega 3,0 m. Planeeringuala arendajal ei ole kohustust

antud kergliiklustee väljaehitamiseks.

Pos 5 krundile on kavandatud juurdepääsutee, mis teenindab elamukrunte ning

võimaldab samuti ka juurdepääsu ja tagasipöörde Pos 8 krundil asuva slipi

teenindamiseks.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

Sõidusuunad, juurdepääsud kruntidele ja parkimiskohtade eeldatav paigutus on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Jõeäärsel alal säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus kallasraja ulatuses ja kahjustunud

kõrghaljastus likvideeritakse. Lubatud on ka uuete istutuste tegemine, seda nii kõrg- kui

ka madalhaljastuse näol. Hoonete ümbruse ja hoovialade piiramine piirdeaedadega on

lubatud. Piirdeaedade arhitektuurne lahendus ja materjali valik tuleb anda koos elamu

arhitektuurse projektiga.

Emajõe ja ehituskeeluvööndi vahelisele alale rajatakse puisniit, sellele alale piirdeaedu

ei ole lubatud püstitada.

Vertikaalplaneerimine

Emajõe üleujutuse tase on kõrgusel abs 32,89m.

Vältimaks planeeritud hoonete ja hoovide üle ujutamist üleujutusriskiga aladel näeb

detailplaneering ette Pos 3 ja Pos 4 hoonestatavatel kruntidel maapinna täitmist hoonete

ümbruses ja hoovialadel.

Maapinna kõrguse oluline muutmine ei ole lubatud.

Maapinna lubatud kõrguse muutmine Tabel 3

Pos nr Lubatud maapinna

kõrguse muutmine

Põhimõte

Pos 1,2 Maapinnamaks kõrgus

olemasolev kõrgus

kuni + 0,5m

Pos 3,4 Maapinna maks abs

kõrgus

- kuni 33.50m

LUBATUD ON:

olemasoleva maapinna

täitmine hoonete

ümbruses ja hoovialadel

Maapinna tasandamine

puisniidu rajamise ja

hooldamise eesmärgil

ehituskeeluvööndi alal

KEELATUD ON:

olemasoleva loodusliku

maapinna täitmine

ehituskeeluvööndi alal

5.6 Ehitiste vahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada

inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Vastavalt standardile EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse hajaasustusalaks piirkond, kus

hoonekompleksid paiknevad teineteisest vähemalt 40 m kaugusel ja ei ole vaja rajada

tuletõrje veevõtukohta. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad teineteisest

40m kaugusel.

5.7 Tehnovõrgud

Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud antud maa-ala varustatus joogivee, reovee

ja elektriga. Vastavalt üldplaneeringule võib kuni ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseni kasutada lokaalseid variante.

Ala planeerides on kavandatud kõik tehnovõrgud maa-alustena. Sademevesi juhitakse

kraavidesse ja sealt edasi loomulikult Emajõkke.

Tehnovõrkude paiknemine teede maa-alal ja planeeritud kruntide siseselt antakse

täpsemalt projektiga.

Veevarustus

Planeeringualale on ette nähtud puurkaevu rajamine (Pos 6). Vastavalt planeeritule jääb

ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 5 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast

taotletakse planeeringuga puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist ja hooldusala

määramist 10m-le. Vee tarbimisel üle 5m3/ööpäevas on vajalik taotleda veeluba (alus:

veeseadus § 187 p 2) .

Planeeringuala asub hajaasustuses. Juhul, kui lähimate hoonete ja planeeringuga

kavandatud hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tagatakse vahekaugus, mis on enam,

kui 40m, siis on tuletõrje veevõtukohtadena kasutatav loodusliku veevõtu kohana

planeeringualal Pos 5 krundil paiknev Emajõe kanal ja tiik.

Reoveekanalisatsioon

Planeeritavate elamute kanalisatsioon kogutakse ja suunatakse igal krundil asuvasse

omapuhastisse (biopuhasti) ja seejärel immutatakse või suunatakse kraavidesse.

Kanalisatsiooni täpne lahendus antakse vastava projektiga. Kõik rajatavad

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

kanalisatsioonisüsteemid peavad vastama esitatavatele nõuetele ning nende lahendus

tuleb kooskõlastada enne ehitamist kohaliku omavalitsuse jt pädevate asutustega.

Heitvee juhtimiseks suublasse on vahalik keskkonnaluba ( veeseadus §187 p 4).

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine

Planeeringualalt kokku kogutud sajuvesi juhitakse planeeritud kraavidesse. Kokku

kogutud sajuvesi liigub mööda sajuveekraave Emajõkke. Heit-ja sademevett ei ole

lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu hooldusalal ja lähemal kui 50m hooldusala

välispiirist.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lokaalküttena. Planeeringualal on lubatud kasutada

elektri-, vedel-, tahke-, maa- , õhk- ja kõiki alternatiivkütte allikad. Eelistatud on

alternatiivkütteallikad- maa-ja õhk soojus, päikesepatareid jms. Päikesepaneele on

miljööväärtuslikul alal lubatav paigaldada üksnes katuste tasapinnale. Keelatud on

kasutada õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Maakütte torustikke

võimalik paigaldusala on näidatud tehnovõrkude joonisel.

Elektrivõrk

Vastavalt Eesti Energia AS OÜ Jaotusvõrgu Tartu regiooni poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele (nr 219189) on ette nähtud planeeringualale uue toitealajaama rajamine.

Uus toitealajaam on planeeritud Pos 5 teemaa krundile. Toide alajaama tuuakse

olemasolevast planeeringuala läbivast Anne-Pilka 15kV õhuliini mastist. Planeeritavate

objektide elektrivarustuseks on ette nähtud kruntide piirile 0,4kV transiitkapid koos

liitumiskilpidega. Detailplaneeringuga nähakse ette üks liitumiskilp kahe elamukrundi

kohta.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise soov puudub. Antud alal on võimalik kasutada

mobiilseid telekommunikatsioonilahendusi. Sidevõrguga liitumissoovi tekkimisel

lahendatakse sideühendus vastavate projektidega.

Välisvalgustus

Planeering ei näe ette tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustusmastide paigaldamist.

Kruntide valgustus lahendatakse hoonete projekteerimisel hoonete- ja aia valgustitega.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel täpsustada.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Riigiteest tulenevad võimalikud häiringud

Planeeritav ala külgneb riigiteega ning planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd.

Riigitee äärsetel maa-aladel on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite

(müra, tolm, vibratsioon) esinemine.

Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee

omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.

Võimalike riigiteeliiklusega kaasnevate negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vähemal

määral ka vibratsioon) vähendamiseks on elamud paigutatud riigi teest võimalikult

kaugele st min 59,9m kaugusele riigitee äärest.

Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) on 55 dB päeval ja 50 dB

öösel. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 732 sõidukit, planeeringualaga

piirneval lõigul on kiirusepiirang 70 km/h. Planeeringu koostamise jooksul ei ole läbi

viidud spetsiaalset mürauuringut, sest arvestades külgneva maantee madalat

liiklussagedust ja planeeritava hoonestusala kaugust maanteest, ei ületa eeldatavasti

antud piirkonnas müratasemed ette nähtud norme. Järeldus on tehtud analüüsides 2021.

aastal koostatud Tartu-Räpina-Värska mnt mürakaarti (Luunja valla välisõhu mürakaart.

Akukon Eesti OÜ. 9.11.2021), millelt nähtub, et kordades suurema liiklussagedusega

teel algab elamumaa-alale sobilik 55 dB tsoon päevasel ajal ca 85-90 m kaugusel

teekatte servast, öisel ajal ca 35-40 m kaugusel. Analüüsitud lõigus on ööpäevane

liiklussagedus 6310 autot/ööp, päevase aja liiklussagedus moodustab 77% ööpäevasest

sagedusest, öise aja liiklussagedus 8%.

Planeeringualaga külgneval 22250 Luunja – Kavastu – Koosa teel on analüüsitud teega

valdavalt sarnased või leebemad tingimused (sama teekate, müratõkked puuduvad,

kiirusepiirang 90 km/h asemel 70 km/h), aga võttes arvesse ööpäevase liiklussageduse

732 sõidukit, jääb antud asukohas päevane müratase eeldatavasti ligikaudu samale

tasemele nagu mürauuringuga hõlmatud teel öine müratase.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võtta kasutusele meetmed riigiteelt lähtuva

müra vähendamiseks- nt kavandada riigitee poolsesse külge vähem aknaid, akende

kavandamisel rajada need võimalikult helikindlatena. Elamute projekteerimisel tuleb

järgida standarti EVS 842:2016 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Luunja Vallavalitsus ja Transpordiamet ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja

maanteelt lähtuva muu kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete

rakendamiseks planeeringualal. Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku

kohustus, kes peab tagama, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks.

Emajõe ehituskeeluvöönd

Emajõgi kuulub terves ulatuses suure üleujutusalaga veekogude hulka, mistõttu on

üldjuhul selle ehituskeeluvööndi piir 50m kaugusel tavalisest veepiirist. Antud

planeeringus on ehituskeeluvööndi aluseks alluviaalsete soomuldade leviku piir.

Käesolevas planeeringus kavandatud ühepereelamud ei asu ehituskeeluvööndis.

Hoonete paigutamine planeeringuga kavandatud asukohta (rohkem, kui 100m kaugusele

jõest) säilitab sobiva tasakaalu inimetegevuse ja olemasoleva looduskeskkonna

toimimise vahel. Planeeringu hoonete paigutus arvestab loodusliku taimestikuga ega

muuda oluliselt looduslikku kooslust. Vaadeldes Emajõe kallastel teiste hoonete

kaugusi all ja ülevalpool jõge jõe mõlemal kaldal on näha, et hoonestust paikneb (sh ka

uuselamute krunte) jõele ka lähemates asukohtades, kui käesoleva planeeringuga

kavandatakse.

Hoonete energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised

olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja

majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määruses nr 55 Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia

säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi

energiatarbe vähendamiseks.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

Planeeritud ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja kruntide

lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hoonestuse, millega on tagatud

piisav päikesevalgus planeeritud hoonetes.

Ehitustegevuse korraldamine

Planeeringualast väljapoole ulatuvat mõju ei ole. Ehitustegevused tuleb käsitletaval

maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele

normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning

tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et

lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine teedel.

Jäätmekäitlus

Alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Prügi kogumine lahendatakse vastavalt Luunja

valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

konteineritesse ning paigutada igale elamukrundile paigaldatavasse konteineritesse,

mille asukoht leitakse kõvakattega alal projekteerimise faasis. Jäätmete äravedu tuleb

tellida jäätmeluba omavalt ettevõttelt.

Detailplaneeringus on ette nähtud ka elamukruntidele uue kõrg- ja madalhaljastuse

istutamise võimalus. Planeeritud puude põõsaste liigiline koosseis antakse elamute

projektidega.

Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38 lg 2 on Emajõe kallasraja laius 10m.

Kallasrajal liikumine on planeeringuga tagatud.

Keskkonnamõjude hindamine

Planeeringumenetluse käigus on koostatud ekspertarvamus Kasepõllu kinnistu

detailplaneeringuga kaasnevate keskonnamõjude hindamiseks (OÜ Alkranel 2008).

Täiendavalt on läbi viidud keskonnamõju strateegiline hindamine, mis algatati Luunja

Vallavolikogu 21.05.2009.a otsusega nr 35.

Keskkonnamõju hindamisel on võrreldud o-alternatiivi ja I,II,III alternatiivi.

Käesoleva planeeringu koostamisel on aluseks võetud keskkonnamõju hindamise

alternatiiv III.

Keskonnamõju hindamisel on asutud seisukohale, et alternatiiv III võib lugeda

sobivaks tegevuseks, mis tähendab, et keskkonna taluvuspiire ei ületata.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 20 –

Tartumaa maakonnaplaneeringu (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga) ning Luunja valla üldplaneeringu alusel paikneb osa planeeringualast

jõeäärsel rohelise võrgustiku alal.

Maakonnaplaneering sätestab, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb

säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta

ühendatus ja kalda piiranguvööndis olevale rohevõrgustiku alale rajatavad ehitised, s.h

paadikanalid ja tarad ei tohi rohevõrgustiku ala kalda piiranguvööndis tervikuna läbi

lõigata. Selle nõude täitmiseks ei ole planeeringuga kavandatud rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks rohevõrgustiku alale piirdeaedu, hooneid ei ole kavandatud

ehituskeeluvööndisse ja säilitatud on kõrghaljastust võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku

toimimist on käsitletud põhjalikult Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu koostamise

käigus koostatud töös „Kasepõllu kinnistu keskkonnamõju hindamine“ 2010, (Alkranel

OÜ) (terviklikku sõnastust vt eelnimetatud töös planeeringu lisade kaustas) ja

planeeringu koostamisel on eelnimetatud mõju hindamisel antud soovitusi järgitud.

5.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Hoonete arhitektuur peab olema taluarhitektuurile vastav, väärikas ja piirkonda sobiv.

Kõik ehitiste osad (sh väljaulatuvad osad) peavad paiknema hoonestusala piires.

Hoonestusala ja arhitektuursed põhinõuded on näidatud põhijoonisel (joonis 4) ja

tabelis 4.

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 4

Aadress Pos 1-4

(elamukruntidel)

Pos 6

(puurkaevu maal)

Pos 5

(tee ja tänava

maal-

alajaam)

Lubatud korruselisus Kuni 2

(2.korrus

katusekorrusena)

1 1

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Kuni 2 (1 elamu ja 1

abihoonet)

1

(puurkaevu hoone)

1

Katusekalde vahemik *

(kraadides)

Hoonete põhimahul 40-

45 kraadi, väljaehitustel

(näiteks vintskappidel

jms eenduvatel

elementidel) lubatud ka

muud lahendusega

0-15 0-15

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 21 –

sobivad katusekalded

Väikesemahulistel

abihoonetel lubatud ka

5-15kraadised

katusekalded

Katuse tüüp* Viilkatus (abihoonetel

lubatud ka ühepoolsed

madala kaldelised

katused)

Lame-või

madalakaldeline katus

Lame-või

madalakaldeline

katus

Vintskapid* Vintskappide lubatud

pikkus kuni 50% hoone

katuse pikkusest

Katusekatte materjal* Tume kivi, plekk,

eterniit, rullmaterjalid

vms

Plekk, rullmaterjalid

vms

Plekk,

rullmaterjalid vms

Välisviimistluse

materjalid*

Puit, kivi, krohv, klaas,

laudvooder,

fassaadivineer,

välisvooderduseta palk

jms.

Puit, kivi, krohv,

laudvooder,

fassaadivineer jms

Ei määrata

Keelatud

välisviimistlusmaterjalid*

Plastikvooder,

viimistluskatteta betoon,

gaasbetoon, värvkatteta

plekk.

Plastikvooder,

viimistluskatteta

betoon, gaasbetoon,

värvkatteta plekk,

algseid materjale

imiteerivad materjalid

Ei määrata

+/-0.00 sidumine Pos 1,2- ca 50 cm

olemasolevast

maapinnast

Pos 3,4- maks abs

kõrgus-34.50m

Max abs kõrgus

38.00m

Ei määrata

Piirdeaed LUBATUD ON:

Hoonete ümbruse ja

hoovialade piiramine

piirdeaedadega.

Võrk, kombineeritult

igihalja haljastusega või

hoone arhitektuuriga

sobiv puitaed kõrgus

kuni 1,5m

KEELATUD ON:

piirdeaedade rajamine

Emajõest kuni

ehituskeeluvööndi

piirini.

(sh. piirdeaedade

Võrkpiirded lubatud Võrkpiirded

lubatud

KEELATUD ON:

piirdeaedade

rajamine

Emajõest kuni

ehituskeeluvööndi

piirini.

(sh. piirdeaedade

rajamine

kallasraja

ulatuses)

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 22 –

rajamine kallasraja

ulatuses)

*MÄRKUS: Piirkonna miljöösse sobiva arhitektuurse projektlahenduse sobivuse korral

on kohalikul omavalitsusel õigus lubada muudele arhitektuurinõuetele vastavaid

lahendusi.

Pos 7 ja Pos 8 kruntidel hoonestust ei ole ja arhitektuurinõudeid ei määrata.

5.10 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused. Kõikidele ehitatavatele

tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused või servituudid. Isikliku

kasutusõiguse või servituudi ala täpne ulatus määratakse kindlaks tehnovõrkude

projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja lahendus.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevöönd

* Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV

nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;

* Alajaama ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast,

seinast või nende puudumisel seadmest.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Omapuhastite kuja on 10m.

Sideehitise kaitsevöönd

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Juurdepääsutee ja kanali ning slipi kasutamise tagamiseks seatakse planeeringuala

kruntidele juurdepääsu servituut Pos 1,2,3,4,6 kasuks terve Pos 5 ja Pos 8 kinnistu

ulatuses.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.

Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad

tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele planeeritud tehnovõrkude

servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 23 –

5.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

* oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

*võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

* hoida maa-ala korras;

* kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.12 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Vastavalt Maaameti kitsenduste kaardi infole (www.maaamet.ee) asuvad Kasepõllu

maaüksusel seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud tabelis 5 .

Tabel 5

Andmete väljavõte www.maaamet.ee leheküljelt.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 24 –

5.13 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tõendatud kahju.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua

Emajõe äärsetel ja linna lähialadel uusi maastiku ning hajaasustusse sobivaid elukohti.

Planeeringu realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hoonestusele.

Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset

ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa kogukonnatunde hoidmisele. Planeeringuga ette

nähtud kruntide haljastusnõuded, suured krundid ja hoovialade vahelised kaugused on

kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning on

piirkonna miljöösse sobivad.

Planeeritav ala asub riigitee kaitsevööndis. Riigitee lähedusest tingituna on

olemasolevalt ja perspektiivselt ette näha liiklusest põhjustatud häiringute (võimalik

müra, õhusaaste, vibratsioon, tolm vms) mõningast ulatumist planeeringualale.

Transpordiamet on planeeringu koostamisel teavitanud, et riigitee liiklusest on

põhjustatud häiringud ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Leevendusmeetmete vajaduse tekkimisel, kannab vastavad kulud planeeringuala

elamukrundi igakordne omanik.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Tee

ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Kõik riigitee

teekaitsevööndisse kavandatavad projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimise projekteerimise nõuded väljastab

Transpordiamet.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 25 –

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitiste püstitamiseks ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale.

Pos 5 planeeritud juurdepääsutee ning riigitee ristumiskoha rekonstrueerimise

projekteerimine ja ehitamine ning sellega seonduvate rajatiste ehitamine, puurkaevu

rajamine toimub planeeringust huvitatud isiku kulul. Pos 5 tee jääb erateeks.

Alajaama ja elektriühenduste loomine toimub maa omaniku tellimusel Elektrilevi OÜ

poolt.

Pos 7 maantee äärse kergliiklustee rajamine ei ole seotud käesoleva detailplaneeringuga

ning selle rajamine ei ole planeeringuala kruntide omanike kohustus. Kergliiklustee

rajamine on võimalik pärast detailplaneeringu kehtestamist. Pos 7 kergliiklustee

rajamiseks vajalik maa võõrandatakse Luunja Vallale avalikuks kasutamiseks tasuta ja

teostamine on planeeringuala hoonetele ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Luunja Vallavalitsus ei väljasta kasutuslubasid planeeritavate hoonete kasutamiseks

enne detailplaneeringujärgsete elektriühenduste, puurkaevu rajamist ja nendele

kasutusloa/kasutusteatise vms saamist.

K A S E P Õ L L U M A A Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 26 –

6 Kooskõlased, arvamused ja koostöö

Kooskõlastava

asutuse nimetus

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi ja amet

Kooskõlastuse

asukoht kaustas

Märkused

Päästeameti

Lõuna Päästekeskus

-

Põllumajandusamet 08.09.2020 M.Türk Lisade kaustas Vt 08.09.2020 kirja

nr 14.2-1/24664

Keskkonnaamet 27.11.2020 E.Poltimäe Lisade kaustas Vt 27-11-2020.a

kooskõlastuskirja

6-2/20/19114-2

OÜ Elektrilevi -

Transpordiamet