Käskkiri

KÄSKKIRI

10.05.2024 nr 1-2/2024-016

Metoodilise juhendi „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise

soovituslik metoodika“ kinnitamine

Lähtudes 01.07.2023 jõustunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatustest, mis

muuhulgas täpsustasid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise aluseid ning

justiitsministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus” § 18 lõike 1 alusel

kinnitan

metoodilise juhendi „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik

metoodika“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor

KINNITATUD

Konkurentsiameti peadirektori

10.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/2024-016

LISA

Konkurentsiamet

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna

arvutamise soovituslik metoodika

Tallinn 2024

2

Sisukord

Eessõna ....................................................................................................................................... 3

1. Mõisted ............................................................................................................................... 4

2. Tegevusalade ja teenuste eristamine ................................................................................... 6

2.1. Muu tegevuse kulude eristamine ..................................................................................... 6

2.2. Veeteenuse kulude jagamine erinevate veeteenuste vahel .............................................. 6

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemine ............................................... 7

4. Müügikogus ...................................................................................................................... 10

5. Muutuvkulud ja nende kujunemist puudutavad näitajad .................................................. 12

5.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu .............................................................. 13

5.2. Vee erikasutusõiguse tasu ............................................................................................. 14

5.3. Saastetasu ...................................................................................................................... 18

5.4. Elektrikulu ..................................................................................................................... 21

6. Muud tegevuskulud ........................................................................................................... 24

7. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum .................................................................. 27

8. Põhjendatud tulukus .......................................................................................................... 35

9. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu põhjendamine ...... 36

3

Eessõna

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) §-le 51 töötab

Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinna arvutamise soovitusliku metoodika. Konkurentsiameti kasutatav metoodika (edaspidi

Metoodika) arvestab ÜVVKS §-des 50 ja 52–55 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna kujundamise põhimõtteid ning ÜVVKS § 33 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal tarbijal õigus saada ühisveevärgist joogivett ja

juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett

mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Metoodikat

rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-

ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade määramisel, järgides võrdse kohtlemise ning

proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 48 lg 1 punktid 1-8 sätestavad, et vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava teenuse

eest järgmisi tasusid (edaspidi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind):

1) tasu võetud joogivee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise eest;

3) tasu reovee puhastamise eest;

4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;

5) tasu sademevee puhastamise eest;

6) abonenttasu joogivee eest;

7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest

ÜVVKS § 50 ja § 52-55 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise

alused on täpsemalt välja toodud käesolevas Metoodikas, selgitamaks ja sisustamaks

ÜVVKS-is toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise ja arvutamise

üldised põhimõtteid. Lisaks sätestab ÜVVKS § 58 lg 12, et vee-ettevõtja tasub järelevalvetasu

konkurentsiseaduses (edaspidi KonkS) sätestatud alustel ja korras1.

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase

taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib

Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne

esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 4 kohaselt, kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenuse hinna muutmist vaid ostetava elektrienergia või teiselt vee-ettevõtjalt

ostetava veeteenuse muutunud hinna tõttu, mis mõjutab veeteenuse hinda rohkem kui viie

protsendi võrra, teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse

saamisest arvates.

Tulenevalt haldusmenetluse seadusest on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse

alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli

tabelite kujul (vt http://www.konkurentsiamet.ee). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt

KonkS-st, ÜVVKS-ist ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil

kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ning põhiteenustega seotud

1 KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab

Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud

müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533

lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna

kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

4

teenuste (edaspidi ka veeteenuste) hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud

kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase

teenuse osutamise.

1. Mõisted

Metoodikas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses.

1.1. Ex-ante regulatsioon – enne hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt

määratavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad ning põhiteenustega seotud

teenuste hinnad.

1.2. Ex-post regulatsioon – pärast hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt

kontrollitavad tasud (nt liitumistasud).

1.3. Investeeringud põhivarasse – ühekordsed kulud põhivara soetamiseks ja

parendamiseks.

1.4. Järelevalvetasu - ÜVVKS § 58 lg 12 ning KonkS § 531 ja § 532 sätestatu alusel vee-

ettevõtja makstav tasu.

1.5. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) - lubatud tulunorm on kapitalistruktuuri

(oma- ja võõrvahendite osakaalud kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel

leitav kogukapitali hind, mis on aluseks põhjendatud tulukuse arvutamisel.

1.6. Kuluminorm – põhivara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus, mille alusel arvutatakse

veeteenuste hindadesse lülitatava põhivara kulumi suurus. Kuluminorm võib võrduda

raamatupidamisliku kuluminormiga või olla sellest erinev.

1.7. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab viis protsenti

viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest

keskmisest.

1.8. Lubatud müügitulu – ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni teenuse arvestuslik müügitulu

regulatsiooniperioodil, mida ettevõtja võib teenida määratud tasudega teenust osutades.

Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse põhjendatuks loetud kulud

(tegevuskulud ja põhivara kulum) ning põhjendatud tulukus.

1.9. Mittekontrollitavad hinnad/ tasumäärad – hinnad/ tasumäärad, mis ei ole mõjutatavad

ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest

(administratiivselt reguleeritavate teenuste hinnad: ostetava elektri või gaasi

võrguteenuse tasud, teiselt vee-ettevõtjalt ostetava vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad;

vee erikasutusõiguse tasumäärad, keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad,

riigilõiv, maamaks, tasu riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise kohustuse täitmise

eest jms).

1.10. Muud tegevuskulud – veeteenuse hinda lülitatavad kulud, mis ei sisalda muutuvkulusid,

kapitalikulu ja finantskulu.

1.11. Muu tegevus – ÜVVKS § 30 lg 1 p 4 sätestatud tegevusalad, mis ei ole seotud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

5

1.12. Muutuvkulud – tegevuskulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest.

1.13. Müügikogus – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ning põhiteenustega seotud

teenuste müügikogus (m3; tk vm).

1.14. Põhivara kasulik tehniline eluiga – periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara

tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist)

kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist.

1.15. Põhivara kulum (kapitalikulu) – veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud

põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea

jooksul.

1.16. Põhjendatud tulukus – lubatud ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja

põhjendatud tulunormi korrutisena. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisat-

siooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.

1.17. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille põhjendatud hinnakomponendid on

aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel. Regulatsiooni-

periood2 ei pea kattuma kalendriaasta ega ettevõtte majandusaastaga.

1.18. Reguleeritav põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara.

1.19. Reguleeritav tegevus – vee-ettevõtja majandustegevus, mille suhtes rakendatakse

ÜVVKS-i ja käesolevat Metoodikat.

1.20. Reguleeritav vara – reguleeritava põhivara väärtuse ja käibekapitali summa.

1.21. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus ehk veeteenus - tarbija joogiveega varustamine

kuni liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja

vajaduse korral puhastamine. Võib hõlmata ka põhiteenustega seotud teenuseid.

2 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik

kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri

teabesüsteemist ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas

ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka teenuse hindade arvutamise aluseks olevate kulude, põhivara

kulumi ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda seda, et hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu

prognoositavad kulud on veeteenuse hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kehtiva hinnaotsuse aluseks

olnud kulud, põhivara kulum ja põhjendatud tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg-s 1 sätestatut, siis võib ta tulla

uusi veeteenuse hindu taotlema vastava 12 kuu andmete alusel.

6

2. Tegevusalade ja teenuste eristamine

2.1. Muu tegevuse kulude eristamine

2.1.1. ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 kohaselt peab veeteenuse hind tagama vee-ettevõtja põhjendatud

tegevuskulude katmise. Selle nõude täitmiseks analüüsib Konkurentsiamet kulude

jaotust ettevõtja poolt müüdavate erinevate kaupade ja teenuste vahel ning kontrollib, et

hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuste hinnad ei sisaldaks muude tegevusalade

kulusid ja tulusid (ettevõtja tegevusvaldkonnad ei ristsubsideeriks üksteist).

2.1.2. Vee-ettevõtja ja ÜVVKS § 28 kirjeldatud isik peab eristama erinevate kaupade ja

teenuste müügiks tehtavad kulud. Kulude eristamisel lähtutakse KonkS § 181 ja ÜVVKS

§-s 30 lg 1 sätestatust.

KonkS § 181 kohaselt on eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja

kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude

kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud

arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades.

Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind

on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 30 lg 1 sätestab, et lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele peab

vee-ettevõtja lähtuma oma raamatupidamises järjepidevalt kohaldatavatest ja

objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest ning pidama tulude ja kulude kohta

eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;

2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses3;

3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

2.1.3. ÜVVKS §-s 30 lg 2 kohaselt tuuakse nimetatud paragrahvi lg-s 1 nimetatud tegevustega

(esitatud ka käesoleva Metoodika punktis 2.1.2) kaasnevate kulude juures esile

tagastamatu abiga soetatud varad ja varadega seotud kapitalikulu.

2.2. Veeteenuse kulude jagamine erinevate veeteenuste vahel

ÜVVKS §-s 30 lg 3 kohaselt, kui vee-ettevõtja osutab tarbijale või teisele vee-ettevõtjale

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes

tegevuspiirkonnas, peab ta eraldi arvestust eri alade ja piirkondade kohta ÜVVKS § 30 lõikes 1

sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui piirkondades kehtestatakse ühine ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hind ÜVVKS 6. peatükis sätestatu kohaselt.

KonkS § 181 sätestatut järgides peab iga teenuse osutamiseks tehtud kulu kajastuma vastava

teenuse hinnas. Hinnaotsuse tegemise käigus kontrollitakse, et veeteenuste osutamise

põhjendatud tegevuskulud on jagatud ettevõtja poolt taotletud veeteenuste hindade vahel

põhjendatud printsiibil.

3 ÜVVKS § 47 lõige 1 sätestab, et isikule, kes asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000

inimekvivalenti või suurem, kuid kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni

puudumise tõttu, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama purgimisteenuse isiku nõudmisel.

7

ÜVVKS § 48 loetletud veeteenuse erinevate tasude kujundamise erisused on sätestatud

ÜVVKS §-s 49 järgmiselt:

1) lg 1 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud sademevee ärajuhtimise ja

puhastamise tasu võib kajastuda reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasus, välja arvatud

juhul, kui isik kasutab vaid ühte nimetatud teenustest;

2) lg 2 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise

tasu võib kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad

tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi

puhastamistasu kehtestamiseks;

3) lg 3 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktis 3 nimetatud reovee puhastamise tasu ja punktis 5

nimetatud sademevee puhastamise tasu võivad erineda sõltuvalt vee saastatusest ja vee-

ettevõtja määratud reostusgrupist;

4) lg 5 - ÜVVKS § 48 lõike 1 punktis 4 nimetatud sademevee ärajuhtimise tasu võib sõltuda

sellest, kas sademevesi juhitakse ühisvoolsesse kanalisatsiooni või lahkvoolsesse

sademeveekanalisatsiooni;

5) lg 6 - ÜVVKS § 48 lõikes 1 nimetatud tasusid võib kehtestada eri määrades, arvestades

tarbijarühmade tarbimismahte, kasutatavaid teenuseid, joogiveevaru säästliku kasutamise

eesmärki ja seaduses sätestatud hinna kujundamise põhimõtteid.

Kulude jagamise põhimõtteid nii erinevate tegevusalade kui ka erinevate veeteenuste vahel

peab ettevõtja põhjendama hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. Juhul, kui kulude jagamise või

arvestamise põhimõtteid on majandusaasta kestel või erinevate majandusaastate lõikes oluliselt

muudetud, mille tõttu ei ole tagatud jagatud kulude objektiivne võrdlemine, peab ettevõtja

piisava täpsusega selgitama, millised on kulude jagamis- ja arvestuspõhimõtete muutusest

tingitud erisused ja mõjud igale konkreetsele tegevusele.

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemine

3.1. ÜVVKS regulatsioon:

3.1.1. ÜVVKS § 33 lg 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal tarbijal õigus

saada ühisveevärgist joogivett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning lahkvoolsesse

sademeveekanalisatsiooni sademevett mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise

põhimõtet järgiva hinnaga.

3.1.2. ÜVVKS § 48 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava teenuse eest

järgmisi tasusid:

1) tasu võetud joogivee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise eest;

3) tasu reovee puhastamise eest;

4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;

5) tasu sademevee puhastamise eest;

6) abonenttasu joogivee eest;

7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

3.1.3. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind

selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:

8

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidevuse tagamiseks;

4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine,

välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

3.1.4. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal

täita seaduses sätestatud ülesandeid.

3.1.5. ÜVVKS § 52 lg 2 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse

järgmisest:

1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste

sarnaste vee-ettevõtjate kuludega.

3.1.6. ÜVVKS § 52 lg 3 kohaselt ei arvata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

järgmisi kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis

on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

3.1.7. ÜVVKS § 53 lg 1 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara

hulka järgmist:

1) pikaajalised finantsinvesteeringud;

2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

3) liitumistasudest soetatud põhivara;

4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

osutamiseks;

5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades ÜVVKS § 53 lõikes 2 sätestatud

erisusi.

3.1.8. ÜVVKS § 53 lg 2 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud

kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud

laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev

summa. ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt on ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal

keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele.

3.1.9. ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara

kasulikule tehnilisele elueale.

9

3.1.10. ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud

käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-

ettevõtja nii otsustab.

3.1.11. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

3.1.12. ÜVVKS § 58 lg 12 kohaselt tasub vee-ettevõtja Konkurentsiametile järelevalvetasu

konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

3.2. Veeteenuse hinna põhjendatuse hindamisel jaotab Konkurentsiamet kulud järgmiselt:

1) muutuvkulud;

2) muud tegevuskulud;

3) põhivara kulum.

3.3. Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (ÜVVKS §

54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga:

=+++,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

MK - muutuvkulud;

TK - muud tegevuskulud;

PK - põhivara kulum;

PT - põhjendatud tulukus.

Näide 1. Lubatud müügitulu kujunemine

rida Hinnakomponendid Ühik Regulatsiooni-

periood

1 Muutuvkulud (MK) tuh € 495,0

2 Muud tegevuskulud (TK) tuh € 856,8

3 Põhivara kulum (PK) tuh € 403,5

4 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 633,1

5 Lubatud müügitulu (Tlubatud) tuh € 2388,4

6 Järelevalvetasu (jv) tuh € 4,8

7 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (Tlubatud+jv) tuh € 2393,2

8 Müügikogus (M) tuh m3 1869

Näites 1 toodud komponentide kujunemist on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides.

3.4. Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamine erinevate veeteenuste vahel peab

olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

+ = ∑ (+)

kus:

(+) - vastava veeteenuse lubatud müügitulu;

n - veeteenus.

10

3.5. Konkreetse veeteenuse lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava

teenuse müügikogusega kujunevad veeteenuse hinnad/ tasud:

ℎ = (+)

[ä

€

3 ; €

;

€

] ,

kus:

(+) - vastava teenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;

mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil;

hindn - vastava veeteenuse hind/ tasu regulatsiooniperioodil.

3.6. Kõigi taotletud veeteenuse hindade ja müügikoguste korrutiste summa ei tohi ületada

põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse summana kujunenud lubatud

müügitulu (koos järelevalvetasuga) rohkem kui 0,1%. Lubatud müügitulu puhul peab

kehtima võrdlus:

≥ ∑(ℎ × )

kus,

hindn - vastava veeteenuse hind;

mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil

Näide 2. Taotletavate veeteenuse hindade alusel lubatud müügitulu kontroll

rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus

(tuh m³)

Veeteenuse

hind (€/m³)

Müügitulu

(tuh €)

1 Tasu võetud joogivee eest 634 1,44 912,2

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 1193 1,20 1431,1

3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 2 1,27 2,0

4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III grupp 10 1,39 13,7

5 Tasu võetud joogivee eest teisele vee-ettevõtjale 31 1,05 32,6

6 Põhiteenustega seotud teenused 0,1

7 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu (ridade 1-6 summa) 2391,6

8 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 2393,2

Näites 2 kokku summeeritud erinevate veeteenuste osutamise eest saadav müügitulu (rida 7) ei

tohi ületada näites 1 toodud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (vt ka näide 2 rida 8).

4. Müügikogus

4.1. ÜVVKS § 50 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel

võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ja

prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse

leidmiseks analüüs.

Konkurentsiamet käsitleb viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise keskmise müügikogusena

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse müügikogust viimasel kolmel lõppenud ja tegeliku

müügikogusega majandusaastal.

Näide 3 Ettevõtja esitab taotluse 2024. aastal. Ettevõtte majandusaasta on 01.01 – 31.12.

Veeteenuse tarbijate arv ei ole taotluse esitamisele eelnenud kolmel majandusaastal (2021-

2023) oluliselt muutunud. Seega müügikoguse hindamisel võetakse arvesse müügikogused

11

2021.a-l 615 tuh m3, 2022.a-l 622 tuh m3 ja 2023.a-l 617 tuh m3. Hinnakujunduse aluseks olev

prognoositav müügikogus on seega (615 + 622 + 617) / 3 = 618 tuh m3.

Eelnev tähendab, et kui suhteliselt stabiilse tarbijate arvu juures müügikogus kord kasvab, kord

kahaneb, on müügikoguse prognoosile hinnangu andmisel põhjendatud lähtuda eelneva kolme

aasta tegelikust keskmisest müügikogusest, kuna seeläbi tasandatakse erinevate perioodide

välistegurite mõju müügikogusele (nt ilmastik mõjutab nii kastmisvee kui sademevee koguseid,

ettevõtete tarbimist mõjutab konjunktuur jne). Kui müügikogus on ajas selgelt kasvava või

kahaneva trendiga, on alus kaaluda ÜVVKS § 50 lg 2 sätestatud müügikoguse analüüsi

vajadust (vt Metoodika punkt 4.2).

4.2. Vajadus müügikoguse täiendava analüüsi järele tekib siis, kui:

• vee-ettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta;

• tarbijate arvus, struktuuris ja tarbimiskoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul

muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimisest või seda oluliselt vähendanud (nt

omapuhasti / puurkaevu rajamine, kasutuselevõtt)

• lisandunud on uued tarbijad/ teeninduspiirkonnad, tööstustarbija on tarbimist

suurendanud / vähendanud, jms);

• müügikogus on ajas selgelt kasvava või kahaneva trendiga, kuid ei ole teada eelnimetatud

trendi põhjustavaid konkreetseid asjaolusid.

Järgnevalt mõned näited täiendava analüüsi rakendamisest prognoositud müügimahu

põhjendatuse hindamisel.

Näide 4. Näite 3 andmetele lisandub järgmine teave – üks tööstustarbija (keskmise tarbimisega

50 tuh m3 aastas) lõpetab tarbimise. Lisaks on 2023. aasta keskel lisandunud uus teenindus-

piirkond (110 tarbijat), mille prognoositav tarbimine on 25 tuh m3 aastas. Seega põhjendatud

müügikogus on 618 – 50 + 25 = 593 tuh m3. Andmeid illustreerib alljärgnev tabel:

rida Veeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

1 Veeteenuse müügikogus tuh m3 615 622 617 632 593

2 muutus võrreldes eelneva aastaga % 1,1 -0,8 2,4 -6,2

3 Abonentide arv tk 2725 2726 2836 2836 2836

4 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 1 110 0 0

5

Abonendi aasta keskmine

veeteenuse tarbimine m3/abonent 225,7 228,2 217,6 222,8 209,1

6 muutus võrreldes eelneva aastaga % 1,1 -4,7 2,4 -6,2

Näide 5. Ettevõtja rajab ühiskanalisatsioonisüsteemi eramajade piirkonda, kus veevarustus on

nii ühisveevärgist kui oma puurkaevudest. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse saab 100

kinnistut. Neist 60 liituvad esimesel aastal pärast liitumisvõimaluse loomist. Reoveeteenuse

müügikoguse hindamisel kasutatavad andmed on järgmised:

rida Reoveeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

1 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus tuh m3 1178 1171 1177 1172 1179

2 muutus võrreldes eelneva aastaga % -0,6 0,5 -0,4 0,6

3 Abonentide arv tk 2636 2642 2644 2645 2705

4 muutus võrreldes eelneva aastaga tk 6 2 1 60

12

rida Reoveeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

5 Abonendi aasta keskmine reovee

teenuse tarbimine m3/abonent 446,9 443,2 445,2 443,1 435,9

6 muutus võrreldes eelneva aastaga % -0,8 0,4 -0,5 -1,6

7 Uued rajatud liitumisvõimalused tk 2 6 5 100 0

Uute liitmisvõimaluste rajamisel kasutab Konkurentsiamet prognoositud müügikoguse

hindamisel seniste tarbijate keskmist müügikogust, uute liitumisvõimaluste kasutusele võtmise

prognoosi ning uute liitujate prognoositavat tarbimist.

Aastatel 2021 – 2023 muutus veeteenuse müügikogus vahemikus 1171 – 1178 tuh m3 ehk kolme

aasta keskmine tegelik müügikogus oli 1175 tuh m3.

Ettevõtja on prognoosinud, et loodud 100-st liitumisvõimalusest võetakse regulatsiooniperioodi

lõpuks kasutusele 60 tk ehk 60,0% (60 / 100 × 100 = 60,0). Liitumisaktiivsus 60,0% on sarnane

teiste uusi liitumispunkte rajanud vee-ettevõtjate esimese aasta liitumisaktiivsusega, mistõttu

peab Konkurentsiamet põhjendatuks uute liitumisvõimaluste kasutuselevõttu 60 kliendi poolt.

Esitatud andmete kohaselt on arendatud piirkonnas eramajad. Seega võib iga uue tarbija

võrdsustada ühe leibkonnaga. Statistikaameti andmetel oli 2021.a-l arendatud piirkonna

omavalitsuses leibkonna keskmine suurus 2,36 inimest4. Arendatud piirkonna omavalitsuse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2034 kohaselt on ühe inimese

keskmiseks veetarbimiseks 78 liitrit päevas. Seega kujuneb 60 uue tarbija (leibkonna) aastaseks

veetarbimiseks 4031 m3 (2,36 × 78 × 365 × 60 / 1000 = 4031). Vastava omavalitsuse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt

ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist või muust allikast tarvitatud vee

kogusega, mistõttu on lisanduvate tarbijate reovee koguseks samuti 4031 m3 ehk 4 tuh m3.

Liites seniste tarbijate keskmisele müügikogusele 1175 tuh m3 lisanduvate tarbijate

prognoositava müügikoguse 4 tuh m3 kujuneb prognoositavaks reoveeteenuse müügikoguseks

1179 tuh m3 (1175 + 4 = 1179). Ettevõtja poolt prognoositud regulatsiooniperioodi reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 1179 tuh m3 on võrdne Konkurentsiameti

kontrollarvutuse tulemusega.

4.3. Müügikogust võib arvestada m3-tes või muudes teenuste müüki väljendavates ühikutes

(nt põhiteenusega seotud teenustel tükkides, tundides; abonenttasude puhul tükkides).

5. Muutuvkulud ja nende kujunemist puudutavad näitajad

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt,

et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine. Tegevuskulud moodus-

tuvad muutuvkuludest (Metoodika p 5) ja muudest tegevuskuludest (Metoodika p 6).

Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee

erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu

jms). Nimetatud muutuvkulude kujunemisel on aluseks mõõdetavad kogused (ammutatud vee

kogus, puhastatud reovee kogus, ostetud joogivee ja/või reoveeteenuse kogus kuupmeetrites; vt

näide 3 ja 4), saasteainete kogused (tonnides, vt näide 12 ja 13) ja elektrienergia

4 https://andmed.stat.ee/et/stat, aruanne RL21701.

13

tarbimisandmed (nt elektrienergia kogused (kWh-des, kW-des, amprites vm; vt näide 14), mille

detailsem ülevaade ja kirjeldus on toodud Metoodika punktides 5.1-5.4. Eelnev muutuvkulude

loetelu ei ole kinnine. Konkreetse vee-ettevõtja spetsiifilistest vajadustest ja vastavatest

näitajatest lähtuvalt võidakse muutuvkuludena käsitleda ka muid olulisel määral müügikogusest

sõltuvaid ja kogukuludes olulise mõjuga kulusid (nt kemikaalide kulu, mudatöötluse/-äraveo

kulu vms).

Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid.

Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse

tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete

tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu

(elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi

hinnakomponent). Samas on näiteks keskkonnatasude määradega maksustavad saastekogused

vee-ettevõtja poolt kontrollitavad, kuna puhastustehnoloogia toimimisega on saastekoguseid

võimalik mõjutada. Samuti on ka ettevõtja mõjutada elektrienergia tarbimis- ja ostukogused,

lähtuvalt (elektri)energia optimaalseks ja säästlikuks (taas)kasutuseks võimalikest

investeeringutest ja tegevustest.

Näide 6. Muutuvkulud

rida Hinnakomponendid Ühik Regulatsiooni-

periood

1 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu tuh € 68,4

2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 56,0

3 Saastetasu tuh € 131,4

4 Elektri kulu tuh € 239,2

5 Muutuvkulud kokku (MK) tuh € 495,0

5.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu

Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava(te) veeteenus(t)e kulu arvutamine on matemaatiline tehe

põhjendatud ostetavate teenuste kogustest ja teise vee-ettevõtja poolt rakendatavatest tasudest

(vt näide 7 read 3, 7 ja 11). Ostetud veeteenus(t)e koguste põhjendatuse hindamisel on

asjakohane lähtuda eelnevate perioodide dünaamika alusel Metoodika punktis 4.1 ja 4.2

kajastatud põhimõtetest.

Näites 7 on kajastatud olukord, kus teiselt vee-ettevõtjalt ostetakse nii võetud joogivee, reovee

ärajuhtimise ja puhastamise kui sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenust.

Näide 7. Ostetud veeteenuste kogused, hinnad ja kulu

rida Veeteenuste ostmise kulu ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

1 Ostetud võetud joogivee kogus tuh m3 58 53 56 57 56

2 vee koguse muutus % -8,9 4,7 3,1 -2,4

3 Tasu ostetava joogivee eest €/m3 0,69 0,69 0,75 0,75 0,75

4 Ostetud võetud joogivee kulu

(rida 1 × rida 3) tuh € 40,2 36,7 41,7 43,0 42,0

5 Ostetud reoveeteenuse kogus tuh m3 68 63 66 68 66

6 vee koguse muutus % -7,2 4,6 2,6 -2,2

14

rida Veeteenuste ostmise kulu ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

7 Tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest €/m3 1,21 1,21 1,31 1,31 1,31

8 Ostetud reoveeteenuse kulu (rida

5 × rida 7) tuh € 82,0 76,1 86,2 88,4 86,5

9 Ostetud sademeveeteenuse kogus tuh m3 18 13 16 18 15

10 vee koguse muutus % -28,7 25,2 10,1 -12,0

11 Tasu sademevee ärajuhtimise ja

puhastamise eest €/m3 0,25 0,25 0,27 0,27 0,27

12 Ostetud sademeveeteenuse kulu

(rida 9 × rida 11) tuh € 4,5 3,2 4,3 4,7 4,2

13 Kokku ostetud veeteenuste kulu

(rida 4 + rida 8 + rida 12) tuh € 126,7 115,9 132,2 136,2 132,6

Eelnevas tabelis on kõigi ostetavate veeteenuste müügikogused aastatel 2021-2023 kord

kahanenud ja seejärel kasvanud. Samas ei ole teada asjaolusid, mis mõjutaksid olulisel määral

ostetavate teenuste kogust. Seepärast on põhjendatud müügikoguste prognoosimisel lähtuda

käesoleva Metoodika punktist 4.1 ehk ÜVVKS § 50 lg 2 sätestatud viimase kolme kalendriaasta

aritmeetilisest keskmisest müügikogusest.

ÜVVKS § 58 lg 4 sätestatud olukorras, kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna muutmist teiselt vee-ettevõtjalt ostetava veeteenuse muutunud hinna tõttu, mis

mõjutab veeteenuse hinda rohkem kui viie protsendi võrra, arvutatakse ostetava veeteenuse

kulu ümber ühe või mitme vastava sisendhinna muutumisel (näites 7 ridadel 4, 8, 12 ja 13

toodud tehete alusel).

5.2. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse

tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee

erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee koguste ja KeTS § 10 lg 3 alusel

kehtestatud õigusaktis osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade alusel.

Vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult

arvesse, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega

maksustatavaid vee koguseid.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikoguse, omatarbevee ja

veekao koguse ning ostetud joogivee koguse alusel ehk ammutatud vee kogus = võetud

joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu – ostetud joogivee kogus. Seega annab

Konkurentsiamet hinnamenetluse käigus hinnangu ka omatarbeveele ja veekaole.

5.2.1. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud joogivee kogust, mida kasutatakse

veeteenuse osutamisega kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja

mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist (sh ÜVVKS § 44 lg 2 nimetatud vesi), mis on

mõõdetavad või hinnatavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei

arvestata võetud joogivee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muus tegevuses.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud joogivee kogust, mida kasutatakse

veeteenuse osutamisega kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja

mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist (sh ÜVVKS § 44 lg 2 nimetatud vesi), mis on

15

mõõdetavad või hinnatavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei

arvestata võetud joogivee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muus tegevuses.

5.2.2. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee

pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul

kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse

kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise

tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku materjal, vanus ja ehituskvaliteet.

Veekao ja omatarbevee koguste põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda Metoodika

punktis 4.1 ja 4.2 kajastatud põhimõtetest, sh eelnevate perioodide dünaamika alusel võttes

arvesse ka koguseid mõjutavaid asjaolusid.

Näide 8. Ammutatud vee, ostetud joogivee, omatarbevee, võetud joogivee müügikoguse ja

veekao seosed

rida Ammutatud vesi, omatarbevesi

ja veekadu ühik 2021 2022 2023 2024

Regulatsiooni-

periood

1 Ammutatud vee kogus tuh m3 724 713 715 725 685

2 Ostetud joogivee kogus tuh m3 58 53 56 57 56

3

Ammutatud ja ostetud vesi kokku

(rida 1 + rida 2) tuh m3 782 766 771 782 741

4 Omatarbevesi tuh m3 33 30 32 31 31

5

Omatarbevee osakaal ammutatud

veest (rida 4 / rida 1 * 100) % 4,6 4,2 4,5 4,3 4,5

6

Ammutatud ja ostetud vesi ilma

omatarbeveeta (rida 3 - rida 4) tuh m3 749 736 738 751 710

7 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 615 622 617 632 593

8 Veekadu (rida 6 - rida 7) tuh m3 134 114 121 119 117

9

Veekao osakaal ammutatud ja

ostetud veest ilma omatarbe-

veeta (rida 8 / rida 6 * 100) %

17,9 15,5 16,4 15,9 16,5

10 Arveldamata vesi (rida 4 + rida 8) tuh m3 167 144 154 150 148

11 Veetöötlusjaamade arv tk 6 6 6 6 6

12 Ühisveevärgi torustike pikkus km 146 147 152 154 154

13

sh uued ja rekonstrueeritud

torustikud km 95 96 101 103 103

14

uute ja rekonstrueeritud

torustike osakaal % 65,1 65,3 66,4 66,9 66,9

Näites 8 on esitatud seosed ammutatud vee koguse, ostetud joogivee koguse, omatarbevee,

võetud joogivee müügikoguse ja veekao vahel ning veekao ja omatarbevee koguste

põhjendatuse analüüsimisel asjakohased ühisveevärgisüsteemi iseloomustavad näitajad

(veetöötlusjaamade ja torustike andmed).

Näites 8: On teada, et ettevõtja kasutab omatarbevett peamiselt ammutatud vee töötlemisel

kasutatavate filtrite loputamiseks. Veetöötlusjaamade arv on kõigil esitatud aastatel olnud

muutumatu (6 tk, näide 8 rida 11). Aastatel 2021–2023 muutus omatarbevee kogus vahemikus

16

30-33 tuh m3. Omatarbevee osakaal ammutatud veest oli samal ajal tasemel 4,2–4,6%.

Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud omatarbevee koguseks 31 tuh m3 ja selle

osakaaluks ammutatud veest kujuneb 4,5%. Kuna nii omatarbevee kogus kui ka osakaal

ammutatud veest on sarnased aastate 2021-2023 tegelike näitajatega, siis saab prognoositud

näitajaid pidada põhjendatuks.

Veekao kogus muutus aastatel 2021-2023 vahemikus 114-134 tuh m3 ning veekao osakaal

ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta oli 15,5-17,9% (keskmiselt 16,6%).

Regulatsiooniperioodi veekao koguseks on ettevõtja prognoosinud 117 tuh m3 ja osakaaluks

ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta 16,5%. Kuna uute ja rekonstrueeritud torustike

osakaal ei ole oluliselt kasvanud, siis on põhjendatud prognoosida regulatsiooniperioodi

veekao osakaal sarnaseks aastate 2021-2023 keskmise näitajaga ehk tasemele 16,5%. Sellest

tulenevalt saab lugeda põhjendatuks ka veekao kogust 117 tuh m3.

Käesolevas näites põhjendatuks peetud omatarbevee koguse 31 tuh m3 ja veekao koguse 117

tuh m3 ning eelnevates näidetes põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikoguse 593 tuh m3

ja ostetava joogivee koguse 56 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud ammutatava vee koguseks

685 tuh m3 (593 + 31 + 117 – 56 = 685).

Näide 9. Ammutatud vee, omatarbevee ja veekao koguse hindamine asjaolude muutumisel

rida Ammutatud vesi, omatarbevesi ja

veekadu ühik 2021 2022 2023 2024

Regulatsiooni-

periood

1 Ammutatud vee kogus tuh m3 724 713 715 725 680

2 Ostetud joogivee kogus tuh m3 58 53 56 57 56

3

Ammutatud ja ostetud vesi kokku (rida

1 + rida 2) tuh m3 782 766 771 782 736

4 Omatarbevesi tuh m3 20 25 30 35 40

5

Omatarbevee osakaal ammutatud veest

(rida 4 / rida 1 * 100) % 2,8 3,5 4,2 4,8 5,9

6

Ammutatud ja ostetud vesi ilma

omatarbeveeta (rida 3 - rida 4) tuh m3 762 741 741 747 696

7 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 615 622 617 632 593

8 Veekadu (rida 6 - rida 7) tuh m3 147 119 124 115 103

9

Veekao osakaal ammutatud ja

ostetud veest ilma omatarbeveeta

(rida 8 / rida 6 * 100) %

19,3 16,1 16,7 15,4 14,8

10 Arveldamata vesi (rida 4 + rida 8) tuh m3 167 144 154 150 143

11 Veetöötlusjaamade arv tk 3 4 5 6 7

12 Ühisveevärgi torustike pikkus km 146 147 152 152 152

13 sh uued ja rekonstrueeritud torustikud km 95 96 101 105 110

14

uute ja rekonstrueeritud torustike

osakaal % 65,1 65,3 66,4 69,1 72,4

Näites 9 on ettevõtja poolt kasutatavate veetöötlusjaamade arv kasvanud 2021.a 3 tükilt

regulatsiooniperioodiks 7 tükile (vt näide 9 rida 11). Veetöötlusjaamade lisandumisega on

omatarbevee koguse kasv prognoositud 2021.a 20 tuh m3-lt regulatsiooniperioodiks 40 tuh

m3-ni (vt näide 9 rida 4) ning omatarbevee osakaal ammutatud veest on prognoositud kasvama

2,8%-lt 5,9%-ni (vt näide 9 rida 5). Kuna veetöötlusjaamade arv on kasvanud enam kui

kahekordseks, siis on põhjendatud ka omatarbevee koguse kahekordne kasv ehk omatarbevee

kogus 40 tuh m3.

17

Veekao kogus muutus aastatel 2021-2023 vahemikus 119-147 tuh m3 ning veekao osakaal

ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta oli 16,1-19,3% (keskmiselt 17,4%).

Regulatsiooniperioodi veekao koguseks on ettevõtja prognoosinud 103 tuh m3 ja osakaaluks

ammutatud ja ostetud veest ilma omatarbeveeta 14,8%. Kuna uute ja rekonstrueeritud torustike

osakaal on prognoositud kasvama 2021.a 65,1%-lt regulatsiooniperioodiks 72,4%-ni, siis on

põhjendatud veekao osakaalu langus võrreldes eelnevate aastatega. Seega saab lugeda

põhjendatuks veekao osakaalu ammutatud ja ostetud veest 14,8% ja sellest tulenevalt veekao

kogust 103 tuh m3.

Käesolevas näites põhjendatuks peetud omatarbevee koguse 40 tuh m3 ja veekao koguse 103

tuh m3 ning eelnevates näidetes põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikoguse 593 tuh m3

ja ostetava joogivee koguse 56 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud ammutatava vee koguseks

680 tuh m3 (593 + 40 + 103 – 56 = 680).

Prognoositud ammutatud vee kogus võib koosneda vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata

vee kogusest 5 ning erinevatest põhjavee kihtidest või ka pinnaveest ammutatud ja vee

erikasutusõiguse tasuga maksustatud vee kogustest. Erinevatest allikatest ammutatava vee

koguste analüüsimisel hinnatakse vee koguste osakaalusid vaadeldaval perioodil ning koguste

ja osakaalude muutumise põhjuseid. Alljärgnevalt on toodud näide 10 vee erikasutusõiguse

tasuga maksustamata ja maksustatud vee kogustest, maksustatud vee koguse jagunemisest

erinevate põhjaveekihtide vahel ja osakaalude kohta koos vee erikasutusõiguse tasumäärade

rakendamisega.

Näide 10. Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel ja vee erikasutusõiguse tasu

rida Ammutatud vesi ja vee erikasutusõiguse

tasu ühik 2021 2022 2023 2024

Regulatsiooni-

periood

1 Ammutatud vee kogus kokku tuh m3 724 713 715 725 685

2 muutus % -1,5 0,3 1,4 -5,5

3 sh vee erikasutusõiguse tasuga

maksustamata vee kogus tuh m3 2 1 2 1 2

4 sh vee erikasutusõiguse tasuga

maksustatud vee kogus (rida 1 - rida 2) tuh m3 722 712 713 724 683

5 s.h ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekiht tuh m3 28 26 27 27 27

6 s.h kambriumi-vendi põhjaveekiht tuh m3 694 685 686 697 657

7 Ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee osakaal

ammutatud veest (rida 5 / rida 4 *100) % 3,9 3,7 3,8 3,7 3,9

8 Kambriumi-vendi põhjavee osakaal

ammutatud veest (100 - rida 6) % 96,1 96,3 96,2 96,3 96,1

9 Ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee

erikasutusõiguse tasumäär €/tuh m3 89,9 89,9 89,9 89,9 89,9

10 Kambriumi-vendi põhjavee erikasutusõiguse

tasumäär €/tuh m3 97,4 97,4 97,4 97,4 97,4

11 Vee erikasutusõiguse tasu kokku ((rida 5

× rida 10 + rida 6 × rida 11) / 1000) tuh € 70,1 69,1 69,2 70,2 66,4

Näites 10 esitatud andmetele on ettevõtja selgitanud, et kolme puurkaevuga ammutatav vee

kogus on nii väike, et seda vee erikasutusõiguse tasuga ei maksustata (vt näide 10 rida 3). Kuna

regulatsiooniperioodiks prognoositud vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee kogus (2

tuh m3) on sarnane aastate 2021-2023 tegeliku keskmise kogusega (2 tuh m3), siis saab seda

pidada põhjendatuks.

5 Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus

või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. KeTS § 5 lg 3 sätestab, et keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene

isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu.

18

Põhjendatuks peetud kogu ammutatava vee koguse (vt näide 8) ja vee erikasutusõiguse tasuga

maksustamata vee koguse vahena kujuneb põhjendatud ammutatav ja vee erikasutusõiguse

tasuga maksustatav vee kogus (vt näide 10 rida 4). Esitatud andmete kohaselt jaguneb

maksustatava vee kogus ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ja kambriumi-vendi

põhjaveekihist ammutatava vee vahel.

Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatud vee kogus oli aastatel 2021-2023

vahemikus 26-28 tuh m3 ning selle osakaal ammutatud ja maksustatud veest muutus vahemikus

3,7-3,9% (vt näide 10 read 5 ja 7). Regulatsiooniperioodiks prognoositud ordoviitsiumi-

kambriumi põhjaveekihist ammutatava vee kogus on 27 tuh m3 ja osakaal 3,9%. Mõlemad

prognoositud näitajad on sarnased aastate 2021-2023 tegelike näitajatega, mistõttu saab

lugeda põhjendatuks ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist ammutatava vee koguse 27

tuh m3.

Kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatud vee kogus oli aastatel 2021-2023 vahemikus 685

-694 tuh m3 ning selle osakaal ammutatud ja maksustatud veest muutus vahemikus 96,1-96,3%

(vt näide 10 read 6 ja 8). Regulatsiooniperioodiks prognoositud kambriumi-vendi

põhjaveekihist ammutatava vee kogus on 657 tuh m3 ja osakaal 96,1%. Mõlemad prognoositud

näitajad on sarnased aastate 2021-2023 tegelike näitajatega, mistõttu saab lugeda

põhjendatuks kambriumi-vendi põhjaveekihist ammutatava vee koguse 657 tuh m3.

Põhjendatuks loetud ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi põhjaveekihtidest

ammutatud maksustatava vee koguste korrutamisel vastavate vee erikasutusõiguse

tasumääradega ja korrutiste summeerimise tulemusena kujuneb põhjendatud vee

erikasutusõiguse tasu (vt näide 10 rida 11).

Kui erinevatest põhjaveekihtidest vett ammutavad puurkaevud tagavad veevarustuse

konkreetsetes piirkondades ja nendes piirkondades tarbimiskogused oluliselt muutuvad, siis on

vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel põhjendatud lähtuda tarbimise muutustele vastavatest

ammutatava vee kogustest.

5.3. Saastetasu

Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS-ist tulenevalt ) on reovee puhastamine vee-

ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja

KeTS kohaselt maksma saastekoguste veekogusse juhtimise eest keskkonnatasuna saastetasu.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS järgi vältida või vähendada saasteainete

keskkonda heitmisega võimalikku kahju.

Veeloas määratakse suublasse juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused ja saasteainete

kogused, mida reoveepuhastist väljuv heitvesi ei tohi ületada. Piirväärtuseid ületavate

saastekoguste eest on ettevõtja kohustatud maksma saastetasu kõrgendatud tasumääradega.

Põhjendatud ei ole ja Konkurentsiamet ei aktsepteeri veeteenuse hinnas keskkonnalubades

sätestatud piirmäärasid ületavate saastekoguste eest makstud saastetasu (üle loa saastetasu)

lülitamist veeteenuse hinda. Kui loas lubatud saastekoguste ületamise eest makstud tasu ei saa

lisada veeteenuse hinda, siis motiveerib see vee-ettevõtjaid teostama investeeringuid üle loa

saastekoguste kaotamiseks ja Eesti keskkonnakaitselise seadusandluse täitmist. Seepärast

hindab amet ainult loaga saastekogustelt makstud saastetasu.

Kui reovee kogused ja makstud saastetasu summad sh loa piires makstud saastetasu on olnud

stabiilsed, siis saab Konkurentsiamet hinnata saastetasu kulu lihtsustatud korras:

19

Näide 11. Saastetasu kokkuvõtlikult

rida Saastetasu ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

1 Kogu makstud saastetasu tuh € 49,7 49,6 49,7 48,9 56,4

2 sh luba ületavate koguste saastetasu tuh € 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0

3 sh loa piires koguste saastetasu tuh € 49,7 49,1 49,7 48,9 56,4

4 sh purgimise saastetasu tuh € 0,4 0,3 0,4 0,5 0,4

5 sh veeteenuse hinda lülitatav

saastetasu (rida 1 – rida 2 – rida 4) tuh € 49,4 48,8 49,3 48,5 56,0

6 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 1178 1171 1177 1172 1179

7 Veeteenuse saastetasu erikulu reovee

müügikoguse kohta (rida 5 / rida 6) €/m3 0,042 0,042 0,042 0,041 0,048

Näites 11 on kajastatud kogu saastetasu jagunemine luba ületava ja muu tegevuse (rida 2 ja 4)

ning veeteenuse hinda lülitatava (rida 5) saastetasu vahel ning veeteenuse hinda lülitatava

saastetasu erikulu kujunemine (rida 7). Eelnevate perioodide dünaamika alusel on saastetasu

(erikulu) põhjendatuse hindamisel asjakohane lähtuda Metoodika punktis 4.1 ja 4.2 kajastatud

põhimõtetest. Kuna regulatsiooniperioodil muutusid saastetasu määrad, siis on selle perioodi

saastetasu erikulu oluliselt suurem eelnevate aastate näitajast (vt Näide 11 rida 7).

Taotluses kajastatud aastatel saastetasude suuremate muutuste puhul teostatakse saastetasu

kujunemise detailsem hindamine saastekoguste, saastetasu määrade, suubla koefitsiendi ja

nõuetekohasuse koefitsiendi alusel.

Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi

kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne)

tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel reeglina oluline võtta arvesse pikema perioodi

andmed, millal puhastil ei toimunud olulisi muudatusi.

Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee kogusest, siis hinnangu

andmiseks prognoositavatele saastekogustele saab Konkurentsiamet arvutada vee-ettevõtjalt

menetluse käigus saadud andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee koguse

suhtes (ehk saastekogused tonnides jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusega

tuh m3-tes). Saastekoguste erikulu dünaamika jälgimisel ei ole oluline, kas erikulu arvutamisel

on võetud arvesse reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügikogust6. Saastekoguste põhjal

saastekoguste erikulude arvutamist kajastab alljärgnev näide 12.

Näide 12. Saastekogused ja nende erikulud

rida Saastekogused ja erikulud ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

1 veesaaste BHT7 tonn 12,27 9,79 7,33 8,30 8,69

2 erikulu BHT7 g/m3 10,33 8,30 6,18 7,03 7,31

3 veesaaste HEL tonn 7,35 7,70 5,87 6,79 6,79

4 erikulu HEL g/m3 6,19 6,53 4,95 5,75 5,71

5 veesaaste P tonn 0,74 0,85 0,76 0,80 0,80

6 erikulu P g/m3 0,63 0,72 0,64 0,68 0,68

7 veesaaste N tonn 22,65 24,68 23,96 24,26 24,30

6 Reoveepuhasti vooluhulga prognoosimine on siiski märkimisväärselt keerulisem kui reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügikoguse prognoosimine, mistõttu on metoodiliselt õigem täpsema tulemi saavutamise eesmärgil

kasutada erikulu hindamisel saastekoguste suhet reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusesse. Vee kogus,

milles saaste on lahustunud, ei muuda saastekogust tonnides.

20

rida Saastekogused ja erikulud ühik 2021 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

8 erikulu N g/m3 19,08 20,91 20,20 20,54 20,45

9 veesaaste sulfaadid tonn 162,08 143,00 159,03 147,81 147,76

10 Erikulu sulfaadid g/m3 136,55 121,19 134,09 125,16 124,38

11

Reoveeteenuse müügikogus

ja purgimise kogus tuh m3

1187 1180 1186 1181 1188

Saastekoguste ja erikulude põhjendatuse hindamisel lähtub Konkurentsiamet eelnevate

perioodide dünaamikast ning Metoodika punktides 4.1 ja 4.2 kajastatud põhimõtetest.

Põhjendatud saastetasu arvutatakse matemaatiliselt põhjendatuks loetud saastekoguste, suubla

koefitsientide, nõuetekohasuse koefitsiendi ja tasumäärade alusel7 (vt näide 13).

Näide 13. Saastetasu kujunemine saastekoguste, suubla koefitsientide, tasumäärade ja nõuete-

kohasuse koefitsiendi alusel

rida Saastetasu kujunemine suubla

koef.

tasumäär

(€/tonni)

kogus

tonni

nõuetekohasuse

koefitsient

kokku saaste-

tasu tuh €

1 BHT7 1,0 1579,0 8,587 0,5 6,8

2 HEL 1,0 580,53 6,547 0,5 1,9

3 P 1,0 13 816,0 0,782 0,5 5,4

4 N 1,0 3250,0 23,660 0,5 38,4

5 sulfaadid 1,0 7,4 147,765 0,5 0,6

6 BHT7 2,5 1579,0 0,101 0,5 0,2

7 HEL 2,5 580,53 0,241 0,5 0,2

8 P 2,5 13 816,0 0,020 0,5 0,3

9 N 2,5 3250,0 0,640 0,5 2,6

10 Kokku saastetasu 56,4

11

Purgimisele eristatud

saastetasu summa 0,4

12

Veeteenuse hinda lülitatav saastetasu

summa 56,0

KeTS § 20 lg 5 kohaselt, kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate

näitajate väärtused, välja arvatud KeTS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on

veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja

suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on

tähtpäevaks esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud

andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid

selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Vähendamist

ei kohaldata, kui veeloaga määratakse veeseaduse alusel kehtestatud piirväärtustest ajutiselt

leebemad piirväärtused. Saastetasu kaks korda vähendamist väljendab näites 13 esitatud

nõuetekohasuse koefitsient 0,5.

Nõuetekohasuse koefitsiendi rakendamise eeldusteks on 1) saasteainete kogused ei ületa

veeloas sätestatud reostusnäitajate piirväärtuseid ja 2) vee-ettevõtja nõuetekohane aruannete

esitamine.

7 Saastetasumäärad kehtestatakse KeTS § 20 lg 1 alusel ja suubla koefitsiendid KeTS § 20 lg 2 alusel.

21

Konkurentsiamet ei saa pidada põhjendatuks nõuetekohasuse koefitsiendi mitterakendamist

ettevõtja aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu. Tarbijad ei pea veeteenuse hinnaga kinni

maksma ettevõtja hoolsuskohustuse täitmata jätmisega kaasnenud kulusid.

Kui nõuetekohasuse koefitsienti ei rakendada põhjusel, et saasteainete reostusnäitajad on

ületanud veeloaga määratud piirväärtuseid, siis analüüsib Konkurentsiamet konkreetset

olukorda ja hindab koefitsiendist 0,5 suurema koefitsiendi kasutamist.

5.4. Elektrikulu

Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga. Seega hindab Konkurentsiamet eelnimetatud

elektrikulu arvutamise aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt.

Veeteenuse osutamisel/ veevaldkonnas tarbitava (sh ostetava ja toodetava) elektrienergia

koguse hindamine

Veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguse hindamisel kasutab Konkurentsiamet Metoodika

punktides 4.1 ja 4.2 kirjeldatud põhimõtteid ning elektritarbimise erikulu käideldud vee koguse

kohta.

Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub olulisel määral käideldava vee

kogusest, siis hinnangu andmiseks veevaldkonnaga seotud elektrienergia kogusele, arvutab

Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse,

reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse, purgimise koguse (selle olemasolul) ja muu

asjakohase vee koguse summaga). Kui osaliselt kaetakse elektrienergia vajadus omatoodetud

elektrienergiaga, võetakse see erikulu arvutamisel arvesse (nt arvutatakse eraldi kogu tarbitava

ning ostetava elektrienergia erikulu, vt näide 14).

Näide 14. Elektrienergia tarbimine, tarbimise erikulu ja elektrikulu

rida Elektrienergia tarbimine ja

elektrikulu ühik 2021 2022 2023 2024

Regulatsiooni-

periood

1 Veevaldkonna kogu elektrienergia

tarbimine MWh 1505 1591 1540 1580 1532

2 sh võrgust ostetud elekter MWh 1505 1511 1356 1398 1349

3 sh päikesepaneelide toodetud

elekter MWh 0 80 184 182 183

4 Kogutarbimise muutus võrreldes

eelmise aastaga % 5,7 -3,2 2,6 -3,0

5 Ammutatud vee kogus tuh m3 724 713 715 725 685

6 Reoveeteenuse müügikogus ja

purgimise kogus tuh m3 1187 1180 1186 1181 1188

7 Vee kogus kokku (rida 5 + rida 6) tuh m3 1911 1893 1901 1906 1873

8 Vee koguse muutus võrreldes

eelmise aastaga % -1,5 0,3 1,4 -5,5

9 Kogutarbimise erikulu

(rida 1 / rida 7) kWh/m3 0,79 0,84 0,81 0,83 0,82

10 Ostetud elektrienergia erikulu

(rida 2 / rida 7) kWh/m3 0,79 0,80 0,71 0,73 0,72

11 Veevaldkonna elektrikulu tuh € 126,7 290,4 333,9 242,9 241,6

12 Elektri keskmine hind senti/kWh 8,420 19,221 24,62 17,377 17,907

22

rida Elektrienergia tarbimine ja

elektrikulu ühik 2021 2022 2023 2024

Regulatsiooni-

periood

13 Veepumplate ja veetöötlusjaamade

arv tk 23 23 23 24 24

14 Reoveepumplate ja puhastite arv tk 46 46 46 47 47

15 Purgimisteenusega seotud

elektrikulu tuh €

1,2 2,8 3,3 2,4 2,4

16 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse elektrikulu tuh € 125,5 287,6 330,6 240,5 239,2

17 sh võetud joogivee teenuse

elektrikulu tuh €

44,4 101,7 116,9 85,0 84,6

18 sh reoveeteenuse elektrikulu tuh € 81,2 186,0 213,7 155,5 154,6

Näites 14 on kajastatud veevaldkonna elektrienergia tarbimise kogused (nii ostetud kui

toodetud kogused, read 1-3) ja erikulud (read 9-10) koos elektritarbimise põhjendatuse

analüüsimisel asjakohaste ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi iseloomustavate

näitajatega (read 13-14).

Veevaldkonna elektrienergia kogutarbimine muutus aastatel 2021-2023 vahemikus 1505-1591

MWh, 2024.a-ks on prognoositud elektrienergia tarbimiseks 1580 MWh ja regulatsiooni-

perioodiks 1532 MWh. Regulatsiooniperioodi elektritarbimisest 183 MWh plaanitakse toota

päikesepargiga ja 1349 MWh ostetakse võrgust.

Ettevõtja selgitas, et 2022.a-l võeti kasutusele päikesepark, mille toodetud elektrienergia

kasutatakse täielikult ära reoveepuhasti töös. Päikesepargi toodetud energia võrra väheneb

võrgust ostetava elektrienergia kogus. 2023-2024.a-l töötas päikesepark terve kalendriaasta

ning toodetud elektrienergia koguseks oli 182-184 MWh. Sarnasele tasemele ehk koguseks 183

MWh on päikesepargi energiatootmine prognoositud ka regulatsiooniperioodiks.

Veevaldkonna kogu elektrienergia erikulu (vt näide 14 rida 9) oli 2021.a-l 0,79 kWh/m3, kasvas

2022.a-l 0,84 kWh/m3-ni ja vähenes 2023.a-l tasemele 0,81 kWh/m3. 2024.a-ks prognoositud

andmeil kasvab kogutarbimise erikulu 0,83 kWh/m3-ni ning regulatsiooniperioodi erikuluks

prognoositakse 0,82 kWh/m3. Elektritarbimise erikulu suurendavad vähesel määral 2024.a-l

lisanduvad üks veepumpla ja üks reoveepumpla (vt näide 14 read 13 ja 14).

Võrgust ostetud elektrienergia erikulu (vt näide 14 rida 10) oli 2021-2022.a-l tasemel 0,79-0,80

kWh/m3. Tänu päikesepaneelidega elektri tootmisele vähenes võrgust ostetud elektri erikulu

2023.a-l tasemele 0,71 kWh/m3. 2024.a-ks ja regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel

kujuneb ostetud elektrienergia erikuluks 0,72-0,73 kWh/m3, mis on väiksem aastate 2021-2022

tasemest ja sarnane 2023.a näitajaga.

Kuna ostetava elektrienergia erikulu prognoosimisel on arvesse võetud päikesepargis toodetav

elektrienergia kogus ja lisanduvate pumplate mõju, siis saab pidada põhjendatuks

regulatsiooniperioodi ostetava elektrienergia erikulu 0,72 kWh/m3.

Lähtudes eelnevalt põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 685 tuh m3, reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest 1179 tuh m3, eelnevate aastatega sarnasele

tasemele prognoositud purgimise mahust 3 tuh m3 ning käesolevas näites põhjendatuks loetud

ostetava elektrienergia erikulust 0,72 kWh/m3 kujuneb põhjendatud ostetava elektrienergia

koguseks 1349 MWh ((685 + 1179 + 9) × 0,72 = 1349).

Ostetava elektrienergia hinna analüüsimisel rakendatakse järgnevaid põhimõtteid.

Vee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile hankeinformatsiooni või erinevate pakkujate

hinnapakkumised ning kehtiva elektrienergia ostulepingu. Hinnapakkumisi/ vastuseid

23

hinnapäringutele peaks olema vähemalt kolm (riigihanke puhul vastavalt regulatsioonile) ja

need peavad olema sama riskitasemega (börsihinnapõhised või fikseeritud hinnaga samaks

perioodiks). Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja elektrienergia kulude arvutamisel

majanduslikult soodsaima pakkumise hinnast. Börsihinnapõhise paketiga elektrienergia

ostmisel võetakse arvesse Nordpool turudünaamikat. Parima pakkumise hindamisel peab

ettevõtja hindama müüjaga kokkulepitava elektrihinna suuruse ja lepingu pikkusega seotud

riske. Eelnev tähendab, et sõltumata lepingu pikkusest on monopoolsel ettevõtjal oluline jälgida

elektriturul toimuvat, sh turuhindade dünaamikat ja pakutavaid alternatiive. Alternatiivsete

võimaluste kaalumisel tuleb arvestada muuhulgas ka tarbijate huvidega. Näiteks väga kõrgete

volatiilsete elektrienergia börsihindade puhul ei ole Konkurentsiameti hinnangul mõistlik

sõlmida fikseeritud hinnaga elektrienergia ostulepingut pikaks ajaks (näiteks 5 -10 aastat) ning

ennetähtaegse katkestamise tasuga prognoositava tarbimata elektrienergia koguse eest. Selline

valik võib-olla vee-ettevõtjale väga mugav, sest järgmised 10 aastat ei pea tegelema

elektrienergia lepingu sõlmimisega ning kogu kulu saab kaetud veeteenuse hinnaga.

Elektrienergia börsihinna olulisel langemisel ja uue stabiilse taseme saavutamisel pikaajalises

lepingus fikseeritud hinnast oluliselt madalamal tasemel ei ole veeteenuse tarbijatel lootust

veehinna alanemiseks.

Elektri võrguteenuse hind sõltub veeteenusega seotud tarbimisobjektides kasutatavatest

võrguteenuse pakettidest ja võrguettevõtja hinnakirjast, mis on Konkurentsiametiga

kooskõlastatud. Veeteenuse hinnamenetluses kontrollib amet elektrikulu arvutuses kasutatud

võrguteenuste hindade vastavust võrguettevõtja hinnakirjale. Võrguteenuse hinnapaketid tuleb

vee-ettevõtjal valida tarbimiskohtade tehniliste näitajate ja elektritarbimiste alusel

soodsaimad. Tehniliste näitajate, elektritarbimise või võrguettevõtja hinnapakettide

muutumisel tuleb vee-ettevõtjal võrgupaketi valik üle vaadata. Veeteenuse objektidel

prognoositavate elektritarbimiste ja kasutatavate võrguteenuse pakettidele vastavate

võrgutasude alusel kujuneb veevaldkonna kaalutud keskmine võrgutasu.

Elektriaktsiisi suurus on sätestatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses

(ATKEAS). Elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lähtuvalt lisandub elektrienergia võrgutasule

taastuvenergia tasu, mille suuruse arvutab ja avaldab oma veebilehel põhivõrguettevõtja AS

Elering.

Põhjendatud elektrienergia ostuhinna, kaalutud keskmise võrgutasu, elektriaktsiisi ja

taastuvenergia tasu liitmisel saame veevaldkonna elektri kaalutud keskmise hinna (vt näide 14

rida 12). Elektri keskmise hinna ja põhjendatuks peetud võrgust ostetava elektrienergia

korrutisena kujuneb veevaldkonna elektrikulu.

Veeteenuse osutamisel kasutatava põhjendatud elektri kulu arvutamiseks on vajalik

elimineerida veevaldkonna8 elektri kulust (näide 14 rida 11) muu tegevusega (purgimine)

seotud elektri kulu (rida 15), mis kujuneb purgitava reovee kogust ja kontsentratsiooni arvesse

võttes.

ÜVVKS § 58 lg 4 sätestatud olukorras, kui vee-ettevõtja taotleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna muutmist ostetava elektrienergia muutunud hinna tõttu, mis mõjutab veeteenuse

hinda rohkem kui viie protsendi võrra, arvutatakse ostetava veeteenuse kulu sisendhinna

muutmisel ümber näites 14 (real 16) toodud tehtest lähtuvalt.

8 Sisaldab veeteenusega seotud muu tegevuse (nt purgitud reovee puhastamine) elektrienergia kulu

24

6. Muud tegevuskulud

6.1. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal

täita seaduses sätestatud ülesandeid.

6.2. Muud tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara

kulumit. Muud tegevuskulud on valdavalt kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma

efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada

mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud,

raskeveokimaks jm).

6.3. Muude tegevuskulude hulka arvestatakse üldjuhul järgmised põhjendatud kulud:

• ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud;

• sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud;

• transpordikulud;

• infotehnoloogia ja sidekulud;

• tööjõukulud (koos maksudega);

• muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada.

Muud tegevuskulud on näiteks seadmete ja rajatiste jooksvad hooldus- ja remondikulud,

müügitegevuse kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, mida ettevõtja saab investeeringute ning

efektiivsema majandustegevuse kaudu otseselt kontrollida ja mõjutada (nt teostatud

investeeringute tulemusel vähenevad kaod veetorustikes, mille tulemusel omakorda vähenevad

remondimaterjalide ja –tööde kulud; kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine võimaldab

vähendada veemajandusobjektide hooldusega seotud tööjõukulusid ning transpordikulusid;

ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada juhtimistasusid jne).

6.4. ÜVVKS § 52 lg 2 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse

järgmisest:

1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste

sarnaste vee-ettevõtjate kuludega.

6.5. Kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

Kulu dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse

võrdlemist tarbijahinnaindeksiga9 (THI). Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja

tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis

kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI

rakendamisel arvesse ka ÜVVKS § 52 lg 1 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate

kulude puhul kulutõhususest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti

veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi

majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee.

6.6. Kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

Analüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase

majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Lisaks peab ettevõtja

9 Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

25

põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt

alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes:

1) kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud,

makstud palgad jms);

2) kulud peavad olema otseselt seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega

(vajadusel kulude jaotamine erinevate tegevuste vahel);

3) kulud peavad olema vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks

(tõestuseks ettevõtja selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks

võrguteenuse kvaliteeti);

4) kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise

dokumendid ja vastused nendele, hankematerjal).

Kulukomponentide põhjendatuse analüüsi on asjakohasem kaaluda oluliste muutuste / erisuste

ilmnedes. Vaadelda saab seejuures suurimate muutustega muude tegevuskulude komponentide

osakaalu muude tegevuskulude kogusummast (nt tööjõukulud, suuremad teenuse sisseostu/

hanke kulud) ja/ või nende muutuste mõju osutatava teenuse hinnale. Näiteks ei oleks reeglina

asjakohane kasutada süvaanalüüsi kui suurima halduskoormusega meetodit, kui olulise

muutusega/ kasvuga kulukomponent ise moodustab muudest tegevuskuludest suhteliselt väikese

osa (nt alla 10%). Siiski saab süvaanalüüsi meetodi kasutamine olla erinevate asjaolude

kaalumisest tulenev regulaatori otsustus ning põhjendatud juhtudel kasutatakse seda ka

olukordades, kus olulise muutusega kulukomponent moodustab muudest tegevuskuludest ka

väikese osa.

Näide 15. Muud tegevuskulud

rida Veeteenuse muud tegevuskulud ühik

2021

hinna-

otsus 2021 2022 2023 2024

Regulat-

siooni-

periood

1 Ettevõtja poolt teostatud hooldus- ja

remondikulud tuh € 30 27,6 33,0 36,1 37,5 38,1

2 Sisse ostetavad tööd ja teenused tuh € 58 60,2 70,9 77,2 80,5 83,6

3 Transpordikulud tuh € 42 37,6 44,7 48,9 51,3 53,1

4 Infotehnoloogilised kulud tuh € 35 33,3 39,3 43,5 44,7 45,6

5 Tööjõukulud kokku tuh € 340 343,2 407,9 444,6 465,1 475,8

6 sh palgakulud tuh € 255 255,3 303,6 330,9 346,1 354,1

7 sh maksukulud tuh € 85 87,9 104,3 113,7 119,0 121,7

8 Muud kulud (loetleda) tuh € 104 105,3 126,2 148,5 156 160,6

9 Muud tegevuskulu kokku tuh € 609 607,2 722 798,8 835,1 856,8

10 Muude tegevuskulude muutus

võrreldes eelmise aastaga % x x 18,9 10,6 4,5 2,6

11 Tarbijahinna indeksi (THI) muutus % x 4,6 19,4 9,6 4,6 2,5

12 Veeteenuste müügikogus kokku tuh m3 1856 1846 1871 1889 1848 1869

13 Muude tegevuskulude erikulu

müügikoguse suhtes €/m3

0,33 0,33 0,39 0,42 0,45 0,46

Iga taotleja võib kulude jaotuse teha oma parema äranägemise ja menetluses tõstatunud (ameti

viidatud) prioriteetide/ detailsuse vajaduse järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud andmete

piisav detailsus ja kontrollitavus. Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on

Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel eksperte.

26

6.7. Ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste

vee-ettevõtjate kuludega.

Ettevõtja kulusid ja nende põhjal arvutatud statistilisi näitajaid ehk erikulusid (kulu jagatud

müügikogusega) võrreldakse sarnaste ettevõtjate vastava erikuluga. Põhjendatuks ei saa

pidada muude tegevuskulude kasvu THI-ga võrdses tempos olukorras, kus ettevõtja

tegevuskulude erikulu ületab ilma objektiivse põhjenduseta teiste sarnaste ettevõtjate

erikulusid. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate muudes

tegevuskuludes sisalduvaid kululiike ja nende erikulusid (näiteks ettevõtjate tööjõukulud,

hooldus- ja remondikulud jms kulud müügikoguse kohta), selgitamaks välja kululiike, mis

põhjustavad märkimisväärselt kõrgema tegevuskulude erikulu võrreldes sarnaste ettevõtjatega.

Muudele tegevuskuludele hinnangu andmiseks on võimalik võrrelda ka ettevõtja tehnilisi

näitajaid (nt veekadu, elektrienergia kogused) ja nende põhjal arvutatud erikulusid (nt

elektrienergia erikulu - elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse ja/või konkreetse

teenuse müügikoguse summaga ) teiste vee-ettevõtjate vastavate näitajatega.

6.8. ÜVVKS § 52 lg 3 kohaselt ei arvata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

järgmisi kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis

on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

6)  dividendide tulumaksu kulu;

7)  muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu ei lülitata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinda, sest vee-ettevõtja peab olema eelkõige ise motiveeritud, et võlad ei teki ega kuhju ning

teised nö. korrektselt arveid tasuvad tarbijad ei pea ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinna kaudu kinni maksma võlgnike poolt tasumata arveid. Kui aktsepteerida ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete kulude lülitamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, vähendaks

see ettevõtja motivatsiooni tegeleda võlgnikega ning võib viia selleni, et seni korrektsetelt

arveid tasunud tarbijad kaotavad omakorda motivatsiooni arveid tähtaegselt maksta. Kuna

ettevõtjal on võimalik võlad sisse nõuda kohtu kaudu, mille raames saab nõuda võlglaselt ka

kohtukulude hüvitamist, siis ei ole õiglane ega tohi seda kulu jaotada kõigi tarbijate vahel.

Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulude teostamine ei ole seotud teenuste parema

või kvaliteetsema osutamisega. Selline tegevus on vee-ettevõtja jaoks vabatahtlik. Need ei ole

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalikud kulud.

 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulude ehk muu tegevusega seotud

kulude ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole põhjendatud, kuna iga

teenuse hind peab kajastama vaid selle osutamiseks ettenähtud kulusid. Muu tegevuse kulud ei

ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

Õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja muid rahalisi kohustusi, mis on tingitud

ettevõtja kohustuse rikkumisest (nt sunniraha, viivised), ei ole lubatav teenuse hinda lisada,

kuivõrd isegi kui need on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega, on

nende kulude tekkepõhjus reeglina ettevõtjapoolne seaduste mittetäitmine või puudused

seaduste järgimises. Vee-ettevõtja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi

täitma, mistõttu seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve ja muid ettevõtjapoolsest kohustuse

rikkumisest tingitud rahalisi kohustusi ei ole põhjendatud lülitada ühisveevärgi ja -

27

kanalisatsiooni teenuse hinda. Ka mõjuks selliste kulude veeteenuse hinda lubamine

mittemotiveerivalt.

Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg-st 1 lõpeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundus

põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande

skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinda ei lülitata. Vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 lubatakse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks kasutatavale põhivarale (s.h ka laenude arvelt soetud

põhivara) rakendada põhjendatud tulukuse leidmiseks tulunormi, mis mõistlikel tingimustel

võetud laenukohustuste puhul ületab intressikulu. Regulaatori poolt ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatud põhjendatud tulukus laenu arvelt soetatud varalt on

ette nähtud laenu intressikulude katteks. ÜVVKS § 53 lg 2 sätestatud erisuse kohaselt, kui

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata

reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt,

arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Seejuures on ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt ÜVVKS

§ 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele.

Dividendide tulumaksu kulu ei lülitata veeteenuse hinda, kuna see kulu ei ole seotud ja vajalik

veeteenuse osutamiseks. Dividendide tulumaksu kulu tekib ettevõtjal seoses kasumi jaotamisega

omanike vahel.

Muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, on

näiteks:

1) Erisoodustuste kulud ehk tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud

(hüved), mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid,

ei ole vajalikud ega seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega ning vee-

ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude

tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil puudub seos

põhitegevusega.

2) Tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt,

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei

ole vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks, mistõttu tuleb need

kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse arvelt.

3) Kahjum materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, mida ei

arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hinda kui põhjendamatut kulu, mille eesmärgiks

võib olla tahtlik kulude suurendamine (nt põhivarade likvideerimisel toimub antud varade

hilisem müük kasumiga). Üldjuhul tuleb põhivara amortiseeritav väärtus

raamatupidamises kuludesse kanda selle vara kasuliku eluea jooksul. Kui varade kuludesse

kandmine tuleneb finantsarvestuse õigusakti muudatusest, siis lahendatakse olukord

ettevõtja-põhiselt.

7. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum

7.1. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind

selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:

- investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidevuse tagamiseks;

- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine,

välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud.

28

7.2. ÜVVKS § 53 lg 1 alusel võetakse hinda arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara

kulumi arvutamisel arvesse vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks

vajalikku põhivara. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka ei arvestata

järgmist:

1)  pikaajalised finantsinvesteeringud;

2)  immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

3)  liitumistasudest soetatud põhivara;

4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

osutamiseks;

5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades ÜVVKS § 53 lõikes 2 sätestatud

erisusi10.

7.3. ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara

kasulikule tehnilisele elueale.

7.4. Veeteenuse osutamiseks vajaliku põhivara määratlemine ja selle väärtuse leidmine on

vajalik põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks.

7.5. ÜVVKS § 58 lg 8 kohaselt küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt

arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

7.6. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks

prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas Metoodika punktis 7.1, 7.2 ja 7.7

kajastatuga.

Veeteenuse investeeringud on teatud ajaperioodil aastapõhiselt arvestatud põhivara soetamise,

parendamise ja nendega seotud kulude kogusumma. Näiteks ettevõtjal tuleb investeerida

torustiku renoveerimisse 10 mln € kolme aasta jooksul. Aastapõhiselt investeeritakse 5 mln €

2023. aastal, 3 mln € 2024. aastal ja 2 mln € 2025. aastal. Ettevõtja esitab Konkurentsiametile

taotluse veeteenuse hinna määramiseks, mida hakatakse rakendama 2024. aastal

(regulatsiooniperioodil). Tulenevalt eeltoodust arvestatakse ettevõtja põhivara hulka 2023.

aasta investeeringud summas 5 mln € ja 2024. aasta investeeringud summas 3 mln €. 2025.

aastal teostatav investeering summas 2 mln € arvestatakse ettevõtja põhivara hulka, kui

ettevõtja esitab taotluse 2025. aastal kehtima hakkavate veeteenuse hindade määramiseks (v.a

juhul kui kirjeldatud investeering on lõpetamata ehitisena juba 2024.a lõpus arvel, millisel

juhul arvatakse investeeringu summa regulatsiooniperioodi (2024) reguleeritava põhivara

koosseisu).

7.7. Veeteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka arvestatakse ka teistele vee-ettevõtjatele

tasutud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumistasud.

7.8. Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktis 7.2 nimetatud põhivara

(arvestades § 53 lg 1 p 5 sätestatut, mida käsitatakse Metoodika p-s 7.11) ja analüüsib nii

10 ÜVVKS § 53 lg 2 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud

tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt,

arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks

vajaminev summa. ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt on ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal keelatud teha

omakapitalist väljamakseid omanikele.

29

teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust, mis on aluseks põhivara

määratlemisel.

Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara ja tarbijate poolt

makstud liitumistasudest soetatud põhivara välistamine reguleeritava põhivara hulgast on

põhjendatud lähtuvalt asjaolust, et tagastamatu abi raames soetatud põhivarasse ja tarbijate

makstud liitumistasudest soetatud põhivarasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid

vastava põhivara soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt eraldatud toetuste arvel

või tarbijate poolt, s.t ettevõtja ei ole nende põhivarade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul,

kui reguleeritava põhivara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja

tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara, siis oleks ettevõtjal võimalik teenida

õigustamatult tulu varalt, mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei ole pidanud. Selline

olukord oleks vastuolus kapitalikulu arvestamise eesmärgiga, milleks on ettevõtja investeeritud

põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine - kui ettevõtja konkreetsesse

põhivarasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust arvestada veeteenuse hinda põhivara

soetamiseks mittetehtud kulutusi (kapitalikulu ega ka põhjendatud tulukust). Konkurentsiamet

ei pea põhjendatuks võimaldada ettevõtjal teenida tulukust põhivaralt, mille ta on tagastamatu

abi arvel sisuliselt tasuta saanud või mis on tarbijate liitumistasude arvelt juba kinni makstud,

mistõttu välistatakse ettevõtjapoolse topelt-tasu võtmise võimalus. Jättes reguleeritava

põhivara hulgast välja tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud

liitumistasudest soetatud põhivara, tagatakse veeteenuse hinna kujundamine lähtuvalt ettevõtja

poolt kantud kuludest, mis on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg-st 1 tuleneva veeteenuse hinna

kulupõhise kujundamise põhimõttega.

Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse

teostatud ja ka kavandatud investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta põhivara

hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses tegelikult

ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette

reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on

reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt

eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et

teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab

Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade

edasimüük regulatiivsest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või

samasse omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud

põhivarade üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel müüakse

võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes

varade omanik) ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade väärtuse

suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna

olemasolevasse põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad,

mille väärtus ei vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade

väärtusele (mittepõhjendatud kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste varade

turuväärtuse langus, üldine majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast

genereeritava tulu vähenemine, varade füüsilise seisundi järsk halvenemine jm).

7.9. Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte

muutmisel.

Põhivara arvestus peab olema järjepidev. Ettevõtja raamatupidamises teostatud

põhivara üleshindlusi, ilma reaalseid täiendavaid investeeringuid tegemata, ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinnas ei arvestata.

30

7.10. Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste

tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.

7.11. ÜVVKS § 53 lg 2 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud

kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud

laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev

summa. ÜVVKS § 53 lg 3 kohaselt on ÜVVKS § 53 lg 2 rakendamise ajal vee-ettevõtjal

keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele.

Juhul kui veeteenuse hinda lülitatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks

mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi (laenu põhiosa ja intressimaksed), saab

rahavoogude probleemi lahendada konkreetse hinnamenetluse käigus põhivara kulumi

komponendi korrigeerimisega (omavahenditest ja laenukohustustest tehtud investeeringud

kajastuvad veeteenuse hinnas põhivara kulumi komponendina). Tegemist on erandiga juhuks,

kui vee-ettevõtjale ei ole tagatud positiivsed rahavood veeteenuse tulult ning veeteenuse

osutamise järjepidevus ja nõuetekohasus võivad sattuda ohtu. Põhivara kulumi korrigeerimine

on võimalik vaid ulatuses, mis on vajalik vee-ettevõtja laenukohustuste (laenu põhiosa ja

intressimaksed) katmiseks, võttes arvesse konkreetsel vee-ettevõtjal ilmnenud rahavoogude

ebapiisavuse asjaolud ja asjakohased arvutused. Seetõttu ei ole võimalik Metoodikas esitada

kõigile vee-ettevõtjatele ühetaoliselt rakenduvat laenude tasumiseks vajalike rahavoogude

teenuse hinnas kajastamist, vaid probleemi lahendatakse konkreetsest olukorrast lähtuvalt.

Alljärgnevalt on toodud mõned võimalikud näited ÜVVKS § 53 lg 2 sätestatud regulatsiooni

teostamiseks.

Näide 16a.

Näites 16a on arvuliste väärtustega illustreeritud järgmised olukorrad:

Stsenaarium 1 –ettevõte ei võta regulatsiooniperioodil laenu investeeringuteks;

Stsenaarium 2 – võetakse investeeringuteks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat, intress 6%;

Stsenaarium 2a - ettevõte võtab investeeringuks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat,

rakendatud ÜVVKS § 53 lg 2 ehk lühendatud soetatavate varade arvestuslikku eluiga.

rida Veeteenuse hinna kujunemine ühik Stsenaarium 1 Stsenaarium 2 Stsenaarium

2A

Pärast laenu

tasumist

1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67

2 Kapitalikulu (kulum) tuh € 190,41 1065,41 1299,48 640,05

3 Tulukus* tuh € 536,47 1423,52 1408,82 662,39

4 Järelevalvetasu tuh € 2,91 6,44 6,88 4,06

5 Lubatud müügitulu tuh € 1459,46 3225,04 3444,85 2036,18

* tulukuses pole arvestatud käibekapitali, mis ei mõjuta oluliselt arvutuse tulemust

Põhivara kulum ja tulukus ühik Stsenaarium

1 Stsenaarium 2

Stsenaarium

2A

Pärast laenu

tasumist

Põhivara kulum tuh € 190,41 1065,41 1299,48 640,05

Reguleeritava põhivara

jääkmaksumus tuh €

8542,47 22667,47 22433,40 10547,66

Tulukus vara jääkmaksumuselt,

WACC 6,28% tuh €

536,47 1423,52 1408,82 662,39

31

rida Vaba kassavoo arvutus ühik Stsenaarium

1

Stsenaarium

2

Stsenaarium

2A

Pärast laenu

tasumist

1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67

2 Laenukohustised tuh € 308,30 2708,30* 2708,30* 0

3 Järelevalvetasu tuh € 2,91 6,44 6,88 4,06

4

Põhjendatud väljaminev kassavoog

regulatsiooniperioodil (ridade 1-3

summa)

tuh €

1040,88 3444,41 3444,85 733,73

5

Müügitulu taotletud veeteenuse

hinnaga (sissetulev kassavoog) tuh €

1459,46 3225,04 3444,85 2 036,18

6 Vaba rahavoog (rida 5 - rida 4) tuh € 418,58 -219,37 0,00 1 302,44

*Laenukohustise kujunemine uue laenu ja stsenaariumi 1 kohustise alusel

Laenu summa = investeeringu

summa (tuh €) 15 000

Pärast laenu tasumist

Investeering jaguneb: tuh €

Varade

eluiga

(aastat)

Aasta

kulum

(tuh €)

Varade

korri-

geeritu

d eluiga

Aasta

kulum

korri-

geeritud

elueaga

(tuh €)

Vara

elu-

iga

aasta

kulum

Jääk-

maksu-

mus

Reoveepuhasti seadmete

rekonstrueerimine 12 000 15 800,00 11,9 1008,40 5 383,20 1916

torustike rekonstrueerimine 3 000 40 75,00 29,8 100,67 30 66,44 1993,29

Laenu tagasimaksed tuh €

laenu põhiosamakse aastas 1500,00

laenu intress (määraga 6%) 900,00

Näide 16b.

Näites 16b on arvuliste väärtustega illustreeritud järgmised olukorrad:

Stsenaarium 1 –ettevõte ei võta regulatsiooniperioodil laenu investeeringuteks, seejuures on

valdav osa ettevõtte varadest soetatud sihtfinantseerimise vahenditest (ÜF, KIK, KOV) ja

omavahenditest varasid on väga vähe;

Stsenaarium 2 – võetakse investeeringuteks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat, intress 6%;

Stsenaarium 2a - ettevõte võtab investeeringuks laenu 15 milj €, laenu pikkus 10 aastat,

rakendatud ÜVVKS § 53 lg 2 ehk lühendatud soetatavate varade arvestuslikku eluiga.

rida Veeteenuse hinna kujunemine ühik Stsenaarium

1

Stsenaarium

2

Stsenaarium

2A

Pärast laenu

tasumist

1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67

2 Kapitalikulu (kulum) tuh € 19,41 894,41 1119,41 486,08

3 Tulukus* tuh € 2,67 889,72 875,59 241,68

4 Laenukohustuste kate tuh € - - 413,30 0

5 Järelevalvetasu tuh € 1,50 5,03 5,45 2,91

6 Lubatud müügitulu tuh € 753,25 2518,83 3143,42 1460,34 * tulukuses pole arvestatud käibekapitali, mis ei mõjuta oluliselt arvutuse tulemust

Põhivara kulum tuh € 19,41 894,41 1119,41 486,08

Reguleeritava põhivara jääkmaksumus tuh € 42,47 14167,47 13942,47 3848,37

Tulukus vara jääkmaksumuselt,

WACC 6,28% tuh €

2,67 889,72 875,59 241,68

32

rida Vaba rahavoo arvutus ühik Stsenaarium

1

Stsenaarium

2

Stsenaarium

2A

Pärast laenu

tasumist

1 Põhjendatud tegevuskulud tuh € 729,67 729,67 729,67 729,67

2 Laenukohustised tuh € 8,30 2408,30 1588,30 0

3 Järelevalvetasu tuh € 1,50 5,03 4,52 2,91

4

Põhjendatud väljaminev

kassavoog regulatsiooniperioodil

(ridade 1-3 summa)

tuh €

739,47 3143,00 2322,49 732,58

5

Müügitulu taotletud veeteenuse

hinnaga tuh €

753,25 2 518,83 2 322,49 1 460,34

6 Vaba rahavoog (rida 5 - rida 4) tuh € 13,78 -624,17 0,00 727,76

Laenu summa = investeeringu

summa (tuh €) 15000

Pärast laenu

tasumist

Investeering jaguneb: tuh €

varade

eluiga

(aastat)

aasta

kulum,

tuh €

varade

korri-

geeritud

eluiga

aasta

kulum

korri-

geeritud

elueaga

Vara

elu-iga

aasta

kulum

Jääk-

maksu-

mus

Reoveepuhasti seadmete

rekonstrueerimine 12000 15 800,00 12 1000,00 5 400,00 2000

torustike rekonstrueerimine 3000 40 75,00 30 100,00 30 66,67 2000

Laenu tagasimaksed tuh €

laenu põhiosamakse aastas 1500,00

laenu intress (määraga 6%) 900,00

Soetatavate varade kasulikku arvestuslikku eluiga on lühendatud (20-25% võrra), samas ei ole

mõistlik varade eluea ülemäärane lühendamine. Kuna varade eluea lühendamine ei

suurendanud veehinda lülitatava kapitalikulu ja tulukuse summat piisavalt, siis tuleb puudujääv

osa katta sihtfinantseerimise vahenditest soetatud varade kulumiga.

7.12. Reguleeritava vara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali

summa ehk reguleeritav vara regulatsiooniperioodil arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

= + kus:

RV – reguleeritav vara;

RVr – reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK – käibekapital.

7.13. ÜVVKS § 54 lg 3 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme

kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

Vajaduse korral tehakse käibekapitali suuruse leidmiseks analüüs.

Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste

eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad. Konkurentsiamet käsitleb

viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise keskmise käibena üksnes veeteenuse osutamisega

seotud käivet viimasel kolmel majandusaastal. Kui vee-ettevõtja on tegutsenud alla kolme

majandusaasta, määratakse käibekapitali suurus tegutsetud majandusaastate aritmeetilise

keskmise käibena. Kui andmetest selgub, et majandusaastate keskmisest käibekapitali suurusest

ei piisa õigeaegselt veeteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks,

teostatakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Vertikaalselt integreeritud

kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. Nimetatud

33

sisekäivet ei arvestata käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus vee-ettevõtjad

loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse

ning see teine ettevõtja müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba

kaks korda suurema summa.

7.14. Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist jääkmaksumust

regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse käesoleva Metoodika punktis 7.7 sätestatut.

Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on

arvestatud reguleeritavalt põhivaralt.

Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritava

põhivara osas põhjusel, et raamatupidamiskohuslane peab materiaalse põhivara objektide

amortiseeritava osa amortiseerima kulusse objekti kasuliku tehnilise eluea jooksul 11 ning

raamatupidamiskohuslase poolt valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt

peegeldama vara kasutamisest tema kasuliku eluea jooksul saadava majandusliku kasu

jaotumist ajas12. Seega, kui ettevõtja on lähtunud eeltoodud arvestuspõhimõtetest, siis vastab

ettevõtja reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara väärtus ettevõtte põhivarade

bilansilisele jääkmaksumusele.

Veeteenuse hinda lülitatakse kapitalikulu, mis ei ole suurem võrreldes väärtusega, mis oleks

arvestatud põhivaralt rakendades selle soetusmaksumusele kasuliku tehnilise elueaga

kooskõlas olevat kapitalikulunormi (v.a Metoodika punktis 7.11 kirjeldatud olukorras).

7.15. Kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt

muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule

elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt punktile 7.16.

7.16. Reguleeritava põhivara ja kapitalikulu arvestus käesoleva Metoodika punkti 7.15

sätestatud juhul toimub järgmiselt.

1) Alates piiraastast13 toimub vee-ettevõtja põhivara jagamine enne piiraastat soetatud

põhivaraks ja pärast piiraastat (piiraastast alates) soetatud põhivaraks;

2) Põhivara kulumi arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne piiraastat ja piiraastast alates

soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi põhivara kulumit;

3) Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit;

4) Korrektsioone põhivara maksumuses ja kuluminormides on õigus teostada, kui ilmneb,

et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja

tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et põhivara

maksumus ja kuluminormid ei ole põhjendatud;

Põhivara maksumust korrigeeritakse, kui selgub, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja

tegelikult ei kasuta või selle vara kasutamine ei ole veeteenuse osutamisel põhjendatud või kui

põhivara maksumus erineb märkimisväärselt selle põhjendatud maksumusest.

Põhivara kuluminormid ei ole põhjendatud juhul, kui need erinevad oluliselt sarnase elueaga,

sama kasutusotstarbega ja sarnastele põhivaradele määratud kuluminormidest või kui kulumi

arvestamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust (tehnilisest) elueast.

5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit selle jääkmaksumuselt piiraasta

alguses. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale kuluminorm(id),

mille alusel toimub veeteenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvestus;

11 Raamatupidamise Toimkonna Juhend 5 punkt 22 12 Raamatupidamise Toimkonna Juhend 5 punkt 23 13 Piiraasta on aasta, millal fikseeriti enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus.

34

6) Pärast piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kulumit selle soetusmaksumuse

alusel. Seejuures kehtestatakse alates piiraastast soetatud põhivarale kuluminorm(id),

mille alusel toimub veeteenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvestus;

7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid põhivarade

kuluminorme;

8) Veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum kujuneb alljärgnevalt:

PKhinnad = PKenne p.a + PKpärast p.a

kus:

PKhinnad - veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum;

PKenne p.a - põhivara kulum enne piiraastat soetatud põhivarale;

PKpärast p.a - põhivara kulum pärast piiraastat soetatud põhivarale.

9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt:

PKenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a

kus:

PVjääkmenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus piiraasta alguses;

normenne p.a - kuluminorm enne piiraastat soetatud põhivarale.

10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt:

PKpärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 × I) × normpärast p.a

kus:

PVsoetusmpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus;

I - investeeringud põhivarasse;

normpärast p.a - kuluminorm pärast piiraastat soetatud põhivarale.

11) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt:

0 +1

= +

2

kus:

RV - reguleeritava vara väärtus;

PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi

alguses;

PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi

lõpus;

KK - käibekapital.

12) Käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

13) Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus leitakse alljärgnevalt:

PV1 = PV0 + I – PK – M

kus:

PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses;

I - investeeringud põhivarasse;

PK - põhivara kulum;

M - müüdud või mahakantud põhivara jääkmaksumus.

35

Näide 17. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus Metoodika punktis 7.15 sätestatud juhul

(s.t juhul kui veeteenuse hinna kujundamisel on eelnevalt lähtutud põhivara regulatiivsest

arvestusest või esinevad Metoodika punktis 7.15 toodud tingimused)

1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember.

2) Piiraastaks on Majandusaasta 1 (fikseeritakse veeteenusel kasutatava põhivara

raamatupidamislik jääkmaksumus). Majandusaasta 1 alguse seisuga on ettevõtja

reguleeritava põhivara jääkmaksumus 200 tuh €; PVjääkm enne p.a. = 200 tuh €

3) Enne Majandusaastat 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 10%; norm

enne p.a. = 10%.

4) Majandusaastal 1 ja Majandusaastal 2 teostatakse investeeringuid 100 tuh € ulatuses;

Majandusaasta 2 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusm pärast p.a.=100 tuh € ning

Majandusaasta 3 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusm pärast p.a.=200 tuh €.

5) Alates Majandusaastast 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 3,0%;

normpärast p.a.=3,0%.

rida Põhivara regulatiivne arvestus Ühik Majandus-

aasta 1

Majandus-

aasta 2

Majandus-

aasta 3

1 Enne piiraastat soetatud põhivara jääk-maksumus

piiraasta alguses (PVjääkmenne p.a) tuh € 200 200 200

2 Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus

aasta alguses (PV0) tuh € 200 180 160

3 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu

norm (normenne p.a) % 10 10 10

4 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu

(PKenne p.a) tuh € 20 20 20

5

Pärast piiraastat soetatud põhivara

soetusmaksumus aasta alguses (PVsoetusmpärast

p.a)

tuh € 0 100 200

6 Pärast piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus

aasta alguses (PV0) tuh € 0 98,5 94

7 Investeeringud (I) tuh € 100 100 100

8 Pärast piiraastat soetatud põhivara

kapitalikulunorm (normpärast p.a) % 3 3 3

9 Pärast piiraastat soetatud põhivara

kapitalikulu (PKpärast p.a) tuh € 1,5 4,5 7,5

10 Kapitalikulu kokku (PKhinnad) tuh € 21,5 24,5 27,5

11 Müüdud või maha kantud põhivara jääkmaksumus

(M) tuh € 0 0 3

12 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpul (PV1) tuh € 278,5 354 323,5

13 Eelneva kolme kalendriaasta keskmine veeteenuse

müügitulu tuh € 310 314 312

14 Käibekapital (KK) tuh € 15,5 15,7 15,6

15 Reguleeritav vara (RV) tuh € 254,75 331,95 304,35

8. Põhjendatud tulukus

8.1. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja

investeeritud kapitalilt.

8.2. ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud

36

käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-

ettevõtja nii otsustab ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkus ja

toimepidevuse on tagatud.

8.3. ÜVVKS § 55 kohaselt on ÜVVKS §54 lg 3 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti

viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest

keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali suuruse leidmiseks analüüs.

8.4. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi

alusel alljärgneva valemiga:

= RV ×

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

RV - reguleeritava vara väärtus;

WACC - kaalutud keskmine kapitali hind.

Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara väärtuse (sealhulgas ka

mitteamortiseeruva põhivara väärtus, milleks on põhitegevuses kasutatava maa väärtus) ning

kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) ehk põhjendatud tulunormi alusel.

Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p

6 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus

ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta

kaupa või teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal

maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on

eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval

ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud

juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku

ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.

8.5. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel:

= ×

+ + ×

+

kus:

ke - omakapitali hind (%);

OK - omakapitali osakaal (%);

VK - võlakapitali osakaal (%);

kd - võlakapitali hind (%).

8.6. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse Konkurentsiameti poolt ja

avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii

WACC-i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise

kapitali hinna väärtusi.

9. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu

põhjendamine

9.1. Veeteenuse osutamiseks vajalike põhivarade rentimisel on vee-ettevõtjal õigus lülitada

veeteenuse hinda renditud reguleeritavalt varalt arvestatud kapitalikulu ja põhjendatud

tulukus samadel põhimõtetel kui vara omanikuna.

37

Juhul, kui renditav põhivara on vajalik ja seda kasutatakse veeteenuse osutamiseks, siis on

tegemist reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivaraga (Metoodika p 1.18 ja 1.19).

Metoodika kohaselt kasutab Konkurentsiamet veeteenuse hindade ÜVVKS-le vastavuse

kontrollimisel põhimõtet, mille kohaselt lülitatakse ÜVVKS § 50 lg 1 p-s 3 ja 4 nimetatud

investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse

tagamiseks ja  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute

tegemiseks veeteenuse hinda läbi põhivara kulumi põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul

(Metoodika punkt 7.10). Vastavalt Metoodika punktile 8.1 arvestatakse põhjendatud tulukus

ettevõtja poolt veeteenuse osutamiseks investeeritud kapitalilt.

Kuigi lepingupooled võivad leppida vara kasutuse eest tasutava rendisumma kokku lähtuvalt

väga erinevatest teguritest, mille hulgas rendileandja kulud seoses rendile antud varaga ei ole

tingimata määravaks, ei saa Konkurentsiamet tingimusteta aktsepteerida kokkuleppelist

rendisummat veeteenuse hinda lülitatava põhjendatud kuluna. Tulenevalt eeltoodust lähtub

Konkurentsiamet rendikulu (renditasu) põhjendatuse kontrollimisel põhimõttest nagu vee-

ettevõtja oleks ise renditud põhivarade omanik ning teostab renditud põhivaradelt kapitalikulu

ja põhjendatud tulukuse arvutamise käesoleva Metoodika p-de 7 ja 8 põhjal. Rendikulu on

põhjendatud suuruses, kui see ei ületa renditud reguleeritavalt põhivaralt käesoleva Metoodika

kohaselt arvutatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summat.

Rendikulude suuruse põhjendatuse kontrollimiseks ja hindamiseks esitab ettevõtja

Konkurentsiametile koos hinnataotlusega põhivarade rendilepingu koopia ning renditavate

põhivarade nimekirja/ põhivara arvestuse (vt näide 18), millest peab selguma, millal ja millise

maksumusega on põhivarad soetatud (sealhulgas ära märkides/ eristades, millised põhivarad

ja millises summas on soetatud tarbijate poolt tasutud liitumistasude või sihtfinantseerimise

vahendite abil).

Näide 18 Renditava veeteenuse põhivara arvestus

Rida RENDITUD PÕHIVARA ühik 2022 2023 2024 Regulatsiooni-

periood

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € 166,2 166,2 166,2 166,2

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 37,5 31,6 25,6 19,7

3 Investeeringud tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0

4 Põhivara kulum tuh € 6,0 6,0 6,0 6,0

5 Müüdud, likvideeritud põhivara

soetusmaksumuses tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0

6 Müüdud, likvideeritud põhivara

jääkmaksumuses tuh € 0,0 0,0 0,0 0,0

7 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 166,2 166,2 166,2 166,2

8 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 31,6 25,6 19,7 13,7

Metoodika p 8.1 lähtuvalt liidetakse reguleeritava vara leidmiseks ettevõtte omavahenditest ja

kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumusele regulatsiooniperioodi lõpus käibekapitali

summa. ÜVVKS § 55 alusel võetakse käibekapitali arvestuse aluseks viimase kolme

kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest viis

protsenti. Lubatud müügitulu (Metoodika p 3.3) moodustub klientidele osutatud veeteenuselt.

Kuna veeteenust osutab tegevuspiirkonnas vee-ettevõtja, siis renditavate põhivarade omanikul

lubatud veeteenuse müügitulu ei teki ning käibekapitali reguleeritava vara hulka ei lülitu. Seega

kujuneb reguleeritava vara väärtus renditava põhivara jääkmaksumusest

regulatsiooniperioodi lõpus (vt näide 18 rida 8 veerg Regulatsiooniperiood).