Detailplaneeringu vastuvõtmine

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.11.2020 nr 6-1/40-9

Meie 15.12.2020 nr 15-2/20/52938-2

Jaani tee 1, 2 ja Tallinna mnt 42

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnused 58001:001:0106, 58001:001:0107, 58001:001:0108, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused tootmis- ja ärimaa kavandamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu, kui planeeringut täiendatakse järgnevalt.

- Riigitee maaüksusele tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist "Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel". Riigitee maaüksusele kavandatud tehnovõrkude projektid tuleb kooskõlastada riigitee valdajaga.

- Planeeringus sätestada, et sadevete ärajuhtimine (sh riigitee aluse truubi asendus) on vajalik välja ehitada enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. Ehitustööd riigitee alusel maal tuleb kooskõlastada riigitee valdajaga.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Lisad:

- Seletuskiri

- Asendiplaan

Hans Keskrand

59819102 [email protected]

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, PALDISKI LINN

KINNISMÄLESTIS: puudub

PLANEERINGU NR.

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA ja

TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus

Rae tn 38, Paldiski linn 76806

E-mail: [email protected]

Tel: 6790600

HUVITATUD ISIK: Cristof Varahaldus OÜ

Saku tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn 11314

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2011

2020

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42

maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNSTU DETAILPLANEERING )

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

2

DETAILPLANEERINGU I KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI LK

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-4

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS 4-5

4. PLANEERINGU KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

5. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 6

5.1. Asukoht 6-7

5.2. Pinnas 7

5.3. Reljeef ja haljastus 7-8

5.4. Hoonestus 8

5.5. Teed 8-9

5.6. Tehnovõrgud 9

5.7. Kehtivad piirangud 9-10

6. DETAILPLANEERING 10

6.1. Üldised põhimõtted 10-11

6.2. Arhitektuursed tingimused 12

6.3. Tee maa-ala ja liikluskorraldus 12-15

6.4. Vertikaalplaneering 16

6.5. Insenertehniline lahendus 16

6.5.1. Veevarustus 16-17

6.5.2. Tuletõrjevee varustus 17

6.5.3. Olmekanalisatsioon 18

6.5.4. Sademevee kanalisatsioon 18-19

6.5.5. Elektrivarustus 19-20

6.5.6. Telekommunikatsioon 20

6.5.7. Välisvalgustus 20

7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED 20-21

8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 21-23

9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD 23-24

10. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 25

11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED 25-26

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 26

II KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED

III DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1 Situatsiooni plaan M 1:10 000

Joonis 2 Kontaktvööndi plaan M 1:5 000

Joonis 3 Tugiplaan M 1:500

Joonis 4 Detailplaneeringu põhijooni-tehnovõrkudega M 1:500

Joonis 5 8 Tallinn-Paldiski perspektiivne ristmik

Illustreeriv joonis

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Paldiski linna üldplaneering ( kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega

nr 15);

• Paldiski Linnavalitsuse 09.02.2010 korraldus nr 63 „Paldiski linnas kinnistul Põlde IV

detailplaneeringu algatamine“;

• Paldiski Linnavalitsuse korraldus 08.03.2010 nr 75 „Detailplaneeringu koostamise

lähteülesande kinnitamine „

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78)

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Geodeetilise alusplaani töö nr. G-05-2011 (07.10.2011) on teostatud FIE TAIMI KIRS;

• Geodeetilise alusplaani töö nr. 4 (08.04.2018) on teostatud Nullpunkt Projekt OP poolt;

• OÜ Metsabüroo 23.12.2014.a. koostatus „Metsamajanduskava kümneks aastaks“, mille koosseisus on . „Metsamaa ja puistute üldiseloomustus“,

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja

arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta põhimaantee 8 Tallinn Paldiski

ja Jaani tee, Ingeri tee ristmiku efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja

ökoloogiliselt vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks.

2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneering 2030+ on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Antud detailplaneering vastab Harju maakonnaplaneeringu 2030+ välja toodule:

• Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi

juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on

tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute

arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Tulenevalt üleriigilises planeeringus

väljendatud riiklikust huvist välditakse uute elamualade kavandamist Paldiski ja Muuga

sadamate vahetus naabruses

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

4

• Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi,

kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega (maanteede ja

raudteedega), nt Muuga ja Paldiski sadamate piirkonnad, Ämari–Rummu piirkond, Loksa linna

sadama piirkond jne.

• Maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede

trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks: b) Tallinn-Paldiski

(põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse

ja läbilaskvuse suurendamiseks.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ , ROHELINE VÕRGUSTIK alusel ei ulatu planeeringualale

rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).

Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on algatatud planeeringu ala juhtfunktsiooniks Tallinna

mnt 42 katastriüksuse osas ettevõtluse reservmaa ning Jaani tee 1, Jaani tee 2 katastriüksuste osas

looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-ala. Seega on antud detailplaneering üldplaneeringut

muutev detailplaneering Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 katastriüksuste osas.

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS

Arvestades Paldiski soodsat asukohta transpordisõlmena, mida läbib suures osas transiitkaubandus

Venemaa-Lääne-Euroopa suunal, oleks kõige otstarbekam linnas arendada lisaväärtust loovat

tootmist, mis põhineks mujalt saabuva tooraine või pooltoodete edasisel töötlemisel või

pakendamisel. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse tootmismaadele

ärimaa kõrvalfunktsioon (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud

funktsioonide kombinatsioonina).

Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimise tarbeks. Sellega on

detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks tööetapiks.

Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringust.

Planeeringuala piir

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

5

Planeeringuala piir

Tootmis- ja ärimaa hoonestusala laienemisel riigitee 8 Tallinn-Paldiski põhja poole koos täiendava

kaitsehaljastuse rajamisega aitab tõkestada maanteelt tekkiva müra levikut kehtivas Paldiski linna

üldplaneeringus määratud elamureservmaa juhtotstarbega alale.

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUS

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ALA

Vastavalt Paldiski linna

üldplaneeringule paikneb

planeeritav ala Jaani tee 1 ja Jaani

tee 1 kü osa looduslikul haljasmaa ja

kaitsehaljastuse maa-alal

PLANEERINGUALA JUHTOTSTARVE

Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 kü osas:

TOOTMI- ja ÄRIMAA SIHTOTSTARVE.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

6

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Paldiski linna üldplaneeringuga on linna haldusala funktsionaalselt jaotatud kuueks linna piirkonnaks.

Jaotuse kavandamisel on arvestatud olemasolevat elukeskkonda, transpordiskeemi, sotsiaal-

majanduslikku arengut ning looduskeskkonna tingimusi.

Antud planeeringuala kuulub Sadama piirkonda, mis hõlmab Lõunasadam ala ja sellest idas paiknev

tootmisala. Eeldada võib, et Paldiski tootmis- ja äritegevus areneb peamiselt kaubasadamate mõjul.

Ühise nimetajana on kogu piirkonnas eesmärk arendada ettevõtlust.

Planeeritavat maa-ala läbivad transpordimaad- riigitee 8 Tallinn-Paldiski, 5800004 Jaani tee ja

5800002 Ingeri tee. Läänest-põhja ümbritsevad metsastunud ja võsastunud ning ajutiselt liigniiskuse

käes vaevlevad maad. Planeeringuala lõuna-lääne piiril asub Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering

ala (tootmismaa sihtotstarbega), mis on kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 27.10.2011

nr 345.

Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringuga oli kavandatud tootmismaa sihtotstarbe muutmist

ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbeks kuna tegemist on ärilise sihtotstarbe eesmärgiga, uute parklate

ja laohoonete kavandamisega. Parklad on sõiduautode parkimise eesmärgiga ja laohooned nende

teenindamiseks. Kruntidele ettenähtud põhihoonete maksimaalseks kõrguseks maapinnast on

planeeritud 8,0 meetrit.

Lääne-Harju Vallavolikogu 16. aprill 2020 otsusega nr 18 on algatatud detailplaneering Paldiski linnas

Tallinna mnt 41 (katastritunnus 58001:001:0005) ja Tallinna mnt 44 (katastritunnus 58001:001:0006)

kinnistutel ning lähialal. Detailplaneeringu eesmärk on jagada kinnistu tootmis- ja ärimaa kruntideks.

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

5.1. ASUKOHT

Maa-ala, mille kohta on koostatud käesolev detailplaneering, asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8

Tallinn-Paldiski 42,8 km-l.

Algatatud detailplaneeringu ala hõlmab järgmisi katastriüksuseid :

Kinnistu nimi Katastriüksuse tunnus

Registri.nr. Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Jaani tee 1 58001:001:0106 4971102 2,60ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ

Jaani tee 2 58001:001:0107 4971102 0,26ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ

Tallinna mnt 42 58001:001:0108 4971102 2,27ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ

Jaani tee 1 katastriüksus piirneb :

• 43101:001:1219 Tallinna mnt 39b, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 58001:001:0318 Jaani tee 3, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 43101:001:0976 Jaani tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega

Jaani tee 2 katastriüksus piirneb :

• 43101:001:0976 Jaani tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0336 Tallinna mnt 43, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 58001:001:0005 Tallinna mnt 41, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

7

Tallinna mnt 42 katastriüksus piirneb :

• 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 43101:001:1485 Ingeri tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0079 Tallinna mnt 40, tootmismaa sihtotstarbega

5.2. PINNAS

Planeeringu ala mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• 80% Õhuke paepealne gleimuld (Gh“) . Mulla lõimis on 10-30cm saviliiv millele järgneb paas

(sl 10-30/p). Huumushorisondi tüsedus on 10-20 cm toorhuumus.

• 5% Koreserikas rähkne gleimuld (Gkr). Mulla lõimiseks on tugevalt rähkne liivsavi millele

järgneb paas (r3ls/p) . Huumushorisondi tüsedus on 20-25cm toorhuumus.

• 5% Leetjas gleimuld (Gl) Mulla lihtlõimiseks on (pl/p) peenliiv/paas.

• 10% Küllastunud turvastunud muld (Go1). Mulla lihtlõimiseks on (pl/p) peenliiv/paas.

Planeeringuala piir

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Pinnamoelt on paikkond nõrgalt lainjas tasandik jäädes absoluutkõrgustelt 13,25...14,49m vahele

Planeeritaval alal on üksikud pinnaveekraave ja süvendeid, kuid need pole juhitud kuivenduskraavi.

Kogu planeeringuala on aastaringselt osaliselt liigniiskuse käes nii nagu valdavad Paldiski linna

maatulundusmaad, kuna Paldiski linnas ei ole teostatud maaparandus, kuivendust seoses sellele, et

Paldiski linn oli Nõukogude ajal kinnine territoorium.

Seoses Nõukogude militaarse lähiminevikuga on maa-alal militaar hoonete vundamendid.

2014.a. detsembril on koostatud planeeringu alale metsanduslik-dendroloogiline ja

keskkonnakaitseline hinnang Metsabüroo OÜ poolt. Oluliseks puistuks (III väärtusklass) hinnati 0,5ha-

alal, kus domineerivaks liigiks on mänd, mis on meie kodumaistest puuliikidest pikemaealised ja

hoonestusala ümbrusesse sobivaim oma vähenõudlikkuse ja tormikindluse tõtt . III väärtusklassiga

metsa osa kuulub detailplaneeringu käigus säilitamisele.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

8

FOTOD PLANEERINGU ALADESLT

• Ilus säilitatav kõrghalastus on vaid

Jaani tee 1 maaüksuse kirde nurgas .

• Maa-alal on kuivenduskraave, mille

vesi pole juhitud peakraavidesse.

Väljavõte Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse aastast 1950

Planeeringuala piir

Ajaloolisele kaardile tuginedes võib öelda, et planeeringuala kõrghaljastus on max 50 aastane ja

domineerivaks puuliigiks on sookased, mis maa-ala kuivendades on määratud hävingule.

5.4. HOONESTUS

Planeeritaval alal hoonestus puudub.

5.5. TEED

Juurdepääsud planeeringualale on riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmikult 5800002 Ingeri tee ja 5800004

Jaani tee kaudu.

Planeeritav ala paikneb riigitee 8 Tallinn-Paldiski 43 km-l.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

9

Foto Ingeri teest

Foto Jaani teest

5.6. TEHNOVÕRGUD

Antud piirkonnas puudub tsentraalne ühiskanalisatsioon ja ühisveevärgi trassid. Planeeritavat ala läbib

10kv elektri õhuliin ning riigitee 8 Tallinn-Paldiski ääres kulgeb ELA094 sideehitis.

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril põhimaantee 8 Tallinna-Paldiski poolses osas

asub looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma

enne ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel,

kuklasperede nö. “soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või

kohe peale lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.

Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“

reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist

nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta.

Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku eituse käigus. Tee

projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal, kui on võimalik säilitada. Kuklase

ümberpaigutamine kohaks on sobilik detailplaneeringus planeeritud krunt pos. nr 3.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ , ROHELINE VÕRGUSTIK alusel ei ulatu planeeringualale

rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).

Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele

katastriüksustele registreeritu

Ehitusseadustiku § 71 lg2 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi

Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul

vähendada. Ehitusseadustiku § 71 lg3 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja

välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette

nähtud üld- või detailplaneeringus. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus

paiknev tee.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

10

Antud detailplaneeringu raames on jäetud riigitee 8 Tallinn-Paldiski kaitsevööndiks 50m äärmise

sõiduraja välimisest servast nii nagu on välja toodud Paldiski linna üldplaneeringus.

Ingeri teele ja Jaani teele on detailplaneeringus määratud 10m tänava kaitsevöönd.

Planeeritaval maa-alal olevate tehnovõrkude piiranguvööndi ulatused:

• Elektri õhuliini ( 10 kV) kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini;

• ELA094 sideehitise kaitsevöönd 1m kaabli teljest.

6. DETAILPLANEERING

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta põhimaantee 8

Tallinn Paldiski, Jaani tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse

ja ökoloogiliselt vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks. Soositud on eelkõige keskkonda

mittekahjustavad kaasaegse tehnoloogiaga väiketootjad nagu puidu- ja mööblitööstus, postitöötlus,

pakendamine jms. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse osadele

tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või

nimetatud funktsioonide kombinatsioonina).

Detailplaneering taotleb maa-ala kruntideks jaotamise, sihtotstarvete, ehitusõiguste,

juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramise. Kehtestatud planeering on edaspidise

projekteerimise aluseks, luues eeldused ehitustegevuseks planeeringuga moodustatud kruntidele.

Planeeritaval alal moodustatakse 4 tootmis- ja ärimaa krunti, 1 ärimaa krunti, 4 tootmismaa krunt , 1

üldmaa krunt, 6 transpordimaa krunti. Tootmis- ja ärimaa kruntidele on antud võimaldab kruntide

liitmist/lahutamist ning hoonestamist kogu ehitusala piires.

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi planeeritud sihtotstarve vastavalt katastriüksuse sihtotstarbele

Krundi planeeritud pind m²

Moodust. katastriüksusest m² (+/-)

Osade senine siht- otstarve

1 T85% Ä15% 10775 58001:001:0106 Maatulundusmaa

2 100% T 211 58001:001:0106 Maatulundusmaa

3 100%Üm 3204 58001:001:0106 Maatulundusmaa

4 T 100% 57 58001:001:0106 Maatulundusmaa

5 T85% Ä15% 8853 58001:001:0106 Maatulundusmaa

6 L 100% 2405 58001:001:0106 Maatulundusmaa

7 L 100% 529 58001:001:0106 Maatulundusmaa

1+2+5+6 T85% Ä15% 22220 58001:001:0106 Maatulundusmaa

8 Ä 100% 1883 58001:001:0107 Maatulundusmaa

9 L 100% 730 58001:001:0107 Maatulundusmaa

11 T85% Ä15% 9568 58001:001:0108 Maatulundusmaa

12 T 100% 169 58001:001:0108 Maatulundusmaa

13 T85% Ä15% 7081 58001:001:0108 Maatulundusmaa

14 T 100% 315 58001:001:0108 Maatulundusmaa

15 L 100% 2482 58001:001:0108 Maatulundusmaa

16 L 100% 921 58001:001:0108 Maatulundusmaa

17 L 100% 2128 58001:001:0108 Maatulundusmaa

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

11

11+12+13+ 17

T85% Ä15% 18946 58001:001:0108 Maatulundusmaa

Katastriüksuse liigi järgi: T- tootmismaa; Ä- ärimaa, L-transpordimaa, Üm- ühiskondlik maa

Näitajad kruntide kohta

P o

s n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d

su u

ru s

m ²

M ak

si m

aa ln

e eh

it is

te al

u n

e p

in d

m ²

M ak

si m

aa ln

e ko

rr u

se lis

u s

p õ

h ih

o o

n e

/k õ

rv al

h o

o n

e

H o

o n

et e

ar v

kr u

n d

il p

õ h

ih o

o n

e /k

õ rv

al h

o o

n e

K ru

n d

i k as

u tu

so ts

ta rv

e

D P

li ig

i j är

gi

K ru

n d

i s ih

to ts

ta rv

e

ka ta

st ri

jä rg

i

Su le

tu b

ru to

p in

d

K at

as tr

iü ks

u se

si

h to

ts ta

rv et

e ka

u p

a

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

ar v

N o

rm /k

av an

d at

av

1 10775 3000 II 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

3000 15/16

2 211 - - - OV 100% T 1090% - -

3 3204 - - - HP 100% Üm 100% - -

4 57 20 I 1 OE 100% T 100% 20 -

5 8853 1000 II 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

1500 8/11

6 2405 - - - LT 100% L 100% - -

7 529 - - - LT 100% L 100% - -

22220 8000 II 2 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

8000 106/ 40

8 1883 350 II 1 ÄK/ÄV/ÄH/ÄB 100% Ä 100% 700 8/12

9 730 - - - LK 100% L 100% - -

11 9568 3500 II 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

4000 21/23

12 169 - - - OV 100% T 100% - -

13 7081 2100 II 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

2500 13/16

14 315 - - - OK 100% T 100% - -

15 2482 - - - LK 100% L 100% - -

16 921 - - - LT 100% L 100% - -

17 2128 - - - LT 100% L 100% - -

11+1 2+13 +17

18946 6200 II 2 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

6500 85/33

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi:

ÄB- kontori- ja büroohoone maa, ÄK-kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa,

ÄV-väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa, ÄH-tankla ja teenindushoone maa,

TT- tootmishoone maa, TL- laohoone maa, TK- logistikakeskuse maa,

OV-vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, OK-kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

LT-tee ja tänava maa, LK-kergliiklusmaa, HP-haljasala maa.

HP-haljasala maa

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

12

6.2. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud

järgmised ehituspõhimõtted:

❖ Hoone peab olema arhitektuurselt kõrge tasemega ja kaasaegne;

❖ Hooned on lubatud rajada detailplaneeringu põhijoonisel näidatud ehitusalasse;

❖ Hooned projekteerida max II korruselisena, kõrgusega maapinnast kuni 10m;

❖ Fassaadi lahenduses tuleb kasutada ja omavahel kombineerida vähemalt kahte erinevat

materjali. Materjalidest võib kasutada sandwich paneele, betooni, laudist, vineeri, krohvi.

Plekki tohib kasutada maksimaalselt kuni 40% ulatuses fassaadist.

❖ Lubatud katusekalle on 0-15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb

kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist. Katusekatte materjal - rullmaterjal

või plekk.

❖ Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See

võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed,

siis on lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk-

ja metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda

kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad;

❖ Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Krundile pos.5 hoone laienduse vajadusel teekaitsevööndisse tuleb taotleda Maanteeameti luba.

6.3. TEE MAA-ALA JA LIIKLUSKORRALDUS

Detailplaneeringu ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski 42,8 kilomeetril

maanteest mõlemal pool. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud riigitee 8 Tallinn-Paldiski

ristmikult Ingeri tee ja Jaani tee kaudu.

Ehitusseadustiku § 71 lg2 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi

Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul

vähendada.

Ehitusseadustiku § 71 lg3 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast

kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või

detailplaneeringus.

Antud detailplaneeringu raames on jäetud riigitee 8 Tallinn-Paldiski kaitsevöönd 50m äärmise

sõiduraja välimisest servast nii nagu on välja toodud Paldiski linna üldplaneeringus.

Ingeri teele ja Jaani teele on detailplaneeringus määratud 10m tänava kaitsevöönd.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

Planeeringu ala teed detailplaneeringu raames on veotänava mõõtmetega ning planeeritud

segaliiklusega. Teede projekteerimise lähtetasemeks on hea (H) ja tee projektkiiruseks 50km/h.

Asfaltkattega kahesuunalise sõidutee laiuseks tootmisala piires on planeeritud 7m. Sõidutee

killustikuga teepeenra osa on planeeritud 0,5 m. Tee maa-alale paigaldatakse kõik ühised

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

13

tehnovõrgud. Teedeäärsed haljasalad on vajalikud nii tehnovõrkude paigutamiseks kui ka lume

vallitamiseks.

Kõik planeeritud teed (nii sõidu- kui ka kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse

teekalletega kõrvalolevatele haljasaladele. Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja

vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks

on Tallinna mnt 40 detailplaneeringuga planeeritud kuivenduskraavid.

Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski

42,808km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup on tänaseks

läbimatu ning see tuleks asendada uue ning soovitavalt suurema läbimõõduga truubiga. Truubi valikul

peaks arvestama naabermaaüksuste maa-ala kuivendusega, seega riigitee 8 Tallinn-Paldiski alla on

planeerida Ø0,75 m truup, mille läbilaskevõimeks on 0,71m³/s. Ristmiku projekteerimise ja ehituse

käigus tuleb Jaani tee ristmikul oleva truup rekonstrueerida.

Planeeritavate tehnovõrkude ristumised riigiteega tuleb projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate

rajatiste ulatuses kinnisel meetodil. Riigitee ristumiskoht ( ei ole mõeldud perspektiivset lahendust) ja

truubi vahetus tuleb välja ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist.

Parkimine toimub kogu planeeritava ala osas oma kruntidel.

Parkimine on planeeritud lähtudes kehtivatest normidest: EVS 843:2016.

Kuna vastavalt katastriüksuste liigile on planeeritud kruntide sihtotstarbed Ä 15% ja 85%T, sellest tulenevalt arvestatakse ka parkimisnormatiivid.

Tabel -1 „Parkimiskohtade arvutus“

Pos. nr Krundi bruto pind

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

Brutopindade jagunemine (m2)

Parkimiskohtade arv Normatiiv

KOKKU/ Plan.

Ärimaa Tootmis– maa

Äripindade pindala.

Tootmispindade pindala

Äri (1/40)

Tootm. (1/90)

Pos.1 3000 15% 85% 450 2550 11 28 39/39

Pos.5 1500 15% 85% 225 1275 6 14 20/20

Pos.8 700 100% - 700 - 18 - 18/18

Pos.10 4000 15% 85% 600 3400 15 38 53/21*

Pos.12 2500 15% 85% 375 2125 9 23 32/13*

Kokku: 36750

162/111

Kuna tootmis- ja ärimaa kruntidele on antud võimaldab kruntide liitmist/lahutamist ning hoonestamist

kogu ehitusala piires, siis parkimiskohtade arvutus on alljärgnev:

Pos.1+2 +5+6

8000 15% 85% 1200 6800 30 76 106/40*

Pos.11+ 12+13+ 17

6500 15% 85% 975 5525 24 61 85/33*

Normatiivise tootmis- ja ärimaade parkimise puhul kasutatakse laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal väike elamute ala normatiivi ning see on: 1/40 –väike elamute alal „uus külastajate arvuga asutuse“ normatiiv 1/90 -väike elamute alal „tööstusettevõte ja ladude“ normatiiv

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

14

*Detailplaneeringus on planeeritud linna IV klassi normi, kuna planeeritud on väikese külastajate arvuga tootmisi. 1/90 –IV klassi linna „uus väikese külastajate arvuga asutuse“ normatiiv 1/250 -IV klassi linna „tööstusettevõte ja ladude“ normatiiv

Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See

võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on

lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk- ja

metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse

ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Piirdeaedu, haljastust ja muid nähtavust piiravaid

takistusi ei tohi kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse.

Detailplaneeringu teedele ristumisel Jaani tee ja Ingeri teega on kantud nähtavuskolmnurgad „Peatu ja

anna teed“ 10mx150m. Ristumisel riigiteega 8 Tallinn-Paldiski on peale kantud nähtavuskolmnurgad

„Peatu ja anna teed“ 8mx350m.

Planeeringu raames olevad ristmikud on lahendatud teeandmise kohustusega peatee-kõrvaltee

põhimõttel. Kavandatava tee täpsed kõrgusarvud leitakse projekteerimise käigus. Detailplaneeringu

ristmiku lahendus täpsustatakse teeprojekti käigus ning selleks taotletakse tingimused

Maanteeametilt. Ristmiku projekteerimisel lähtuda määrusest 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“.

Detailplaneeringule on koostatud G.E.O Grupp OÜ töö nr P19003 (lisatus DP toimiku lisadesse)

„PÕHIMAANTEE NR 8 TALLINN-PALDISKI TEE, TEE NR 5800004 JAANI TEE JA TEE NR 5800002 INGERI

TEE RISTMIKU LIIKLUSE LÄBILASKVUSE ARVUTUS“, kus on välja toodud perspektiivne prognoositud

liiklussagedus.

Läbilaskvuse arvutus on teostatud Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas asuva Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (endinePõlde IV kinnistu detailplaneering) ning Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringutega seotud ristmikule, mille koostaja on Hirundo OÜ (töö nr HDP-03/11). Detailplaneeringu maa-ala asub Paldiski linna kaguserval põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski tee 42,8 kilomeetril maanteest mõlemal poolel. Detailplaneeringu piires kehtib riigitee 8 Tallinn-Paldiski kiirusepiirang 90 km/h. Teeregistri andmetel oli põhimaantee nr 8 liiklussagedus 3050 autot ööpäevas (loendus teostatud 2017. aastal), millest sõiduautode osakaal oli 76%, veoautode ja busside osakaal 4% ning autorongide osakaal 20%. Parkimiskohtade arv kogu planeeritaval maa-alal on 228. Põhimaanteest paremal, Jaani tee alal on parkimiskohtade koguarv 107 (101 sõidu- ja 6 veoautode

kohta) ning Jaani tee perspektiivseks prognoositud liiklussageduseks (aastani 2040) on 284 a/ööp

(parkimiskohad 128 tk ja 156 muud).

Põhimaanteest vasakul, Ingeri tee alal on parkimiskohtade koguarv 119 (119 sõidu- ja 4 veoautode

kohta) ning Ingeri tee perspektiivseksprognoositud liiklussageduseks (aastani 2040) on 154 a/ööp

(parkimiskohad 144 tk ja 10 muud).

Alale siseneva ja alalt väljuva liikluse osa määramisel on lähtutud Inseneribüroo Stratum ja teiste poolt

tehtud erinevatest uuringute tulemustest sarnastel objektidel. Nende uuringute tulemusena saab väita,

et parklakohtade keskmine täituvus äri sihtotstarbega kruntidel on sageli kuni 85% või isegi suurem.

Liikluse prognoosis detailplaneeringute aladele on lähtutud järgmistest eeldustest:

- äriotstarbega kruntide parklakohtade täituvus on maksimaalselt 85%.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

15

Alale saabuva ja väljuva liikluse suuna jaotuse osas on arvestatud, et 50% Jaani tee ja Ingeri teede

ala liiklusest on Tallinna ja Keila suunaline ning 50% Paldiski suunaline. Kokkuvõtteks saab öelda, et

ristmiku teenindustase on piisav ilma lisaradadeta.

Detailplaneeringu realiseerimiseks täiendava liiklusvoo teenindamiseks pole vajalik ristmiku

ümberehitamise ega lisaradade kavandamist. Detailplaneeringu raames tehtud perspektiivse ristmiku

projektlahendus (vt. joonis 5) on võetud aluseks krundijaotuse määramisel, et oleks tagatud ristmiku

laienduse teemaa vajadus, samuti perspektiivsed kergliiklusteed ning bussipeatused. Kergliiklusteede

ja selleks vajalik maaeraldus tuleneb Harju maakonnaplaneeringust ning Paldiski linna

üldplaneeringust ja on vajalik selleks, et detailplaneering oleks kõrgemataseme planeeringutega

kooskõlas. Kergliiklusteede ja bussipeatuste väljaehitamine ei ole samuti detailplaneeringu

realiseerimisek vajalik.

Kui perspektiivis võimalike täiendavate arenduste või põhimaantee liiklusvoo suurenedes kasvab

liikluskoormus selliseks, et ristmikku on vaja ümber ehitada, siis on selleks maa-ala olemas..

Planeeritavad teemaad jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle Lääne-Harju

Vallavalitsusele. Samuti krunt pos.15 antakse üle Lääne-Harju Vallavalitsusele, kuna perspektiivsete

kergliiklusteede rajaja on perspektiivis Lääne-Harju vald.

Riigiteede omanik (Maanteeamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale

kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires

väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

16

6.4. VERTIKAALPLANEERING

Täpsemalt lahendada vertikaalplaneerimine hoonete ja haljastuse projekti mahus. Teede

vertikaallahendus tehakse konkreetse tänava tööprojekti käigus. Teede projekteerimisel võtta aluseks

riigitee 8 Tallinn-Paldiski kõrgused, teeprojekt kooskõlastada eskiisi staadiumis Lääne-Harju

Vallavalitsusega.

Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna. Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev

sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini, liivapüüduri maaüksuste piiril

olevasse kuivenduskraavi.

(„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019

määrus nr 61)

Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus.

6.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Planeeritavate kruntide läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt

maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust

ja hooldamist.

Planeeritavate tehnovõrkude ristumised riigiteega tuleb projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate

rajatiste ulatuses kinnisel meetodil.

Vastavalt Paldiski Linnahoolduse OÜ tehnilistele tingimustele 21.08.2012 nr 56 ei võta Paldiski

Linnahoolduse OÜ kui Paldiski linna vee-ettevõte hooldada ja hallata planeeringus rajatavaid

torustikke.

6.5.1. VEEVARUSTUS

Projekteerimine vastavalt standardile EVS 835:2014

Kuna antud piirkonda pole kavandatud Paldiski linna ÜVK torustikke, siis planeeringuala veevarustus

tagatakse Tallinna mnt 40 katastriüksusele rajatavast puurkaevust. Tallinna mnt 40 katastriüksusele

rajatava puurkaevuga liitumine toimub pärast notariaalset kokkulepet, mis sõlmitakse enne

detailplaneeringu kehtestamist.

Puurkaevu juurde ehitatakse eraldi 2.astme veepumpla, millest võetakse eraldi süsteemidega vett

majandusjoogiveele ja tuletõrjeveele.

Tootmis- ja ärimaade veekuluks arvestatakse hinnanguliselt keskmiselt 15 ie/d ehk 15x5x0,15 m³/d =

11,25 m³/d. Tegelik veetarve personalile ning tehnoloogiline veetarve täpsustatakse järgnevate

ehitusprojekti staadiumitega iga krundi kohta eraldi.

Vastavalt Paldiski Linnahoolduse OÜ tehnilistele tingimustele 21.08.2012 nr 56 tuleb välitrasside

projekteerimisel kasutada plastik torustikke PE, PN10, mis vastavad standardile EN12001 või ISO4427

ja millele on omistatud Danish Standardi sertifikaat ja/või Nordic Poly Mark sertifikaat. Sertifikaatide

tähised peavad olema kantud torustikele.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

17

Veetorustik projekteerida 180cm sügavusele (mõõdetud torulaest). Torustike survestamisel teostada kontrollmõõtmised rõhuga 10 baari. Liitumispunkti maakraanid paigutatakse 1 m kaugusele krundi piirist. Projekteerida puurkaevpumplasse veemõõdusõlm.

Vastavalt Paldiski Linnahoolduse OÜ tehnilistele tingimustele on antud nõuded maaüksuste

veemõõdusõlmedele:

• Veemõõdusõlmed paigaldada vahetult hoone veesisendile kuiva, valgustatud ja lukustatud

ruumi, mille temperatuur on üle +2 ja alla +40 °C.

• Kui maaüksustel paiknevates hoonetes puuduvad sobivad ruumid veemõõdusõlmede

rajamiseks, või kui sisendtorustiku pikkused veemõõdu sõlmedeni rajamiseks sobilike

ruumideni on pikemad kui 50 m, siis tuleb veemõõdusõlmed rajada veemõõdukaevudesse,

mis asuvad kuni 2m kaugusel liitumispunktidest, sõiduteedest ja parklatest.

• Veemõõdukaevud peavad olema veetihedad, minimaalse rõngasjäikusega SN8, minimaalse

läbimõõduga DN1000. Veemõõdukaevude luugid minimaalselt DN700, mis on soojustatud ja

lukustatud.

• Kui veemõõdukaevudes või –ruumides säilib oht veearvestite külmumisele, tuleb torustikud

isoleerida ja veemõõdusõlmedesse paigaldada soojustatud kastid. Kastidel peab olema avatav

esikülg ja pealmine osa.

• Hoonete veearvestid paigaldada vahetult hoonete või kaevude veesisenditele peale esimest

sulgarmatuuri vastavalt lisatud tüüpjoonisele. Iga maaüksuse liitumiseks küsida vee-ettevõttelt

eraldi liitumistingimused.

6.5.2. TULETÕRJEVEE VARUSTUS

Planeeritavate hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 10m.

Hoone maksimaalne korruselisus on II korruseline.

Planeeritava tootmis- ja ärihooned jäävad II tuleohuklassi.

Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Vajalik tulekustutusvesi kvartali väliseks tulekustutuseks Q=25 l/s 3 tunni jooksul saadakse

planeeringualale rajatavast kahest tuletõrjeveehoidlast (2x270m³) ning neljast tuletõrjehüdrantidest .

Suurema tuletõrjevee vajaduse korral lahendatakse tuletõrjevee vajadus vastavalt tootmishoone

hooneprojekti staadiumis ning lahendatakse omal krundil.

Tulekustutusvesi vastab EVS 812-6:2012 ja vastab EVS 812-6:2012-4:2018

Tuleohutuskujad tagatakse vastavalt Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.

Tuleohutuse tagamine tuleb teostada vastavalt Tuleohutuse seadusele.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

6.5.3. OLMEKANALISATSIOON

Detailplaneeringuala tootmis- ja ärimaa kruntide kanaliseeritav vooluhulk on praeguses projekti

staadiumis hinnanguliselt võrdne veekasutuse vooluhulgaga: 11,25 m³/d

Kanaliseeritavat heitvee kogust täpsustatakse iga koostatava krundi ehitusprojektiga.

Maksimaalne reostuskoormus planeeringuala kruntide tarbijatelt selgub liitumisprojektidega.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

18

Kuna antud piirkonnas tsentraalne ühiskanalisatsioon puudub, siis lahendatakse süsteem ühise

biopuhasti baasil. Puhasti tüüp ja torustike trassveering täpsustatakse järgnevas tehnilise projekti

staadiumis.

Paldiski linna ühiskanalisatsiooni projekteerimine vastavalt standardile EVS 835:2014:

• Maaüksuste liitumispunktid projekteerida 1m kaugusele maaüksuse piirist. Maaüksuste

liitumispunkti kaev peab tagama esinduslike reoveeproovide võtmise. Projekteerida

kanalisatsioonitrassile 2m enne liitumispunkti proovivõtu (analüüsi) kaev DN300.

• Kõiki isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja kanalisatsioonikaevud peavad olema veetihedad

ning nende rajamiseks kasutatavad torud peavad vastama standardile EN1401 või EN13476 ja

kaevude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8 ning tõusutorul vähemalt SN2.

• Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate

voolurennidega (lubatud on kuni 45º nurgad voolurennides).

• Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus minimaalselt 1,50 m maapinnast toru peale.

Kinnistusisese torustiku võib projekteerida madalamale tingimusel, et külmumise vältimiseks

kasutatakse vastavat küttekaablit. Läbiviigud vundamentidest mitte väiksem kui DN110 ja

kinnistusisene torustik mitte väiksem kui DN150. Maaüksuse sees rajada vaatluskaevud

vähemalt iga 30m järel, ühendustorustikul iga 60m järel (nõue laieneb ka sademetevee

kanalisatsioonile).

• Kanalisatsioonitrassi ummistavate ja keskkonnale ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni sattumise

vältimiseks projekteerida vastavad puhastusseadmed ja sulgarmatuur oma

kanalisatsioonitorustikule.

6.5.4. SADEMEVEED

Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks

on Tallinna mnt 40 detailplaneeringuga planeeritud kuivenduskraavid.

Kuivenduskraavide eesvooluks on Laoküla peakraav

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

19

Maaüksuse piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale.

Mitte kasutada riigimaantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski

42,808km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup on tänaseks

läbimatu ning see tuleks asendada uue ning soovitavalt suurema läbimõõduga truubiga.

Detailplaneeringus arvutuste kohaselt on planeeringualalt tulev vooluhulk riigitee 8 Tallinn-Paldiski

profiilis, kus valgala pindala määramisel arvestasin Tallinna mnt 44 maaüksuse pindalaga, kuhu

planeeritakse tootmis ja ärimaa sihtotstarbega krunte on alljärgnev:

Qa= q x kψ x A= 130x0,9x3,91=457 l/s so 0,46 m³/s Qa – arvutusvooluhulk (l/s); q – arvutusvihma intensiivsus (l/s ha) kψ – kaalkeskmine äravoolutegur, mis arvestab valgala pinnakatet; A – valgala pindala (ha). Truubi valikul peaks arvestama naabermaaüksuste maa-ala kuivendusega, seega riigitee 8 Tallinn- Paldiski alla on planeerida Ø0,75 m truup, mille läbilaskevõimeks on 0,71m³/s.

Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini,

liivapüüduri maaüksuse piiril olevasse, planeeritavasse kuivenduskraavi.

(„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019

määrus nr 61)

Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus. Konkreetsed lahendused sadevee juhtimiseks detailplaneeringu alal lahendatakse järgnevate projektide käigus.

Paldiski linna sademeveekanalisatsiooni projekteerimine vastavalt standardile EVS 835:2014.

• Õli-, bensiini- ja liivapüüduritele tuleb tagada selline ligipääs, et neid on võimalik setetest puhastada.

• Linna sadeveekraavid ja truubid rekonstrueerida selliselt, et need tuleksid toime maaüksustelt ärajuhitavate vee kogustega.

• Rajatavad sademetevee kaevud ja torustikud peavad olema veetihedad ning nende rajamiseks

kasutatavad torud peavad vastama standardile EN1401 või EN13476 ja kaevude rõngasjäikuse

klass peab olema vähemalt SN8 ning tõusutorul vähemalt SN2.

6.5.5. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatavate kruntide elektrivarustus on vastavalt Eesti Energia tehnilistele tingimustele nr 199818

10.04.2012 ning detailplaneeringu lahendus on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ Arendus-ehitusosakonna

poolt 12.10.2012 (kooskõlastuse nr 0219219359).

Detailplaneeringu ala koormuskeskmesse on planeeritud krunt ( HEKA tüüpi võimsusega 500kVA)

alajaamale, mille toide tuleb planeeringuala läbivast 10kv fiidrilt

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

20

Alajaam Kogus kW/A

Tootmis- ja ärimaad Pos. 1,5,10,12 Ärimaad Pos. 8 Tootmismaa Pos. 13

4x125 1x125 1x20

452/645

Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast

alajaamast. Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustust juhitakse

loomuliku valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed.

Detailplaneeringus on näidatud planeeritavate 0,4 kv kaabelliini trassid ja maaüksuste piiridele jaotus-

ja liitumiskilbid.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

liitumisspetsialisti poole.

6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON

Planeeritaval maa-alal olemasolev sidevarustus puudub. Planeeringu alal olevate olemasolevate ja

uute hoonete sidevarustuse lahendamiseks on tellitud ja väljastatud Elion Ettevõtted AS-ilt

detailplaneeringu koostamiseks telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 19302922, kus

on öeldud, et selles piirkonnas on puudu Elioni maakaablivõrk.

Põlde IV kinnistule planeeritavate tootmis- ja ärihoonete telekommunikatsiooniühendustega

varustamine tuleb lähiajal lahendada raadiolahendusena. Klientidel on võimalik levi ja vaba

jaamamahu olemasolul liituda WIMAX raadiotelefoni- ja andmesidevõrguga, mis võimaldab pakkuda

telefoni- ja internetiühendust ning mille soovi korral tuleb esitada taotlus Elionile.

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski põhjapoolsel küljel kulgeb ELA094 sideehitus. Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse volitatud asutus on Connecto Eesti AS. Sidelahendus on seega tulevikus võimalik

lahendada ka ELA094 sideehituse baasi.

Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks.

6.5.7. VÄLISVALGUSTUS

Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse

tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast alajaamast. Tänavavalgustust juhitakse loomuliku

valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed.

Planeeritavate parklate ja muu välisvalgustuse projekteerimisel arvestada, et see ei hakkaks segama

maanteel liiklejaid. Kaablite ja valgustite asukohad tuleb täpsustada tänavavalgustusprojektiga.

7. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Istutavate puude kaugus tiheasustatud teedest vastavalt

Standardist EVS 842:2003. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis

kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

21

Krundile pos.1 rajatakse põhja küljele 2x kuusehekk –kaitsehaljastus.

Haljastuse kujunduslikuks ideeks võiks olla vabakujuline haljasriba, mis oleks värviküllane ja

vaheldusrikas igal aastaajal. Valida tuleks puud ja põõsad, mis oleks ühtlasi vähenõudlikud. Haljastuse

rajamist tuleks kaaluda ka planeeritavate parkimiskohtade lähedusse, kuna see pakuks lisaks muudele

positiivsetele külgedele ka päikesevarju parkivatele autodele. Tootmismaa krundil tuleb uue haljastuse

rajamisel arvestada ohutusnõuetega, st rajatav haljastus ei tohi hakata takistama päästetöid jms.

Moodustatavate äri- ja tootmismaa krundi ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik, mis võimaldab

vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud

rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib

piirded ette näha mitte kruntide piiridele ja ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks vaid ladustamise

platsid või näidiste alad.

Jäätmed.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinerit prügimajaga, variseina või haljastuse abil nii, et see jääks külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub

kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida

nende regulaarne äravedu.

Rajatav tee rajatakse asfaltkattega.

Täpsemalt lahendada kruntide haljastus, sissesõiduteed, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus

jne. iga hoone ja haljastuse projekti mahus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata hoonete, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest.

8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Paldiski Linnavalitsuse 09.02.2010 korraldusega nr 63 ei algatatud KSH-d.

Majanduslikud mõjud

Lääne-Harju Vallavalitsuses toetatakse ettevõtluspiirkonna väljakujunemist antud piirkonnas, mis

looks tootmise ja tööstuse arenguga uusi täiendavaid töökohti Paldiski linnas. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et negatiivne mõju majandusele puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoone rajamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoone

rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

22

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasneb peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute töökohtade lisandumisel. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne

mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga olevaid objekte, rajatisi või muu kahjulikku detailplaneeringu

alal ei esine, keskkonda ohustavat tootmist pole kavandatud .

Summaarne mõju pinnasele on neutraalne. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele

ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt

reoveekanalisatsiooni. Planeeringu elluviimisega kaasneb paratamatult ulatuslik mõju pinnasele, kuid

hiljem tänu maapinna tasasusele ja kuivendamisele on võimalik praktiliselt täielikult vältida kahjulikke

mõjusid pinnasele ja põhjaveele. Planeeritava maa-alal mulla viljakus on madal.

Summaarne mõju veekeskkonnale on neutraalne. Kuna kraavid on puhastamata ja osaliselt ei suubu

nad kuhugi, siis on antud ala kaetud osaliselt liigveega. Seoses korrektse kraavituse ning kaasaegse

sade- ja drenaažvee süsteemi ehitamisega on tootmistegevusest tingitud pinnase ja põhjavee riskid

vähendatud miinimumini. Sadevee kanalisatsiooni eelvooluks on Tallinna mnt 40 kinnistu

detailplaneeringus kavandatavad kuivenduskraavid, mis suubuvad Laoküla peakraavi. Suurematele

asfaltplatsidele tuleb rajada sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õli- ja liivapüüdjad).

Mõju õhukeskkonnale. Planeeritava ala põhiliseks tulevaseks õhusaaste allikateks on autoliiklus ja

hoonete soojavarustus. Suure müratasemega või keskkonnaohtlikku tootmist antud maa-alal ette

nähtud ei ole. Seetõttu puudub ka reostusoht, mis saaks seada piiranguid edaspidisele

ehitustegevusele.

Mõju taimestikule on neutraalne. Planeeritav ala taimekooslus on liigirikkuse poolest väheväärtuslik.

III väärtusklassiga puistu on planeeritud säilitada. Kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses ei levi

teadaolevalt ühtegi looduskaitsealust taimeliiki ega –kooslust.

Tootmismaa kruntidele ja teede äärde rajatakse ehituste vahelistele alale rohkesti uut kõrghaljastust.

Mõju loomastikule on neutraalne. Planeeritav tegevus muudab oluliselt kogu planeeritava ala

loomastiku elutingimusi. Kahepaiksete, näriliste ja põõsaslindudele elualad kitsenevad.

Planeeritava maa-ala korrektne metsa ala säilitatakse nende jaoks ja uue kõrghaljastuse puud ning

põõsad on soodsaks elukohaks mitmetele linnuliigile.

Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril riigitee 8 Tallinna-Paldiski poolses osas asub

looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma enne

ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel, kuklasperede nö.

“soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume

sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.

Kuklase ümberpaigutamine kohaks on sobilik detailplaneeringus planeeritud krunt pos.nr 3.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

23

Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“

reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist

nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta.

Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku ehituse käigus. Tee

projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal (kui on võimalik säilitada).

9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD

Detailplaneeringu üheks ülesandeks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti

koostamisel on täiendavalt vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kõikide kavandatud tegevuste jaoks on vajalik taotleda vastava tegevuse realiseerimise ajal kehtiva

korra kohased keskkonnaload.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (kehtib alates 01.01.2020)

40. KESKKONNAKAITSELOAD

(1) Keskkonnakaitseluba on:

1) keskkonnaluba;

2) keskkonnakompleksluba;

3) kui seadusega ei ole ette nähtud keskkonnaloa ega keskkonnakompleksloa nõuet, muu luba, mille

nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks.

(3) Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või

allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses.

§ 41. KESKKONNALUBA

(1) Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust:

1) vee erikasutus;

2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku;

3) jäätmete käitlemine;

4) maavara kaevandamine.

Pinnasega seotud nõusolekud. Maapõueseaduse §3 on kirjas, et maavara on looduslik kivim, setend,

vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel

kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maardlana

keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud).

Maapõueseaduse §1 p2 lg4 kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuva maavara

kasutamisel.

Maapõueseaduse §95

(1) Maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi on füüsilisest isikust

kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises

kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse anda ka kinnisasja

kasutamise õigust omavale füüsilisele isikule.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

24

Maapõueseaduse §96 p2 ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja

allmaaehitise rajamine, ning maaparandushoiutööde ja maaparandussüsteemi ehitamise ning

põllumajandustööde käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata kaevandamisena.

Tulevase ettevõtja jaoks on oluline teadvustada, et ta osaleb ühise keskkonna loomises ka ise. Samuti

peab territooriumi omanik tagama ala korrashoiu. Selliselt on võimalik rajada ümbritsevasse

maastikku hästi sulanduvaid tootmiskomplekse detailplaneeringus esitatud kujul.

Detailplaneeringuga on arvestatud alljärgnevate seisukohtadega:

Tehnoseadmetest ning äri-ja kaubandustegevusest lähtuvad müratasemed peavad

läheduses paiknevate elamu maa-alade välisõhus vastama keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud

tööstusmüra sihtväärtustele.

Tööstusmüra tasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71

lisas 1 toodud normtasemeid.

Olenevalt planeeritavate hoonete kasutusotstarbest tuleb tagada, et siseruumide

müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

Ehitusaegsed ja detailplaneeringu realiseerumise järgselt alalt lähtuvad

vibratsioonitasemed ei tohi ületada 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

Uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015. määruses nr 43

„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutuselevõtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus-või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

toodud nõudeid.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

10. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Detailplaneeringus on arvestatud kuritegevuse ohjeldamiseks juhendmaterjalina „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ lähtuvalt EVS 809-1:2002. Kuriteohirmu alla

mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused

jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad,

hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned,

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

25

kõnnumaad), pimedad nurgatagused. Kodanike elukvaliteedi oluliselt määrav igapäevane julgeolek on

seotud erinevate ruumiliste ja sotsiaalsete aspektidega, mida on võimalik juhtida läbi keskkonna

planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine

peaks käima koostöös omavalitsuse ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete

lahenduste.

Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks:

• Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on

meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja

vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe

korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite

regulaarne tühjendamine, grafiti seintelt eemaldamine jne), mille tulemusena on tahtliku

kahjustamise tõenäosus palju väiksem.

• Elavus. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas

piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Tootmispiirkonnas võib olla inimeste vähest

liikumist õhtusel ja öisel ajal, see aga vähendab kontrollitunnet. Seepärast on hea kui

piirkonnas asub erinevate funktsioonidega hooneid, see aitab luua nii päevasel kui öösel elu

täis oleva naabruskonna ja vähendab vandalismi. Samuti on tulemuslik ööpäevaringsete

valvete rakendamine.

• Territoriaalsus. Suurte üldkasutatavate alade jaotamine väiksemateks osadeks annab suurema

kontrollitunde. Territoriaalsus, kombineeritud järelevalve strateegia vähendab vägivaldsete

kuritegude riski.

• Nähtavus ja vaateväli. Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt

plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Hea vaateväli hoonete akendest krundile

vähendab salajasi vargusi. Turvalisuse parandamiseks peaks olema võimalik potentsiaalse

ründaja nägemine (ka näo) tuvastamine vähemalt 4 m kauguselt. Vajalik on piisav valgustus,

sisehoovid, parklad, kõnniteed, ka majaesised tuleks valgustada.

• Valgustus ja vargused. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekivad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt

nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste

katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt

metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski või siis riskialdis tsoonis piirata

juurdepääsu ustele. Sissepääsu paigutus rahvarohkesse, valgustatud kohta vähendab

murdvarguste riski.

• Piirded. Piiritletud tootmismaad tõstavad turvalisust.

11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad

olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Üldkasutatavad teed ning tehnovõrgud ja -rajatised ning üldkasutatavate alade haljastuse rajab

arendaja. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist

projekteerib ja ehitab OÜ Jaotusvõrk elektrivõrgu. Tehnovõrkude lahenduse realiseerimiseks on vajalik

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

26

servituudilepingu sõlmimine Asjaõigusseaduses sätestatud korras. Täpne servituudiala ja

kasutustingimused tuleb määrata servituudilepingus.

Planeeritavad teemaad jäävad avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle Lääne-Harju

Vallavalitsusele. Krunt pos. 15 antakse üle Lääne-Harju Vallavalitsusele, kui perspektiivsete

kergliiklusteede rajajale perspektiivis.

Detailplaneeringuga planeeritud reoveepuhasti ja tänavaalale jäävate torustike hooldus ja

ekspluatatsioon jaoks tuleb luua vee-ettevõte (või leida selline ettevõte, kes soovib selles piikonnas

tegeleda), kes antud piirkonnas hakkab vee-ettevõtlusega tegelema .

Planeeritud tootmismaa kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt.

Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

sisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused

toimuvad krundiomaniku kulul. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringualal oleks välja ehitatud

planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ja teed ning üle antud

Lääne-Harju Vallavalitsusele ja viimane on need vastu võtnud, samuti seatud detailplaneeringuga

ettenähutud kõik servituudid ning rajatud riigitee 8 Tallinn-Paldiski teepoolsed piirdeaiad, välja

arvatud planeeringuga planeeritud perspektiivne kergliiklustee mille rajajaks on Lääne-Harju vald.

Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks perspektiivis.

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJAD

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

27

II KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED

Tabel – kaasatavate ja koostöötegijate koondtabel

Jrk nr

Isik kellega on detailplaneering kooskõlastatud

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused

1 Maanteeamet Põhja regioon Direktori asetäitja Aivo Salum

03.05.2012 nr 15- 2/11- 00100/096(120259)

Kooskõlastatud tingimustel: 1. Ristmik lahendada maantee projekteerimisnormide nõuetele, osa 5 2. Detailplaneering kooskõlastada Maanteeametiga

Kooskõlastuste leht nr 1,2

2 Elektrilevi OÜ Põhja piirkonna spetsialist Anneli Reinberg

12.12.2011 Lahendusega nõus

Kooskõlastuste leht nr 3

3 Elektrilevi OÜ Tehnovõrkude spetsialist Maie Erik

Nr 0219219359 12.10.2012

Kooskõlastatud. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Kooskõlastuste leht nr 3

4 Päästeameti Insenertehnilise büroo juhtivinspektor Andres Mäll

05.10.2012 Nr K- AM/24-1

Kooskõlastatud

Kooskõlastuste leht nr 3,4

5 Terviseamet Põhja talitus Natalja Šubina direktori kt.

21.11.2012 9.3- 1/10078

Põlde IV kinnistu detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega järgmistel tingimustel:

Kooskõlastuste leht nr 5

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

28

6 Piirinaaber: Paldiski mnt 40 kinnistu OÜ HUNTER GRUPP juhatuse liikmed: Valerii Titenko , Tatjana Paemre, Victor Novokreshchenov

29.11.2012.a Kooskõlastatud

Kooskõlastuste leht nr 6

7 Maanteeamet Planeeringute osakonna juhataja Tõnis Tagger

26.04.13 nr 15- 4/13-00237/063

Lähtuvalt PlanS §17 lg3 kooskõlastab Maanteeamet nimetatud detailplaneeringu tingimusel, et põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ristumisel Ingeri tee ja Jaani teega tekkiv uus liiklussituatsioon seab vajaduse olemasoleva ristmiku ümberehitamiseks ning selleks taotletakse tingimused Maanteeametilt.

Kooskõlastuste leht nr 7

8 KESKKONNAAMET Taimar Ala Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes

21.05.2014 NR HJR 6-5/14/18726-5

Kooskõlastatud tingimusel

Kooskõlastuse leht nr 8-9

9 Kaitseministeerium Kaupo Kaasik Infrastruktuuri osakonna juhataja Kaitseinvesteeringute asekantsleri ülesannetes

16.06.2014 nr 12.1-1/14/2691

Kooskõlastatud

Kooskõlastuste leht nr 10

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering

(end. PÕLDE IV KINNISTU DETAIPLANEERUNG)

29

III DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1 Situatsiooni plaan M 1:10 000

Joonis 2 Kontaktvööndi plaan M 1:5 000

Joonis 3 Tugiplaan M 1:500

Joonis 4 Detailplaneeringu põhijooni-tehnovõrkudega M 1:500

Joonis 5 8 Tallinn-Paldiski perspektiivne ristmik

Illustreeriv joonis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hirundo OÜ

[email protected]

Sõpruse pst 218-13

13416, Tallinn, Harju maakond

Teie 28.01.2021

Meie 18.02.2021 nr 7.1-2/21/2490-2

Lääne-Harju vald Paldiski linn Tallinna mnt 41

ja 44 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Lääne-Harju vald Paldiski linn Tallinna mnt 41

(58001:001:0005) ja Tallinna mnt 44 (58001:001:0006) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringule

(edaspidi planeering).

Planeeringuga kavandatakse eeldused tootmis- ja ärihoonete püstitamiseks ja muuhulgas riigi

põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ja Jaani ning Ingeri tee ristmiku (km 42,78) perspektiivse

liikluslahenduse jaoks vajaliku maavajaduse määramiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame Lääne-Harju vald Paldiski linn Tallinna mnt 41 ja 44 maaüksuste ja lähiala

planeeringu (Hirundo OÜ töö nr HDP-03/2019; vers 28.01.2021). Kooskõlatus on antud

teadmisega, et planeeringuga seotud liikluslahendused ehitatakse välje enne hoonetele ehitusloa

väljastamist.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamisel.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Koopia: Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected]

Lisa: Planeeringu seletuskiri, põhijoonis ja perspektiivne ristmiku liikluskorralduse joonis

Krista Einama

58627026 [email protected]

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 1

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, PALDISKI LINN

KINNISMÄLESTIS: puudub

PLANEERINGU NR.

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA ja

TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus

Rae tn 38, Paldiski linn 76806

E-mail: [email protected]

Tel: 6790600

HUVITATUD ISIKUD: Tanel Lambing

Tamme tn 4a, Keila linn, Harju maakond, 76607

E-post: [email protected]

Tel. +372 5177678

(allkirjastatud digitaalselt

Katri Lambing

Tamme tn 4a, Keila linn, Harju maakond, 76607

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2019

2020

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistute

ning lähiala detailplaneering

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2

DETAILPLANEERINGU I KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI LK

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-4

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS 4-6

4. PLANEERINGU KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

5. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 6

5.1. Asukoht 6-7

5.2. Pinnas 7

5.3. Reljeef ja haljastus 8

5.4. Hoonestus 8

5.5. Teed 8

5.6. Tehnovõrgud 8

5.7. Kehtivad piirangud 8-9

6. DETAILPLANEERING 10

6.1. Üldised põhimõtted 10-11

6.2. Arhitektuursed tingimused 12

6.3. Tee maa-ala ja liikluskorraldus 12-15

6.6.4. Vertikaalplaneering 15-16

6.5. Insenertehniline lahendus 16

6.5.1. Veevarustus 16-17

6.5.2. Tuletõrjevee varustus 17-18

6.5.3. Olmekanalisatsioon 18

6.5.4. Sademevee kanalisatsioon 18-19

6.5.5. Elektrivarustus 19-20

6.5.6. Telekommunikatsioon 20

6.5.7. Välisvalgustus 20

6.5.8. Soojavarustus 20

7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED 20-21

8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 21-22

9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD 22-24

10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSE 24-25

11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 25

12. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED 26

13. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 26

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1 Situatsiooni plaan M 1:10 000

Joonis 2 Kontaktvööndi plaan M 1:5 000

Joonis 3 Tugiplaan M 1:500

Joonis 4 Detailplaneeringu põhijooni-tehnovõrkudega M 1:500

Joonis 5 8 Tallinn-Paldiski perspektiivne ristmik

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EES MÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Paldiski linna üldplaneering ( kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega

nr 15);

• Paldiski Linnavalitsuse 09.02.2010 korraldus nr 63 „Paldiski linnas kinnistul Põlde IV

detailplaneeringu algatamine“;

• Lääna-Harju Vallavolikogu 16.04.2020 otsus nr 18 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateerilise hindamise algatamata jätmine“. Algatati detailplaneering Paldiski linnas Tallinna mnt 41 (katastritunnus 58001:001:0005) ja Tallinna mnt 44 (katastritunnus 58001:001:0006) kinnistutel ning lähialal;

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78)

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Geodeetilise alusplaani töö nr. 4 (08.04.2018) on teostatud Nullpunkt Projekt OP poolt;

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja

arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta riigitee 8 Tallinn Paldiski, Jaani

tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja ökoloogiliselt

vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks. Lisaks on planeeringu ülesandeks ehitusõiguse

määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning

vajalike kitsenduste määramine.

2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/78) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu

suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada:

• Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi

juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 4

tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Välditakse uute

arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Tulenevalt üleriigilises planeeringus

väljendatud riiklikust huvist välditakse uute elamualade kavandamist Paldiski ja Muuga

sadamate vahetus naabruses

• Arendada edasi olemasolevaid potentsiaali omavaid tööstus- ja logistikaalasid ning piirkondi,

kus on olemas juurdepääsuteed ja ühendused vajalike transiitkoridoridega (maanteede ja

raudteedega), nt Muuga ja Paldiski sadamate piirkonnad, Ämari–Rummu piirkond, Loksa linna

sadama piirkond jne.

• Maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede

trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks: b) Tallinn-Paldiski (põhimaantee

nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse

suurendamiseks;

Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning sellele tuginedes ei paikne Tallinna

mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistud rohevõrgustiku alal. Seega ei ole kavandatav tegevus vastuolus

Harju maakonnaplaneeringuga.

Paldiski linna üldplaneering

Paldiski linna üldplaneering on kehtestatud 14.06.2005 otsusega nr 15. Üldplaneering näeb ala ette

loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastusena. Planeeritavast alast idapoole jääb üldplaneeringu kohaselt

kaubandus-, teenindusettevõtete ja büroohoonete maa.

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2019-2030

Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 on

kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrusega nr 16. Eelneva kohaselt ei asu ala

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas

3. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS

Arvestades Paldiski soodsat asukohta transpordisõlmena, mida läbib suures osas transiitkaubandus

Venemaa-Lääne-Euroopa suunal, oleks kõige otstarbekam linnas arendada lisaväärtust loovat

tootmist, mis põhineks mujalt saabuva tooraine või pooltoodete edasisel töötlemisel või

pakendamisel. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse tootmismaadele

ärimaa kõrvalfunktsioon (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud

funktsioonide kombinatsioonina). Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi

realiseerimise tarbeks, sellega on detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks

tööetapiks.

Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on algatatud planeeringu ala juhtfunktsiooniks looduslik

haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-ala. Seega on antud detailplaneering üldplaneeringut muutev

detailplaneering.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5

Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringust.

Planeeringuala piir

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 6

Planeeringuala piir

Paldiski linna üldplaneeringuga on linna haldusala funktsionaalselt jaotatud kuueks linna piirkonnaks.

Jaotuse kavandamisel on arvestatud olemasolevat elukeskkonda, transpordiskeemi, sotsiaal-

majanduslikku arengut ning looduskeskkonna tingimusi.

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Paldiski linna sadama piirkonnas, mis hõlmab Lõunasadam

ala ja sellest idas paiknev tootmisala. Paneeritav ala piirneb maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksusega, mille kõlvikuline koosseis on valdavalt metsamaa. Planeeritavat maa-ala läbivad

transpordimaad- riigitee 8 Tallinn-Paldiski, reformimata Jaani tee ja Ingeri tee.

Planeeringu alasse on kaasatud osaliselt „Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringus“ planeeritud teemaa krundid Jaani tee ning Ingeri tee laienduseks.

Kontaktvööndis asub Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering ala (tootmismaa sihtotstarbega), mis

on kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 27.10.2011 nr 345

5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD

5.1. ASUKOHT

Planeeritav ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,8 km-l.

Detailplaneeringu ala hõlmab Paldiski linnas järgmisi katastriüksuseid :

Kinnistu nimi Katastriüksuse tunnus

Registri.nr. Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Tallinna mnt 44 58001:001:0006 11296450 43483m² maatulundusmaa Tanel Lambing Katri Lambing

Tallinna mnt 41 58001:001:0005 11296350 8266m² maatulundusmaa Tanel Lambing Katri Lambing

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUS

PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Vastavalt Paldiski linna

üldplaneeringule paikneb

planeeritav ala looduslikul

haljasmaa ja kaitsehaljastuse maa-

alal

PLANEERINGUALA JUHTOTSTARVE

TOOTMI- ja ÄRIMAA

SIHTOTSTARBEGA.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7

Planeeringualasse on lisatud 5800004 Jaani tee ja 58000052 Ingeri tee osa. Lisaks on

planeeringualasse kaasatud Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringuga planeeritud teemaa krundid Jaani tee ning Ingeri tee laienduseks ( end. Põlde IV

kinnistu detailplaneering).

Jaani tee 1 58001:001:0106 4971102 2,60ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ

Jaani tee 2 58001:001:0107 4971102 0,26ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ

Tallinna mnt 42 58001:001:0108 4971102 2,27ha maatulundusmaa Cristof varahaldus OÜ

Tallinna mnt 41 katastriüksus piirneb :

• 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0107 Jaani tee 2, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 58001:001:0336 Tallinna mnt 43, maatulundusmaa sihtotstarbega

Tallinna mnt 44 katastriüksus piirneb :

• 58001:001:0132 8 Tallinn-Paldiski tee, transpordimaa sihtotstarbega

• 58001:001:0069 Tallinna mnt 46, maatulundusmaa sihtotstarbega

• 43101:001:1485 Ingeri tee, transpordimaa sihtotstarbega

5.2. PINNAS

Planeeringu ala mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• 10% Õhuke paepealne gleimuld (Gh“) . Mulla lõimis on 10-30sm saviliiv millele järgneb paas

(sl 10-30/p). Huumushorisondi tüsedus on 10-20 cm toorhuumus.

• 90% Leetjas gleimuld (Gl 70%osakaaluga) ja küllastunud turvastunud muld (Go1

30%osakaaluga). Mulla lihtlõimiseks on (pl/p) peenliiv/paas.

Planeeringuala piir

Piirkond on kaitsmata põhjaveega ala. Lähimad registrisse kantud puurkaevud asuvad ligikaudu 650 m

kaugusel (keskkonnaregistri kood PRK0018630 ja PRK0017268). Kõikide nimetatud puurkaevude

sanitaarkaitsealad on 50 m ning kumbki neist ei ulatu planeeringualale.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub Paldiski piirkond

madala ja normaalse radooniriskiga alal.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 8

5.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Pinnamoelt on paikkond nõrgalt lainjas tasandik. Maapinna kõrgusarvud 13,79...14,76m.

Tallinna mnt 41 pindala on 8266 m2, millest 653m² on looduslik rohumaa ja 7613m² metsamaa.

Tallinna 44 pindala on 43483 m2, millest 1467m² on looduslik rohumaa, 41724m² metsamaa ja 292m²

muu maa.

Kogu planeeringuala on hooajaliselt osaliselt liigniiskuse käes nii nagu valdavad Paldiski linna

maatulundusmaad, kuna Paldiski linnas ei ole teostatud maaparandus, kuivendust seoses sellele, et

Paldiski linn oli Nõukogude ajal kinnine territoorium.

Planeeringu ala kõrghaljastus on max 50 aastane ja domineerivaks puuliigiks on sookased, mis maa-ala

kuivendades on määratud hävingule. Väljaspool hoonestusala, teid ja parklaid kõrghaljastus säilitada

maksimaalselt ning riigitee 8 Tallinn-Paldiskile poosele küljele teostada täiendavat kõrghaljastuse

rajamist.

5.4. HOONESTUS

Planeeritaval alal hoonestus puudub.

5.5. TEED

Juurdepääsud planeeringuala Tallinna mnt 41 maaüksusele toimub 5800004 Jaani teelt läbi Jaani tee 2

maaüksuse, mille osas sõlmitakse juurdepääsutee servituudi.

Juurdepääsud planeeringuala Tallinna mnt 44 maaüksusele toimub 5800002 Ingeri teelt.

5.6. TEHNOVÕRGUD

Antud piirkonnas puudub tsentraalne ühiskanalisatsioon ja ühisveevärgi trassid. Planeeritavat ala läbib

10kv elektri õhuliin ning riigitee 8 Tallinn-Paldiski ääres kulgeb ELA094 sideehitis.

5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril 8 Tallinna-Paldiski tee poolses osas asub

looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma enne

ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel, kuklasperede nö.

“soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume

sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.

Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“

reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist

nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta.

Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku projekti käigus. Tee

projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal, kui on võimalik säilitada. Kuklase

ümberpaigutamine kohaks on sobilik „Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringus“ planeeritud krunt pos. nr 3.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku alad ning sellele tuginedes ei

paikne Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 kinnistud rohevõrgustiku alal.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9

Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele

katastriüksustele registreeritu.

Maa-ameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse

kantud maavarasid.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 lg3

ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning

kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke

mõjusid.

Paldiski linna üldplaneeringus on määratud riigiteele 8 Tallinn-Paldiskile 50 kaitsevöönd, seetõttu on

riigitee 8 Tallinn-Paldiskile kaitsevööndiks 50m. Ingeri teele ja Jaani teele on detailplaneeringus

määratud 10m tänava kaitsevöönd.

Planeeritaval maa-alal olevate tehnovõrkude piiranguvööndi ulatused:

• Elektri õhuliini ( 10 kV) kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini;

• ELA094 sideehitise kaitsevöönd 1m kaabli teljest.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 10

6. DETAILPLANEERING

6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala muuta riigitee 8 Tallinn

Paldiski, Jaani tee ja Ingeri tee ristmik efektiivselt toimivaks, logistiliselt sobivaks laomajanduse ja

ökoloogiliselt vähenõudliku väiketootmise arendamise piirkonnaks. Soositud on eelkõige keskkonda

mittekahjustavad kaasaegse tehnoloogiaga väiketootjad nagu puidu- ja mööblitööstus, postitöötlus,

pakendamine jms. Mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana antakse

tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni.

Detailplaneering taotleb maa-ala kruntideks jaotamise, sihtotstarvete, ehitusõiguste,

juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramise. Kehtestatud planeering on edaspidise

projekteerimise aluseks, luues eeldused ehitustegevuseks planeeringuga moodustatud kruntidele.

Planeeritaval alal moodustatakse 5 tootmis- ja ärimaa krunti, 1 tootmismaa krunt ja 6 transpordimaa

krunti. Tootmis- ja ärimaa kruntidele on antud ühine ehitusala, mis võimaldab kruntide

liitmist/lahutamist ning hoonestamist kogu ehitusala piires.

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi planeeritud sihtotstarve vastavalt kü. sihtotstarbele

Krundi planeeritud pind m²

Moodust. katastriüksusest m² (+/-)

Liidetavate/ lahtutavate osade pind m²

Osade senine siht- otstarve

1 L 100% 921 58001:001:0108 -921 Maatulundusmaa

2 L 100% 553 58001:001:0106 -553 Maatulundusmaa

3 T50% Ä50% 7710 58001:001:0005 -7710 Maatulundusmaa

4 L 100% 556 58001:001:0005 -556 Maatulundusmaa

5 L 100% 2968 58001:001:0006 -2968 Maatulundusmaa

6 L 100% 345 58001:001:0006 -345 Maatulundusmaa

7 L 100% 4386 58001:001:0006 -4386 Maatulundusmaa

8 T 100% 81 58001:001:0006 -81 Maatulundusmaa

9 T 85-100% Ä 0-15%

6691 58001:001:0006 -6691 Maatulundusmaa

10 T 85-100% Ä 0-15%

9378 58001:001:0006 -9378 Maatulundusmaa

11 T 85-100% Ä 0-15%

6943 58001:001:0006 -6943 Maatulundusmaa

12 T 85-100% Ä 0-15%

11996 58001:001:0006 -11996 Maatulundusmaa

13 L 100% 695 58001:001:0006 -695 Maatulundusmaa

Katastriüksuse liigi järgi: T- tootmismaa; Ä- ärimaa, L-transpordimaa, Üm- ühiskondlik maa.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 11

Näitajad kruntide kohta

P o

s

n r

K ru

n d

i p

la n

e e

ri tu

d

s u

u ru

s m

²

M a k s im

a a ln

e e

h it

is te

a lu

n e

p in

d m

²

M a k s im

a a ln

e k

o rr

u s e li s u

s

p õ

h ih

o o

n e

/k õ

rv a lh

o o

n e

H o

o n

e te

a rv

k ru

n d

il

p õ

h ih

o o

n e

/k õ

rv a lh

o o

n e

K ru

n d

i k

a s u

tu s o

ts ta

rv e

D P

l ii g

i jä

rg i

K ru

n d

i s ih

to ts

ta rv

e

k a ta

s tr

i jä

rg i

S u

le tu

b ru

to p

in d

K a ta

s tr

iü k s u

s e

s ih

to ts

ta rv

e te

k a u

p a

P a rk

im is

k o

h ta

d e a

rv

N o

rm /k

a v a n

d a

ta v

1 921 - - - LT 100% L 100% - -

2 553 - - - LT 100% L 100% - -

3 7710 1100 II 1 TT/TL/TK 45% OV 5% ÄB/ÄK/ÄV 50%

T 50% /Ä 50%

2000 36/36

4 556 - - - LT 100% L 100% - -

5 2968 - - - LK 100% L 100% - -

6 345 - - - LT 100% L 100% - -

7 4386 - - - LT 100% L 100% - -

8 81 - - - OK 100% T 100% - -

9 6691 2200 III 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

4250 21/21

10 9378 3400 III 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

4800 24/24

9+10 16069 5600 III 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

9050 45/45

11 6943 2800 III 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100% /Ä 0-15%

3300 17/17

12 11996 4100 III 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

5600 28/28

11+ 12

18939 6900 III 1 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

8900 45/45

7+8+ 9+10+ 11+12

39476 12500 III 2 TT/TL/TK 85-100% ÄB 0-15%

T85-100 /Ä 0-15

17950 90/90

13 695 - - - LT 100% L 100% - -

Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi:

ÄB- kontori- ja büroohoone maa, ÄK-kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa,

ÄV-väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa,

TT- tootmishoone maa, TL- laohoone maa, TK- logistikakeskuse maa,

OV-vee tootmise ja jaotamise ehitise maa,

OK-kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

LT-tee ja tänava maa, LK-kergliiklusmaa.

HP-haljasala maa.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 12

6.2. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud

järgmised ehituspõhimõtted:

❖ Hoone peab olema arhitektuurselt kõrge tasemega ja kaasaegne;

❖ Hooned on lubatud rajada detailplaneeringu põhijoonisel näidatud ehitusalasse;

❖ Fassaadi lahenduses tuleb kasutada ja omavahel kombineerida vähemalt kahte erinevat

materjali. Materjalidest võib kasutada sandwich paneele, betooni, laudist, vineeri, krohvi.

Plekki tohib kasutada maksimaalselt kuni 40% ulatuses fassaadist.

❖ Lubatud katusekalle on 0-15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb

kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist. Katusekatte materjal - rullmaterjal

või plekk.

❖ Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See

võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed,

siis on lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk-

ja metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda

kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad;

❖ Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Arhitektuursed tingimused krundil pos nr 3

Krundil võib paikneda max. 1 hoone. Hooned võib projekteerida max II korruselisena , kõrgusega maapinnast kuni 10m, Lubatud katusekalle on 0º-15º Hoonestusviis on lahtine.

Arhitektuursed tingimused krundil pos nr 9,10,11,12

Krundil võib paikneda max. 1 hoone. Hooned võib projekteerida max III korruselisena , kõrgusega maapinnast kuni 14m, Lubatud katusekalle on 0º-15º Hoonestusviis on lahtine.

6.3. TEE MAA-ALA JA LIIKLUSKORRALDUS

Detailplaneeringu maa-ala asub Paldiski linna kaguserval riigitee 8 Tallinn-Paldiski 42,8 kilomeetril

maanteest mõlemal pool. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Ingeri tee ja Jaani tee kaudu.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71

ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja valimisest servast kuni 10 meetrit ning

kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski kaitsevöönd on detailplaneeringu raames 50m. Ingeri teele ja Jaani teele on

detailplaneeringus määratud 10m tänava kaitsevöönd.

Detailplaneeringu piires kehtib riigiteel 8 Tallinn-Paldiski kiirusepiirang 90 km/h.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“.

Planeeringu ala teed detailplaneeringu raames on veotänava mõõtmetega ning planeeritud

segaliiklusega. Teede projekteerimise lähtetasemeks on rahuldav (R) ja tee projektkiiruseks 40km/h.

Asfaltkattega kahesuunalise sõidutee laiuseks tootmisala piires on planeeritud 7m. Sõidutee

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 13

killustikuga teepeenra osa on planeeritud 0,5 m. Tee maa-alale paigaldatakse kõik ühised

tehnovõrgud. Teedeäärsed haljasalad on vajalikud nii tehnovõrkude paigutamiseks kui ka lume

vallitamiseks.

Kõik planeeritud teed (nii sõidu- kui ka kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse

teekalletega kõrval olevatele haljasaladele. Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja

vältida vee immutamist teemaale. Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks

on Tallinna mnt 40 detailplaneeringuga planeeritud kuivenduskraavid. Kuivenduskraavide eesvooluks

on Laoküla peakraav.

Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski

42,808km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup on tänaseks

läbimatu ning see tuleks asendada uue ning soovitavalt suurema läbimõõduga truubiga. Truubi valikul

peaks arvestama naabermaaüksuste maa-ala kuivendusega, seega riigitee 8 Tallinn-Paldiski alla on

planeerida Ø0,75 m truup, mille läbilaskevõimeks on 0,71m³/s. Ristmiku projekteerimise ja ehituse

käigus tuleb Jaani tee ristmikul oleva truup rekonstrueerida.

Parkimine toimub planeeritava ala osas oma kruntidel. Parkimine on planeeritud lähtudes kehtivast standardist: EVS 843:2016.

Kuna vastavalt katastriüksuste liigile on planeeritud kruntide sihtotstarbed Ä 15% ja 85%T, sellest tulenevalt arvestatakse ka parkimisnormatiivid.

Tabel -1 „Parkimiskohtade arvutus“

Pos. nr Krundi bruto pind

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

Brutopindade jagunemine (m2)

Parkimiskohtade arv Normatiiv

KOKKU Norm/plan.

Ärimaa Tootmis– maa

Äripindade pindala.

Tootmispindade pindala

Äri (1/40)

Tootm. (1/90)

Pos.2 2000 50% 50% 1000 1000 25 11 36/36

Pos.10 4250 15% 85% 637,5 3612,5 16 40 56/21*

Pos.11 4800 15% 85% 720 4080 18 45 63/24*

Pos.12 3300 15% 85% 495 2805 12 31 43/17*

Pos.13 5600 15% 85% 840 4760 21 53 74/28*

Kokku:

272/126

Normatiivise tootmis- ja ärimaade parkimise puhul kasutatakse laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal väike elamute ala normatiivi ning see on: 1/90 –väike elamute alal „uus külastajate arvuga asutuse“ normatiiv 1/250 -väike elamute alal „tööstusettevõte ja ladude“ normatiiv *Detailplaneeringus on planeeritud linna IV klassi normi, kuna planeeritud on väikese külastajate arvuga tootmisi ning lisaks on antud piirkonda planeeritud bussipeatused. 1/90 –IV klassi linna „uus väikese külastajate arvuga asutuse“ normatiiv 1/250 -IV klassi linna „tööstusettevõte ja ladude“ normatiiv

Tootmis- ja ärimaade väikeautode parklad on soovitavalt rajada murukividega.

Moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See

võimaldab vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on

lubatud rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrk- ja

metallpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse

ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Piirdeaedu, haljastust ja muid nähtavust piiravaid

takistusi ei tohi kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 14

Detailplaneeringu teedele ristumisel Jaani tee ja Ingeri teega on kantud nähtavuskolmnurgad „Peatu ja

anna teed“ 10mx150m. Ristumisel riigiteega 8 Tallinn-Paldiski on peale kantud nähtavuskolmnurgad

„Peatu ja anna teed“ 10mx320m.

Planeeringu raames olevad ristmikud on lahendatud teeandmise kohustusega peatee-kõrvaltee

põhimõttel. Kavandatavate teede täpsed kõrgusarvud, mahasõitude pöörderaadiused ja truupide

pikenduste vajadus täpsustatakse teeprojektiga. Detailplaneeringu ristmiku lahendus täpsustatakse

tee ehitusprojekti käigus ning selleks taotletakse tingimused Maanteeametilt. Ristmiku

projekteerimisel lähtuda määrusest 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“.

Detailplaneeringule on koostatud G.E.O Grupp OÜ töö nr P19003 (lisatus DP toimiku lisadesse)

„PÕHIMAANTEE NR 8 TALLINN-PALDISKI TEE, TEE NR 5800004 JAANI TEE JA TEE NR 5800002 INGERI

TEE RISTMIKU LIIKLUSE LÄBILASKVUSE ARVUTUS“, kus on välja toodud perspektiivne prognoositud

liiklussagedus.

Läbilaskvuse arvutus on teostatud Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Paldiski linnas asuva Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (endinePõlde IV kinnistu detailplaneering) ning Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringutega seotud ristmikule, mille koostaja on Hirundo OÜ (töö nr HDP-03/11). Detailplaneeringu maa-ala asub Paldiski linna kaguserval põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski tee 42,8 kilomeetril maanteest mõlemal poolel. Detailplaneeringu piires kehtib riigitee 8 Tallinn-Paldiski kiirusepiirang 90 km/h. Teeregistri andmetel oli põhimaantee nr 8 liiklussagedus 3050 autot ööpäevas (loendus teostatud 2017. aastal), millest sõiduautode osakaal oli 76%, veoautode ja busside osakaal 4% ning autorongide osakaal 20%. Parkimiskohtade arv kogu planeeritaval maa-alal on 228. Põhimaanteest paremal, Jaani tee alal on parkimiskohtade koguarv 107 (101 sõidu- ja 6 veoautode

kohta) ning Jaani tee perspektiivseks prognoositud liiklussageduseks (aastani 2040) on 284 a/ööp

(parkimiskohad 128 tk ja 156 muud).

Põhimaanteest vasakul, Ingeri tee alal on parkimiskohtade koguarv 119 (119 sõidu- ja 4 veoautode

kohta) ning Ingeri tee perspektiivseksprognoositud liiklussageduseks (aastani 2040) on 154 a/ööp

(parkimiskohad 144 tk ja 10 muud).

Alale siseneva ja alalt väljuva liikluse osa määramisel on lähtutud Inseneribüroo Stratum ja teiste poolt

tehtud erinevatest uuringute tulemustest sarnastel objektidel. Nende uuringute tulemusena saab väita,

et parklakohtade keskmine täituvus äri sihtotstarbega kruntidel on sageli kuni 85% või isegi suurem.

Liikluse prognoosis detailplaneeringute aladele on lähtutud järgmistest eeldustest:

- äriotstarbega kruntide parklakohtade täituvus on maksimaalselt 85%.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 15

Alale saabuva ja väljuva liikluse suuna jaotuse osas on arvestatud, et 50% Jaani tee ja Ingeri teede

ala liiklusest on Tallinna ja Keila suunaline ning 50% Paldiski suunaline. Kokkuvõtteks saab öelda, et

ristmiku teenindustase on piisav ilma lisaradadeta.

Detailplaneeringu realiseerimiseks täiendava liiklusvoo teenindamiseks pole vajalik ristmiku

ümberehitamise ega lisaradade kavandamist. Detailplaneeringu raames tehtud perspektiivse ristmiku

projektlahendus (vt. joonis 5) on võetud aluseks krundijaotuse määramisel, et oleks tagatud maa-ala

ristmiku laienduseks, samuti perspektiivsed kergliiklusteed ning bussipeatused. Kergliiklusteede ja

selleks vajalik maaeraldus tuleneb Harju maakonnaplaneeringust ning Paldiski linna üldplaneeringust

ja on vajalik selleks, et detailplaneering oleks kõrgemataseme planeeringutega kooskõlas.

Kergliiklusteede ja bussipeatuste väljaehitamine ei ole samuti detailplaneeringu realiseerimisek vajalik.

Kui perspektiivis võimalike täiendavate arenduste või põhimaantee liiklusvoo suurenedes kasvab

liikluskoormus selliseks, et ristmikku on vaja ümber ehitada, siis on selleks maa-ala olemas.

Planeeritavad teemaad jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle Lääne-Harju

Vallavalitsusele vastavalt enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitud kokkuleppele. Krunt pos.5

antakse üle Lääne-Harju Vallavalitsusele, kui perspektiivsete kergliiklusteede rajajale.

Riigiteede omanik (Maanteeamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires

väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.

6.4. VERTIKAALPLANEERING

Täpsemalt lahendada vertikaalplaneerimine hoonete ja haljastuse projekti mahus. Teede

vertikaallahendus tehakse konkreetse tänava tööprojekti käigus. Teede projekteerimisel võtta aluseks

riigitee 8 Tallinn-Paldiski kõrgused, tee ehitusprojekt kooskõlastada eskiisi staadiumis Lääne-Harju

Vallavalitsusega.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 16

Maaüksuste piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale.

Mitte kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini,

liivapüüduri maaüksuste piiril olevasse kuivenduskraavi või sadeveekanalisatsiooni.

(„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019

määrus nr 61)

Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus.

6.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Planeeritavate kruntide läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt

maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust

ja hooldamist.

6.5.1 VEEVARUSTUS

Tootmis- ja ärimaade veekuluks arvestatakse hinnanguliselt keskmiselt 15 ie/d ehk 15x5x0,15 m³/d =

11,25 m³/d. Tegelik veetarve personalile ning tehnoloogiline veetarve täpsustatakse järgnevate

ehitusprojekti staadiumitega iga krundi kohta eraldi.

Kuni antud piirkonda pole kavandatud Paldiski linna ÜVK torustikke, seetõttu on planeeritud krundi

pos.1 veevarustus lahendada projekteeritava puurkaevu baasil.

Vastavalt „Veeseadus1“ §148 p2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala, kui võetakse

vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett.

Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala.

Planeeritud kruntide pos. 9-12 veevarustus tagatakse Tallinna mnt 40 katastriüksusele rajatavast

puurkaevust. Tallinna mnt 40 katastriüksusele rajatava puurkaevuga liitumine toimub pärast

notariaalset kokkulepet, mis sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist.

Kui krundid pos.9-12 soovitakse arendada ühe tootmise tarbeks, siis veevarustus tagatakse ühisele

maaüksusele hooneprojekti käigus kavandatud puurkaevust, hooldustsooniga 10m.

Antud detailplaneeringuga ei ole vajadust veeloa taotluseks, kuid kui hooneprojekti käigus ilmneb

vajadus selleks, siis selle taotleb tootmismaa krundi omanik.

VEESEADUS § 187. VEELOA KOHUSTUS

1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;

2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;

3) võetakse mineraalvett;

4) juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;

5) juhitakse heide otse põhjavette käesoleva seaduse § 126 lõigetes 3 ja 5 sätestatu kohaselt;

6) juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste

maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;

7) paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;

8) süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100

kuupmeetrist;

9) juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 17

10) paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist;

11) kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist;

12) põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;

13) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt

lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse

suletud süsteemi kasutades;

14) veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta

oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;

15) arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;

16) rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või

märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;

17) muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku

järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara

kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;

18) muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või

veerežiimi.

6.5.2 TULETÕRJEVEE VARUSTUS

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

lisa 1 alusel on detailplaneeringu kavandatud tootmis- ja laohooned VI kasutusviisiga ehitised ning

15% ärimaa osas olevad kontorid on V kasutusviisiga ehitis või väikese külastajate arvuga kaubandus-,

teenindushoone puhul IV kasutusviisiga ehitis.

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Hoonete tuleohutuse osa lahendatakse vastavalt:

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

• Majandus- ja taristuministri 05.07.2015 määrusele nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008). Alus: Ehitusseadustik

§3 lõige 5;

• Siseministri 30.03.2017 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele” (https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014). Alus:

Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel.

• Tulekustutusvesi vastab EVS 812-6:2012 ja vastab EVS 812-6:2012-4:2018

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele.

Planeeritavad tootmishooned on kavandatud I korruselistena max kõrgusega 14m

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 18

Tootmishoonete juurde rajatavad ärihoone osad on lubatud rajada III korruselistena, kõrgusega 14m.

Planeeritava tootmis- ja ärihooned jäävad II tuleohuklassi.

Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-2 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Vajalik tulekustutusvesi kvartali väliseks tulekustutuseks ehitiste kaitseks AKS puhul Q=30 l/s 2 tunni

jooksul saadakse planeeringualale rajatavast kahest tuletõrjeveehoidlast (216m³) ning kolmest

tuletõrjehüdrantidest .

Suurema tuletõrjevee vajaduse korral lahendatakse tuletõrjevee vajadus vastavalt tootmishoone

hooneprojekti staadiumis ning lahendatakse omal krundil.

6.5.3. OLMEKANALISATSIOON

Detailplaneeringuala tootmis- ja ärimaa kruntide kanaliseeritav vooluhulk on praeguses projekti

staadiumis hinnanguliselt võrdne veekasutuse vooluhulgaga: 11,25 m³/d

Kanaliseeritavat heitvee kogust täpsustatakse iga koostatava krundi ehitusprojektiga. Maksimaalne reostuskoormus planeeringuala kruntide tarbijatelt selgub liitumisprojektidega.

Kuna antud piirkonnas tsentraalne ühiskanalisatsioon puudub, siis planeeritud krundi pos 1 reoveed on lahendud omapuhasti baasil.

Planeeringuala kruntide pos 9-12 reoveed on juhitud krundile pos.8 planeeritud maa-alusesse reovee väikepuhastisse, millele on määratud 20m kuja vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1.

Vastavalt „Veeseadus1“ §134 p2 kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt viis meetrit, kuid mitte üle 500 meetri.

Puhasti tüüp täpsustatakse järgnevas tehnilise projekti staadiumis.

6.5.4 SADEMEVEE KANALISATSIOON

Planeeritava ala kuivenduseks ja sademevee vastuvõtuks rajatakse kuivenduskraavid, mille eelvooluks

on Tallinna mnt 40 detailplaneeringuga planeeritud kuivenduskraavid. Kuivenduskraavide eesvooluks

on Laoküla peakraav.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 19

Maaüksuse piirini ulatuvatel parkimisplatsidel on vaja vältida vee immutamist teemaale. Mitte

kasutada maantee kraave kuivenduskraavide eelvooluna.

Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele on olemasolev truup riigitee 8 Tallinn-Paldiski

42,808km-l rajatud 1964.a. läbimõõduga 0,450m ja kogupikkusega 26.8m. Antud truup on tänaseks

läbimatu ning see tuleks asendada uue ning soovitavalt suurema läbimõõduga truubiga.

Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu arvutuste kohaselt oli

planeeringualalt tulev vooluhulk riigitee 8 Tallinn-Paldiski profiilis koos planeeringu ala Tallinna mnt 44

maaüksusega:

Qa= q x kψ x A= 130x0,9x3,91=457 l/s so 0,46 m³/s Qa – arvutusvooluhulk (l/s); q – arvutusvihma intensiivsus (l/s ha) kψ – kaalkeskmine äravoolutegur, mis arvestab valgala pinnakatet; A – valgala pindala (ha). Truubi valikul peaks arvestama naabermaaüksuste maa-ala kuivendusega, seega riigitee 8 Tallinn- Paldiski alla on planeerida Ø0,75 m truup, mille läbilaskevõimeks on 0,71m³/s.

Katustelt ja kõvakattega pinnalt tulev sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õli, bensiini,

liivapüüduri maaüksuse piiril olevasse, planeeritavasse kuivenduskraavi.

(„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ Keskkonnaministri 08.11.2019

määrus nr 61)

Õli, bensiini ja liivapüüdurite asukoht krundil pannakse paika hooneprojekti käigus.

Konkreetsed lahendused sadevee juhtimiseks detailplaneeringu alal lahendatakse järgnevate

projektide käigus.

Paldiski linna sademeveekanalisatsiooni projekteerimine vastavalt standardile EVS 835:2014.

• Õli-, bensiini- ja liivapüüduritele tuleb tagada selline ligipääs, et neid on võimalik setetest puhastada.

• Linna sadeveekraavid ja truubid rekonstrueerida selliselt, et need tuleksid toime maaüksustelt ärajuhitavate vee kogustega.

• Rajatavad sademetevee kaevud ja torustikud peavad olema veetihedad ning nende rajamiseks kasutatavad torud peavad vastama standardile EN1401 või EN13476 ja kaevude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8 ning tõusutorul vähemalt SN2.

Sadevete ärajuhtimine (sh riigitee aluse truubi asendus) on vajalik välja ehitada enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. Ehitustööd riigitee alusel maal tuleb kooskõlastada riigitee valdajaga.

6.5.5. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 352206 12.06.2020.

Krundid Planeeritud kogused

Tootmis- ja ärimaad Pos. 3,9,10,11,12 Tootmismaa Pos. 7

5x125 1x20

0,4 kV maakaabelliinide toide saab alguse „Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja

lähiala detailplaneeringus (end. Põlde IV detailplaneeringus)“ planeeritud kompleksalajaamast.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 20

Detailplaneeringus on näidatud planeeritavate 0,4 kv kaabelliini trassid ja maaüksuste piiridele jaotus- ja liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitme kohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

liitumisspetsialisti poole.

Täiendava elektrienergia tootmiseks võib kasutada nii lamekatustel kui viilkatustel päikesepaneele.

6.5.6. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud piirkonnas on puudu Elioni maakaablivõrk.

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski põhjapoolsel küljel kulgeb ELA094 sideehitis. Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse volitatud asutus on Connecto Eesti AS. Sidelahendus on seega tulevikus võimalik

lahendada ka ELA094 sideehitise baasi.

Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks.

6.5.7. VÄLISVALGUSTUS

Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse

tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast alajaamast. Tänavavalgustust juhitakse loomuliku

valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed.

Planeeritavate parklate ja muu välisvalgustuse projekteerimisel arvestada, et see ei hakkaks segama

maanteel liiklejaid.

Kaablite ja valgustite asukohad tuleb täpsustada tänavavalgustusprojektiga.

6.5.8. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms.

Rajatava hoonte soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

7. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Istutavate puude kaugus tiheasustatud teedest vastavalt

Standardist EVS 842:2003. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis

kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga.

Krundile pos.3 rajatakse põhja küljele kaitsehaljastus haljastatud müravalli näol.

Haljastuse kujunduslikuks ideeks võiks olla vabakujuline haljasriba, mis oleks värviküllane ja

vaheldusrikas igal aastaajal. Valida tuleks puud ja põõsad, mis oleks ühtlasi vähenõudlikud. Haljastuse

rajamist tuleks kaaluda ka planeeritavate parkimiskohtade lähedusse, kuna see pakuks lisaks muudele

positiivsetele külgedele ka päikesevarju parkivatele autodele. Tootmismaa krundil tuleb uue haljastuse

rajamisel arvestada ohutusnõuetega, st rajatav haljastus ei tohi hakata takistama päästetöid jms.

Moodustatavate äri- ja tootmismaa krundi ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik, mis võimaldab

vabama liikumise ja hoonete paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud

rajada 2m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 21

piirded ette näha mitte kruntide piiridele ja ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks vaid ladustamise

platsid või näidiste alad.

Jäätmed.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinerit prügimajaga, variseina või haljastuse abil nii, et see jääks külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub

kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida

nende regulaarne äravedu.

Rajatav tee rajatakse asfaltkattega.

Täpsemalt lahendada kruntide haljastus, sissesõiduteed, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus

jne. iga hoone ja haljastuse projekti mahus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata hoonete, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest.

8. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Lääne-Harju Vallavalitsuses toetatakse ettevõtluspiirkonna väljakujunemist antud piirkonnas, mis

looks tootmise ja tööstuse arenguga uusi täiendavaid töökohti Paldiski linnas. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et negatiivne mõju majandusele puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoone rajamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoone

rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasneb peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute töökohtade lisandumisel. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne

mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Keskkonnakaitseliselt negatiivse mõjuga olevaid objekte, rajatisi või muu kahjulikku detailplaneeringu

alal ei esine, keskkonda ohustavat tootmist pole kavandatud .

Summaarne mõju pinnasele on neutraalne. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele

ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 22

reoveekanalisatsiooni. Planeeringu elluviimisega kaasneb paratamatult ulatuslik mõju pinnasele, kuid

hiljem tänu maapinna tasasusele ja kuivendamisele on võimalik praktiliselt täielikult vältida kahjulikke

mõjusid pinnasele ja põhjaveele. Planeeritava maa-alal mulla viljakus on madal.

Summaarne mõju veekeskkonnale on neutraalne. Kuna kraavid on puhastamata ja osaliselt ei suubu

nad kuhugi, siis on antud ala kaetud osaliselt liigveega. Seoses korrektse kraavituse ning kaasaegse

sade- ja drenaažvee süsteemi ehitamisega on tootmistegevusest tingitud pinnase ja põhjavee riskid

vähendatud miinimumini. Sadevee kanalisatsiooni eelvooluks on Tallinna mnt 40 kinnistu

detailplaneeringus kavandatavad kuivenduskraavid, mis suubuvad Laoküla peakraavi. Suurematele

asfaltplatsidele tuleb rajada sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õli- ja liivapüüdjad).

Mõju õhukeskkonnale. Planeeritava ala põhiliseks tulevaseks õhusaaste allikateks on autoliiklus ja

hoonete soojavarustus. Suure müratasemega või keskkonnaohtlikku tootmist antud maa-alal ette

nähtud ei ole. Seetõttu puudub ka reostusoht, mis saaks seada piiranguid edaspidisele

ehitustegevusele.

Mõju taimestikule on neutraalne. Planeeritav ala taimekooslus on liigirikkuse poolest väheväärtuslik.

III väärtusklassiga puistu on planeeritud säilitada. Kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses ei levi

teadaolevalt ühtegi looduskaitsealust taimeliiki ega –kooslust.

Tootmismaa kruntidele ja teede äärde rajatakse ehituste vahelistele alale rohkesti uut kõrghaljastust.

Mõju loomastikule on neutraalne. Planeeritav tegevus muudab oluliselt kogu planeeritava ala

loomastiku elutingimusi. Kahepaiksete, näriliste ja põõsaslindudele elualad kitsenevad.

Planeeritava maa-ala korrektne metsa ala säilitatakse nende jaoks ja uue kõrghaljastuse puud ning

põõsad on soodsaks elukohaks mitmetele linnuliigile.

Planeeringu ala Jaani tee 2 katastriüksuse edela piiril riigitee 8 Tallinna-Paldiski poolses osas asub

looduskaitsealuse III kaitsekategooria kuklaste pesa, mille ümberpaigutamine peab toimuma enne

ehitustööde algust ja parim aeg kuklaseperede ümberpaigutamiseks on varakevadel, kuklasperede nö.

“soojatuuma“ ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume

sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.

Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „ Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“

reguleerib kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklapesade) ümberasutamist

nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta.

Kuklaste ümberpaigutamise vajadus selgub riigitee 8 Tallinn-Paldiski ristmiku ehituse käigus. Tee

projektis ette näha kuklaste pesa märgistamine ehituse ajal (kui on võimalik säilitada).

9. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD

Detailplaneeringu üheks ülesandeks keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti

koostamisel on täiendavalt vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kõikide kavandatud tegevuste jaoks on vajalik taotleda vastava tegevuse realiseerimise ajal kehtiva

korra kohased keskkonnaload.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (kehtib alates 01.01.2020)

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 23

40. KESKKONNAKAITSELOAD

(1) Keskkonnakaitseluba on:

1) keskkonnaluba;

2) keskkonnakompleksluba;

3) kui seadusega ei ole ette nähtud keskkonnaloa ega keskkonnakompleksloa nõuet, muu luba, mille

nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks.

(3) Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või

allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses.

§ 41. KESKKONNALUBA

(1) Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust:

1) vee erikasutus;

2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku;

3) jäätmete käitlemine;

4) maavara kaevandamine.

Pinnasega seotud nõusolekud. Maapõueseaduse §3 on kirjas, et maavara on looduslik kivim, setend,

vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel

kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maardlana

keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud).

Maapõueseaduse §1 p2 lg4 kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuva maavara

kasutamisel.

Maapõueseaduse §95

(1) Maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi on füüsilisest isikust

kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises

kasutamise eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse anda ka kinnisasja

kasutamise õigust omavale füüsilisele isikule.

Maapõueseaduse §96 p2 ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja

allmaaehitise rajamine, ning maaparandushoiutööde ja maaparandussüsteemi ehitamise ning

põllumajandustööde käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata kaevandamisena.

Tulevase ettevõtja jaoks on oluline teadvustada, et ta osaleb ühise keskkonna loomises ka ise. Samuti

peab territooriumi omanik tagama ala korrashoiu. Selliselt on võimalik rajada ümbritsevasse

maastikku hästi sulanduvaid tootmiskomplekse detailplaneeringus esitatud kujul.

Detailplaneeringuga on arvestatud alljärgnevate seisukohtadega:

Tehnoseadmetest ning äri-ja kaubandustegevusest lähtuvad müratasemed peavad

läheduses paiknevate elamu maa-alade välisõhus vastama keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud

tööstusmüra sihtväärtustele.

Tööstusmüra tasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71

lisas 1 toodud normtasemeid.

Olenevalt planeeritavate hoonete kasutusotstarbest tuleb tagada, et siseruumide

müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 24

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

Ehitusaegsed ja detailplaneeringu realiseerumise järgselt alalt lähtuvad

vibratsioonitasemed ei tohi ületada 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

Uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015. määruses nr 43

„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutuselevõtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus-või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

toodud nõudeid.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate

välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude

läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel.

Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii

gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne

radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne. Kõige paremini aitab

radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu hoone tuulutada iga päev

vähemalt tund aega. Hoonesse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone

vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu

ei kujuta.

Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse

piiriks seatud 200 Bq/m³.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes madala

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 25

Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad

järgi teha hoonete pinnase mõõtmised. Ruumide ventileerimine on alati radooniohutu ehitamise

eelduseks.

11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Detailplaneeringus on arvestatud kuritegevuse ohjeldamiseks juhendmaterjalina „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ lähtuvalt EVS 809-1:2002. Kuriteohirmu alla

mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused

jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad,

hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned,

kõnnumaad), pimedad nurgatagused. Kodanike elukvaliteedi oluliselt määrav igapäevane julgeolek on

seotud erinevate ruumiliste ja sotsiaalsete aspektidega, mida on võimalik juhtida läbi keskkonna

planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine

peaks käima koostöös omavalitsuse ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete

lahenduste.

Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks:

• Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on

meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja

vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe

korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite

regulaarne tühjendamine, grafiti seintelt eemaldamine jne), mille tulemusena on tahtliku

kahjustamise tõenäosus palju väiksem.

• Elavus. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas

piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Tootmispiirkonnas võib olla inimeste vähest

liikumist õhtusel ja öisel ajal, see aga vähendab kontrollitunnet. Seepärast on hea kui

piirkonnas asub erinevate funktsioonidega hooneid, see aitab luua nii päevasel kui öösel elu

täis oleva naabruskonna ja vähendab vandalismi. Samuti on tulemuslik ööpäevaringsete

valvete rakendamine.

• Territoriaalsus. Suurte üldkasutatavate alade jaotamine väiksemateks osadeks annab suurema

kontrollitunde. Territoriaalsus, kombineeritud järelevalve strateegia vähendab vägivaldsete

kuritegude riski.

• Nähtavus ja vaateväli. Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt

plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Hea vaateväli hoonete akendest krundile

vähendab salajasi vargusi. Turvalisuse parandamiseks peaks olema võimalik potentsiaalse

ründaja nägemine (ka näo) tuvastamine vähemalt 4 m kauguselt. Vajalik on piisav valgustus,

sisehoovid, parklad, kõnniteed, ka majaesised tuleks valgustada.

• Valgustus ja vargused. Krundisisene valgustus lahendada hooneprojekti käigus, et tagada

turvatunnet krundil. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekivad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt

nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste

katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt

metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski või siis riskialdis tsoonis piirata

juurdepääsu ustele. Sissepääsu paigutus rahvarohkesse, valgustatud kohta vähendab

murdvarguste riski.

• Piirded. Piiritletud tootmismaad tõstavad turvalisust.

Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 26

12. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad

olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeritud tootmismaa kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt.

Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

sisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused

toimuvad krundiomaniku kulul. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Hoonete ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringualal oleks välja ehitatud

planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ja teed ning üle antud

Lääne-Harju Vallavalitsusele ja viimane on need vastu võtnud, samuti seatud detailplaneeringuga

ettenähutud kõik servituudid. Välja arvatud krunt pos. 5 antakse üle Lääne-Harju Vallavalitsusele, kui

perspektiivsete kergliiklusteede rajajale perspektiivis.

Detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala võimalike sidetrasside ehituseks hoonetesse tulevikus,

mis rajatakse Elioni maakaablivõrgu olemasolul antud piirkonnas ning eeldatavate klientide taotluse

laekumisel Elionile.

Maanteeameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:

• Riigitee maaüksusele tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda Maanteeameti juhendist

"Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel". Riigitee maaüksusele

kavandatud tehnovõrkude projektid tuleb kooskõlastada riigitee valdajaga.

• Sadevete ärajuhtimine (sh riigitee aluse truubi asendus) on vajalik välja ehitada enne mistahes

hoonele kasutusloa väljastamist. Ehitustööd riigitee alusel maal tuleb kooskõlastada riigitee

valdajaga.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Maanteeametit menetlusse.

• Planeeringuala liikluslahendused tuleb rajada enne hoonetele ehitusloa väljastamist.

13. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMAL IKE KAHJUDE HÜVITAJAD

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Meie 10.05.2024 nr 7.2-2/24/8124-1

Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna

mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2

katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu vastuvõtmine

Transpordiamet on Paldiski Linnavalitsuse kodulehel märganud teadet, et Lääne-Harju

Vallavolikogu 12. märtsi 2024 otsusega nr 9 on vastu võetud Lääne-Harju vallas Paldiski linnas

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering.

Planeeringuala näol on tegemist Paldiski Linnavalitsuse 09.02.2010 korraldusega nr 63 algatatud

Paldiski linna Tallinna mnt 42, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 katastriüksuste detailplaneeringu alaga,

mis Lääne-Harju Vallavolikogu 29.11.2022 otsusega nr 91 liideti Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt

44 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu alaga.

Transpordiamet juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Planeeringu vastuvõtmise hetkel puudus planeeringul kehtiv Transpordiameti

kooskõlastus. Tallinna mnt 42, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 katastriüksuste detailplaneeringu

kooskõlastas Maanteeamet 15.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/52938-2, kooskõlastuse kehtivus

oli 2 aastat. Tallinna mnt 41 ja Tallinna mnt 44 katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu kooskõlastas Transpordiamet 18.02.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/2490-2,

kooskõlastuse kehtivus oli 2 aastat. Mõlemad kooskõlastused on aegunud. Piiratud

kehtivuse aeg tuleneb sellest, et kaks aastat hiljem on kohane hinnata, kas planeering on

vastavuses piirkonna arengu (nt koosmõju teiste aktiivses koostamises olevate

planeeringutega) ja õigusaktidega. Transpordiamet ei ole saanud võimalust tutvuda ja

kooskõlastada vastuvõetud terviklikku planeeringulahendust.

2. Vastu võetud planeering ei ole kooskõlas kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee

projekteerimise normid“, kuna ei arvesta § 24 ristmiku nähtavuse nõuetega. Seetõttu ei ole

planeeringu vastuvõtmine kooskõlas PlanS 134 (detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega

kinnitab koostamise korraldaja, et detailplaneering vastab õigusaktidele).

3. Energiasalv Pakri OÜ initsiatiivil on algamas Paldiskisse kavandatava

pumphüdroakumulatsiooni jaama kavandamisega seotud tegevused Tallinna mnt 40

kinnistu detailplaneeringualal ja sellega seoses on kavandamisel riigitee 8 Tallinna-

Paldiski tee km 42,76 asuva Jaani ja Ingeri tee ristmiku ümberehitus kanaliseeritud

ristmikuks. Ristmiku projekteerimine raskeliikluse vastuvõtmiseks ja kehtivatele

2 (2)

normdokumentidele vastavate parameetritega, eeldab esmasel hinnangul täiendava teemaa

vajadust Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringualast. Sellega seoses on vajalik kanda koostatav ristmiku projektlahendus

detailplaneeringusse ja tõenäoliselt moodustada planeeringuga täiendavad teemaa krundid

riigitee tarbeks. Transpordiameti kogemusel on kehtestatud detailplaneeringuala täiendav

kruntimine problemaatiline (võib eeldada uue detailplaneeringu koostamist), mistõttu on

otstarbekas küsimus lahendada kõnealuse planeeringu raames.

4. Kavandatav riigitee ristmikulahendus peaks toimiva ja ohutu terviklahenduse saavutamise

huvides sisaldama ka Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringus ettenähtud bussipeatuste, teeületuskohtade ja kergliiklustee

kavandamist. Palume otsustada, millise arendaja kohustus on nende tee-elementide ehitus.

Palume edaspidi meid teavitada detailplaneeringute vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Maanteeameti kiri 15.12.2020 nr 15-2/20/52938-2

Transpordiameti kiri 18.02.2021 nr 7.1-2/21/2490-2

Krista Einama

58627026, [email protected]