Ida-Virumaa Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

V K

-1 1

K i n n i s t u p i i r

Side

Side

Truup

pl315

Müratõke

Põrkepiire

V K

-1 5

K i n n i s t u p i i r

Põrkepiire

Põrkepiire

Põrkepiire Põrkepiire

68.00

Projekteeritud veetoru

malm DN80

Projekteeritud

survekanalisatsioon

PE De110

Projekteeritud hülss PE

De160 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

Projekteeritud hülss PE

De250 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

68.00

kaevik

kaevik

K i n n i s t u p i i r

1,9 24,8 2,9 2,9 7,9 10,8 1,2 1,8 11,1 12,8

3

Lõige 1-1

13213 Jõhvi-Täkumetsa tee 2,17 km ja 1 Tallinn-Narva 161,47 km

3 , 4

3 , 6

3 , 6

62,00

62,55

JB30_PP_VK-6-500_maantee.dwg

INFRAGATE EESTI AS

12618 TALLINN

www.infragate.ee

e-post: [email protected]

MTR EP10845129-0001

MÄEALUSE 2/3

tel. 626 7777

IGE KNR9 RS 16.04.2018

Kuupäev

Staadium

Mõõtkava

Lehe nr.

Töö nr.

Leht

Tellija

Töö nimetus

Objekt

OÜ Järve Biopuhastus

Uus Tehase 3, Kohtla-Järve

Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna

vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine

Aiandi keskus 13

Jõhvi vald, Ida-Virumaa

Ristumine põhimaanteega 1

Tallinn - Narva 161,47 km;

Ristumine kõrvalmaanteega 13213

Jõhvi - Täkumetsa tee 2,17 km

JB30/239-19

Põhiprojekt

25.06.2020

1:100

VK-6-500

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

R.Saidlo

R.Saidlo

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

1/29

VK + TL SELETUSKIRI

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................ 1

1 ÜLDOSA .............................................................................................................. 4

1.1 Üldandmed .................................................................................................. 4

1.1.1 Ehitise asukoht .......................................................................................... 4

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus .................................................................................... 4

1.1.3 Tellija ....................................................................................................... 4

1.1.4 Projekteerija ............................................................................................. 5

1.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 5

1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................ 5

1.2.2 Ehitusuuringud .......................................................................................... 5

1.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 5

1.3 Olemasoleva olukord ..................................................................................... 5

2 PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 6

2.1 Veevarustus ................................................................................................. 6

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon .......................................................................... 6

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla ............................................................................... 6

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud ...................................................... 8

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon ......................................................... 8

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ............................................................................ 9

3.1 Kaevik ......................................................................................................... 9

3.2 Kaevetööd ................................................................................................... 9

3.2.1 Katete eemaldamine .................................................................................. 9

3.2.2 Kaevikute kaevamine ............................................................................... 10

3.2.3 Kaevikute tagasitäide ............................................................................... 11

3.2.4 Tagasitäite materjal ................................................................................. 11

3.2.5 Tihendamine ........................................................................................... 12

3.2.6 Kaevikute toestamine ............................................................................... 12

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil ....................................................................... 12

3.3 Torustike paigaldus ..................................................................................... 13

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

2/29

3.3.1 Üldist ..................................................................................................... 13

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused ........................................................... 13

3.3.3 Elekterkeevisliited.................................................................................... 13

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll ............................................................................ 14

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll ....................................................................... 15

3.3.6 Märkelint ja traat ..................................................................................... 15

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud ............................................................. 16

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine ..................................................................... 16

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses ......................................................... 16

3.6.1 Liinirajatisete kaitse ................................................................................. 16

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele .............................................. 18

3.8 Materjalid ja tooted ..................................................................................... 18

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud .................................................................... 18

3.9.1 Käituskatsed ........................................................................................... 19

3.9.2 Mehaanilised katsed ................................................................................. 19

3.9.3 Survetorustike katsetamine ...................................................................... 19

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine .................................................. 20

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine .................................................................. 20

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ..................................................... 21

4 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................... 22

4.1 Normdokumendid ....................................................................................... 22

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad ................................................................. 23

4.3 Katete eemaldamine ................................................................................... 23

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................... 23

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine ...................................................................... 23

4.4 Katendikonstruktsioonid .............................................................................. 23

4.5 Ehitamine .................................................................................................. 25

4.5.1 Ettevalmistustööd .................................................................................... 26

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal ...................................................................... 26

4.5.3 Aluse ehitus ............................................................................................ 26

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine ................................................. 26

4.6 Keskkonnakaitse ......................................................................................... 27

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

3/29

4.7 Töötervishoid ja tööohutus ........................................................................... 28

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend ........................................................... 28

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

4/29

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Käesoleva projektiga rajatavad veevärgi ja kanalisatsioonitorud paiknevad Ida-Viru

maakonnas Jõhvi vallas Edise ja Kotinuka külas:

Aiandi keskus 13 25201:001:0017

Aiandi keskus 11 25201:001:0016

Aiandi keskus 7 25201:001:0030

Aiandi keskus 5 25201:001:0024

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028

Revino 25201:001:0027

Suurpõllu 25101:001:1063

Põlluvahe 25101:001:0780

Uudismaa 25201:005:0114

Esimeses ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasolevate vee ja kanalisatsioonini.

Teises ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Kinnistutele Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Ühisveevärgitorustikuna on projekteeritud transiittorustik alates Kohtla-Järve-Jõhvi

vahelisest veetorust kuni perspektiivis rajatava Edise Aiandi piirkonna III-astme

veepumplani. Lisaks on projekteeritud ühisveevärgitorustikuna III-astme pumplast Aiandi

piirkonda väljuv torustik kuni olemasoleva Aiandi piirkonna veevõrguni.

Ühiskanalisatsioonitorustikuna on projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik alates Aiandi

keskus 13 maaüksusele projekteeritud reoveepumplast kuni Jõhvi-Kohtla-Järve

reoveekollektorini.

Perspektiivis rajatav joogivee III-astme pumpla, reoveepumpla ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikud hakkavad teenindama Edise küla Aiandi piirkonda.

Lisaks tehakse rajatava II astme pumpla territooriumil olemasoleva sademevee torustiku

ümberühendamine. Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena.

Hiljem on vastavalt vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla.

1.1.3 Tellija

MSM OÜ

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

5/29

Ehitajate tee 116, Tallinn

1.1.4 Projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

1.1.4.1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Projektijuht – VK projekteerija

Raivo Saidlo

Mobiil 5110077

[email protected]

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne

1.2.1.2 Ehitusprojektid

• Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine.

Infragate Eesti AS töö JB30/239-19.

1.2.2 Ehitusuuringud

• Hades Geodeesia OÜ (töö nr HG-581, mõõtmisaeg veebruar 2024.a)

1.2.3 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 932:2017 – Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 – Linnatänavad.

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

1.3 Olemasoleva olukord

Aiandi keskus 13 kinnistul asuvad amortiseerunud kanalisatsiooni puhastid ja mitte toimiv

sademevee pumpla. Aiandi keskus piirkonnas on olemasolevad VK võrgud. Esimese

ehitusetapil rajatavad torustikud paiknevad põllumaade servas.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

6/29

2 PROJEKTLAHENDUS

2.1 Veevarustus

1-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino ja Suurpõllu,

kinnistute kuni olemasoleva Kohtla-Järve-Jõhvi vahelise veetoruni DN300.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud VK-11, VK-15, VK-34, VK-36, VK-37, VK-40.

2-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1 ja V3 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hoolduskaev VK-01

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon

1-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasoleva kuni Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektorini

DN700.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud K-11, K-15, K-42, K-43, K-44, K-45, K-46.

Paigaldatakse lisaks klaasplastist läbipesuvee kogumismahuti V=10 m3.

2-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hooldus ja mõõdukaevud K-02a ja K-02b.

Paigaldatakse pumpla KP ja ühendatakse olemasolev kanalisatsioon pumplaga.

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla

Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 65,40 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast on

5,21 m, pumpla põhja abs kõrgus on 60,19 m, Sissevoolutoru 1 kõrgus pumpla põhjast on

1,50 m (61,69 m abs), Sissevoolutoru 2 kõrgus pumpla põhjast on 3,30 m (63,49 m abs);

Sissevoolutoru 1 materjal: PVC SN8 De200 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De200).

Sissevoolutoru 2 materjal: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De160).

Pumpla survetoru kõrgus on 63,80 m abs (toru lagi);

Survetorustiku materjal: PE PN10 De110, torule paigaldatakse läbiviiguhülss. Survetoru

varustatakse siibriga, millele paigaldatakse spindlipikendus ja kape.

Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud

vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset

tasemel MIN - 0,70 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel

MAX1 – 1,10 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,30 m. Pumpla reguleeriv maht

tavaolukorras on 2,6 m3.

Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega.

Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku

isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

7/29

ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2 x 5 l/s, H= 24,5

mVs, 5,5 kW (näidispump KRTF 80-215/52UEG-S).

Pumpla korpus tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja

paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:

- EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja

moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”

- prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete

silindriliste mahutite arvutused.”

Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm. Kaev varustatakse AISI316 redeliga.

Pumpla katta malmluugiga.

Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja

soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline

lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine

(nt tuule mõjul). Luuk peab olema varustatud lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku

aasad (ava 10 mm).

Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi

avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.

Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab

olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide

mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel

peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine. Teenindusplatvormi

konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.

Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat,

mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale.

Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla sees nugasiibriga, paigaldatakse

spindlipikendus ja kape. Vee rahustusplaat peab olema eemaldatav nugasiibri vahetamiseks.

Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi

sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast.

Kanalisatsiooni survetorud varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse

spindlipikendused ja kaped.

Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,2 x 2,2 x

0,3 m. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa.

Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta

tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on

soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus

peab olema vähemalt 1 m.

Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE

plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale

(ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla.

Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru

otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete

tungimise pumplasse.

Reoveepumplale tuleb rajada toitekaabel kilbist.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

8/29

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud

Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel.

Kõik pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316. Kõik toruliited

peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada

pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist.

Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike

keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav

keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina

kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C.

Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).

Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi

mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel.

Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb

säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb

vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide

kokkupuutepindu.

Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest

AISI316.

Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel

tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba.

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena. Hiljem on vastavalt

vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla. Sademeveetorustik on projekteeritud De315

PP SN16. Sademeveetorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed plastkaevud

560/500. Sademevee eelvoolule paigaldada ülevooluga ja setteosaga varustatud kaev SK-

3 560/500.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

9/29

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED

Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude

paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja

tehnilisi tingimusi.

Veetorustikud ja survekanalisatsioon paigaldatakse min 1,8 m sügavusele maapinnast

(mõõdetuna toru laest), tihendatud ja kuivale aluspadjale.

Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja

paigaldusjuhenditest.

3.1 Kaevik

Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutusiltide,

ohutusmärkide (koonuste) jms paigaldamise näol vältimaks õnnetusi inimestega ja vara

kahjustamist. Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 1.0 m

kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu

pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit.

3.2 Kaevetööd

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist, mis on vajalik tööde teostamiseks.

Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära

märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud omaniku järelevalve poolt.

Väljakaevatud materjali võib omaniku järelvalve loal kasutada mahutite mulde rajamiseks või

tuleb see ära vedada või ajutiselt ladustada hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd

tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või

juurdepääsu alalistele rajatistele.

Kaevikud tuleb toestada kohtades, kus see on nõutud või osutub vajalikuks vältimaks kaeviku

külgede sisse langemist või kaitsmaks olemasolevaid kommunikatsioone.

Kaevikutest väljakaevatud pinnast ei saa kasutada algtäitena ning tagasitäitena teede all (sh

pumpla juurdepääsutee). Antud pinnast võib tagasitäitena kasutada väljaspool

liikluspiirkonda.

Väljakaevatud ülearune pinnas teisaldatakse Töövõtja kulul omaniku järelevalve poolt

kooskõlastatud kohta ning kooskõlastatult võib seda kasutada mahutite mulde rajamiseks.

Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel kaeviku tagasitäiteks. Teede alal tohib

tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva.

3.2.1 Katete eemaldamine

Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Asfaltkatte

ja muud tüüpi kõvakatte eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata.

Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, lõige peab olema tehtud vähemalt 10 cm

kauguselt kavandatava kaeviku servast.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

10/29

Juhul kui asfaltkate freesitakse, siis freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul

transportida tee valdaja poolt määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Töövõtja peab pidama

freespuru arvestust.

Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see

ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. siinkohal tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti

freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks

osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema

freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust

üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike

paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid

tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega. Katkised äärekivid

transportida prügilasse või leida võimalus purustatult taaskasutada.

Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada kooskõlastatud

ladustuskohas eraldatud ala.

3.2.2 Kaevikute kaevamine

Enne kaevetööde alustamist märgib Töövõtja täpselt maha torustike asukoha.

Maa-aluste torustike, kaevude ja kambrite kaevetööd teostatakse joonistel ära märgitud

joonte, kraadide või sügavuseni või vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Torustike, kaevude ja muude maa-aluste rajatiste kaevikute seinad on laiemad või võrdsed

torude või kaevude välisläbimõõduga + 200 mm. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt

tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool

põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja

määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil.

Kaevikute mõõtmed peavad võimaldama peale torustike asetamise ja aluse rajamise ka

kaevikute külgede toestamist ja vajadusel raketiste paigaldamist.

Pinnas lõigatakse läbi ja eemaldatakse kogu kaeviku laiuses, äralõigatud pinnase serv peab

jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.

Kaevise põhjas olevad kivid, oksad ja muud ebasoovitavad esemed eemaldatakse, et antud

pinnas oleks sirge ja tasane.

Kaevikute kaevamist ei alustata enne, kui kogu torumaterjal on ehitusplatsil. Mittesobiv

materjal kaeviku põhjas asendatakse tihendatud liiva või kruusaga. Antud kiht asetatakse

horisontaalse kihina kaeviku põhja, kusjuures ühe kihi paksus ei ole suurem kui 150 mm. Iga

kiht tihendatakse hoolikalt eraldi mehaanilise tihendustambiga.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

11/29

3.2.3 Kaevikute tagasitäide

Järgida tuleb RIL 77-2013. Lõpptäidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid

on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui omaniku järelevalve

on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ja kooskõlastanud.

Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud ja omaniku järelevalve

kooskõlastatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 150 mm paksuse kihina

(tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS

1377st) peab olema vähemalt 95% maksimumtihendusest) vastavalt “RIL 77-2013” antud

juhistele.

Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust.

Tagasitäiteks ei tohi kasutada torustiku ehitustööl väljakaevatud pinnast. Vaid kooskõlastatud

materjali tohib kasutada tagasitäite teostamiseks.

Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele

mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama

oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte

paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste

saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98%

maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all.

Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja

tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat

tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus

500 mm.

Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%.

Hoolitseda tuleb selle eest, et toru, arvestades ka muhve, toetuks ühtlaselt alusele ning ei

puutuks mitte mingil juhul kokku suurte kivide, rahnude või muude raskete objektidega.

3.2.4 Tagasitäite materjal

a) Üldist

Järgida tuleb RIL 77-2013. Väljakaevatud või muu täitepinnas ei tohi sisaldada räbu, tuhka,

orgaanilisi aineid, riismeid jm saastematerjali ning peab olema teraline ja sellise fraktsiooniga,

et oleks võimalik teostada tihendamist. Antud materjal ei tohi sisaldada kive, rahnusid ja

betoonitükke, mis oleksid suurema kui 75 mm fraktsiooniga.

b) Algtäide

Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,

ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui

0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid

ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.

c) Toru alusmaterjal

Järgida tuleb RIL 77-2013. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on

teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Torude alla paigaldatakse

150 - 200 mm paksune aluskiht. Materjal tihendatakse tihendusastmeni 90%. Tihendustestid

tehakse vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

12/29

3.2.5 Tihendamine

Tihendusastet väljendatakse protsentides ning optimaalse kuivtiheduse puhul viidatakse alati

kas proctorteimimisele või BS1377 (Test 13). Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega

seotud nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasitäitematerjal, paigaldatud toru ja

alusmaterjal ning teha töö uuesti Töövõtja omal kulul.

3.2.6 Kaevikute toestamine

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on

allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole

piisavalt ruumi. Vertikaaltoestamist rakendatakse juhul, kui Töövõtja seda ise vajalikuks

peab.

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil

Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt

Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta,

kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest

puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise

ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos

sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).

Toru plaanilist asukoha ja sügavust määravad toimingud (varraste pinnasesse puurimine

vms) tuleb dokumenteerida ning esitama omaniku järelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel

meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse

kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab omaniku järelevalve.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu projektis on ette

nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatud torule, ei tohi ületada lubatud

tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust - vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse

puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075

spetsifikatsiooni nõutele.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse

soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama

torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja

soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget

kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.

Kinnisel meetodil paigaldatavad malmtorude muhvid ühendada lukustatavate klambritega.

Maantee alused torustikud paigaldatatkse hülsstorudesse kasutades tsentreerimisrõngaid.

Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma

poolt.

Ehitaja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire

eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike

liikumiste ärahoidmise eest.

Kaevikuta meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud

täpsusvahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera abil teostatud uuringu raportiga.

Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb

torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

13/29

3.3 Torustike paigaldus

3.3.1 Üldist

Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torutootjate juhendeid, EVS-

EN 1610:2007 ja RIL77. Torustike paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal.

Veetorustike asukoha määramiseks tuleb selle paigaldamisel torustiku külge kinnitada 1,5

mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema

veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.

Lahtisel meetodil rajatava torustiku kohale (30 ... 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint

koos traadiga vastava kommunikatsiooni nimega.

Torustike liitumispunktides, kus torustiku suund muutub enam kui 90 kraadi, tuleb

ühendusmuhv toestada betooniga hüdrolöökidest tuleneva võimalike purustuste kaitseks.

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused

Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m toru

peale, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,2 m toru peale.

Väiksemate sügavuste puhul tuleb toru soojustada EPS plaadiga.

3.3.3 Elekterkeevisliited

Enne tööde alustamist näitab Töövõtja omaniku järelevalvele ette, et tal on olemas torutootja

poolt heakskiidetud tööriistad töö tegemiseks. PE torude lubatud keevisliidete põhilised liigid

on:

• Põkkliide;

• Elektrimuhvliide.

Põkkliidet ei soovitata torudele, millede nimiläbimõõt on ≤ 110 mm.

Erineva standardmõõtude suhte (SDR) väärtusega torusid ja/või liitmikke ei tohi põkkliitega

ühendada.

Põkksulatuse tegemiseks on vaja kasutada mehaanilisi seadmeid. Meetod seisneb

kuumutatavate tasaste pindade (toru või liitmik) hoidmises vastu kuumutusplaati, kuni

otsad muutuvad pehmeks, järgnevalt eemaldatakse kiirelt kuumutusplaat, surutakse kaks

pehmenenud otsa teineteise vastu, hoitakse neid kindla surve all ettenähtud aja jooksul ja

lastakse liitel jahtuda.

Elektermuhvliide

Ühendatava liitmiku sisepinda on valatud elektrijuht (elektrispiraal), mis voolu toimel

soojenedes sulatab toru liitmikuga kokku.

Elektrikeevisliitmikega ühendatakse jaotus- ja tarnetorustikke. Neid võib kasutada, et

ühendada erinevate sulamisomadustega polüetüleeni (nt PE 80 toru + PE 100 liitmik,

keevitusseadme PE 100 programm).

Toruotsad lükatakse liitmikku, seejärel ühendatakse juhtmed keevitusseadmega, hoides

ettenähtud ajavahemiku jooksul voolu liitmiku elektrispiraalis ja lastakse järgnevalt liide

jahtuda.

Keevitajate kvalifikatsioon

PE torustikke võivad keevitada ainult PE keevitamise (kokkusulatamise) alase koolituse

saanud isikud, kellele on selgitatud torustike ehitamise iseärasusi. Keevitajatelt nõutakse

koolituse läbimist kvalifitseeritud instruktori kontrolli all.

Keevitusseadmed

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

14/29

Oluline on kuumutatavate pindade puhtus ja terviklikkus, kuumutuselemendi

(elektrispiraali) täpne temperatuur, ühendavate rakiste telgede kokkulangevus ja nende

kasutustingimused.

Keevitusseadmed hoiavad PE-materjali temperatuuri sulatamiseks vajalikus vahemikus ja

neil on temperatuuri näitavad mõõteriistad.

Kõik keevitusseadmed peavad olema elektriliselt kuumutatavad. Nõuded

keevitusseadmetele on määratud standarditega ISO 12176-1 ja ISO 12176-2.

Torude liitmiseks elektrikeevismuhvidega ei ole soovitav kasutada käsitsijuhtimisega

seadmeid.

Kõik keevitusseadmed tuleb enne kasutamist kontrollida ja katsetada vastavalt seadme

tootja juhistele.

Koostekeevitus

Koostekeevituste all mõeldakse liidete tegemist töökohal, mis saavad tegelike torustike

koostisosaks.

Koostekeevitused tehakse võimalusel kuiva ilmaga ja plusstemperatuuril. Kui sajab või

temperatuur on alla 0°C, siis tuleb keevitus teha telgis. Põkk-keevitust ei ole lubatud teha

madalamal temperatuuril kui 5°C.

Enne keevitamist peab PE materjali temperatuur olema üle 0°C. Enne telgis keevitamist

peavad toru otsad ja liitmikud olema ette soojendatud vähemalt 5°C, kuid mitte üle 45°C.

Kõik koostekeevitused tuleb kontrollida visuaalselt, nii keevitaja kui järelevaataja poolt,

kusjuures kontrollida tuleb võimaluse korral enne torustiku kaevikusse laskmist või torusse

tõmbamist.

Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb otsekohe välja lõigata ja märkida üles keevituse aeg,

koht ja keevitaja andmed.

PE keevitamine miinustemperatuuridel

Keevitama peab soojendatud telgis. Plasti temperatuur peab olema tõstetud üle 0°C enne

sulatamise algust. Toru ja kasutatava liitmiku temperatuurivahe ei tohi ületada 6°C.

Tuleb jälgida, et keevitusseadme välisõhu termoandurit ümbritseks keevituskohaga sama

temperatuur.

Peab vältima kondensaadi teket kasutatavatel torudel ja liitmikel. Toru otsad peavad

keevituse ajal olema suletud, et vältida korstnaefekti. Keevituse ajal ei tohi lubada töötsooni

liigkiiret jahtumist (tugev tuul).

Keevisliidete kontroll

Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida.

Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust

ja keevitaja oskustest.

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll

Peale toruotste freesimist ja kontroll-kokkupanekut ei tohi pilu toruotste vahel olla suurem

kui 0,5 mm. Kvaliteetsel liitel peab olema sile sümmeetriline sulatusvall kogu toru

ümbermõõdu ulatuses. Ei tohi esineda mittepuhast sulatust ega kahjustusi mõlemal pool

sulatust, nagu muljumisi, sügavaid klambrite vajutuse jälgi jms. Kõik põkkliited tuleb

kontrollida ja tunnustada järgnevate kriteeriumite järgi:

• Sulatusvalli nõgu ei tohi ulatuda allapoole toru pinda;

• Torud, liitmikud ja sulgseadmed peavad olema võimalikult täpselt tsentreeritud.

Tsentreerimatus ei tohi ületada 10% toru seinapaksusest;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

15/29

• Soovitatav keevisvalli laius „B“ toru/toru liidetele vt tabel 8 (Eesti Gaasiliit, Juhend G2-

1:2007. PE gaasitorustike paigaldamine);

• Keevisvalli laius ei tohi ületada +20% keskmist keevisvalli laiust (Bk = Bmin +

Bmax)/2;

• Bmin > 0,8 x Bk ; Bmax < 1,2 x Bk);

• keevisvalli poolte laiuste Smin ja Smax erinevus X (X = Smax - Smin) ei tohi ületada

toru/toru keevitus: X < 0,1 x B; toru/liitmik keevitus: X < 0,2 x B; liitmik/liitmik

keevitus: X < 0,2 x B.

•

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll

Kõik elektrikeevismuhvid tuleb kontrollida ja heaks kiita järgnevate kriteeriumite järgi:

• Tuleb kontrollida torude ja liitmike telgede kokkulangevust ja selle vastavust

keevitusjuhendiga;

• Kui keevitamine on lõpetatud ja muhvil on kuumutusindikaatorid, siis nad peavad

võtma muhvi valmistaja juhendis antud kuju;

• Tuleb kontrollida, et kogu perimeetri ulatuses oleks toruotsad ühtlaselt kooritud ja

puhastatud. Torult tuleb eemaldada vähemalt 0,2 mm torupinda. Kooritava kihi

paksus: kuni dn 63 torul – 0,2 ... 0,25 mm; dn 63 kuni 225 torul – 0,2 ... 0,3 mm; üle

dn 225 torul – 0,2 ... 0,35 mm. Pealiskihi mahavõtmise jäljed peavad olema selgelt

näha mõlemal pool muhvi. Eriti tuleb jälgida toru alumist poolt. Koorimine ei ole

vajalik, kui kasutatakse kõrvaldatava kaitsekihiga (Peelable skin PE pipe) PE torusid.

• Enne toru sisestamist muhvi peab toru otsad puhastama isopropüülalkoholiga, 90%

alkoholi või atsetooniga. Tuleb kasutada sisestamise sügavuse tähiseid (punkt või

kriips) ja kontrollida nende alusel toru küllaldast sisestamist;

• Muhvi vahelt ei tohi polüetüleen välja sulada;

• Toru ei tohi sisse vajuda üheski punktis, ehkki väikest kühmu toru sisepinnal

(keevitatud pinna all) võib aktsepteerida. Kühmu kõrgus ei tohi ületada 50% toruseina

paksusest;

• Sulanud elektrikeevismuhvi materjal ei tohi vähendada keskmist läbimõõtu rohkem

kui 50% toruseina nimipaksusest, kuid mitte üle 5 mm;

• Keevitustsoon peab olema ühtlane kogu keevituse ulatuses. Väikesed tühemikud

mõnede traatide ümber on lubatud, kui kahanemise tühiku pind on väiksem kui 20%

muhvi ühepoolsest pikkusest;

Klambreid ei tohi eemaldada enne normitud jahtumisaja lõppu.

3.3.6 Märkelint ja traat

PE veetorustikule eraldi kaevikus paigaldatakse märkelint koos traadiga. Märkelint

asetatakse vastavalt juhenditele 0,3 m ülespoole toru pealmisest pinnast, asfaltkattega alal

1,0 m toru pinnast. Lindi laius on 100 mm ja paksus 0,15 mm. Lint on valmistatud

pigmenteeritud madaltihedast polüetüleenist. Märkelindile on 40 mm tähtedega kirjutatud

eesti keeles „ETTEVAATUST – SURVETORU“.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

16/29

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud

Likvideerida tuleb hoonete ja perspektiivsete parklate alla jäävad olemasolevad mahajäetud

torustikud. Olemasolevad likvideeritavad torud eemaldada pinnasest.

Maha jäetavate kaevudel demonteerida ülemine katteplaat ja ülemine rõngas. Toru otsad

suletakse hermeetiliselt. Pärast uue torustiku paigaldamist kaev täita tihendatud liivaga kuni

teekatte aluse killustiku kihini. Juhul kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata

peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga

Demonteeritavad kaevu elemendid käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele.

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine

Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta

eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.

Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse

eest. Töövõtja asendab iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on

sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid

ja suuremaid juuri. Puude juurestiku kaitsealal teha kaevetööd käsitsi seejuures üle

neljasentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda.

Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et kaitsealuste objektide kaitsetsoonis ei ladustata

ehitusmaterjale, ei sõideta sõidukite või ehitustehnikaga väljaspool juurdepääsuteid ning

ehitustööde ajaks tuleb kaitsealused objektid piirata ajutise piirdega.

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses

Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide

valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et

vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse

või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.

Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja

kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite

kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

3.6.1 Liinirajatisete kaitse

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS;

Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja

sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja

poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses

töötamisel.

Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Ehitusjärelvalve poolt

väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

17/29

Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.

Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt

projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised

lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Telia

Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist.

Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning

varguse vastu.

Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase

sulatamisega.

Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste

ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni,

mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse

kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada

liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude

kontrollimise organiseerib Telia tel. 6524000

Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud

vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru

ja siduda need kaevudega.

Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja

omal kulul.

Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks -

kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks,

ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud

sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms.

Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei

kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase

taastamine.

Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma

kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).

Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei

jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid

rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.

Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad

võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.

Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

- Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa

alusel

- Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

18/29

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele

Kaevusid ja kapesid ei tohi paigaldada riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede muldkehasse või

selle nõlvadele.

Riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

3.8 Materjalid ja tooted

Magistraal veetoru materjaliks on malm DN80.

Tänava veetoru materjaliks on PE De63 torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10

surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO

4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile.

Välised kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC SN8 plasttorudest d160.

Keelatud kasutada nn kihilise seinaga torustiku materjali. Torud peavad vastama standardi

EVS-EN 1852 nõuetele.

Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud PE või PP kaevud

ja olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2:2009. Kanalisatsioonikaevude

minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m².

Hooldus ja seadmekaevud peavad olema monteeritud betoon kaevu elementidest

keskkonnaklassiga XC4 ja betoonist c35/45.

Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Kaevud varustada nn „ujuvat“ tüüpi

malmluukidega kandejõuga 40t tee maa-alal ja 25t haljasalal.

Kõik paigaldatavad seadmed, kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale

tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele.

Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada. Töövõtja peab

kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama omaniku järelevalvele informatsiooni

(sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või

käesolevas projektdokumentatsioonis toodud tingimustele.

Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas

ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas.

Seadmete (pumbad, filtrisüsteem jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi-

ja hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja omaniku järelevalvele tõendama enne

seadmete tarnimist.

Iga seade peab tarnel omama vähemalt järgmisi dokumente:

• Komplekteerimisleht (saateleht) kõigi tarnitavate elementide andmetega;

• Paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhend, sh konstruktsiooni ja funktsioneerimise

kirjeldused ja joonised;

• Vastavus- ja garantiisertifikaadid;

• Tehasekatsetuste protokollid.

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud

Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada

kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike

või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik

katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane

katsetamine ebaõnnestus.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

19/29

Tellijal ja omanikujärelevalve teostajal peab olema juurdepääs kõikide seadmete

tehasetestidele andmetele, et kontrollida nõuetele vastavust ja toote kvaliteeti. Kui seadmed

koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest tuleb seadmed kokku

monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat

käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal.

3.9.1 Käituskatsed

Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia

normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid,

mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama,

et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel

kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral

tõestada.

Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa

peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi

korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.

3.9.2 Mehaanilised katsed

Teostatakse järgnevad katsed:

• kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning

lekkekindlust;

• kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;

• kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;

• survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse

testrõhul. Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Tellija juhistele.

3.9.3 Survetorustike katsetamine

Paigaldatud torustik (s.h. on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud

olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le, mis on

kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu

katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused

läbi viia.

Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) on nõutav kaks katsetust:

Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul,

max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC)

Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:

• ≤ DN 200 3 tundi

• > DN 200 6 tundi

Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul).

Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme

abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

20/29

Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on

täidetud.

Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Tellija poolt. Kõik

katsetamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine

Enne kasutuselevõttu tuleb teostada tehnoloogiliste veetorustike läbipesu ning pärast tuleb

Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist

bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis

kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Proovide võtmise juurde tuleb kutsuda ka Tellija

esindaja

Kui veeproovi tulemused näitavad keemilist või bioloogilist reostust, tuleb pesu ja

veekvaliteedi kontrolli korrata.

Kui veeproovi mikrobioloogiline analüüs ei vasta kehtivatele nõuetele, desinfitseerib töövõtja

vajadusel torustikud ja reservuaarid, täites need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet

(näiteks naatriumhüpoklorit, NaOCl). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine

kontaktaeg, peavad olema valitud nii, et need ei põhjusta torustiku, armatuuri ja seadmete

korrosiooni. Vajadusel desinfitseeritakse enne käiku andmist ka filtripaagid.

Soovitav NaOCl kontsentratsioon desinfitseerimisel on 1,0 mg/l ning kontaktiaeg 12-24 h, kui

nimetatud protsessiga ei saavutata soovitud tulemust, korratakse sama protseduuri

suurendades aktiivaine kontsentratsiooni (nt 2 mg/l). Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb

süsteem läbi pesta. Pärast läbipesu võetakse pumpla võrku juhitava vee proovivõtukraanist

veeproov mikrobioloogilise analüüsi tarbeks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et

steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse

rahuldavad tulemused.

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine

Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab

olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks ning

võimaldama kalde mõõtmist torustiku igas punktis. Kaameravaatluse tulemused esitatakse

Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine

kaameravaatluse materjalides peab langema kokku Joonistel kasutatavate tähistega.

Lisaks tuleb kaameravaatluse tegemisel järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud;

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist;

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise

torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu

alumise kaevuni;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

21/29

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

salvestav kaamera sõidab kaevu suunas).

Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava

kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei vaja kohest parandamist,

võib Tellija nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut garantiiperioodil. Sellised

täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi Töövõtja kulul. Tellija otsustab katsetuste

ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.

Tellijat tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja

on kohustatud võimaldama Tellijal jälgida uuringuprotsessi.

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja

poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Tellijal on õigus kahtluse korral teostada katse spetsiaalse kalibreeritud silindri

läbivedamisega torust. Katse kulud katab Töövõtja.

Kui katse ebaõnnestub, on Tellijal õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist

uuega).

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

22/29

4 KATENDITE TAASTAMINE

Projekteeritud lahenduse eesmärgiks on torude rajamise kohal haljasalade ning sõiduteede

taastamine. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda

tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud

pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt. Ajutise liikluskorralduse

korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt tehtavatele tööde etappidele. Katend tuleb

taastada vähemalt samaväärse materjaliga. Taastatavad teelõigud tuleb viia olemasoleva

maapinnaga kokku. Teekonstruktsiooni töökihi (kuni 1,5 m katte pinnast) ulatuses, iga

taastäidetava kihi tihendamise eel tuleb kaevikut laiendada, et tagada ka tööde käigus

hõrenenud teekonstruktsiooni kihtide tihendamine selles osas, mida ei avata kaeviku

rajamisel.

4.1 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

Seadused

- EV Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt kehtestatud nõuded

(redaktsioon 01.01.2024).

Määrused

- Kliimaministri määrus: Tee projekteerimise normid; vastu võetud 17.11.2023 nr 71 (Redaktsiooni jõustumise kp: 25.11.2023).

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu

võetud 03.08.2015 nr 101 (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020).

- Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020)

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud

14.07.2015 nr 92 (Redaktsiooni jõustumise kp: 05.11.2018). - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43 (Redaktsiooni

jõustumise kp: 01.01.2019).

Standardid

- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;

- EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

- EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;

- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

- EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3:Vastavushindamine;

- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded

ja katsemeetodid;

- EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;

- EVS - 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine;

- EVS 843:2016 Linnatänavad

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

23/29

- Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

Transpordiameti juhendid

- Teetööde tehnilised kirjeldused (2019 a. redaktsioon).

- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2021 a. redaktsioon).

- „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (26.01.2022 . redaktsioon).

- „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020 a.

- redaktsioon).

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad

Projekti koostamisel on teostatud järgmised põhilised tööd ja lahendused:

- Haljasalade, sõiduteede taastamised

- Projekteeritud teede tüüplõiked

4.3 Katete eemaldamine

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete

laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust

mõlemalt poolt min 0,3 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Tellijaga eemaldada asfaltkatte

kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul

transportida Tellija poolt määratud ladustustamiskohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse

loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud

liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru

arvestust.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning

freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning

kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva

ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

4.4 Katendikonstruktsioonid

Taastatav asfaldist sõidutee:

AC 12 surf 70/100 h= 6 cm

Killustik fr. 32/63, Emin=170 MPa (kiilutud) h= 25 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 25 cm

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

24/29

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav kruusast sõidutee:

Kruus (positsioon nr. 6) Emin=120 MPa hmin= 12 cm

Killustik fr. 32/63 h= 20 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 20 cm

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav haljastus

Murukülv kasvupinnasel hkesk=15 cm

Täitepinnas kt = 98 % h= 30 cm

Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded

Kihi

paksus,

cm

Materjali nõuded

killustikust alus; paekillustik fraktsiooniga 32/63 - kiilutud

20, 25 C50/10, LA35, F4, FI35, f4

Märkused:

Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat TRAm ja MTM poolt kinnitatud

versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele.

1. „A“ – EVS 901-3:2021 Asfaltsegud

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

Asfaltsegude täitematerjalide miinimum kvaliteedinõuded vastavalt EVS 901-

3:2021. Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3:2021 segulehtedel toodud

nõudeid. Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3.

Sõiduteedel arvestada tabelites toodud AKÖL kuni 900 a/ööp nõuetega.

2. „K“ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.

Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt

Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Killustikaluse kandevõime määratakse staatilise

plaatkoormuskatsega vastavalt standardile EVS 934 ja määrusele „TEKN“ – tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“.

3. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt

saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme.

Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

25/29

3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms.

Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada

külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada

niitmiskõlbulikuks.

Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat

kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav

muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga.

Seemne külvamistihedus 20-30 g/m².

Muruseemne segu võimalik koosseis:

• punane aruhein 35%

• harilik aruhein 20%

• aasnurmikas 15%

• karjamaa-raihein 30%

4. Betoonist äärekivid – taaspaigaldada olemasolevad äärekivid. Juhul kui nende

kasutus pole võimalik, siis kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud

äärekive, külmakindluse klass vähemalt Klass 3.

Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.

Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20 märgbetoon, tuleb paigaldada ühtlases

reas betoonist sängituskihile. Äärekivi paigaldamisel peab olema tagatud

äärekivide vahel normidele vastav vuukide vaheline laius. Äärekivi betoonaluse

minimaalne paksus peab olema 5 cm (loetuna äärekivi alt).

5. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavatest tihendustehnikast,

kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste liiklusaladel

on 0,98.

4.5 Ehitamine

Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi

Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi

isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see

osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada

kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus

need taastama.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

26/29

Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma

kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust

teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.

maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel).

Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise

vastavalt projektlahendusele.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult

avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest

abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning

võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste

eiramised on keelatud.

Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste

eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest

tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

4.5.1 Ettevalmistustööd

Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis

on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks.

Enne ehituse algust tuleb vajadusel paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust

kaitsekilbid.

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43

määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Enne töödega alustamist tuleb koostada „Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb

kooskõlastada Tellijaga ja kohaliku omavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnaga.

4.5.3 Aluse ehitus

Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt

projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.

Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes

antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid.

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine

Kõikide asfaldist katendikihtide rajamisel tuleb järgida „Asfaldist katendikihtide ehitamise

juhendit“. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja kasutatava asfaltsegu omadused

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

27/29

peavad vastama standardile EVS 901-3, arvestades projektis ja „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhises“ toodud lisanõudeid.

Kõik pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Ühendamisel tee kattega kasutatakse

pikivuugi kruntimiseks ülemisel kihil bituumen liimi TOK-PLAST või sellega sarnaste

omadustega liimi, mis kantakse pikivuugile spetsiaalse masinaga. Vuugiliimi arvestuslik

kulunorm peab vastama tootja poolsetele nõuetele (nt Tok-plasti puhul on 20g/m

paigaldatava kihi paksuse ühe sentimeetri kohta).

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates

ehitustööde lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte

väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks

päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel

rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul

ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6m laiuste asfaltkattega teede

kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Teekatte

taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.

Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal

teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv

lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral

risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib

olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta

bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,

ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid

ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm)

ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901.

Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda

Transpordiameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis“.

4.6 Keskkonnakaitse

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega

vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt

esitatud juhistele vastavalt.

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed käideldakse

vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

Taaskasutatavateks materjalideks on olemasoleva katte freespuru.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete

käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitusmasina juhil peab

olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus

ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

28/29

Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja

reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning

valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist.

Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake.

Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed

vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast

vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu

jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit.

Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või

ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud.

Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.

4.7 Töötervishoid ja tööohutus

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid

ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi

ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema

kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude

kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide

tsoonis tuleb kaevata käsitsi.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav

pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse

kohaliku valitsusega, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada

objekti haljastustöödel.

Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja

selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega

tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde

teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend

Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

määrustest:

1. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;

2. Tee seisundinõuded;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

29/29

Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja

hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu.

Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid

lahendusi.

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

V K

-1 1

K i n n i s t u p i i r

Side

Side

Truup

pl315

Müratõke

Põrkepiire

V K

-1 5

K i n n i s t u p i i r

Põrkepiire

Põrkepiire

Põrkepiire Põrkepiire

68.00

Projekteeritud veetoru

malm DN80

Projekteeritud

survekanalisatsioon

PE De110

Projekteeritud hülss PE

De160 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

Projekteeritud hülss PE

De250 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

68.00

kaevik

kaevik

K i n n i s t u p i i r

1,9 24,8 2,9 2,9 7,9 10,8 1,2 1,8 11,1 12,8

3

Lõige 1-1

13213 Jõhvi-Täkumetsa tee 2,17 km ja 1 Tallinn-Narva 161,47 km

3 , 4

3 , 6

3 , 6

62,00

62,55

JB30_PP_VK-6-500_maantee.dwg

INFRAGATE EESTI AS

12618 TALLINN

www.infragate.ee

e-post: [email protected]

MTR EP10845129-0001

MÄEALUSE 2/3

tel. 626 7777

IGE KNR9 RS 16.04.2018

Kuupäev

Staadium

Mõõtkava

Lehe nr.

Töö nr.

Leht

Tellija

Töö nimetus

Objekt

OÜ Järve Biopuhastus

Uus Tehase 3, Kohtla-Järve

Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna

vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine

Aiandi keskus 13

Jõhvi vald, Ida-Virumaa

Ristumine põhimaanteega 1

Tallinn - Narva 161,47 km;

Ristumine kõrvalmaanteega 13213

Jõhvi - Täkumetsa tee 2,17 km

JB30/239-19

Põhiprojekt

25.06.2020

1:100

VK-6-500

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

R.Saidlo

R.Saidlo

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

1/29

VK + TL SELETUSKIRI

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................ 1

1 ÜLDOSA .............................................................................................................. 4

1.1 Üldandmed .................................................................................................. 4

1.1.1 Ehitise asukoht .......................................................................................... 4

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus .................................................................................... 4

1.1.3 Tellija ....................................................................................................... 4

1.1.4 Projekteerija ............................................................................................. 5

1.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 5

1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................ 5

1.2.2 Ehitusuuringud .......................................................................................... 5

1.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 5

1.3 Olemasoleva olukord ..................................................................................... 5

2 PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 6

2.1 Veevarustus ................................................................................................. 6

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon .......................................................................... 6

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla ............................................................................... 6

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud ...................................................... 8

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon ......................................................... 8

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ............................................................................ 9

3.1 Kaevik ......................................................................................................... 9

3.2 Kaevetööd ................................................................................................... 9

3.2.1 Katete eemaldamine .................................................................................. 9

3.2.2 Kaevikute kaevamine ............................................................................... 10

3.2.3 Kaevikute tagasitäide ............................................................................... 11

3.2.4 Tagasitäite materjal ................................................................................. 11

3.2.5 Tihendamine ........................................................................................... 12

3.2.6 Kaevikute toestamine ............................................................................... 12

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil ....................................................................... 12

3.3 Torustike paigaldus ..................................................................................... 13

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

2/29

3.3.1 Üldist ..................................................................................................... 13

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused ........................................................... 13

3.3.3 Elekterkeevisliited.................................................................................... 13

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll ............................................................................ 14

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll ....................................................................... 15

3.3.6 Märkelint ja traat ..................................................................................... 15

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud ............................................................. 16

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine ..................................................................... 16

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses ......................................................... 16

3.6.1 Liinirajatisete kaitse ................................................................................. 16

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele .............................................. 18

3.8 Materjalid ja tooted ..................................................................................... 18

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud .................................................................... 18

3.9.1 Käituskatsed ........................................................................................... 19

3.9.2 Mehaanilised katsed ................................................................................. 19

3.9.3 Survetorustike katsetamine ...................................................................... 19

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine .................................................. 20

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine .................................................................. 20

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ..................................................... 21

4 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................... 22

4.1 Normdokumendid ....................................................................................... 22

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad ................................................................. 23

4.3 Katete eemaldamine ................................................................................... 23

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................... 23

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine ...................................................................... 23

4.4 Katendikonstruktsioonid .............................................................................. 23

4.5 Ehitamine .................................................................................................. 25

4.5.1 Ettevalmistustööd .................................................................................... 26

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal ...................................................................... 26

4.5.3 Aluse ehitus ............................................................................................ 26

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine ................................................. 26

4.6 Keskkonnakaitse ......................................................................................... 27

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

3/29

4.7 Töötervishoid ja tööohutus ........................................................................... 28

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend ........................................................... 28

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

4/29

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Käesoleva projektiga rajatavad veevärgi ja kanalisatsioonitorud paiknevad Ida-Viru

maakonnas Jõhvi vallas Edise ja Kotinuka külas:

Aiandi keskus 13 25201:001:0017

Aiandi keskus 11 25201:001:0016

Aiandi keskus 7 25201:001:0030

Aiandi keskus 5 25201:001:0024

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028

Revino 25201:001:0027

Suurpõllu 25101:001:1063

Põlluvahe 25101:001:0780

Uudismaa 25201:005:0114

Esimeses ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasolevate vee ja kanalisatsioonini.

Teises ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Kinnistutele Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Ühisveevärgitorustikuna on projekteeritud transiittorustik alates Kohtla-Järve-Jõhvi

vahelisest veetorust kuni perspektiivis rajatava Edise Aiandi piirkonna III-astme

veepumplani. Lisaks on projekteeritud ühisveevärgitorustikuna III-astme pumplast Aiandi

piirkonda väljuv torustik kuni olemasoleva Aiandi piirkonna veevõrguni.

Ühiskanalisatsioonitorustikuna on projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik alates Aiandi

keskus 13 maaüksusele projekteeritud reoveepumplast kuni Jõhvi-Kohtla-Järve

reoveekollektorini.

Perspektiivis rajatav joogivee III-astme pumpla, reoveepumpla ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikud hakkavad teenindama Edise küla Aiandi piirkonda.

Lisaks tehakse rajatava II astme pumpla territooriumil olemasoleva sademevee torustiku

ümberühendamine. Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena.

Hiljem on vastavalt vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla.

1.1.3 Tellija

MSM OÜ

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

5/29

Ehitajate tee 116, Tallinn

1.1.4 Projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

1.1.4.1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Projektijuht – VK projekteerija

Raivo Saidlo

Mobiil 5110077

[email protected]

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne

1.2.1.2 Ehitusprojektid

• Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine.

Infragate Eesti AS töö JB30/239-19.

1.2.2 Ehitusuuringud

• Hades Geodeesia OÜ (töö nr HG-581, mõõtmisaeg veebruar 2024.a)

1.2.3 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 932:2017 – Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 – Linnatänavad.

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

1.3 Olemasoleva olukord

Aiandi keskus 13 kinnistul asuvad amortiseerunud kanalisatsiooni puhastid ja mitte toimiv

sademevee pumpla. Aiandi keskus piirkonnas on olemasolevad VK võrgud. Esimese

ehitusetapil rajatavad torustikud paiknevad põllumaade servas.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

6/29

2 PROJEKTLAHENDUS

2.1 Veevarustus

1-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino ja Suurpõllu,

kinnistute kuni olemasoleva Kohtla-Järve-Jõhvi vahelise veetoruni DN300.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud VK-11, VK-15, VK-34, VK-36, VK-37, VK-40.

2-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1 ja V3 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hoolduskaev VK-01

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon

1-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasoleva kuni Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektorini

DN700.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud K-11, K-15, K-42, K-43, K-44, K-45, K-46.

Paigaldatakse lisaks klaasplastist läbipesuvee kogumismahuti V=10 m3.

2-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hooldus ja mõõdukaevud K-02a ja K-02b.

Paigaldatakse pumpla KP ja ühendatakse olemasolev kanalisatsioon pumplaga.

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla

Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 65,40 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast on

5,21 m, pumpla põhja abs kõrgus on 60,19 m, Sissevoolutoru 1 kõrgus pumpla põhjast on

1,50 m (61,69 m abs), Sissevoolutoru 2 kõrgus pumpla põhjast on 3,30 m (63,49 m abs);

Sissevoolutoru 1 materjal: PVC SN8 De200 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De200).

Sissevoolutoru 2 materjal: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De160).

Pumpla survetoru kõrgus on 63,80 m abs (toru lagi);

Survetorustiku materjal: PE PN10 De110, torule paigaldatakse läbiviiguhülss. Survetoru

varustatakse siibriga, millele paigaldatakse spindlipikendus ja kape.

Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud

vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset

tasemel MIN - 0,70 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel

MAX1 – 1,10 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,30 m. Pumpla reguleeriv maht

tavaolukorras on 2,6 m3.

Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega.

Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku

isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

7/29

ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2 x 5 l/s, H= 24,5

mVs, 5,5 kW (näidispump KRTF 80-215/52UEG-S).

Pumpla korpus tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja

paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:

- EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja

moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”

- prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete

silindriliste mahutite arvutused.”

Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm. Kaev varustatakse AISI316 redeliga.

Pumpla katta malmluugiga.

Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja

soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline

lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine

(nt tuule mõjul). Luuk peab olema varustatud lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku

aasad (ava 10 mm).

Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi

avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.

Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab

olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide

mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel

peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine. Teenindusplatvormi

konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.

Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat,

mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale.

Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla sees nugasiibriga, paigaldatakse

spindlipikendus ja kape. Vee rahustusplaat peab olema eemaldatav nugasiibri vahetamiseks.

Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi

sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast.

Kanalisatsiooni survetorud varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse

spindlipikendused ja kaped.

Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,2 x 2,2 x

0,3 m. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa.

Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta

tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on

soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus

peab olema vähemalt 1 m.

Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE

plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale

(ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla.

Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru

otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete

tungimise pumplasse.

Reoveepumplale tuleb rajada toitekaabel kilbist.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

8/29

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud

Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel.

Kõik pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316. Kõik toruliited

peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada

pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist.

Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike

keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav

keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina

kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C.

Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).

Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi

mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel.

Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb

säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb

vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide

kokkupuutepindu.

Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest

AISI316.

Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel

tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba.

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena. Hiljem on vastavalt

vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla. Sademeveetorustik on projekteeritud De315

PP SN16. Sademeveetorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed plastkaevud

560/500. Sademevee eelvoolule paigaldada ülevooluga ja setteosaga varustatud kaev SK-

3 560/500.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

9/29

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED

Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude

paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja

tehnilisi tingimusi.

Veetorustikud ja survekanalisatsioon paigaldatakse min 1,8 m sügavusele maapinnast

(mõõdetuna toru laest), tihendatud ja kuivale aluspadjale.

Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja

paigaldusjuhenditest.

3.1 Kaevik

Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutusiltide,

ohutusmärkide (koonuste) jms paigaldamise näol vältimaks õnnetusi inimestega ja vara

kahjustamist. Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 1.0 m

kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu

pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit.

3.2 Kaevetööd

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist, mis on vajalik tööde teostamiseks.

Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära

märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud omaniku järelevalve poolt.

Väljakaevatud materjali võib omaniku järelvalve loal kasutada mahutite mulde rajamiseks või

tuleb see ära vedada või ajutiselt ladustada hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd

tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või

juurdepääsu alalistele rajatistele.

Kaevikud tuleb toestada kohtades, kus see on nõutud või osutub vajalikuks vältimaks kaeviku

külgede sisse langemist või kaitsmaks olemasolevaid kommunikatsioone.

Kaevikutest väljakaevatud pinnast ei saa kasutada algtäitena ning tagasitäitena teede all (sh

pumpla juurdepääsutee). Antud pinnast võib tagasitäitena kasutada väljaspool

liikluspiirkonda.

Väljakaevatud ülearune pinnas teisaldatakse Töövõtja kulul omaniku järelevalve poolt

kooskõlastatud kohta ning kooskõlastatult võib seda kasutada mahutite mulde rajamiseks.

Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel kaeviku tagasitäiteks. Teede alal tohib

tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva.

3.2.1 Katete eemaldamine

Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Asfaltkatte

ja muud tüüpi kõvakatte eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata.

Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, lõige peab olema tehtud vähemalt 10 cm

kauguselt kavandatava kaeviku servast.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

10/29

Juhul kui asfaltkate freesitakse, siis freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul

transportida tee valdaja poolt määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Töövõtja peab pidama

freespuru arvestust.

Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see

ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. siinkohal tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti

freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks

osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema

freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust

üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike

paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid

tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega. Katkised äärekivid

transportida prügilasse või leida võimalus purustatult taaskasutada.

Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada kooskõlastatud

ladustuskohas eraldatud ala.

3.2.2 Kaevikute kaevamine

Enne kaevetööde alustamist märgib Töövõtja täpselt maha torustike asukoha.

Maa-aluste torustike, kaevude ja kambrite kaevetööd teostatakse joonistel ära märgitud

joonte, kraadide või sügavuseni või vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Torustike, kaevude ja muude maa-aluste rajatiste kaevikute seinad on laiemad või võrdsed

torude või kaevude välisläbimõõduga + 200 mm. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt

tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool

põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja

määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil.

Kaevikute mõõtmed peavad võimaldama peale torustike asetamise ja aluse rajamise ka

kaevikute külgede toestamist ja vajadusel raketiste paigaldamist.

Pinnas lõigatakse läbi ja eemaldatakse kogu kaeviku laiuses, äralõigatud pinnase serv peab

jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.

Kaevise põhjas olevad kivid, oksad ja muud ebasoovitavad esemed eemaldatakse, et antud

pinnas oleks sirge ja tasane.

Kaevikute kaevamist ei alustata enne, kui kogu torumaterjal on ehitusplatsil. Mittesobiv

materjal kaeviku põhjas asendatakse tihendatud liiva või kruusaga. Antud kiht asetatakse

horisontaalse kihina kaeviku põhja, kusjuures ühe kihi paksus ei ole suurem kui 150 mm. Iga

kiht tihendatakse hoolikalt eraldi mehaanilise tihendustambiga.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

11/29

3.2.3 Kaevikute tagasitäide

Järgida tuleb RIL 77-2013. Lõpptäidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid

on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui omaniku järelevalve

on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ja kooskõlastanud.

Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud ja omaniku järelevalve

kooskõlastatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 150 mm paksuse kihina

(tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS

1377st) peab olema vähemalt 95% maksimumtihendusest) vastavalt “RIL 77-2013” antud

juhistele.

Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust.

Tagasitäiteks ei tohi kasutada torustiku ehitustööl väljakaevatud pinnast. Vaid kooskõlastatud

materjali tohib kasutada tagasitäite teostamiseks.

Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele

mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama

oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte

paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste

saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98%

maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all.

Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja

tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat

tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus

500 mm.

Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%.

Hoolitseda tuleb selle eest, et toru, arvestades ka muhve, toetuks ühtlaselt alusele ning ei

puutuks mitte mingil juhul kokku suurte kivide, rahnude või muude raskete objektidega.

3.2.4 Tagasitäite materjal

a) Üldist

Järgida tuleb RIL 77-2013. Väljakaevatud või muu täitepinnas ei tohi sisaldada räbu, tuhka,

orgaanilisi aineid, riismeid jm saastematerjali ning peab olema teraline ja sellise fraktsiooniga,

et oleks võimalik teostada tihendamist. Antud materjal ei tohi sisaldada kive, rahnusid ja

betoonitükke, mis oleksid suurema kui 75 mm fraktsiooniga.

b) Algtäide

Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,

ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui

0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid

ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.

c) Toru alusmaterjal

Järgida tuleb RIL 77-2013. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on

teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Torude alla paigaldatakse

150 - 200 mm paksune aluskiht. Materjal tihendatakse tihendusastmeni 90%. Tihendustestid

tehakse vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

12/29

3.2.5 Tihendamine

Tihendusastet väljendatakse protsentides ning optimaalse kuivtiheduse puhul viidatakse alati

kas proctorteimimisele või BS1377 (Test 13). Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega

seotud nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasitäitematerjal, paigaldatud toru ja

alusmaterjal ning teha töö uuesti Töövõtja omal kulul.

3.2.6 Kaevikute toestamine

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on

allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole

piisavalt ruumi. Vertikaaltoestamist rakendatakse juhul, kui Töövõtja seda ise vajalikuks

peab.

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil

Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt

Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta,

kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest

puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise

ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos

sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).

Toru plaanilist asukoha ja sügavust määravad toimingud (varraste pinnasesse puurimine

vms) tuleb dokumenteerida ning esitama omaniku järelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel

meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse

kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab omaniku järelevalve.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu projektis on ette

nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatud torule, ei tohi ületada lubatud

tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust - vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse

puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075

spetsifikatsiooni nõutele.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse

soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama

torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja

soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget

kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.

Kinnisel meetodil paigaldatavad malmtorude muhvid ühendada lukustatavate klambritega.

Maantee alused torustikud paigaldatatkse hülsstorudesse kasutades tsentreerimisrõngaid.

Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma

poolt.

Ehitaja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire

eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike

liikumiste ärahoidmise eest.

Kaevikuta meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud

täpsusvahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera abil teostatud uuringu raportiga.

Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb

torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

13/29

3.3 Torustike paigaldus

3.3.1 Üldist

Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torutootjate juhendeid, EVS-

EN 1610:2007 ja RIL77. Torustike paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal.

Veetorustike asukoha määramiseks tuleb selle paigaldamisel torustiku külge kinnitada 1,5

mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema

veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.

Lahtisel meetodil rajatava torustiku kohale (30 ... 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint

koos traadiga vastava kommunikatsiooni nimega.

Torustike liitumispunktides, kus torustiku suund muutub enam kui 90 kraadi, tuleb

ühendusmuhv toestada betooniga hüdrolöökidest tuleneva võimalike purustuste kaitseks.

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused

Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m toru

peale, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,2 m toru peale.

Väiksemate sügavuste puhul tuleb toru soojustada EPS plaadiga.

3.3.3 Elekterkeevisliited

Enne tööde alustamist näitab Töövõtja omaniku järelevalvele ette, et tal on olemas torutootja

poolt heakskiidetud tööriistad töö tegemiseks. PE torude lubatud keevisliidete põhilised liigid

on:

• Põkkliide;

• Elektrimuhvliide.

Põkkliidet ei soovitata torudele, millede nimiläbimõõt on ≤ 110 mm.

Erineva standardmõõtude suhte (SDR) väärtusega torusid ja/või liitmikke ei tohi põkkliitega

ühendada.

Põkksulatuse tegemiseks on vaja kasutada mehaanilisi seadmeid. Meetod seisneb

kuumutatavate tasaste pindade (toru või liitmik) hoidmises vastu kuumutusplaati, kuni

otsad muutuvad pehmeks, järgnevalt eemaldatakse kiirelt kuumutusplaat, surutakse kaks

pehmenenud otsa teineteise vastu, hoitakse neid kindla surve all ettenähtud aja jooksul ja

lastakse liitel jahtuda.

Elektermuhvliide

Ühendatava liitmiku sisepinda on valatud elektrijuht (elektrispiraal), mis voolu toimel

soojenedes sulatab toru liitmikuga kokku.

Elektrikeevisliitmikega ühendatakse jaotus- ja tarnetorustikke. Neid võib kasutada, et

ühendada erinevate sulamisomadustega polüetüleeni (nt PE 80 toru + PE 100 liitmik,

keevitusseadme PE 100 programm).

Toruotsad lükatakse liitmikku, seejärel ühendatakse juhtmed keevitusseadmega, hoides

ettenähtud ajavahemiku jooksul voolu liitmiku elektrispiraalis ja lastakse järgnevalt liide

jahtuda.

Keevitajate kvalifikatsioon

PE torustikke võivad keevitada ainult PE keevitamise (kokkusulatamise) alase koolituse

saanud isikud, kellele on selgitatud torustike ehitamise iseärasusi. Keevitajatelt nõutakse

koolituse läbimist kvalifitseeritud instruktori kontrolli all.

Keevitusseadmed

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

14/29

Oluline on kuumutatavate pindade puhtus ja terviklikkus, kuumutuselemendi

(elektrispiraali) täpne temperatuur, ühendavate rakiste telgede kokkulangevus ja nende

kasutustingimused.

Keevitusseadmed hoiavad PE-materjali temperatuuri sulatamiseks vajalikus vahemikus ja

neil on temperatuuri näitavad mõõteriistad.

Kõik keevitusseadmed peavad olema elektriliselt kuumutatavad. Nõuded

keevitusseadmetele on määratud standarditega ISO 12176-1 ja ISO 12176-2.

Torude liitmiseks elektrikeevismuhvidega ei ole soovitav kasutada käsitsijuhtimisega

seadmeid.

Kõik keevitusseadmed tuleb enne kasutamist kontrollida ja katsetada vastavalt seadme

tootja juhistele.

Koostekeevitus

Koostekeevituste all mõeldakse liidete tegemist töökohal, mis saavad tegelike torustike

koostisosaks.

Koostekeevitused tehakse võimalusel kuiva ilmaga ja plusstemperatuuril. Kui sajab või

temperatuur on alla 0°C, siis tuleb keevitus teha telgis. Põkk-keevitust ei ole lubatud teha

madalamal temperatuuril kui 5°C.

Enne keevitamist peab PE materjali temperatuur olema üle 0°C. Enne telgis keevitamist

peavad toru otsad ja liitmikud olema ette soojendatud vähemalt 5°C, kuid mitte üle 45°C.

Kõik koostekeevitused tuleb kontrollida visuaalselt, nii keevitaja kui järelevaataja poolt,

kusjuures kontrollida tuleb võimaluse korral enne torustiku kaevikusse laskmist või torusse

tõmbamist.

Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb otsekohe välja lõigata ja märkida üles keevituse aeg,

koht ja keevitaja andmed.

PE keevitamine miinustemperatuuridel

Keevitama peab soojendatud telgis. Plasti temperatuur peab olema tõstetud üle 0°C enne

sulatamise algust. Toru ja kasutatava liitmiku temperatuurivahe ei tohi ületada 6°C.

Tuleb jälgida, et keevitusseadme välisõhu termoandurit ümbritseks keevituskohaga sama

temperatuur.

Peab vältima kondensaadi teket kasutatavatel torudel ja liitmikel. Toru otsad peavad

keevituse ajal olema suletud, et vältida korstnaefekti. Keevituse ajal ei tohi lubada töötsooni

liigkiiret jahtumist (tugev tuul).

Keevisliidete kontroll

Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida.

Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust

ja keevitaja oskustest.

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll

Peale toruotste freesimist ja kontroll-kokkupanekut ei tohi pilu toruotste vahel olla suurem

kui 0,5 mm. Kvaliteetsel liitel peab olema sile sümmeetriline sulatusvall kogu toru

ümbermõõdu ulatuses. Ei tohi esineda mittepuhast sulatust ega kahjustusi mõlemal pool

sulatust, nagu muljumisi, sügavaid klambrite vajutuse jälgi jms. Kõik põkkliited tuleb

kontrollida ja tunnustada järgnevate kriteeriumite järgi:

• Sulatusvalli nõgu ei tohi ulatuda allapoole toru pinda;

• Torud, liitmikud ja sulgseadmed peavad olema võimalikult täpselt tsentreeritud.

Tsentreerimatus ei tohi ületada 10% toru seinapaksusest;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

15/29

• Soovitatav keevisvalli laius „B“ toru/toru liidetele vt tabel 8 (Eesti Gaasiliit, Juhend G2-

1:2007. PE gaasitorustike paigaldamine);

• Keevisvalli laius ei tohi ületada +20% keskmist keevisvalli laiust (Bk = Bmin +

Bmax)/2;

• Bmin > 0,8 x Bk ; Bmax < 1,2 x Bk);

• keevisvalli poolte laiuste Smin ja Smax erinevus X (X = Smax - Smin) ei tohi ületada

toru/toru keevitus: X < 0,1 x B; toru/liitmik keevitus: X < 0,2 x B; liitmik/liitmik

keevitus: X < 0,2 x B.

•

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll

Kõik elektrikeevismuhvid tuleb kontrollida ja heaks kiita järgnevate kriteeriumite järgi:

• Tuleb kontrollida torude ja liitmike telgede kokkulangevust ja selle vastavust

keevitusjuhendiga;

• Kui keevitamine on lõpetatud ja muhvil on kuumutusindikaatorid, siis nad peavad

võtma muhvi valmistaja juhendis antud kuju;

• Tuleb kontrollida, et kogu perimeetri ulatuses oleks toruotsad ühtlaselt kooritud ja

puhastatud. Torult tuleb eemaldada vähemalt 0,2 mm torupinda. Kooritava kihi

paksus: kuni dn 63 torul – 0,2 ... 0,25 mm; dn 63 kuni 225 torul – 0,2 ... 0,3 mm; üle

dn 225 torul – 0,2 ... 0,35 mm. Pealiskihi mahavõtmise jäljed peavad olema selgelt

näha mõlemal pool muhvi. Eriti tuleb jälgida toru alumist poolt. Koorimine ei ole

vajalik, kui kasutatakse kõrvaldatava kaitsekihiga (Peelable skin PE pipe) PE torusid.

• Enne toru sisestamist muhvi peab toru otsad puhastama isopropüülalkoholiga, 90%

alkoholi või atsetooniga. Tuleb kasutada sisestamise sügavuse tähiseid (punkt või

kriips) ja kontrollida nende alusel toru küllaldast sisestamist;

• Muhvi vahelt ei tohi polüetüleen välja sulada;

• Toru ei tohi sisse vajuda üheski punktis, ehkki väikest kühmu toru sisepinnal

(keevitatud pinna all) võib aktsepteerida. Kühmu kõrgus ei tohi ületada 50% toruseina

paksusest;

• Sulanud elektrikeevismuhvi materjal ei tohi vähendada keskmist läbimõõtu rohkem

kui 50% toruseina nimipaksusest, kuid mitte üle 5 mm;

• Keevitustsoon peab olema ühtlane kogu keevituse ulatuses. Väikesed tühemikud

mõnede traatide ümber on lubatud, kui kahanemise tühiku pind on väiksem kui 20%

muhvi ühepoolsest pikkusest;

Klambreid ei tohi eemaldada enne normitud jahtumisaja lõppu.

3.3.6 Märkelint ja traat

PE veetorustikule eraldi kaevikus paigaldatakse märkelint koos traadiga. Märkelint

asetatakse vastavalt juhenditele 0,3 m ülespoole toru pealmisest pinnast, asfaltkattega alal

1,0 m toru pinnast. Lindi laius on 100 mm ja paksus 0,15 mm. Lint on valmistatud

pigmenteeritud madaltihedast polüetüleenist. Märkelindile on 40 mm tähtedega kirjutatud

eesti keeles „ETTEVAATUST – SURVETORU“.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

16/29

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud

Likvideerida tuleb hoonete ja perspektiivsete parklate alla jäävad olemasolevad mahajäetud

torustikud. Olemasolevad likvideeritavad torud eemaldada pinnasest.

Maha jäetavate kaevudel demonteerida ülemine katteplaat ja ülemine rõngas. Toru otsad

suletakse hermeetiliselt. Pärast uue torustiku paigaldamist kaev täita tihendatud liivaga kuni

teekatte aluse killustiku kihini. Juhul kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata

peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga

Demonteeritavad kaevu elemendid käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele.

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine

Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta

eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.

Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse

eest. Töövõtja asendab iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on

sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid

ja suuremaid juuri. Puude juurestiku kaitsealal teha kaevetööd käsitsi seejuures üle

neljasentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda.

Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et kaitsealuste objektide kaitsetsoonis ei ladustata

ehitusmaterjale, ei sõideta sõidukite või ehitustehnikaga väljaspool juurdepääsuteid ning

ehitustööde ajaks tuleb kaitsealused objektid piirata ajutise piirdega.

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses

Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide

valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et

vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse

või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.

Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja

kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite

kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

3.6.1 Liinirajatisete kaitse

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS;

Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja

sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja

poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses

töötamisel.

Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Ehitusjärelvalve poolt

väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

17/29

Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.

Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt

projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised

lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Telia

Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist.

Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning

varguse vastu.

Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase

sulatamisega.

Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste

ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni,

mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse

kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada

liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude

kontrollimise organiseerib Telia tel. 6524000

Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud

vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru

ja siduda need kaevudega.

Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja

omal kulul.

Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks -

kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks,

ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud

sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms.

Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei

kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase

taastamine.

Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma

kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).

Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei

jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid

rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.

Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad

võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.

Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

- Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa

alusel

- Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

18/29

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele

Kaevusid ja kapesid ei tohi paigaldada riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede muldkehasse või

selle nõlvadele.

Riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

3.8 Materjalid ja tooted

Magistraal veetoru materjaliks on malm DN80.

Tänava veetoru materjaliks on PE De63 torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10

surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO

4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile.

Välised kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC SN8 plasttorudest d160.

Keelatud kasutada nn kihilise seinaga torustiku materjali. Torud peavad vastama standardi

EVS-EN 1852 nõuetele.

Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud PE või PP kaevud

ja olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2:2009. Kanalisatsioonikaevude

minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m².

Hooldus ja seadmekaevud peavad olema monteeritud betoon kaevu elementidest

keskkonnaklassiga XC4 ja betoonist c35/45.

Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Kaevud varustada nn „ujuvat“ tüüpi

malmluukidega kandejõuga 40t tee maa-alal ja 25t haljasalal.

Kõik paigaldatavad seadmed, kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale

tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele.

Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada. Töövõtja peab

kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama omaniku järelevalvele informatsiooni

(sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või

käesolevas projektdokumentatsioonis toodud tingimustele.

Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas

ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas.

Seadmete (pumbad, filtrisüsteem jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi-

ja hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja omaniku järelevalvele tõendama enne

seadmete tarnimist.

Iga seade peab tarnel omama vähemalt järgmisi dokumente:

• Komplekteerimisleht (saateleht) kõigi tarnitavate elementide andmetega;

• Paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhend, sh konstruktsiooni ja funktsioneerimise

kirjeldused ja joonised;

• Vastavus- ja garantiisertifikaadid;

• Tehasekatsetuste protokollid.

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud

Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada

kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike

või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik

katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane

katsetamine ebaõnnestus.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

19/29

Tellijal ja omanikujärelevalve teostajal peab olema juurdepääs kõikide seadmete

tehasetestidele andmetele, et kontrollida nõuetele vastavust ja toote kvaliteeti. Kui seadmed

koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest tuleb seadmed kokku

monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat

käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal.

3.9.1 Käituskatsed

Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia

normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid,

mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama,

et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel

kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral

tõestada.

Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa

peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi

korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.

3.9.2 Mehaanilised katsed

Teostatakse järgnevad katsed:

• kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning

lekkekindlust;

• kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;

• kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;

• survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse

testrõhul. Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Tellija juhistele.

3.9.3 Survetorustike katsetamine

Paigaldatud torustik (s.h. on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud

olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le, mis on

kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu

katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused

läbi viia.

Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) on nõutav kaks katsetust:

Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul,

max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC)

Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:

• ≤ DN 200 3 tundi

• > DN 200 6 tundi

Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul).

Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme

abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

20/29

Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on

täidetud.

Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Tellija poolt. Kõik

katsetamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine

Enne kasutuselevõttu tuleb teostada tehnoloogiliste veetorustike läbipesu ning pärast tuleb

Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist

bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis

kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Proovide võtmise juurde tuleb kutsuda ka Tellija

esindaja

Kui veeproovi tulemused näitavad keemilist või bioloogilist reostust, tuleb pesu ja

veekvaliteedi kontrolli korrata.

Kui veeproovi mikrobioloogiline analüüs ei vasta kehtivatele nõuetele, desinfitseerib töövõtja

vajadusel torustikud ja reservuaarid, täites need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet

(näiteks naatriumhüpoklorit, NaOCl). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine

kontaktaeg, peavad olema valitud nii, et need ei põhjusta torustiku, armatuuri ja seadmete

korrosiooni. Vajadusel desinfitseeritakse enne käiku andmist ka filtripaagid.

Soovitav NaOCl kontsentratsioon desinfitseerimisel on 1,0 mg/l ning kontaktiaeg 12-24 h, kui

nimetatud protsessiga ei saavutata soovitud tulemust, korratakse sama protseduuri

suurendades aktiivaine kontsentratsiooni (nt 2 mg/l). Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb

süsteem läbi pesta. Pärast läbipesu võetakse pumpla võrku juhitava vee proovivõtukraanist

veeproov mikrobioloogilise analüüsi tarbeks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et

steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse

rahuldavad tulemused.

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine

Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab

olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks ning

võimaldama kalde mõõtmist torustiku igas punktis. Kaameravaatluse tulemused esitatakse

Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine

kaameravaatluse materjalides peab langema kokku Joonistel kasutatavate tähistega.

Lisaks tuleb kaameravaatluse tegemisel järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud;

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist;

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise

torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu

alumise kaevuni;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

21/29

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

salvestav kaamera sõidab kaevu suunas).

Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava

kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei vaja kohest parandamist,

võib Tellija nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut garantiiperioodil. Sellised

täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi Töövõtja kulul. Tellija otsustab katsetuste

ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.

Tellijat tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja

on kohustatud võimaldama Tellijal jälgida uuringuprotsessi.

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja

poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Tellijal on õigus kahtluse korral teostada katse spetsiaalse kalibreeritud silindri

läbivedamisega torust. Katse kulud katab Töövõtja.

Kui katse ebaõnnestub, on Tellijal õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist

uuega).

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

22/29

4 KATENDITE TAASTAMINE

Projekteeritud lahenduse eesmärgiks on torude rajamise kohal haljasalade ning sõiduteede

taastamine. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda

tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud

pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt. Ajutise liikluskorralduse

korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt tehtavatele tööde etappidele. Katend tuleb

taastada vähemalt samaväärse materjaliga. Taastatavad teelõigud tuleb viia olemasoleva

maapinnaga kokku. Teekonstruktsiooni töökihi (kuni 1,5 m katte pinnast) ulatuses, iga

taastäidetava kihi tihendamise eel tuleb kaevikut laiendada, et tagada ka tööde käigus

hõrenenud teekonstruktsiooni kihtide tihendamine selles osas, mida ei avata kaeviku

rajamisel.

4.1 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

Seadused

- EV Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt kehtestatud nõuded

(redaktsioon 01.01.2024).

Määrused

- Kliimaministri määrus: Tee projekteerimise normid; vastu võetud 17.11.2023 nr 71 (Redaktsiooni jõustumise kp: 25.11.2023).

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu

võetud 03.08.2015 nr 101 (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020).

- Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020)

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud

14.07.2015 nr 92 (Redaktsiooni jõustumise kp: 05.11.2018). - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43 (Redaktsiooni

jõustumise kp: 01.01.2019).

Standardid

- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;

- EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

- EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;

- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

- EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3:Vastavushindamine;

- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded

ja katsemeetodid;

- EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;

- EVS - 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine;

- EVS 843:2016 Linnatänavad

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

23/29

- Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

Transpordiameti juhendid

- Teetööde tehnilised kirjeldused (2019 a. redaktsioon).

- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2021 a. redaktsioon).

- „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (26.01.2022 . redaktsioon).

- „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020 a.

- redaktsioon).

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad

Projekti koostamisel on teostatud järgmised põhilised tööd ja lahendused:

- Haljasalade, sõiduteede taastamised

- Projekteeritud teede tüüplõiked

4.3 Katete eemaldamine

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete

laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust

mõlemalt poolt min 0,3 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Tellijaga eemaldada asfaltkatte

kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul

transportida Tellija poolt määratud ladustustamiskohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse

loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud

liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru

arvestust.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning

freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning

kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva

ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

4.4 Katendikonstruktsioonid

Taastatav asfaldist sõidutee:

AC 12 surf 70/100 h= 6 cm

Killustik fr. 32/63, Emin=170 MPa (kiilutud) h= 25 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 25 cm

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

24/29

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav kruusast sõidutee:

Kruus (positsioon nr. 6) Emin=120 MPa hmin= 12 cm

Killustik fr. 32/63 h= 20 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 20 cm

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav haljastus

Murukülv kasvupinnasel hkesk=15 cm

Täitepinnas kt = 98 % h= 30 cm

Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded

Kihi

paksus,

cm

Materjali nõuded

killustikust alus; paekillustik fraktsiooniga 32/63 - kiilutud

20, 25 C50/10, LA35, F4, FI35, f4

Märkused:

Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat TRAm ja MTM poolt kinnitatud

versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele.

1. „A“ – EVS 901-3:2021 Asfaltsegud

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

Asfaltsegude täitematerjalide miinimum kvaliteedinõuded vastavalt EVS 901-

3:2021. Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3:2021 segulehtedel toodud

nõudeid. Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3.

Sõiduteedel arvestada tabelites toodud AKÖL kuni 900 a/ööp nõuetega.

2. „K“ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.

Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt

Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Killustikaluse kandevõime määratakse staatilise

plaatkoormuskatsega vastavalt standardile EVS 934 ja määrusele „TEKN“ – tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“.

3. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt

saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme.

Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

25/29

3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms.

Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada

külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada

niitmiskõlbulikuks.

Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat

kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav

muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga.

Seemne külvamistihedus 20-30 g/m².

Muruseemne segu võimalik koosseis:

• punane aruhein 35%

• harilik aruhein 20%

• aasnurmikas 15%

• karjamaa-raihein 30%

4. Betoonist äärekivid – taaspaigaldada olemasolevad äärekivid. Juhul kui nende

kasutus pole võimalik, siis kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud

äärekive, külmakindluse klass vähemalt Klass 3.

Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.

Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20 märgbetoon, tuleb paigaldada ühtlases

reas betoonist sängituskihile. Äärekivi paigaldamisel peab olema tagatud

äärekivide vahel normidele vastav vuukide vaheline laius. Äärekivi betoonaluse

minimaalne paksus peab olema 5 cm (loetuna äärekivi alt).

5. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavatest tihendustehnikast,

kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste liiklusaladel

on 0,98.

4.5 Ehitamine

Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi

Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi

isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see

osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada

kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus

need taastama.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

26/29

Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma

kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust

teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.

maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel).

Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise

vastavalt projektlahendusele.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult

avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest

abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning

võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste

eiramised on keelatud.

Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste

eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest

tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

4.5.1 Ettevalmistustööd

Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis

on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks.

Enne ehituse algust tuleb vajadusel paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust

kaitsekilbid.

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43

määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Enne töödega alustamist tuleb koostada „Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb

kooskõlastada Tellijaga ja kohaliku omavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnaga.

4.5.3 Aluse ehitus

Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt

projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.

Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes

antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid.

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine

Kõikide asfaldist katendikihtide rajamisel tuleb järgida „Asfaldist katendikihtide ehitamise

juhendit“. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja kasutatava asfaltsegu omadused

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

27/29

peavad vastama standardile EVS 901-3, arvestades projektis ja „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhises“ toodud lisanõudeid.

Kõik pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Ühendamisel tee kattega kasutatakse

pikivuugi kruntimiseks ülemisel kihil bituumen liimi TOK-PLAST või sellega sarnaste

omadustega liimi, mis kantakse pikivuugile spetsiaalse masinaga. Vuugiliimi arvestuslik

kulunorm peab vastama tootja poolsetele nõuetele (nt Tok-plasti puhul on 20g/m

paigaldatava kihi paksuse ühe sentimeetri kohta).

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates

ehitustööde lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte

väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks

päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel

rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul

ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6m laiuste asfaltkattega teede

kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Teekatte

taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.

Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal

teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv

lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral

risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib

olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta

bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,

ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid

ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm)

ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901.

Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda

Transpordiameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis“.

4.6 Keskkonnakaitse

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega

vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt

esitatud juhistele vastavalt.

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed käideldakse

vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

Taaskasutatavateks materjalideks on olemasoleva katte freespuru.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete

käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitusmasina juhil peab

olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus

ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

28/29

Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja

reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning

valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist.

Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake.

Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed

vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast

vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu

jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit.

Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või

ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud.

Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.

4.7 Töötervishoid ja tööohutus

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid

ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi

ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema

kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude

kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide

tsoonis tuleb kaevata käsitsi.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav

pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse

kohaliku valitsusega, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada

objekti haljastustöödel.

Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja

selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega

tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde

teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend

Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

määrustest:

1. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;

2. Tee seisundinõuded;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

29/29

Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja

hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu.

Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid

lahendusi.