| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/8002-1 |
| Registreeritud | 09.05.2024 |
| Sünkroonitud | 13.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi vƤljaandja: Tartu Linnavalitsus\Ruumiloome osakond
Teema: ArukĆ¼la tee 30 krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamƵju strateegilise hindamise aruande eelnƵu avalik vƤljapanek.
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: DP-20-015.
Dokumendi kuupƤev: 08.05.2024
(See attached file: Ruumiloome_osakond_Ringkiri_20240508_DP-20-015.asice)
TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU
tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]
Hea planeeringuala naaber
Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu
eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
08.05.2024 nr 9-3.2/DP-20-015
Vastavalt planeerimisseaduse §-le 82 suunas Tartu linn avalikule väljapanekule Aruküla tee 30
krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu.
Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise
protsessi, et välja selgitada kõikide huvitatud või puudutatud isikute seisukohad
planeeringulahenduse osas ning tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse
leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.
DP eskiislahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek toimub 23.05 - 21.06.2024. DP
eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõuga paberkujul on võimalik tutvuda infokeskuses Tartu
raekoja esimesel korrusel, digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel www.tartu.ee:
https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-20-015
Arvamusi on võimalik esitada posti teel, e-postiga või veebikeskkonnas: https://tartu.ee/et
/planeerimine-info#planeeringute-avalikustamine
Palume korteriühistute esindajatel teavitada kõikide korterite omanikke. Juhul kui korterite
omanikud soovivad olla eraldi kaasatud ja saada teateid planeeringu avalikustamisest jms, palume
saata vastavad kontaktid.
Detailplaneeringu eskiislahenduse lühitutvustus
Parima võimaliku keskkonda sobiva kaasaegse ruumilise terviklahenduse tagamiseks viidi
planeeringu algatamise järgselt läbi kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav
planeeringuvõistlus. Planeering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ja
planeeringuvõistluse tulemustele.
Kruntide moodustamine ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada 6 korterelamumaa krunti ning 2 tee- ja tänavamaa
krunti.
Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja.
Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 421 m², absoluutkõrgus 43.70 kruntidel Pos 1-4
ja 45.60 Pos 5-6. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse
miljöösse sobiv. Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest. Hooned ja rajatised
projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm
ruumielementidega.
Haljastus ja vertikaalplaneerimine
.
Haljastus ja vertikaalplaneerimine
Arvestades ala asumist Emajõe üleujutusohuga alal, tuleb ehitamiseks maapinda tõsta -
minimaalne lubatud maapinna absoluutkõrgus on 34.4 m ning hoonete minimaalne lubatud null-
tasand 34.7 m.
Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate
kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Lisaks
on planeeringus sätestatud, et krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala,
projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, projekteerida tuleb
kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Rohevõrgu toimimiseks peab
haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast
vähemalt 25%.
Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Ala keskele on kavandatud
veekogu, kuhu juhitakse nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi.
Ala äärealadelt tuleb vesi kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse
ojadesse ja kraavidesse juhtida. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal
paiknevate kinnistute sademevee ja pinnavee juhtimine planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi.
Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata planeeritud veekogusse ning
lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas. Pinnavee lammialale liikumise
tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide
ja tiigiga ühendada.
Liikumisvõimalused
Juurdepääs on kavandatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga
planeeritud avalikult tänavamaalt Klaose tänav T17, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt
Aruküla teele.
Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonetevahelisele alale on
planeeritud kõnniteed, mis on ühendatud nii uue tänavamaaga kui ka Aruküla teega.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse
projekteerimise käigus vastavalt EVS 843:2016. Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne
arv ja krundisisene logistika. Parklad tuleb rajada haljastusega liigendatuna.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
KSH aruande eelnõu toob välja eeldatavad mõjud ning esitab ettepanekud ja soovitused, mis
aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid.
Mõju looduskeskkonnale
Planeeringuala lääne- ja lõunaosas tuleb maapinda tõsta kuni 3 m, ala idaservas on maapinna
kõrgus minimaalse lubatud kõrguse lähedane. Vundamentide alt tuleb välja kaevata mulla-, täite-
ja turbakiht või rajada ehitised liivakivisse süvistatud vaialustele. Kavandatava tegevuse
elluviimisel on puittaimestiku likvideerimine vältimatu. Arvestades, et alal on valdavalt vähese
väärtusega taimestik, siis on eelkõige oluline pöörata tähelepanu uue haljastuse rajamisele ning
detailplaneeringus on antud suunised haljastuse kavandamiseks projekteerimisel.
Kõige olulisem on mõju veerežiimile ning läheduses asuvale püsielupaigale, mille seisund sõltub
veerežiimist. Planeeringuala jääb püsielupaigast vee liikumise suuna mõttes ülesvoolu, seega on
sellel alal toimuvad tegevused püsielupaiga seisundi suhtes olulised. Detailplaneeringu
elluviimisel ala põhjaveerežiimi ei mõjutata. Pinnaveerežiim on seotud alal väljakiilduva
põhjavee, koguneva sademevee ja Emajõe üleujutusveega.
Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine
Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine
Emajõe suunas, et vesi jõuaks lammialale. Selleks tuleb ürgoru nõlval kogutav vesi kraavide ja
torude abil ala lõunaosas suunata Emajõe poole. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu
rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele
olukorrale võimalikult lähedane.
Ehitustegevusest otseselt mõjutatud ala jääb kaitsealuste liikide leiukohtadest piisavalt kaugele,
mistõttu on välistatud taimede ja kasvukoha otsene hävimine ehitustöödel. Püsielupaiga piiride
muutmisel tehtud ekspertiisi hinnangul peaks 50 m olema piisav vältimaks tee rajamisega
kaasnevat võimaliku kuivenduse mõju jõudmist elupaika. Planeeritud tee asukoht arvestab, et tee
muldkeha ei ulatuks püsielupaiga alale ega kaasneks seega ehitustegevust ja lokaalset mõju
veerežiimile lähemal kui 50 m kaugusel kaitsealuste liikide leiukohtadest.
Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Üleujutusohuga alal ehitamine on paratamatult seotud võimaliku mõjuga inimeste heaolule ja
varale. Negatiivse mõju esinemine ei ole välistatud, kuid üldplaneeringus esitatud tingimuste
järgimine vähendab tõenäosust negatiivsete tagajärgede esinemiseks.
Planeeringuala on Eesti pinnase radooniriski kaardi põhjal kõrge radooniriskiga ala ja Tartu linn
on ära nimetatud keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 kõrgendatud radooniriskiga maa-
alade loetelus. Kõrgendatud radooniriskiga alal on asjakohane teha pinnaseõhu radoonisisalduse
mõõtmised või rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt piisava varuga, ilma pinnaseõhu
radoonisisaldust mõõtmata.
Lisaks teeb aruande eelnõu järgmised ettepanekud:
Arvestades ala pinnase niiskustingimusi ja alal olemasolevaid veejuhtmeid tuleb maapinna
täitmisel arvestada, et veekeskkonnale avalduva mõju vältimiseks tuleb alustada maapinna täitmist
kõrgemalt alalt (eelkõige ala idaküljes) ja liikuda madalama ala suunas, tagades seejuures pidevalt
vee ärajuhtimise. Tööde algusjärgus tuleks ala kagunurka rajada kraavile settetiik heljumi
vähendamiseks. Vajadusel on täiendavalt võimalik kasutada heljumi levikut takistavaid kardinaid
settetiigi väljavoolul. Pinnasetöid tuleb vältida Emajõe suurvee perioodil ning konkreetse aasta
oludega arvestades lõpetada tööd suurveeperioodile eelnevalt, et üleujutusveega kaasa kanduv
heljumi kogus oleks võimalikult väike.
Alale kavandatud veekogusse on võimalik suunata vaid puhas sademevesi haljasaladelt ja
katustelt.
Ala ehitusgeoloogiliste tingimuste ja üleujutusohu tõttu kaasneb tavapärase ehitustegevusega
võrreldes suurem täitepinnase vajadus. Loodusressursside kasutamise seisukohast tuleks eelistada
vaivundamenti, mille korral on väljakaevatava ja tagasitäidetava pinnase kogus väiksem.
Võimalikult suures mahus ära kasutada teistelt ehitusobjektidelt saadavat täitepinnast, et vältida
uute ressursside kasutusele võtmist. Teistelt ehitusobjektidelt saadava täitepinnase puhul tuleb
arvestada, et maapinna tõstmiseks kasutatava pinnase ohtlike ainete sisaldus peab vastama
vähemalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“ sätestatud piirarvule, aga soovitatavalt sihtarvule.
Detailplaneeringus oleks asjakohane lisada viide keskkonnaministri 03.02.2011 määrusele nr 10,
mis kehtestab Aruküla käpaliste püsielupaiga (KLO3001215) kaitsekorra.
Projekteerimisel tuleb teha pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised ja arvestada tulemustega
ehitustegevuse kavandamisel või rakendada ennetavalt radoonikaitsemeetmeid.
Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete
Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete
rakendamisel eeldatavalt olulist kahjulikku keskkonnamõju planeeringu elluviimisega ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Vuks
Juhataja
Janne Schasmin
736 1261 [email protected]
TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU
tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]
Hea planeeringuala naaber
Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu
eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
08.05.2024 nr 9-3.2/DP-20-015
Vastavalt planeerimisseaduse §-le 82 suunas Tartu linn avalikule väljapanekule Aruküla tee 30
krundi osa detailplaneeringu eskiislahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu.
Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise
protsessi, et välja selgitada kõikide huvitatud või puudutatud isikute seisukohad
planeeringulahenduse osas ning tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse
leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.
DP eskiislahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek toimub 23.05 - 21.06.2024. DP
eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõuga paberkujul on võimalik tutvuda infokeskuses Tartu
raekoja esimesel korrusel, digitaalsete materjalidega Tartu linna veebilehel www.tartu.ee:
https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-20-015
Arvamusi on võimalik esitada posti teel, e-postiga või veebikeskkonnas: https://tartu.ee/et
/planeerimine-info#planeeringute-avalikustamine
Palume korteriühistute esindajatel teavitada kõikide korterite omanikke. Juhul kui korterite
omanikud soovivad olla eraldi kaasatud ja saada teateid planeeringu avalikustamisest jms, palume
saata vastavad kontaktid.
Detailplaneeringu eskiislahenduse lühitutvustus
Parima võimaliku keskkonda sobiva kaasaegse ruumilise terviklahenduse tagamiseks viidi
planeeringu algatamise järgselt läbi kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav
planeeringuvõistlus. Planeering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ja
planeeringuvõistluse tulemustele.
Kruntide moodustamine ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada 6 korterelamumaa krunti ning 2 tee- ja tänavamaa
krunti.
Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja.
Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 421 m², absoluutkõrgus 43.70 kruntidel Pos 1-4
ja 45.60 Pos 5-6. Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse
miljöösse sobiv. Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest. Hooned ja rajatised
projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm
ruumielementidega.
Haljastus ja vertikaalplaneerimine
.
Haljastus ja vertikaalplaneerimine
Arvestades ala asumist Emajõe üleujutusohuga alal, tuleb ehitamiseks maapinda tõsta -
minimaalne lubatud maapinna absoluutkõrgus on 34.4 m ning hoonete minimaalne lubatud null-
tasand 34.7 m.
Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate
kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Lisaks
on planeeringus sätestatud, et krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala,
projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, projekteerida tuleb
kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Rohevõrgu toimimiseks peab
haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast
vähemalt 25%.
Elamuala rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Ala keskele on kavandatud
veekogu, kuhu juhitakse nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi.
Ala äärealadelt tuleb vesi kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse
ojadesse ja kraavidesse juhtida. Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal
paiknevate kinnistute sademevee ja pinnavee juhtimine planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi.
Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata planeeritud veekogusse ning
lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas. Pinnavee lammialale liikumise
tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide
ja tiigiga ühendada.
Liikumisvõimalused
Juurdepääs on kavandatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga
planeeritud avalikult tänavamaalt Klaose tänav T17, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt
Aruküla teele.
Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonetevahelisele alale on
planeeritud kõnniteed, mis on ühendatud nii uue tänavamaaga kui ka Aruküla teega.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse
projekteerimise käigus vastavalt EVS 843:2016. Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne
arv ja krundisisene logistika. Parklad tuleb rajada haljastusega liigendatuna.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
KSH aruande eelnõu toob välja eeldatavad mõjud ning esitab ettepanekud ja soovitused, mis
aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid.
Mõju looduskeskkonnale
Planeeringuala lääne- ja lõunaosas tuleb maapinda tõsta kuni 3 m, ala idaservas on maapinna
kõrgus minimaalse lubatud kõrguse lähedane. Vundamentide alt tuleb välja kaevata mulla-, täite-
ja turbakiht või rajada ehitised liivakivisse süvistatud vaialustele. Kavandatava tegevuse
elluviimisel on puittaimestiku likvideerimine vältimatu. Arvestades, et alal on valdavalt vähese
väärtusega taimestik, siis on eelkõige oluline pöörata tähelepanu uue haljastuse rajamisele ning
detailplaneeringus on antud suunised haljastuse kavandamiseks projekteerimisel.
Kõige olulisem on mõju veerežiimile ning läheduses asuvale püsielupaigale, mille seisund sõltub
veerežiimist. Planeeringuala jääb püsielupaigast vee liikumise suuna mõttes ülesvoolu, seega on
sellel alal toimuvad tegevused püsielupaiga seisundi suhtes olulised. Detailplaneeringu
elluviimisel ala põhjaveerežiimi ei mõjutata. Pinnaveerežiim on seotud alal väljakiilduva
põhjavee, koguneva sademevee ja Emajõe üleujutusveega.
Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine
Püsielupaiga veerežiimi muutuste vältimiseks tuleb võimaldada planeeringualalt vee liikumine
Emajõe suunas, et vesi jõuaks lammialale. Selleks tuleb ürgoru nõlval kogutav vesi kraavide ja
torude abil ala lõunaosas suunata Emajõe poole. Eelistada tuleb mitmes erinevas kohas läbiviigu
rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks praegusele
olukorrale võimalikult lähedane.
Ehitustegevusest otseselt mõjutatud ala jääb kaitsealuste liikide leiukohtadest piisavalt kaugele,
mistõttu on välistatud taimede ja kasvukoha otsene hävimine ehitustöödel. Püsielupaiga piiride
muutmisel tehtud ekspertiisi hinnangul peaks 50 m olema piisav vältimaks tee rajamisega
kaasnevat võimaliku kuivenduse mõju jõudmist elupaika. Planeeritud tee asukoht arvestab, et tee
muldkeha ei ulatuks püsielupaiga alale ega kaasneks seega ehitustegevust ja lokaalset mõju
veerežiimile lähemal kui 50 m kaugusel kaitsealuste liikide leiukohtadest.
Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Üleujutusohuga alal ehitamine on paratamatult seotud võimaliku mõjuga inimeste heaolule ja
varale. Negatiivse mõju esinemine ei ole välistatud, kuid üldplaneeringus esitatud tingimuste
järgimine vähendab tõenäosust negatiivsete tagajärgede esinemiseks.
Planeeringuala on Eesti pinnase radooniriski kaardi põhjal kõrge radooniriskiga ala ja Tartu linn
on ära nimetatud keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 kõrgendatud radooniriskiga maa-
alade loetelus. Kõrgendatud radooniriskiga alal on asjakohane teha pinnaseõhu radoonisisalduse
mõõtmised või rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt piisava varuga, ilma pinnaseõhu
radoonisisaldust mõõtmata.
Lisaks teeb aruande eelnõu järgmised ettepanekud:
Arvestades ala pinnase niiskustingimusi ja alal olemasolevaid veejuhtmeid tuleb maapinna
täitmisel arvestada, et veekeskkonnale avalduva mõju vältimiseks tuleb alustada maapinna täitmist
kõrgemalt alalt (eelkõige ala idaküljes) ja liikuda madalama ala suunas, tagades seejuures pidevalt
vee ärajuhtimise. Tööde algusjärgus tuleks ala kagunurka rajada kraavile settetiik heljumi
vähendamiseks. Vajadusel on täiendavalt võimalik kasutada heljumi levikut takistavaid kardinaid
settetiigi väljavoolul. Pinnasetöid tuleb vältida Emajõe suurvee perioodil ning konkreetse aasta
oludega arvestades lõpetada tööd suurveeperioodile eelnevalt, et üleujutusveega kaasa kanduv
heljumi kogus oleks võimalikult väike.
Alale kavandatud veekogusse on võimalik suunata vaid puhas sademevesi haljasaladelt ja
katustelt.
Ala ehitusgeoloogiliste tingimuste ja üleujutusohu tõttu kaasneb tavapärase ehitustegevusega
võrreldes suurem täitepinnase vajadus. Loodusressursside kasutamise seisukohast tuleks eelistada
vaivundamenti, mille korral on väljakaevatava ja tagasitäidetava pinnase kogus väiksem.
Võimalikult suures mahus ära kasutada teistelt ehitusobjektidelt saadavat täitepinnast, et vältida
uute ressursside kasutusele võtmist. Teistelt ehitusobjektidelt saadava täitepinnase puhul tuleb
arvestada, et maapinna tõstmiseks kasutatava pinnase ohtlike ainete sisaldus peab vastama
vähemalt keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“ sätestatud piirarvule, aga soovitatavalt sihtarvule.
Detailplaneeringus oleks asjakohane lisada viide keskkonnaministri 03.02.2011 määrusele nr 10,
mis kehtestab Aruküla käpaliste püsielupaiga (KLO3001215) kaitsekorra.
Projekteerimisel tuleb teha pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised ja arvestada tulemustega
ehitustegevuse kavandamisel või rakendada ennetavalt radoonikaitsemeetmeid.
Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete
Detailplaneeringus on arvestatud KSH aruande eelnõus tooduga ning leevendavate meetmete
rakendamisel eeldatavalt olulist kahjulikku keskkonnamõju planeeringu elluviimisega ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Vuks
Juhataja
Janne Schasmin
736 1261 [email protected]