Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikogu põhiseaduskomisjon [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukoha edastamine 414 SE kohta Vabariigi Valitsuse otsustas k.a 9. mai istungil Riigikogu liikmete poolt 10. aprillil 2024 algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE) toetada, kui puuduvad õiguslikud ning muud takistused eelnõuga kavandatud muudatustele. Eelnõust ja selle seletuskirjast nähtuvalt kavandatakse eelnõuga langetada aktiivse valimisõiguse (õigus valida) iga Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale ning passiivse valimisõiguse (õigus kandideerida) iga 21. eluaastalt 18. eluaastale. Eelnõu üldine taotlus on kaasata valimis- ja kandideerimisõiguse langetamise kaudu senisest enam noori inimesi Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse. Eesti Vabariigi põhiseadus ei sätesta sõnaselgelt Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguslike ega kandideerimisõiguslike isikute vanusele piiranguid. Euroopa Parlamendi valimise kord on reguleeritud nõukogu otsusega 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva aktiga (2020/2220(INL), millega on määratud muuhulgas kindlaks Euroopa Parlamendi valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõte, samuti Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga kokkusobimatud ametikohad. Aktiivse ja passiivse valimisõiguse ea alampiiri see akt ei sätesta. Need küsimused on jäetud liikmesriikide siseriiklike õigusaktide reguleerida. Eestis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa Parlamendi valmise seadus, mille kehtiva redaktsiooni kohaselt on Euroopa Parlamendi valimistel hääleõiguslik iga 18-aastaseks saanud Eesti kodanik ning Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik, kellelt ei ole tema päritoluriigis hääletamisõigust ära võetud. Kandideerimisõigus on igal Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, ja kellelt tema päritoluriigis ei ole kandideerimisõigust ära võetud. Siiski tuleb eelnõu seletuskirjas kindlasti selgitada, kas olenemata sellest, et põhiseadus ei sätesta Euroopa Parlamendi valimisiga ega kandideerimisiga otsesõnu, võiksid piirid valimiseale tuleneda põhiseaduse teistest normidest, eelkõige põhiseaduse 3. peatükist.1 Ei ole ühemõtteliselt selge, kas ka Euroopa Parlamendi valimistel teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu. Kuigi Riigikohtu üldkogu on oma 1. juuli 2010 otsuses 3-4-1-33-09 vastanud sellele küsimusele jaatavalt, on viidatud otsusele esitatud eriarvamuse kohaselt ning ka PS kolmanda peatüki kohta koostatud põhiseaduse kommentaaride kohaselt vastupidiseid arvamusi. Kui siiski jaatada, et ka Euroopa Parlamendi valimistel teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigivõimu, ei oleks võimalik lihtseadusega Euroopa Parlamendi valimisiga muuta.

1 PS § 56 järgi rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigivõimu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. PS § 57 kohaselt on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Teie 09.05.2024 nr RIIGIKOGU/24-0383/- 3T

Meie 13.05.2024 nr 8-2/3544

Lisaks tuleks seletuskirjas selgitada, kas ja millised mitteõiguslikud ohud või riskid võivad kaasneda alaealistele isikutele valimisõiguse andmisega. Eeskätt peaksid ka alaealised valijad olema selleks hariduslikult ja sotsiaalselt valmis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340 [email protected]