Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

26.02.2024

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine) § 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade register“ vastavas käändes;

2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Püsivalt Eestis elamine

Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.“;

3) paragrahvi 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, vene“; 4) paragrahvi 402 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas paragrahvis“;

5) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis

seaduslikult.“;

6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 33 nimetatud juhul võib Eestis sündinud alaealine laps Eestis

viibida, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.“;

7) paragrahvi 622 lõikes 3 asendatakse sõna „vanem“ sõnaga „üksikvanem“; 8) paragrahvi 65 lõike 2 punktis 6, § 2102 lõike 1 punktis 2 ja § 224 lõike 1 punktis 5 asendatakse

sõna „ja“ semikooloniga;

9) paragrahvi 911 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12)  Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealise le

lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

(13) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.“;

2

10) paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis,

välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel viisataotluse, viibimisaja pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või kooskõlastamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta

järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed; 4) välismaalase perekonnaseisuandmed;

5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed; 6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;

7) välismaalase esindaja esindusõiguse andmed; 8) viisa liik, sihtriigi andmed, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa andmed;

9) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed; 10) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed;

11) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed; 12) majutuskoha, reisi- ja elamiskulude katmise andmed; 13) külastatava isiku üldandmed;

14) välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme üldandmed ja seos välismaalasega;

15) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

11) paragrahvi 102 lõigetes 31–5 ja 10 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „viisaregis ter“

vastavas käändes;

12) paragrahvi 102 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Viisaregistri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Viisaregistri andmete

vastutavad töötlejad on käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium.“;

13) paragrahvi 102 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad;

2) täpne andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“; 14) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat. Andmetele võib sätestada

lühema säilitustähtaja viisaregistri põhimääruses.“;

3

15) paragrahvi 105 lõikes 3 ning § 181 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad „Eestis

registrisse“ sõnadega „Eesti äriregistrisse“;

16) paragrahvi 106 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib lühiajaliselt Eestis töötada

välismaalane: 1) kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis ning

2) kellele on käesoleva seaduse alusel antud pikaajaline viisa.“; 17) paragrahvi 106 lõike 11 punktis 2, lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 181 lõike 5

sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „kantud Eesti äriregistrisse“;

18) paragrahvi 106 lõiget 11 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.“;

19) paragrahvi 106 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ning lõike 11 punkte 3 ja 4 ei kohaldata, kui välismaalane asub tööle:

1) õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või 2) noorsootöötajana.“;

20) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 18 ja 19 järgmises sõnastuses:

„(18) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane asub tööle:

1) tippspetsialistina või 2) iduettevõttes.

(19) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkte 2 ja 4 ei kohaldata, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.“;

21) paragrahvi 106 lõigetes 3 ja 11, § 140 lõike 2 punktis 5, § 176 lõikes 2, § 177 lõigetes 1–12

ning § 181 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 4 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „Eesti äriregistrisse kantud“;

22) paragrahvi 106 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule registreerida juhul, kui välismaalane teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10, 11 või 13

nimetatud juhul.

4

(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega; 3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis.“;

23) paragrahvi 106 lõiked 81 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 106 lõikes 18 asendatakse tekstiosa „lõikes 11 sätestatut“ tekstiosaga „lõike 1

punktis 2 sätestatud pikaajalise viisa nõuet ja lõiget 11“;

25) paragrahv 1061 ja § 107 lõike 12 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 1071 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel:“;

27) paragrahvi 108 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „, või“ semikooloniga;

28) paragrahvi 108 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „dokumente“ sõnaga „või“; 29) paragrahvi 108 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) töötamise registreerimine taotletud alusel, töökohal või tegevusalal on käesoleva seaduse

§ 110 lõike 4 alusel peatatud.“; 30) paragrahvi 110 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või

kasvuettevõtte“;

31) paragrahvi 110 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Vabariigi Valitsus võib määrusega peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud.

(5) Ettepaneku peatada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimine teeb valdkonna eest vastutav minister.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel antava määruse eelnõu kooskõlastatakse Riigikogu

põhiseaduskomisjoniga.“; 32) paragrahvi 111 pealkirjas asendatakse sõna „Lühiajalise“ sõnadega „Välismaa lase

lühiajalise“;

33) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise andmekogu“ sõnadega „(edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu);

5

34) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“ sõnaga „Andmekogu“;

35) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel välismaalase lühiaja lise

Eestis töötamise registreerimise taotluse või kehtetuks tunnistamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed;

4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed; 5) välismaalase usulise kuuluvuse andmed, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana; 6) üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaa lane

tuleb; 7) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

36) paragrahvi 111 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses“;

37) paragrahvi 111 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad;

2) täpne andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

38) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses: „(44) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat. Andmetele võib sätestada

lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.“;

39) paragrahvi 124 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga;“;

40) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisr iigi

luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga;“;

6

41) paragrahvi 124 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arvud „1–4, 6“ arvudega „1–6“;

42) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) välismaalane on töötanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud välisriigi luure - või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on olnud seotud või on põhjendatud alus

arvata, et ta on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuur iga ja tema vanus, auaste või muu asjaolu välistab tema kutsumise välisriigi luure- või

julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või muusse jõustruktuuri.“; 43) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta, milleks taotletakse tähtajalist elamisluba.“;

44) paragrahvi 176 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja andmise lisatingimused“;

45) paragrahvi 176 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ja lõikes 3 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata, kui

välismaalane asub tööle: 1) õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või

2) noorsootöötajana.“;

46) paragrahvi 1761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega; 3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis.“;

47) paragrahvi 1761 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

7

48) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Eesti Töötukassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui on

täidetud järgmised tingimused : 1) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel; 2) loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud;

3) järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.“;

49) paragrahvi 177 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale andmed Eesti

Töötukassa loa nõude täitmise kohta.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet esitab Eesti Töötukassa päringu peale andmed välismaa lase Eestis töötamise kohta, milleks taotletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba.“;

50) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 alusel.“;

52) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registrisse vähemalt viis“

tekstiosaga „Eesti äriregistrisse vähemalt 12“; 53) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ arvuga „12“;

54) paragrahv 1814, § 186 lõige 4 ja § 2004 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 2102 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi; 5) välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“;

56) seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 2. alljaotist täiendatakse §-ga 2121 järgmises sõnastuses:

„§ 2121. Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline

esitamine

(1) Välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisloa taotluse

esitamist käesoleva seaduse §-s 213 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja

töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisloa taotluse

8

esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid

tähtajalise elamisloa taotluse andmetena.“;

57) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid

elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisloa taotluse võib allkirjastada selle vastuvõtmiseks pädeva

asutuse infotehnoloogilise vahendiga.“; 58) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui tähtajalise elamisloa menetluse algatab

Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 2103 alusel.“; 59) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 erisusena võib vaadata läbi Eesti

kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamis loa taotluse, kui teda ei pea ükski riik kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.“;

60) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Eesti Töötukassa loa taotlemise korra ja tähtaja ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu.“;

61) paragrahvi 228 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel elamis loa või tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise, tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisr iigi reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõiguse kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning kohanemisprogrammiga

seotud toimingu kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofi il i andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed;

4) välismaalase perekonnaseisuandmed; 5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;

6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 7) välismaalase kriminaalkorras karistatuse andmed; 8) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise ja töötamise andmed;

9

9) välismaalase kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse

kuulumise andmed, konfliktipiirkonnas või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo

või sõjakuriteo toimepanemise andmed; 10) elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud tähtaeg ning välismaalase elamis loa või elamisõiguse andmed teises riigis;

11) välismaalase esindaja esindusõiguse andmed; 12) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige;

13) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja abikaasa või registreeritud elukaaslane; 14) andmed, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;

15) välismaalase pere- ja leibkonnaliikme ning lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega;

16) välismaalase Eestist eemalviibimise andmed; 17) andmed, kas välismaalane on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis elamispinna või Eestist lahkumiseks toetust;

18) andmed, kas taotleja on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi

territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti heakskiidetud nimekirja; 19) välismaalase usulise kuuluvuse andmed, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana; 20) muu taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada;

21) kutsuja üld- ja riskiprofiili andmed; 22) kutsuja perekonnaseisuandmed;

23) kutsuja esindaja esindusõiguse ja kontaktisiku andmed; 24) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed; 25) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

62) paragrahvi 228 lõigetes 31, 4, 43 ja 5 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnadega

„elamislubade ja töölubade register“ vastavas käändes; 63) paragrahvi 228 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(42) Elamislubade ja töölubade registri põhimääruses sätestatakse elamislubade ja töölubade registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad; 2) täpne andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) muud korralduslikud küsimused.“;

64) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse alaliselt. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri põhimääruses.“;

65) paragrahvi 284 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „(edaspidi kutsuja)“;

10

66) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, lõpevad kutsuja kohustused, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus seaduslik alus;

2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde; 3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimetatud

vastuvõtvasse riiki ning on kandnud oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.“; 67) paragrahvi 2971 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse:

1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed;

4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed; 5) üldandmed ja riskiprofiili andmed kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaa lane

tuleb, ning tema esindaja esindusõiguse andmed; 6) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

68) paragrahvi 3093 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne 2025. aasta 1. juunit antud tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise l kohaldatakse 2025. aasta 1. juunil jõustunud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi.“;

69) seadust täiendatakse §-ga 30918 järgmises sõnastuses:

„§ 30918. Kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude

kohaldamise erisus

Välismaalaselt ei nõuta kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele

oskust, kui: 1) tal on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;

2) ta on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.“.

§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 51 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“; 2) lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „eeldatav kestvus ning“;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

11

„(7) Lähetatud töötaja tööandja ei esita Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse alusel.

(8) Tööinspektsioonil on õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid.“.

§ 3. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline

esitamine

(1) Perekonnaliige võib esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisõiguse taotluse

esitamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras. (2) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise

elamisõiguse taotlusena ning perekonnaliige ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise

elamisõiguse taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisõiguse taotluse andmetena.“;

2) paragrahvi 231 lõike 3 esimesest lausest, § 491 lõikest 3 ja § 52 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“;

3) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui perekonnaliige on esitanud tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisõiguse taotluse

allkirjastamisega. Tähtajalise elamisõiguse taotluse võib allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.“.

§ 4. Karistusseadustiku § 2601 täiendamine

Karistusseadustiku § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „poolt“ sõnadega „või tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli tööandja vastava

kohustuse täitmise delegeerinud,“. § 5. Maksukorralduse seaduse § 255 muutmine

Maksukorralduse seaduse §-s 255 tehakse järgmised muudatused:

12

1) sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „sihtasutuste registri“ sõnadega

„, elamislubade ja töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“;

2) sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja töölubade“;

3) paragrahvi täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) välismaalaste seaduse alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. juunil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8, 55 ja 69 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, § 3 punkt 2 ja § 5 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 43 ja 49 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a nr

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

04.03.2024 nr 1-6/2917-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Austatud ministrid ja koostööpartnerid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 12. aprilliks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet

Maksu- ja Tolliamet Tööinspektsioon

Eesti Töötukassa Work in Estonia Startup Estonia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit SA Eesti Teadusagentuur Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

2 (2)

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikool Tallinna Ülikool

Haridus- ja Noorteamet Rektorite Nõukogu

Andmekaitse Inspektsioon

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuur i

säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Rände valdkonna praktikas on ilmnenud järgmised

kitsaskohad:

 välismaalase Eestis elamise ja töötamise kohta andmete esitamine ja menetlus on koormav,

sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud lahendused;

 riigiasutuste andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole võimalik vahetada omavahel auto-

maatselt andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle info- süsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2-keskkonna1;

 välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon on keerukas,

mis tekitab nii tahtlikke kui ka teadmatusest eksimusi ning raskendab viisade ja elamis- lubade väärkasutuse ennetamist ja tõkestamist;

 väliskeskkonna pideva muutumise tõttu ei arvesta kehtiv õigus piisavalt vajadusega

kaitsta kohalikku tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Kitsaskohtade lahendamiseks kavandatakse eelnõuga teha järgmised põhimuudatused:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal – tööandjal, õppeasutusel, abikaasal

või lähedasel sugulasel – suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edasta- da Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) kaudu nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA), Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kui ka Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa);

2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi (edas-

pidi HTM) ning Kultuuriministeeriumi2 (edaspidi KUM) vastutusel andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee;

3) ajakohastada elamisloa taotlemise regulatsiooni, et soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist;

4) korrastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni ning

lahendada praktikas esinenud kitsaskohti.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele,

riigiasutuste korraldusele ja isikuandmete töötlemisele . Majanduslik ja sotsiaalne mõju on väheolulised.

1 MISP2 ehk miniinfosüsteem-portaal on standardne X-tee valmiskomponent, mis võimaldab kasutajal suhteliselt

kerge vaevaga automaatselt luua ja kasutusele võtta kasutajaliidesed X-tee teenuste kasutamiseks. MISP2 sihtrühm

on asutused, kellel on vaja hakata kasutama X-tee teenuseid, kuid kellel pole mingil põhjusel otstarbekas arendada

X-tee tuge välja oma juba kasutusel infosüsteemis. Asutused võivad MISP2 vabalt alla laadida ja paigaldada. 2 KUM on elamislubade ja töölubade registri koolitusmooduli veebiliidese volitatud töötleja. Veebiliideses on

kohanemisprogrammi osalema suunatud välismaalasel, Euroopa Liidu kodanikul ja tema perekonnaliikmel ning

kohanemisprogrammi koolitajal võimalik sisestada andmeid kohanemisprogrammis osalemise kohta, et edastada

need elamislubade ja töölubade registri vastutavale töötlejale ja KUM-ile.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunikud Eva Lillemäe ([email protected]), Jana Laane ([email protected]) ja Killu Christine Vantsi

([email protected]) ning

 õigusnõunikud Maret Saanküll ([email protected]) ja Kaspar Lepper

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Gerly Herm (tel 612 5230, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,

[email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:

 Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL);

 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL);

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK);

 Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG);

 Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL);

 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juures tegutsevad Work In Estonia (edaspidi WiE) ja Startup Estonia (edaspidi SUE);

 Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);

 ministeeriumid, eelkõige HTM, KUM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer ium,

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium (edaspidi VÄM);

 MTA;

 PPA;

 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT);

 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT);

 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK);

 TI;

 töötukassa;

 ülikoolid ja teadusasustused.

1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 120;

2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (edaspidi ELTTS) avaldamismärkega RT I, 05.10.2022, 3;

3) Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 26; 4) karistusseadustik (edaspidi KarS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 40; 5) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) avaldamismärkega RT I, 20.02.2024, 9.

3

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20273 punktidega:

 3.1.7 „Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav

seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid“;

 3.2.5 „Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi“;

 3.2.10 „Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused

andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil“. Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut

toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka

pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks; [---]

 võtta [---] kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamisek s

ning selliste juhtude menetlemiseks“4. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eesti rahvastik vananeb nagu teistes Euroopa riikideski. Seetõttu seisab Eesti silmits i majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega ning konkureerib teiste riikide majandusega,

et meelitada tööturule ja ettevõtluskeskkonda vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Tööjõu- vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosis 2022–2031 „Ülevaade Eesti tööturu

olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ on toodud välja, et:

Kuna ka lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt siirduvate noorte ja ka parimas tööeas (20‒64) inimeste arv väiksemaks, siis on hõivatute arvu senisel tasemel hoidmine või ka kasvatamine proovikivi.5

Majanduskeskkonna muutused ja nõudlus tööjõu järele ühelt poolt ning rahvastiku vananemine

teiselt poolt on viinud olukorrani, kus lahendust nähakse ka sisserändes ja välistööjõu kasutamises.

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära

elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuur i

3 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa. 4 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 5 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2022. OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti

tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest . OSKA uuringuaruanne. Tallinn:

Kutsekoda, lk 14.

4

säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Majanduskeskkonna muutused ja eelnenud aastatel ellu kutsutud leevendused, mille eesmärk on meelitada Eestisse kvalifitseeritud välistööjõudu, on

tekitanud tööandjates huvi välistööjõu järele. Et tagada majanduse konkurentsivõime ja jätku- suutlikkus ning ennetada ja tõkestada viisade ja elamislubade väärkasutust, on oluline muuta

välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon välismaalaste ja tööandjate jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida.

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade

väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks

ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab paindlikku õiguskeskkonda ning ajakohaseid ja ökonoomseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendus i. Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii selleks, et pakkuda kliendikesksemaid

teenuseid ja tagada e-riigi jätkusuutlikkus, kui ka selleks, et soodustada ausat konkurentsi ja hoida ära ebasoovitav mõju. Samuti selleks, et tõhusamalt ennetada ja avastada viisade ja

elamislubade väärkasutust ning tagada avalik kord ja julgeolek. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu, sealhulgas nii

sellega, et Eesti tööjõuturule avaldab mõju Venemaa jätkuv sõda Ukrainas, kui ka sellega, et Eesti Panga majandusprognoosi6 kohaselt on Eesti majandus languses, mille mõju jõuab järjest

tugevamalt ka tööjõuturule. Eesti ekspordituru halvast seisust ja kahanenud konkurentsivõimest tingitud majanduslanguses suureneb ka registreeritud töötuse määr. See oli töötukassa andmetel 2024. aasta jaanuaris 8,3% (55 570 töötut)7 ja tipneb Eesti Panga hinnangul 2024. aastal 9%-ga8.

Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisa - nõuded välismaalase Eestis töötamisele.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõul on kaks peamist eesmärki:

1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi menetlus - koormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;

2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioo- ni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et

seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte .

2.3. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist, riigis

viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-s ei ole reguleeritud Euroopa Liidu,

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud ELKS-s. Samuti ei ole

VMS-s reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise

6 Kattai, Rasmus, Gerda Kirpson, Helen Ljadov, Lauri Matsulevitš, Kaspar Oja, Sulev Pert, Mari Pärnamäe, Sirje

Rank, Taavi Raudsaar, Mari Rell, Heili Saia, Orsolya Soosaar, Birgit Strikholm, Katri Urke, Nils Vaikla 2023.

Rahanduspoliitika ja majandus 2023/4, lk 4. 7 Eesti Töötukassa. Registreeritud töötud. Vaadatud 20.02.2024. 8 Kattai jt 2023, lk 31.

5

ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.

2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

Ettevõtlusvabaduse piiramine

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus -

ühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivate l välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Ettevõtluse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, millel töötades ei ole isik kellegi teisega töösuhtes. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul saada tulu kauba

tootmisest ja müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi „kõiki tegevusalasid ja elu-

kutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid“9. Riigikohus on andnud ettevõtluse mõistele avara tõlgenduse, märkides, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub „tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus“10. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et

avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusesse, samuti teatud positiivsete meetmete õiguse. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust hoiduda ettevõtluse

põhjendamatust takistamisest.11 Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks. Ettevõtlusvabadus laieneb PS-i § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele.

PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette lihtne seaduse reservatsioon. Ettevõtlusvabaduse piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi

legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust tegelda ettevõtlusega, kuid selline

piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks

eesmärke on tugevdada rändekontrolli võimekust läbi viisade ja elamislubade väärkasutuse ennetamise ja tõkestamise ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu

eesmärke saavutatakse: 1) välismaalane võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult juhul, kui talle on antud pikaajaline

viisa (edaspidi D-viisa)12; 2) tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks täht-

ajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse;

9 RKPJKo, 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 10; RKÜKo, 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43. RKPJKo = Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, RKÜKo = Riigikohtu üldkogu. 10 RKPJKo, 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 12; RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKHKo, 29.11.2012, 3-3-1-

29-12, p 14; RKÜKo, 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p-d 105–106; RKHKo, 15.01.2015, 3-3-1-68-14, p 17; RKPJKo ,

30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 50; RKÜKo, 20.10.2020, 5-20-3/43, p 108. RKHKo = Riigikogu halduskolleegium. 11 RKPJKo, 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKÜKo, 09.12.2013, 3-4-1-2-

13, p 112. 12 VMS ja eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad teha D-viisa nõudest erandeid, kuna Euroopa Liidu

õigus ei võimalda sätestada D-viisa nõuet kõikidele välismaalastele ja ka riigisiseses õiguses on soodustatud rühmi,

kellel võimaldatakse edaspidi asuda tööle kohe eeldusel, et neil on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Põhjalikumad

selgitused on toodud seletuskirja võrdlevas analüüsis.

6

3) tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse, peab olema olnud vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majan- dustegevus Eestis või renditöö puhul 18 kuu jooksul Eestis või teises Euroopa Majandus-

piirkonna liikmesriigis; 4) tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud

vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majandus - tegevus Eestis või renditöö puhul 18 kuu jooksul Eestis või teises Euroopa Majandus - piirkonna liikmesriigis.

Eelnõu meetmed on tööjõuturu kaitsmise ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärki

arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus

Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viis il

vähemalt sama hästi saavutada. 1) Kui siduda välismaalase lühiajaline Eestis töötamine D-viisaga, võimaldab see viisa-

taotluse menetluses kontrollida välismaalase tausta ja annab seeläbi tööandjale suurema

kindluse, et välismaalane on usaldusväärne. Lisaks suunab see tööandjat eelistama Eesti elanikest tööjõudu ja aitab vältida olukorda, kus tööandjal on mugav võtta tööle

viisavabalt Eestisse tulnud välismaalane, skeemitada töötamise tingimuste ja palga - kriteeriumiga ning saavutada seeläbi ebaaus konkurentsieelis.

2) Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta-

miseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsa -

maks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi-

päraseks kasutamiseks ning kas tööandja on usaldusväärne. Lisaks toetab nõue ausa ettevõtluskeskkonna tagamist ja aitab hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

3) Nõue, et tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta- miseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema Eestis tegelik majandustegevus, aitab hinnata, kas:

 tööandja tegutseb tegelikult Eestis ning soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut ja panustab seeläbi Eesti ühis -

konda;

 välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või taotletakse

lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või tähtajalist elamisluba töötamiseks üksnes selleks, et saada Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid kaitsta tööjõuturgu ning oleksid avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus eelnõu

meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Ettevõtlusvabaduse riive õigusta - miseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida rände ebasoovitavat mõju Eesti tööjõuturule,

avalikule korrale ja julgeolekule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive.

7

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses kontrollitakse tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu, kuid tööandjal ei ole üldjuhul kohustust enne kindlal ajal reaalselt majanduslikult tegutseda. Viimase viie aasta

andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise

menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest. Mõlemal juhul on taotluste hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud. Seega on vähe selliseid tööandjaid, kes soovivad võtta välismaalase tööle väga lühikese tegutsemisaja järel ja keda tegeliku majandus -

tegevuse nõue mõjutaks. Lisaks kehtiks see nõue üksnes kolmanda riigi kodaniku tööle võtmisel ja jätkuvalt võiks kutsuda välismaalase Eestisse tööle, kui on tegemist teenuse vaba

liikumise või Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) välismaalase Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus.

PS-s on tehtud vahet Eesti ja välisriigi kodanike ning kodakondsuseta isikute vahel. Eestis viibivatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on võrdselt Eesti kodanikega õigus

tegelda ettevõtlusega, kuid PS lubab sätestada seadusega välismaalasele13 piiranguid ettevõtlus- vabaduse teostamiseks. Selliste piirangute eesmärk saab olla nii Eesti kodanike majanduslike huvide parem kaitse, näiteks piisav töökohtade olemasolu, kui ka riigi julgeoleku huvid, näiteks

oluliste ettevõtlussektorite toimimise tagamine. PS-i § 31 ei kaitse otsesõnu selliste isikute ettevõtlusvabadust, kes ei viibi Eestis ega ole Eesti kodanikud.

Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei rakendata eelnõu meetmeid kohe, kui eelnõu jõustub, vaid antakse piisav üleminekuaeg, et ettevõtjad, kes on kavandanud oma edaspidises tegevuses

värvata kolmandatest riikidest tööjõudu, saaksid viia oma tegevuse eelnõuga vastavusse.

Seega on eelnõu meetmed, millega kehtestatakse lisanõuded kolmanda riigi kodaniku Eestisse tööle kutsumisele, proportsionaalsed ning aitavad vältida rände ebasoovitavat mõju tööjõu- turule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK)14, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu koos- kõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Samuti edastati VTK arvamuse

avaldamiseks Balti Kaitsekolledžile, EAKL-le, EKN-le, ETKL-le, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Finance Estoniale, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, KAPO-le, KTK-le, MTA-le, PPA-le, RMIT-le, SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna

Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Teenusmajanduse Kojale, TEHIK-le, TI-le ja töötukassale. VTK kohta esitatud ettepanekute ja seisukohtade ning nendega arvestamise kohta anti pooltele

tagasisidet 2019. aastal. 2023. aasta jaanuaris kaasati partnereid uuesti, et päevakohastada VTK-d ja saada eelnõu

väljatöötamiseks põhjalikku ajakohast teavet. Partneritega on eelmisest aastast toimunud ka mitmeid kohtumisi. Uut VTK-d ei koostatud, sest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea seda tegema, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse

15. veebruari 2024. aasta kabinetinõupidamise otsusega anti Siseministeeriumile ülesanne

valmistada kiireloomulisena ette eelnõu VMS-i muudatused. Seega otsustas Vabariigi Valitsus menetleda eelnõu kiireloomuliselt.

13 VMS-i § 3 kohaselt on välismaalane VMS-i tähenduses isik, kes ei ole Eesti kodanik. 14 Eelnõu toimiku number 19-1011.

8

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on

võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks.

Võrdleva analüüsi sisukord

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................ 8 3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine ......................................................................... 8 3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ning § 5 p-d 1 ja 3) ......................... 8

3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 8, 48, 49, 51 ja 60)...................... 11 3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–64 ja

67, § 3 p 2 ning § 5 p 2) ............................................................................................................ 12 3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 56 ja 57 ning § 3 p-d 1 ja 3) ....................................... 16 3.2. Tööränne ............................................................................................................................ 18

3.2.1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45) .......... 18 3.2.2. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 15, 17 ja 21) .......................................... 20

3.2.3. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 18, 45, 52 ja 53) .............. 21 3.2.4. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 22, 23, 25, 26, 30, 44, 46, 47, 50, 54 ja 68) .................................................................................................................................................. 22

3.2.5. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatamine (§ 1 p-d 27–29 ja 31) .............. 26 3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused.................................................. 27

3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 8, 55, 58 ja 69) ........................ 27 3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5–9)..................................................................................... 29 3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2) ......................................................................... 30

3.3.4. Taotluse ja lisadokumentide esitamise keelenõue (§ 1 p 3) ........................................... 31 3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 39–42 ja § 4) .................................... 31

3.3.6. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 54) ............................................................................................................. 32 3.3.7. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 59) ............................ 33

3.3.8. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 65 ja 66) ....................................................... 34 3.4. Eelnõu jõustumine ............................................................................................................. 34

3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ning § 5 p-d 1 ja 3)

Menetlus on ebamugav nii välismaalasele kui ka riigile

Tööandjate ootus on, et välistööjõu Eestisse toomist ei takistaks bürokraatia ning et välis -

maalase tööle võtmise reeglid oleksid lihtsamad ja protsess kiirem. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine ning tähtajalise elamisloa taotluse täitmine ja edastamine ning selle alusel

andmete sisestamine ja vajalike toimingute tegemine riiklikes andmekogudes on praegu eba- mugavad nii välismaalasele ja tema Eestisse kutsujale kui ka riigile. Selleks, et menetleda välismaalase Eestis tööle asumist, ei ole mugavaid ja kasutajasõbralikke e-lahendusi, mistõttu

peavad välismaalased ja riik tegema ebamõistlikke toiminguid.

Praegu peavad tööandjad esitama andmeid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta mitmele riigiasutusele. Lisaks sellele, et PPA-s tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb töötamise kohta teha kanne ka

MTA-s, ning kui tegemist on lähetatud töötamisega, tuleb sellest teavitada ka TI-d. Juhul, kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb tööandjal enne elamisloa taotlemist

pöörduda töötukassa poole, et saada luba välismaalase tööle võtmiseks.

9

Riigiasutuste omavaheline andmevahetus on ebatõhus

Lisaks on välismaalase lühiajaliselt Eestis töötamise regulatsiooni väärkasutuse tõkestamise l riskikoht riigiasutuste omavaheline puudulik või ebatõhus andmevahetus. Praegu vahetatakse

andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotluste menetlemise l PPA, MTA, töötukassa ja TI andmekogude vahel andmeid automaatselt ei vahetata.

Eesmärk on:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel, st edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevate le riigiasutustele PPA kaudu, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest;

2) luua õiguslik alus, et PPA, TI, MTA, töötukassa, HTM-i ja KUM-i vastutusel andmekogud saaksid edaspidi vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle

X-tee. Nii tekib riigil rändest terviklikum ülevaade ja andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel, mis

võimaldab neid võrrelda. See muudab rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik panustada oma ressurssi tõhusamasse kontrolli seal, kus see on vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse VMS-i § 163, milles on sätestatud õppima asumise tõendamise nõue. Eelnõuga loetakse paragrahvi tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse

lõigetega 2 ja 3.

 Lõikes 2 nähakse ette, et õppeasutusel ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada

kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid, mille nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS).

 Lõikes 3 sätestatakse, et HTM esitab PPA-le päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta.

Praegu täidavad õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid kutseid PDF-failis ning edastavad need PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel. Muudatuse tulemusena saab PPA vajalikud andmed

kahe riikliku andmekogu – EHIS-e ning elamislubade ja töölubade registri (edaspidi ETR) – andmevahetusest. Muudatus vähendab õppeasutuste ja üliõpilasorganisatsioonide haldus - koormust ning muudab õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise mugavamaks ja kiiremaks.

Kuna andmed, mille õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse ning mida PPA vajab VMS-s sätestatud tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on erinevad, jääb õppe-

asutustele ja üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada PPA-le andmed, mida nad ei pea kandma EHIS-sse. Aastatel 2019–2023 esitati PPA-le kokku 5629 õppimiseks tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlust (vt tabel 1).

Tabel 1. Õppimiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlused aastatel 2019–2023

(allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlused 1551 706 1273 708 541

Õppimiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 194 291 168 93 104

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ELTTS-i § 51 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning punktiga 3

täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 7 ja 8.

10

ELTTS-i § 51 lõike 1: 1) punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“ ja 2) punktist 4 sõnad „eeldatav kestvus ning“.

Muudatused on tingitud vajadusest ühtlustada, mis andmeid peavad tööandjad lähetatud

töötajate kohta koguma, et esitada need PPA-le ja TI-le. Lähetatud töötajate arvu saab tuletada automaatselt, tuginedes välismaalaste nimedele. Samuti saab automaatselt tuletada lähetuse kestuse, tuginedes kavandatava lähetuse algus- ja lõppkuupäevale. Samamoodi tuletatakse need

andmed ka TI tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) iseteeninduses, mille kaudu esitavad tööandjad alates 17. juulist 2023 TI-le lähetuse teateid.

ELTTS-i § 51: 1) lõikes 7 sätestatakse, et lähetatud töötaja tööandja ei esita TI-le sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud PPA-le VMS-i alusel; 2) lõikes 8 nähakse ette, et TI-l on õigus saada PPA-lt lähetatud töötaja kohta sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud andmeid. Praegu esitavad tööandjad lähetuse teateid TI-le TEIS-i iseteeninduses. Muudatuse tulemusena

saab TI edaspidi andmed lähetatud töötaja kohta, kes on saanud tähtajalise elamisloa tööta- miseks või kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, riiklike andmekogude andme-

vahetusest, st välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (edaspidi LTR), ETR-st, viisaregistrist ja töökeskkonna andmekogust. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks. Lähetatud

töötaja andmed esitatakse TI-le nii Euroopa Liidu kui ka kolmanda riigi kodaniku kohta, kui osutatakse teenust liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi

Konföderatsioonist. 2022. aastal esitasid tööandjad TI-le 688 lähetuse teadet 1685 lähetatud töötaja kohta ja 2023. aastal 858 lähetuse teadet 2361 lähetatud töötaja kohta (vt tabel 2). TI prognoosi kohaselt suureneb järgnevatel aastatel lähetuse teadete arv veelgi.

Tabel 2. TI-le lähetatud töötaja kohta esitatud lähetuse teadete arv aastatel 2019–2023

(allikas: TI)

2019 2020 2021 2022 2023

Lähetuse teated 870 544 552 688 858

Lähetatud töötajad 3509 1969 1511 1685 2361

Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 3 muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleeritud töötamise

registri (edaspidi TÖR) kande alust.

 Punktiga 1 nähakse MKS-i § 255 sissejuhatavas lauseosas ette, et TÖR-i kanded tehakse

lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistr i andmetele ka ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes.

 Punktiga 3 täiendatakse MKS-i § 255 punktiga 6, millega nähakse ette, et TÖR-i kande alus on ka VMS-i alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või

lõpetamise kohta. Muudatuste tulemusena tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i kandeks

vajalik andmekoosseis LTR-i või ETR-i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i. Muudatused vähendavad tööandjate halduskoormust ning muudavad välismaalase tööle võtmise mugava - maks ja kiiremaks. 2022. aastal esitati PPA-le 29 464 lühiajalise Eestis töötamise registreer i-

mise taotlust ja 5432 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust ning 2023. aastal 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4704 töötamiseks täht-

ajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust (vt tabel 3). Seega vähenes 2023. aastal oluliselt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste arv, kuid töötamiseks tähtajalise

11

elamisloa andmise ja pikendamise taotluste arv jäi võrreldes varasemate aastatega samasse suurusjärku. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiaja lise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4400 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või

pikendamise taotlust.

Tabel 3. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning töötamiseks tähtajalise elamis loa andmise ja pikendamise taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlused 34 604 26 040 37 667 29 464 9939

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotlused

4464 3619 4746 5429 4704

3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 8, 48, 49, 51 ja 60)

Eelnõu § 1 punktidega 48 ja 49 täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 5–7. Muudatused esitatakse eraldi punktidena, kuna lõiked jõustuvad erineval ajal.

Lõikes 5 sätestatakse, et töötukassa keeldub töötukassa loa andmisest, kui:

 välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;

 töötukassa loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv

täitunud ja

 järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.

Kehtiva VMS-i kohaselt ei ole töötukassal alust töötukassa loa andmisest keelduda, kui jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud ja loa kehtivusaeg on lühem kui aeg järgmise aasta sisse -

rände piirarvu kehtestamiseni.15 VMS-i § 123 punkti 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamis- loa andmisest, kui taotluse kohta otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Muudatus

on vajalik, et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha täitmiseks välismaalasega olu- korras, kus jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused:

 lõikega 6 nähakse ette, et töötukassa esitab PPA-le päringu peale andmed töötukassa loa

nõude täitmise kohta, ja

 lõikega 7, et PPA esitab töötukassale päringu peale andmed välismaalase Eestis töötamise

kohta. Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, töötukassa loa taotluse Wordi failis

ja edastab selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel. Pärast seda, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja selle loa omakorda PPA-le

digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Praktikas on sagedased olukorrad, kus tööandja esitab töötukassale loa taotluse, milles on puudused, või esitab loa taotluse juhul, kui luba ei ole vaja, näiteks olukorras, kus soovitakse võtta välismaalane tööle lühiajaliselt või

iduettevõttesse.

Muudatuse tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA elektroonilise kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa

15 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 15 lõike 3 kohaselt kehtib

töötukassa luba elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud loa andmise päevast arvates.

12

andmekogu16 andmevahetusele. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust ning muudab taotlemise kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Töötukassa loa taotluste arv on aastate jooksul kasvanud, kuid tööjõuturu muutuste tõttu 2023. aastal veidi

kahanes (vt tabel 4). Peamine mõju on tulnud sellest, et Eesti tööjõuturul on väga palju Ukraina kodanikke, kes võivad Eestis töötada, kui neil on selleks seaduslik alus, ja tööandjatel on Eesti

tööjõuturult hõlpsam leida endale sobivaid töötajaid. Töötukassa prognoosib, et 2024. aastal esitatakse töötukassa loa taotlusi sarnases mahus nagu 2023. aastal.

Tabel 4. Töötukassa loa taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: töötukassa)

2019 2020 2021 2022 2023

Töötukassa loa taotlused 1664 1761 2186 2044 1688

väljastati luba 1640 1725 2076 1859 1505

väljastatud töökohtade arv 7060 6345 7238 6085 4166

ei väljastatud luba 20 31 85 152 170

taotlust ei vaadatud läbi 4 5 25 33 13

Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse VMS-i § 181 lõiget 2 punktiga 7. VMS-i § 181 lõikes 2 on sätestatud loetelu juhtudest, kui töötamiseks tähtajalise elamisloa võib välismaalasele anda

ilma töötukassa loa nõuet täitmata. Muudatuse kohaselt ei ole vaja töötukassa luba ka juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks VMS-i § 1762

alusel. VMS-i § 1762 alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni

kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama

tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud. Kuna töötamist jätkatakse samadel tingimustel sama tööandja juures, puudub vajadus töötukassat koormata ja töötukassa luba lühikese aja jooksul esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 9. Õigusselguse huvides

lisatakse volitusnorm, mis võimaldab reguleerida töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Praegu on seda reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017 . aasta

määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“, mida on kavas ühe akna ja

andmete ühekordse esitamise põhimõtte kohaselt kohandada ja täpsustada. Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse VMS-i § 224 lõike 1 punkti 5 lõpus sõna „ja“ semi-

kooloniga. Muudatus on tehniline.

3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–64

ja 67, § 3 p 2 ning § 5 p 2)

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär- kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja

tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi. PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA

16 Alates 01.01.2024 liidetakse töötukassa peetavad andmekogud. Uue andmekogu nimi on töötukassa andmekogu.

13

tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus- keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetluskeskkonda, menetlust automatiseerida ja muuta see paberivabaks. Seeläbi on võimalik tõhustada menetlus i,

optimeerida menetluskoormust ja tõsta rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja elamisõiguse taotlust.

PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab lähiaastatel 15% ringis.

Eelnõu § 1 punktidega 1, 10–14, 32–38, 61–64 ja 67, § 3 punktiga 2 ning § 5 punktiga 2:

1) lühendatakse ETR-i nimetust (VMS-i § 228 lg-d 31, 4, 43 ja 5, ELKS-i § 231 lg 3, § 491

lg 3 ja § 52 lg 2 ning MKS-i § 255); 2) täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaegu ja koosseisu ning

migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi MIGIS) andmete koosseisu (VMS-i § 102

lg-d 3 ja 91, § 111 lg-d 3 ja 44, § 228 lg-d 3 ja 44 ning § 2971 lg 6); 3) ajakohastatakse viisaregistri ja ETR-i vastutava töötleja regulatsiooni (VMS-i § 102 lg 8 ja

§ 228 lg 41); 4) tuuakse välja, mis viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses sätestatakse (VMS-i § 102

lg 9, § 111 lg-d 41 ja 42 ning § 228 lg 42);

5) ühtlustatakse viisaregistri ja LTR-i termineid (VMS-i § 102 lg-d 31–5 ja 10 ning § 111

pealkiri ja lg-d 1 ja 2).

Lühendatakse ETR-i nimetust

Alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust, mistõttu jäetakse ETR-i nimetusest välja viide tööloale.

Täiendatakse LTR-i ja ETR-i andmekogu andmekoosseisu

Kuna IKT-lahenduste valmimisel hakatakse LTR-i ja ETR-i kandma ka riskiprofiili andmeid ning teistelt haldusorganitelt kooskõlastamisel, tunnustamisel ja arvamuse andmisel (edaspidi

konsultatsioonimenetlus) saadud andmeid, vajavad ajakohastamist ka LTR-i ja ETR-i andme- koosseis. PPA kaasab teisi haldusorganeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotlemise menetluses, kuid praegu ei kanta konsultatsioonimenetluse andmeid

LTR-i ega ETR-i. Haldusorganid vahetavad andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või ametlikus kirjavahetuses, mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.

Arendustööde tulemusena luuakse IKT-lahendus, mis võimaldab PPA-l kiiresti ja lihtsa lt kaasata teisi haldusorganeid ning kaasatud haldusorganitel mugavalt saata PPA-le vajalikku teavet. Muudatus mõjutab erinevaid pooli, kes on juba praegu kaasatud lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise või elamisloa taotlemise menetlusse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 16 ja VMS-i § 421 kohaselt on PPA vaba otsustama, milliseid menetlus-

toiminguid ta millistes menetlustes teeb, et teha kindlaks menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seetõttu ei ole menetlusse kaasatavate haldusorganite loetelu võimalik ammendavalt esitada.

Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu

MIGIS-e andmekoosseisu lisatakse välismaalase biomeetrilised andmed. Need võimalda vad välismaalast tõhusalt tuvastada või veenduda tema isikusamasuses.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 on sätestatud ABIS-e andmete töötlemise põhi- mõtted, sealhulgas nähtud ette, mis on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ning

mis tüüpi päringuid saab nendeks ABIS-esse teha. Samuti on nimetatud, millistel juhtudel võib ABIS-e andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda. VMS-s on

14

ABIS-t reguleeritud §-s 2794. Selle lõike 1 kohaselt on ABIS-e eesmärk VMS-i tähenduses töödelda viisamenetluses, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.

VMS-i § 272 lõike 2 kohaselt on biomeetrilised andmed VMS-i tähenduses näokujutis, sõrme- jäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välis- maalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise

asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut ja tema isikut

tõendavat dokumenti. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument. Kui välismaalane taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või elamisluba, peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA

teeninduse digikioskis.

Välismaalase biomeetrilisi andmeid hoitakse ABIS-es. VMS-i § 296 lõike 1 kohaselt on PPA-l, KAPO-l ja töötukassal õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viib i- mise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Kui järele-

valves tekib vajadus välismaalase isik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, on ots- tarbekas teha seda kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste abil. Et isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks saaks kasutada järelevalveks ettenähtud andmekogu, tuleb täiendada MIGIS-e andmekoosseisu ja sätestada, et sellesse kantakse ka välismaalase bio- meetrilised andmed.

Sätestatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuandmete säilitamise tähtaja sätes- tama seadusandja. Tähtaega võib määrusega täpsustada, sealhulgas lühendada, kui andmekogu

asutavas seaduses on selleks volitus.17 Seega tuuakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaeg põhimäärusest seaduse tasandile, nähes ette, et andmeid säilitatakse:

1) viisaregistris kõige kauem 60 aastat; 2) LTR-s kõige kauem 25 aastat ja 3) ETR-s alaliselt.

Andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse vajadusel andmekogu põhimääruses.

Viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel on lähtutud põhimõttest, et andmekogude pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Lisaks on viisaregistri andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel arvestatud, et viisainfo -

süsteemis (edaspidi VIS) säilitatakse andmeid viis aastat viisa kehtivusaja lõppemisest või selle pikendamisest arvates. See tähendab viieaastase mitmekordse viisa puhul minimaalselt kümne -

aastast säilitustähtaega. 1) Praktikas on viisaregistri andmete säilitamisel lähtutud VIS-i määruse18 artiklist 23 ja VIS-i

otsusest19. VIS-i andmete säilitamise praktikat ei ole kavandatud muuta: ka edaspidi lähtutakse andmete aktiivsel säilitamisel VIS-i määruse ja VIS-i otsuse analoogiast. Selguse

17 Mikiver, Monika 2021. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM -st tulenevad nõuded

regulatsioonile. Justiitsministeerium, lk 52. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,

lk 60–81. 19 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja

Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja

uurimise eesmärkidel. – ELT L 218, 13.08.2008, lk 129–136.

15

eesmärgil tuleb siiski märkida, et VIS-i määruse artikli 30 lõike 2 ega VIS-i otsuse artikli 13 lõike 2 kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus hoida riiklikus toimikus andmeid, mille liikmesriik on VIS-i ise sisestanud. VIS-i määruses on seejuures reguleeritud ainult VIS- i

andmete säilitamise tähtaega. Seega tuleb seaduses säilitustähtaja reguleerimisel arvestada ka aega, millal andmed on kantud arhiivi. Viisaregistri andmete maksimaalne 60-aastane

säilitustähtaeg on optimaalne, et ühelt poolt arvestada riigi huve avaliku korra ja julgeo leku kaitsmisel ning teisalt ei riivata ebaproportsionaalselt sellise välismaalase eraelu, kellel ei ole asjaomase kohtupraktika kohaselt subjektiivset õigust Eestisse saabuda ja kes peab

viisataotluse esitamisel arvestama, et tema isikuandmeid viisataotluse menetlemisel töödel- dakse.

2) LTR-i andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat, kuna LTR aitab pädevatel asutustel

ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiaja l ise

Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad

tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mille tööandja esitab välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses. Õiguskaitse- ja ka julgeolekuasutus te igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse andmed ja sellele lisatud dokumendid – näiteks isikuandmed, reisidokumendi isiku- andmete lehe koopia ja foto – on aidanud kaasa välismaalase tuvastamisele ning seeläbi

avaliku korra ja riigi julgeoleku tõhusale tagamisele. Seega on vaja säilitada LTR-i andmeid kõige kauem 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem maksimaalne säilitustähtaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks välismaalasi, kes võivad kujutada ohtu avalikule

korrale ja riigi julgeolekule.

3) ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuna need on Eesti elanike algandmed, mis on määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. ETR-i andmed on olulised tulevikus esitatavate elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute staatuse

määratlemisel.

Lisatakse viisaregistri andmete vastutavateks töötlejateks KAPO ja VÄM

Täpsustatakse, et viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on lisaks PPA-le ka KAPO ja

VÄM. Kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutusa la viisa-

registri põhimääruses. VMS-i kohaselt on PPA-l, KAPO-l ja VÄM-l viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus. PPA ja KAPO koos- kõlastavad viisade andmist, PPA ja VÄM väljastavad viisasid ning PPA pikendab ka viibimis-

aega. Viisaregistri vastutav töötleja on endiselt PPA, täpsustatakse vaid viisaregistri andmete vastutava töötleja regulatsiooni.

Täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruse volitusnorme

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnormis loetletud, mida võib selles reguleerida, näiteks andmeandjaid, andmevahetust teiste andme-

kogudega ning juurdepääsu andmekogu andmetele ja nende väljastamise korda. Volitusnormist peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tasandil reguleerida, ja muu peaks olema seaduse tasandil. Seni on lähtutud avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1, mille kohaselt sätestatakse

andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajadusel volitatud töötleja, andmekoosseis, andmeandjad ning muud andmekogu pidami-

sega seotud korralduslikud küsimused. Igas seaduses, millega andmekogu on loodud, ei ole seni nõutud detailset volitusnormi, mistõttu ei ole seda VMS-s ka viisaregistri, LTR-i ega ETR-i

16

puhul. Seetõttu lisatakse VMS-i loetelud selle kohta, mida võib viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses reguleerida.

Viisaregistri ja LTR-i terminite ühtlustamine

Viisaregistrit on reguleeritud VMS-i §-s 102 ja LTR-i §-s 111. Kuna nendele andmekogude le on nendes paragrahvides viidatud ebaühtlaselt, ühtlustatakse sõnastust. Muudatused on tehnilised.

3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 56 ja 57 ning § 3 p-d 1 ja 3)

Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse VMS-i §-ga 2121, milles reguleeritakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite (edaspidi punktis 3.1.4 andmed ja tõendid)

elektroonilist esitamist.

 Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane võib esitada andmed ja tõendid elektroonilise kanali

kaudu PPA-le enne, kui ta esitab VMS-i §-s 213 sätestatud korras tähtajalise elamis loa taotluse.

 Lõikes 2 nähakse ette, et andmete ja tõendite esitamist ei käsitata tähtajalise elamis loa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole kehtivat Eesti digitaalset dokumenti.

 Lõikes 3 täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid töödeldakse ETR-s kuus kuud nende esitamisest arvates. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse, käsitatakse neid

tähtajalise elamisloa taotluse andmetena. Kui välismaalane ei esita kuue kuu jooksul tähtajalise elamisloa taotlust, kustutatakse andmed ja tõendid automaatselt. Andmete ETR-s

töötlemise kuuekuuline tähtaeg on analoogne tähtajaga, mis on nähtud praegu ette eel- täidetud viisataotluse andmete säilitamisele.

Kehtivas VMS-s ei ole andmete ja tõendite elektroonilist esitamist reguleeritud. VMS-i § 213

lõige 11 võimaldab esitada elektrooniliselt üksnes tähtajalise elamisloa taotluse, kui välis -

maalasel on võimalus esitatavad andmed digiallkirjastada, teda on varem daktüloskopeeritud ja tema sõrmejäljed vastavad kehtivatele nõuetele. Kehtestatava § 2121 sihtrühm on välis- maalased, kes ei vasta nendele nõuetele. VMS-i menetlustele kohaldub HMS-i § 15, mille

kohaselt tuleb taotlust ja esitatud andmeid käsitada puudustega taotlusena, kui need ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega on kehtestatavas §-s 2121 oluline sätestada, et andmeid ja tõendeid

ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning PPA-l ei teki kohustust alustada nende põhjal tähtajalise elamisloa menetlust. Samal eesmärgil täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid ei pea digiallkirjastama, kui välismaalasel ei ole kehtivat digitaalset dokumenti.

Muudatust ei ole seni olnud vaja teha, sest praktikas ei ole välismaalasel olnud võimalust

esitada PPA iseteeninduskeskkonnas elektroonilist tähtajalise elamisloa taotlust. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA või Eesti välisesinduse

teenistujale. Muudatuse tulemusena tekib välismaalasel võimalus esitada andmeid ja tõendeid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse

taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamisõiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse

pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

PPA iseteeninduskeskkonnas saavad tulevikus andmeid ja tõendeid esitada nii need välis - maalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba esimest korda, kui ka need välismaalased, kes taotlevad korduvat tähtajalist elamisluba või elamisloa pikendamist, samuti välismaalased, kes

17

taotlevad pikaajalise elaniku elamisluba. Praegu esitavad välismaalased PPA-le korduvaid tähtajalise elamisloa taotlusi e-posti teel digiallkirjastatult. 2023. aastal esitati PPA-le 9228 tähtajalise elamisloa taotlust, 4029 tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust ja 832 pikaajalise

elaniku elamisloa taotlust (vt tabel 6).

Tabel 5. PPA-le esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisõiguse taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisõiguse taotlused 87 115 140 159 118

Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlused 12 11 19 23 29

Alalise elamisõiguse taotlused 623 560 614 601 591

Tabel 6. PPA-le esitatud elamisloa taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisloa taotlused 9976 8712 10 679 10 978 9228

Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 2298 2031 3185 3713 4029

Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 1058 1650 685 794 832

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada selle vastu-

võtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus saaks läbi tähtajalise elamis loa taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus - keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu

täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA

iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise elamisloa taotlust välja printima ning välismaa lane saab andmete ja tõendite õigsust kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamis loa

taotluse isiklikult, tuvastab PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkir i antakse infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga. Muudatus, mis võimaldab allkirjastada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks

pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga, tehakse õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui

vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste esitamiseks.

Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 3 täiendatakse ELKS-i §-ga 231 ja § 24 lõikega 21, milles reguleeritakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks

nõutud andmete ja tõendite elektroonilist esitamist ning nende õigsuse kinnitamist. Sarnaselt VMS-ga puudub ka kehtivas ELKS-s Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme

tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsioon. Praegu täidab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes taotleb tähtajalist

elamisõigust esimest korda, kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA-le või Eesti välisesindusele. Muudatuse tulemusena tekib ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel

18

võimalus esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamis-

õiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse

pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

3.2. Tööränne

3.2.1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45)

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 1 ning sätestatakse, et lühiajalise lt võib Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel D-viisa, kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti.

Kehtiva VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, on see keelatud. Lühi- ajaliselt Eestis töötamise õigus võib tuleneda vahetult seadusest või välislepingust, kuid

üldjuhul peab selle õiguse saamiseks registreerima töötamise PPA-s. Välismaalase lühiaja lise Eestis töötamise registreerib tööandja. Juhul, kui lühiajaliselt Eestis töötamiseks on vaja

taotleda viisa, registreerib tööandja kõigepealt lühiajalise Eestis töötamise ja seejärel taotleb välismaalane viisat. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse saab tööandja esitada PPA iseteeninduskeskkonnas. Taotluse menetlemise aeg on hetkel kuni 15 tööpäeva.

Muudatuse kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult välismaalane, kelle töötamine on registreeritud ja kellele on VMS-i § 60 alusel antud D-viisa. See tähendab, et D-viisa on

edaspidi lühiajalise Eestis töötamise eeldus ja üldjuhul – välja arvatud Euroopa Liidu õigusest tulenevad erandid ja riigisiseses õiguses ettenähtud soodustatud rühmad – ei tohi Eestis töötada

välismaalane:

 kes on saanud lühiajalise viisa (edaspidi C-viisa);

 kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul, või

 kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

C-viisa alusel viibimist võimaldatakse viisaeeskirja20 I lisas esitatud taotlusankeedis loetletud peamisel eesmärgil: 1) turism, 2) ärireis, 3) sugulase või tuttava külastamine, 4) kultuur, 5) sport, 6) ametireis, 7) õpingud, 8) transiit või 9) meditsiinilised põhjused. Viisavabastus -

lepingute peamine eesmärk on soodustada riikidevahelisi kultuuri-, spordi- ja majandussuhte id. C-viisa alusel või viisavaba viibimise peamine eesmärk ei ole seega riigis töölepingu alusel

töötamine, vaid lühiajaline külastamine. Muudatuse tulemusena on paremini seotud välismaalase ajutise viibimise aluse kestus ja

lühiajalise Eestis töötamise lubatud pikim aeg, mis on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. D-viisa antakse kuni 12 kuuks, mis loob selguse viibimisaluse menetluses ja lubatud viibimisa ja

arvestamisel. D-viisa lühiajalise Eestis töötamise tingimusena ei tähenda, et välismaalane ei saa tulla Eestisse ka edaspidi C-viisa või viisavabaduse alusel ja taotleda D-viisat lühiajaliseks töötamiseks Eestis viibides. Pärast seda, kui tööandja on registreerinud välismaalase lühiaja lise

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

19

Eestis töötamise, saab välismaalane esitada D-viisa taotluse PPA-s, kuid ta ei tohi töötada muul alusel Eestis viibides ja D-viisa taotluse menetluse ajal.

Lühiajalise Eestis töötamise sidumine D-viisaga võimaldab kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta ja annab tööandjale suurema kindluse, et välismaalane on usaldusväärne.

Samuti annab muudatus kindluse Eestis tööle asuvale välismaalasele, et tal on lubatud riigis viibida ja töötada kuni 12 kuud. Lühiajalise Eestis töötamise sidumist D-viisaga toetab ka praktika. Viimasel kolmel aastal on PPA registreerinud lühiajalise Eestis töötamise 3,5%-l

juhtudest lühemaks ajaks kui 91 päeva21. See näitab, et välismaalased tulevad Eestisse tööle sooviga töötada siin pikemat aega. Muudatuse järel säilib välismaalasel jätkuvalt võima lus

taotleda ka tähtajalist elamisluba töötamiseks, sealhulgas lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 24 täiendatakse VMS-i § 106 lõikega 18 ja muudetakse VMS-i

§ 106 lõiget 18, et sätestada D-viisa nõude erisused töötamiseks tippspetsialistina, iduette - võttes, lähetatud töötajana või teenuse osutamiseks.

Kehtiv VMS ja eelnõu võimaldavad teha D-viisa nõudest erandeid, kuna Euroopa Liidu õigus ei võimalda D-viisa nõuet sätestada kõikidele välismaalastele ja ka riigisiseses õiguses on

soodustatud rühmi, kellel võimaldatakse edaspidi asuda tööle kohe eeldusel, et välismaalase l on riigis viibimiseks seaduslik alus. Erandid on järgmised:

1) Euroopa Kohtu 9. augusti 1994. aasta otsuse kohtuasjas C-43/9322 kohaselt võib ühes liikmesriigis asutatud ettevõte osutada ajutiselt teenuseid teises liikmesriigis, kasutades selleks kolmandate riikide kodanikest töötajaid, kellel on esimeses liikmesriigis töötamise

õigus (VMS-i § 106 lg 17); 2) hooajatöötajate direktiivi 2014/36/EL23 kohaselt tuleb hooajatöötajatel võimaldada teha

hooajalisusest sõltuvat tööd ka C-viisa või viisavabaduse alusel – selliste töötajate viisakleebisele on kantud märge „HOOAJATÖÖTAJA“ asjaomases keeles (VMS-i § 106 lg 11);

3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiivi 2014/66/EL24 kohaselt tuleb ettevõtjasisese lt üleviidud töötajatele võimaldada liikmesriikidevahelist liikuvust – selliste töötajate elamis-

loakaardile on kantud märge „ICT“ (VMS-i § 106 lg 13); 4) välislepingus ette nähtud juhud (VMS-i § 2 lg 4); 5) töötamine tippspetsialistina või iduettevõttes, et võimaldada asuda kohe tööle VMS-i § 1071

lõike 1 tähenduses (eelnõukohane VMS-i § 106 lg 18).

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 45:

 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 17, et sätestada erand õpetajatele, akadeemiliste le töötajatele ja teadlastele, kes töötavad Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus-

ja arendusasutuses, ning noorsootöötajatele ;

 täiendatakse VMS-i § 106 lõikega 19 ning § 176 lõigetega 4 ja 5, et sätestada lähetatud

töötajatele erand tööandja Eesti äriregistrisse kandmise nõudest ja tegeliku majandus - tegevuse nõudest.

21 Ühe perioodina hakati töötamise aega märkima alates 2021. aasta augustist. 22 Euroopa Kohtu 9. augusti 1994. aasta otsus kohtuasjas C-43/93, Raymond Vander Elst vs. Office des Migrations

Internationales, ECLI:EU:C:1994:310. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390. 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike

liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral. – ELT L 157,

27.05.2014, lk 1–22.

20

Õpi- ja teadusrände direktiivi (EL) 2016/80125 kohaselt tuleb võimaldada teadlaste pikaajalist liikuvust, st teadlastelt ei nõuta Eesti pädeva asutuse antud D-viisat – selliste töötajate viisakleebisele või elamisloakaardile on kantud märge „TEADLANE“ asjaomases keeles

(eelnõukohane VMS-i § 106 lg 17).

Kuna õpetajad, akadeemilised töötajad ja teadlased töötavad õppeasutustes ning teadus- ja arendusasutustes, mille tegevust ei käsitata tavapärase majandustegevusena, tehakse neile erand:

1) D-viisa nõudest lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning 2) tegeliku majandustegevuse nõudest lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tööta-

miseks tähtajalise elamisloa taotlemisel. Lisaks sätestatakse VMS-i § 106 lõikes 19 erand lähetatud töötajatele, kellele ei kohaldata Eesti

äriregistri kande ja tegeliku majandustegevuse nõuet. Erandi eesmärk on säilitada lähetatud töötajatele kehtiv regulatsioon, arvestades ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ26.

3.2.2. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti

äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3,

lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, § 140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2,

§ 177 lõikeid 1–12, § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2 punkti 2, lõikeid 3 ja 4, lõike 5

sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punkti 1.

Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kui ka töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele (edaspidi mitte-

residendist tööandja). Praktikas kasutavad seda lahendust välistööjõu värbamiseks ka Eesti ettevõtjad, kes asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle

kaudu välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks puudub mõistlik põhjendus. Seetõttu kehtib edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Muu

riigi ettevõtja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu

õigusest tulenev kohustus. Seetõttu on tähtis ka täpsustada, et mõeldakse ainult Eesti äriregistr it. Muudatus aitab kaasa majanduse arengule, muudab töötamise regulatsiooni järgimise ja

kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Lisaks võimaldab muudatus teha riigil senisest tõhusamalt kindlaks,

kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi- päraseks kasutamiseks. Samuti aitab muudatus tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

Ettevõtja registreerimine Eesti äriregistris ei ole keeruline. Kui tööandja on leidnud sobiva

ettevõtlusvormi ning valinud ärinime ja tegevusala, on tal võimalik alustada registreerimist.

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides

osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud). –

ELT L 132, 21.05.2016, lk 21–57. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses

teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.01.1997, lk 1–6.

21

Selleks on kaks võimalust: elektrooniline registreerimine e-äriregistris või notari kaudu. Äriregistri pidaja kannab ettevõtja äriregistrisse. Täpsemad juhised leiab riigiportaalist eesti.ee ja e-residentsuse veebilehelt.

Viimase viie aasta andmetele tuginedes on mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise menetlustes aastas keskmiselt 4,4% (vt tabel 7) ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise menetlustes keskmiselt 2,2% (vt tabel 8). Mitteresidend ist tööandjad vahendavad peamiselt renditööjõudu ja otsivad töötajaid peamiselt töötleva tööstuse

valdkonda.

Tabel 7. Mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlustest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Resident 33 029 24 443 34 884 28 373 9675

Mitteresident 1575 1597 2783 1091 249

Osakaal % 4,6 6,1 7,4 3,7 2,6

Kokku 34 604 26 040 37 667 29 464 9939

Tabel 8. Mitteresidendist tööandjate osakaal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlustest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Resident 3489 3120 4163 4834 4116

Mitteresident 56 73 201 111 9

Osakaal % 1,6 2,3 4,8 2,3 0,2

Kokku 3545 3193 4364 4954 4125

Lisaks ühtlustatakse VMS-i sõnastust. Praegu on osas sätetes „Eestis registrisse kantud“ (§ 105 lg 3 ning § 181 lg 2 p 2 ja lg 3) ja osas sätetes „Eestis registreeritud“ (§ 106 lg 11 p 2 ning

lg-d 3–5 ja 11, § 140 lg 2 p 5, § 176 lg 2, § 177 lg-d 1–12, § 181 lg 1 p 8 ja lg-d 4–51 ja 7 ning § 192 lg 21 p 1). Edaspidi kasutatakse kõigis nimetatud sätetes sõnastust „Eesti äriregistr isse

kantud“. Muudatust ei tehta VMS-i § 624 lõikes 2, § 106 lõikes 19, § 1062 lõikes 11 ja § 185 lõikes 22, sest nendes võib välismaalase tööandja olla ka mitteresident. Mitteresidendist töö- andjat ei kanta Eesti äriregistrisse, vaid registreeritakse MTA-s.

3.2.3. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 18, 45, 52 ja 53)

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 45 täiendatakse VMS-i § 106 lõiget 11 punktiga 4 ja § 176

lõigetega 3–5 ning punktidega 52 ja 53 muudetakse VMS-i § 1811 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning

lõiget 2, et kehtestada nõue, et: 1) tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse, peab olema vahetult

enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis ja

2) tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Kehtivas VMS-s ei ole üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad välismaalasi Eestisse tööle, kohustust enne kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda ja seega sobib välis -

maalase kutsujaks üldjuhul ka uus ettevõtja, välja arvatud näiteks tippspetsialisti kutsuja või kasvuettevõte. Selleks, et hinnata senisest tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust

22

täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi, nähakse eelnõuga tööandjale ette tegeliku majandus - tegevuse ajaline määr. Edaspidi on eeldus, et tööandjal on vahetult enne taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise puhul vähemalt

kuus kuud ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise puhul vähemalt 12 kuud. Muudatus võimaldab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamis loa

taotlemise menetluses PPA-l senisest tõhusamalt hinnata, kas tööandja tegutseb tegelikult Eestis ja soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuur i arengut, samuti kas välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või

esitatakse taotlus, kuna soovitakse saada seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks.

Tegelik majandustegevus on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. PPA hindab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu. Tööandjad saavad seda

tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid.

Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati lühiaja lise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte

loomisest (vt tabel 9) ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest (vt tabel 10). Mõlemal juhul on taotluste

hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud. Tabel 9. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused alates ettevõtte loomisest

aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Kokku 33 029 24 443 34 884 28 373 9675

Esitatud kuni kuue kuu jooksul alates ettevõtte

loomisest 1872 1521 1796 1379 289

Esitatud hiljem kui kuus kuud alates ettevõtte loomisest

31 157 22 922 33 088 26 994 9386

Kuni kuue kuu jooksul esitatud taotluste

osakaal % 5,7 6,2 5,1 4,9 3

Tabel 10. Töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlused alates ettevõtte loomisest aastatel 2019– 2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Kokku 3489 3120 4163 4834 4116

Esitatud kuni 12 kuu jooksul alates ettevõtte loomisest 212 180 208 252 121

Esitatud hiljem kui 12 kuud alates ettevõtte loomisest 3277 2940 3955 4582 3995

Kuni 12 kuu jooksul esitatud taotluste osakaal % 6,5 6,1 5,3 5,5 3

VMS-i § 176 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse erandid, kellele ei kohaldata Eesti äriregistr isse

kandmise ja tegeliku majandustegevuse nõuet. Täpsemalt on seda kajastatud eespool eelnõu § 1 punktide 19, 20, 24 ja 45 selgituses.

3.2.4. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 22, 23, 25, 26, 30, 44, 46, 47, 50, 54

ja 68)

Kehtivas VMS-s on töötamise regulatsioon kohati keerukas ning sisaldab mitmeid töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuri-

tarvitamist ning muudab nõuete täitmise kontrollimise keeruliseks ja aeganõudvaks. Eelnõuga

23

korrastatakse töötamise regulatsiooni, sealhulgas ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon. Muudatused aitavad vähendada töötamise regulatsiooni väärrakendamise riski, tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja paremini kaitsta

Eestis tööle asuvate välismaalaste õigusi. Lisaks tehakse mõned tehnilised muudatused, et tagada parem õigusselgus.

Eelnõu § 1 punktidega 22, 23, 46 ja 47 muudetakse VMS-i § 106 lõikeid 7 ja 8, § 1761 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõiked 81 ja 9 ning § 1761 lõiked 21 ja 3, et aja-

kohastada renditöö regulatsiooni. Senine deposiidinõue asendatakse nõudega, et tööandjal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise

elamisloa taotluse esitamist järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Renditöö regulatsioon koos deposiidinõudega jõustus VMS-s 1. jaanuaril 2016. Deposiid i-

nõudel oli kaks eesmärki: 1) vähendada riski, et võidakse hakata looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga

hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama; 2) täita sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ27 tulenevat kohustust kehtestada meetmed, et

välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.

Seega on deposiidinõude peamine eesmärk olnud tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle

vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise tingimusi. Seda eesmärki on aga võimalik tagada ka vähem koormavate meetmetega: 1) äriühinguna registreerimine Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna teises

liikmesriigis; 2) renditöö vahendajana tegutsemine ja

3) vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamis - loa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Nagu eespool selgitatud, saavad tööandjad, sealhulgas renditöö vahendajad, tõendada tegelikku

majandustegevust mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudekla - ratsioonid. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel

juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Lisaks peavad kõik liikmesriigid väärtuslike andmestike direktiivi (EL) 2019/102428 kohaselt tegema äriregistris majandusaasta

aruanded tasuta kättesaadavaks, mis võimaldab kontrollida ka teistes liikmesriikides registree - ritud äriühingute tegevust. Arvestades, et üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ja majandus- aasta aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, saab veenduda

renditöö vahendaja tegelikus majandustegevuses majandusaasta aruannete kaudu peale 18 kuu möödumist.

Tagatise seadmise nõude asendamine tegeliku majandustegevuse nõudega võimaldab hoida ära fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida, kas renditöö vahendajal on Eestis tegelik

majandustegevus ja seega ka võimekus maksta renditöötajale nõuetekohast töötasu. Samuti on see põhjendatud seetõttu, et tööandjate esindusorganisatsioonide andmetel ei ole tagatise

seadmise nõuet reaalset järgitud ja puuduvad andmed, mis lubaksid arvata, et see on mõne eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. PPA andmetel ei ole olnud probleem see, et

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimu m -

nõuded. – ELT L 168, 30.06.2009, lk 24–32. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83.

24

fiktiivsed renditöö vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad registreeritakse välisriigis ja töötajad vahendatakse Eestisse. Seda olukorda on nii mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et skeemitada maksude ja palgatingimustega, näiteks renditöötajate lähetamine.

Eelkirjeldatud meetmetele lisaks on kehtivas VMS-s meetmeid, mis võimaldavad reageerida

rändenõuete järgimata jätmisele ja rikkumisele, et vältida olukorda, kus välismaalase le, sealhulgas renditöötajale, ei maksta nõuetekohast töötasu. Näiteks on VMS-s sätestatud karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise, seaduses sätestatud töötasu määrast

väiksema töötasu maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused laienevad ka renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik anda kuni aastase kehtivusa jaga

hinnang tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning arvestada sellega tööandjaga seotud välismaalase Eestis viibimise ja töötamise menetluses.

Lisaks jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i muudatust, mis on aidanud korrastada renditöö valdkonda ning tagada nõuetekohase palga maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu

kasutamisel. 1. Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena või tähtajalise elamisloa tööta-

miseks võib anda, kui tööandja on Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis

registreeritud äriühing, kes vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö regulatsiooni alusel enam kutsuda välismaalasi Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad kolmandatest

riikidest ja kellega on PPA andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel kõige rohkem probleeme.

2. VMS-s on nähtud tööandjale, sealhulgas renditöö vahendajale, ette kohustus maksta nõuete-

kohast töötasu. Kui tööandja ei maksa nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha tema korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on võimalik

kohaldada sunniraha. Samuti peab tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik töötajat kasutada, sest ettekirjutuse täitmata jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õigus.

2022. aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 5612 korral ja andis töötamiseks

361 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. 2023. aastal registreer is PPA lühiajalise Eestis töötamise 1212 korral ja andis töötamiseks 215 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. Lähtudes kasutajaettevõtja põhitegevusalast asuti

renditöötajana peamiselt tööle töötlevasse tööstusse, ehitusse ja teenindusse (vt tabelid 11 ja 12).

Tabel 11. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise esiviisik, kui tööandja oli renditöö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)

Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku

Muud teenindavad tegevused 93 146 108 84 431

Töötlev tööstus 136 155 84 39 414

Ehitus 65 51 53 35 204

Haldus- ja abitegevused 10 53 17 6 86

Veondus ja laondus 12 14 3 5 34

Tabel 12. Esmakordsete töötamiseks tähtajaliste elamislubade esiviisik, kui tööandja oli rendi- töö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)

Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku

Töötlev tööstus 86 34 7 5 132

Ehitus 17 9 1 0 27

Muud teenindavad tegevused 9 4 1 7 21

25

Haldus- ja abitegevused 5 2 2 4 13

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

7 0 0 0 7

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse VMS-i § 3093 lõikega 4. Selle kohaselt kohaldatakse eelnõuga kehtestatavaid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ka juhul, kui

pikendatakse tähtajalist elamisluba, mis on antud enne nende tingimuste jõustumist. Rakendus - säte on vajalik, et oleks üheselt selge, et eelnõuga kehtestatavaid tingimusi ei kohaldata ainult esimest korda töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel, vaid ka selle pikendamisel.

Eelnõu § 1 punktidega 25, 50 ja 54 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1061, § 107 lõike 12

punkt 13, § 181 lõike 1 punkt 13, § 1814 ja § 186 lõige 4, milles on reguleeritud lapsehoidja- koduabilise Eestis töötamist.

Muudatuse eesmärk on korrastada VMS-i töötamise regulatsiooni. Lapsehoidja-koduabilise regulatsioon on osutunud tarbetuks ja ei täida oma eesmärki. Selle kaotamine on kooskõlas õpi-

ja teadusrände direktiiviga (EL) 2016/801, kuna lapsehoidja-koduabilisena töötamise sätted on liikmesriikidele ülevõtmiseks valikulised. Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes,

kes taotlevad riiki lubamist lapsehoidja-koduabilisena töötamiseks. Lapsehoidja-koduabilise regulatsiooni kaotamine VMS-st ei välista lapsehoidjana Eestis töötamist üldkorras. Alates

23. maist 2018, kui lapsehoidja-koduabilise regulatsioon VMS-s jõustus, on esitatud PPA-le 42 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 3 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena. See on väga väike arv, arvestades, et ainult 2023. aastal esitati kokku

9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ning 4704 töötamiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlust.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i § 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui

tööandja on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja soovib registreerida välismaalase lühiajaliselt Eestis töötama:

 õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina,

 iduettevõttes,

 ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana,

 teenuse osutamiseks või

 hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana,

on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni. Praegu peab PPA tegema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse

alusel positiivse otsuse isegi juhul, kui taotluses on puudused või lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud. Muudatuse eesmärk on täpsustada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kiirmenetluse regulatsiooni viisil, et taotluse esitamisel tekib küll soodustatud rühmadel kohe Eestis töötamise õigus, kuid PPA-l on siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ning kui ilmneb, et lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud, teha otsus

keelduda töötamise õiguse andmisest.

Muudatus ei mõjuta ei tööandja ega välismaalase jaoks välismaalase lühiajalise Eestis tööta- mise registreerimise protsessi. Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 1071 lõikes 1 nimetatud juhul, tekib välismaalasel jätkuvalt õigus asuda

Eestis tööle kohe samal kalendripäeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s registreerinud. Muudatuse eesmärk on üksnes tõhustada PPA tööd: PPA-l ei ole edaspidi

26

kohustust teha ebaõigeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise otsuseid, mis tuleb seejärel kohe kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VMS-i § 110 lõiget 12. Selle kohaselt kehtestab vald- konna eest vastutav minister määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel iduette -

võtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. 1. jaanuaril 2023 jõustus VMS-i muudatus29, millega lisandus kasvuettevõtte regulatsioon. Kuna lühiajalise Eestis töötamise registreerimise l

on vaja hinnata ka kasvuettevõtte vastavust VMS-s sätestatud tingimustele, lisatakse volitus- normi kasvuettevõte. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VMS-i § 176 pealkirja „Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“. Kuna paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega, milles reguleeritakse

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi, on vaja pealkirja ja lõigete vastavuse tagamiseks täiendada ka pealkirja. Muudatus on tehniline.

3.2.5. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatamine (§ 1 p-d 27–29 ja 31)

Eelnõu § 1 punktidega 27–29 ja 31 muudetakse VMS-i § 108 lõike 1 punkte 8 ja 9 ning täiendatakse lõiget punktiga 10.

Eelnõu punktiga 31 täiendatakse VMS-i § 110 lõigetega 4–6.

1) Lõikes 4 antakse Vabariigi Valitsusele õigus peatada lühiajalise Eestis töötamise registree - rimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi juhul, kui see on avaliku korra või riigi

julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud. Töötamise aluse all on mõeldud VMS-i 2. peatüki 3. jao 2. jaotises toodud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise alust, töökoha all rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO 0830 ametit ja tegevusala all

tööandja Eesti äriregistris märgitud põhitegevusala. Võimalus peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine loob riigile paindlikkuse vajadusel reageerida muutustele.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus õigustloov akt, samas

kui § 30 järgi on korraldus üksikakt. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise peatami- sega kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel Eestis või

väljaspool Eestit toimuvale reageerides piiranguid Eestis töötamisele. Seega ei reguleerita üksikjuhtumit, vaid Vabariigi Valitsuse tegevus on õigustloov ja seega antakse määrus.

2) Lõike 5 kohaselt teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister. Siseminister saab teha

ettepaneku PPA või julgeolekuasutuse peadirektori ettepaneku alusel. 3) Lõike 6 kohaselt kooskõlastab Riigikantselei lõike 4 alusel antava määruse eelnõu Riigi-

kogu põhiseaduskomisjoniga, mis menetleb välismaalase õiguslikku seisundit käsitleva id eelnõusid. Kui Riigikogu põhiseaduskomisjon määruse eelnõu ei kooskõlasta, ei või

Vabariigi Valitsus määrust anda. Kui Vabariigi Valitsus peatab määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, keeldub PPA lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest määratud töötamise alusel, töökohal või tegevusalal. PPA otsust saab vaidlustada vaide-

menetluses või kohtus.

29 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus . – RT I,

14.05.2022, 1. 30 Euroopa Komisjon. Rahvusvaheline ametite klassifikaator ISCO 08. Vaadatud 22.02.2024.

27

Uute lõigete rakendamiseks täiendatakse VMS-i § 108 lõiget 1 punktiga 10, millega lisatakse välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluste loetellu alus, kui töötamise

registreerimine on VMS-i § 110 lõike 4 alusel peatatud. Seetõttu asendatakse ka punkti 8 lõpus sidesõna „või“ semikooloniga ja täiendatakse punkti 9 sidesõnaga „või“.

3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused

3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 8, 55, 58 ja 69)

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 55 muudetakse VMS-i § 2102 lõiget 1, et asendada punktis 2 sõna

„ja“ semikooloniga, ning täiendatakse lõiget punktidega 4 ja 5. Punktidega 4 ja 5 täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise

lisatingimusi nõuetega: 1) läbida kohanemisprogramm ja

2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada jääda

Eestisse elama välismaalasel, kes on asunud Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Sellel alusel tähtajalise elamis loa

andmiseks peab välismaalane üldjuhul olema elanud Eestis vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul ja olema Eestis hästi kohanenud ning tema senine tegevus peab olema olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

Välismaalaste puhul, kes asuvad Eestisse pikemaks ajaks elama, on olulised süsteemsed lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevused, sest nad mõjutavad pikemas plaanis Eesti püsi-

elanikkonna koosseisu. Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis,

milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2-tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend, et saavutada näiteks parem

haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale, kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Lisaks uutele nõuetele läbida kohanemisprogramm ja osata eesti keelt

vähemalt A2-tasemel peavad püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmiseks olema jätkuvalt täidetud ka praegused lisatingimused ja tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused:

1) elukoht Eestis; 2) legaalne sissetulek, et välismaalane ei vajaks toimetulekutoetust, ja

3) kindlustusleping, mis tagaks haiguse või vigastuse ravi kulud. Samuti ei tohi esineda tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.

Muudatus mõjutab välismaalase Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini kaasa tema Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele. Esmalt taotleb välismaalane täht-

ajalist elamisluba Eestis töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või perekonnaliikme juures elamiseks ning seejärel läbib pärast elamisloa saamist kohanemisprogrammi ning õpib ja omandab eesti keele. Edasi on võimalik välismaalasel pikendada olemasolevat tähtajalist

elamisluba või saada elamisluba püsivalt Eestis elamiseks juhul, kui on läbitud kohanemis- programm ja omandatud eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. Järgnevalt on võimalik

taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, mille tingimus on eesti keele oskus B1-tasemel.

28

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused jõustuvad 01.01.2026 ja kohalduvad neile, kes taotlevad tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks sellest kuupäevast arvates. Uued nõuded ei kohaldu neile, kellele on enne muudatuse

jõustumist antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja kes soovivad seda pikendada.

2023. aastal taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 1838 välismaa last (vt tabel 13). PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse umbes 2000 tähtajalise elamis loa

taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Tabel 13. Tähtajalise elamisloa taotlused ja andmise otsused püsivalt Eestisse elama asumiseks aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse elama asumiseks

1918 2211 1565 1618 1838

Nõue osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel mõjutab lisaks PPA-le KuM-i, kes vastutab kohanemisprogrammi31 rakendamise eest, ning Haridus- ja Noorteametit (edaspidi HARNO),

kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi tasemeeksam. Vähemalt A2-taseme eesti keele oskuse nõude jõustumisel suureneb keeleeksami sooritajate arv. 2023. aastal registreerus eesti keele A2-taseme eksamile 2090 inimest, kellest osales eksamil 1994 ja sooritas selle positiivse

tulemusega 1456 (73%)32. Seega võib nende arv kasvada kuni 2000 inimese võrra aastas. Samas ei suurene eksaminandide arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel. Välismaalastele varem

antud tähtajalised elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivuse lõppu. Eksaminandide arv kasvab pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et

keeleeksami läbiviimise koormus suuresti kasvaks. See annab võimaluse arendada välja vajalik valmisolek.

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 5. Selle kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamis loa

taotluseta. See erisus on praegu reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Parema õigusselguse tagamiseks tuuakse see seaduse tasandile. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse VMS-i rakendussättega § 30918, milles sätestatakse kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise

erisus juhuks, kui taotletakse tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks või selle pikendamist.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 7 ja 55. Kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta, kui:

1) välismaalasel on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsiva lt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;

2) välismaalane on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsiva lt

Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.

31 Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rännet ja hilisemat lõimumist, tagades neile

teadmised riigi ja ühiskonna toimimisest, igapäevasest eluolust ning töö, õppimise ja perekonnaga seonduvast ning

soodustades neil eesti keele omandamist. 32 Haridus- ja Noorteamet. Eesti keele tasemeeksamite statistika 2023. Vaadatud 22.02.2024.

29

Neid nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sest see suurendaks välismaalase kohustusi. Kui välismaalane elab Eestis püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa alusel

ning taotleb pärast kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamist elamisloa pikendamist või on esitanud enne seda esmakordse taotluse, ei

ole proportsionaalne neid nõudeid talle kohaldada, sest tema elamisloa taotlemise või pikenda - mise ajal need ei kehtinud. Seega ei saanud välismaalane olla nõuetest teadlik ega astuda samme kohanemisprogrammi läbimiseks ega eesti keele omandamiseks ja tasemeeksami sooritami-

seks.

3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5–9)

3.3.2.1. Ajutise viibimise alus ja D-viisa taotlemine Eestis sündinud alaealisele lapsele (§ 1

p-d 5, 6 ja 9)

Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 9 täiendatakse VMS-i § 43 lõikega 33, § 44 lõikega 6 ja § 911

lõikega 12.

 VMS-i § 43 lõikes 33 nähakse ette, et Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise

seaduslik alus on VMS-i § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus – vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida –, kui vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

 VMS-i § 44 lõikes 6 täpsustatakse, et Eestis sündinud alaealisel lapsel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.

 VMS-i § 911 lõikes 12 sätestatakse, et PPA-s võib taotleda D-viisat Eestis viibiva le alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis

seaduslikult. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus alaealine laps, kes on Eestis sündinud ja kelle

vanem on Eestis ajutise viibimise aluse, näiteks D-viisa alusel, viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta, ja võimaldada talle taotleda D-viisat Eestis olles. Alaealise lapse seadusest

tulenev viibimisalus kehtib edasi ka siis, kui tema vanem saab juurde uue ajutise viibimise aluse, näiteks taotleb teise viisa, või tema olemasolevat ajutise viibimise alust pikendatakse. Kehtivas VMS-s on õiguslünk – selline regulatsioon puudub. Et oleks tagatud õigusselgus ja

põhiõigused33, on vaja VMS-i täiendada. Muudatus aitab arvestada alaealise lapse õiguste ja huvidega. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus välismaalasel sünnib Eestis ajutiselt viibimise

ajal laps. Praegu on ainuke võimalus, kuidas saada vastsündinud lapsele Eestis viibimiseks seaduslik alus, reisida korraks riiki, kus asub Eesti saatkond ja taotleda seal lapsele viisa. See ei ole aga mõistlik, arvestades, et laps on vastsündinud. Senisele praktikale tuginedes puudutab

muudatus hinnanguliselt aastas kuni kümmet vastsündinud last.

3.3.2.2. D-viisa taotlemine mõjuval põhjusel (§ 1 p-d 8 ja 9)

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VMS-i § 911 lõikega 13, millega nähakse ette, et PPA-s

võib D-viisat taotleda välismaalane, kes viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui

tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa taotluse Eestis esitamise regulatsiooni tähtajalise

elamisloa taotluse Eestis esitamise regulatsiooniga. VMS-i § 216 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib

33 PS-i §-d 26 ja 27 tagavad perekonnapõhiõiguse. PS-i § 13 lõike 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu

omavoli eest. PS-i §-s 14 on sätestatud, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtu -

võimu ning kohaliku omavalitsuse üksuste kohustus. Riigil on kohustus kehtestada põhiõiguste kasutamiseks

vajalik õigusraamistik ja kohased menetlused.

30

PPA-s tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesinduse le, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Kuigi D-viisa annab

vähem õigusi kui tähtajaline elamisluba, puudub välismaalasel õigus esitada selle taotlus samas olukorras samamoodi nagu tähtajalise elamisloa oma. See ei ole aga mõistlik olukorras, kus

välismaalane soovib viibida Eestis ajutiselt. Seetõttu kehtestatakse see õigus ka D-viisa taotlemise korral. Väärkasutuse ärahoidmiseks tuleb välismaalasel põhjendada ja tõendada, miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise õigust. Selleks tuleb välismaalasel esitada

PPA-le põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada D-viisa taotlust Eesti välisesindusele, ja asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad. D-viisa taotluse vastuvõtmisel hindab PPA, kas

Eestis D-viisa taotlemine on põhjendatud või mitte. Senisele praktikale tuginedes on see pigem erandjuht.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse VMS-i § 65 lõike 2 punktis 6 sõna „ja“ semikooloniga. Muudatus on tehniline. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus D-viisa andmisest keeldumise

korral leitakse, et VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaldamine eeldab, et täidetud on ka sama lõike punktis 7 sätestatud viisa andmisest keeldumise alus või et PPA oleks pidanud hindama VMS-i § 65 lõike 2 punktides 7 ja 8 sätestatud eelduste täidetust. Kuna VMS-i § 65 lõike 2

sissejuhatava lauseosa kohaselt keeldutakse D-viisa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest (VMS-i § 65 lg 2 p-d 1–9), ei ole seadusandja mõte olnud, et hinnata tuleks

erinevaid keeldumise aluseid kogumina. 3.3.2.3. D-viisa taotlemine õppiva välismaalase alaealisele lapsele (§ 1 p 7)

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 622 lõiget 3, milles on sätestatud, et kui

välismaalasele antakse viisa Eestis õppima asumiseks ja ta kasvatab alaealist last, võib tema lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel. Lõiget muudetakse nii, et edaspidi võib välis - maalase alaealisele lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta kasvatab

oma alaealist last üksi.

Muudatus ei välista välismaalase perekonnaliikmele viibimisaluse andmist tema külastamiseks. Muudatus tähendab, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi kaalutlusotsus ning kontrollitakse muu hulgas viisa taotlemise eesmärgipärasust ja seda tõendavaid dokumente ning viisaga

antava viibimisaja põhjendatust. Seega saab välismaalase perekonnaliige teda soovi korral Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel on võimalik säilitada kontakt mõlema

vanemaga. Kui välismaalane alustab õppimist, ei ole riigil kindlust, et selleks antud viisat kasutatakse

eesmärgipäraselt ja õppetöös suudetakse täiskoormusel osaleda ning et välismaalasel on seega võimalik saada enne ajutise viibimise aluse lõppemist tähtajaline elamisluba õppimiseks. Viisa

on ajutise viibimise alus, mis antakse maksimaalselt üheks aastaks ja mille lõppedes peab välis- maalane pöörduma tagasi päritoluriiki. Arvestama peab ka, et välismaalasel ei ole põhiõigust asuda Eestisse õppima, mistõttu asjaolu, et ta ei saa taotleda oma perekonnaliikmele viisat

samadel tingimustel nagu endale, ei ole talle piirav.

3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2)

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i §-s 6 Eestis püsivalt elamise mõistet. Kehtiva

VMS-i kohaselt on välismaalase püsiv Eestis elamine VMS-i tähenduses välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Muudatusega täpsustatakse, et püsiva lt

Eestis elamine VMS-i tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamis- õiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.

31

Tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on oluline, et

välismaalane kasutaks tähtajalist elamisluba eesmärgil, milleks see talle anti, ehk Eestis päriselt elamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja täpsustada senist püsivalt Eestis

elamise mõistet, sidudes selle ka peamise elukohaga Eestis. Muudatus toetab tähtajalise elamisloa eesmärgipärast kasutamist, tagades PPA-le paindlikkuse ja võimaluse igal üksikjuhul hinnata, kas välismaalase elamisloa omamine või selle pikendamine on põhjendatud või mitte.

VMS-i §-de 18 ja 19 kohaselt on välismaalasel Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise,

elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses nii kaasaaitamis- kui ka tõendamiskohustus. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses on välismaalane või muu asjasse-

puutuv isik kohustatud aitama kaasa ja tõendama Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid

asjaolusid. Peamist elukohta iseloomustab seotus välismaalase isiklike ja majanduslike huvidega ning seda on võimalik kindlaks määrata ja tõendada mistahes tõenditega. Näiteks saab PPA välismaalase püsivalt Eestis elamist hinnata ja kontrollida läbi erinevate riiklike, Euroopa

Liidu ja rahvusvaheliste andmekogude. Samuti saab välismaalane esitada erinevaid kirjalikke selgitusi ja dokumente, mis tõendavad tema püsivat Eestis elamist, näiteks tõendid töötasu

laekumise kohta, tõendid majandusliku tegevuse kohta Eestis, tunnis tajate selgitused või erinevad riigi või kohaliku omavalitsuse teavitused.

3.3.4. Taotluse ja lisadokumentide esitamise keelenõue (§ 1 p 3)

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja vene keel. Kehtiva VMS-i kohaselt võib isik esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles. Samuti peab välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi olema tõlkinud vandetõlk eesti, vene

või inglise keelde. Muudatuse tulemusena võib taotluse ja sellele lisatud tõendi edaspidi esitada ainult eesti või inglise keeles ning välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi peab olema

vandetõlk tõlkinud eesti või inglise keelde. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja arenduskulusid.

3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 39–42 ja § 4)

Eelnõu § 1 punktidega 39–42 muudetakse VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning

§ 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124 lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välis-

maalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu- struktuuris, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu

jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulist teenistust.

Muudatuse eesmärk on pidevalt muutuvat julgeolekuolukorda arvestades hõlmata VMS-i § 124 lõike 2 punktis 11 mistahes riiklik või mitteriiklik jõustruktuur, milles töötamine või millega

seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turva - teenistus. Relvajõud jäävad jätkuvalt punktist 11 välja, sest need on kaetud sama lõike

punktidega 5 ja 6.

Samuti on muudatuse eesmärk ühtlustada VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 sõnastust väljasõidu- kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud sissesõidukee lu

32

kohaldamise regulatsiooniga, mis hõlmab nii välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamist, teenistuses olemist kui ka muud võimalikku seotust, näiteks koostööd. Need kõik võivad sõltuvalt asjaoludest ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Lisaks jäetakse välja

kitsendus, mille kohaselt kohaldatakse punkti 11 üksnes siis, kui välismaalase vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse

või teistesse relvastatud formeeringutesse. Kitsendus on sisutu, sest kord jõustruktuuriga seotud olnud isiku puhul seisneb võimalik oht riigi julgeolekule seotuses selle jõustruktuur iga. Erandina saab siiski teatud asjaolude korral anda tähtajalise elamisloa VMS-i § 125 lõike 1

punkti 7 alusel, mistõttu ajakohastatakse ka VMS-i § 125 lõike 1 punkti 7 sõnastust.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või

muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud.

Riigikohus on leidnud mitmes lahendis34, arvestades KarS-i derivatiivse vastutuse põhimõtet, et tegutsemiskohustuse peab seaduses sätestama peale juriidilise isiku ka füüsilisele isikule. Lahendites on käsitletud eelkõige eriseadustes sätestatud väärteokoosseisude kohaldamist.

Küsimus on juriidilisele isikule KarS-i § 14 lõike 1 kohaselt vastutuse omistamises, mis nõuab lisaks eriseaduste muutmisele ka KarS-i eriosa muutmist. Nii VMS-s kui ka KarS-s sätestatud

süüteo saab panna toime üksnes tööandja kui juriidiline isik, aga kuna juhatuse liikmele või muule esindajale ei ole sätestatud tegutsemiskohustust, ei ole kellelgi justkui ettevõtte nimel tegutsemise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada

ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrval isiklikult vastutada juhul, kui seadusega on tegutsemiskohustus pandud ka temale35. Õiguslünk on tekitanud olukorra, kus seadusenõuete täitmata jätmisele ei järgne karistust. PPA korraldab süstemaatiliselt kontrollkäike välis -

töötajate ja nende tööandjate kontrollimiseks. Kahjuks on korduskontrolli tulemused samad: samade tööandjate juures avastatakse ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi ja vahetuvad ainult

välistöötajad. Riigikohtu lahendite kohaselt saab võtta vastutusele ebaseaduslikult töötava välismaalase, kuid mitte tööandja. Vaid üksikisiku käitumise taunimine ei muuda aga tööandja suhtumist ega suuna teda õiguskuulekale käitumisele.

Seetõttu täpsustatakse KarS-i § 2601 lõiget 1 nii, et edaspidi oleks võimalik võtta Eestis

seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest rikkumise toime- panijaid vastutusele.

3.3.6. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu

kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 54)

Eelnõu § 1 punktiga 54 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 2004, et korrastada VMS-i ja kaotada kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmise võimalus loodi VMS-i 1. jaanuaril

2015. aastal, et võimaldada asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu VMS-s sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on ülekaalukalt avalikes huvides. Muudatusega sooviti vältida olukorda, kus riik küll soovib, et välismaalane asuks

34 RKKKo, 17.03.2020, 4-19-2526, p 10; RKKKo, 04.05.2020, 4-19-4632, p 8; RKKKo, 29.05.2020, 1-18-9594,

p 10. RKKKo = Riigikohtu kriminaalkolleegium. 35 RKKKo, 25.06.2020, 4-20-215, p 13; RKKKo, 29.05.2020, 1-18-9594, p 9; RKKKo, 17.11.2017, 4-16-5811,

p 12; RKKKo, 08.03.2017, 3-1-1-84-16, p 38.

33

Eestisse elama, kuid kuna välismaalane ei vasta õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks või abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja ei ole ka asjaomast välislepingut, ei olegi võimalik talle elamisluba anda.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmine on erandlik. Sellel alusel tähtajalise

elamisloa andmise eeldus on, et seda toetab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus, kelle hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine riiklikes huvides. Sellel alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase puhul puudub vajadus piirata juurdepääsu Eesti

tööjõuturule. Seega kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang. Seni ei ole PPA sellel alusel andnud ühtegi tähtajalist

elamisluba. 3.3.7. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 59)

Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3. Sellega nähakse ette, et sama

paragrahvi lõike 1 punkti 6 erandina võib vaadata läbi Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui neid ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks.

VMS-i § 219 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselge lt

põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. VMS-i § 43 lõike 1 punkti 5 ja lõike 3 ning § 105 lõike 1 kohaselt ei vaja välismaalane Eestis kinnipeetava, vahistatu või arestialusena viibides elamiseks ega

töötamiseks tähtajalist elamisluba. See tähendab, et kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotlus jäetakse VMS-i kohaselt läbi vaatamata ja PPA-l puudub kaalutlus-

õigus. VMS-s on lähtutud põhjendatud eeldusest, et kinnipeetav, vahistatu või arestialune ei vaja

kinnipidamisasutuses viibimiseks tähtajalist elamisluba, sest sellega antakse talle õigus Eestis elada, kuid tal on kohustus viibida kinnipidamisasutuses. Samuti toetab see Justiitsministee -

riumi välja töötatud ruumilise eripreventsiooni poliitikat36, mille kandva põhimõtte kohaselt tuleb rangelt hinnata, kas vanglas karistust kandev välismaalane peab pärast vanglast vabanemist jätkama oma edasist elu Eestis.

Avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel väljasaatmise otsuse tegemisel lähtutakse

Boultifi-Üneri-Maslovi kriteeriumidest37. Nende kohaselt peab PPA isikust lähtuvat ohtu hindama võimalikult hilises staadiumis. Seda on leidnud ka Riigikohus38. Seetõttu tuleb viia võimaliku väljasaadetava tähtajalise elamisloa menetlus läbi vahetult enne tema vanglast

vabanemist ja kehtiv regulatsioon on seda eesmärki silmas pidades põhjendatud. Justiitsministr i 25. jaanuari 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 42 kohaselt

esitab vangla sotsiaaltöötaja vähemalt kuus kuud enne välismaalasest kinnipeetava vanglast vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist PPA-le päringu, et selgitada välja kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmine või tema väljasaatmine. See on ka põhjus,

miks VMS-i §-s 214 on sätestatud kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus.

36 Justiitsministeerium. 2016. Ruumilise eripreventsiooni poliitika. 37 Kriteeriumid tulenevad järgmistest Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest: 2. augusti 2001. aasta otsus koh tuasjas

54273/00, Boultif vs. Šveits , p 48; 18. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas 46410/99, Üner vs. Madalmaad,

p-d 57–58; 23. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas 1638/03, Maslov vs. Austria, p 68 jj. 38 RKHKo, 3-17-1545, p-d 21 ja 22.

34

Praktikas on aga kerkinud esile probleem nende välismaalastest kinnipeetavatega, keda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks. Need on eeskätt Eesti pikaajalised elanikud, kelle puhul puudub välisriik, kes võtaks nad vastu. Justiitsministeeriumi hinnangul ei

ole kehtiv regulatsioon, mille järgi ei ole võimalik enne vangistusest vabastamist tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadata, kooskõlas vangistuse taasühiskonnastava eesmärgiga.

Seetõttu täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3, mille kohaselt võib PPA vaadata erandina läbi välismaalasest kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse tingimuse l,

et ükski riik ei pea teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. See tähendab praktikas, et sellise välismaalase Eestist väljasaatmine on võimatu. Lõige 3 on erand üldreeglist, st ka

määratlemata kodakondsusega välismaalase puhul ei ole nõutav elamisloa olemasolu ja selle taotlemine peab olema põhjendatud. Üks põhjus võib olla näiteks tähtajalise elamisloa vajadus seetõttu, et välismaalane viibib avavanglas.

3.3.8. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 65 ja 66)

Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse VMS-i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaa lase kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge

regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui:

1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus seaduslik alus; 2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või 3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17

nimetatud riiki ning on kandnud oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.

Punktis 1 nimetatud seadusliku aluse all mõeldakse näiteks olukorda, kus välismaalane viibib Eestis õppimiseks antud D-viisa või tähtajalise elamisloa alusel ja asub pärast õpingute lõpetamist töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis tööle. Töötamiseks tähtajalise

elamisloa andmisega lõppevad õppeasutusest kutsuja kohustused ja need tekivad tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasel uus kehtiv tähtajaline elamisluba.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 65 korrastatakse lühendikasutust nii, et termini „kutsuja“ lühend võetakse VMS-s kasutusele selle esmakordsel esinemisel VMS-i § 402 lõikes 1 ja VMS-i § 284

lõikest 1 jäetakse lühendi kasutuselevõtt välja. Muudatused on tehnilised.

3.4. Eelnõu jõustumine

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine. Enamik seadusest jõustub 2025. aasta 1. juunil, sest selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada, kuid muudatus tega

kohanemiseks jääb siiski piisav aeg.

 Eelnõu § 1 punktid 8, 55 ja 69 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et tagada piisav ette-

valmistus- ja üleminekuperiood püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamis loa andmise lisatingimuste täitmiseks.

 Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 2 ja § 5 punkt 2, millega muudetakse ETR-i nimetus

elamislubade registriks, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud PPA rände- menetlusinfosüsteemi (edaspidi RIS) III etapi teise osa arendus – ETR-i menetluskeskkonna

arendus.

 Eelnõu § 1 punktid 43 ja 49, millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andme-

kogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud

35

valmima RIS-i IV etapi arendus – konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga nimetatakse ETR ümber elamislubade registriks, kuna alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust. Seetõttu on mõistlik jätta ETR- i nimetusest välja viide tööloale.

Lisaks võetakse kasutusele termin „jõustruktuur“. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumi-

se üks kehtivatest alustest on, et välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud

ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Eelnõuga lisatakse luure- või julgeolekuteenistusele muus jõu-

struktuuris töötamine või teenimine või seos sellega. Muu jõustruktuuri all mõeldakse välisr iigi mistahes riiklikku või mitteriiklikku jõustruktuuri, milles töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piiriva lve,

vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turvateenistus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid

selle koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;

2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL; 3) õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/801; 4) nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse

kohta39; 5) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ;

6) sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsil iste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)40 (edaspidi isiku- andmete kaitse üldmäärus).

6. Seaduse mõjud

6.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

Eelnõuga:  võimaldatakse välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ja

paberivabalt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise

põhimõttega;

39 ELT L 251, 03.10.2003, lk 12–18. 40 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.

36

 kaasajastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni ning luuakse õiguslikud alused, et PPA, TI, MTA, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid vahetada välismaa lase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

Praegu peavad tööandjad välismaalase Eestis töötamise andmeid esitama mitmele riigiasutuse le

(vt joonis). Muudatuste tulemusena tekib riigil terviklikum ülevaade rändest ning andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel ja neid saab võrrelda, mis muudab kogu rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik kasutada oma ressurssi tõhusamalt seal, kus see on vajalik.

Tööandja, välismaalase ja riigi jaoks on suurim muudatus see, et andmete esitamise aeg

lüheneb. Kui praegu kulub tööandjal, välismaalasel ja ametnikul välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise taotluse täitmisele ja andmete esitamisele või vastuvõtmisele keskmiselt 25–50 minutit nii PPA-s, MTA-s, TI-s kui ka töötukassas, võib see õiguskeskkonna muutmise

ja arendustegevuse tulemusena olla edaspidi hinnanguliselt 20 minutit kokku.

Joonis. Riigile välismaalase Eestis töötamise andmete esitamine praegu (vasakul) ja tulevikus

(paremal) 6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: asutused, kes viivad läbi või on kaasatud välismaalase Eestis viibimise, elamise ja

töötamise menetlustesse, st PPA, KAPO, Eesti välisesindused, töötukassa, TI ja MTA. Kõige rohkem mõjutavad menetluste ja andmevahetuse tõhustamise muudatused PPA ametnikke, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse taotluste

menetlusi, s.o umbes 200 ametnikku. Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenis- tujat41. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. PPA ülesanne on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS-ga seatud tingimusi Eestis viibimise, töötamise, õppimise, pereelu elamise jms kohta. PPA

eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Välis-

maalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna muudab andmete esitamise võimalused paindlikumaks ning vähendab nii PPA kui ka Eesti välisesinduste, töötukassa, TI ja MTA töökoormust. Selle asemel, et võtta

taotlusi vastu kohapeal või posti või e-posti teel ja sisestada selle põhjal andmeid, saavad

41 Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 14.

37

asutused asuda viima kohe läbi menetlusi, kuna andmed liiguvad X-tee kaudu riiklike andme- kogude vahel automaatselt. Muudatus võimaldab seeläbi tõhusamalt ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise nõuete väärrakendamist ning rikkumisi.

Praegu viib PPA RIS-s läbi suurusjärgus 40 000 rändevaldkonna menetlust42 aastas. RIS-i

kaasajastamine tagab võimaluse viia läbi ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiaja lise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse menetlusi. PPA-l on võimalik viia neid menetlusi edaspidi läbi automaatpäringute põhjal ning töödelda nendes antud haldusaktide

ja sooritatud toimingute andmeid senisest tõhusamalt. Lisaks võimaldab RIS-i ajakohastamine arendada seda edaspidi tõhusamalt ja paindlikumalt. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulus id.

Seega mõjutab PPA rändevaldkonna andmekogude ja nende regulatsiooni kaasaajastamine PPA töökorraldust positiivselt.

Andmevahetuse õiguslike aluste loomine aitab tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlusi. Muudatus võimaldab asutustel kasutada ressurssi senisest paremini, sest

nad saavad kohe reageerida, kui andmevahetusest saadakse vajalikud andmed. Samuti võimaldab muudatus hoida asutustel kokku kulusid, mis on praegu vajalikud andmevahe tuse korraldamiseks, sest andmeid vahetatakse teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi

MISP2-keskkonna üle X-tee. Seega mõjutab ka andmevahetuse õiguslike aluste loomine asutuste töökorraldust positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha

arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad mitme asutuse senist töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Eba- soovitava mõju kaasnemine on küll võimalik, kuid seda maandatakse pideva koostöö, tõhusa

infovahetuse, põhjaliku arendustegevuse ja muudatuste etapikaupa rakendamise kaudu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju: paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus. Muudatuse rakendami- sega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja

seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.43

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete

elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna on kaasaegne ja ökonoomne lahendus. Seeläbi tõhustub õiguskaitseorganite töö ja väheneb haldusorganite koormus andmete riiklikesse andmekogudesse kandmisel. See omakorda parandab rändekontrolli võimekust ja

avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele. RIS-i kaasajastamine aitab PPA tööd tõhustada ja parandab haldusorganite menetlusvõimekust, mis omakorda aitab senisest

tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võima - likke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna

42 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine või sellest keeldumine või selle kehtetuks tunnistamine või

menetluse lõpetamine ning elamisloa või elamisõiguse andmine või pikendamine või sellest keeldumine või selle

kehtetuks tunnistamine või menetluse lõpetamine. 43 Statistikaamet. Rahvaarv. Vaadatud 22.02.2024.

38

turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide julgeoleku tagamisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatused aitavad tõsta rändekontrolli võimekust, mis omakorda aitab suurendada elanike turvatunnet. Samas ei mõjuta muudatused Eesti elanike

igapäevast elukorraldust ega senist toimimist ja ei eelda seega sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Pigem on mõju Eesti elanikele positiivne, sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam ning riigiasutus te -

vaheline andmevahetus tõhusamalt korraldatud. See aitab efektiivsemalt avastada ja kiiremini reageerida väärkasutusele ja rikkumistele, mis võivad Eesti elanikke ohustada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab olulist positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele, arvestades Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Mõju on positiivne,

kuna riik võtab läbi andmevahetuse tõhustamise ja RIS-i kaasajastamise tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneks, kui jätta muudatus tegemata.

6.1.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel44 on 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 883. Ajavahemikul 2019–2023 on

VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välismaalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on

tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja seega on mõjutatud sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus saaks kasvada. Muudatusega võimaldatakse välismaalastel suhelda riigiga paberivabalt ning

tööandjatel, kes kasutavad välistööjõudu, esitada välismaalase Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise põhimõttega. Muudatus toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet,

takistamata või piiramata seejuures konkurentsi tööandjate vahel. Muudatusel on majanduse le positiivne mõju, sest halduskoormus väheneb. Kõige ulatuslikum on muudatuse mõju

tööandjatele, kes kasutavad välistööjõudu. Kui praegu on nii andmete edastamise kui ka sisestamise ajakulu hinnanguliselt 25–55 minutit sõltuvalt asutusest ja menetlusest, siis PPA iseteeninduskeskkonna kaudu võiks selleks kuluda hinnanguliselt kokku 20 minutit. Kuna

välistööjõu kasutamise kohta andmete edastamine kiireneb ja lihtsustub ning tööandjate halduskoormus ja kulud vähenevad, paranevad ka Eestisse investeerimise võimalused. See

omakorda toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatus ei puuduta kõiki inimesi, vaid üksnes

tööandjaid, kes soovivad värvata välistööjõudu. Võimalikud töökorraldusmuudatused on ühe- kordsed, kuid positiivsed, sest tööandjad ei pea enam käima asutustes kohal, et taotleda näiteks

töötukassa luba või esitada PPA teeninduses andmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam. Võimalikke riske, mis

44 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

39

võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus infovahetus ja muudatuse etapikaupa rakendamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju: riigile andmete edastamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemuse l

vähenevad tööandjate halduskoormus ja kulud.

6.2. Tööränne

Eelnõuga korrastatakse ja ajakohastatakse töörände regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ning pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et tugevdada rändekontrolli -

võimekust, ennetada ja tõkestada viibimisaluse väärkasutust ning tagada ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Lisameetmed, millega lubatakse välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada

ainult D-viisa alusel ning sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue ja tegeliku

majandustegevuse ajaline määr, on vajalikud, et tugevdada rändekontrolli ning ennetada ja tõkestada väärkasutust ning ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. VMS-i menetlustel on

tähtis seadusest tulenev eesmärk: tagada, et välismaalase Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamine ja töötamine ning Eestist lahkumine oleksid kooskõlas avalike huvidega ning vastaksid avaliku korra ja julgeoleku kaitse vajadusele. Töörände regulatsiooni korras-

tamine, mille tulemusena jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ja aja-

kohastatakse renditöö regulatsiooni, on vajalik, kuna kehtiv regulatsioon on keerukas ning

sisaldab mitmeid töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuritarvitamist ja muudab nõuete täitmise kontrolli keerukaks.

6.2.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm:

1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning

2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamis loa taotlusi, s.o umbes 45 konsulaarametnikku.

Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat45. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega 1) lubatakse välismaalasel lühiajaliselt Eestis

töötada ainult D-viisa alusel, 2) sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue, 3) nähakse tööandjale ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr ning 4) korrastatakse töörände regulatsiooni, toovad kaasa mõningase mõju PPA ja Eesti välisesinduste töö-

korraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterja le ja veebikeskkondade infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke,

kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlust, ning teevad migratsioonijärelevalvet.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud või need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,

kuna korrastatakse töörände regulatsiooni ning riik võtab tõhusaid meetmeid, et maandada

45 Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 14.

40

viisade ja elamislubade väärkasutuse riske ning ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julge- olekule.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.46

Mõju ulatus on keskmine. Ebaseadusliku rände viisid, näiteks viisa, elamisloa või muu

töötamise õigusliku regulatsiooni väärkasutus, sõltuvad sageli sellest, millise rändekanali kaudu on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, siseneda. Muudatuse l,

millega lubatakse välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada ainult D-viisa alusel, on positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele. Euroopa Liidu viisavabastuslepingud võimaldavad mitme kolmanda riigi, näiteks Moldova ja Ukraina kodanikel viibida Schengeni alal, sealhulgas

Eestis, viisata kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Lisaks on Euroopa Liit sõlminud mitme kolmanda riigiga viisalihtsustuslepingud, et hõlbustada oma kodanike lühiajalist reisimist. See

omakorda on suurendanud nende välismaalaste ja tööandjate arvu, kes väärkasutavad viisa- lihtsustus- või -vabastuslepingutest tulenevaid õigusi, töötades või võimaldades töötada liikmesriikides turismiviisa või lühiajalise viibimise õiguse alusel ilma lühiajalist Eestis

töötamist registreerimata. Kui lühiajaline Eestis töötamine on lubatud vaid D-viisaga, väheneb sellise väärkasutuse võimalus, mis mõjutab positiivselt Eesti julgeolekut ja siseturvalisust.

Samuti on muudatusel, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistrisse kandmise nõue ja nähakse ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr, positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, kuna suureneb tõenäosus, et Eestis tegelevad usaldusväärsed tööandjad.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast

elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatus tega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida

VMS-s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks tähtajalise elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega

seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused pigem soodsad, kuna lisa - nõuete kehtestamisega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad usaldusväärsed tööandjad ja

nende tööle võetud välismaalased on samuti õiguskuulekad. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu,

et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes- riikide julgeoleku tagamisele.

6.2.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel on Eestis 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 153 88347. Aastatel 2019–2023 on

VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välis- maalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on

46 Statistikaamet. Rahvaarv. 47 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

41

tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste statistika on tabelites 14 ja 15.

Tabel 14. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise

elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054

Tabel 15. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise liigi kaupa aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Töötamise liik 2019 2020 2021 2022 2023

Üldkorras 25 170 17 027 25 373 19 065 4612

Hooajatöö 5020 3524 5156 2755 1218

Tippspetsialist 441 373 842 1100 494

Teenuse vaba liikumine 73 204 327 189 224

Iduettevõttes 522 355 560 709 152

Sportlane/treener/spordikohtunik/sporditöötaja 129 136 193 108 83

Teaduslik tegevus / akadeemiline töötaja 97 82 94 115 62

Noorteprojektis/-programmis 52 53 52 48 43

Loominguline töötaja 215 82 99 57 40

Lähetatud töötaja 303 121 47 94 35

Õpetaja 63 36 35 62 32

Vaimulik/nunn/munk 30 19 50 41 29

Praktika eesmärgil 40 33 48 27 23

Kasvuettevõttes 0 0 0 0 19

Ettevõtjasisene üleviimine 5 5 1 4 2

Lapsehoidja 9 8 5 3 0

Välisleping 0 0 0 1 0

Märkimata 1 2 0 0 0

Ekspert/nõustaja/konsultant 0 0 0 0 0

Seadmete paigaldaja / oskustööline 0 0 0 0 0

Kokku 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

19. jaanuari 2024. aasta seisuga on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama 3848 välis- maalast. Peamiselt on need Ukraina (1025), Moldova (827), Usbekistani (381), Gruusia (245), India (182), Lõuna-Aafrika Vabariigi (174), Kasahstani (115) ja Aserbaidžaani (107)

kodanikud. 86% on mehed (3314) ja 14% naised (534). Vanuse järgi on nad peamiselt 35–

39-aastased (676), 30–34-aastased (670), 25–29-aastased (606), 40–44-aastased (529) ja 20–

24-aastased (431). Välismaalased, kes on 1. veebruari 2024. aasta seisuga registreer itud lühiajaliselt Eestis töötama, on asunud Eestisse tööle peamiselt üldkorras48 (2884), hooajatööks

48 Kohalduvad üldised VMS-s esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused. Tööandjal on nõue

maksta välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmise brutokuupalgaga. 2023. aasta märtsist 2024. aasta märtsini on see 1685 eurot.

42

(283), tippspetsialistina49 (179), teenuse osutamiseks (174) ja iduettevõttes (65). Tööandja põhitegevusala järgi teevad nad tööd peamiselt töötleva tööstuse (1057), ehituse (926), muu teenindava tegevuse (376), veonduse ja laonduse (374) ning põllumajanduse, metsamajanduse

ja kalapüügi (273) valdkonnas. Töökohtadest töötavad nad peamiselt ehitustöölise (814), metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölise (796), mootorsõidukite ja liikurmasinate juhi

(365), toiduaine-, puidu- ning rõivatööstuse jms oskus- ja käsitöölise (254) ning mäetööstuse, ehituse, töötleva tööstuse ja veonduse lihttöölisena (218).

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on toodud VMS-i § 43 lõikes 1. Suur

osa välismaalasi viibib Eestis viisa alusel. Statistika näitab, et enamikul Eestis ajutise viibimise alusega töötajatest on D-viisa (vt tabel 16). Seega, isegi kui algselt sisenetakse riiki C-viisaga (vt tabel 17) või viisavabalt, on võimalik järeldada, et lühiajalised töötajad jõuavad ikkagi

D-viisa menetlusse.

Tabel 16. D-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajaline töötamine 18 640 14 638 21 444 12 914 4482

Sugulaste või sõprade külastamine 1417 1479 2302 2367 1349

Õpingud 1882 934 1667 1307 1084

Muu 472 200 379 556 627

Puudub 496 395 597 492 611

Kaugtöö 0 58 176 242 231

Ärireis 3646 366 560 302 175

Iduettevõtlusega tegelemine 179 93 101 77 78

Meditsiinilised põhjused 3 12 20 10 4

Ametireis, poliitilised põhjused 12 0 1 2 0

Sport 4 0 0 0 0

Turism 1 0 0 0 0

Kokku 26 752 18 175 27 247 18 269 8641

Tabel 17. C-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023

Sugulaste või sõprade külastamine 36 131 6082 8633 8582 4980

Turism 82 129 13 171 20 087 10 251 4940

Ärireis 6748 2779 6952 1988 1584

Muu 4349 723 1971 877 612

Sport 7193 1732 1876 757 473

Kultuur 8044 796 1087 526 386

Õpingud 842 186 154 136 171

Ametireis, poliitilised põhjused 259 43 63 41 80

Transiit 904 868 784 193 33

Meditsiinilised põhjused 142 28 56 60 31

Lennujaama transiit 15 0 2 11 1

Iduettevõtlusega tegelemine 1 0 0 0 0

49 Tööandja on kohustatud maksma tippspetsialistile töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. 2023. aasta märtsist

2024. aasta märtsini on see 2528 eurot.

43

Lühiajaline töötamine 0 0 2 0 0

Kokku 146 757 26 408 41 667 23 422 13 291

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus, mis lubab välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada vaid D-viisa alusel, avaldab majandusele positiivset mõju. Lühiajalise Eestis töötamise registree -

rimise sidumine D-viisaga loob tööandjale kindluse, et tal on võimalik Eestis välistööjõudu kasutada, ja välismaalasele kindluse, et tal on võimalik Eestis töötada lubatud lühiaja lise

töötamise ajal, mille ajal ei pea ta taotlema uut viibimisalust. Muudatus, millega nähakse ette tööandjale tegeliku majandustegevuse ajaline määr, aitab teha senisest tõhusamalt kindlaks tööandja usaldusväärsuse ja hinnata tema võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi.

Muudatused loovad Eestis ajutise viibimise alusega töötamise lubatavuses ja tööandja usaldus - väärsuse hindamises õigusselguse, tänu millele väheneb Eestis viibimise ja töötamise alustega

skeemitamine ja paraneb ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Laiemalt toovad muudatused kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale, soodustades

ettevõtjate ausat konkurentsi. Kuivõrd välismaalastele on jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaa lasi tööle, ei esine

sihtrühmale negatiivset mõju. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid

üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i töörände regulatsioonide alusel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest Eesti ettevõtluskeskkonna aus konkurents on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad

kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju. Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastel võimalik tulla riiki seaduslikult C-viisa või viisavabastuse alusel ja taotleda PPA-s kohapeal D-viisa lühi-

ajaliseks töötamiseks või teha seda Eesti välisesinduses enne Eestisse tulemist.

6.2.4. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist.

2023. aastal tegi PPA 7068 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 2054 töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsust (vt tabel 18). Võrreldes Eesti elanike kogu-

arvuga on sihtrühm väike. Tabel 18. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise

elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad tööjõuturgu, aga ei piira tööandjatele välistööjõu kättesaadavust. Tihti ei tunne Eestis töötav välismaalane Eesti seadusi ega Eestis

töötamise tingimusi ja nõudeid. Tööandjal, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, on kohustus tagada, et välismaalane vastaks Eestis töötamise tingimustele, sealhulgas peab ta registreerima välismaalase lühiajalise Eestis töötamise või kindlustama, et Eestis tähtajalise elamisloa alusel

44

elaval välismaalasel oleks Eestis töötamise õigus. Muudatusega, mis lubab välismaalasel lühi- ajaliselt Eestis töötada vaid D-viisa alusel, tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste oodatav mõju neile positiivne.

Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta töörände regulatsiooni korrastamisel põhi-

mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Muudatused, millega jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ja ajakohastatakse renditöö regulatsiooni, puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa tööturust. Seega ei avalda

muudatused sihtrühmale olulist mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama ja tööle või juba viibivad Eestis töötamise eesmärgil. Samuti peavad välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis

töötamist, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalase õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma -

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalselt mõju. Muudatuste l on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada Eestis töötavate välismaalaste õiguste tõhusa kaitse ja parendavad juba Eestis viibivate välismaalaste ligipääsu tööturule.

6.3. Muude VMS-i kitsaskohtade lahendamine

Eelnõuga ajakohastatakse VMS-i, et lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti:

 täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi;  täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist;

 täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid;

 kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel

ning  luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva

kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks.

6.3.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad viisa- ja elamisloa taotlusi, s.o umbes 200 ametnikku. Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat50. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused toovad kaasa mõningase muudatuse PPA töö-

korralduses. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterja le ja veebikeskkonna infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

50 Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 14.

45

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja

koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju, kuna ajakohastatakse VMS-i ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohad. See omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ja lihtsustab PPA ametnike tööd.

6.4. Mõju isikuandmete töötlemisele

6.4.1. Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite

esitamine enne taotlust

Sihtrühm: 1) välismaalased, kes esitavad tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse;

2) PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning

3) konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 45 konsu-

laarametnikku.

Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat51. 2023. aastal esitati 9228 tähtajalise elamisloa taotlust ja 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalasel, kes taotleb esimest korda tähtajalist elamisluba või elamisõigust, ei ole võimalik esitada taotlust elektrooniliselt, sest tal puudub selle digiall -

kirjastamiseks vajalik digitaalne dokument ja enamjaolt ei ole temalt hõivatud varasemas menetluses sõrmejälgi. See tähendab, et kehtiva õiguse ja praktika kohaselt tuleb välismaa lase

paberil esitatud andmed trükkida käsitsi RIS-i ümber ehk taotluse vastuvõtmine on menetleja le pigem kohmakam, kui võimaldab kaasaegne tehnoloogia. Muudatuse tulemusena luuakse õiguslik alus, et välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks

vajalikud andmed ja tõendid enne taotlust PPA iseteeninduskeskkonnas ning ei pea neid allkirjastama. Pärast seda on välismaalasel võimalus pöörduda tähtajalise elamisloa või

elamisõiguse taotluse esitamiseks kuue kuu jooksul Eesti välisesindusse või PPA-sse. Välismaalane peab selleks tegema vaid kaks toimingut: andma oma sõrmejäljekujutised ning kinnitama varem esitatud andmete ja tõendite õigsust allkirjaga. Seejuures võib taotluse

allkirjastada infotehnoloogilise vahendiga ehk anda allkirja taotlusele otse ekraanil.

Välismaalasele ei kaasne tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamisega kohustust esitada hiljem tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlus. Juhul, kui ta seda ei tee, kustuvad andmed ETR-st kuue kuu möödudes automaatselt.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ning

teha igapäevatoimingud paindlikumaks. Arvestades, et isikuandmeid töödeldakse enne täht- ajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamist ja riik ei kogu neid omal algatusel, on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Andmekoosseis ühtib kehtiva VMS-i alusel tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluses esitatavate andmetega, välja arvatud allkiri ja

hõivatud sõrmejäljed. Pärast seda, kui välismaalane on andnud isiklikult allkirja ja hõivatud on

51 Sealsamas.

46

tema sõrmejäljed, töödeldakse andmeid tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlemiseks VMS-s sätestatud alustel.

Kehtiva VMS-i § 215 kohaselt peab Eesti välisesindus tuvastama välismaalase isiku või kontrollima isikusamasust ja hõivama temalt sõrmejäljed. Seejärel edastab ta pabertaotluse

menetlemiseks PPA-le, kes sisestab andmed ja tõendid ETR-i. Seega ei ole Eesti välisesinduse l praegu vaja ETR-i kantud andmeid ja tõendeid töödelda. Muudatuse rakendamiseks tuleb see õigus Eesti välisesindusele anda, sest kui tal ei ole õigust ETR-i kantud tähtajalise elamis loa

või elamisõiguse taotlemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid välismaalasele kuvada, ei ole välismaalasel võimalik nende õigsust allkirjaga kinnitada. Seega, isikuandmete vastutav

töötleja on PPA, kuid Eesti välisesindusele tuleb tagada juurdepääs juhuks, kui välismaa lane esitab tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse Eesti välisesinduses. Muul põhjusel ei ole Eesti välisesindusel vaja ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks

vajalikele andmetele ja tõenditele juurde pääseda.

Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite suhtes rakendatakse samu organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid nagu tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse andmete suhtes. ETR-i turvaklass on praegu

K3T3S2 ja turbeaste kõrge.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad PPA ja Eesti välisesinduste senist

töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Riski aitavad maandada pidev koostöö, tõhus infovahetus, põhjalik arendustegevus ja muudatuste etapikaupa rakendamine. Välismaalasele, kes esitab PPA iseteeninduskesk -

konnas andmeid ja tõendeid, on ebasoovitava mõju kaasnemise risk ebatõenäoline. Kui ta taotlust ei esita, ei töötle riik ka tema andmeid ega tee tema kohta järeldusi. Välismaalane saab

ise otsustada, millal ta andmeid ja tõendeid esitab ning teeb need riigile kättesaadavaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju:

paraneb PPA ja konsulaarametnike igapäevatöö andmete kogumisel, haldamisel ja vahetamise l. Muudatuse rakendamisega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega

tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.4.2. Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, viisat,

elamisluba või elamisõigust, ja välismaalased, kes on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama või kellel on viisa, elamisluba või elamisõigus. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju valdkondades (vt seletuskirja punktid 6.1.3 ja 6.2.3). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on

sihtrühm väike.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mis on praegu sätestatud andmekogude põhimäärus - tes. Seega ei ole muudatusel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjekti l

võimalik saada VMS-i lugedes aru, et andmeid, mille ta on taotluses esitanud, töödeldakse asjaomases andmekogus konkreetse säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse

eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele.

47

Andmete säilitamise tähtaeg

Viisaregistris on kavandatud säilitada andmeid kõige kauem 60 aastat, LTR-s kõige kauem 25 aastat ja ETR-s alaliselt.

 Viisaregistris

Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed enda päritolu kohta. Paraku on mitmes kolmandas riigis võimalik

välismaalasel korruptiivselt omandada erinevaid identiteete ja isikut tõendavaid dokumente, sealhulgas sünnitunnistusi, abielutunnistusi ja haridust tõendavaid dokumente, samuti reisi-

dokumente. Õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus välismaalane on üritanud läbi erinevate menetluste omandada Eestis viibimise alust või siseneda Eestisse või Schengeni alale ning pärast ebaõnnestumist kasutanud uut identiteeti ja

reisidokumenti. Samuti ei saa välistada juhtumeid, kus viisaregistri andmeid vajatakse süüteo menetlemiseks. Sellistes juhtumites on viisaregister aidanud välismaalasi ja nende erineva id

identiteete hõlpsamini tuvastada, kuna selles on olnud talletatud väljastatud viisade ajalugu, varem kasutatud dokumentide andmed, fotod ja sõrmejäljekujutised.

Kui kustutada viisaregistri andmed näiteks viis aastat pärast viisa kehtivusaja lõppemist, nagu on sätestatud VIS-i määruses, ahenevad võimalused selgitada välja, millised välismaalased

kujutavad endast ohtu sisejulgeolekule või avalikule korrale. Viisaregistri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja sisejulgeolek. Viisaregistris säilitatakse välismaalase isikuandmeid digitaalselt ning neid saavad kasutada Eesti pädevad asutused viisataotluse menetlemiseks ja

viisa väljastamiseks. Viisaregistri andmed on seejuures infotehnoloogiliste turvameetmetega kindlalt kaitstud. Viisa on riigi pakutav hüve ja ükski välismaalane ei ole kohustatud Eestisse

viisa alusel saabuma.

 LTR-s

Nagu eespool kirjeldatud, saabub suur osa välismaalasi Eestisse viisa alusel töötama ja

töötamise andmed on LTR-s. Seega sätestatakse LTR-i andmete säilitamise tähtaeg – kõige kauem 25 aastat.

Sarnaselt viisaregistrile aitab LTR pädevatel asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja

tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mis tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses,

näiteks välismaalase kohta, kes saabub Eestisse tööle viisavaba viibimisõiguse alusel. Seega on vaja LTR-i andmeid säilitada kuni 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem säilitusaeg,

vähenevad võimalused teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

 ETR-s

ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii välismaalase tulevastes

menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. Need andmed võivad seega olla asjakohased ka pärast välismaalase surma. ETR-i digitaalsed registrikaa rd id on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi

48

elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja

dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, mis on

tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik saatus. Andmekoosseis

Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse

jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isiku-

andmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

LTR-i ja ETR-i hakatakse kandma ka riskiprofiili andmeid ja teistelt haldusorganite lt konsultatsioonimenetluses saadud andmeid. Riskiprofiili andmed on isikustamata omaduste või käitumismustrite kogum, mille alusel on haldusorganil võimalik oma tööd riigi sisejulgeo leku

tagamiseks tõhusamalt korraldada. Konsultatsioonimenetluse andmeid praegu LTR-i ja ETR-i ei kanta, kuid neid töödeldakse VMS-i ja HMS-i alusel juba praegu. Seega, andmekoosseis küll

täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva õiguse alusel seadusest tulenev alus.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama või juba viibivad Eestis. Samuti peavad

välismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma -

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuste l

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.

6.5. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele

Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele on positiivne: riigile andmete esitamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähenevad ka

tööandjate kulud ning välismaalase tööle võtmine muutub kiiremaks ja lihtsamaks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA, töötu-

kassa, TI, MTA, HTM-i ja KUM-i vastutusel andmekogusid. Arendustööde tellija on PPA koostöös MTA, TI, töötukassa, HTM ja KUM-iga. Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning

49

neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa riigituludest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus - poliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond).

RIS-i kaasajastamine hõlmab nii LTR-i, ETR-i kui ka MIGIS-e arendamist. RIS-i ja MIGIS-e arendustööd algasid 2021. aastal. Valminud on LTR-i iseteeninduskeskkond, MIGIS I etapi

arendustööd ja RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise Eestis töötamise menetlemise keskkond. Praegu on töös RIS-i I etapi järeltööd.

RIS-i I etapi ehk LTR-i iseteeninduskeskkonna arendustööde maksumus oli 483 596 eurot52 ja neid rahastati riigituludest. RIS I etapi järeltööde maksumus on 30. oktoobri 2023. aasta seisuga

417 100 eurot ja neid rahastatakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. MIGIS-e I etapi arendustööde maksumus oli 443 520 eurot ning neid rahastati struktuurifond ist (360 000 eurot) ja riigituludest (83 520 eurot). RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi

uus PPA lühiajalise töötamise menetluskeskkond, maksis 587 520 eurot ning seda rahastati struktuurifondist (314 160 eurot) ja riigituludest (273 360 eurot).

Arendustööd jätkuvad aastatel 2024–2028: RIS-i II etapi teine osa, RIS-i III ja IV etapp ning MIGIS-e II etapp. RIS-i teadaolevate arendustööde ja MIGIS-e II etapi arendustööde

maksumus on praeguse prognoosi kohaselt 2 759 676 eurot53. See sisaldab RIS-i puhul PPA projektijuhi kulu ning PPA ja partnerite 2024. ja 2025. aasta investeeringuid.

Tulevikuarendustööde maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel.

Praegu teadaoleva info kohaselt viiakse RIS-i II etapi teise osa arendustööd ellu 2024. ja 2025. aastal. Nende tulemusena valmivad LTR-i menetluskeskkonna jätkuarendustööd, LTR- i

andmevahetuslahendused MTA ja TI andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud töötajate andmete edastamiseks TI-le. Arendustööd maksavad prognoosi kohaselt umbes 1,5 miljonit eurot, millest ca 0,4 miljonit eurot, sealhulgas MTA arendustööde rahastamiseks

83 334 eurot, on planeeritud rahastada struktuurifondist ning ülejäänud osa Siseministeer iumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise

protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist. MIGIS-e II etapi arendustööd plaanitakse viia ellu 2024. aastal: arendatakse lisafunktsioonid ja

liidesed teiste andmekogudega. Lisaks on plaanis arendada X-tee teenus või teenused, mille kaudu on võimalik saada MIGIS-st andmeid, sealhulgas MTA-l ja TI-l. PPA arendustööde

maksumus on hinnanguliselt 545 101 eurot, millest 320 000 eurot on planeeritud rahastada struktuurifondist ja ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust

struktuurifondist.

RIS-i III etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2024–2028. Nende tulemusena valmib ETR-i iseteeninduskeskkond, kaasajastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i andmevahetus- lahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega. RIS-i IV etapi arendustööd viiakse

ellu 2028. aastal ja nende tulemusena valmib IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse läbiviimiseks.

Otsest mõõdetavat tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne. RIS-i kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt erinevaid muudatus i.

Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Andmete töötlemise ja nende ühelt asutuselt teisele

52 Summad on siin ja edaspidi ilma käibemaksuta. 53 RIS-i teadaolevad arendustööd maksavad kokku 2 214 575 eurot ja MIGIS-e II etapi arendustööd 545 101 eurot.

50

edastamise õiguslike aluste loomine võimaldab asutustel hoida kokku ka kulusid, mida tehakse praegu andmevahetuse korraldamiseks.

8. Rakendusaktid

Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:

1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;

2. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“;

3. tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“;

4. siseministri 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu

põhimäärus“; 5. siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“; 6. siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“;

7. siseministri 13. augusti 2014. aasta määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“; 8. siseministri 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“; 9. siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu

põhimäärus“;

10. siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“; 11. siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku

registri põhimäärus“;

12. siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“;

13. siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“;

14. siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“; 15. siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö käigus.

Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga uus volitusnorm, millega antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrusega peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades

põhjendatud (vt seletuskirja punkt 3.2.5).

9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub seadusena 2025. aasta 1. juunil.

 Eelnõu § 1 punktid 8, 55 ja 69, millega muudetakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise regulatsiooni, jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

51

 Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 2 ja § 5 punkt 2, millega nimetatakse ETR ümber elamislubade registriks, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, millal valmivad ETR-i menetluskeskkonna

arendustööd.

 Eelnõu § 1 punktid 43 ja 49, millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.

Jõustumist on selgitatud seletuskirja punktis 3.4.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumide le

ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EAKL-le, ETAG-le, ETKL-le, HARNO-le, ITL-ile, KAPO-le, KTK-le, MTA-le, PPA-le, Rektorite Nõukogule, RMIT-le,

SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, TI-le, TEHIK-le, töötukassale ja WiE-le.

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskiri

Lisa

Rakendusakti kavand nr 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2024. a nr Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125

„Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimääruse“ § 2 lõike 3 punktist 3 ja määruse 11. jao 2. jaotise pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja töölubade“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop

Riigisekretär

2

Rakendusakti kavand nr 2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Paragrahvi 53 lõike 2 punktides 1, 3–7 ja 9 nimetatud andmed saadakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu elamislubade ja töölubade registrist, viisaregistrist ja välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust.“;

2) paragrahvi 68 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“;

3) paragrahvi 69 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) välismaalaste seaduse alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2025. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop Riigisekretär

3

Rakendusakti kavand nr 3

EELNÕU

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER MÄÄRUS 2024. a nr

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel.

§ 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„17) elamislubade ja töölubade register – andmed Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 alusel;

18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed Eestisse

lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 alusel.“;

2) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 17 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2025. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogia minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas kantsler

4

Rakendusakti kavand nr 4

EELNÕU

SISEMINISTER MÄÄRUS 2024. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (rändemenetluste tõhustamine)

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 19 lõike 1, § 20 lõike 2, § 251 lõike 3 ja § 252 lõike 2, välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1–3, § 102 lõike 1, § 110 lõike 1,

§ 2231 lõike 1, § 224 lõike 1 punkti 1, § 228 lõike 1, § 2971 lõike 4, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 2, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus “

paragrahvi 6 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) elamislubade register;“.

§ 2. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“ paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) elamislubade register;“.

§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „ja töölubade“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse andmekogus Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus elamis loa

ja tööloa ning nende pikendamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnistamise, Euroopa Liidu

kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõigusega

seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmeid.“;

5

3) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:

„23) andmed selle kohta, kas taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisr iigi

luure- või julgeolekuteenistuse või muude jõustruktuuridega või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või

muude jõustruktuuridega ning andmed taotleja osalemise kohta sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit;

4) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed selle kohta, kas taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisr iigi

luure- või julgeolekuteenistuse või muude jõustruktuuridega või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või

muude jõustruktuuridega ning andmed taotleja osalemise kohta sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit;“;

5) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

„§ 181. Enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite

andmekogusse kandmine

(1) Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse § 9 lõike 1 punktides

1–14 ja 17–28 nimetatud andmed.

(2) Kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse, käsitatakse välismaalas te seaduse § 2121 kohaselt esitatud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisloa taotlemise andmetena.“;

6) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed selle kohta, kas taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisr iigi

luure- või julgeolekuteenistuse või muude jõustruktuuridega või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes

jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muude jõustruktuuridega ning andmed taotleja osalemise kohta sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit;“;

7) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Enne perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud

andmete ja tõendite andmekogusse kandmine

(1) Perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud

andmed ja tõendid Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse §- s 27 nimetatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.

6

(2) Kui perekonnaliige on esitanud perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse, käsitatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud andmeid ja tõendeid

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemise andmetena.“;

8) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) välismaalaste seaduse § 2121 ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud

tõendid.“;

9) paragrahvi 40 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt.“;

10) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud perekonnaliikme tähtajalise

elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse kuus kuud andmete ja tõendite andmekogusse kandmisest arvates.“.

§ 4. Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „uussisserändaja“ sõnadega „või kohanemisprogrammis osalemise kohustusega välismaalase“;

2) paragrahvi 7 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Isikul puudub õigus osaleda moodulis või keeleõppes, mille ta on juba läbinud, või kui ta on viimase viie aasta jooksul osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud

vajaliku taseme eesti keele õppes.“;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Välismaalane, kes soovib taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ,

on kohustatud läbima baasmooduli ning keeleõppe A2-tasemel.“.

§ 5. Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruses nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) foto või näokujutis.“;

2) paragrahvi 11 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“.

7

§ 6. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus “ paragrahvi 101 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“.

§ 7. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise ,

viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate

rahaliste vahendite määr“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisa ja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise “;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise, vene või menetleja poolt aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise“;

3) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult välismaalas te seaduse § 43 lõike 33 alusel ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalist viisat Eestis

viibimise jätkamiseks.“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat välismaalaste seaduse § 911 lõike 13 alusel

lisatakse taotlusele välismaalase omakäeline kirjalik selgitus, miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele ning selgituse asjaolusid tõendavad

dokumendid.“. § 8. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade register“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamislubade registri“.

§ 9. Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimäärus“ § 9 lõike 1 punktist 8 jäetakse välja sõnad „ja töölubade“.

8

§ 10. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „2, 7 ja 8“ tekstiosaga „2 ja 7–9“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise “; 3) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud välismaalaste seaduse §

2103 alusel annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“; 4) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Eesti Töötukassa loa töökoha täitmiseks

välismaalasega“;

5) paragrahvi 14 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 14 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu“;

9) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 42 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „julgeolekuteenistuses“ sõnadega „või on seotud või on olnud seotud

välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega“;

11) paragrahvi 24 pealkirjas ja §-i 43 pealkirjas asendatakse sõna „relvajõududega“ sõnadega „relvajõudude või muude jõustruktuuridega“;

12) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 43 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „arvatud“ sõnadega „või on seotud või on olnud seotud välisr iigi

relvajõudude või muude jõustruktuuridega“; 13) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 täiendatakse

pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“;

15) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse välismaalas te

seaduse § 2103 alusel, esitab välismaalane lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed elamisloa menetluse käigus.“;

9

16) paragrahvi 52 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või

muude jõustruktuuridega või on põhjendatult alust arvata, et ta töötab või on töötanud välisr iigi luure- või julgeolekuteenistuses või muudes jõustruktuurides või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muude jõustruktuuridega, osaleb või on osalenud

sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab tähtajalise elamisloa, selle

pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:“.

§ 11. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus “

muutmine

Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet andmete puhul, mis kantakse andmekogusse: 1) Eestis pikaajalise viisa taotlemise korral § 9 lõigetes 21–4 sätestatu alusel;

2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise korral §-s 101 sätestatu alusel;

3) viibimisaja pikendamise taotlemise korral §-s 10 sätestatu alusel; 4) piiripunktis erandina viisa andmise korral §-s 12 sätestatu alusel.

(12) Andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium andmete puhul, mis kantakse andmekogusse §-s 9 sätestatu alusel lennujaama transiidiviisa, lühiajalise viisa ja pikaajalise

viisa taotlemise korral Eesti välisesinduses. (13) Andmekogu vastutavad töötlejad vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud pädevusele on

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium andmete puhul, mis kantakse andmekogusse §-des 11 ja 13 sätestatu alusel.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja).“;

4) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, lõike 2 punktis 6 ja lõike 3 punktis 5, § 25 lõikes 1 asendatakse sõnad „vastutav töötleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas

käändes;

5) paragrahvi 15 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning Kaitsepolitseiametil ja Välisministeeriumil“;

10

6) paragrahvi 20 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Kaitsepolitseiameti ning Välisministeeriumi“;

7) paragrahvi 20 lõikes 6 ja § 21 lõigetes 1 ning 2 asendatakse sõnad „andmekogu vastutav

töötleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“; 8) paragrahvi 20 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „, Kaitsepolitseiametile ning

Välisministeeriumile“;

9) paragrahvi 21 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast ja lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „, Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium“;

10) paragrahvi 25 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, Kaitsepolitseiametile, Välisministeeriumile “.

§ 12. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“ muutmine

Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 4, 41 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise “;

3) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaa lase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalaste seaduse § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

(21) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse hooajatöötajana

välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni järgmistel tingimustel: 1) tööandja või tema volitatud isik on esitanud määruses sätestatud korras Politsei- ja

Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse; 2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja

3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud välismaalaste seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.“;

5) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „teates“ sõnaga „taotluses“.

§ 13. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. juunil 2025. aastal.

(2) Määruse § 4 punkt 3 jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

11

(3) Määruse §-d 1 ja 2, § 3 punkt 1, § 5 punkt 2, § 6 ning §-d 8 ja 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal.

(5) Määruse § 10 punktid 4, 6 ja 8 jõustuvad 1. jaanuaril 2029. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister (allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler