Eesti kolmanda aruande koostamine Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta

Ī 7..t V aĮļSmrnļSteerļum

Sįsemįnįsteerįum

Rahvuvähemuste kaitse raamkonventsiooni aruande kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks raamkonventsiooni täitmise iaanuariks 2010.

Eesti kolmanda aruande Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse kohta ning palume teil esitada oma arvamus ja ettepanekud 18.

Palume teil esitada ka andmed EKN ning kirikute ja koguduste riigieelarvest rahastamise kohta 2005-2009 aastal (at 8).

Lugupidamisega

Urmas Paet Minister

Lisa: Aruande projekt

l)ea Hannust 637 7 473, Dea.Hannu [email protected] SÄ'A8UNLID

S i sern ir: i sįeeri u.m i s s e

ü8 -ņf- Zffifü

Islandi väljak l 15049 Tallinn Registrikoo d 70002526

Tel:6377 000 Faks:6377 098

e-kiri: [email protected]

EESTI KOLMAS ARI]ATV]VE

EUROOPA IVOTITOGU

rÄnnuus ķķHVUS TE KAITS E RAAMKO]YVE]VTSTOONI

rÄtrķusn KqHTA

2009

I osa

Eesti Vabariik kirjutas Euroopa Nõukoņ vähemusrahvuste kaitse

raamkonventsioonile (edaspidi raamkontentsioon) alla 2. r,eebruaril 1995 ntng see

jõustus Eesti suhtes 1' veebruai.l1998.

Teine aruanne, millest tulenevaid soovitusi on kajastatud käesolevas aruandes. esitati

13. juulil 2004, Euroopa Nõukogu nõuandekomitee (edaspidi nõuandelcomi\ee)

delelatsioon viibis Eestis 30. novembrist 2004 - 2. detsembnni 2004. Komitee kohtus

vaiitĮuse ja Riigikogu esindajate, vabaühenduste ja teiste ekspertidega eesmärgiga

saada teavet selle kohta, kuidas täidetakse konventsiooni nõudeid Eestis.

Nõuandekomitee arvamus Eesti kohta võeti vastu 24. veebruaril 2005. Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee võttis vastu otsuse vähemusrahvuste kaitse

raamkonventsiooni rakendamise kohta Eestis 1 5. veebruaril 2006.

Ministrite Komitee otsuse ACFC/III(2008)001 kohaselt on aruande esimeses osas

käsitletud peamiselt teise aruande rakendamise ja aruande koostamise korraTdusiiļ<ku

kütge. Tįises oSaS on konkreetsete artiklite juures täpsemalt käsitļetud

aruāndepenoodi jooksul eļluviidud projekte. Samuti on viidatud muutusteļe

mittetulundusühingute nimedes või tegevusvaldkondades.

Eesti Vabarįigi raamkonventsiooni teise arųande kohta käivaid soovitusi on eeĮkõige

täide viidud Rahvastikuministri Büroo kaudu. See on olnud instants, mis on enda

juurde koondanud rahvusvähemuste ja riigi esindajaid. Rahvastikuministri Büroo

įorraldas integratsioonikoostööd, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest Ja

raamkonventsioonist ning võttes arvesse nõuandekomitee arvamusi nii konkreetselt

Eesti kohta kui ka laiemalt. Rahvastikuministri volitused lõppesid 21. matl2009.

Tagamaks rahvastikuteemade tihedamat seost erinevate poTiitikavaldkondadega.otsustas valitsus anda ministri üļesanded üle teistele ministeeriumidele.

Sotsiaalministeeriumile anti üte rahvastikupoliitika aluste eliuviimise

koordineerimine, rahvastikualaste andmete analüüs ja demograaftaa\aste uuringute

teilimine. Integratsioonipoliitikaga seotud üiesanded, sh tingimuste ioomine

rahvusvähemuste kultuurieiu arenguks ja nende ļõimumiseks Eesti ühiskonda, anti üle

Kultuuriministeeriumiļe. Kultuuriministeeriumis on loodud kultuurilise

mitmekesisuse asekantsļeri ametikoht, mis võimaldab integratsioonipoliitikat kõrgei

administratiivseļ tasandil juhtida ja teiste ministeeriumide tööd koordineerida.

Väljaspool Eestit eiavate rahvuskaaslastega seotud ülesanded anti üle Haridus- ja

Teadusministeeriumile ning represseeritute ja represseeritutega võrdsustafud isikutega

seotud ülesanded regionaalministriie.

Nii Kuituuriministeeriumii, Haridus- ja Teadusministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil

kui Sisęrrrįnistęęriumit on olnud oluline ro11 inteEatsioonipoliitikas. Samrrti On

rahvusvähemusi puudutavate projektide elluviimiseļ oluline osa lntegratsiooni

Sihtasutųsel.

Rahvusvähemuste organisatsioonid on olnud pidevas kontaktis Rahvastikuministri

Büroo ning kõikide teiste asjakohaste ministeeriumite ja kohalike omavalitsustega.

Mitmesugūtes foorumites on korrapäraselt koos käidud ning kuigi alati ei ole

arutatud raamkonventsiooni täitmist, on käsitletud rahwsvįihemuste kultuuri, keele,

hariduse jne temaatikat, mis seigelt edendab ka raamkonventsiooni põhimõtteid.

Raamkonventsiooni ratifitseerimisel tehtud deklaratsiooni kohaselt käsitleb Eesti konventsiooni mõttes vähemusrahvustena vaid selliseid rahvusrühmi, kelle liikmed on Eesti kodanikud. Deklaratsiooni on lįfüemalt käsitletud eelmises aruandes ning Eesti Vabariik kinnitab, et praktikas kasutatakse endiselt laiaulatuslikku mįįžiratlust ning konventsiooniga ette nähtud õigused on kättesaadavad kõigile Eestis elavatele rahvustele. Mõistet ''vähemusrahvus'' kasutatakse deklaratsioonis nimetatud tähenduses vaid vįihemusrahvuste kultuurautonoomiaga seoses, muu1 juhul, k.a. käesolevas aruandes, räägitakse''rahvusvähemustest''.

Aruanne kajastab seadusandlikke, haldus- ja muid abinõusid, mida on võetud kasutusele raamkonventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks. Aruande koostamisse on kaasatud kõik rahvusvähemuste katusorganisatsioonid ja inimõigustega tegelevad mittetulundusühingud, nagu Inimõiguste Teabekeskus ning Inimõiguste Keskus. Kaasatud on nad kahes faasis. Esiteks info kogumise järgus, kus paluti organisatsioonidel kommenteerida Eesti tegemisi raamkonventsiooni põhjal. Teises faasis võimaldati or gani s atsioonidel kommenteerida vaiminud aruannet.

Aruande koostamisse on kaasatud ka Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium ning Rahvastikuministri Büroo kuni selle tegevuse lõpetamiseni.

Aruanne kajastab perioodi 2005-2009. Statistika on esitatud olenevalt selle kättesaadavusest 2007. või 2008. aasta seisuga. Konventsiooni eesmärkide paremaks rakendamiseks on 2009. aastal tehtud muudatused samuti aruandes kajastatud.

Eesti valitsus hindab kõrgelt dialoogi nõuandekomiteega ning Eesti teeb pidevalt pingutusi elanikkonna teavitamiseks konventsiooniga kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Valitsus on seisukohal, et teavitada saab kõige tõhusamalt konkreetse tegevuse kaudu. Riiklik integratsioonipoliitika on ette nähtud Eesti lõimumiskavas 2008_2013. Kava ei järgi küll raamkonventsiooni struTctuuri, kuid on sellegipoolest väga oluline raamkonventsiooni õiguste tagamiseks ühtse mõistmise ja mitmekultuurilisuse edendamise kaudu.

Nõuandekomitee arvamus ja valitsuse kommentaarid on tõlgļtud eesti keelde ning on kättesaadavad Välisministeeriumi kodulehel. Järgides teiste riikide eeskuju, avaldas valitsus nõuandekomitee įįryamuse koos kommentaaridega enne ministrite komitee asi akohase otsuse vastuvõtmist.

II osa

Artikkel l

Vähemusrahvuste ja nendesse kuuluvate isikute õiguste ja vabaduste kaitse on rahvusvahelise inimõiguste kaitse lahutamatu osa ning kuuĮub seega rahvusvahelise koostöö valdkonda.

Rahvusvįįhemuste kaitse on rahvusvahelise inimõiguste kaitse osa ja sellisena įiks Eesti Vabariiģ prioriteete' Vähemuste õiguste tagamine on pidev protsess. Eesti Vabariigile on olulised nii kahepoolsed heanaaberlikud suhted etniliste emamaadega, Euroopa Liidu sisene koostöö kui ka aktiivne osavõtt regionaalsete ja universaalsete rahvusvaheliste organisatsioonide tööst.

Jiirgnevalt anname ülevaate Eesti Vabariii inimõigusalastest rahvusvahelistest kohustustest ja tegevustest. Aruandeperioodil on Eesti iihinenud j žirgmiste konventsioonidega:

o EurooPa sotsiaalkindlustuskoodeks (European Code of SociaĮ SecuriŅ), jõustus 20.mat|2005;

o inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni inimelundite ja -kudede siirdamist käsitlev lisaprotokoll (Additional Protocolto the Convention on Human Rights and Biomedicine conccrning Transplantation of Organs and Tissues of Human origin), jõustus 1. mail 2005;

o inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll ff t3 surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta (Protocol No. 13 to the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamentai Freedoms, concerning the abolition of the death penalty in all circumstances), jõustus 1.

juunil 2004; . rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Uhinenud

Rahvaste organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise nins muu inimkaubanduse įįrahoidmise ia selļe kuriteo eest

4

karistamise protokoll (ProtocoT to Prevent, Suppress and Punish Traficking in Persons, EspecialĮy Women and ChįTdren, suppTementing the United Natįons Conventįon against TransnatįonaT organized Crime),jõustus 1 1. juunil 2004; rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste organisatsiooni konventsiooni täiendav maa-) mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestav protokoll (ProtocoĮ against the SmuggĮing of Migrants by Land, Sea and Air, supplementing the Unįted Natįons Conventįon against Transnational organized Crime),jõustus 11. juunil 2004; lapse õiguste konventsiooni laste müügi, lasteprostitutsiooni ja -pornograaftat käsitlev fakultatiivprotokoļl (optional Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the sale of children, child prostitution and child pornography), jõustus 3. septembnl 2004; vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsioon (European Conventįon on the Compensation of Vįctims of VioĮent Crimes), jõustus 1. mail 2006; Euroopa Ühenduse tiikmesriigile esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi mäžįramise konventsioon (Dublini konventsioon) (Convention determįning the State responsibTe for examining appĮications for asyĮum Įodged įn one of the Member States of the European Communįtįes - Dublįn Conventįon), jõustus 1. novembril 2004; Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILo) lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon ŲLo Conventįon on Worst Forms of ChiĮd Labour Conventįon), ratifitseeriti 24. sņtembril 200l, ja ILO miinimumvanuse konventsioon (ILO Minimum Age Convention), ratifitseeriti 1 5. märtsil 2007 .

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILo) töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon (nr ļ1I) (ILo Conventįon concerning Dįscrįmįnatįon įn Respect of Employment and occupation). jõustus 10. juulil 2005; ILo konventsioon töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses (nr 81) (Convention Concerning Lrbour Inspection in Industry and Commerce), jõustus 1. veebruafi| 2006; ILo konventsioon töötingimuste järelevalve kohta põllumajanduses (nr 129) (Convention Concerning Labour Inspection įn AgricuTture), jõustus 1.

veebruariļ 2006.

Eesti valmistab ette Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooni (Convention on Actįon against Trafficking įn Human Beings) 1a Üno kõiki isikuid kadunuks jĮeiima sundimise eest kaitsmise rahvusvahelise konventsiooni Ųnternatįonal Convention .for the Protectįon o'f ATr Persons .from Eųforced Disappearance) ratifitseerimist.

Samuti valmistab Eesti ette deklaratsiooni tegemist ÜRo rassilise diskrimineerimise vältimise konventsiooni artikli 14 alusel.

Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib UNESCO hariduse andmisel diskrimineerimist käsitlevat konventsiooni, et selgitada välja selle mõju Eestile.

Eesti on sõlminud kultuurisätteid sisaldavaid lepinguid rohkem kui 40 riigiga üle maailma. Koostööiepingud ja -programmid võimaldavad arendada ja toetada

kahepoolset koostööd välisriikide ja nende kultuuriasutustega. Sageli toimub koostöo saatkondade vahendusel ja kahe maa kultuuriministeeriumite aktiivsel osalusel. Toimivate lepingute ja programmide alusel saab kahe riigi koostöös ja rahastamisel korraldada suuremaid įįritusi. mis muidu võimalik ei oleks.

Aktiir,ne kultuurikoostöö toimub Venemaa Föderatsiooniga. Näiteks sõlmisid Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ning Venemaa Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeerium 10. veebruaril 2008 kultuuri- ning massikommunikatsioonikoostöö kokkuleppe.

Lisaks on ülevaateperioodi jooksul Eesti Vabariik sõlminud kultuuri- või spordikoostöölepingu Armeenia, Bulgaaria, Egiptuse, Filipiinide, Gruusia, Hispaania, Kasahstani, Küprose, Mehhiko, Poola, Tuneesia ja Vaigevenega.

Eesti Vabariik teeb rahvusvfiemuste õiguste kaitsmisel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. OSCE raTįmes on Eestil viljakas koostöö rahvusvįįhemuste ülemvoliniku Knut Vollebaekiga, kellega koos korraldati Tallinnas 8. juunlI 2009 rahr,rrsvįfüemuste kaitset ja nende suhteid emarĪIaa3a (kin-state) käsitlev Lääinemere-

įižįrsete riikide ümarlaud.

oma teises arvįįmuses on nõuandekomitee rõhutanud Euroopa Liidu olulisust rūvusvähemuste kaitsel. Euroopa Liidus võtab Eesti aktiivselt osa põhiõiguste agentuuri tööst ja toetab selle tegevust. Kasutades Euroopa Liidu fonde on võimalik tõhusamalt viia ellu ka integratsiooniteger,usi. Näiteks saab selleks kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetuse fonde. Euroopa Sotsiaalfond, mille eesmįirk on edendada tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust, on rahastanud mitmeid Eestis rakendatavaid proglamme (nt võrdsete võimaluste kohta tööturul). Praegu on käsil programmiperiood 2007 -2013 .

Lisaks Euroopa Sotsiaaifondile on Euroopa Liidu Nõukogu 25. juuni 2007, aasta otsusega asutatud üldprogrammi ,,Solidaarsus ja r?indevoogude juhtimine,, alusel ka Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 20071073 (EIF). Fondi eesmärk on tõsta liikmesfiikide võimet arendada, viia ellu ja hinnata kolmandate riikide kodanike kohta käivaid strateegiaid, poliitikaid ja meetmeid. EIF kaudu toetatakse ka teabe ja parimate praktikate vahetamist ning liikmesriikide koostööd. Eestis osaleb fond riikiikus lõimumiskavas ette nįihtud tegevuste rahastamisel.

Kahel viimasel aasta| on külastanud Eestit ÜRo rassilise diskrimineerimise vastu võitlemise eriraportöör ning Euroopa Nõukogu rassilise diskrimineerimise ja tniftętoļęręęrimisę kornitęę, Eesti turrrreh lreameelt koostöö ülę ÜRo ja Euroopa Nõukogu korrriteede ja eriraportööridega. Eesti Vabariik on esitanud ka püsikutse (standing invitation) kõikideie URO raportööridele.

Artikkel3 1-. Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus vabalt valida, kas ta soovib, et teda koheldakse vähemusrahvusse kuuluvana, kusjuures sellisest valikust või valikuga seotud õiguste kasutamisest ei tulene sellele isikule mingit kahju. 2.Vähemusrahvusse kuuluvad isikud võivad kasutada käesolevas raamkonventsioonis sätestatud põhimõtetest tulenevaid õigusi ja vabadusi nii üksikisikuna kui koos teistega.

Nõuandekomitee on oma arvamuses leidnud, et Eesti asjaomased asutused peaksid jätkama laiaulatusliku määratluse kasutamist rahvusvähemusi käsitļetavates õigusak1ides, poliitikas j a praktikas.

Valitsus kinnitab, et kõik asjaomased kasutamist rahvusvähemusi käsitlevas programmidele ning meetmetele on kõigil

Nõuandekomitee on Eestile soovitanud seadust või vastu võtta rahvusvähemuste laia kaitset.

asutused jätkavad laiaulatusliku määratluse poliitikas ja praktikas ning juurdepääs

Eestis elavateļ rahvastel.

muuta vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus, millega kinnitataks rahvusvähemuste

Valitsus on seisukohal, et rahvusvähemuste õigused on tagatud kehtivate õigusaktidega, eelkõige põhiseadusega, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning kõigi ja igaühe õigused ja vabadused on võrdsed nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Valitsus on seisukohal, et õigusi täiendavalt kinnitava dekiaratiivse seaduse vastuvõtmise asemel on eelkõige vajalik garanteerida õiguste tõhus kaitse ning oļemasolevate seaduste rakendamine. Selleks on kõige olulisem rahvusvähemuste ja rligi koostöö programmide elluvi imisel'

Kultuuriautonoomia seaduses ette nähtud tingimustele vastab seitse rahvusvähemuste rühma, kuid kultuuriautonoomiaid on asutatud vähem. Kultuuriministeerium on kutsunud kokku Riigikogu, Justiitsministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ametnikest ning akadeemikutest koosneva töörühma. et valmistada ette vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muudatused, mille eesmärk on kõrvaldada kultuuriautonoomiate tegutsemise praktilised takistused - nimelt pole kehtivas seaduses selgelt kirjas, et kultuuriomavalitsuse puhul on tegemist juriidilise isikuga. See takistab oluliselt juba valitud (ingerisoome, rootsi) vähemusrahvuse kultuurinõukogude tööd seaduse eesmärkide elluviimisel. Kaalumisęl on kųltuurinõukogu nii avalik-õigusliku kųi ka eraõiguslilcu juriidilise isiku variant (mittetulundusühingu vormis). Samuti soovitakse seaduses täpsustada kulfuuriomavalitsuse tegutsemiseks õiguse andmise ehk täpsemalt rahvusnimekirja koostamiseks konkreetsele kultuuriühingule volituse andmise menetlust (nt nõuded kultuuriühingule), aga ka volituse/õiguse andmisest keeldumise aluseid. Kehtivas seaduses on puudulikult reguleeritud veel kultuuriomavalitsuse juhtorganite pädevus, rahastamine ja riiklik järelevalve.

Aruandeperioodil on loodud ka üks uus kultuuriautonoomia. 2006. aasta 12. juulil kinnitas Vabariigi Valitsus rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu. Rootsi vähęmuse kultuurinõukogu valimised peeti 2.-4. vęebruaiI 2007.. Valimistest osavõtt oli aktiirrne, võimalust osaleda esimesel kultuurilise omavalitsuse loomise valimistel kasutasid üle 75% valimisõiguslikest isikutest. Valimistulemused avalikųstati ju valitud liikmeid tutvustati 7. veebruaril. Kultuurinõukogu on 2 1 -liikmelinę.

Nõuandekomitee on oma teises arvamuses soovitanud, et asjaomased asutused peaksid māarama lisamoodused senisest usaldusväärsemate ja nüüdisaegsete hajutatud andmete kogumiseks rahvusvähemuste kohta, arvestades raamkonventsiooni artikli 3 põhimõtteid. Nõuandekomitee on leidnud, et Eesti õigusak1ides käsitletakse isikuandmete kaitse tagamist kohati viisil, mis väļistab rahvuse alusel andmete esitamise muul moel kui vabatahtlikult, mistõttu ei pruugi olla võimalik koguda infot raamkonventsiooni rakendamise kohta.

Märgime, et kuigi andmekogude seaduse ning isikuandmete kaitse seaduse kohaselt loętakse andmeid rahvuse kohta tundlikeks isikuandmeteks ning nende esitamine on vabatahtlik, ei välista õigusaktid rahvuse kohta andmete kogumist üldiselt ning seda on ka tehtud, kuigi kõigi valitsuse tellitud uuringute puhul lähtutakse andmete vabatahtliku esitamise nõudest.

Raamkonventsiooni artikli 3 järgi võivad vähemusrahvusse kuuluvad isikud kasutada konventsioonis sätestatud õigusija vabadusi nii üksi kui ka koos teistega. Seejuures peab andmete kogumisel olema tagatud nii isikuandmete kaitse kui ka võimalus saada teavęt rahvusvähemuste hulka kuuluvate inimeste kohta liigitatuna, s.o geograafiliste ja muude tegurite kaupa.

Eesti Statistikaamet ja Töötukassa koguvad statistilist informatsiooni, mis võimaldab teha tõhusamaid poliitilisi otsustusi kindlale sihķįįhmale mõeldud meetmete kohta.

Lisaks on valitsusasutused tellinud spetsiifilisemaid uuringuid koostöös rahvusvähemuste rühmadega, et pidevalt oleks adekvaatnę ülevaade nende vajadustest ja nõudmistest' Näiteks tegi 2008. aastal Rahvastikuministri Büroo koos uuringufirmaga määratlemata kodakondsusega vanemate seas küsitluse, mille eesmärk oli saada teavet põhjuste kohta, miks ei ole määratlemata kodakondsusega lapsevanemad taotlenud enda lastele kodakondsuse seaduse $ 15 alusel lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Uuring viidi läbi vestlrrste meetocįil ja oli vabatahtlik. Uuringu tulemusi kasutatakse määraįlema[a ktrdakonclsusega lapsevattctttatcļc info parcrrraks kättcjagarrriseks.

20tI. aastal toimub Eestis ka rahvaloendus. See võimaldab saada täpsemalt teada Eestis elavatę inimeste arvu, soolis-vanuselist struktuuri, rändelist liikumist, leibkondade koosseisu ja palju muid poliitikakujundamiseks vajalikl<e andmeid. Rahvaloendust

peetakse ainukeseks võimaluseks saada teada nii täpsem rahvaarv kui ka inimeste jaotumine geograafiliselt ning sotsiaalsete rühmade kaupa. Valitsus ei ole veel teinud lõplikku otsust selle kohta, millise metoodikaga rahvaloendust läbi viiakse.

ARTIKKEL 4

1. Pooled kohustuvad tagama vähemusrahvusesse kuuluvatele isikutele võrdsed õigused seaduse ees ja võrdse seaduskaitse. Sellega seoses on keelatud mis tahes diskrimineerimine vähemusrahvusesse kuulumise alusel. 2. Pooļed kohustuvad vajaduse korral võtma adekvaatseid meetmeid, et soodustada kõigis majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuurivaldkondades vähemus- ja enamusrahvusesse kuuluvate isikute täielikku ja tegelikku võrdsust. Seejuures arvestavad nad vähemusrahvusesse kuuluvate isikute täietikku ja tegelikku võrdsust. Seejuures arvestavad nad vähemusrahvusesse kuuluvate isikute konkreetset olukorda. 3. Lõike 2 kohaseļt võetud meetmeid ei käsitata diskrimineerimisena.

Nõuandekomitee on oma teises arvamuses toonud välja, et asjaomased asutused ja seadusandlik võim peaksid kiirendama uue diskrimineerimisevastase õigusakti vastuvõtmist ja tagama, et kodakondsuse alusel diskrimineerimise korral oleksid olemas adekvaatsed õiguslikud tagatised j a menetlused.

Valitsus soovib veelkord rõhutada, et võrdne kohtlemine on tagatud põhiseadusega. Eesti esimeses ja teises aruandes on esitatud ülevaade õigusaktidest, millel on kokkupuuteid võrdõiguslikkųse teemaga, samuti on varasemates aruannetes välja toodud põhiseaduse asjakohased paragrahvid. Eelmise aruande esitamise ajast on siiski nii õigusakte kui ka praktikat muudetud, mida siinkohal kaj astatakse.

Valitsusel on hea meel väTa tuua, et võrdse kohtlemise seadus jõustus 1. jaanuaril 2009. Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahwse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Eęlnõu reguleerimisala määramisel on lähtutud nõukogu direktiividest 2O00l43lEÜ ja 20OOl78lEÜl. Defineeritakse nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlęmise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Seadus ei käsitle soolist diskrimineerimist, mis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse reguleerimisalas. Samuti ei ole seaduses väTa toodud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu. Võrdse kohtlemise seaduse koostamisel tähtuti Üķo tq0s. aasta rahvųsvahelisest konventsioonist rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisest ning Euroopa Nõukogu direktiividest2000143 ja2000178, mille kohaselt ei krrulrr nende õigusaktide reguleerimisalasse vahetegemine kodakondsuse alusel.

Samas soovib Vabariigi Valitsus rõhutada, et Eestis asuvatel määratlemata kodakondsusega isikutel on valdavalt samad õigused ja vabadused nagu Eesti kodanikel, Kõikidel inimestel on õigus pöörduda kohtusse enda õiguste kaitseks põhiseaduse $ 15

ļ Lisa: võrdse kohtlemise seadus

alusel, kusjuures see põhiseaduse võrdse kohtlemise säte ei ole ammendava loeteluga. Iga ministeerium jälgib oma valitsemisalas võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist ja edendamist ning teeb sellekohast koostööd tęiste isikute ja asutustega. Võrdsę kohtlemise alase tegevuse koordineerimine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse aluselloodud soolise võrdõiguslikkuse volinik sai võrdse kohtlemise seadusę alusel ka selle seaduse järelevalvę pädevuse. Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt volinik: 1) jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist; 2) nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel; 3) annab arvamusi võimaliku disT<rimineerimise asetleidmise kohta isikute avaiduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel; 4) analüüsib seaduste mõju meeste ja naiste seisundile ühiskonnas; 5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusak1ide muutmise ja täiendamise kohta;

6) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse įįksuste asutusi käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist käsitlevates küsimustes; 7) avaĮdab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlęmise põhimõtte rakendamise kohta; 8) teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel; 9) võtab tarvitusęle meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Nõuandekomitee on soovitanud, et töölepingu seaduse rakendamisel peaks tagama, et

rahvusvähemustesse kuuluvatele isikutele ei seataks tööturuļ ebakohaseid takistusi.

Valitsus teatab, et lisaks võrdse kohtlemise seadusele on vastų võetud ka uus töölepingu seadus, mis asendab vananenud 1992' aasta töölepingu seaduse. Seadus sätestab ka võrdse kohtiemise põhimõtte, mille kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama

võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Nõuandekomitee soovituse järgi peaksid asjaomased asutņsed tagama, et elamislubade väTaandmise otsustamisel pöörataks vajalikku tähelepanu asjaomaste isikute õigustele, sealhulgas eraelu ja kodu austamisele. Järgnevalt anname üļevaate sellekohastest seadusemuudatustest ning kohtupraktikast.

1. juunit 2006 jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, mille eesmärgiks oli ühtlustada kolmanda riigi kodanikust pikaajalise elaniku ja Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku õiguslik staatus ning sotsiaalsed tagatised. Seaduse muudatuste eesmärgiks on luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide

10

kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikult sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks liikmesriigis.

Samuti jõustus siis pikaajalise elaniku elamisloa reguiatsioon ning kaotati ära varasemad alalise elamisloa sätted. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg on alaline nagu varem alalisel elamisloal. Kõik isikud, kellel oli alaline elamisluba, loeti automaatsęlt pikaajalise elaniku elamisļoa omanikeks (dokumentide väTavahetamise kohustust isikuteļ ei tekkinud). Nimetatud muudatuste alusel kadus ka piirang, mille järgi teatud isikunįhmadele (nt erusõjaväelased) ei anta pikaajalise elaniku elamisluba' Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest on võimalik keelduda, kui on tõendatud, et konkreetne isik kujutab endast tõsist ohtu riigi julgeolekule või avalikųle korrale. Nii tähtajalise elamisloa kui ka pikaajalise elaniku elamisloa väŲastamise otsustamisel pööravad asjaomased asutused tähelepanu isiku õigustele (õigus perekonnaelule, seotus Eestiga, võimalus asuda elama teise riiki ine).

Välismaalaste seaduse kohaldamine on olnud mitmel korral ka Riigikohtu otsustamisel, Mitmes kaasuses on arutatud näiteks kinnipeetavale elamisloa andmisest keeldumise tagajžirgede üle, võttes arvesse, et enne tähtaega saab vabastada ainult elamisloaga välismaalast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-6-06 sedastanud: ,,Elamisloa taotluste läbivaatamise praktika ei tohi kujundada olukorda, kus tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduste läbivaatamisel diskrimineeritakse välismaalasi. [.--] Vabadusekaotuslikku karistust kandvale välismaalasele elamisloa andmisest keeldumine võib teatud tingimustel rikkuda isiku õigusi, sealhulgas ka õigust elada perekonnaelu Eestis... Kohus konkretiseeris enda varasemat väljaütlemist lahendis 3-3-i-53-06, kus ta leidis, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ei ole pädevust kaaluda tähtajalise elamisloa taotluse üle otsustamisel isiku ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Samas peab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet arvestama, et isikųl on subjektiivne õigus, et tema ennetähtaegse vabastamise taotlus |äbi vaadatakse. Seega peab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tähtajalise elamisloa taotluse üle otsustamisel inimväärikuse ja fįįüsilise vabaduse kaitse huvides esialgu kaaluma isiku väTasaatmist, sest juhul, kui isikule elamisluba ei anta ja ta vabaneb vangTast, tuleb ta väIja saata. Kui kaalumise tulemusel selgub, et väĮasaatmine on perspektiivitu, tuleb elamisluba anda, hoolimata sellest, et seadus lubab elamisloa anda üksnes erandkorras, Selline regulatsioon tagab kinnipeetava õigus e ennetähtaegse vab astam i se taotlu se l äbivaatam i sele.

Samuti on Riigikohus leidnud lahendis nr 3-3.1-73-07, et ettenägematu sündmuse tagajarje! isiku lahtikiskumine keskkonnast, millega tal on tihedad sidemed, kujutaks endast intensiivset sekkumist eraelu puutumatusse. Konkreetses kaasuses keelduti välismaalase elamisļuba pikendamast, sest tema Eesti kodanikust abikaasa ei esitanud kohustuslikku kirjalikku selgitust. Seejuures oli politsei tunnistanud abikaasa teadmata ļ<adunuks. Riigikohus leidis, et isikul on tugevad siderrred siinse elukeskkonrraga ja selline ootamatu sündmus ei saa olla põhjuseks, miks isik peab need sidemed katkestama.

Lisaks nimetatud kaasustele on Riigikohus mitmes teises otsuses andnud juhtnööre Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, et elamislubade väTaandmise otsustamisel tuleb pöörata tähelepanu asjaomaste isikute õigustele, sealhulgas eraelu ja kodu austamisele.

į1

Nõuandekomitee on soovitanud Eęstil muuta kodakondsus kättesaadavamaks ja võimaldada rohkem tasuta eesti keelę õpet kõigile isikutele.

Võrreldes eelmise aruandega ei ole kodakondsuse saamise põhialuseid muudetud. Küll on võetud meetmeid, et suurendada mdätatlemata kodakondsusega isikute huvi Eesti kodakondsuse taotlemise vastu ning lihtsustatud kodakondsuse taotlemise protseduuri. Siinkohal soovib valitsus anda ülevaate asjakohastest meetmetest, mis tulenevad Rahvastikuministri Büroo, kodanikuühiskonna ning ekspertide koostöös valminud lõimumiskavasP aastatęks 2008-2013. Valitsus kinnitas kava 10. aprillil 2008.

Lõimumiskava on jaotatud kolme valdkonda: sotsiaalne ja majanduslik lõimumine, õiguslik ja poliitiline lõimumine ning hariduslik ja kultuuriline lõimumine' Igas

vaļdkonnas on kindlaks määratud konkreetsed eesmärgid ja tegevused. Lõimumiskava vaatleb integratsiooni kui oluiist kiisimust, mis hõlmab tervet ühiskonda. Kava eesmärk on saavutada olukord, kus kõik Eesti alalised elanikud, olenemata nende rahvuslikust päritolust, tunnevad end Eestis kindļalt, oskavad riigikeelt, jagavad põhiseaduses sätestatud väįįrfushinnanguid ning on võimelised osalema riigi sotsiaalses, majanduslikus ja kultuurielus, Igaühele on tagatud õigus säilitada ja aręndada oma keelt ja kultuuri.

Lõimumise eesmärk on tugevdada ühtse Eesti riigi identiteeti, arendada Eesti püsielanike jaoks riigi ühistähendust, mis põhineb Eesti kui demokraatliku õigusriigi põhiseaduslikel väärtustel, Eesti kodanikuks olemise vįiärtustamisel ning igaühe panuse tunnustamisel ühiskonna arendamisse, aktsepteerides samal ajal kultuuride erinevust.

Irrtegratsiooni vaadeldakse kui kahepoolset protsessi. Edukas lõimumine sõltub eestlaste ja teiste Eestis esindatud rahvusrühmade vahelisest kontaktide astmest. Siiani on

lõimumine kuulunud pigem riigi tegevusvaldkonda ning kohalike omavalitsuste rol1 on jäänud tagasihoidlikuks. Eesmärgiks on tuua va|ja integratsiooni piirkondlikud erinevused ja tugevdada koostö<jd kohalike omavalitsustega'

Lõimumispoliitika nurgakiviks on vajadus julgustada rahvusvähemusi tegusamalt osalema sotsiaalses ja poliitilises elus ning panna suuremat rõhku võrdsele kohtlemisele'

Lõimumiskava seab eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus:

a' eesti keele oskus inimeste hulgas, kelļe emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemętel paranenud;

b. eri emakeelega inimeste kontaktid ja suhtlus on suurenenud ning ęrincvused eesTi. ja tttttukeelsetc clanikc tlsaļęnlisęs kodaniltuültęttdustes ja avalikus sfiįäris on vähenenud;

a. määrat|emata kodakondsusega isikute osakaaļ Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;

d, valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki;

2 Insliskeelne lõimumiskava 2008 _2013:

T2

enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda; eriner,.rrsed tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötaiate vahel on vähenenud.

Kooskõlas lõimumiskava eesmärkidega on käivitatud mitmeid naturalisatsiooni eeliseid tutvustavaid kampaaniad, et tõsta inimeste teadlikkust ja motivatsiooni.

Teavitusriritused on olnud tõhusad, sest mädratlemata kodakondsusega isikute arv on tunduvalt vähenenud. Kui 2004. aasta novembri algul elas Eestis 155 820 määrat|emata kodakondsusega isikut, siis 1, septembri 2009. aasta seisuga on nende arv vähenenud 106 122 isikuni.

Kuigi kodakondsuse seadusest tulenevalt on alla 1S-aastasele alaealisele Eesti kodakondsust võimalik taotleda lihtsustatud korras, ei tea kõik lapsevanemad oma õigusi ja võimalusi. Seetõttu alustati 2007. aastal aktiivset teavituskampaaniat, mille eesmärk on vfiendada määratlemata kodakondsusega laste arvu. Sihtrühmaks on võetud mžiäratlemata kodakondsusega alaealised nende sünnist alates ning nende vanęmad. Praegu kavandatakse teavitustöö veelgi tõhusamaks muutmist ning võimaluste leidmist, et nõustada määratlemata kodakondsusega isikųid personaalselt. Isiklik lähenemine hõimab ka näiteks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnike vestlusi määratlemata kodakondsusega laste vanematega. Samuti saadetakse selliste laste vanematele siseministri allkiņaga kiri, milles selgitatakse kodakondsuse taotlemise võimalusi. Nimetatud lįįhenemisviis on saanud väga positiivset tagasisidet ja tõstnud ka alla 15- aastaste laste naturaliseerimise tempot.

2009. aastal käivitati projekt ,,Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Rahvastikuregistri vahelise andmevahetuse arendamine.., mille eesmärk on saada andmed kõigi Eestis sündinud laste ja nende vanemate kohta ning saadud andmete alusel alustada vastsündinud laste vanemate teavitamist vajadusest seadustada oma laste Eestis elamine. Piekti kaudu on kavas selgitada lapsevanematele, et neil on võimalus taotleda oma lapsele Eesti kodakondsust lapse esimese eluaasta jooksul ilma, et nad peaksid eelnevalt taotlema lapsele elamisluba või elamisõigust.

Lisaks on alates 2008, aasta oktoobrist käivitatud infotunnid vene õppekeelega koolides. Infotundides jagatakse Eesti kodakondsuse eeliseid tutvustavaid bülletääne ning selgitatakse eri vanuserühmadele Eesti kodakondsuse saamise võimalusi. Irrfot jagatakse 61 koolis.

Kõigisl kodakondsuse taotlejatest nroodustavad alla l5-aastased 40% ja kodakondsųse andmisest keeldumise juhtumeid nende puhul praktiliselt ei esine. Seega saavad Eesti kodakondsuse enamasti kõik a||a l5-aastased lapsed, kellele nende vanemad on otsustanud seda taotlęda. Vaid üksikutel juhtudel on tulnud taotluse menetlus lõpetada põhjusel, et last ei vabastata tema senisest kodakondsusest.

.f.

13

Eeltoodust tuļenevalt on pidevalt vähenenud määratļemata kodakondsusega alla 15-

aastaste laste hulk. Kui 2005. aastal oli selliseid lapsi 6451, siis 2009. aasta 30. juuli seisuga elas Eestis 2305 aI|a 15-aastast mädratlęmata kodakondsusega last.

8. juulil 2006 jõustus kodakondsuse seaduse muudatųs, millega nįįhti ette kaalutlusõiguse teostamise õigus Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsuse andmisel ja taastamisel

isikule, keda on korduvait karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest ja kelle karistatus on kustunud. Eesmärgiks oti vältida kaalutlusõiguse puudumise tõttu isikule Eesti kodakondsuse andmisest keeldumisęl ebaproportsionaalseid otsuseid. Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusõiguse tęostamine annab võimaluse hinnata kuriteo ohtlikkust ja kriminaalseadusega kaitstavat väärtust kodakondsuse andmise otsustamisel.

2008, aastal käivitati kodakondsustunnistuste kätteandmise pidulike tseremooniate

traditsioon, milļe eesmärgiks on kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate

õiguste ja kohustuste parem teadvustamine. Senini on toimunud kaheksa piduliĻ{ru üritust, kus kodakondsustunnistus on antud kätte ligi 300 Eesti kodanikule.

25. septembril 2008 kinnitas Vabariigi Valitsus oma määrusega nr 143 ,,Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja ,,Kodakondsuse Seaduse.. tundmise eksami läbiviimise korra.., mis jõustus 1. märtsil 2009. Uue eksamimudeliga muudeti eksam ning selle ettevalmistamine sisulisemaks ja praktilisemaks. Uue korra järgi pööratakse

tähelepanu eelkõige põhiseaduse rakęndamisele igapäevaelus ning seaduse tähenduse ja põhimõtete tundmisele. Eksamikrįsimused on muudetud sisukamateks, kuid samal ajal

kergemini mõistetavateks, et nad oleksid sõnastatud arusaadavalt ka piiratud keeleoskusega isikutele. Eksamiküsimused on nüüdsest valikvastustega. Eksamiks valmistujatele on loodud spetsiaalne eksamit ja selle teemavaldkondi tutlustav käsiraamat, mis on tasuta kättesaadav paberkandjal ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse veebilehel, samuti on saadaval käsiraamatu tõlked vene ning inglise keeļde. Eksaminandidele on kättesaadavad ka eestikeelsed Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tekstid ning spetsiaalsed eksamiteemalised eesti-

vene ning eesti-inglise sõnaraamatud. Kõikidel soovijatel on võimalik osaleda ka tasuta

eksamieelsetel avalikel konsultatsioonidel, kus antakse ülevaade eksami korraldusest ja sisust ning lahendatakse läbi eksami näidistestid.

Uue võimalusena on antud eksaminandile õigus esitada vaie oma eksamitulemuse kohta.

Uus määrus annab ka võimaluse eksameid läbi viia vajadusest tulenevalt, määrates

üksnes minimaalse eksamite arvu aastas (12 eksamit). Vana redaktsiooni kohaselt võis eksameid korraldada ühe korra kuus, kuid vajadus nende järele oli märkimisvįiärselt suurem.

|,isaks tamtta ar,alikele konsultatsioonidęļę aļtįsTas IlTTfigļatŠiclc'ttį Silttastttus 2009. aasįa

aprillist ka Eesti Vabariigi põhiseatluse ja kt-rdakorrdsuse sęaduse turrdrrrise eksami ettevalmistuskursuste korraldamist. Kursus on tasuta ja koosneb 12 akadeemilisest

tunnist.

T4

Samuti on alates maist 2009 avatud tasuta infotelefon, kust saab teavet nii Eesti kodakondsuse taotlemise kui ka eesti keele õppimise võimaluste kohta.

Uue määrusega muudeti sätteid, mis käsitlevad eksami sooritamist gümnaasiumi ühiskoruraõpetuse riigieksami ni,,g põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami osana. Varem kehtinud redalČsiooni kohaselt sekkuti sellega jõuliselt ühiskonnaõpetuse eksami sisusse. Nüüd on ęeliseks see, et Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisę eksami tųlemus ei mõjuta riigieksami või põhikooli lõpueksami tulemust, sellega innustatakse valima ühitatud eksamit.

Laiendatųd on ka eesti keele tasuta õppimise võimalusi. Lisaks varasemale praktikale, mille kohaselt kompenseeriti kodakondsuse eksami edukalt sooritajale keeleõppe kulud, käivitus 2009. aasta sügisest Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastatav prografilm. See võimaldab anda eesti keele kursusi kõikidele määratlemata kodakondsusega või kolmandate riikide kodanikele, olenemata sellest, kas nad teevad kodakondsuse eksamit või mitte. Keelekursused on tasuta ning mõeldud eelkõige Harjumaa ja lda-Virumaa elanikele. Sellega arvestatakse täielikult nõuandekomitee soovitųst ning võetakse eesmärgiks laiem integratsioon, mitte ainult kodakondsuse taotlemine. Eraldi proņammid on ka tööalase eesti keele oskuse arendamiseks (vt edaspidi).

Nõuandekomitee on soovitanud, et asjaomased asutused looksid ja rakendaksid eriprogramme peamiselt rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute sotsiaaise tõrjutuse ja selie mõjudega tegelemisęks..

Eesti riiklik integratsiooniprogramm 2000-2007 ei sisaldanud tegevusi sotsiaalse ja majandusiiku lõimumise valdkonnas. Programmi täitmise kogemused ning tehtud uuringud ja analüüsid viitasid aga vajadusele eraldi planeerida sotsiaalset ja majanduslikku lõimumist toetavad tegevused ning uues arengukavas on need ette nähtud. Valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, sõltumata rahvusest, emakeeļest või elukohast. See tähendab, et ühegi Eęsti elaniku edukus tööturul ei sõltu rahvusest, igaühel on võimalik omandada haridussüsteemis oskused ja teadmised (sh karjäärivalikute kohta), mis vastavad tööturu nõuetele, ning ümber- ja täiendusõpe pakub lisavõimalusi oma konkurentsivõime parandamiseks tööturul.

Valitsus märgib, et sotsiaalteenuste pakkumisel tuleb ühelt poolt arvestada eri emakeelega riskirühmade vajadusi, teisalt ei ole vaid rahvuse järgi eriabinõude rakendamine õigustatud, sest sęe soodustaks elanikkonna jaotamist rahvuse põhjal. Nii on riigi ja kohalike omavalitsuste üldmeetmete rakendamiseļ oluļine teada vajaduste ja problecmidc piirkondlikke iseärasrrsi ning selle alttsel stttlnata vajaduse konal riskipiirkondadesse proportsionaalselt enam vahendeid.

Sotsiaalministeerium on võtnud meetmeid, et töötųru teenuste osutamisel pöörataks eriti suurt tähelepanu nendeļe piirkondadele, kus töötuse määr on Suurem. Mitte-eestlastest elanikkond on kontsentreerunud lda-Viru maakonda, kus töötuse tase on võrreldes Eesti

15

keskmisega kõrgem. olukorra parandamiseks on Integratsiooni Sihtasutus ellu viinud mitmeid projekte, mille sihtrühmaks on muukeelsed elanikud ja eesmärgiks nende võimalustę parandamine töö ļeidmisel.

Integratsiooni Sihtasutuse rakendatavad projektid ,,Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine lda-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal läbi eesti keele õppe ja erialase ümber- ja täiendõppe,, ja,,Muukeelsete töötute täiendkoolitus ja keeleõpe.. püüavad tuua mitme riskiga (keele, vanuse, asukoha alusel) töötuid tööturule, luues seega eeldused ja võimalused nende inimeste paremaks integreerumiseks Eesti ühiskonda Projekte rahastati Eesti riigi eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist. Samuti teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevalmistusi, et riik saaks osaleda loodavates sihtasutustes, mille eesmärgiks on koondada, koordineerida ja arendada lda-Virumaa tööstusparkide loomist. Nende loomine aitab kaasa nii tööstuse kui ka piirkonna arengule.

Kõrvalmeetmena on käimas keeleõppeprograĪnm ,,Keeleõppe arendamine 2007_2070" ,

mis on loodud ,,Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007--2013" ja sellest tuleneva rakenduskava ,,Inimressursi arendamine,, aļusel prioriteetse suuna ,,Elukestev õpe,, męetmę ,,Keeleõppe arendamine,, rakendamiseks. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loob Integratsiooni Sihtasutus 12 tegevuse kaudu eri sihtrįįhmadele uusi ęesti keele õppimise võimalusi. Keeleõppe arendamise programmi tulemusel luuakse kõigile Eesti elanikelę võrdsed võimalused omandada haridus ja tulla toime tööturul emakeelest, vanusest ja rahvusest sõltųmata. Keeleõppe arendamise programmi sihtrühmadeks on:

r alates 14. ęhlaastast õpilased, kelle emakeelęi ole eesti keel; . pedagoogid ja ametrrikud, kes töötavad nende õpilastega, kelle emakeel ęi ole

eesti keel; o eesti keelt ebapiisavalt valdavad töötavad inimesed.

Samuti peaks nõuandekomitee arvates olema HIV/AIDS tõkestamine ja ravi vaiitsuse tähtsaim prioriteet.

Valitsus kinnitab, et HIV/AIDS tõkestamine ja ravi on valitsuse prioriteet ja selles suhtes on tehtud ka märgatavaid edusamme. Sotsiaalministeeriumi ja mittetulundusühingute kaudu on ennetustegevuse materjalid kättesaadavad ka vene keeles. HIV/AIDS ennetamise koordineerimiseks on valitsus vastu võtnud vastu mitmeid programme ja tegevuskavasid. 1. detsembril 2005 kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku HIV.ja AIDS strateegia aastateks 2006--2015 ning selle tegevuskava aastateks 2006-2009'. HIV ja AIDS strateegia aastateks 2006-20L5 käsitleb HlV-epideemia leviku peatamisel ning epideemia mõjude leevendamisel Eesti ühiskonnale järpņevaid tegevusvaldkondi: ennetustegevus eri sihtrühmacļę Seas, HIV tesįimine ja nõustamirre; Htv ja AIDSga inimęsįelę sųurraįud ettrletus, r,avi ja lroolekarure; seire ja lrirrdarrrirre ning inim- ja organisatoorse ressursi arendamine. Strateegia üldeesmärk on saavutada püsiv

3 Lisatud: Dokument, eesti keeles: hņ://www.sm.eelfileadmirr/meedia/Dokumendid/TervisevaldkondiTervisepoliitikaiHlvja-AIDSi stratee gia_2006-20l5.pdf

T6

langustendents HfV-nakkuse levikus. Seejuures on eesmärk aastaks 2015 uute HIV- nakkuse juhtude arvu vähenemine l00 000 elaniku kohta 20-ni (2004. aasta näitaja 55) ning strateegia abil ära hoida epideemia generaliseerumine (st HIV nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest peab jääma a!|a t%o, aastal 2004 o|i see näitaja 0'5o/o). Riiklik strateegia toob eraldi ka väTa, et uute HlV-juhtude hulgas on ülekaalus venekeelsed noored, mistõttu on oluline teha tugevamat enĪretustööd rahvusvähemuste seas. See tähendab, et tervistsäästva käitumise kujundamise ja riskikäitumise muutmise motiveerimise alased teadmised, info ja koolitus peavad jõudma võrdselt nii vene kui ka eesti keelt kõnelevate Eesti noorteni.

HIV ennetustegevusele pööratakse erilist tähelepanu ka vanglates. Kõik vanglasse saabuvad kinnipeetavad läbivad eSmase tervisękontrolli. Sellega tehakse kindlaks võimalikud haigused, sealhulgas nakkushaigused, nagu tuberkuloos, hepatiit ja HfV, ning vajaduse korral mįiäratakse edasine ravi. HIV/AIDS ennetus vanglates toimub riikliku strateegia kohasęlt. Kõikides vanglates on olemas HIV diagnostika esmalaborid, tervishoiutöötajad viivad läbi vabatahtlikkų testimist ja nõustamist. Sellise tervishoiusüsteemi korralduse tõtrTļ HIV vanglates enam ei |ęvl'. 2007. aastal sai Tartu Vangla HlV-teemaline projekt Maailma Terviseorganisatsioonilt parima praktika auhinna SeoSeS HfV-vastase võitlusega ning HlV-positiivsetele pakutava arstiabiga.

Nõuandekomitee on osutanud vajadusele koguda rohkem teavet rahr,usvähemuste hulka kuuluvate isikute suure osakaalu kohta kinnipeetavate hulgas.

Eesti vanglates ei peeta kinnipeetavate üle arvestust keele alusel. Kodakondsuse kaupa uuriti vanglapopulatsiooni 2007. aasta lõpus. Leiti, et teiste riikide kodanike esindatus kinnipeetavate hulgas on madalam kui rahvastikus tervikuna, kodakondsuseta isikute hulk kinnipeetavate hulgas aga on sarnane proportsioonidega kogu rahvastiku hulgas 1990. Kui !990. aastatega võrreldes on määratlemata kodakondsusega isikute arv Eesti rahvastikus oluliselt vähenenud, siis kinnipeetavatel on kodakondsuse saamisega seotud toimingute tegemine raskendatud. Viimastel aastatel on kuritegudes kahtlustatavate ja süüdimõistetute jaotus kodakondsuse kaupa tunduvalt Sarnasem kogu rahvastiku jaotusele kui j aotusele kinnipeetavatę hulgas.

Eesti keele kursused toimuvad endiselt ka kinnipeetavatele ja nendel osalemine läheb arvesse kui tööstaaž, mille eest makstakse palka.

Nõuandekomitee on soovitanud uurida, kųidas raamkonventsiooni põhimõtted kajastuvad korrakaitse erinevates staadiumides. Seda on kaiastatud artiklite 6 ia 10 alt.

Artikkel5 1. Pooled kohustuvad looma eeldusi, kuuluvatele isikutele oma kultuuri identiteedielementide, nimelt religiooni, säilitamiseks.

mis on vajalikud vähemusrahvustesse alalhoidmiseks ja arendamiseks ning keele, traditsioonide ja kultuuripärandi

t7

2. Pooled hoiduvad sellisest poliitikast ja tegevusest, mille eesmärk on

vähemusrahvustesse kuuluvate isikute assimileerimine vastu nende tahtmist, ning kaitsevad neid isikuid mis tahes niisugusele assimileerimisele suunatud tegevuse eest, eiramata seejuures poolte ütdise integratsioonipoliitikaga kooskõlas rakendatavaid meetmeid.

Nõuandekomitee on soovitanud, et Eesti peaks jätkama rahvusvähemuste hulka kųuluvate isikute algatuste toetamist ja otsima lisavõimalusi pidevat toetust vajavate tegevusalade põhirahastamiseks.

Rahvusvähemuste keele ja kultuuri arendamise meetmete raamdokument on Eesti lõimumiskava 2008_2013, mille eesmärk on toetada iga püsielaniku kuuluvust Eesti ühiskonda ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal., poliitilises ja kultuurielus. Eestis on tagatud võimaiused kõnelda teisi keeli j a arendada rahvuskultuure.

Lõimumiskava on kultuurivaldkorrrras seotud eri rahvuste kultuuriasutuste põhitegevTļSe _ kultuuripärandiprogrammide, eesti kultuuri taastootmise ja tutwstamise toetamisega

kõikjal Eestis, eesmärgiga väärtustada Eestis kultuurilist mitmekesisust. Toetatakse eri rahvuste kultuuriseltse, rahvuskoolide tegevust ja rahvuskultuuri pühapäevakoole ning oma kultuurilis-keelelise identiteedi säilitamist (sh eri rahvuste keelt ja kultuuri käsitlevate õppe- ning tutvustava materjali väTatöötamine). Kavandatud on kohaliku tasandi sihtrühmi koolitada ja teavitada uusimmigrantide lõimimise teemal..

Kultuurivaldkonnas on eesmärk tagada kõigile Eesti elanikele tingimused oma keele ja kultuuri säilitamisel. Kultuuriministeerium toetab tegevusi, mis soodustavad

rahvusvähemuste kultuurilist mitmekesisust ja sidemeid päritolumaaga. Uues lõimumiskavas on aga suĮTremat tähelepanu pööratud eri rahvųste esindajate kaasamisele eesti kultuuriellu ning eesti- ja venekeelse elanikkonna ühise inforuumi laiendamiselę. oluline läbiv tegevus on eestlaste ning teiste rahvuste kontaktide tihendamise ning ühistegevuse toetamine.

Kooskõlas lõimumiskava eesmärkidega on põhikooli riiklik õppekava täienenud

mitmekultuurilist keskkonda ja oma kultuuri väärtustavatę läbivate teemade õpetamist toetavate programmidega. Põhjalikumat tegelemist kultuurilise mitmekesisuse teemaga

nõuab ka 23. novembril 2006 valitsuses heaks kiidetud ja 2007 . aasta märtsis Eesti suhtes jõustunud TINESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise

konventsioon, millega on liitunud üle 50 riigi. Kultuuriministeeriumi juurde on loodud 2007. aastal kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis hõlbustab selle valdkonna tööd ning kultuuriseltside ja riigi koostööd.

2008. aastal muudeti Rfhvastikuministri Büroo eestvedamisel ning rahvusvähemuste organisatsioonidelt laekunud ettepanekute ja kohtumiste käigus kogutud intbrmatsiooni põhjal Irrtegratsiooni Sihtasutuse baasfinantseerimise tingimusi, mille raames pakutakse toetust rahvuskultuuri säilitamiseks i a arendamiseks.

18

Lähtuvalt endise baasfinantseerimise süsteemiga rahulolematute rahvusorganisatsioonide 2008. aasta suvel esitatud ettepanekutest muudeti rahastamine katusorganisatsioonikeskseks. See vähendab bürokraatiat, kiirendab taotļuste menetlust ning võimaldab korraldada ka järjekindlat toetust ja põhirahastamist vajavat tegevust, nagu on soovitanud nõuandekomiteę.

Alates 2008. aastast toimub ka rahwsvähemuste katusorganisatsioonide hindamine. Selle põhieesmiirk on hinnata organisatsioonide tegevuse seost rahvųsvähemuste kultuuriga. Hindamine on kohustuslik neile, kęs taotlevad baasfinantseerimist Irrtegratsiooni Sihtasutusest. Hindamiskomisjon oii moodustatud Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Rahvastikuministri Büroo, Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindajatest. Hindamistuiemused esitati taotlejatele vahetult kohtumisel. Samuti oli taotlejatel võimalus ļfisimuste korral esitada lisateavet ning seega suI,TIeneS nende võimalus saada positiivne hinnang.

Esmaseks finantseerimiseks laekus taotlusi 288 organisatsioonilt. Hindamise läbis kokku 2|9 organisatsiooni, sealhulgas 17 katusorganisatsiooni. Atesteerimist ei läbinud 3 katusorganisatsiooni j a 66 organisatsiooni.

2008. aastal baasfinantseerimiseks eraldatud 3 900 000 krooni jagati kahes taotlusvoorus. Toetust said 146 orgarusatsiooni. Nagu varasematelgi aastatel eraldati oluline osa baastoetustest 18 katusorganisatsioonile. Riikliku programmi raames rahastatakse ka rahvuskultuuriseltsidę ja kunstikollektiivide projekte konkursside kaudu, et nad korraldaksid enda sisulist tegevust ja üritusi. 2008. aasta projektikonkursi raames toetati 30 projekti summas 882 100 krooni.

2009 rahastamine?

Samuti jätkati rahvusvähemusitutvustava veebilehe www.rvke.ee arendustööd.

Järgmiseks anname ülevaate konkreetsetest tegevustest Eesti rahvusvähemuste kultuuri ja keele toetamiseks j a tutvustamiseks.

Rahastatud on Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingut Summas 1 379 000, et võimaldada neil arendada omakeelset kultuuri. Loodud on vir|uaalmuusel,Įm-andmebaas (www.starovel.eu ), toimunud on vanausuliste lugemiku ja sõnastiku ettevalmistavad tööd ning sõnastiku kirjastamine; valminud on Eesti vanausuliste Kolkja muuseumi ränd- ja püsinäituse stendid; korraldatud on Eesti vanausuliste laulmistunde; konserveeritud on Kallaste koguduse kiriku ikonostaasi raamid.

Eraldaįutl trn raha ka rootsi ja soome kultuuriautonoomiale. Möļemat rahvust esindatava organisatsiooniga sõlmib Kultuuriministeerium (varem Rahvastikuministri Büroo) iga aasta lepingu, mille alusel eraldatakse riigieelarvest toetust SuĪnmas 1 500 O0O krooni, mida j agataks e organis atsioonide vahel.

t9

Eesti Vabariik tunnistab rahvusvähemusi ja nende keeli Eesti ühiskonna lahutamatu osana. 2008, aasta oktoober oli Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta raįįmes pühendatud Eestis elavatele rahr,.rrste1e. Eestis elab üle 100 rahvuse esindaja, mida kajastas ka juubeliaasta

tunnuslause ,,Ühiselt ehitatud riik... Juubeliaasta programmi raames toimus mitu üritust, mis keskendusid mitmekultuurilisusele:

o Rahvuste päeval tutvustasid rahvusvähemuste seltsid oma kultuuri avalikkusele. Toimusid näitused, pakuti rahvustoitu4.

. Viidi läbi konkurss ,,Üks riik _ 121 rahvust... Konkursi eesmärgiks oli panna Eesti elanikke märkama eri rahvusest inimesi ja igapäevaelu Eestis (eri rahvustest inimeste koosviibimisi, eri rahvusest sõpru, segaperekondi, töökollektiive jne).

Konkursi võitis pilt ,,United Colours of Estonia,,,. Esitatud töödest on kokku pandud näitus, mida tutvustatakse Eesti suurimates linnades

o Konkursi ,,Multikultuurne kollektiiv.. kaudu otsiti kõige paremini töötavat mitmerahvuselist kollektiivi või meeskonda, kus tegutsevad nii eesti kui vene

keelt emakeelena kõnelevad töötajad (miks mitte veelgi mitmekesisema emakeelega kollektiivid). Konkursi eesmärk oli tunnustada ja esile tõsta

ettevõtteid, kes väärrrrstavad ja toetavad mitmekultuurilist töökeskkonda ning loovad võrdsed võimalused kõikidele töötajatele, sõltumata nende emakeelest ja rahvųsest. Konkurss, mis viiakse läbi koostöös ajalehega Äripäev, hakkab olema järjepidev: võitja kuulutatakse ka edaspidi iga aasta ok1oobris.

Lisaks rahvuskultuuriseltside rahalisele toetamisele on Integratsiooni Sihtasutus ellu viinud ka eestlastele mõęldud tegevusi, et teadvustada etniliste vähemuste olemasoiu ja tutvustada nende kultuuri, keelt ja traditsioone. Välja on hakatud andma sarja ,,Rahvused Eestis,,. Sarja vihikutena ilmuvad eri rahvusi tutvustavad trükised, mis saadetakse kõikidesse Eesti koolidesse. 2005 ' aasta aprillis ilmus esimene vihik, mis käsitles leedulasi. Vihik annab ülevaate leedulaste ajaloost, rahvussümbolitest, loodusest ja leedulastęst endist - millisęd nad on. Samuti saab vihikust teada leedulaste kohta Eestis ja mujal maailmas. 2006. ja 2007. aastal ilmusid samased vihikud kasahhide ja venelaste kohta.

Nimetatud materjalid on mõeldud kasutamiseks põhikoolis ja tnįkised on jõudnud ka igasse Eestimaa kooli. Samas sarjas ilmuvad ka veel asereid ja usbekke käsitlevad raamatud.

Eestimaa Rahr,.uste Ühenduse eestvõttel ja Rahvastikuministri Büroo toetusel viidi koostöös ETV ja Integratsiooni Sihtasutusega ellu projekt, mille tulęmusena valmis 20- osaline Eesti rahvusvähemusi tutvustav telesari ,,Etnomosaiik''. Projek1i alustati 2004, aasta|, mil esimese etapina valmis 9 filĪni (Eūromosaiik I), 2005 , aastal valmis 6 filmi (Etnomosaiik II) ning 20Q7. aastaļ valmis 5 frlmi (Etnomosaiik III). Kokku valmis 20 lįihifilmi, mis esmakordselt jäädvustavad laialdasemalt Eesti rahvusvähemuste ajalugu.

kuļtuuri- ja hariduselu ning igapäevaseid töid ja tegemisi. Lühifilmide videokassetid saadeti kõikidesse Eęstimaa koolidesse, kus neid kasutatakse õppematerjalina,

a hņ ://www.muļlmulļ. com/Rahvustņaev/ , hņ ://kodanik.err.eelfotokonkurss'htnr

20

Mis puudutab rahvusvähemuste keelte õpetamist, siis praegu on Eestis võimalik omandada üldharidust lisaks riigikeelele ka vene keeles. . Vabariigi Valitsuse määrus nr 154

',Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks võimaluste loomise tingimused ja kord" kehtib juba 2003. aastast ning selle kohaselt on koolil kohustus võimaldada põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keęle- ja kultuuriõpet juhul, kui selleks on kooli direktorile esitanud vähemalt kįįmme sama emakeelega õpilase lapsevanemat taotluse. Kahjuks ei kasutata seda võimalust väga laialt. Põtrjuseid on siinkohal mitmeid: rahvusvähemuste esindajad elavad hajutatult, kultuuriseltside liikmete lapsed ei õpi ühes koolis ja valikaine õppimisvõimaluste loomiseks vajalikku õpiiaste aryu on keeruline ühes konkreetses piirkonnas kokku saada, napib ka kvalifrkatsiooninõuetele vastavaid rahvuskųltuuri õpetajaid. Siiski organiseeris Haridus- ja Teadusministeerium õpetajate ettevalmistamise eesmärgil kursused, kus rahvusvähemuste esindajad saavad ümberõppe ja vajalikud metoodilised teadmised oma koolides õpetamiseks. Pärast kursuste läbimist antakse neile ka asjakohane sertifikaat. Täpsemad andmed rahvusvähemuste keelte õpetamise kohta põhikoolis on ära toodud artikli 12 juures.

Altęrnatiivina või lisaks emakeele õppimisele põhihariduse raames, on võimalik moodustada pühapäevakoole, mis on alati olnud rahvuskultuuri ja emakeeļe toetamise vahend. Seepärast tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium ka pidevalt pühapäevakoolide töö hõlbustamisega. Pühapäevakooli mõistet Eesti õigusaktides eraldi ei defineerita, seda mainitakse haridusseaduses ühe täiendusharidust pakkuva asutusena. Kuigi mõnikord on arvatud, et pühapäevakooli mõiste kasutamine viitab, et kool tegutseb kiriku juures, siis tegelikult saab Eestis tegutsevate rahvuskultuuriseļtsi pühapäevakoolide kirikuga Seotusest rääkida vaid Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli ora puhul. Siiski, nii eelmainitud pühapäevakooli kui ka teistel juhtudel on koolipidaja rahvuskultuuriselts ning kooli põhikiņ.alised eesmärgid seotud ennekõike emakeele ja kultuuri õpetamisega.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolidelt eeldatakse registreerimist ja koolitusloa olemasolu, kuna see arrrrab pühapäevakoolile võimaluse olla osa haridussüsteemist ning teisalt toetab võrdsuse printsiipi: kui soovitakse osaleda projektikonkurssidęl ja taotleda hüvesid samadel alustel koolitusluba omavate koolidesa. siis tuleb see ka samadeļ aļusteļ taotleda. Samas suurendab koolitusloa olemasolu įühapäevakooli võimalusi, sest registreeritud pühapäevakoolil on võimalik taotleda tegevuse arendamiseks lisaraha kohalikult omavalitsuselt, Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskņselt. Rahvuskultuuriselts, kes on asutanud pühapäevakooli ja taotlenud koolitusloa, muutub riigi võrdseks partneriks. Kõikidel rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolidel, kel on koolitusluba, on olnud võimalus taotleda projektikonkursi raames toetust pühapäevakooli õpetajate täienduskoolituseks etnilisel kodumaal, Ka on rahvųsvähemustel endil võimalus korraldada õpetajate keelealast ettevalnristarrrist errrarrraaga sõlrrritavate kokkulepete aļusel. Näiteks saab tuua Leedu riigi toetust oma pühapäevakooliõpetajale, kes õpetab Eestis leedu keelt ja kultuuri. Ukraina kaasmaalaskonna Sillamäe Vodograi pühapäevakoolis korraldatakse õpetajate vahetusprografilme' mitle raįįmes on praktiseerima ning kogemusi hankima fulnud ka tudengid Kiievi Dragomanovi-nimelisest Pedagoo gilisest Instituudist.

21

Praegu tegutseb Eestis 18 pühapäevakooli, kus õpivad vene, afineenia, aserbatdžaani, ukraina, usbeki, dagestani, soome, juudi ja korea rahvusest õpilased.

Rahvuskoolide kohta saab informatsiooni ka kodulehelt hņ://www.rahvuskool.eel , kus on e-esti, inglise ja vene keeles teave pühapäevakoolide tegevuse kohta. Loodud on ka MTÜ Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide Õpetajate I-IJring, mille eesmärgiks on pühapäevakool i de asutamine j a pühapäevako ol i de õp etaj atele kursuste läbiviimine.

Artikkel6 1. Pooled õhutavad sallivuse ja kultuuridevahelise dialoogi vaimu ning võtavad

tõhusaid meetmeid, soodustamaks oma territooriumidel elavate isikute vahelist vastastikust lugupidamist ja mõistmist eelkõige haridus., kultuuri. ja massimeediavaldkonnas, olenemata nende isikute rahvuslikust, kultuurilisest, keelelįsest või usulisest identiteedist.

2. Pooled kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta isikuid, kes oma rahvusliku, kultuurilise, keelelise ja usulise identiteedi tõttu kannatavad dįskrimineerimise, vaenulįkkuse või vägivalla all või keda on sellega ähvardatud.

Nõuandekomitee on avaldanud muret Suure lõhe üle elanikkonna enamuse ning suuremate rahvusvähemuste rühmade vahel. Et selgitada vä|ja, missugused on eesti rahvusest ja teistest rahvustest inimeste läbisaamine, prioriteedid, vaated, hinnangud ning tulevik, on järjepidevalt korraldatud integratsiooni monitooringuid. Integratsiooni monitooring 2008 hõlmas üheksat teemat:

eesti- ja venekeelse elanikkonna aineline olukord ja eluga rahulolu, haridus, keeleoskus, rahvussuhete tajumine, rahvustevahelised suhted, hoiakud ja meie-tunne, informeeritus ja meediakasutus, kodakondsus, kodanikud ja mittekodanikud, riigiidentiteet ja ühiskonna avaliku sfžįäri sidusus.

Tegemist oli ļaiaulatusliku uuringuga, mis annab küll üldpildi, kuid mille tulemused sõltuvad ka poliitilisest hetkeolukorrast. 2008. aasta integratsiooniuuringu kohaselt on üldine positiivne hoiak mitmekultuurilise ühiskonna suhtes nii eestlaste kui ka venekeelsete elanike seas olnud aastate jooksul suhteliselt püsiv. Väidetega, et eri rahvused võivad Samas riigis hästi läbi saada ning et

eri keeled ja kultuurid rikastavad ühiskonda, nõustus 90%o venękeelsetest vastajatest ja 7 0 -80% eesti vastaj atest.

Võrreldes eęĮnevate monitooringutega (2000, 2002, 2005) on Eesti įįhiskonna struktuursct intcgratsiooni iseloomustavņd niiitajad samm.Silnmult paranenud _ see

kehtib nii eesti keele oskuse, rahvastikus Eesti kodanike osakaalu kui ka mitme sotsiaal- majandusliku näitaja kohta. Siiski ei saa pidada lõimumist üheselt möistetavaks protsessiks. Lõimumist ja selle hirrnanguid mõjutavad nii sisepoliitilised kui ka rahvusvahelised sündmused.

22

Nimetafud monitooring kinnitab, et eestlaste jaoks on esiplaanil keelenõuded ja kodakondsuse teema, samas kui venekeelne elanikkond tähtsustab pigem sotsiaalseid eesmärke ning vastastikust dialoogi. Seļlest tulenevad omakorda mitmed erinevad arusaamad võrdse kohtlemise, vastastikuse sallivuse. teise poole motiivide ia eesmärkide hindamisel jmt.

Eesti kodanike hirrnangud oma isikļikete materiaalsetele võimalustele on ligikaudu samaväärsed rahvuslikust kuuluvusest sõltumata, erinedes oluliseļt Eesti kodakondsust mitteomavate inimeste hinnangutest. Samas erinevad hinnangud eestlaste ja venekeelse eļanikkonna võimalustele rahr,uste kaupa. mis viitab nihmasisesele etnilisele solidaarsusele.

Irrtegratsiooniuuringu kohaselt tunnetab venekeeine elanikkond eestikeelsele aineõppele üleminekul eeliste kõrval ka mitmeid olulisi riske. Sellest hoolimata ollakse seisukohal, et osaļisele eestikeelsele õppele üleminek peaks toimuma otuliselt varem praegusest (pigem juba lasteaias või siis hiljemalt algkoolis). Konkurentsitult pooldatakse selliseid eestikeelseid lasteaedu, kus kõik lapsed oleksid koos ning kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad, Seega võib öelda, et venekeelne elanikkond on positiivselt meelestatud eestikeelsele õppele ülęmineku suhtes.

Eestlaste ja venekeeise elanikkonna kontaktid on suhteliselt piiratud, eestlaste seas on venekeelse elanikkonnaga juhukontaktidest tihedam kokkupuude kolmandikul, venekeelse elanikkonna hulgas on igapäevane kogemus eestlastega suhtlemises umbes pooltel. Enamasti toimub rahvusülene suhtlus töösfääris, tööväTised suhtlusvõrgustikud on oma rahvųse kesksed.

Komitee on soovitanud konventsiooni 6. artikli juures Eestil jättkata meedias ja muudes asjakohastes valdkondades kultuuridialoogi ja -kontaktide edendamise algatuste toetamist ning samuti teostada selle valdkonna arengu järelevalvet.

Eespool on juba mainitud Integratsiooni Sihtasutuse ning Rahvastikuministri Büroo tegevusi vähemusrahvuste kultuuri tutvustamiseks avalikkuses ja meedias. 2008. aastal eraldas Kultuuriministeerium programmist "Eesti lastekirjandus" toetusi 2009. veebruaris iļmunud lasteraamatute venekeelsete tõigete välj aandmiseks. l ''Eesti kirjandusklassika'' programmist sai mullu toetust ka Kohtla-Järve venekeelsę Ahtme gümnaasium projekt Eesti kirjaniku A. H. Tammsaare tutvustamiseks; samuti toetati venekeęlse kirj anduse tõlkimist ning välj aandmist

Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Kultuuriministeeriumi kulturrrikonsfiiö programmi kohaselt toimrth Eestis iga-aastane Vene teatri festir,aliļ ,,Kuldno IVIaek," l<us osolevod ka Ecsti tcatrid.

2008. moodustati Kultuuriministeeriumi juurde nõuandev organ rahvusvähemuste kultųurinõukoda, mille eesmärk on esitada ettepanekuid Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise kohta ning aidata sellele kaasa. Nõukoja istungid toimuvad iga kolme kuu tagant. Rahvusvįįhemuste kultuurinõukoja esimesel koosolekul

23

otsustati jaguneda nelja töönihma, et põhjalikumalt tegelda järgmiste valdkondadega:

meedia roll ühise inforuumi loomisel, rahvuskultuuriseltside rahastamisvõimalused, rahvuskųltuuriseltside tegevus ja nende sidemed emanTĮaaga ning noorte kaasamine įįhiskondtikku ja kultuuriellu, Rahlusvähemuste kultuurinõukokku kuuluvad kultuuriseltside esindaj ad.

Komitee on oma arvamuses välja toonud keelekümbluse-sarnaste programmide positiivse mõju põhirahvuse ja rahvusvähemustesse kuuluvate õpilaste omavahelistele kontaktidelę. Keelekümblust käsitletakse täpsemalt artikli 14 juures.

Endiselt toimuvad lõimumisprogrammi raames laste ja noorte |aagnd. Alates 1998.

aastast on neis osalenud üle 18 000 lapsę,

Nõuandekomitee on soovitanud Eestil jätkata jõupingutusi, et rahvuslikel motiividel toimepandud kuritegusid nii ka edaspidi liigitataks ja et korrakaitseasutused neid j ärjekindlalt uuriksid.

Valitsus kinnitab, et rahvuslikel motiividel toimepandud kuriteod on endiselt üksikjuhtumid ja neid pannakse toime vähe.

16. juulil 2006 jõustusid karistusseadustiku $ l51 muudatused, mille kohaseļt on ka juriidilise isiku poolt vaenu õhutaminę karistatav, Lisaks on Sama paragrahviga hõlmatud nüüdsest ka avalik üleskutse diskrimineerimisele. Karistusseadustiku $ i51 kehtiv redaktsioon on toodud lisas.

2008. aastal alustati väärteomenetlust karistusseadustiku $ 151 lõike 1 alusel ühel korral, kus menetlusalune isik kommęnteeris kohaliku omavalitsuse Interneti.foorumis vene

rahvusest naabreid väidetavalt ebasündsate, halvustavate ja sotsiaalset vaenu õhutavate

väljenditega. Menetlus väärteoasjas lõpetati väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Asjaomased valitsusasutused tegelevad ennetustöö ja olukorra jälgimisega.

Ennetustegeu,Įse tõhustamiseks teavitatakse elanikkonda kuritegevust soodustavatest

asjaoludest ning tutvustatakse mitmesugusęid võimalusi, kuidas osaleda kuritegevuse tõkestamises. Eri sihtrühmadelę mõeldud kampaaniate ja loengute käigus tutvustatakse

politsei tegevust õiguserikkumiste ennetamiselja maakondade ęlanike koostöövõimalusi. Keskusest kaugemal asuvate piirkondade elanikele, sealhulgas lastele ja noortele suunatud selgitustöö tegemiseks kasutatakse preventiivtööks kohandatud väikebussi, mis on sisustatud vajalike vahenditega. Bussi koos lisavahenditega (messitelk, teisaldatavad stendid jms) kasutatakse kriminaalpreventsiooni ja teistel avalikel üritustel Eestimaa eri paikades, oluliselt on uuenenud nii sisult kui ka mahult politsei väljaantavad süüteoennetuslikud teavikud. 2008. aastal viis politsei süüteoennetusprojekte läbi l45 korral. Politsci avalikulveebilehel on vihiete saatmise võimalus e-postiga.

Justiitsministeeriumi struktųuris tegutseb üksus, mille põhieesmärkideks on valmistada valitsusele ette kriminaalpoliitilisi otsuseid ja teostada tulemusjärelevalvet, s.o analüüsida kriminaalasutuste tegevust, et saada teada, kas ja kuidas valitsuse poliitikat ellu viiakse.

24

Siiani tegutseb ka 1993 ' aastal valitsuse ellukutsutud kriminaalpreventsiooni nõukogu (uue nimetusega kuriteoerrnetuse nõukogu). Kuni aastani 2010 kehtivad 2003. aastal Riigikogu heaks kiidetud "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2070". Selle dokumendiga määratakse kriminaalpoliitika ühtsed põhimõtted ja eesmärgid, mida peavad avaliku võimu kandjad aryestama oma tegevuse kavandamisel.

Oktoobris 2009 kinnitati kriminaalpoliitika arengusuunad aastateks 2010-2018.

Nõuandekomitee on osutanud, et Eesti męedias on olnud käsitĮusi, mis tugevdavad negatiivseid stereotüüpe rahvusvähemustest.

Eestis ei ole kirjutavat ajakiņ.andust ega publitseerimist reguleerivat seadust, mistõttu meedia järelevalve on võimalik eelkõige meedia enda organisatsioonide kaudu. Nii näiteks on ajakirjandus kokku leppinud Eesti ajakirjandusęetika koodeksis. Selle üldpõhimõteteks ol, et demokraatliku ühiskonna toimimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ning et ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist; vaba ajakiņ.andust, kui ta täidab õigusakte, ei tohi mingil moel piirata ęga takistada info kogumisel ja avaldamisel; ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon karrnab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon; ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada; poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud,

Ajalehtede ühishuvides tegutseb organisatsioon Eesti Ajalehtede Liit (EALL), mille liikmeskonda kuulub 40 Eestis ilmuvat väTaannet ühekordse kogutiraažiga 579 OO0 eksemplari. EALL kaitseb ajalehtede įįhiseid huve ja õigusi, lįihtudes demokraatliku aj akirj andus e rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.

EALL moodustas 2002. aastal pressinõukogu, mis on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ ja mis pakub võimaiuse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Pressinõukogusse on lisaks ajakiņ.anduse esindajatele kaasatud isikud meediavälistest sektoritest. Kokku on pressinõukogus kįimme liiget'

Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatett ajakidanduses ilmunud materjalide kohta. Pressinõukokku võivad pöörduda nt ka rahvusvähemuste esindajad, kui nad lęiavad, et neid on meedias negatiivselt portreteeritud. Võrreldes kohtuga on pressinõukogu menetlus kiirę ja tasrrta. Ajalehed kohustuvad avaĻdama pressinõukogu tauniva otsuse. Pressinõukogu otsused tųleb avaldada muutmata kujul ilma toimętuse kommentaarideta. Eesti Televisioon ja Eesti Raadio kohustuvad avaldama pressinõukogu tauniva otsuse eetris. Kõik pressinõukogu otsusęd avaidatakse Intemetis EALL kodulehel pressinõukogu rubriigis.

25

Sarnase pädevusega on ka juba 199i' aastast tegutsev avaliku sõna nõukogu, mls on mittetulundusühingu Avalik Sõna põhikirjaline tööorgan. Mittetulundusühingu Avaļik Sõna liikmeteks on Ajaki{anike Liit, MeediakooIitajate Liit, Tarbijakaitse Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Juristide Liit ja MTÜ Meediaseire, kellę esindajad kuuluvad Avaliku sõna nõukogusse. Avaliku sõna nõukogu tegutsemise aja jooksul on käsitletųd üle 350 kaasuse, mille puhul on ajakirjanike ja väTaannete suhtes tehtud nii taunivaid kui ka õigustavaid otsuseid.

Nii pressinõukogu kui ka avaliku sõna nõukogu lähtuvad juba mainitud Eesti aj akirj anduseetika koodeksist.

Artikkel T

Pooled kohustuvad austama vähemusrahvustesse kuuļuvate isikute õigust korraldada rahumeelseid kogunemisi ja kuuluda ühingutesse ning nende sõna., mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadust.

Artikli 7 valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on ülevaade antud Eesti eelmistes

aruannetes ning olulisi muudatusi võrreldes sellega ei ole toimunud; siiski tutvustame allpool avaliku koosoleku seaduse muudatusi Kuna artikli temaatika kathrb teatud määraļ teiste artikļite omaga, siis on usuvabaduse küsimusi käsitletud lähemalt artikli 8 all ning usuvabaduse kįįsimusi kirrnipidamiskohtades artikli t4 all' Sõna-, mõtte- ja südametunnistusvabadust on põhjalikumatt käsitletud artiklite 10 ja 11 all.

Avalikke kogunemisi reguleeritakse Eestis avaTiku koosoleku seadusega, mille ülesanne on tagada inimeste õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada kooskõlas inimeste põhiõiguste, vabaduste ja kohustustega ning demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Samuti kehtestatakse seadusega avalike koosolekųte korraldamise ja läbiviimise piirangud, mis on vajalikud riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiktusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Keelatud on korraldada avalikkų koosolekut, mis: 1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele; 2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust; 3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,

keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitilistę veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tõttu.

Avaliku koosoļeku korraldaja peab esitama koosoleku korraldamise teate r,aļitsusasufuse või valla- või linnavalitsuse asutuse juhi selleks volitatud ametnikuļę. Ametnik võtab teate vastu ja annab korraldajale kohe teatise avaliku koosoleku teate registreerimise kohta. Kui avaliku koosoleku teade ei ole esitatud seaduse nõuete kohaselt või kui samal

Ąa| ja Sįįmas kohas või liikumismarsruudil on varem registreeritud muu avaliku koosoleku läbiviimine, on ametnikut õigus jätta teade registreerimata. Selle kohta annab

26

ta korraldajale kohe teatise. Avaļiku koosoleku läbiviimine on keelatud, kui avaliku koosoleku teade on jäetud registreerimata.

Avaliku koosoleku seaduse $ 142 sätestab tagajärjed, kui avaļiku koosoleku läbiviimise nõudeid rikutakse. Avaliku koosoleku läbiviimise eest kehtestatud nõudeid ęirates või sellise avaliku koosoleku läbiviimise eest, miļle teadet ei ole registreeritud või millę läbiviimine on motiveeritud esildisega keelatud, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Karistusseadustiku $ 265 (keelatud avalik koosolek) kohaselt karistatakse keelatud avaliku koosolekų korraldamise või sellisel koosolekul osalemise üleskutse eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

on selge, et riigi sekkumine artLhiga 7 tagafud õigustesse peab olema minimaalne, kuid teafud juhtudel on sekkumine siiski vajalik, ka Euroopa inimõiguste konventsiooni asjakohased artiklid lubavad teafud tingimustel riigil sekkuda eelnimetatud õigustesse.

Artikkel8

Pooled kohustuvad tunnistama, et igal vähemusrahvusesse kuuluvat isikul on õigus väljendada oma usulisi veendumusi ning luua usuinstįtutsioone, -organisatsioone ja -ühinguid.

Usuvabaduse põhimõtted on Eestis tagafud põhiseadusega, samuti kirikute ja koguduste seaduse ja teiste õigusak1idega. Õigusaktidest on antud ülevaade Eesti eelmises aruandes. Põhimõttelisi muudatusi ei ole olnud. Täpsustatud on kirikute ja koguduste seaduse $ 7 lõiget 3, mis näeb nüüd ette, et usuline ühendus, kelle huve on kĄustatud tema nime õigustamatu kasutamisega, võib nõuda selle õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti tekitatud kahju hüvitamist. Õigus pöörduda kohtusse on kįįll tagatud ka põhiseaduse paragrahviga, kuid selle rakendamine eriseaduse kaudu lisab õiguskindlust ja -selgust.

Eestis tegutseb kirikute ja koguduste seaduse alusel 9 kirikut, 9 koguduste liitu, 70 üksikkogudust ja 7 kloostrit. Usulisteļ ühendustel ei ole kohustust teatada riigile oma liikmeskonna suurust ega andmeid rahvusliku koosseisu kohta. Järgnevates tabelites toodud arvandmed liikmeskondade kohta on esitatud Siseministeeriumi usuasiade osakonnale j ärelepärim ise peale vabatahtl ikkuse aļ usel,

Kirikud6 Nimi Liikmeid Kosudusi Eesti Apostlik-Oiseusu Kirikx ca 25 000 6t Eesti Evaneeelnę Luterlik Kirik* ca i80 000 164

o ļ.tähistatud usuliste ühenduste andmed seisuga 0l.01.2008; ülejäänute puhul seisuga 0l.01'200,7 ** tähistatud koguduste arvandmete puhul väljendab esimene number registrisse kantud ja juriiditise isiku staatuses olevaid kogudusi, teine number väTendab usulise ühenduse soovil registrisse kandmata ja mitte- juriidilise isiku staatuses olevaid kogudusi

27

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik* ca 4500 32

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirikx 300 a J

Eest Karismaatiline Osaduskirik s03 3+3**

Eest Metodisti Kirikx t737 24 Moskva Patriarhaadi Eesti Oigeusu Kirikx ca t70 000 30

Rooma-Katoliku Kirik* ca 6000 9

Uusaoostlik Kirik Eestis 2217 3+15*x

Kosuduste liidud

Üķsiķķ

Nimi Liikmeid Kosudusi Adventistide Kosuduste Eesti Liit* rTtt I9 Eesti Bahä,i Kosuduste Liit 142 5

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kosuduste Liitx

5974 83

Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Kozuduste Liit

cr 1000 J

Eesti Evanseelsete ia Vabakosuduste Liit ca 1000 6

Eesti Jehoova Tunnistaiate Koguduste Liit 4248 4+5 1 *x

Eesti Kristlike Vabakozuduste Liit ca 350 6

Eesti Vanausuliste Kozuduste Liit ca 15 000 10+1*x

Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalia Koda

4

used kõ It trisse kantud k dustelt ei oļe neid and meid küsi Nimi Liikmeid Kosudusi Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gresoriuse Kozudus*

2030 1+5*x

Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus"

34 1

Eest Islami Kosudus ca t400 1

Eest Juudiusu Kosudus ca 2500 ļ Eest Evanseelne Vennastekozudus ļ42 I

"Evangeeliumi Kristlased Apostlite Vaimus" Tallinna Kosudus

50 1

Krishna Teadvuse Eesti Kozudus ca t50 I

Tiibeti Budismi Nünsma Eesti Kogudus alla20 1

ĮIkraina Kreeka-Katoliku Kiriku Tallinna Kosudus

318 1

Viimse Aja Pühade Jeesusę Kristuse Kiriku Eęsti Konrdus

803 I

itud

28

Kloostrid' Nimi Liikmeskond Dominikaani Vendade Ordu Klooster Tallinnas 3 munka Halastuse Misjonäride ordu Kļooster Tallinnas 4 nunna Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes 2 nxtrla Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Narvas 2 nunna Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede 3 nunna Kongregatsiooni Kļooster Tartus Pühima PääsŲa Püha Birgitta ordu Klooster Pirital 8 nunna Pühima Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naiskļooster 174 mlrna Kuremäel*

Eesti Kirikute Nõukogu on kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu ja vabatahtlik ühendus, kuhu kuuluvad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administrafuur Eestis, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ning Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.

Eesti Kjrikute Nõukogu saab regulaarselt toetust riigieelarvest. Eesti Kirikute Nõukogu kasutab riigieelarvest saadavat raha sakraalhoonete ja neis asuva kultuuriväärtusega vara korrashoiuks ning hooldamiseks, kirikute haridus- ja kasvatustöö arendamiseks, samuti oikumeenilise moraali, eetika, hariduse ja kultuuri tutvustamiseks ning riigisisese ja rahvusvahelise kultuuridialoo si edendamiseks.

Samuti on käimas riiklik programm <Püļrakodade säilirnine ja areng>, mida rahastatakse igaastaselt riigieeiarvest. Lisaks toetatakse riigieelarvest veel konkreetseid projekte ja kirikuid.

2009, aasta seisuga on Eestis antud 163 vaimulikule abielude sõlmimise õigus. Rahvuskaaslaste programmi alusel toetab Eesti ka väliseesti kirikuid. Toetatakse eestikeeļsete teęnistųste korraldamist Eestis tegutsevate vaimuiike poolt, samuti koguduseruumide j a kirikute korrastamist.

Artikkel9 1. Pooled kohustuvad tunnistama, et vähemusrahvusse kuuluva isiku sõnavabadusõigus tähendab õigust oma arvamusele ning õigust saada ja edastada infot ja ideid vähemuse keeles ilma avaliku võimu sekkumiseta ning piiridest sõltumata. Pooled kindlustavad, et oma õigusakte iärgides ei diskrimineeri nad vähemusrahrņlsse kuulur,aid isikrricl juurdepääsrrl massiteabevahenditele.

, * tähistatud kļooster on õigeusuklooster (Moskva ja kogu Venemaa patriarhi kanoonilises alluwses); ūlejäänud kloostrid on rooma-katoliku k]oostrid

29

2. Lõige 1 ei takista pooli taotlemast võrdsetel ja objektiivsetel alustel litsentse raadio. ja telesaadete edastamįseks või filmiettevõtete loomiseks. 3. Pooled eį takista vähemusrahvustesse kuuluvatel isikutel loomast ja kasutamast trükiajakirjandust. Raadiot ja televisiooni puudutavate õigusaktide alusel tagavad nad võimaluse piires ning lõike 1 sätteid arvestades, et vähemusrahvustesse kuuluvateļe isikutele antaks võimalus luua ja kasutada oma massiteabevahendeid. 4. oma õigusakte järgides võtavad pooled adekvaatseid meetmeid, et hõlbustada vähemusrahvustesse kuuluvate isikute juurdepääsu massiteabevahenditele ning edendada sallivust ja lubada kultuurilist mitmekesisust.

Sõnavabadus on Eestis tagatud põhiseaduse $-ga 45 ning õigus saada informatsiooni $-ga 44. Põhiseaduse paragrahvidest on antud ülevaade varasemates aruannetes. Siinkohaļ toome agaväIjamõningad muutused õigusaktides ja Rahvusringhäälingu struktuuris.

18. jaanuarĻI2007 võeti vastu Eesti Rahvusringhäälingu seadus, millega ühendati avalik- õigustikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio üheks Eesti Rahvusringhäälinguks. Üķe avalik-õigusliku isikuna tegutsedes on võimalik paindiikumalt kasutada Eesti Tęlevisiooni ja Eesti Raadio tegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid ning kasutada paremini uuę meedia võimalusi. Rahvusringhäälingul on üks juhtimisstruktuur. Rahwsringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesarrnete täitmisele8.

olulisim |ähiaja tehnoloogiline eesmärk on Eesti ringhäälinņ üleminek digitaallevile hiŲemalt 1. juulil 2010. Digitaliseerimine avab tee paljude uute kanalite tekkimiseks ja uusimate infotehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtuks, mis annavad harjumuspärasele programmile lisaväärtust: dünaamilist lisateavet saadete ja saatekavade juures,

lisateenuseid, näiteks vabalt valitavaid tõlkeid jne.

Nõuandekomitee on artikli 9 juures soovitanud suurendada ringhääiinguteenuseid rahvusvähemustele ja tugevdada nendę eelarvęlist toetust.

Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt edastab rahvusringhääling võimaluste piires saateid, mis vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele. Programmid ja meediateenused peavad kaasa aitama ühiskonnaliikmete ja -rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi j a tõekspidamisi.

Eesti Rahvusringhääling on uurinud te|erivaatamisharjumusi ja rahwsvähemusteļe mõeldud saadete vaadatavust Eesti teĮekanalitel. 15_74-aastastest eestimaalastest

o Eesti ringhäälingu arengukava

30

viiendikul on võimalik kodus jälgida 1-3 kanalit, ttyolelanikest 4_I5 kanalit,2|yo-ļ 16_ 50 kanalit ning45%-1üle 50 kanali. Kodus ei ole televiisorit l% elanikkonnast. Inimesi, kel on kodus võimalik jälgida vaid 1-3 kanalit, on keskmisest arvukamalt 60_7 -aastaste (29%)' eesti suhtluskeelega elanike (29%), madala sissetulekuga ning väikelinnade (28%) ja maae|anike seas (5I%). [nimesi, kel on kodus võimalik jälgida üle 50 kanali, on keskmisest ęnam 3O_39-aastaste (52%), muu suhtluskeelega elanike (6I%), kõrge sissetulekuga ning pealinna/suurlinnade elanike seas. 2007. aastal tehtud mitte-eestlaste meediauuringu kohaselt, mis uuris inimeste suhtumist Eesti Televisioonil (ETV), võib teha j ärgmi sed j äreldused,.

o

a

a

a

Enamiku saadete puhul ületas huviliste osakaal nende osa, kes huvi ei tunne. Kõige enam turrnevad mitte-eestlased ETV puhul huvi Eesti uudiste vastu. Kõigi muude teemade suhtes on vähema|t tl5 vastajaist ükskõikne. Välismaiste populaarsemate filmide ja Venemaa uudiste vastu on huvi keskmisest suurem, ehkki küllalt paTu on ka neid, kes seda ETV-st ei oota. Kõige vähem on huvitatuid lastesaadete puhul, kuigi Iigi tl3 vaataks ka neid huviga.

Rahvusringhäälingu 2009. aasta eelarves nähti ette venekeelsete uudiste tootmisele kulutatavate summade kasv võrreldes 2008. aasta tasemega 50%o. Venekeelsęd uudised siirdusid ETV 2 kanalile ning on seal eetris parimal vaatamisajal. ETV 2-s aręndatakse ka iganädalast diskussioonisaadet ühiskonnaelu ja kultuuri teemadel. Eelarvekulu on sellele planeeritud I,6-2 miljonit krooni. Vene keeles toodetavate saadete esmaesituste mahuks on ETV 2-s planeeritud 4 tundi nädalas, 190 tundi aastas.

Et muuta Eesti inforuumi atraktiivsemaks venękeelsele elanikkonnale, tuļeb senisest märksa rohkem pakkuda operatiivset ja igapaevaelus vajalikku teavet elust Eestis ning võimaļusi interaktiivseks aruteluks eluliste probleemide üle vene keeles. Eriti puudutab see televisiooni. Eesti Rahr,usringhääling loob rohkem võimalusi igaühele osaleda avalikus mõtteruumis oma emakeeles' ETV-s planeeritakse toota ja edastada venekeelseid infosaateid parimaļ vaatamisajal, kakskeelseid debatte, igapäevaseriaa|e, spordiülekandeid nii eesti- kui ka venekeelse kommerftaaiga. Vene keelt esimese keelena kasutavatele inimestele pakutakse digiTV lahenduste kaudu omasaadete ja hankeprogrammi vabalt valitavad tõlkeid, eesti keele õppimise saateid.

Jätkatakse venekeelse uudistesaate ''Aktuaalne Kaamgra'' sisulist arendamist ja tihendatakse koostööd novosti.etv24.ee-ga. osa ETV ühiskonnaelusaadetest on korduses kättesaadavad venekeelsete subtiitritega. Venekeelse teleprogrammi maht on ca 200 tundi aastas (uudised, haridus- ja loodussaated, kakskeeine noortesaade). ETV 2-s alustatakse uut venekeelset infosaadet mahuga 130 esmaesitustundi aastas ia kakskeęlset cļebatti truhuga 38 tundi aastas. Eestikeelsed publitsistikasaatod varustatai<sc digitaalsolt valitava tõlkega. Tulevikus on plaanis käivitada iganäda|ane teleajakiri,1.a suurendada digitaalselt valitava tõlkega saadete mahtu. Venekeelse programmi kogumaht on 400 esmaesitustundi aastas. ETv 2 programmi oluliseks osaks on venekeelsed omasaated ja digitaalse tõlkega

, htņ ://u,ww, err. eelfiles/aruanne 2 00 8-j aan-m e.pdf

31

varustatud saated vene keelt esimese keelena kasutavale auditooriumile; need on eetris parimal vaatamisajal.

Kõige enam vaatajaid on ETV-I, Kanal 2-I rung TV3-l. Iga nädal vaatab ĒTv-d 77% elanikkonnast, Kanal z-te75yo ning TV3e T2YoEesti L5-74-aastastest elanikest.

Venekeelsetest telekanalitest on vaadatuim Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), mida jälgib iga näda| 37%o elanikest. Iganädalaste vaatajate arvu poolest järņeb PBK-le RTR Planeta, mida vaatab vähemalt kord nädalas 32o/o elanikkonnast vanuses 15-74. Nimetatųd kanalite i ganädalast e v aatajate osakaal on suurim 40_59 -aastaste sęas'

Mitte-eestlaste SeaS on kõige enam sagedasi vaatajaid ETV-I, mida jälgib iga näda| 43%o

muukeelsest elanikkorrrrast. Kanal 2 sagedasi vaatajaid on mitte.eestlaste sęas 27Yo'TY3- I 22%. Mitte-eestļastest jälgib 860/o iga nädal PBK-d, 760/0 NTV.d, 62%o kanaIit 3+ ning 60% kanalit RTR Planeta. Muude venekeelsete telekanalite sagedasi vaatajaid oli mitte- eestlastę seas 68%. Eesti suhtluskeelega elanike SeaS on kõige enam sagedasi vaatajaid venekeelsetest telekanalitest PBK-I (15%) ning NTV-I (12%).

Praktiliselt kõikjal Eestis on võimalik tellida võõrkeelseid telekanaleid kaabellevi kaudu. Võimalike kanalite arvu on raske hinnata, sest see sõltub valitud paketist ja tehnilistest vahenditest. Väli smai ste meediakanal ite edastami st ei piirata'

o Raadio kohta naitab 2008. aasta meediauuring, et kõige kuulatavamad

raadiojaamad Eestis on Elmar, Sky Plus ning Vikerraadio.

Eestikeelsetest raadiojaamadest on kõige enam mitte-eestlastest kuulajaid raadiol Sky Plus, mida kuulab iga näda| 12o/o mitte-eestlastest. Mittę-eestlaste seas on kõige kuulatavam raadiojaam Raadio 4, mida kuulab iga nädal 59% muukeelsetest elanikest. Veidi enam kui pool muukeelsest elanikkonnast kuulab iga nädal Russkoje Radiot, 40% Sky Radiot ning 35%o Radio 100FM-i. Eestikeelse elanikkorrna SeaS on kõige kuulatavam venekeelne raadiojaam Sky Radio.

Kõigil Rahvusringhäälingu programmidel on oma vęebileht Irrįerneįis. Raadio- programmid on Internetis kodulehtede kaudu kättęsaadavadreaa|ajas jaiärelkuulamiseks. Raadio 2 ja Kļassikaraadio pakuvad kodulehe kaudu taskuhäälingu (podcasting) võimalust.

5Z

ETV teeb tähtsamate sündmuste üļekanded programmi kodulehel. Saated on 30 päeva ļehel.

käffesaadavaks Internetis ja mobiiliTVs ning kättesaadavad j ärelvaatamiseks www.etv.ee

Uuę meedia areng võimaldab ka uusi meetmeid kasutusele võtta. 2007, aasta mais käivitus venekeeļne uudisteportaal novosti,elT.ee, mis avaldab kõik tähtsamad uudised, mis ilmuvad trüki-, elektroonilises ja on\įne meedias. Portaali eesmärk on arendada välja võimalikult akfuaalne ja värske uudistekeskkond, kus on hõlmatud nii kirjutatud press kui ka audio-visuaalsed uudised. Samuti arendatakse välja otseülekannete süsteem ja võimalus. Portaalis on saadaval venekeeļsed uudistesaated, eraldi nende huvitavamad lood, lisaks üksikud saated, pikad intervjuud, lindistatud üļekanded. Portaalis saab kuulata viimaseid Raadio 4 uudiseid. Kui toimetus on täielikult komplekteeritud ja läbinud vajaliku operaatori- ja monteerijakoolituse, saab päevasündmuse video panna välja juba l-2 tundi pärast sündmuse toimumist. Seega on osaliselt juba ka elluviidav suuremahuline projekt, kuhu on kaasatųd nii uus meedia (digi-TV, lntemet) kui ka klassikalised meediavahendid, ettagada inimeste parem, kiirem ja tõhusam informeeritus.

Aastatel 2008 ja 2009 viis Rahvastikųministri Büroo venekeelses telekanalis Pervõi Baltiski Kanal läbi vestlusaated, kus rääkisid aktuaalsetest teemadest Eesti poliitikud, maj andusinimesed j a arvamusliidrid.

Rahvusringhääling toodab ja edastab pidevat uudisvoogu kolmes uudisteportaalis: eN24.ee (millel on ka eetriväŲund ETV programmis teletekstina), selle venekeelne analoog novosti.etv2Ļ.ee ja spordiportaal efvsport.ee. Lisaks haldab Eesti Rahvusringhääling lasteportaali meieoma.ee ja sisustab videoportaali etvpluss.ee .

Interneti kasutamine on juba mitu aastat'olnud igapäevategevus suuremale osale Eesti elanikest. Emori 2008. aasta uuringu'u andmetel on 52%o elanlkkonnast (see on 3/+

Intęrneti-kasutajatest) pidevad kasutajad. Mitte-eestlastest kasutab Internetti üldse 2/3 (66%), sealjuures 550% iga päev. Rohkem kui raadio- või telesaadete jälgimiseks kasutatakse Internetti videolõikude vaatamiseks ja filmide allalaadimiseks (mõlemat üle poole venekeelsest eianikkonnast). Raadio kuulamine Lrternetist reaalajas on levinum kui telesaadete vaatamine

1/5 Interneti-kasutajatest vaatab AK-d jalvõi kuulab Sky-raadiot, Russkoje Radiot või muud raadiot Intemetist, pooled neist vähemalt kord nädalas. Raadio 4 kuulatakse Internetist vähe _ kokku 11%.

Nõuandekomitee aryamuses soovitati vaadata üle keelesęaduse $ 25, pidades silma selle vastavust raamkonventsiooni artiklile 9. Keeleseaduse nimetatud sätet ei ole muudetud. Märgime, et tõlkenõude kehtestamisel on silmas peetud eesmärki teha edastatavad saated riigikeele valrendusel atusaadavaks võirrralikult paljudele Eesti elanikele.

' 0 hņ ://www. err. eelfi les/uuringud-aruanne 2O0 8.pdf

aa JJ

Artikkel l0 1. Pooled kohustuvad tunnistama, et vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus vabalt ja ilma vahelesegamiseta kasutada oma vähemuse keelt era- ja ühiskonnaelus nii suuliselt kui kirialikult. 2. Piirkondades, kus vähemusrahvusse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled, kui need isikud seda taotlevad ja kui taotlus vastab tegelikele vajadustele, võimaluste piires kindlustada tingimused, mis võimaldaksid nendel isikutel ja haldusasutustel suhelda vähemuse keeles. 3. Pooled kohustuvad tagama vähemusrahvusse kuuluvale isikule õiguse saada kohe infot talte arusaadavas keeļes enda arreteerimise ning tema vastu esitatud süüdistuse põhjuste kohta ning kaitsta end oma keeles, kasutades vajaduse korral tasuta tõlgi abi.

Nõuandekomitee tunnistab oma arvamuses vajadust soodustada ja arendada eesti keelt, kuid soovitab, et seda ei tehtaks liigselt reguleeritud lähenemise kaudu ning rahvusvähemuste ja nende keele kaitse arvelt.

Eesti ja rahvusvähemuste keelte kasutamise regulatsiooni üldisi põhimõtteid on tutvustatud varasematęs aruannetes, Kehtivates õigusaktides on tęhtud mõned muudatused, mida allpool tutvustamę... 2008. aastal nähti ette võtta kohustusliku keeleoskustaseme määratlemiseļ kasutusele Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletųd keeleoskustasemed. Asjakohased muudafused jõustusid keeleseaduses 26. jaanuaiI2009' Varasemad keeleoskustasemed olid umbmäärased (alg-, kesk- ja kõrgtase). Üleminek toob kaasa täpsema kuuetasemelise süsteemi (A1-A2, BI_B2, CI-C2). Uus süsteem tagab keelte hindamisęl ühtsuse ja läbipaistvuse ning võimaldab inimesel paremini võrrelda enda keeletaset teiste Euroopa riikide elanike keeletasemega. Seaduse üleminekusätetega nähti ette, et enne 2008, aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused loetakse vastavaks j ärgmiselt: 1) algtaseme keeleoskuse tunrristus eesti keele B1-taseme tunnistusele; 2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; 3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele.

Seega jäävad varasemad keeletunnistused kehtima ja isikul ei ole vaja minna uuesti eksamile või taotleda uut keeletunnistųst.

1. märtsil 2007 jõustus keeleseaduse $ 2 lõige 3, mille kohaselt ei tohi võõrkeele toetamise meetmed kahjustada eesti keelt. Tegemist on balansseeriva sättega eesti keele arendamise ja kaitsmise ni,,g võõrkeelte toetamise vahel. Säte ei vähenda raļrvusväļtetrrttsįę õigust. ka,suįa,cla. įclęlar:la või aretrdar.la etrrla keelt.

Kecleseatļuse 2. peal.ükis, nris käsitleb võõrkcelte kasuįarrrist riigiasutusTus ja kolralikes omavalitsustes, ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi. Kord, mida on kirjeldatud meie eelmises aruandes, kehtib ka praegu. Mainime siiski, et kuigi sęadus lubab võõrkęelse

.AJ+

dokumendi puhul nõuda tõlget riigikeelde, võtavad riigiasutused praktikas vastu ka nt vene keeles esitatud pöördumisi.

Väljatöötamisel on ka uus keeleseadus, mille eesmärk on erurekõike korrastada seaduse arvukate muudatuste tõttu keeruliseks muutunud struktuur. Keeleseaduse eelnõusa ei kavatseta muuta rahvusvähemuste keelte kasutamise sätteid,

Valitsus soovib siinkohal anda selgitava ülevaate 1. jaanuari 2009. aasta andmeteļ Eestis elavate rahvusrühmade suurusest ning sellest, milline oli igas rahvusrühmas rahwskeelt emakęelena kõnelej ate osakaal.

TABEL:

Võrreldes eelmise aruandega ei ole muutunud kriminaal- ja väärteomenetluse sätted, mis käsitlevad isiku õigust viivitamata saada talle arusaadavas keeles ja viisil teada vabaduse võtmise põhjus.

Ka kohtupraktikas ei ole tõlget puudutavad kįisimused põhjustanud vaidlusi. Mainida võib ainult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendit 3-1-1-157-05 (27. märts 2006), kus kohus leidis, et kriminaalmenetlusseadustiku $ 161 lõike 6 kohaselt on tõlk kohustatud tõlkima kõike menetlustoimingusse puutuvat täpselt ja täielikult. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt on tõlgil õigus tõļke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokoTliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse' Neist sätetest tuleneb, et tõlk kaasatakse menetlustoimingusse kohe selle alustamisest, mitte aga selle mõnes hilisemas staadiumis. See on vajalik, et menetluse keelt mittevaldaval isikul oleks võimalik toiminsus osaleda võrdväärselt keelt valdava isikuga.

Eesti maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtutes oli 2009. aasta lõpu seisuga tööl 52 tõlki, kelle töökeelteks on eesti ja vene keel. Kohtųistungiteltehakse suulist tõlget (valdavalt nn sosintõlget protsessiosalistele) ning kohtulahendite ja vajaduse korral muude dokumentide kif alikku (eesti-vene; vene-eesti) tõlget.

Vajadus muukeelsete tõlkide järele on olnud väike. Ametlikku statistikat ei koguta, tegu on üksilģuhtumitega. Inglise, Soome, saksa, türgi, hispaania jms keelte tõlkimisel on kasutatud kohalikke tõlkebüroosid. Vaiaduse korral on tõlse tellitud ka välismaalr.

Artikkel 11

1. Pooled kohustuvad tunnistama, et vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus kasutada oma perekonnanime (isanime) ja eesnime vähemuse keeles ning õigus nende amet|ikrrIe fitnntIstamisele vasfavalt porrlfe õigrrsaktir|es effenähtlrr| kor.rale' 2. Poolcd kohustuvad tunnistama, et vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus oma vähemuse keeles avalikult välja panna märke, pealdisi ja muud isiklikku laadį avalikult nähtavat infot. 3. Piirkondades, kus vähemusrahvustesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled oma õigusaktide alusel ja vajaduse korral vastavalt lepingutele teiste riikidega, arvestades nimetatud isikute

35

konkreetset olukorda, välja panna traditsioonitisi koha. ja tänavanimesid ning muid avalikke topograafitisi viiteid ka vähemuse keeles, kui selliste viidete järele on piisav vajadus.

Nõuandekomitee leiab artikli 11 juures, et asjaomastel asutustel, konsulteerides rahvųsvähemustesse kuuluvate isikutega, tuleb leida lahendus isanimede registreerimiseks ametlikes isikudokumentides.

Eelmises aruandes andsime ülevaate isikųnimeseaduse eelnõu põhipunktidest; siinkohal tutvustame nimede regulatsiooni lähemalt. Nimeseadus võeti vastu 15. detsembril 2004' Seadusesse koondati kogu nimekorralduslik regulatsioon, et tagada parem selgus; varem käsitleti valdkonda mitmes õizusaktis.

Elusalt sündinud lapsele -]uo.. eesnimi vanemate kokkuleppel või ainsa vanema ettepanekul. Nimeseaduse kohaselt kasutatakse isikunime kirjutamisel eęsti-ladinatahti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimedę ümberkirjutusreegleid. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Kahtluse korral rahvusliku nimekuju õigsuses pöördub perekonnanime andęv või kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku usaldusasutuse poole või asjakohase riigi diplomaatilise esinduse poole.

Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbręid või mittesõnalisi tįihiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Samuti ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõt|u või üldkeęlelise tähenduse tõthļ ęi ole eesnimena kasutamiseks sobiv, isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Siiski võib teha nendest reeglitest erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahr,.uskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav. Samad reeglid kehtivad põhimõtteliselt ka perekonnanime kohta. Seega juhul, kui avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos

muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav, siis on need mõjuvad põ}rjused, et parura nimi, mis ei vasta nimeseaduse nõuetele.

Kui isikule on isikunimi antud välisriigis, siis talle Eesti kodaniku passi või välismaalase passi või isikuturrrristuse andmisel säilitakse isiku nõusolekul talle välisriigis antud või kohaļdatud isikunimi, kui isikunimi on kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

Ieilrrurimede mdmisel ja kohaldamisel kasutatakse eesti.ladina tähtede ja siimbolite ning võõrkeelsete isihinimede įimbęrkirjrrttlsreeglęid nii, na,gu neerl on sätestatųd Vabariigi Valitsuse 1 8. märtsi 2005 . aasta määruses nr 6 1 .

Isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt juhul, kui isikunimes on võõrtähti, kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkit'utusreegiite kohaselt, säilitades võimaluse korral algupiirased tähed. Kui isiku

36

eesnimi ületab 15 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tahemärki, kantakse See

dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu. Sellisel juhul kantakse isikunimi algupärasel kujul dokumendi (väTa arvatud isikutumistus).

Isikunime andmist või kohaldamist on võimalik ka vaidlustada. Isikul tuleb esitada 30 päeva jooksul vaie Siseministeeriumile. otsuse teeb regionaalminister, kes kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Vaideotsus tehaksę 30 päeva jooksul, kuulates vajaduse korral isikunimekomisjoni arvamust. Tegemist on regionaalministri moodustatud viie kuni seitsme liikmega nõuandva komisjoniga. Komisjon võib lisaks küsida eksperthinnanguid nimeteadusliku usaldusasutuse käest.

Eesti seaduste alusel ei kanta isanime tõepoolest isikut tõendavatesse dokumentidesse, sest seaduste kohaselt koosneb isiku ametlik nimi eesnimest ja perekonnanimest. Valitsus on seisukohal, et sellega ei rikuta vähemusrahvuste raamkonventsiooni artikli 11 lõiget 1,

mis näeb ette vähemusrahr,rrsesse kuuluva isiku õigust kasutada oma nime vähemuse keeles, Eesti õigusaktide kohaselt tunnustatakse vähemusrahvusesse kuuluva isiku nime algupärasel kujul, kasutades rangeid võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Nimedelt ei võeta dokumenteerimise korral soo-, perekonnaseisu ega muid taolisi tunnuseid, neile ei lisata mingeid eęsti keelele eriomaseid lõppe, abiellumisel ühise perekorrnanimę võtmise korral aktsepteeritakse isiku soovil võõrkeelele omase Soo-, perekonnaseisu ja muude taoliste tunnuste kajastumist nimes. Isiku soovi korral on haldusorganid praktikas fikseerinud isiku isanime isikuandmete esmakordse dokumenteerimise käigus isiku teise eesnimena. Isanime kasutamist väljaspool ametlikke isikut tõendavaid dokumente ei piirata ega takistata mingil moel. Valitsus leiab, et selline lähenemisviis on kooskõlas raamkonventsiooni artikļi 11 lõike i mõttesa.

Eesti nimeseadus annab ka võimaluse võtta endale perekonnanimi, milles kajastub rahvusest tulenevalt kas naissoo või meessoo tunnus. Praktikas kasutatakse nimetatud võimalust siiski suhteliselt harva.

Nõuandekomitee on soovitanud muuta keeleseaduse paragrahvj 23, et eraisikute avalikeļ siltidel, teadaannetel ja reklaamidel oleks võimalik kasutada ka rahvusvähemuse keeli..

2007. aastal muudeti keeleseaduse $ 23, mis reguleerib teabekeele kasutamist. Varasem redaktsioon ei võimaldanud avalikus teabes võõrkeelsete siltide kasutamist, kuigi praktikas seda aktseptęeriti. Nüüd sätestab $ 23 lõige 2, et avall|ll teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkoolnc įr:ksį. Samuįi on sätestatud lõikes 3, et avalikel ürirustel tagab kÖrTaldaja olulisc võõrkcclsc teabe teksti tõlke eesįi lteeltle. Avaliļr' įcave võib seega olla esitatud ükskõik mis keeies (sh rahvusvähemuste keeltes), tirrgirnusel et

see on samas tõlgitud ka eesti keelde.

Nõuandekomitee on soovitanud, et Eesti peaks jätkama jõupingutusi asjaomaste kohaiike võimude ersutamiseks rahr,.r'rsvähemuskeelsete kohanimede kasutusele võtmisei. Samuti

Jļ

peaks kaaluma võimalust lubada selliste kohanimede kirjutamisel kasutada ladina tähestiku kõrval ka muud tähestikku.

Eestis puudutab vähemusrahwste kohanimede kaitse eeskätt eestirootsi kohanimesid Vormsil, Ruhnus, Noarootsis ja Loode-Eesti rannaaladel, samuti vene kohanimesid Võrumaal, Petserimaal ning Peipsi ääres.

Praeguseks ajaks on ajaloolised vähemuskeelsed nimed ametlike nimekujudena kirrrritatud rannarootsi asualadel: rööpnimedena Noarootsi vallas ning üksnes rootsikeelsetena Vormsi vaļlas. Viimases ei kehtestatud rööpnimesid ning kahe küla puhul jäid kasutusse eestipärased nimed.

Muudatusi 2003. aastal vastu võetųd kohanimeseadusesse väga palju tehtud ei ole. Seadus sätestab, et võõrkeęlse kohanime määramiseks taotleb kohaiik omavalitsus nõusolekut regionaalministrilt, kes teeb otsuse pärast seda, kui ta on saanud arvamuse kohanimenõukogult. Ka eelmises aruandes on nimetatud, et sellist kooskõlastust ei pea järgima juhul, kųi võõrkeelse kohanimega nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta27. septembri seisuga võõrkeelne.

Kohanimeseadus võimaldab määrata ka rööpnime. Põhi- ja rööpnime võib määrata aja- või kultuurilooliselt põhjendatud juhul, kui eesmärk on säilitada võõrkeelne kohanimi nimeobjektil, millel juba on või millele määratakse ka eestikeelne nimi. Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult.

Üldiselt peavad kohanimed oļema eestikeelsed, kuid sellest on lubatud aja. ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid, Selleks et vältida põliste kohanimede moonutamist või põhjendamatųt muutmist, tuleb erandit tehes arvestada, miliise keeie kõnelejad elasid asjaomases kohas L939. aasta 27. septembri seisuga. Mitteladina tähestikus antakse kohanime kirjakuju edasi nimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava ametliku tähetabeli jiirgi, Kui kohanimi transkribeeritakse sellise keele tähestikku, mille kohta tähetabelit ei ole, kinnitatakse nimekuju nimeteadusļiku usaldusasutuse ekspertiisi alusel. Võõrkeelse kohanime kiņ,apilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Mitteladina tähęstikust lähtumise korral peab võõrkeelse kohanime kirj apilt olema kooskõlas ametliku tähetabeliga.

Artikkel 12

1. Pooled võtavad vajaduse korral meetmeid haridus- ja teadusvallas, et edendada oma vähemusrahvuste ja .enamuse kriltrtrrri, ajaloo, kee|e ja re|igirlrrni turtdmisį. 2.

Sellega seoses tagavad pooled muu hulgas õpetajate täiendkoolituse võįmalused ja õpikute kättesaadavuse nirrg soodustavad eri ühiskonnagruppidesse kuuluvate õpilaste ja õpetajate vahelisi sidemeid.

38

3. Pooled kohustuvad looma vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele võrdsed võimalused hariduse saamiseks kõigil tasemetel.

Nõuandekomitee soovitab jätkata mitmekultuurilisuse adekvaatset kajastamist koolide õppekavas. Rahvusvähemuste ja nende kultuuri tutvustamise meetmeid on käsitletųd artikli 5 juures.

Nõuandekomitee soovituse kohaselt peab Eesti tagama hariduse kvaliteedi kakskeelseks muutuvas koolikeskkonnas ning selleks kiirendama õpetajakoolitust ja looma õppematerjale. Järgnevalt anname ülevaate võõrkęelte õpetamisest koolis ning eestikeelsele õppele üleminekust haridusastmete kaupa.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusę ($ 9) järgi võib põhihariduse tasemel (1.-9. kiassis) õppekeeleks olla mis tahes keel' Õppekeel on nimetatud seaduses ($ 9 lg 2) määratletud

keelena, miTles toimub enam kui 60%o õppetööst. Kooli omanik otsustab õppekeele valiku, arvestades piirkonna vajadusi ja olemasoļevaid ressursse: õpetajate olemasolu, õppevahendite soetamise võimalusi jm. Põhikoolides on võimalik õppida eesti, vene,

inglise ja soome keeles. 81% üldhariduskoolides on õppekeeleks eesti keel, I4o/o vęne keel, 4o/o koolides on eesti ja vene õppekeelega osakonnad ning ülejäänud koolides (1%)

on õppekeeleks inglise või soome keel. Vene keelt õpib võõrkeelena umbes 60% eesti

õppekeelega koolide õpilastest ja saksa keelt umbes 20% õpilastest' Ajalooiiste rahvusvähemuste keeltest õpitakse rootsi, soome ja heebrea keelt.

Valitsus on väTendanud selget seisukohta, et eri keelte, sealhulgas Eestis elavate rahvuste

keelte õppimise toetamine on prioriteet. 13. märtsil 2009 kinnitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2015. Strateegia üheks

eesmärgiks on edendada keeļelist mitmekesisust Eestis ja sellega luua paremad

võimalusęd Eesti elanikęl tõhusalt osaleda majandus-, sotsiaalses ja poliitilises elus, seda

nii Eęstis kui ka mujal maailmas,

Tabel. Koolide arv õppeke ęIetl' 2005_2007 .

Koolide õppekeel 2005t2006 2006t2007

Eesti 404 405

Vene 75 ,11

Eesti ja vene 2ļ 21

lnglise 2 2

Ecsti ja inglise ļ I

Eesti ja 1 I

39

soome

Kokku 504 501

t 8GO00 .i--..

1sņ0ņņ ,j"-- I

J.4ü000 .i"-

ļŽ0000 1ņ0000

80000

600ņ0

40üü0

?ü00ü

u

. *ees,įi kvenc

2000 2002 3üņ3 4005

Joonis. opilaste arv eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolides 2000_2007 .

Eesti Hariduse Infosüsteem 2007 .

Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, loob kool koostöös riigi ja kohaliku omavalitsusega emakeele ja rahvuskultuuri õppimise võimalused, et säilitada rahl.rrslik identiteet. Keeleõppenihma loomise õigus tekib vähemalt kümne ühest rahvusest lapsevanema kirjaliku sooviavalduse alusel. 200712008. õppeaastal õppisid emakeęlt ja kultuuri kooli õppekava raarnes valikainena ukrainlasęd (üks rühm), leedulased (üks rühm) ja itaallased (üks rühm). Haridus- ja Teadusministeerium on igal aastaļ küsinud koolidelt tagasisidet nii edusammude kui ka probleemide kohta. Sellest tulenevalt on algatatud ka asjakohase määruse muutmine, selles planeeritakse vähendada kohustuslikku õpilaste arnr seni olnud kįįmnęlt õpilaselt viiele ning anda õpilastele võimalus saada tuge oma emakeele õppeks nii võõrkeele ainetundide raames kui ka ringitööna.

200712008. õppeaastal õppis Eesti koolides 77 õpllast, kes on elanud ja õppinud Eestis vähem kui kolm aastat ja kelle kodune keel erineb õppekeelest. Kooli õppekeelest erineva emakeelega õpilaste arv tervikuna oIi 200712008. õppeaastal 5300, kęllest suurema osa moodustavad vene ema- või kodukeelega lapsed eesti õppekeelega koolides ja klassides. Vene õppekeelega klassides õppis 640 muu emakeelega õpiiast.

Koostöös Põlrja-Eesti Rorrride Ltlrirrgrrga on Haridus- ja Teadusministeerium planeerinud mitmesuguseid tegevusi, et parandada romi laste haridusvõimalusi. oluline on teha uuring, mis näitaks, kui suur on tegelikult romide kogukonda kuuluvate laste arv, kuna andmed on üsnagi vastukäivad: romide andmetel õpib Eesti koolides 300 last, Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel ainult 100. Käesolevast õppeaastast on Eesti Hariduse Infosüsteemis romid väTa toodud eraldi rahvusrühmana, mis peaks tuļevikus tagama

40

adekvaatsemad andmed käsitļeb ühe suure romi hariduslikke vajadusi ja kummutada eelarvamusi

romi laste kohta. Koos on algatatud sellise filmi tegemine, mis perekonna näitel romide igapäevaelu ning kirjeldab ka romide võimalusi. Filmi näitamise eesmärk on suuręndada sallivust ia romide suhtes.

Keskharidus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on gümnaasiumiastmes (10._|2. klass) õppekeeleks eesti keel, kuid munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka mis tahes muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Vaļitsus kohaliku omavalitsuse voiikogu taotluse alusel. Sellekohase ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu. Erakoolides otsustab õppekeele vaiiku kooli omanik.

2007, aastal alanud eestikeelsele õppele ülemineku kohta antakse informatsiooni aruandę artikli 14 juures. Järgnevalt on kirjeldatud ainult õpetajate täiendusõppe võimalusi,

Eesti kirjanduse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo-, muusika- ja geograafiaõpetajad on läbinud asjakohase koolituse, valminud on ka lisaõppevara. Jätkuvad koolituskursused muusika- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. 200812009. õppeaastal jätkub õpetajate koolitamine teises keeles õppe metoodika omandamiseks. Peamiseks sihtrühmaks on kehalise kasvatuse ja kunstiõpetuse õpetajad (need on ained, mida koolid ise kõige enam eestikeelseks õppeks valivad). Samas pakutakse koolitusi ka teistele aineõpetajatele.

olulist rõhku pannakse ka venekeeisetes koolides eesti keeles õpetavate õpetajate keeleoskuse parandamisele. Riik korraldab ja rahastab õpetajate eesti keele õpet. Õpe on õpetajatele tasuta. Õpetaja, kes ei valda eesti keelt kõrgtasemel Cl, ei saa õpetada ainet eesti keeles, kįill saab ta õpetada aineid, mida kooli õppekava järgi õpetatakse vene (või mõnes muus) keeles. Eesti keelest ęrinevas keeles aineid õpetavate õpetajatel peab olema eesti keeles kesktase (82).

2008. aasta lõpus avati piirkondlikud seire- ja nõustamiskeskused vene õppekeelega kooļides eesti keeles õpetavatele aineõpetajatele. Keskųstes saavad õpetajad tųtr,rrda uuema metoodilise kirjanduse ja õppematerjalidega ning seal töötavad koordinaatorid teevad koostööd piirkondlike nõustajatega, et tagada soovijatele nõustamisvõimalus. Nõustajad on läbinud asjakohase koolitųse. Sellised keskused asuvad Narvas, Kohtla- Järvel, Tallinnas ja Tartus.

Igal aastal korraldatakse ka mõni välishindamise visiit koolidesse - õppeaastaI200812009 tehtud visiidid näitasid, et koolides viiakse eestikeelset aineõpet läbi heal pedagoogilisel ja keelelisel tasemel. Selliste hindamiste tulemusel on võimalik ka muuta pakutavate teenuste hulka või sisu,

4t

Lisaks olemasolevate õpetajate pidevale täienduskoolituseļe on riik alustanud ka noorte õpetajate toetamist.

2008. aasta sügisel käivitus noore õpetaja stardikapitali projekt, mis puudutab nii eesti- kui ka venekeelseid koole' See seisneb lähtetoetuse maksmises eesmärgiga meeļitada värskelt koolitatud õpetajaid tööle väljaspool Tallirrna ja Tartut asuvatesse koolidesse. Toimub pidev eesti keele õpetamine vene õppekeelega koolide õpetajatele _ seeläbi on õpetajatel võimalus oma keelt täiendada ja hakata õpetama ainet eesti keeles. Kuna õpilaste arv väheneb ka eesti õppekeelega koolides, siis on įįheks võimaluseks õpetajate leidmine eesti õppekeelega koolidest.

Koostöös Tallinna ja Tartu ülikooliga on juba kaks aastat viidud ellu ka stipendiumipiekti õpetajakoolituse üliõpilastele, kes lähevad pralrtikale vene õppekeelega koolidesse. Projei.rti eesmärk on tutvustada üliõpilastele vene õppekeelega koole kui üht tulevikuvõimalust tööle asumiseks. Projekti tulemused on väga head, mitmęd üliõpilased on jäänud praktikakoolidesse ka tööle.

Kutseharidus

Eestis o|i 2007l20O8. õppeaasta| 47 kutseõppeasutust, millest 32 oIi riigi-, 3 munitsipaal- ja 12 eraomandis.ļ] Kutseõppeasutuse seaduse ($ 18) järgi on kutseõppeasutustes õppekeeleks eesti keel, kuid lubatud on kasutada ka muid õppekeeli. Teiste keelte kasutamise otsustab haridus- ja teadusministęr. Praegu on Eestis võimalik kutseharidust omandada eesti ja vene keeles.200712008. õppeaastal oli ainult vene õppekeelega kutseõppeasutusi 7, mis moodustas 15% kutseõppeasutuste üldarvųst, neist riigi- või munitsipaalõppeasutusi 1 ja erakoole 6. Eesti-vene õppekeelega kutseõppeasutuste arv moodustas 32Yo Ļņlsęõppeasutuste üldarvust, neist riigi- või munitsipaalõppeasutusi 12 ja erakoole 2. Eesti õppekeelega oli vaadeldaval ajavahemikul 2t nigi- ja munitsipaal- omandis kuts eõppeasutust ning 4 erakutseõpp easutust.

Tabel. Õpilaste osakaa eele iärsi kutseļ rariduses 200 Oppeaasta Eesti

õppekeel Vene õppekeel

2005t2006 67.7 JZ.J

200612007 69.t 30"9 2007t2008 72 28

5 l 2006.-2007 12008. õ-a

Haridus- ja Teadusministeęrium. Kutsehariduse statistilised põhinditajad,2007 .

I(utseõppeasutuse seaduse ($ 13) kohasclt koostatakse kutseõppeasutuste õppekavad kutsęharidusstfirdardįs ja riiklikęs õppckavades esitņtud nõudeid järgides. Nimetftud seaūuse (g 22) kulrasęlį urt eesįi keęlest e,rirreva õppekeelega kutseõppeasutustcs ccsti keele õpe kohustuslik keskhariduse tasemel: kutsekeskharidust omandavad lõpetajad

ll Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus, EHIS.

42

sooritavad kooli lõpetamiseks eesti keele riigieksami. oppe maht ja korraldus määratakse kooli õppekavas.

Eesti keele õppe kohustuslik maht kutseõppeasutuste muukeelses rühmas on neli õppenädalat. Eesti keele arendamise strateegia aastateks 2004-20110 näeb ette, et

kutseõppeasutuste lõpetajad on võimelised oma erialal eesti keeles suhtlema ja eestikeelses keskkonnas töötama ning nende eesti keeļe tase vastab ametikoha kvalifikatsiooninõuetele. Selleks tuleb parandada keeleõpetusę kvaliteeti ja pöörata rohkem tähelepanu erialakeele õppimisele, samuti suurendada eestikeelse õppe mahtu vene õppekeelega j a kahe õppekeelega kutseõppeasutustes,

Kõreharidus

Ülikooliseaduse ($ 22 1g 8) ja rakenduskõrgkooli seaduse ($ 17) järgi on kõrghariduse tasemel õppekeeleks eesti keel, muude keelte kasutamise otsustab haridusasutuse nõuko- gu või haridus- ja teadusminister. Samas ei määratle need seadused mõistet ..õppekeel,,.

Erandi moodustavad võõrfiloloogia erialad, kus õppekeeleks on sihtkeel (nt inglise filo- loogia erialal õpitakse lisaks inglise keelele ka teisi aineid inglise keeles). 200712008. õppeaastal oli Eestis võimalik kõrghariduse tasemel õppida eesti, vene või inglise keeles. Enamasti on õppekeelęks eesti keel, 2007. aastal oli venekeelsetes õpperühmades võima- lik õppida 16 kõrgkoolis 35-st ehk pea pooltes. Venekeelne õpe on kõige sagedasem era- rakenduskõrgkoolides: 11 kõrgkoolist 8-s. Riigi 8 rakenduskõrgkooiis toimub õpe eesti keeles, ühes on avatud venekeelsed rühmad. Samuti on ingliskeelsed kõrgkoolid.

Tabel. Kõrghariduse tasemel õppurite osakaal haridustasęmeti ja õppekeeleti 200712008, õ-a

Haridustase/õppekeel Eesti õooekeel o/o

Inglise õpoękęel %

Vene õppekeel %

Bakalaureuseõoe 89,6 2,6 7.8

Masistriõoe 96.8 1A 0,8

Doktoriõoe 98.6 I o4 Eesti Hariduse Infosüsteem. 2007 .

Ütkooliseadusest ja rakenduskõrgkooli seadusest tulenevalt on nendel üliõpiiastel, kelle eesti keele oskus ei ole piisav õppekava läbimiseks eesti keeles, võimalik õppida süven- datult eesti keelt, Sel juhul pikeneb nendę nominaaine õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.

43

3OO

250

Riigikee|e süvaõppes õppījate arv

2oo4 2Oo5 20Ū6 ŽūO7

] Rakenduskõrgharidus

ffi Akadeerniline sgund

200

Į5o

,',l Joonis' Eesti kõrgkoolides riigikeele süvaõppes osalej ate arv perioodl| 2004_200i .

Kõrgharidust omandama asuvate inimeste hulgas on proportsionaalselt võrdselt eesti ja vene õppekeeles keskhariduse omandanuid. 2007 ' aasta andmetel oli eestikeelse gümnaasiumi lõpetajaid 8929 (73% kõigist lõpetajatest), neist läks kõrgkooli edasi 5770 (65%)' ja venekeelse gümnaasiumi lõpetajaid 3258 (27%). Vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetajatest asus kõrgharidusastmes edasi õppima2169 (61%),2005' aastal 60%.

Vene õppekeelega kooli lõpetanute hulgas on kohe pärast kooli kõrgkooli siirdujate hulk viimase kolme aasta jooksul kasvanud ning 2007. aastal ületas kahe protsendiga eestikeelsest õppest edasisuundujate osa.

52% ehk 1 13 1 vene õppekeelega kooli lõpetajatest, kes astus 2007 . aastal kõrgkooli, valis edasiõppimise keeleks eesti keele. Eestikeelsesse õppesse sai riigieelarvelisele kohale 34o/o ędasiõppijatest, venekeelsesse õppesse t4,4o/o (s.o 316 üliõpilast). Seega sai vene õppekeelega koolide lõpetajatest riigieelarvelisele kohale kokku 48% õpp1jatest (näitaja oli sama ka aastal 2006). Vene keeles jätkas ülikooliõpinguid 46% (1008) lõpetanutest' Eestikeelse gtimnaasiumi lõpetajatest pääses riigieelarvelisele kohale 55o/o.Inglise keeles jätkas kõrgkoolis õpinguid 3o/o gįmnaasiumi lõpetanuid.

Alates 2008. aastast saavad lisaks valitud enaĻa õppekavale õppida erinevas mahus ja erineva ajaperioodi jooksuleesti keelt kõik tudengid, Enne said seda tuge vaid need, kelle eesti keele riigieksami tulemus oli alla 60 punkti.

Nõuandekomitee soovitab ka edasi arendada põhirahvusesse ja rahvųsvähemustesse kuuluvate laste kahepoolsei<i kontakte. Nimetatud teemat on käsįtletud atikli 5 juures'

Artikkel 13

1.. Pooled tunnistavad oma haridussüsteemi raames' et vähemusrahvusse kuuluvatel isikutel on õigus asutada ja juhtida oma erakoole võį -täiendõppeasutusį. 2. Selle õiguse kasutamine ei pane pooltele mingeid rahalisi kohustusi.

44

Seoses artikliga 13 on nõuandekomitee märkinud, et kuigi riik toetab mitmeid peamiselt rahvusvähemuste kultuuriühenduste loodud vabatahtlikke keelekoole (pühapäevakoole), peaks valitsus tagama, et eraalgatuste toetusele lisanduvad küllaldased meetmed riiklikus haridussüsteemis.

2007. aasta septembris jõustunud huvikooli seadus ($ 3) määratleb huvikooli kui haridus- asutuse, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamiseks ja isiksuse mitmekülgseks arendamiseks, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemiseks, võimalused huvihariduse eri valdkondades. Huvikooli seadusest lähtudes kehtestas haridus- ja teadusminister sügisel 2007 käskkirjaga pühapäevakoolide baasrahastamise põhimõtted, mille alusel rahastati 200712008. õppeaastal t2 pihapäevakooli, milles õppis kokku 178 eri rahvusest õpilast. Pühapäevakoolide rahastamise eesmärk on võimaldada etnilistele vähemustele oma emakeele ja kultuuri õpet. 200712008. õppeaastal rahastati armeenia, aserbaidžaani, dagestani, juudi, türgi, ukraina, usbeki ja vene pühapäevakoole. Kokku eraldati 2008. aastal pühapäevakoolide baasfinantseerimiseks 850 000 krooni,

Samuti jätkatakse riigieelarvest eeļmises aruandes nimetatud laagri- ja pereõppe kui kooliväliste keeleõppeprojektide toetamist. Projektid on ette nähtud eesti- ja muukeelsetele noortele (üldjuhul osalevad mõlemakeelsed lapsed, see toetab lisaks keele õppimisele ka tihedamate kontaktide loomist erineva emakeelega noorte seas) ning neis osaleb umbes 1200 noort.

Erakooliseaduses on reguleeritud ka tegeluskulude katmine riigi poolt. Erakooliseaduse kohaselt võib koolieelses lasteasutuses alushariduse raamõppekava alusel töötavatę pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alusteļ.

Lasteaia-algkooli (algkooli osa), lasteaia-põhikooli (põhikooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi kulud kaetakse osalisęlt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse $ 44 lõikes 3

munitsipaalkoolile sätestatud aļustel. Lähtudes õpilaste arvT,TSt, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega iga| aastal riigieelarvest toetus pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.

200812009 õppeaastal töötas Eestis ... erakooli, neist ... eesti õppekeelega, ... vene õppekeelega, '.. 'eesti/vene õppekeelega, ... eesti/soome õppekeelega ja..' eesti/ inglise õppekeelega.

Alltoodud tabelis on esitatud ülevaade Eestis viimasel õppeaastal tegutsenud erakoolidest õppekeele, õpilaste arvu ja õppeasutuse tüübi järgi.

Arįikkel 14

1.. Pooled kohustuvad tunnistama vähemusrahvusse kuuluva isiku õigust õppida oma vähemuse keelt. 2. Piirkondades' kus vähemusrahvustesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled võimaluste piires ja oma

45

haridussüsteemi raames piisava vajaduse korral tagada vähemusrahvustesse kuuļuvatele isikutele võrdsed võimalused vähemuse keele õppimiseks või õpetuse saamiseks selles keeļes. 3. Käesoleva artikli lõiget 2 rakendatakse, takistamata riigikeele õppimist või riigikeelset õpetust.

Artikli 14 juures on nõuandekomitee leidnud, et koolidele, kohalikele ametiasutustele ja muudele asjaosalistele tuleks anda rohkem menetlus- ja muid juhiseid selle kohta, kuidas kasutada võimalust säilitada rahvusvähemuse keel õppekeelena pärast 2007 , aastat.

Vabariigi valitsuse määruse kohaselt peavad Eesti gümnaasiumid alates 201,1120|2'

õppeaastast i0. klassi astuvatele õpilastele tagarna gümnaasiumiastmes eestikeelse õppe vähemalt 60% minimaalse kohustusliku õppemahu ulatuses. Üleminek on paindlik - eesti keeles õpetatavatest ainetes on riiklikult määratud viis, ülejäžinud ained valib kool ise. Eestikeelsele õppele ülemineku peamiseks eesmärgiks on vene noorte konkurentsivõimę suurendamine. Põhikoolis ei ole eestikeelne aineõpe kohustuslik. oma kultuuri ja keele õpetamist jätkatakse rahvusvähemuse emakeeles. Vene keele ja kirjanduse tundide arv ei vähene ning on võrdne eesti õppekeelega koolide eesti keele ja kirjanduse kursuste ar.vl)ga' oma keele ja kultuuri õpet saab kool süvendada ka valikainetega.

Eestikeelsele aineõppele ülemineku peamine eesmärk on vene noorte konkurentsivõime tõstmine. Gįįmnaasiumiõppe eesmärk on ja saabki olla ainult kvaliteetne haridus ja riiklikule õppekavale vastavad teadmised kõigis õppeainetes. Eestikeelse aineõppega saar,utatakse lisaks parem eesti keele oskus, mis on abiks kõrgkooli astųmisel ja seal eesti keeles õppimisel, Eesti kodakondsuse saamisel ning töö leidmisel. Vene kodukeelega noored saavad sellega teatud eelise tööturul, sest valdavad rohkem keeli.

Õppeaastal 2OO7I2O08 alustati eesti kirjanduse õpetamist eesti keeles. Igal õppeaastal lisandub üks õppeaine, mida eesti keeles õpetatakse.

Õppeaastal 2O08l2O09 peavad koolid õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjandust ja muusikat või ühiskonnaõpetust.

200812009. õppeaastal õpetavad eesti keeles: o 49 kooĻi (79%) lisaks eesti kiįandusele muusikat (Ida-Virumaal 14 kooli, 6a%);

o 30 kooli (48%) lisaks eesti kirjandusele ühiskonrraõpetust (Ida-Virumaa| t2 kooli, 54%);

o I7 kooIi (27%) nii ühiskorrnaõpetust kui ka muusikat (Ida-Virumaal4 kooli, I8%). o 47 kooli (66%) lisaks kaheļe kohustuslikule aineļe teisigi aineid, näiteks kehalist

kasvatust, kunstiõpctust või arvutiõpctust (Tdn-Virumaalr 14 kooli, 6496).

Võrreldes 2007D\aB. õppeaastaga crn lisandunucl 10 kooli, kcs õpctavod kolrustųsliļ<ele aineteļe lisaks eestikeelseid aineid.

46

Haridus- ja Teadusministeerium toetab samamoodi kui 200712008' õppeaastal ka 2O08l2O0g, õppeaastal kõiki vene õppekeelega koole, kes õpetavad kohustuslikust rohkem aineid eesti keeles 70 O00 krooniga įįhe aine kohta. Kõik koolid on saanud toetust

nii eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust kui ka muusikat käsitleva eestikeelse õppevara

ostuks.

Lõpueksami keel jääb õpilase valida. Eksamikįįsimused valmistatakse ette mõlemas

keeles. Senised kogemused näitavad, et enamasti valitakse eksamikeeleks keel, milļes toimus õpe.

Nõuandekomitee on artikļi 14 juures soovitanud välja selgitada takistused

rahvusvähemuste keele ja kultuuri valikainena õppimisel. Nimetatud küsimust on

käsitletud artiklite 5 ning 12 juures.

Nõuandękomitee on pidanud oluliseks jälgida vabatahtliku keeļekümblusega seonduvat.

Keeiekįįmblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele

kui teise keele paremaks omandamiseks. Praeguseks kasutab koimandik Eesti muukeelsetest kooļidest keelekümblusmetoodikat ning keelekümbluskoolides ja

lasteaedades õpib kokku pea 2000 last. Kümbiusklassides ja -rühmades ületab eestikeelse

õppe maht 50% õppe kogumahust. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades,

sealhulgas eri aineid õppides või lasteaias tegevustes osaiedes, Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ($ 9 tg 3) järgi on koolis või kiassis, kus õpe ei toimu

eesti keeles, alates 1.klassist eesti keele õpe kohustuslik. Enam kui kolmandikus (32)

vene õppekeelega koolides rakendatakse kęelekümblusprogramme, milles osaleb

kokku 10% põhikoolide õpilastest' Keelekįįmblust on kahte tiiüpi: varane ja hiiine. Varane keelekümblusprogramm (14 koolis) tähendab, et 1. klassis toimub kogu õpe eesti

keeles, 2. klassis hakatakse õppima vene keelt, 3. klassis alustatakse esimese võõrkeeļe

õppimisega ning alates 4. klassist õpitakse osa aineid eesti keeles, osa aineid vene keeles.

Hilise keelekümblusprogrammi puhul (20 koolis), mis a|gab 6. klassist, õpitakse 6.

klassis lisaks eesti keelele (kui õppeainele) nelja ainet eesti keeles, 7. ja 8. klassis on

õppetöö keeleks eesti keel, jätkatakse vene keele ja kirjanduse õppimist, 9. klassis on

eesti- ja venekeelse õppe maht enam-vähem võrdne (50:50). Pidevalt on kasvanud

keelekįįmblusprogrammides osalęvate õpilaste arv. Ehkki keęlekįimblusprogramme rakęndavate koolide arv ei ole oluliselt suurenenud, jätkavad kõik alustanud koolid ja

õpilaste arv kasvab seetõttų.

Artikkel 15

Pooletl loovad vähėrnuŠrähvustesse kuuluvaįele įsikrrtele eeldused tegusaks osalemiseks kultuuri, sotsiaal. ja rrraJanduselus ning ülriskuuuaasjades, eelkõige neic|

puudutavas osas.

A'7AI

Nõuandękomitee on artikli 15 juures märkinud, et Eesti peaks võtma edasisi meetmeid rahvusvähemust esindavate nõuandeorganite rolli kindlustamiseks ja arendamiseks tagamaks nende efektiivne osalemine rahvusvähemustega seotud otsustusprotsessis,

Valitsus annab teada, et Eesti Vabariigi Presidendi algatusel on rajatud kantselei juurde sihtasutus Eesti Koostöö Kogu. Tegemist on vabaühendusi liitva katusorganisatsiooniga, kuhu kuulub ligikaudu 70 liiget. Rahvastiku ja rahvuste vahęliste suhete valdkonnas on Eesti Koostöö Kogu harta2008 üldisem eesmärk aidatarajada selline Eesti, kus rahvad ei eia üksteise kõrval, vaid koos. Selle aluseks on põhiseaduse preambulis väljendatud Eesti riigi eesmärkide austamme. Eesti Koostöö Kogu esmaülesanne on arendada kõigi Eestis elavate rahvuste dialoogi ning välja töötada harta ettepanek kodanikuühenduste osatähtsuse suurendamiseks ning rahvustevaheliste suhete, sallivuse ja kooselu parandamiseks ühiskonnas' Seoses demograafiliste suundumustega on Eesti Koostöö Kogu üha enam keskendunud ka üldisematele rahvastiku valdkonna küsimustele.

Kultuuriministeeriumi juures tegutseb 2008. aastast ka rahr,frsvähemuste kultuurikoda, mis käib regulaarselt koos, et tagada pidev rahvusvähemuste ja riigi dialoog.

Rahvusvähemusi įįhendavate seltside koostöö riigivõimuga o-n muutunud valdkonrrapõhisemaks, mis võimaldab teha tõhusamat koostööd. (lheks näiteks rahvusvähemuste osalemisest neid puudutavate otsuste tegemisel on kindlasti rahvuskultuuriseltside baasfinantseerimise ümberkorraldamine ja ka kultuuriautonoomia seaduse muudatuste üle toimuv arutelu, mida on käsitletud artikli 5 juures.

Nõuandekomitee on samuti märkinud, et valitsus peaks käivitama piirkondlikke algatusi ja meetmeid võitluseks otsese ja kaudse diskrimineerimisega tööturul.

Eesti elanike osalemine tööturul ei ole vajalik mitte ainult indiviidi heaolu kasvuks, vaid on esmatähtis ka riigi kui terviku arengus. Seega on valitsuse üks prioriteete tagada kõrge tööhõive ja võrdsed võimalused kõikidele Eestis elavatele rahr,ustele.

Artikli 4 juures on põhjalikumalt ki{eldatud 2009. aastal jõustunud võrdse kohtlemise seadust, millega mh võeti üle ka nõukogu direktiiv 20O0l78lEÜ, millega kehtestatakse üldinę raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

Järgnevalt anname ülevaate Eesti tööturu põhinäitajatest ning venekeelse elanikkonna konkurentsivõime tõstmisele suunatud meetmetest,

Ülevaateperioodi on valdavalt iseloomustanud majanduskasv, millega kaasnes tööjõu nõudluse suurenemine. 2007. aasta tööhõivemäär vanuserühmas 15_64 oli Eestis 69,to/o

ning töötusę määr 4,7o/o' 2008, aasta tööhõivęmäär vanusęnįhmas 1544 oli 69,5% ning töötuse rnįiär 5,57ä. Töötuse rnäära tõusu võib põļrjerrdada ülerrraailmse finantskriisi mõjrr avalrlttmisega tööfirnrl ning andmed 2009. aasta kohta näitavad trįötuse mäara edasist kasvu (14,6% 2009. aasta lll kvartalis), mis hakkas aeglustuma alles 2009. aasta lõpul..

48

1. jaanuari 2009. aasta seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 30307 töötut, mis on 115% suurem kui 2008. aasta !. jaanla1,|I2. Selle põhjused tulenevad selgelt üldisest majanduskriisist ja töötuse kasv on mõjutanud kõiki maakondi. Seda näitab ka asjaolu, et peamiselt venekeelse elanikkorrnaga Ida-Virumaal kasvas töötus võrreldes 2008. aasta 1, jaanuariga 87o/o, kuid protsentuaalselt oli see näitaja madalam ainult viiel maakonnal 1 5st.

Eesti Töötukassa peab statistikat töötusemäära kohta ka suhtluskeelte kaupa. Arvestust peetakse eesti, vene, ingliseja saksa keele põhjal.

2008. aastal töötuna registreeritud inimeste arv eesti keelt ja vene kęelt kõnelevate isikute arvestuses oli enam-vähem sama, vastavalt 30 467 ja 31 427. Üķet isiķųt võib olla ka mitu suhtluskeelt. Vene keelt kõneļevate isikute seas oli naissoost töötuid rohkem kui meessoost, mis on vastupidine eesti keelt kõnelevate isikutega võrreldes. Statistika kohaselt registreeris 2008. aastal töötuna.ka 80 isikut, kelle suhtluskeel on inglise keel, ja 22 islkrt, kelle suhtluskeel on saksa keel".

Tööealise elanikkonna optimaalset rakendamist raskendab tihti kesine riigikeele oskus. 2005. aastal tehtud uuringust ilmnes, et oma toimetulekut eesti keeles hindas heaks või väga heaks 42o/o mļttę-eestlastest. Viimastel aastatel on eesti keele oskus muukęelsete täiskasvanute hulgas püsinud stabiilsena ja noorte hulgas kasvanud. Töötuse näitaja on mitte-eestlastel võrreldes eestlastega suurem. Samas, kuna mitte-eestlaste tööhõive määr on eestlastega samal tasemel, on mitte-eestlaste kõrgem registreeritud töötuse määr tingitud pigem nende suuremast valmidusest end töötuna määratļeda. Siiski on mitte- eestlaste konkurentsivõime parandamiseks peale tööalase pädevuse suurendamise vaja arendada eesti keele oskust, Lähiaastatel on kavas rakendada nii eesti keele koolitusi, erialaõppega integreeritud eesti keele koolitusi kui ka tööjõuvahetusproglamme.

Tööturu õiguslikus regulatsioonis on toimunud ülevaateperioodi jooksul olulisi muudatusi. Kehtetuks on tunnistatud eelmises aruandes väTa toodud töötu sotsiaalse kaitse seadus ja tööfuruteenuse seadus. Vastu on võetųd tööturuteenuste ja -toetuste seadus (õustus 1.t'2006) ning uus töölepingu seadus, mis jõustus 1. juulil 2009. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu, Tööturutoetused on töötustoętus, stipendium ning sõidu- ja majutustoetus. Tööturuteenuseid on mitmeid, et oleks võimaiik valida abivajajale õige lähenemisviis. Praegu pakutakse seaduse alusel 12 tööturuteenust, millele lisanduvad veeļ meetmed Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ,,Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-20i3,, alusel. See prografirm võimaldab toetada ka inimesi, kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna regietreerinud. Võrreldes 2007. aastago sņi 2008. aastal töötutoctust 33o/u rohkcm inimcsi ehk 23569 isikut. Aktiivsete meetmete kasutamine iäi enam-vähem samale tasemele' mis oli 2007 . aastal.

,, Allikas: http://www.tootukassa.eeipubļiciaasta_kokku-2008.xts ,, Allikas : Töötukassa, http: l l www.tta.ee/publiciaasta kokku 2008.xļs

49

Uue töölepingu seaduse väljatöötamisel on arvestatud eelkõige muutunud majandusolukorda ja selle mõju riskirühmadele, sealhulgas ka eesti keelt mittevaldavatele inimestele. Toimub pidev töö koolitusprogrammide ja -pģektide alusel, mis on mõeldud spetsiifilisele nihmale, ettagada selle võrdsed võimalused tööturul.

Irrtegratsiooni Sihtasutuse rakendatavad projektid ,,Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine lda-Virumaal, Tailinnas ja Harjumaal läbi eesti keele õppe ja erialase ümber- ja täiendõppe,, ning ,,Muukeelsetę töötute täiendkoolitus ja keeleõpe.. püüavad kaasata mitme riskiga (keele, vanuse, asukoha alusel) töötuid tööturule, luues seega

eeldused ja võimalused nende inimeste paremaks lõimimiseks Eesti ühiskonda, Projekte rahastati Eesti riigi eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist.

Nõuandekomitee on artikli 15 juures käsitļenud ka keeleoskuse nõuet tööturul ja leidnud, et muu hulgas tuleks üle vaadata kehtestatud eesti keele oskuse nõuded, et need oieksid realistlikud, ühemõttelised j a proportsioonis taotletava eesmärgiga.

Valitsus soovib siinkohal rõhutada, et äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning fiiüsilisest isikust ettevõtjate eesti kęele kasutamist reguleeritakse ainult juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks on keeleseaduse mõttes ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbĮakaitse ja tööohutus. Samuti peavad eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded olema põhjendatud

ning proportsionaalsed taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

1. juulil 2008' aastal jõustunud keeleseaduse muudatus nõuab keeioskustasemete vastavusse viimist Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendiga. Asjakohased muudatused kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 105 ,,Avalike teenistujate, töötajate ning fiiüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded.. alusel. Määrus loob kuuetasemelise süsteemi (AI_A2, Bt_Bz' CI12). Varasemad keeleoskustasemed olid liiga umbmäärased, muudatus tagab võõrkeelte hindamisel ühtsuse ja läbipaistvuse. Valitsus soovib siinkohal rõhutada uuesti, et

varasemad keeletunnistused jäävad kehtima.

Erasęktoris on jäänud keelenõuded põhimõtteliselt samaks. Siiski on alandatud näiteks veduri- ja rongijuhtide, päästetöötajate ja turvatöötajate keelenõudeid. Uute keelenõuete hindamiselpeab arvestamaka eriseadusi. Keelenõue ei pruugi tulla otseselt keeleseaduse alusel kehtestatud määrusest. vaid eriseadusest. näiteks haridusseadusest.

Keeleseaduse üle teostab järelevalvet Keeleinspektsioon, mis lähtub oma tegevuses

seadusest, hea halduse tavast ja strateegilistest dokumentidest, nagu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavast ,,Tark ja tegus rahvas 200810T1" ning Eesti keeļe arendamise strateesiast 20lJŅ20 I0.

2007. aastal koostati keeleseaduse täitmise järelevalve käigus kokku 3115 kontrollakti, neist 3029 juhut fikseeriti keeleseaduse nõuetę rikkumine. Esmakontrolli korras koostati 1482 alķti,neist t292 aktis tuvastati keeleseaduse rikkumine. Järelkontroļlis koostati 1633

50

akti (sh t552 akti keeleoskuse kontrollimise kohta ja 81 akti eesti keele kasutamise nõuete järgimise kontrolli kohta). Keeleinspektsiooni üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Samuti on Keeleinspektsiooni otsuseid võimalik vaidlustada halduskohtus.

2008. aastal koostati keeleseaduse täitmise järelevalve käigus kokku 2562 kontrolļakti, neist 24O2juhu1 fikseeriti keeleseaduse nõuete rikkumine. Esmakontrolli korras koostati 7I2O aktt' neist 955 aktis tuvastati keeleseaduse rikkumine. Järelkontrollis koostati 1442

akti (sh tt04 akti keeleoskuse kontrollimise kohta ja 338 akti eesti keele kasutamise nõuete jiĻgimise kontrolli kohta)ta. Keeleinspek1siooni tuvastatud suur rikkumiste arv tuleneb asjaoiust, et kontrollitakse peamiselt neid kohti, mille puhul on tulnud vihjeid eesti keele oskuse nõuete järgimatajätmise kohta. Enne kontrollkäiku Keeleinspektsioon kontrollib dokumente ning teeb kindlaks, kui palju on töötajaid, kelle suhtes kehtib keeleoskuse nõue, ja kui paljudel neist keelefurrnistus puudub.

Artikkel 17

1. Pooled kohustuvad mitte sekkuma vähemusrahvustesse kuuluvate isikute õigusesse luua ja hoida vabu ja rahumeelseid riigipiįriüleseid kontakte teistes riikides seaduslikult viibivate isikutega, eelkõige nendega, kellega nad jagavad ühist etnilist, keelelist või usulist identiteeti või ühist kultuuripärandit. 2. Pooled kohustuvad mitte sekkuma vähemusrahvustesse kuuluvate isikute õigusesse osaleda valitsusväliste organisatsioonide tegevuses nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil.

Artiklite 17 ja 18 juures on nõuandekomitee soovitanud, et Eesti jätkaks piiriüleste kontaktide hõlbustamist Eesti ja Venemaa Födęratsiooni vahel ning kaasaks rahvusvähemuste hulka kuuluvaid isikuid asjaomastesse kahepoolsetesse algatustesse.

Eesti Vabariik on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et lihtsustada piiriäärset suhtlust. Samuti on vasfu võetud muudatused, mis on laiema mõjuga. Näiteks 2009. aasta suvel loobus Eesti viisakutse nõudest' See puudutab väga oluliselt Venemaa Föderatsiooni kodanikke, kes külastavad paŲu Eestit. Samuti on võetud mitmeid erimeetmeid.

Näiteks, regionaalministri 1. juuni 2007 käskkirjaga nr 70 ''Vene Föderatsiooni viisa lõivu kompenseerimise 2007 . a toetusskeem'' sätestati toetusskeemi alused. Toetusskeemi eesmärgiks oli r.ähendacįa majancltrsliklce taļ<istrrsi Eęsti Vahariigi ja Vęnęmaa Föderatsiooni valrelise korrtrolljoone kelrtestanrisega lõhesįaįud seto kogukonrra omavahelisel suhtlemisel.

,o Täpsem informatsioon Keeleinspektsiooni tegevuse kohta on saadaval Keeleinspek1siooni kodulehel -

hņ://u.u.rv.keeleinsp.eel?menu:3 0&nęws:S 1 3

51

Toetust said taotleda nii Põlva ja Võru maakonnas kui ka väljaspool Põlva ja Võru maakonda eļavad isikud, kes külastasid Venemaa Föderatsiooni Petseri rajoonis elavaid lähi- ja muid sugulasi, lähi- või muude sugulaste matmispaiku või oma kinnisvara. Toetusskęem toimis ka 2008. aastal. Toetusskeemi järgi hüvitatakse kahe Venemaa Föderatsiooni viisa lõivu maksumus (miinus tulumaks) kuludokumentide alusel.

2009' aasta jaanuarist, mil rakendus tavaline viisarežiim Venemaa Föderatsiooni Euroopa Liidu vahelise viisalihtsustuslepingu alusel, tehti mõningad muudatused viisalõivu kompenseerimise toetusskeemi:

toetusskeem kehtib ka nende isikute suhtes (kõigist Eesti maakondadest), kes külastavad Jaanilinna; toetusskeemi alusel hüvitatakse jätkuvalt nende isikute (kõigist Eesti maakondadest) viisalõiv, kes kįįlastavad Venemaa Föderatsiooni Petseri rajooni; toetusskeemi alusel hüvitatakse ühe lähisugulaste matmispaikade külastamiseks väljastatud Vęnemaa Föderatsiooni viisa lõiv.

Eesti ja Venemaa Föderatsiooni regionaalset piiriülest koostööd rahastatakse põhiiiselt Euroopa Liidu naabruspoliitika raames: aastatel 2006-2008 INTERREG IIIB programmi IIIA Põhja prioriteedi Eesti-Läti-Vene alusel, uue pfograĪĪrmi perioodil 2007-20t3 plaanitakse rakendada uut Euroopa naabruse ja partnerluse vahendi (ENPI) raames rahastatavat Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö rakenduskava. Programmide eesmärgiks on arendada ja toetada heanaaberlikke suhteid, toetada regioonide sotsiaal-majanduslildru arengut, tegeleda ühiselt keskkonnaprobļeemide lahendamisega, tugevdada inimestevahelisi kontakte jmt.

Programmidest saavad kasu konkreetse piirkonna (nt uue ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö rakenduskava raames NUTS III tasandi piiriäärsed regioonid Kirde-Eesti ja Lõuna-Eesti ning lähipiirkonnad Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti) kohaiikud omavalitsused, riigiasutused, sihtasutused ja mittetulundusühendused. Näiteks on toetatud kahe piirilinna, Narva ja lvangorodi koostööd turismiarendamise, kultuuripärandi säilitamise ja transpordi vallas.

Piiriüiese koostöö tõhustamisęl on oluline osa ka näiteks ühisel keskkonnategevusel. Miffetulundusühing Peipsi Koostöö Keskus on kodanikuühendus, mis aitab kaasa nii Peipsi järve piirkonna kui ka Euroopa Liidu piirialade tasakaalustatud arengule. organisatsioon on asutatud aastal 1993, kuid kandis siis nime Peipsi Järve Projekt. Asutamise ajal oli keskuse põhieesmärgiks keskkonnaprobleemide iahendamine Eesti- Vene piirialal, põhiliselt Peipsi järvel, Praeguseks on tegevust laiendatud ja koos käib näitoks maiandus-.ia kcskkonnakoostöö ümarlaud, samuįi on riikidevahelise suhtlelrise įļhęks väTtrncliks ka piiritilesę krrtlsįįiįi sttvek,ctol, kus viirrraįi tlsales 170 huvilist 10 riigist.

Ka nõuandekomitee on soovitustes juhtinud tähelepanu vajadusele viia ellu kahepoolseid projekte, et ļahendada Peipsi jäwega seotud keskkonnaküsimusi koostöös

ja ka

52

rahwsvähemuste hulka kuuluvate isikutega. Peipsi Koostöö Keskus on heaks foorumiks ka Peipsi ääres elavatele isikutele, kes kuuluvad rahvusvähemustesse.

53