Kiri

From: Ingrid Ruudi <[email protected]>
Sent: Thursday, May 9, 2024 4:18 PM
To: KUM Veneetsia <[email protected]>
Subject: küsimus tingimuste kohta

Tere!

Palun selgitust Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti konkursi tingimuste punkt 12.4 kohta - mis kaalutlustel sellised karmid nõuded ja mida loodetakse sellega saavutada või ära hoida? 

12.4 Konkursitöö esitamisega nõustub töö autor/autorid, et konkursi võitmise korral ning väljapaneku koostamisel lähevad kõik käsunduslepingu täitmise käigus loodud teoste autoriõigused pärast nende valmimist, vastu võtmist ja nende eest tasumist üle KuMile, va juhul, kui Eesti näituse osaks on eksponaadid, mis on laenatud eksponeerimiseks kolmandatelt isikutelt, kellele kuuluvad teose varalised õigused ja omandiõigused. Samuti lähevad KuMile

üle lepingu täitmise käigus koostatud teoste ja materjalide omandiõigused, kui selles ei lepita kokku teisiti. Varaliste autoriõiguste omandamine ja Eesti näituse omandiõigus loetakse tasutuks lepinguga tellitava töö maksumusega.

Olemata jurist, tundub mulle see punkt mitte ainult vastuvõetamatu, vaid ka seadusega vastuolus - autoriõigus peaks olema miski, mida ei saa autorilt ära võtta?

Teiseks, miks peaks näituseks valminud teoste omandiõigus minema ministeeriumile? Kui otsida paralleeli, siis Edith Karlsoni skulptuurid ei ole pärast biennaali lõppu ometi KKEK-i omad, vaid ikka kunstniku omad. Miks kunsti- ja arhitektuuribiennaali osalisi eri moel koheldakse? Samamoodi kui kunstnikul valmib uus teos mõne suurema muuseuminäituse tarvis, ei tähenda see kunagi automaatselt, et teos pärast näituse lõppu muuseumi oma oleks. 

Ette tänades,

Ingrid Ruudi