Dokumendiregister | Põhja Ringkonnaprokuratuur |
Viit | PRP-15/24/2323 |
Registreeritud | 13.05.2024 |
Sünkroonitud | 14.05.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | PRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Leelet Kivioja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 09. mai 2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Leelet Kivioja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231750377
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx)
Kuritegude toimepanemise aeg: 2023-2024
Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on Xxxxxx Xxxxxxxule esitatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kahtlustus selles, et ta aastal 2023 täpselt tuvastama ajal, Xxxxx Xxxxxx korteris, on kahel korral löönud käega oma tütart Xxxxxx Xxxxxxxt (s. xxxxxx) keha piirkonda. Samuti Xxxxxx Xxxxxxxut 28.01.2024 kella 20:00 paiku Xxxxx Xxxxx korteri vannitoas lõi Xxxxxx Xxxxxxxt ühe korra lahtise käega vastu parema jala reit. Sellise tegevusega põhjustas Xxxxxx Xxxxxxx tütrele füüsilist valu.
Kahtlustatavana ülekuulamisel Xxxxxx Xxxxxxx ennast süüdi ei tunnistanud. Esimese episoodi kohta ütles, et pole Xxxxxx t löönud. Teises episoodi kohta selgitas, et neil tekkis tüli, kuna Xxxxxx ei pannud kooliasju kokku ega läinud magama nagu ta korduvalt ja korduvalt palus. Mingi aja pärast ütles Xxxxxx , et tal on vaja rahuneda, siis paneb asjad kokku ja läheb magama. Ilmselt sel ajal tegi tütar kõne politseisse, kuna umbes veerand tunni pärast kuulis ta uksekella helinat. Ukse taga oli politseipatrull. Talle öeldi, et Xxxxx helistas neile ja et tema olevat Xxxxxx t löönud, mida ta ei teinud. Xxxxx viidi politseinike poolt oma isa juurde. Arvab, et Xxxx valetas sellepärast, et oma isa juurde minna.
Alaealine kannatanu Xxxxxx Xxxxxxx on videoülekuulamisel selgitanud, et jaanuarikuus lõi ema teda vestluse käigus käega, sest oli pahane tasemetöö tulemuse pärast. Ema ei lasknud tal üldse rääkida, segas koguaeg vahele. Ema on kahel korral teda löönud ka aastal 2023. See toimus Xxxxxx toas ja ühel korral oli põhjuseks jälle õppimine. Ema sai pahaseks. Rohkem pole ema löönud, aga karjub tema peale küll.
Kannatanu esindajana on üle kuulatud lapse isa Xxxxxx Xxxxxx, kelle sõnade kohaselt on neil Xxxxxx Xxxxxxxuga olnud pidevalt probleeme, kuna naine takistab tal lapsega kohtuda. Seetõttu on suhtluskord lapsega määratud kohtu poolt. Jaanuaris tuli neil tütrega vestluse käigus juhuslikult välja, et ema on Xxxxxxt kahel korral tüli käigus löönud. Ema pidi karjuma ja solvama. Tema pani lapse telefoni lasteabi ja politsei numbrid. Jaanuaris mingil õhtul sai ta kõne politseist, et kas nad võivad Xxxxxx tema juurde tuua, kuna ema olevat last löönud. Xxxxxx rääkis talle, et see oli juhtunud tüli käigus. Kui ta Xxxxx selle kohta küsis, siis naine algul eitas löömist, hiljem isegi tunnistas, kuid süüdistas last, endal süüd ei näe.
Xxxxx Xxxxx Valitsuse vastusest nõudekirjale nähtub, et Xxxxxx Xxxxxxx on ilma ühegi adekvaatse põhjuseta takistanud tütre suhtlust isaga. Samuti on talle laste heaolu spetsialisti poolt soovitatud pöörduda psühholoogi poole, kuid tulutult. Kritiseerib pidevalt Xxxxxx Xxxxxxe käitumist, endal mingit vastutust ei näe. Samas ei suuda leida asjakohaseid ja õigeid lahendusi olukordadele, kus ta lapsega toime ei tule.
Hinnates tõendeid kogumis, leiab prokuratuur, et Xxxxxx Xxxxxxxu tegevus on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena lähedase isiku suhtes. Nimetatud kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.
Prokuratuur, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise ajaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo 21.06.2016 Lähteenmäki vs Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud(tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.
Avalik menetlushuvi on mõeldud tagama, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid ultima ratio iseloomu ja oleksid tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses. Samuti tagab see, et karistust kohaldatakse vaid olukordades, kus muudest vahenditest ei piisa ning karistuse rakendamise järele on tungiv vajadus. Seega avaliku menetlushuvi olemasolu hindamisel tuleb arvesse võtta eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.
Eelnevale tuginedes leiab ringkonnaprokurör, et antud kriminaalasjas on võimalik lõpetada menetlus oportuniteedi põhimõtte alusel. Nimelt on löömist esinenud vaid mõned korrad, see ei olnud intensiivne ning tervisekahjustusi ei tekkinud. Xxxxxx Xxxxxxx on eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Seega leiab prokuratuur, et Xxxxxx Xxxxxxxu süü kuritegude toimepanemisel ei ole suur ning teda on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata ka leebemate vahenditega kui seda on kriminaalkorras kohtulik karistamine.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1) Lõpetada kriminaalasjas 24231750377 menetlus Xxxxxx Xxxxxxxu suhtes. 2) Xxxxxx Xxxxxxxule määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
2.1) Osaleda vähemalt kolmel korral psühholoogi vastuvõtul (sh kas psühholoogiga vahetult kohtudes või videokonsultatsiooni teel, nt https://www.minudoc.ee/ või https://www.confido.ee/vaimse-tervise-kliinik/psuhholoog/psuhholoogi- konsultatsioon/ keskkonna kaudu vmt); ja esitada vastuvõtul käimise kohta prokurörile tõend meiliga [email protected] või paberkandjal Põhja Ringkonnaprokuratuuri (Lubja 4, Tallinn). Nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks määrata 09.11.2024 k.a;
2.2) Teha järgneva 18 kuu jooksul igakülgset koostööd lapse heaolu spetsialistiga, samuti soodustada ning mitte takistada tütre Xxxxxx Xxxxxxxe suhtlust oma isa Xxxxxx Xxxxxxega. Nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks määrata 09.11.2025 k.a;
3) Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 4) KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad. 5) Vahistuse andmed: puuduvad. 6) Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: toimikus asuvad CD ja
DVD plaat hävitada kuriteo aegumisel.
7) Kahju hüvitamine: tsiviilhagi puudub. 8) Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: lapse heaolu spetsialistile Marge Green ([email protected]) ja kannatanu esindajale Xxxxxx Xxxxxx ([email protected]).
9) Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Riigiprokuratuuris /Wismari 7, Tallinnas/.
10) Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Leelet Kivioja
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Saan aru, et kui jätan kohustused täitmata, menetlus uuendatakse. Käesoleva määrusest olen kätte saanud.
________________________ Xxxxxx Xxxxxxx