Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 03.05.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231550302

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx xxxxxxxxxxxxx

Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui

I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

II. kahtlustatava süü ei ole suur

III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud

V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on

esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo

toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega.

Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur

kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad

asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et

• kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel konflikte ning seda, et tegutses hetkeemotsiooni

ajel, omavahelises tülis (KarS § 57 lg 1 p 3),

• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.

• kannatanu on selgitanud, et pärast menetluse alustamist kahtlustatava suhtes ei ole uusi

vägivallaintsidente olnud, toetab kahtlustatavale psühholoogilise abi andmist

karistamise asemel, suhtlus on olnud normaalne

• kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud,

Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks (III), menetluskulusid ei

tekkinud (IV).

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus

kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest

loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Temal puuduvad igasugused

kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras

karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031 st

menetlust oportuniteedi korras lõpetatud.

Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus: vägivallast

loobumise tugiliini nõustamistel osalemine. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt

asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi st 3 kuu jooksul pärast konflikti

ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem konflikte olnud.

Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik,

kes tegutses enda hinnangul vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile

järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva

kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse

eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse, kuna ta kuulati üle, ta on oma tegu möönnud. Riik on niisiis isiku käitumisele

operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud ja on uusi

konflikte tänaseks vältinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas

mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse

lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi

olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul.

Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning

seega prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – hindab, et avalik menetlushuvi siiski siinses

asjas puudub, mh tuleb arvesse võtta arutluse all olevate episoodide raskust ja tagajärgesid (I

episood vastu ust surumine ning II episood üks löök näkku, tagajärjeks mõlemal juhul kerge

punetus näol).

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör

veendunud, et selline vajadus puudub.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi

puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550302 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on

a) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga

numbril 6606077 ([email protected]), osaleda 1 kuu jooksul (st

hiljemalt 03.06.2024) esmasel nõustamisel ning seejärel edasistel nõustamistel

nõustaja ette nähtud mahus (kokku mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse

ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.

связаться для бронирования времени консультации с линией поддержки

отказа от применения насилия по номеру 6606077, в течение 1 месяца (то

есть не позднее 03.06.2024) принять участие в первичной консультации и

затем принимать участие в дальнейшем консультировании в объёме,

предусмотренном консультантом (не менее 5 раз), и, при появлении

необходимости, пройти социальную программу, на которую направит

консультант.

Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 8 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o

03.01.2025 (k.a).

3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD jäetakse

toimiku materjalide juurde.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

6. Käesolev määrus saata:

• kannatanule: Xxxx Xxxx (KrMS § 206 lg 2)

• teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Margus Salumets

7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi

korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)

8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest

• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)

• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)

• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema

kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1

Kaspar Urmas Oja

prokurör

Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör

uuendab kriminaalmenetluse.

Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,

mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia kätte saanud.

Nimi: Allkiri: Kuupäev:

1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания

содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать

ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.

If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination

of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.