Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest
tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid
silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas
seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv
vajadus.
29.04.2023 ühendas prokuratuur kriminaalasjad 23231550514 ja 23231550926 ühiseks menetluseks ja
põhiasja numbriks jäi 23231550514. Xxxxxx Xxxxxx i tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
Prokurör on hinnanud kriminaalasja materjale ning on jõudnud järeldusele, et vendade vahelises
konfliktis ei ole võimalik tuvastada lähisuhet. Kehtiva Riigikohtupraktika (RKKK 09.03.2020, 1-19-
3377/32, p 30) kohaselt on lähi- ja peresuhe väga tihti kattuvad mõisted, kuid neid ei ole ikkagi võimalik
samastada. Isikud võivad olla perekondlikult seotud, nt moodustavad ühise leibkonna vanemad ja nende
laps enda perekonnaga, kuid vaevalt on võimalik iseloomustada äia ja väimehe vahelist füüsilist konflikti
kui lähisuhtes toimunut, samuti on keerukas näha lähisuhtekuritegu selles, kui omavahel kaklevad ühes
perekonnas elavad vennad. Ka see näitab, et tegemist ei ole sünonüümidega, ning KarS § 58 p-s 4 ja §
121 lg 2 p-s 2 kasutatud mõisted ei ole samastatavad. Xxxxxx Xxxxxx on väljendanud ülekuulamisel,
et ei soovi Xxxxxx Xxxxxx i karistamist kriminaalkorras ja tal puuduvad pretensioonid kahtlustatava
vastu.
Kannatanu Xxxx Xxxxx ütlused ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Xxxxxx
ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna need on vastuolus kriminaalasjas oleva turvakaamera
salvestisega. Salvestisest nähtub, et Xxxxxx Xxxxxx lööb kaks korda kannatanu Xxxx Xxxx pea-näo
piirkonda, mille tagajärjel Xxxx Xxxx kukub. Xxxxxx Xxxxxx tõstab kannatanu istukile, kükitab ja
viibib kannatanu juures niikaua, kuni Xxxxx koos viibinud tumedates riietes isik helistab. Pärast Xxxxxx
Xxxxxx lahkub. Kriminaalasjas teostatud ekspertiisi kohaselt (09.01.2024 ekpertiisiakt nr 23E-
AOI0370) on kannatanul Xxxx tuvastatud 07.04.2023 pindmine haav juustega kaetud peanahal lagipea-
kukla piirkonnas, mille paranemine kestab vähem kui neli nädalat.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et Xxxxxx Xxxxxxil ei ole kehtivaid karistusi.
Prokuratuuris 29.04.2024 toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav Xxxxxx Xxxxxx , et ta on oma
tegudest aru saanud ja siiralt kahetseb teotoimepanemist, nõustub temale määratud kohustustega. Ta
kinnitas, et mõistab, et verbaalseid konflikte tuleb lahendada rahumeelselt, vägivalda kasutamata,
vajadusel pöörduda õiguskaitseorganite poole ning õigusrikkumistest teatada Häirekeskusele. Prokurör
leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt toimepandu käesoleval juhul
ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxxxx Xxxxxxi
suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval
juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx Xxxx suhtes ei ole eri-
ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri
hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS
§ 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxxxxx Xxxxxx ile on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör