Kiri

Programmi üldinfo

Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist ja kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Valdkonna arengukava ei koostata.

Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks loodud programm „Usaldusväärne ja tulemuslik

õigusruum“ koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja

kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi viivad ellu Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon,

Patendiamet, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglad. Programmi eesmärkide

saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Justiitsministeerium.

Mitmed strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt heaks kiidetavates poliitika põhialustes,

millega määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja

prioriteetsed arengusuunad. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad strateegilised dokumendid

on Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030.

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide elluviimisega on seotud õiguskaare

digitaliseerimine, s.o arendada justiitssüsteemi infosüsteeme selliselt, et kogu protsess on terve elukaare

ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B). Õiguspoliitiline suund

püüdleb selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat

vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C). Vägivaldsete kuritegude

vähendamiseks viiakse ellu 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse

võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja

eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi

muutus C; ruum ja liikuvus (elukeskkonna) sihi muutus B).

Programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on

tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe.

Tulemusvaldkond Õigusriik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse

justiitssüsteemiga riik

Valdkonna

arengukava

Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on

tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga

Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe

Programmi periood 4 aastat (2024-2027)

Peavastutaja Justiitsministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse

Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda

2

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe.

Mõõdiku nimi Tegelik

2022

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Koht Maailma vabaduse

edetabelis

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Staatus

„vaba“

Inimeste hulk, kes

tunneb end oma

kodukandis pärast

pimeda saabumist

turvaliselt

Allikas:

Justiitsministeerium

71% >76% >76% >76% >76%

World Justice Project

õigusriigi indeks 0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81

Eesti positsioon

rahvusvahelises

õigusriigi indeksis

kriminaaljustiitssüsteemi

alakategoorias

10 <15 <15 <15 <15

Programmi eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve

eelarve

2025 2026 2027

Programmi kulud 222 131 967 218 264 764 215 222 875 214 144 383 215 387 608

Usaldusväärne ja

tulemuslik õigusruum 222 131 967 218 264 764 215 222 875 214 144 383 215 387 608

Õiguspoliitika

kujundamine ja

õigusloome kvaliteedi

tagamine

11 569 481 9 479 676 9 200 441 8 508 064 8 508 926

Intellektuaalse

omandi valdkonna

rakendamine

4 863 734 4 903 601 4 866 003 4 773 063 4 773 178

Kriminaalpoliitika

kujundamine ja

elluviimine, sh

ennetus

40 580 958 39 541 409 38 365 805 38 130 827 38 472 727

Karistuste

täideviimise

korraldamine

80 245 483 76 638 409 74 203 647 74 075 400 74 076 464

Õigusemõistmise,

õigusregistrite ja

õigusteenuste

tagamine

82 741 860 85 581 265 86 603 293 86 673 343 87 572 627

Kesksed IT-teenused

teistele

valitsemisaladele

2 130 451 2 120 404 1 983 686 1 983 686 1 983 686

3

Hetkeolukorra analüüs

Muutuv ühiskond seab täiendavaid nõudmisi ning majandus lähtub aina enam teadmistepõhisest

lähenemisviisist. Oluline on, et õiguskord arvestab paindlikult kõiki arenguid maailmas ning riik pakub

uuenduslikke ja ettevaatavaid lahendusi. Riigi õigus- ja kriminaalpoliitika peab suurendama inimeste

heaolu ning tagama avatud ja turvalise ühiskonna, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende

kaitses kindlad olla. Justiitsministeeriumil on keskne roll õigusruumi kujundamisel, toetades

omaalgatuslikult erinevate lahenduste väljatöötamist, sh rõhudes põhiõiguste tagamisele ja kaitsmisele.

Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra

poolest. Seetõttu räägitakse viimastel aastatel palju nn regulatiivsest riikidevahelisest konkurentsist, sh

on tekkinud reaalne konkurents ettevõtete jaoks atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu

maksude ja loodud töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma

ärikeskkonna.

Riigi õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne,

atraktiivne ja konkurentsivõimeline. Oluline on optimeerida riigiasutuste tööd ja muuta isikute suhtlus

riigiga lihtsamaks. Eeltoodu tulemusena säilitame või parandame Eesti positsiooni erinevates riikide

keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse edetabelis on oluline säilitada „vaba“-staatus).

Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist toimimist.

Seaduse muutmine ei pea olema esimene ja ainus viis, kuidas probleemi lahendamisele reageerida, vaid

kaaluda tuleb ka muid mitteregulatiivseid võimalusi. Õigusloome mahu vähendamisele aitab kaasa

eelnõu koostamisele eelneva esmase analüüsi, sh väljatöötamiskavatsuse järjepidev nõudmine. Oluline

on hinnata regulatiivsete muudatuste mõjusid – keda ja kuidas plaanitavad muudatused mõjutavad.

Senisest enam tuleks pärast seaduste rakendumist hinnata muudatuste tegelikke mõjusid, kasutades

selleks järelhindamist.

Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh

rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna

loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival

seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh

tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii

seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning

toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas

on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel.

Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti

peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning

on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“1. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused

ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab

kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii

EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse.

Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide

koostöö – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada.

Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui

tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada

kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks

või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Seega kuritegevuse

ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud ning toimuma

koostöös partneritega.

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid

4

Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes

26 000 kuritegu (2022: 25 663; 2023: esialgsetel andmetel 27 470), tõusuteel on varavastased kuriteod.

Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast üsna väike. Eestis peab vaid 1% inimestest

kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7% (võrdlusena Rootsis 36%)2.

Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud3, siis on Eesti kinnipeetavate

ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged.4 Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi

tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv

professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu.

Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja

muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus

keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline peale vabanemist iseseisvalt

õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui taastava õiguse laialdasem

kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu,

vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus).

Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii

kohtus kui kohtuväliselt. Isikute ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste

jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida

kättesaadavam on nii erinevate õiguselukutsete teenus (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur,

notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna

liikmed.

Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Eestis on 2002. aastal

kasutusele võetud elektrooniline Riigi Teataja, milles avaldatud seaduste ja määruste muudatuste alusel

ajakohastatud terviktekstidele on antud õigusjõud. 2010. aastast on kehtiva õiguse ainsaks allikaks Riigi

Teataja võrguväljaanne. 2021. aastaks on enamus olulisest õigusteabest, sh kohaliku omavalitsusüksuste

määrused, seaduste ja määruste tõlked, kohtulahendid ja nende kokkuvõtted ning eelnõude menetluse

andmed koondatud Riigi Teatajasse. Vajalik on jätkuvalt koondada oluline õigusteave Riigi Teatajasse

ja kaasajastada õigusteabe kättesaadavust kasutajate vajadustest lähtuvalt. Suurendamaks läbipaistvust

ettevõtlussektoris ning arendamaks uusi, andmepõhiseid teenuseid, muudeti äriregistri andmed alates

2022. aasta 1. oktoobrist tasuta kättesaadavaks.

Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib

toimuda kuni kolmes kohtuastmes. 2006. aastal liideti esimese astme kohtute tööpiirkondi. Kohtumajade

asukohad jäid samaks, kuid vahepeal on jätkunud inimeste, ettevõtete ja ka õigusvaidluste koondumine

suurematesse keskustesse. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks

peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute tõhusat

tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne

töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused.

Eeltoodu saavutamist toetab läbivalt rahvusvaheline koostöö ja tehnoloogilised lahendused. Arvestades

isikute piiriülese liikumise suurenemist mängib rahvusvaheline koostöö aina suuremat rolli tõhusama ja

inimkeskse õigusruumi kujundamises ning õiguste jõustamises.

Ühiskonna heaks toimimiseks on vaja, et õigusruum oleks arusaadav ja terviklik ning õigusemõistmine

tõhus.

Olulised tegevused

 Õiguskaare digitaliseerimine

2 Standard Eurobarometer 98. 2023. Winter Eurobarometer 2022-2023. 3 2023. a juuli seisuga oli esmakordselt Eesti vanglates karistust kandmas alla 2000 kinnipeetava (03.07.2023: 1994).

Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022 – 27 (https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/tapmised-ja-morvad/). 4 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1

5

Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on

oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi

töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk

on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine

andmepõhisemaks. Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi, arendame

infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses. Püüdleme tõhusa

kriminaalõiguse ja selle rakendamise poole. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki

asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Läbi

infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu saame aidata kaasa nii kriminaalmenetluste

tõhustamisele, kui intellektuaalse omandi õiguste tagamisele. Arendamisel olev digitaalne ja kõigile

jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud

teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni ja võimaldab

huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat poliitika- ja õigusloomet.

 Kodanikukesksed teenused

Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja

õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi

võimalusi.

 Konkurentsivõimeline ärikeskkond

Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks

konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed

on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad aitavad kujundada

ettevõtjale lihtsama ning mugava tegutsemise keskkonna. Registriandmete avaldamise ja tasuta

kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust,

pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides), aitame

tuvastada korruptsiooniriske. Toimiv ärikeskkond vajab tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi.

Kohtumenetlus peab olema osalistele arusaadav ning igas kohtuastmes toimuma mõistliku aja jooksul

ja kvaliteetselt. Jätkuvalt on prioriteediks võitlus majanduskuritegevusega.

 Tõhus kriminaalõigus

Jätkatakse tegevusi, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh

ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus peab olema

arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Viime ellu

tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust, toetame kogukondlike karistuste rakendamist ning

vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).

Otsime ja rakendame lahendusi tõusuteel olevate varavastaste kuritegude ennetamiseks. Tegeleme

noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute

tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist. Keskendume

ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh

inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti

organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-,

tehnoloogia- ning narkokuriteod.

 Õigushariduse kvaliteet

Jätkatakse tööd ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal, et tagada reguleeritud

õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning

Eesti Teaduste Akadeemiat (Riigiõiguse Sihtkapitali) toetatakse seadusest tulenevate ülesannete

täitmisel. Jätkub 2022. aastal käivitatud kriminaalõiguse stipendiumiprogramm eesmärgiga toetada

kriminaalvaldkonna juristide järelkasvu. Käivitatakse stipendiumi- ja praktikaprogramm

õigusloomejuristide järelkasvu tagamiseks.

6

Meede ja programmi tegevused

Meetme mõõdikud on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu on need lisatud programmi tutvustuse

juurde.

Meede Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Meetme eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning

kuritegevust on vähe.

Meetme kirjeldus: Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu justiitsvaldkonna poliitikaid,

toetatakse põhitegevust, arendatakse vajalikke infotehnoloogilisi lahendusi.

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi eesmärkide

saavutamiseks on kuus tegevust: õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome

kvaliteedi tagamine; intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine;

kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus; karistuse

täideviimise korraldamine; õigusemõistmise, õigusregistrite ja

õigusteenuste tagamine; kesksete IT-teenuste osutamine valitsemisaladele.

Programmi

tegevus 1

Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Tegevuse

eesmärk:

Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, intellektuaalse omandi ja

konkurentsiõigus, on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab

riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.

Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas

põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse

andmepõhist ja kaasavat õigusloomet.

Tegevuse

kirjeldus:

Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus

peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas

põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima

praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning

tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.

 Tagatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste

aluseks olevate seaduste kooskõla põhiseaduslike nõuetega, sealhulgas

vaadatakse üle erakondade rahastamine ja järelevalve, et tagada ausus

ja läbipaistvus poliitilises konkurentsis.

 Analüüsitakse põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et

hinnata nende vastavust Eesti vajadustele ning tuvastada võimalikud

kitsaskohad.

 Tagatakse selged ja tõhusad valitsuskorralduse ja haldusorganisatsiooni

alused, sh pööratakse eriti tähelepanu haldusjärelevalve toimimisele.

Samuti hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori

ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi

tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi

ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.

 Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa

ja halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu

automaatsete haldusaktide loomise ning suurprojektide menetlemise

toetamisele.

 Tagatakse riikliku järelevalve ja korrakaitse jaoks loodud normide

vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele, jälgides, et

need oleks kooskõlas õigusriigi nõuetega. Riigi sekkuv tegevus peab

olema võimalikult täpselt kontrollitav ning põhiõigusi vähimal

7

võimalikul moel riivav. Eesmärk on, et riik ei võtaks endale ülemäärast

riikliku järelevalve ülesannet seal, kus inimene saab end ise

tsiviilõiguslikult kaitsta.

 Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada

õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv.

 Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse

Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast teadustööd.

Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja

salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule,

tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabe levi.

 Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu

andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja

rahvusvahelise õiguse nõuetele.

 Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid

andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida

reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate

tehnoloogiate rakendamine).

 Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise,

säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka

erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse

tingimused).

 Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös

suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse

rakenduspraktikat.

 Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate

tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. See

toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia inimkeskse

rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide

väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb Andmekaitse

Inspektsiooni roll nende tegevuste elluviimisel.

 Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris. See

toimub lähiaastatel andmete juhtrühma õiguse alarühma eestvedamise

kaudu, samuti osaletakse nõuandjana avaliku sektori digiprojektide

(andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus) arendamisel.

 Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel

tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika

kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide

formaadis.

Eraõiguslike sotsiaalsete konfliktide lahendamine peab olema võimalik ka ilma

liigse riigipoolse sekkumiseta. Õigusriik peab tagama perekonnaelu ja eraelu

puutumatuse ning omandiõiguse teostamise reeglistiku. Ühinguõigus käib

kaasas muutuva majanduskeskkonna ja uuenevate ärimudelitega.

 Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse ühingu- ja

maksejõuetusõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see

arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset

õigusraamistikku.

 Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu

säilitamine tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel.

 Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat

infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda.

 Poliitikakujundamise ja seaduseelnõude väljatöötamise juures

jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist.

8

Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja

arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi

huve.

 Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle

arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate osapoolte vahel

(Kultuuriministeerium, õiguste omajad, advokatuur, lisaks ka toll,

politsei, kohtud, prokuratuur).

 Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev

korrastamine ja edendamine (sh EL-i algatustest tulenevalt) vastavalt

muutuvatele majandustingimustele ja arenevale tehnoloogiale, tehes

seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh

ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad,

advokatuur, toll, politsei, kohtud, prokuratuur).

 Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös

rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO),

EL-i Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide, EL-i intellektuaalomandi

ameti (EUIPO) ja teiste riikide patendiametitega.

 Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate

teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste

kvaliteeti.

Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik võimaldab ajakohaste

meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja avaliku huvi

kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada õiglast

konkurentsikeskkonda ettevõtjatele, millest omakorda saavad kasu tarbijad.

 Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus

konkurentsijärelevalvemenetlus, kaasajastatakse koondumiste kontrolli

aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite regulatsiooni

aluseid.

 Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd

Konkurentsiametiga. Koostöö kaudu tagatakse vastastikune

infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika kujundamise kui ka

selle rakendamise tasandil.

 Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning

kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal

järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi.

 Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd

Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Konkurentsiameti, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste

valdkonna huvigruppide vahel.

Õigusloomes järgitakse kokkulepitud õigusloomepoliitikat, st hea õigusloome

tava, õigusloomepõhimõtteid ja -protsessi. Õigusloome kvaliteedi tagamiseks

on vaja hoida ja arendada õigusloomejuristide kompetentse ja tagada

õigusloomejuristide järelkasv.

 Jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis.

Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele,

seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele

keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele.

 Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega,

et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri, mõju hindamise metoodika jm juhendid).

9

 Õigusloomejuriste koolitatakse ja arendatakse Õigusloomeakadeemia

kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke

erialakoolitusi.

 Luuakse uuesti õigusloomejuristide järelkasvu programm, et

kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida

õigusloomejuristi tööd.

 Edendatakse järjepidevat koostööd õigusloomejuristide,

keeletoimetajate jt õigusloomeks oluliste partnerite vahel

(Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei,

Presidendi Kantselei).

 Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu

õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja

läbipaistvat õigusloomet.

Tegevuse

mõõdikud

Tegelik

2022

Sihttase

(2024)

Sihttase (2025) Sihttase (2026) Sihttase

(2027)

Global Data

Barometer5,

valitsemise

(governance)

näitaja hulgas

esitatud

andmekaitseõiguse

kategooria (data

protection law)

- ≥90 ≥90 ≥90 ≥90

Maailma

konkurentsivõime

edetabel (IMD

World

Competitiveness

Ranking),

äriseadusandluse

tõhusus6 (business

legislation

efficiency)

8 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8

Maailma

konkurentsivõime

edetabel (IMD

World

Competitiveness

Ranking, valitsuse

tõhusus7

(government

efficiency)

15 ≤15 ≤15 ≤15 ≤15

5 Indeksi koduleht: https://globaldatabarometer.org/ Metoodika: https://globaldatabarometer.org/wp- content/uploads/2022/05/GDB-Report-English.pdf 6 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world- competitiveness-ranking/; 2022. aasta tulemused: https://www.theworldranking.com/entity/country/estonia/ 7 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world- competitiveness-ranking/;2022. aasta tulemused: https://www.theworldranking.com/entity/country/estonia/

10

VTK kohustusega

seaduseelnõu

koostamisele

eelneb VTK8

56% 60% 65% 70% 75%

Olulise mõjuga

eelnõude ja ilma

VTK-ta koostatud

eelnõude suhtes

teostatakse

järelhindamine9

- 40% 50% 60% 70%

Programmi tegevus 2 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine

Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamisel tagatakse intellektuaalse

omandi kaitse ja toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust.

Tegevuse kirjeldus:  Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate

teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste)

kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate

rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse

komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös

Justiitsministeeriumiga).

 Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad

algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt

jms).

Tegevuse mõõdikud Tegelik

2022

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Ülemaailmne

innovatsiooniindeks

Global Innovation

Index, Innovation

Output10 näitaja koht

edetabelis

18 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22

8 Allikas: Justiitsministeerium 9 Allikas: Justiitsministeerium 10 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf; 2022. aasta raport: https://www.wipo.int/global_innovation_index/en/2022/index.html Mõõdiku selgitus GII indeksil on 2 alamindeksit:

1) Innovation Input: mõõdab elemente, mis võimaldavad innovaatilisi tegevusi. 2) Innovation Output: mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi majanduses.

GII üldine skoor on nende kahe näitaja keskmine. Mõõdame Innovation Output näitajat, mis mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi ja väljundeid majanduses.

Programmi tegevus 3 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

Tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete

õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne,

ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning suudab avastada ka uusimaid

kuriteoliike.

Tegevuse kirjeldus:  Viime ellu kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi, et ennetada

(korduv)kuritegevust. Hindame kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab

11

nii sotsioloogilisi ja muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste

uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui ka

suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku

statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs

ja avaldamine); keskendume korduvkuritegevuse ennetamisele:

toetame individuaalsetest vajadustest lähtuvate kogukondlike karistuste

rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja

majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).

 Tegeleme õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse

vähendamise ja ennetamisega, sh koostöös kohalike omavalitsuste,

vabasektori ja teiste riigiasutustega, aidates vältida püsiva

rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (plaanitakse kuni 21-

aastaste noorte avavanglasse paigutamist ning seni kuni 21-aastastele

mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate noorte hulgas).

 Toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning

rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele

(mobiilsed sekkumised, uued programmid); keskendume ühiskonnale

enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked

vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald,

sh vaimne vägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja

alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus,

ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-,

tehnoloogia- ning narkokuriteod.

 Kujundame karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada

menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute)

põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust

(kriminaalmenetluse tõhustamine ja mitmete muude õigusaktide

muudatused). Esimeses järjekorras võtame ette

kriminaalkohtumenetluse uuendamise, et tagada kiire, tõhus ja

osapoolte õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus. Sealjuures

töötatakse välja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõu, millega mh anda kohtunikele selgemad tööriistad

kohtumenetluse tõhusaks juhtimiseks.

 Toetame taastava õiguse rakendamist igas menetluse etapis, sh karistuse

kandmise faasis ja selle järgselt (taastava õiguse kontseptsiooni

rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine, taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine

haldusalas, inimeste koolitamine).

 Seame ohvrite huvid menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse

ka teised olulised asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute

riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt

kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.

 Valmistume uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt

AI poolt toime pandud võimalikud teod).

 Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi

(juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK arendused) ja

arendame avalikkusele suunatud statistikakeskkonda;

 Arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust

kohtueelses menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et

kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest

eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse

õiguskaar, tõstetakse inimressursi kompetentsi ning värvatakse juurde

inimesi.

 Pöörame tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja

kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendame vara konfiskeerimise

võimekust.

12

Programmi tegevus 4 Karistuste täideviimise korraldamine

Tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb

korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Tegevuse kirjeldus: Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma

tegevust ja optimeerida taristu kasutust vastavalt langenud kinnipeetavate

arvule ning õigusrikkujate profiili muutustele. Jätkatakse üleminekut

üksikkambrite süsteemile, Tartu vangla jääb tegutsema piirkondlikkuse

põhimõttel, kohandatakse vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid

ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele läbi

avavangla maksimaalse kasutuse ning lühiajaliste väljasõitude

võimaldamise. Eriline tähelepanu on kriminaalhooldustööl.

Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu

vabaduses, et oma karistuse ära kandnud inimene suudaks vabanedes

ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Vanglates tuleb

tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad

vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust

tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda taassisenemist.

Inimeste õiguskuulekale teele suunamine saavutatakse läbi erinevate

taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Vangla peab

olema koht, kus võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui

vabaduses (sh arendada digivõimekust) ja teha tasustatud tööd (sh

võimalusel väljaspool vanglat). Kõikides vanglates pakutakse riigikeele

õpet tasemetel A1 kuni C1. Kinnipeetavate arvu vähenemine ja

lühenenud karistusajad on loonud vajaduse korraldada ümber senine

kinnipeetavate tööhõive mudel ning käivitada uus lahendus 2024 .a.

jooksul.

Enim kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise

probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema

olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse

ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning teiste vaimse

tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas

Tegevuse mõõdikud Tegelik

2022

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Kuritegude arv Allikas:

Justiitsministeerium

25 663 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000

Õigusrikkumistega

kokku puutunud

inimeste (ohvrite) arv Allikas:

Justiitsministeerium

6% <6% <6% <6% <6%

Vägivaldsete surmade

arv (tapmiste ja mõrva

tagajärjel hukkunute

arv) Allikas:

Justiitsministeerium

18 <15 <15 <13 <11

Menetluses osalenute

rahulolu Allikas:

Justiitsministeerium

74% >45% >50% >50% >55%

Kinnipeetavate arv

100 000 elaniku kohta Allikas:

Justiitsministeerium

156 <170 <180 <180 <180

13

kui ka väljaspool seda. Süsteemi paremaks administreerimiseks ja

killustatuse vähendamiseks ühendatakse vanglameditsiin alates

01.07.2024 tsiviilmeditsiiniga.

Kohalike omavalitsuste tegevus, iseäranis suurepärane ennetustöö ja tugi

õigusrikkujatele ning eritähelepanu laste ning noorte arengu toetamisele,

on siin märkimisväärse tähtsusega, et vanglates oleks ka edaspidi vähem

kinnipeetavaid. Vanglateenistuse ja omavalitsuste koostöö ja teineteise

väljakutsete mõistmine on kandva tähtsusega. Vanglateenistuse ametnike

kompetentsi ja oskuseid saab omavalitsuste tasandil paremini ära

kasutada, prioriteetne on kriminaalhooldusametnike eestvedamise

suurendamine võrgustikutöös õigusrikkujatega.

Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et

nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv

professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus, kaasaegsed

töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka

riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel

roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub

korduvkuritegevuse määr vanglast vabanenute ja tingimisi vabastatute

hulgas.

Sotsiaalse kontrolli saavutamist vanglas soodustab nn dünaamiline

turvalisus, st head suhted ja prosotsiaalne kontakt vangide ja personali

vahel, mis aitavad ennetada agressiivset käitumist. Seega peab vangla

töötajaskond olema kinnipeetava peamiseks mõjutajaks ning

sotsialiseerijaks. Lisaks peab kriminaalhoolduse tase olema selline, mis

võimaldaks saavutada töös hooldusalustega sisulisi eesmärke ning

mõjutada neid käituma õiguskuulekalt. Selleks tuleb ametnike oskusi

järjepidevalt arendada ning koolitada neid uute ja kaasaegsete

lähenemisviiside (sh taastav õigus) rakendamiseks.

Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega.

Tegeletakse erinevate e-lahenduste (avalik e-toimik, e-poe lahendus,

kriminaalhooldusportaal, vangiportaal) arendamisega ja võetakse

kasutusele tahvelarvuteid, millega kinnipeetavad saavad kasutada e-poe

teenust, tutvuda erinevate dokumentidega ja suhelda enda lähedastega.

Läbimõeldud ja andmetel põhinevate otsuste tegemiseks on valminud

esimesed juhtimislauad, mis järgemööda aina täienevad.

Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning

osutab Siseministeeriumi valitsemisalale ametiabi siseturvalisuse

tagamisel, mis eeldab vajalikku varustust ja väljaõpet.

Tegevuse mõõdikud Tegelik 2022 Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Ametniku poolt

süütegude

toimepanemine vangi

vastu Allikas:

Justiitsministeerium

0 0 0 0 0

Vangi põgenemine

vangla siseterritooriumilt Allikas:Justiitsministeerium

0 0 0 0 0

Avavangla täituvus Allikas:Justiitsministeerium

79% 75% 75% 75% 75%

Pikema kui ühe aastase

karistusega vangidel

ning

kriminaalhooldusalustel

on olemas riskide

100% 100% 100% 100% 100%

14

maandamise

tegevuskava Allikas:Justiitsministeerium

Vangide retsidiivsus 2

aasta jooksul peale

vabanemist Allikas:Justiitsministeerium

31% <35% <35% <35% <35%

Programmi

tegevus 5

Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

Tegevuse

eesmärk:

Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud.

Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt,

õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Tegevuse

kirjeldus:

Õigusemõistmine on Eestis sõltumatu. Keegi ei saa väljastpoolt kohtuvõimu

sekkuda kohtuniku töösse. Kohtute üldkogud ise kinnitavad oma tööjaotusplaanid,

millega määratakse, millised kohtunikud milliseid asju lahendavad. Täidesaatev

riigivõim ei korralda kohtunike valikut, distsiplinaar- ega muid personaliküsimusi

ning koolitust.

Seadusloome ning I ja II astme kohtute eelarvestamise, tugiteenuste ja

digitaliseerimise korraldamine on Eestis parlamentaarse protsessi ja poliitilise

vastutuse osaks. Kohtuhalduse eest vastutav minister teeb olulisemad otsused

kohtunikest enamusega Kohtute Haldamise Nõukoja heakskiidul.

Kohus on ühiskonnas viimane aste õigusrahu tagamiseks. Kohtumenetlus on

kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste

lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse ja

taastavasse õigusesse laiemalt. Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse

kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret

õigusemõistmist. Sel eesmärgil:

 tagame õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud

õigusteenustega, menetlusabi võimaldamisega ning digiligipääsude

laiendamisega). Jälgime pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid selleks, et

üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest tingitud menetlusaja

pikenemist;

 Otsime võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks,

sealhulgas valmistame ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks

seadusemuudatuse tsiviilasjade apellatsioonimenetluse optimeerimiseks ning

kohtu alluvusest menetlustoimingute väljaviimiseks.;

 töötame välja digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks lähtudes

andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõtetest, et muuta

kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust;

 toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Soovime

varustada 2/3 kohtusaalidest videokonverentsiseadmetega, et võimaldada

menetlusosalistel virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse

helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide amortiseerunud

helisüsteemid;

 aitame parandada õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs

kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid

kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele);

 pöörame erilist tähelepanu neile, kes vajavad rohkem abi ja kaitset (eeskätt

alaealised ja erivajadustega menetlusosalised);

 tagame kohtumajade turvalisuse ning digitaalse kohtuteabe kaitstuse;

 suurendame kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel ning valmistame selleks ette vajalikud seadusemuudatused.

15

kaasajastame kohtunikuametit leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi,

sealjuures loome kohtunike tagasisidestamise süsteemi.

Kohus on registripidajana (äriregister, kinnistusraamat jt) õiguslikult asjatundlik,

usaldusväärne ja sõltumatu.

Arendame kohturegistrite infosüsteeme ja teenuseid ning lõimime neid teiste

avaliku sektori teenustega (sündmusteenused).

Äriregistri alal vajab uuendamist majandusaasta aruannete esitamine –

aruandlusdistsipliini, kasutajamugavuse ja õigusnormide osas. Kaugem eesmärk

on võimaldada isetoimivat aruandlust (äriregistriga ühendatud

aruandluskeskkond).

Majandusaasta aruandeid esitamata jätvate või pika hilinemisega esitavate

ettevõtete arv on liiga suur. Äriühingu asutamine on kiire ja lihtne, likvideerimine

ja ka lihtsalt kohustuste täitmisele (nt aruande esitamiseks) sundimine aga

aeganõudev. Seda kasutavad ära saririkkujaid, kes hülgavad vanu ja asutavad

juurde uusi juriidilisi isikuid. See halvendab Eesti ärikeskkonda, sest pahatahtlikel

on võimalus ahelasutamise abil tegutseda turul ebaausa konkurentsieelisega, jättes

maha nii maksu- kui eravõlad. Äriregistri pidaja on saanud järelevalve

tõhustamiseks lisaressurssi (jagades seda tegelike kasusaajate andmekogu

formaalse järelevalvega) ning tõhustamas järelevalvetööd ja kommunikatsiooni.

Töötame välja võimaluse kõrvaldada kohustuste korduvad rikkujad mõneks ajaks

äriühingute loomisest ja juhtimisest (ärikeelud äriregistri asjades).

E-äriregistri haldamisel ja arendamisel toimus üleminek päringutasudelt

riigieelarvelisele rahastamisele. Registriandmete tasuta kasutamiseks andmine

toob loodetavasti kaasa uusi nutikaid äriteenuseid, mis aitaksid kaasa

ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele.

Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud

tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendame

järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et märgatavalt vähendada

tehnilist tööd menetluses, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele kratid.

Õigusabi osas lahendame järgmisi probleeme:

 õigusabi kättesaadavus neile, kellel on selleks rahalisi takistusi, vajab

parandamist. Justiitsministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust

Advokatuuri kaudu (määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad

muudes menetlustes) ning riigi toetatud esmase õigusnõu teenust konkursiga

valitud lepingupartnerite kaudu. Vaja on analüüsida riigi õigusabi ja

esmatasandi õigusnõustamise korraldamist, et tõhustada õigusabi

kättesaadavust, mh analüüsida riigi õigusabi taotlemise ja määramise ning riigi

õigusabi osutamise eest makstavate tasude väljamaksmise lihtsustamise

võimalusi;

 vajalik on muuta digitaalsetele õigusteenustele ligipääsu

kasutajasõbralikumaks ja luua juurde eneseabivõimalusi.

Tsiviiltäitevaldkonnas tegeleme järgmiste asjadega:

 käivitame 2024. aastal ühtse riikliku täitmisregistri, mis annab täieliku

ülevaate kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab

e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise pangaarve

automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks täituritele ka

uurimisasutused;

 tegeleme valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri

seadus, kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade elimineerimisega ning

aktide kaasajastamisega;

16

 elatisnõuete täitmine on täituribüroole tugevalt kahjumlik (väike tasu,

aastatepikkune menetlus, palju lisanõudeid), kuid on oluline, et laste huvides

toimuv menetlus oleks ka efektiivne. Sellest tulenevalt jätkame elatisnõuete

täitmise toetamist riigieelarvest;

 osaleme Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös juhitavas

projektis, et analüüsida riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamise

võimalusi.

Vaatame üle notari tasud ja analüüsime notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust,

samuti analüüsime võimalusi notari pädevuse laiendamiseks.

Pankrotivara arvelt makstavate pankrotihaldurite tasu määrad vajavad ülevaatamist

ja uuendamist.

Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiitsministeerium on

eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Vandetõlgi antud kinnitused on

võrdsustatud notariaalse kinnitamisega. Vandetõlkidele on pandud riiklik ülesanne

tõlkida Riigi Teatajas avaldatud seadusi ja välislepinguid.

Justiitsministeerium on Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannete väljaandja. Oleme

käivitanud Riigi Teataja uuendamise, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem

võimalusi õigusteabe saamiseks. Teeme Riigi Teatajas kättesaadavaks

keeletehnoloogilised lahendused, sh õigusaktides määratletud terminite

tähendused. Osaleme õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele automaatfunktsioonide ja

keskse tõlkevärava väljaarendamises.

Ametlikes Teadaannetes koondame üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud

teadaanded, kus laiendame avaldatavate teadaannete hulka ja populariseerime

Ametlike Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike Teadaannete

tehnoloogilist platvormi ja parandame kasutusmugavust.

Arendame välja keskse kättetoimetamisteenuse. Menetlusdokumentide

kättetoimetamist reguleerib praegu üle 80 seaduse ning selleks on loodud palju

rööpseid lahendusi. Kättetoimetamise kulud on suured, sh ainuüksi kohtute

postikulu oli 2022. aastal 1,2 mln eurot (ilma käibemaksuta), ning kättetoimetamise

toimingud võivad olla aeganõudvad ja kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi ei ole

piisavalt kasutatud ka selleks, et takistada kättetoimetamisest pahatahtlikult

hoidumist. Probleemide lahendamiseks loome keskse tehnilise lahenduse ja seda

toetavad õigusnormid.

Konkurentsiamet on tarbija huve kaitsev ühendamet, mis teeb nii üldist

konkurentsijärelevalvet kui korraldab kaheksat eriseadustega reguleeritud turgu (sh

kooskõlastab monopoolsete ettevõtete hindu – näiteks elektri ja maagaasi

võrgutasu, kaugkütte ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hindu).

Konkurentsiameti pikaajaliseks probleemiks oli alarahastus – ülesannete hulk on

aastate jooksul oluliselt kasvanud, kuid ameti koosseis kahanes.

Rahastamisprobleemi vähendas 2022. aasta algusest jõustunud seadusmuudatus,

mille kohaselt monopolettevõtted tasuvad ametile järelevalvetasu. Ameti

eelarvesse lisanduv raha võimaldab suurendada järelevalveressurssi, tõsta

kompetentse ning luua uusi digilahendusi. Ametis on koostöös RIK-iga

väljatöötamisel monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooni automatiseeriv

lahendus – SF-i rahastatud projekti "Konkurentsiamet, hinnakratt -

menetlustarkvara" raames.

2023. aastast käivitus ameti kolmas tegevussuund maksejõuetuse järelevalve näol.

Pärast maksejõuetusteenistuse esmast käivitamist ning menetlusliku tööriistakasti

läbiproovimist on kavas teenistuse edukuse hindamisel kasutada rahalist mõõdikut

– kui palju raha saavad võlausaldajad maksejõuetusteenistuse abil tagasi.

17

Tegevuse

mõõdikud

Tegelik 2022 Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Pikkade

menetluste

osakaal

kohtutes Allikas:

Justiitsministeeri

um

Tsiviilasjad: HMK- 19,5%; PMK – 14,8%; TMK – 9,8%; VMK – 19,2%; Üldmenetluse s Kriminaalasja d: HMK- 12,8%; PMK – 8,9%; TMK – 11,4%; VMK – 10,5%; Haldusasjad: TlnHK – 5,3%; TrtHK – 26,8%

Rohkem kui

aasta

vanuseid

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Rohkem kui

aasta

vanuseid

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Rohkem kui

aasta

vanuseid

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Rohkem kui

aasta

vanuseid

tsiviil- ja

haldusasju

ning

üldmenetluses

kriminaalasju

ei ole

kohtutes

menetluses

rohkem kui

10 %

Menetlusosalist

e rahulolu

hinnang

kohtute tööle Allikas:

Justiitsministeeri

um

Menetlusosali

ste rahulolu

on kõrge

Menetlusosali

ste rahulolu

on kõrge

Menetlusosali

ste rahulolu

on kõrge

Menetlusosali

ste rahulolu

on kõrge

Menetlusosali

ste rahulolu

on kõrge

Kohtulike

registrite

menetluste

läbiviimine

seaduses

sätestatud

tähtaja jooksul Allikas:

Registrite ja

Infosüsteemide

Keskus

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Kohtulike

registrite

menetlused

viiakse läbi

seaduses

sätestatud

tähtaja

jooksul

Rahulolu

esmatasandi

õigusabi

teenusega Allikas:

Justiitsministeeri

um

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Vähemalt

90%

abisaajatest

rahul või

pigem rahul

Programmi

tegevus 6

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Tegevuse

eesmärk:

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud

Tegevuse

kirjeldus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele

erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid,

sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide

haldamine, majutamine ja arendamine.

Tegevuse mõõdik Tegelik 2022 Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

18

Vastavus

teenustaseme

lepingule Allikas:

Justiitsministeerium

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Vastab

lepingus

kokkulepitud

tingimustele

Programmi juhtimiskorraldus

Õigusriigi programmi koostamist ja täitmist koordineerib eelarve- ja strateegiatalitus koos ministeeriumi

juhtkonnaga. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist,

on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes

riigieelarve protsessi raames. Programm avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui

minister on programmi kinnitanud. Programmi tegevuste elluviimisesse panustavad kõik valitsemisala

asutused. Tulemusinfo ja ressursside kasutamist seiratakse juhtkonna poolt jooksvalt. Programmi

rakendamise kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja

Riigikontrollile. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele.

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiitsministeeriumi programmi 2024-2027 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: Kinnitan Justiitsministeeriumi programmi 2024-2027 vastavalt käskkirja lisas 1 „Justiitsministeeriumi programm 2024-2027“ toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister Lisa: Justiitsministeeriumi programm 2024-2027

19.03.2024 nr 27